Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui A-kategooria juhtimisõigus peatati, B-kategooria õigus on olemas, aga tehniliselt register ei saa seda kajastada?24.11.2017

Tere
Sain hakkama oma esimese liiklusrikkumisega ja ületasin mootorrattaga kiirust. Tunnistasin oma rikkumist ja pidin pöörduma kohtusse, kus mulle määrati karistuseks 20h ÜKT ja A-kategooria juhtimisõiguse kõrvaldamist kümneks kuuks. Kuna tööga seoses vajan hädasti B-kategooria juhtimisõigust, siis otsustas kohus mulle antud õiguse jätta. Maanteeametit külastades selgus aga, et nende süsteemis ei ole see tehniliselt võimalik ja ma pean oma load loovutama (ma ei loovutanud)! Kohtunik, kes mulle karistuse määras, kinnitas telefonis, et antud otsus on seaduslik (Riigikohus on seda võimaldanud näiteks otsus: 3-1-1-26-10) ja ma pean ise asjaga edasi tegelema ja nemad aidata ei saa.
Mida teha, kui autojuhtimisest ei ole võimalik hoiduda ja sellest sõltub minu töö? Mis juhtub, kui politsei minu lube kontrollib - kas satun uute probleemide otsa?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Vaielda tuleb pigem Maanteeametiga. Juhiloa mitteloovutamise korral näeb seadus ette sunniraha rakendamise võimaluse. Kuidas tekkinud küsimust lahendada, praegu selget vastust anda ei oska. Vaja ilmselt pidada MNT-ga läbirääkimisi või vajadusel vaidlustada sunniraha määramine või hoiatus. Võib kaaluda ka varianti, et loovutada load MNT-le, kuna Eestis juhtimisõiguse tõendamiseks ei ole juhiluba tarvis kaasas kanda ja piisab isikut tõendavast dokumendist. Piiritaha minekul tekkiks sellisel juhul siiski probleem.
 

Küsimus: Kas punase ristiga märgitud kohas võib parkida?24.11.2017

Tere! Kas punase ristiga märgitud kohas võib parkida? Kas "anna teed" märk ei tühista piirkonna märki. (tegemist kahesuunalise tänavaga
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=109005253213613&set=a.108949296552542.1073741826.100023124162058&type=3&theater

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Märgi 36 mõjupiirkond ulatub asulas märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni asula lõpuni või piirangut lõpetava märgini või piirangut alustava märgi alla pandud lisatahvlil näidatud kauguseni.

Väljapool asulat märgist kuni seda piirangut lõpetava märgini või lisatahvlil näidatud kauguseni.

Seega sõltub märgi mõjuala kaugus ka sellest, kas skeemil näidatud tee on asulas või väljapool asulat. Kuna kasutate mõistet "tänav", siis eeldan, et tegemist on asulasisese teega ning eeldusel, et algusmärgi ja parkiva sõiduki vahele jääv teede ristumiskoht on käsitletav ristmikuna, ei riku parkiv sõiduk keelumärgi nõudeid. Silmas tuleb pidada, et anna teed märk ei muuda sõiduteede lõikumisi veel tingimata ristmikuks. Ristmiku mõiste on esitatud LS § 2 p 68. Seal ttuleneb, et ristmikuks ei loeta parkla, puhkekoha, õueala, teega külgneva ala juurdesõidutee jms teega lõikumise kohta. Seega tuleb igakordselt eraldi hinnata, kas tegemist on ristmikuga või mitte.
 

Küsimus: Kas tohib trahvida, kui kõnnitee ja parkimisala on ilma eraldustriipudeta lihtsalt asfalteeritud ala?24.11.2017

Kõnnitee ja parkimisala on ilma eraldustriipudeta lihtsalt asfalteeritud tänavanurk. Õue sissesõidu alal on kirjas, et algab eraparkla, mida haldab parkimiskorraldusfirma. Autodele on suhteliselt kitsas manööverdusala jäetud sinna parkimiseks. Autodel on oht parkida ootamatult kõnniteele kuna eraldusjooni ei ole. Sain hoiatustrahvi, et olen parkinud kõnniteele. Foto sõidukist on tehtud auto tagantvaatest nii, et pole võimalik tuvastada, mitu cm on jäetud kõnnitee jaoks ruumi. Minu küsimus. Kas sellise foto alusel ja ilma teede eraldustriipudeta on üldse seaduspärane trahvida sellise põhjuse alusel? Minul on hoopis alust kahtluse alla seada selle parkimisala seaduspärasus liiga kitsaste manööverdusvõimaluste tõttu?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegemist on tõendile hinnangu andmise küsimusega, mida ma sündmuskoha ja tõendite mittetundmise tõttu siinkohal teha ei saa. Saan vaid öelda, et hoiatustrahvi on seaduses ettenähtud viisil võimalik vaidlustada ja kui leiate, et süüteo toimepanek ei ole piisavalt tõendatud, siis võite vaidlustamise peale mõelda. Üldiselt on nii, et hoiatustrahvi vaidlustamisel alustatakse väärteomenetlust ja kui menetleja leiab tõendeid hinnates, et olete siiski ebaõigesti parkinud ja selles süüdi, võib järgneda karistus, mis vastupidiselt hoiatustrahvile kantakse ka karistusregistrisse.
 

