Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas aastane tähtaeg hakkab kehtima trahvi esimese osamakse päevast või siis kui kõik makstud on?12.04.2016

Tere,
jäin mõnda aega tagasi juhilubadeta sõitmisega vahele, aga hetkeseisuga on mul ARK sõidueksam ja trahvi maksmis tähtaeg hakkab lähenema. Kui ma õigesti olen aru saanud, siis juhilubade aastane taotlemise keeld hakkab kehtima siis, kui olen trahvi ara maksnud. Küsimus siis selline, et kui ma nüüd saadan politseisse kirja, et mul ei ole võimalik seda trahvi summat korraga maksta, et sooviksin teha osamaksetena, kas sellisel juhul hakkab kehtima aastane keeld peale esimest makset või siiski siis, kui kogu trahv on makstud?

Tänan

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Aastane juhiloa tegemise keeld ei hakak kehtima mitte trahvi tasumisest, vaid karistusotsuse jõustumisest. Karistusotsuse vaidlustamine peatab otsuse jõustumise ning sellega võidate aega, et sooritada vajalikud eksamid ja saada juhiluba. Kui otsuse vaidlustamise aeg möödub, siis karistusotsus jõustub ning järgnevad ka muud seaduses sätestatud tagajärjed, sh keeld saada juhiluba ja juhtimisõigust.
 

Küsimus: Kas linna tasulise parkimise tsoonis võib parkida elukoha maja ees tänaval kui tegemist on õuealaga ning ei sega liiklust?12.04.2016

Tere! Kolisin hiljuti Kardiorgu A.Alle tänavale, mis on liiklusmärkide järgi täielikult õueala. Kõnniteid siin ei ole, seega pole võimalik autot kõnniteele parkida. Küll aga asub see tänav linna tasulise parkimise tsoonis. Kogu tänava peal on siin ja seal autod pargitud aia äärde nii, et need liiklust ei sega. Tegemist on siis nende autodega, mis hoovidesse lihtsalt ei mahu, kuna seal ei jagu kõigile parkimiskohti. Väidetavalt pole aastaid ükski mupolane sinna autosid torkima tulnud, sest tegemist on õuealaga. Kuid mõni eksib ikkagi vahest ära. Sain minagi siis oma klaasi vahele trahvi. Ent samal ajal parkis samal tänaval ning ka sama maja ees veel autosid. Nende klaasi vahele ei olnud miskit pandud. Asudes asja uurima, selgus, et ükski nendest autodest ei olnud ei mobiilselt ega mõnel muul moel pargitud. Põhjus lihtne - õueala ja kedagi ei sega. Helistades Muposse, sain vastuseks, et ma asun linna tasulise parkimise tsoonis, makske aga trahv ära ja jutul lõpp. Esiteks, veider on, et ühtegi teist autot polnud samal ajal trahvitud ning teiseks, kas võib tegu olla mupolasega, kes sihilikult otsib lollikesi? Juhul, kui olen ikkagi valesti käitunud, maksan loomulikult trahvi ära, aga kuidagi kummaline tundub see kõik. Ehk siis küsimus lühidalt: kas linna tasulise parkimise tsoonis võib parkida (elukoha maja ees tänaval), kui tegemist on õuealaga ning see ei sega liiklust ega ole kõnniteele pargitud (kõnniteed puuduvad)?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklemisala tähistamine õuealana ei välista iseenesest kohaliku omavalitsuse õigust kehtestada sellel tasulist parkimist. Eelöeldu kehtib juhul, kui ala, millel tasuline parkimine on kehtestatud, kuulub kohaliku omavalitsuse omandisse või on antud avalikku kasutusse e. eeldus on, et alale ulatub kohaliku omavalitsuse liikluskorralduslik jurisdiktsioon. Näiteks ei ulatu see erateele, mis ei ole antud avalikku kasutusse. Seega tasub ühe asjaoluna kontrollida kinnistu piire ja parkinud sõiduki asukohta selle suhtes.

Kui sõiduk parkis kohaliku omavalitsuse territooriumil, millel oli õiguspäraselt kehtestatud avaliku tasulise parkimise regulatsioon, siis vaatamata teeala käsitlemisena õuealana, tuleb parkimise eest tasuda. Siin ei puutu asjasse see, et sõiduk ei parkinud kõnniteel ega seganud liiklust. Viivistasu otsus ei ole trahv liiklusnõete rikkumise eest, vaid sanktsioon kohaliku maksu - parkimistasu - tasumata jätmise eest.
 

