Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas tohib parkida kollase joone ja märgi 361 taha lubatud parkimisviisiga?12.10.2018

Kas tohib parkida kollase joone ja märgi 361 taha lubatud parkimisviisiga, kui 20 meetrit eespool on märk 575a "Parkla" koos lisatahvliga 861b "Parkimisviis" ja lähima ristmikuni on sealt 50 meetrit?
Meie linnas on selline koht olemas ja vaidlus selle üle, samas leidsin sellise väljavõtte: ......(13) Märkide 36 mõjupiirkond ei hõlma märgiga 575a „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud kõnniteeäärset parklat ega puuduta selle märgi all oleva tahvliga 86 „Parkimisviis” või tahvliga 874 „Puudega inimese sõiduk” näidatud korra kohaselt pargitud sõidukeid......

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Te olete ise lahti kirjutanud kõnealuste liiklusmärkide mõjualad. Tõenäoliselt ei oskaks ma olukorrale anda teistsugust vastust. Seda seetõttu, et vastamaks konkreetse sündmuskoha liikluskorraldusele, vajan liiklusolustikust ja asjakohasest liikluskorraldusest vahetumat ülevaadet, kui pelk märkide kirjeldus. Fotod, plaanid või skeemid asjakohasest teelõigust ja tee-elementidest ning nende juurde asetatud liikluskorraldusvahenditest on möödapääsmatult vajalikud, et hinnata liikluskorralduse terviklahendust. Vastasel juhul võite saada olustikuga mittearvestava ja ebaõige/ebatäpse vastuse. Vastused.ee küsimuste-vastuste formaat ei võimalda konkreetse liiklussituatsiooni analüüsi. Saate soovi korral kasutada konsultatsiooni või e-konsultatsiooni teenust, kirjutades oma murest aadressile ab@sirk.ee.
 

Küsimus: Kas tohib poolest tänavast muuta sõidutee pooleks tunniks jalg- ja jalgrattateeks?11.10.2018

Küsin kas tohib poolest tänavast muuta sõidutee pooleks tunniks jalg- ja jalgrattateeks? Saan aru, et kui oleks paigaldatud märk sissesõidu keeld koos kellaaja lisatahvliga siis ok. Märk nr. 435 kohta on ju öeldud, et see paigaldatakse vastava tee algusesse, st jalgtee algusesse aga kuidas on võimalik järsku sõiduteed jalgteeks muuta seda minu mõistus ei võta. Nimelt käib jutt kooli ette paigaldatud uuest märgist. Kus kohast leiab infot, et kuhu, mis märki ja kelle loal tohib üldse märke paigaldada.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseadus sätestab, et liiklust korraldab tee omanik. Mõistan küsimusepüstitust selliselt, et jutt käib avalikult kasutatavast teest. Tõenäoliset on tegemist kohaliku teega. Soovitan murekohaga pöörduda tee omaniku e. kohaliku omavalitsuse poole.
 

Küsimus: Kas mulle saab hiljem veel trahvi teha, kuigi olen varalise kahju koheselt peale liiklusõnnetust tasunud?09.10.2018

Tere!
Kui ma olen tekitanud varalise kahju ja selle ka koheselt peale liiklusõnnetust tasunud, kas mulle saab hiljem teha ka trahvi varalise kahju tekitamise eest?
Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Varalise kahju hüvitamisega süüteokoosseis iseenesest ära ei kao. Küll võib varalise kahju hüvitamine olla kas menetluse otstarbekusel lõpetamise või karistuse kergendamise aluseks.
 

Küsimus: Kas oleksin kohustatud tagurdama, et lasta eesolev auto parklas parkimiskohale tagurdada?03.10.2018

Tere! Tekkis täna selline olukord, et parkimisalal sõitsin auto taga. Minu ees olev auto tahtis tagurdada paremal olevasse boksi tagurdades. Avariist jäi puudu mõni sentimeeter, kui andsin signaali jäi eesolev auto seisma, muidu oleks sõitnud minule sisse (kuna olin selle boksi keskosas selleks hetkeks kuhu eesolev soovis keerata). Siit küsimis, kas minu kohustus, saan aru jah et viisakas oleks olnud kuid kas oleksin olnud kohustatud laskma eesoleval juhil tagurdada? Teine autojuht väitis et tal oli suund sees ja sooritas manöövrit ja minu asi oleks olnud anda temale teed.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegelikult on siiski nii, et tagurdav juht peab andma teed teistele teel liiklejatele (LS § 17 lg 5 p 6). Lisaks peab tagurdav juht veenduma, et tagurdamine on ohutu ega takista teisi teel liiklejaid (LS § 49 lg 1). Suunamärguanne ei anna eesõigust (LS § 39 lg 5). Seega ei olnud tagurdav juht konkreetsel juhul ilmselt kursis kehtiva tagurdamist puudutava regulatsiooniga või püüdis ennast lihtsalt õigustada.
 