Küsimus: Kas tohin parkida linnale kuuluval transpordimaal?24.11.2017

Tere!
Sattusin täna ebameeldivasse olukorda, kui parkisin auto naabermaja ette. Nimelt ähvardati minu autoga midagi teha, kui ära ei vii, selle peale viisin auto ära. Meie korteriühistule on ette nähtud 15 parkimiskohta, mida jääb aga väheks, majade vahel on palju parkimiskohti. Olen parkinud teise maja ette ja seal tekkis ka probleem, kui maja aknast ähvardati.
Parkimisalal on märk: "parkimine keelatud, väljaarvatud ühistu loal".
Vaatasin antud parkimisala katastritunnuse (78401:101:1347) järgi, et tegu on 100% transpordimaaga ja maa omanikuks on Tallinna linn. Kas see tähendab, et ma siiski võin antud alal parkida ja liiklusmärk on pandud sinna omavoliliselt või saan ma asjast valesti aru?
Ehk on neil linnaga sõlmitud eraldi kokkulepe. Kelle poole mina võin pöörduda, kui soovin oma autot oma majast mitte kaugemal kui 500m parkida?

Suur tänu Teile!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liikluskorralduse õige paigutuse osas saate teha teabenõude või päringu linna- või linnaosa valitsusse. Kui liiklusmärk on paigaldatud teeomaniku tahte vastaselt, võtab linna ilmselt selle kõrvaldamiseks midagi ette. Sealt saate ka vastuse, kas ühistul võib olla linnaga miski kokkulepe teeosa kasutamiseks.
 

Küsimus: Kas trahv Lätis 300 eurot selle eest, et oli kaasas üksnes ID kaart ja juhilube ei olnud, on ikka õige?22.11.2017

Tere
2016 a saadud Lätis trahv kuna polnud kaasas juhiluba (oli id kaart). Kahjuks ei teadnud juhiluba kaasa võtta ja kohe kohapeal trahv 300 eurot. Kohapeal seda ei maksnud ja ei saanud aru ka midagi mida räägiti.
Koju tuli ka kiri hiljem aga sellest ka aru ei saanud... proovisime helistada antud tel numbritele ja saatsime ka mitu meili aga ei kõnedele ega meilidele ei vastatud.
Täna tuli siis taas kiri koju, kus märgitud ilusti panga andmed jne mida eelmises kirjas üldse ei olnudki.
Kuidas peaks edasi toimima, esiteks nö liht juhiloa puudumisel kuid isik tõendava dokumendi olemasolul teha nii suur trahv? See ei ole normaalne ja eelnevad rikkumised puuduvad nii eestis kui lätis.
Kas ja kus seda trahvi lõppude lõpuks saab tasuda nii, et see ka nendeni jõuaks? Või kas antud trahv ka aegub. Lihtsalt mitte kedagi seal antud numbritel ja meilidel kätte ei saa.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui küsimus on trahvi suuruses, siis tulnuks trahv vaidlustada riigis, kus trahv määrati.

Kui on soov trahv tasuda, siis saate seda teha saadetud kirjas näidatud pangakontodele, säilitades nii kirja kui ka maksekorraldused, et vajadusel hiljem trahvi tasumist tõendada saaksite.

Esmalt soovitan siiski saavutada veendumus, et saadetud dokumendid on autentsed e. tegemist ei ole mistahes petuskeemiga või ebaõigete andmetega. Selleks tuleks siiski püüda luua kontakt asjaomase asutusega Lätis. Kui dokumentidel olevad kontaktid ei vasta, siis usun, et mud avalikud ja internetis kättesaadavad andmed võimaldavad saada kontakti asjassepuutuva ametkonnaga.
 

Küsimus: Kas auto omanik tohib kuulutada auto tagaotsitavaks põhjusel, et veenduda, kus auto volitatud kasutaja sellega viibib?17.11.2017

Tere! Kuidas suhtub politsei sellesse, kui auto omanik kuulutab auto tagaotsitavaks lihtsalt selleks, et veenduda, kas tema sõiduk asub asukohas, mida sõiduki volitatud kasutaja on öelnud? Kas tohib politseid sellise küsimusega tülitada või oleks tegemist ametivõimude segamisega... Omanik asub Tallinnas, volitatud kasutaja väidab, et masinal tekkis ootamatu rike ning sõiduk asub Tallinnast ca 200km kaugusel. Kasutaja sõitis tööasjus 2 nädalaks eemale. Omanikul puudub hetkel võimalus ise kohale minna. On lihtsalt soov veenduda, kas masin asub seal, kus ta väidetakse asuvat ning kas välisel vaatlusel on masina seisukord ok.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Minu teada niisama kellegi palve peale sõidukit tagaotsimisse ei panda. Tõenäoliselt on sõiduki tagaotsimise alustamiseks vaja esmalt alustada konkreetne süüteomenetlus. Süüteomenetlus alustatakse info põhjal, mis sisaldab endas süüteotunnuseid. Et sõiduk pandaks tagaotsimisse, tuleks ilmselt esitada kuriteokaebus e. väita, et sõiduk on varastatud. Tegemist oleks aga tegelikele asjaoludele mittevaatava teabega. Teadvalt valekaebuse esitamine on KarS § 319 kohaselt kriminaalkorras karistatav.
 