Küsimus: Kas lubade taotlemine jääb liiklusregistris pooleli kui hakkab kehtima karistus?11.04.2016

Kui juba oled teoorieksami ära teinud ja sõidueksamile ära registreerunud, kas siis on võimalus, et karistuse kehtima hakkamisel jääb juhiloa taotlemine pooleli või lastakse sõidueksam ära teha?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sõidueksami sooritamine ei loo iseenesest mingit eelist, kuna kehtiva ja juhtimisõiguse saamist takistava karistuse olemasolul ei väljastata karistuse kehtivuse ajal juhiluba ega omistata juhtimisõigust ning selle saamiseks tuleb karistuse kustumise järgselt (milleks on 1 aasta) teha nii või teisiti uued eksamid. Seega on mõistlik kaaluda, kas on otsuse jõustumist võimalik lükata tulevikku niimoodi, et jõuaks enen otsuse jõustumist ära teha nii sõidueksami kui saada ka juhiloa.
 

Küsimus: Kui politseile vastulause esitada, kas siis pikeneb ka karistuse kehtimise aeg?11.04.2016

Sain väärteprotokolli ja nüüd tahan vastulauset esitada. Kas see pikendab ka karistuse kehtimise alguskuupäeva? Kuidas täpsemalt tegutseda, et pikendada karistuse kehtimisaega?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Vastulause esitamine iseenesest karistuse kehtima hakkamise aega ei pikenda, kuid kui vastulauses on taotletud mingite menetlustoimingute tegemist ja menetleja selle taotluse rahuldab, siis lükkub ka otsuse tegemine tulevikku. Selles mõttes sõltub siis tulevase karistuse kohaldamise aeg vastulause sisust, mis omakorda sõltub juhtumi ning menetluse asjaoludest. Menetluslik tegutsemine sõltubki konkreetsetest asjaoludest ning neid praegu mitte teades ei saa anda ka mingeid tegevusjuhiseid. Juhtiste andmine eeldab väärteoasja tundmist.
 

Küsimus: Kas mul jääb lubade tegemine pooleli kui karistus hakkab kehtima enne sõidueksamit?06.04.2016

Jäin kuu tagasi juhtimisõiguseta mopeediga vahele ja sel hetkel veel tegin autokoolis mopeedi lube. Varasemaid rikkumisi pole olnud. Nüüd olen juba arkis ja teoori eksam tehtud ja ilma tõttu ei saa veel sõidueksamit teha ja karistus hakkab järgmine nädal kehtima. Kas mul jääb lubade tegemine pooleli kui karistus hakkab kehtima enne sõidueksamit? Kui jõuan sõidueksami ennem tehtud, kas siis väljastatakse mulle juhiluba või on mingid piirangud selle saamiseks? Koostati väärteoprotokoll. Kas on ka mingeid muid võimalusi, et siiski saaks lõpuni teha?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Soovitan karistusotsuse vaidlustada. See lükkab otsuse jõustumise edasi.
 

Küsimus: Millise kiirusega võib sõita pärast kiirusepiirangu märki, kui enne seda on olnud ajutise kiiruse piirangu märk?31.03.2016

Tere,
Kui asulavälisel teel on paigaldatud ajutine liiklusmärk 30km/h ning 500 meetrit hiljem on tavaline kiirusepiirangu märk - 70km/h, juhul kui vahepeal muid märke olnud ei ole, siis millise sõidukiirusega võib peale 70 märki sõita?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 14 lg 3 kohaselt tuleb ajutise ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest. Seega on oluline selgeks teha, kas ajutise ja alalise liiklusmärgi vahel esineb vastuolu. Ilmselt pole vaidlust, kui ajutine ja alaline liiklusmärk paiknevad kõrvuti või vahetult üksteisele järgnevalt. Samas vahemaa 500 m tõstatab küll küsimuse sellest, kas märkide nõuete vahelisest vastuolust saab üldse rääkida.

