Liiklusõigus

Esmalt tuleks selgeks saada, kas haagise ülekoormus oli liiklusõnnetuse vältimatuks põhjuseks või võis liiklusõnnetuseni viia ka muu asjaolu (näiteks ebaõige sõidukiirus, ebaõiged juhtimisvõtted vms).

Kui liiklusõnnetuseni viis siiski haagise ülekoormus, tuleb vastutuse välja selgitamisel hinnata kõiki asjaolusid ning kõikide isikute rolli kogumis. Ühelt poolt tuleb hinnata sõiduki juhi tegevust olukorras, kus talle anti laaditud sõiduk, mille kohta veosedokumentidel veose kaal puudus. Võib küsida, et kuidas ja mille alusel veendus juht, et autorong vastab kehtestatud massinõuetele? Teiselt poolt tuleb hinnata veose saatja tegevust veose komplekteerimisel ja laadimisel, kuivõrd veose õige paigutuse, sh selle vastavuse eest veosedokumentidele ning saatjale sõiduki parameetrite kohta edastatud infole, vastutab veose saatja. Kui saatja on rikkunud oma kohustusi ja rikkumised on mõjutanud kahju saabumist, siis ei saa saatja vastutust tekkinud kahju eest välistada.

Juhi, vedaja ja saatja kohustusi ja vastutust puudutavad üksikasjalikumad sätted sisalduvad mitmes erinevas õigusaktis - nii liiklusseaduses, autoveoseaduses, võlaõigusseaduses kui ka nende alusel antud määrustes. Vastutava(te) isiku(te) leidmisel ja vastutuse suuruse määramisel tuleb seega hinnata kõikide sündmusesse puutuvate isikute rolli kahju tekkimisel.

Seda, kellega politsei kontakteerub, ma politsei eest öelda ei oska. Pole välistatud, et menetleja võib tunda huvi ka selle vastu, kuidas sattus juhtimisõiguseta juht sõiduki rooli ja milline oli sõiduki vastutava kasutaja või omaniku roll selles. Nimelt on juhtimisõiguseta isiku lubamine mootorsõidukit juhtima samuti väärtegu ja karistatav. Kas menetleja sellega sügavamalt tegeleb, otsustab menetleja ise. Üldjuhul siiski piirdutakse eelkõige konkreetse rikkumisega e. antud juhul mootorsõidukit juhtimisõiguseta juhtinud isiku süüteoga. Kui sõiduk toimetati valvega hoiukohta, saab selle sealt kätte sõiduki omanik, vastutav kasutaja või viimaste poolt volitatud isik.

Eestis kehtib juhtimisõiguse andmisele Eesti elukoha nõue. LS § 100 lg 2 kohaselt loetakse alaliseks elukohaks tähenduses kohta, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Isik on kohustatud tõendama oma alalist elamist Eestis. Kui olete isiklike sidemete kaudu rohkem seotud Eestiga, kui Saksamaaga, siis juhul, kui viibite Eestis kalendriaasta kestel vähemalt 185 päeva, tuleb Teie elukohaks lugeda Eesti.

Eelöeldu kehtib eelkõige juhtimisõiguse andmisega seotud toimingutele. Teie küsimusest saan aru, et juhtimisõigus võeti karistusena ära Eestis. Seega tuleks ka juhtimisõiguse taastamisele kohaldada Eesti õigust. LS § 129 lg 1 kohaselt tuleb Teil juhtimisõiguse taastamiseks sooritada teooriaeksam.

Ilmselt on olukorra keerulisemaks muutnud fakt, et Teil on Saksa juhiluba. Iseenesest ei peaks see asjaolu siiski juhtimisõiguse taastamist Eestis takistama, kuid hea oleks teada Maanteeameti põhjendusi, miks nad seda ei tee. Põhjenduste saamisel saab neid seisukohtasid analüüsida ning otsustada, kas MNT tegevus on õiguspärane või mitte ning seejärel otsustada järgnevad sammud oma õiguste kaitsel.

Soovitan sõiduki registrijärgse omanikuna registrist kustutada. Tavaliselt ilmub seepeale uus omanik välja ja on valmis registrimuudatused ära tegema. Viisakas on uut omaniku sõiduki registrist kustutamisest ka teavitada.