Küsimus: Kui vahele jääda ilma juhtimisõiguseta sõitmise eest, siis kunas trahv kehtima hakkab?17.11.2017

Kui vahele jääda ilma juhtimisõiguseta sõitmise eest, siis kunas trahv kehtima hakkab? Kas siis kui trahv on makstud või alates sellest kui trahv on kättesaadav? Sai võetud 10 kuu peale ja autokool on pooleli.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Trahv hakkab kehtima otsuse jõustumisest. Trahvi e. karistuse karistusregistrist kustutamise 1 aastane tähtaeg hakkab kulgema trahvi tervikuna tasumisest e. ajatatud trahvi korral viimase osamakse tasumisest.

Kui kool on pooleli, kuid juhtimisõiguse saamine on prognoositav mõne lähema kuu jooksul, siis tuleks pigem mõtelda, kas trahvil üldse lasta jõustuda.
 

Küsimus: Kas politsei saab trahvida sama asja eest, kui just tegi kiiruskaamera pildi, et üleasin kiirust?10.11.2017

Tere
Situatsioon teelt: kiiruskaamera välk, kiire pilk sidomeetrile ja kohe selge palju umbes tuli ära. 2...3 sekundipärast ka vastutuleval autol vilkurid/strobod peal, selge, et fikseeriti rikkumine, peeglist paistis ümberpöörd ja järgi ta tuligi, pidamine. 3-s lõige 227-l on päris karm, lisakaristus ka kindel, läks üldmenetlusse. Kaameratrahvi tasun kohe kui tuleb, teisesaja keskel summa.
Minu küsimus: kuidas suhtuda patrulli trahvimissoovi, ühe asja eest mitu karistust. Kaamera tegi trahvi ennem, rikkumine sama, pardakaamera salvestus seda tõendaks.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kaamerapildi alusel tehtud trahvist ei saa rääkida enne, kui selline trahviotsus on Teile saadetud. Pole välistatud, et seda ei tulegi ja siis pole põhjust rääkida kahekordsest karistamisest. Samuti, kui Te ei ole sõiduki omanik ega vastutav kasutaja, siis ei saadeta kaamera alusel tehtud trahvi Teile, vaid sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale. Selleks, et trahv teile saadetaks, peavad omanik või vastutav kasutaja trahviteate vaidlustama.

Kui aga läheb selliselt, et kaamera poolt fikseeritud rikkumise eest ikkagi saadetakse trahviotsus ja otsuse adressat langeb kokku sõiduki juhiga, kelle suhtes alustati ka üldmeneltust, siis on põhjust kaaluda, kas üldmenetluses karistuse määramine sama teo eest rikub ne bis in idem e. kahekordse karistamise keeldu.
 

Küsimus: Mis võib olla trahv kui sõitsin 30 km/h alas 90 km/h?08.11.2017

Tere!
Mina ja minu ees olev auto sõitsime 30 km/h alas 90 km/h ja mind peatati kinni ja ees olevat autot mitte ning mulle räägiti, et teilt võetakase load ära ja saate 800€ trahvi. Kas sellise rikkumise eest saab võtta load ära ja teha nii suurt trahvi?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 227 lg 3 näeb ette karistuse lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 km/h võrra. Karistuseks sellise rikkmise eest võib olal rahatrahv kuni 800 eurot või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuud. Lisakaristusena lisaks trahvile võib juhtimisõiguse ära võtta 3-6 kuuni.
 

Küsimus: Kuidas käituda, kui kaevuluuk lõhkus auto?07.11.2017

Tere.
Lõhkusin lahtise kaevuluugi tõttu auto. Kutsusin politsei. Vormistasin linnavalitsusele avalduse, kus kirjeldasin juhtunut ja palusin vastutav ametkond/asutus tuvastada. Viisin auto remondikahjude suuruse välja selgitamiseks töökotta.
Kas ma peaksin mitmest kohast remondipakkumised võtma?
Kas vastutab linn või kaevuluugi omanik (nt. Tallinna Vesi)?
Mida ma peaksin protseduuriliselt edasi tegema?

Tänan!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Seadus ei nõua remondiks hinnapakkumiste võtmist mitmelt pakkujalt. Samas remondihinna mõistlikkuse osas tulevaste vaidluste vältimiseks on mõistlik võtta ka mõned konkureerivad pakkumised. Tee liiklusohutu seisundi tagamise eest vastutab tee omanik. Seega esitatakse ka kahjunõue üldjuhul tee omaniku vastu. Kahjuhüvitise saamiseks tuleb vastav nõue esitada kahju tekitamise eest vastutavale isikule. Kui kahju tekitamise eest vastutav isik keeldub kahju hüvitamisest, on võimalik viimasega pidada veel läbirääkimisi või esitada nõue kohtu kaudu hagina.