Keelumärkide ning täpsemalt suurimat lubatud sõidukiirust kehtestava liiklusmärgi kohta kehtestatud nõude kohaselt näitab liiklusmärgi 35 mõjupiirkonna lõppu kas märgi all olev lisatahvel "mõjupiirkond", liiklusmärk 221 "anna teed" või liiklusmärk 222 "peatu ja anna teed", liiklusmärk "asula", teine märk 351 "suurim sõidukiirus" või märk 382 "kiirusepiirangu ala", märgid 371 või 376 "piirangute lõpp". Sealjuures ei ole erandeid loodud ajutiste liiklusmärkide jaoks. Seega kehtivad ülalmärgitud piirangu lõppu kehtestavad asjaolud nii ajutistele kui ka alalistele liiklusmärkidele ühtemoodi. Siit tulenevalt võiks asuda seisukohale, et ajutisest kiirust piiravast liiklusmärgist 500 m kaugusel asuv alaline liiklusmärk, mis kehtestab ajutisest liiklusmärgist teistsuguse kiirusepiirangu, lõpetab ajutise liiklusmärgi mõju. 500 m distants ei võimalda asuda seisukohale, et esineb vastuolu. Kui liikluskorralduse kehtestaja soovib ajutise liiklusmärgi mõju kehtestada ka peale alalist liiklusmärki, tuleb alaline liiklusmärk katta või asetada märgile kaks sümeetriliselt lõikuvat oranži musta äärisega kattelinti (rist).
 

Küsimus: Kui suur on trahv ilma loata võetud autoga sõidu korral?28.03.2016

Kui suur on trahv volituseta (loata) autoga sõidu korral? Mõtlen trahvi, kui näiteks laps võtab auto ja ja läheb sõitma, ilma, et ta oleks kantud sõiduki kasutajaks vastavas registris?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Volituse olemasolu ei ole Eestis kasutatava sõiduki puhul alates 2011.a nõutav. Kui laps on täisealine ning tal on kaasas sõiduki registreerimistunnistus või selle koopia, siis muude sõiduki kasutamist õigustavate dokumentide olemasolu ei ole nõutav. Mõistetavalt peab olemas olema juhitmisõigus ja kaasas kas kehtiv juhiluba või isikut tõendav dokument.

Kui isik võtab auto auto omaniku nõusolekuta ja kasutab seda, siis vastab selline tegu karistusseadustiku §s 215 nimetatud kuriteole, mille kohaselt karistatakse võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
 

Küsimus: Kas selline asi on võimalik, et haldab ja korraldab parkimist üks, kuid trahvib MuPo?21.03.2016

Tere!
Vastavalt ettekirjutusele-soovitusele lugesin eelnevaid küsimusi-vastuseid, aga päris sarnast juhtumit ei leidnud. Tegemist osalise parkimisega kõnniteel aadressil Tammsaare tee 104a. Kuigi märkide järgi haldab territooriumi Citypark, kirjutas trahvi välja Mupo? Aluseks LS§20lg4p3. Kas selline asi on võimalik, et haldab ja korraldab parkimist üks, kuid trahvib MuPo? Kus jookseb piir parkla ja linnamaa vahel, on arusaamatu. Ühtegi osaliselt kõnniteel parkimist keelavat märki ei olnud, äärekive kollaseks ei olnud värvitud, liiklusvoogu pargitud auto ei takistanud. Kõnnitee laius antud kohas on 3.2m. Auto oli pargitud 1m laiuselt kõnniteele nii, et vaba oli 2,2m laiune kõnnitee osa (eeltootud § nõuab 1,5m). Pildid kogu "üritusest" olemas. Sama asja eest trahvitud autoomanikke oli veel kümneid, nii, et selline küsimus tekib ka kümnetel inimestel ja abi hakatakse otsima nii Teilt, kui ka teistelt Teadjameestelt.
Lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse (LS) § 186 lg 4 kohaselt korraldab parkimist üldjuhul teeomanik. Teeomanik on õigustatud sõlmima parkimise korraldamiseks ka lepinguid teiste isikutega - näiteks Citypark vms.

Parkimiskorda reguleerib liiklusseadus, liikluskorraldusvahendid ning parkimistingimused, kui need on kehtestatud. Liiklusseaduse nõuete, samuti liikluskorraldusvahendite nõuete täitmist kontrollib nii politsei kui ka kohalik omavalitsus (MUPO) (LS § 193). Kui sõiduk on pargitud liiklusseaduse või liikluskorraldusvahendi nõudeid eirates, on kohalik omavalitsus või ka politsei, õigustatud rikkumist menetlema väärteomenetluse korras (LS § 263).

Kõnniteel täielik või osaline parkimine on üldjuhul keelatud, välja arvatud seda lubava liikluskorraldusvahendi olemasolul (LS §20 lg 4 p 3 või veose laadimise korral (LS § 20 lg 6). Erikord kehtib ka puudega isikule (LS § 68 lg 3 p 1).