Kui kahju tekitaja keeldub tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitamast, on kahjustatud isikul õigus oma nõue kahju tekitaja vastu maksma panna kohtu kaudu, esitades kohtusse kahju tekitaja vastu hagi kahju hüvitamise nõudes. Tsiviilprotsessile omaselt peab kahju hüvitamist nõudev hageja tõendama kahju tekitamise ning põhjusliku seose kahju tekkimise ja kahju tekitaja teo vahel. Abiks eelnimetatud asjaolude tõendamisel on ka politsei poolt väärteomenetluse raames kogutud dokumendid ja andmed. Nende andmete kättesaamine politseist ei ole siiski igakord garanteeritud. Küll on kahjustatud isikul õigus saada politseist väärteomenetluses tehtud otsus, millega kahju tekitanud isikut on karistatud. Ülejäänud tõendite välja nõudmisel saab paluda kohtu abi.

Politsei praktika kohaselt väljastatakse kahju tekitaja suhtes tehtud otsus ilma kahju tekitaja kontaktandmeteta. Hagi esitamiseks on hagiavalduses vaja aga ära näidata ka kostja kontaktandmed. Kui hagejal puuduvad kontaktandmed kostja kohta, võib ka selles osas paluda kohtu abi, näiteks taotleda väärteotoimiku väljanõudmist politseilt ja seejärel pääseb ligi juba ka kahju tekitaja kontaktandmetele.

Süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise alla läheb juhtimisõiguseta juhtimine alates kolmandast episoodist. Seega ei ole küsimuses esitatud algandmetele tuginedes tegemist kuriteoga, vaid väärteoga.

Asjaolu, mis alusel on sõiduk ära võetud ning miks seda peetakse kinni, peaks selguma väärteoasja toimikust. Peale väärteoprotokolli koostamist on menetlusalusel isikul õigus 15 päeva jooksul tutvuda väärteotoimikuga ja esitada vastulause. Soovitan toimikuga tutvumise õigust kasutada, et aru saada, mida ja miks menetleja on teinud. Kui sõidukit peetakse kinni õigusvastaselt, on võimalik menetleja tegevusele esitada kaebus. Kaebuse vajadus ja selle sisu saab selgemaks peale toimiku materjalidega tutvumist.

Üldjuhul on sõiduki hoidmine politsei parklas tasuta, kuid see võib ka erineda tulenevalt sellest, millise politseijaoskonna või prefektuuri territooriumil on tegu toime pandud. Mitte kõigil üksustel ei pruugi olla tasuta hoiuvõimalust. Igal juhul tuleb tasuda puksiirteenuse eest, kuid see summa ei sõltu sõiduki parklas hoidmise ajast.

Küsimusest ei nähtu karistust, mistõttu karistuse kohasuse osas arvamust avaldada ma ei saa. Kui juhiluba on aegunud, siis juhtimisõigust ei ole. Seega karistuse määramine juhtimisõiguseta sõidu eest on iseenesest õige ning kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga.

Seadus ei olegi muutunud. Tegemist on MNT sel sügisel muutunud praktikaga, kus LS § 106 lg 1 p 3 sätteid on hakatud kohaldama ka esmase juhiloa omaniku suhtes, kelle juhiluba on tunnistatud kehtetuks. Meie büroo on sellekohase praktika õiguspärasuse küsimuses pöördunud ka õiguskantsleri poole, kuid ÕK praegune seisukoht on, et praktika on kooskõlas põhiseadusega. Minu hinnangul on siiski tegemist seaduse sellise tõlgendamisega, mis ei ole kooskõlas seaduse mõttega ega ka põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtetega. MNT praktika muutmine praegusel juhul on võimalik üksnes vaidlust kohtusse viies ning juhul, kui kohus tunnistab oma otsusega MNT tegevuse seadusevastaseks.

Soovitan veenduda, kumb juhiluba on kehtiv (LS § 96 lg 1 kohaselt ei saa mõlemad juhiload olla kehtivad) ja tegutseda vastavalt tuvastatule.

Liikluskorralduse kehtivust on pelgalt kirjelduse pinnalt keeruline analüüsida. Abiks tuleb kas paikvaatlus sündmuskohal või abimaterjal fotode ja plaanide näol.
LM 361 või 362 mõjupiirkonna võib lõpetada teine LM 361 või 362, liiklusmärk 221 "anna teed", lisatahvel 813 või 815 "Kaugus objektini", tahvel 822 või 823 "Mõjupiirkond", tahvel 831 kuni 833 "Mõjusuund" või peatumist või parkimist keelava märgisjoone pikkus.