Seega, kui parkimine on korraldatud viisil, mis ei loonud ülalmärgitud erandeid, siis ei tohi mootorsõiduki kõnniteel parkida ei osaliselt ega täielikult. Tegemist on liiklusseadusest tuleneva nõude eiramisega ning nimetatud rikkumist on õigustatud menetlema ka kohalik omavalitsus (MUPO). Seda ka vaatamata asjaolule, et parkimise korraldamine on antud teeomaniku poolt kolmanda isiku kätesse.
 

Küsimus: Kas tohin teha juhiload mõnes teise EL riigis, kui kehtib Eestis joobes juhtimise eest 3-aastane tõkend?11.03.2016

Tere,
Olen siin olemasoleva materjaliga juba tutvunud, kuid kahjuks ei leidnud vastust enda küsimusele. Nimelt karistati mind joobes juhtimise eest krimaalkorras. Puudus ka juhiluba. Nagu olen aru saanud kehtib mulle 3-aastane tõkend. Küsimus siis selline. Kas ma tohin teha juhilubasid mõnes teise euroopaliidu liikmesriigis? Tean, et see on keeruline ning mõningatel juhtudel on vaja sissekirjutust ja elamisluba. Kas võin välisriigi lubadega sellel ajal sõita või pean nad eestis mingi aja pärast ümber vahetama? Kas üldse saan neid vahetada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseadus kehtestab juhtimisõiguse andmise ja juhiloa väljastamise korras Eesti Vabariigis ning selle regulatsioon ei laiene väljapoole riigipiire. Seega ei ole juhtimisõiguse saamine mujal riigis põhimõtteliselt takistatud ning juhtimisõiguse andmine sõltub konkreetses riigis kehtestatud tingimustest. Kui siis välisriigis õnnestub juhtimisõigus ja juhiluba saada, kehtib Eestis välisriigi juhiluba vastavalt liiklusseaduse §s 99 sätestatule.
 

Küsimus: Kust saab abi, kui üks korteriomanikest omavolitseb korteriühistu parkimiskohtadega?09.03.2016

Elan seitsme korteriga kortermajas. Renoveerimise käigus muudeti ühistu parkla kaheksakohaliseks ja üks korteriomanikest kasutab seda lisakohta oma teise auto parkimiseks. Kui keegi teine seda kohta kasutada üritab, blokeerib ta auto kinni ja saab väga kurjaks. Ka meie peres on teine auto. Leian, et ka meil on õigus seda kohta kasutada kui ta on vaba. Mingit kokkulepet ainult temal selle koha kasutamiseks teiste ühistuliikmetega tal ei ole. Parkimiskohad on meil kõigi korteriomanike kaasomandis ja kellelgi ei ole nimelist kohta. Ühistu esimees proovis asja reguleerida ja pani stendi peale parkimise reeglistiku mis sisaldas nõuet, et hooviala on keelatud blokeerida oma sõidukiga ja kõigil on õigus parkida esimesele vabale kohale. See teavitus kisti aga stendilt maha ja eirati kogu infot. Nüüd on mul võimatu üldse hoovi parkida, sest naabri teine auto on hoovis selliselt pargitud. Kust saada abi, kas kohalikult omavalitsuselt või politseist? Kas ja mis tingimustel on õigus vandaalitseva naabri autot teisaldada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Korteriühistu liikmetele kuuluva kaasomandi puhul kohaldatakse seaduses kaasomandi kohta sätestatut. Kaasomandit majandatakse kaasomanike kokkuleppel. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Vaidluse korral kaasomandi kasutamise korra üle või kui mõni kaasomanik kasutab kaasomandit või selel mõttelist osa teiste kaasomanike huve kahjustaval viisil rikkudes sellega ülalkirjeldatud põhimõtteid, võivad teised kaasomanikud või puudutataud kaasomanik oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole.

Kuivõrd parkla kvalifitseerub teena, siis on teeomanikul (korteriühistul, kui tee kuulub korteriühistule) õigus kehtestada teel kehtiv liikluskorraldus, näiteks reguleerida parkimiskord joovis liikluskorraldusvahenditega. Sealt edasi on võimalik ka liikluskorraldusvahendite nõuetega vastuolus parkiva sõiduki teisaldamine vastavalt LS § 92 nõuetele.