Küsimus: Kas parkimise leppetrahv on õiguslik kui selle sai elanik korteriühistu territooriumil, ometi parkimisluba on olemas ja kehtiv?03.10.2018

Tervitused.
Kas leppetrahv parkimise eest on õiguslik ja kehtiv kui selle on saanud elanik korteriühistu territooriumil parkides, ometi parkimisluba on olemas ja kehtiv?
Leppetrahvi määramise põhjus - parkimiskaart peab olema täies ulatuses loetav, muidu loetakse see kehtetuks.
Täpsustan: parkimiskaardi number ja muu informatsioon, mis on vajalik tuvastamaks kaardi kasutajat ja kehtivust, olid kõik olemas ning samuti ka loetaval kohal.
Leppetrahvi kirjeldusse lisatud põhjendus - puudub parkimiskaart.

Aitäh

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Leppetrahv määratakse parkimistingimuste rikkumise eest. Kui parkimistingimuseks on, et parkimisõigust tõendav dokument peab olema täies ulatuses loetav, aga faktiliselt ei ole, siis on tegemist parkimistingimuste rikkumisega ja leppetrahv põhimõtteliselt õigustatud. Kuidas antud juhul parkimiskaarti tajuda sai, on fakti ja asjaolude hindamise küsimus. Kui leppetrahvi koostaja on vaidlusalust parkimiskaarti fotografeerinud, siis selle nähtavus/mittenähtavus peaksid olema foto põhjal tuvastatavad.

Leppetrahvi kirjeldust on keeruline olemasoleva info pinnalt kommenteerida. Sageli näevad parkimistingimused ette, et nõuetele mittevastavat parkimiskaarti või parkimiskaardi nõuetele mittevastavat asetust käsitletakse parkimiskaardi puudumisena.

Leppetrahvi on üldjuhul võimalik vaidlustada leppetrahvi koostanud asutuses. Samas kui vaidlustamine soovitud tulemust ei anna, siis on ainus viis nõuda leppetrahvi otsuse tühisuse tunnustamist kohtu kaudu hagimenetluses. Võrreldes leppetrahvi suurust hagimenetluse aja- ja rahakuluga, võib kohtutee alustamise otstarbekus olla küsitav.
 

Küsimus: Kuidas pääseda trahvist, mille sain ehitusobjektil, mida varustan?01.10.2018

Tere.
Töötan ehitusobjektide varustajana. Täna aga tehti trahv summas 30 eurot sest materjali sisse viimise ajal ei paigaldanud parkimiskella. Paigutasin auto suure ehitusprügikonteineri taha, kus ma ei seganud kedagi, piirjooned parkimiseks olid minust vasakul, ei parkinud nende vahel. Suurelt sissesõidu teelt sisse keerates objektile selgus hiljem, et seal oli tõepoolest märge sellekohta, et 1,5 h parkimiskella alusel tasuta. Kuid sisse keerates ma seda märki ei näinud ja objektile hoovi sõites kangelasele antud märk puudus.
Asi ei ole selles, et tahaksin trahvist hoiduda aga see ei ole ka inimlik kasutades ära ehitusobjekti ehituskirjadega auto trahvimise, kui auto varustab antud objekti.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 2 p 49 kohaselt on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Seega, kui tegelesite veose laadimisega, siis ei saa rääkida parkimisest.

Veose laadimine eeldab üldjuhul aktiivset tegevust. See, kas antud juhul sai sõiduki ja selle juhi tegevust käsitleda laadimisena või parkimisena, sõltub asjaoludest. Küsimuses esitatud asjaolude kirjeldus ei võimalda selles osas käesoleval juhul paraku järeldusi teha.
 

Küsimus: Mida teha, kui Läti trahvi tähtaeg on möödas kuna sain selle kätte hilinenult?28.09.2018

Tere
Lätis viibides sain kiiruseületamise eest liiklustrahvi, sündmus on fikseeritud 25.07.2018 kell 23:00 kiiruskaamera. Trahviteade koos fikseeritud sündmuse fotoga saabus sõiduki omanikule postiga 19.09.2018, teates oli kirjas trahvi tasumise ajaks 30 päeva alates otsuse määramisest. Dokumendi pöördel kirjas olevas osas Liiklusseaduse 43.6 § p. (8) sõnastab - "Protokolli otsus saadetakse mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul pärast selle määramist isikule, kellele on määratud haldusrikkumise karistus...".
Ma ei näe saadetud trahviteatel otsuse vastuvõtmise kuupäeva. Kui selleks on kiiruskaamera poolt fikseeritud sõiduki kiiruseületamise fakt 25.07.2018 kell 23:00, siis on igal juhul ületatud nii p.8 määratud 3 päevast saatmise tähtaega (19.09.2018) kui ka määratud trahvi maksmise 30 päevast tähtaega.
Kas trahviteate saatmine hilinenult ja peale tasumise tähtaega on seadusega kooskõlas? Kuidas peaksin käituma?
Lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Lätis saadud trahvi menetlemine ja kätte toimetamine toimub vastavalt Läti seadustele. Läti õigusega minul kogemus paraku puudub. Küsimusi Lätis ja välisriikides saadud trahvide kohta on siinses keskkonnas esitatud korduvalt. Kasutage otsingut ja ilmselt leiate antud vastustest ka enda jaoks täiendavat infot.
 

Küsimus: Kas kannatanu võib keelduda, kui avarii süüdlane on nõus teda auto remondis oleku ajal sõidutama?27.09.2018

Kui liiklusõnnetuse põhjustaja on pakkunud kannatanule tasuta sõidutamist kuniks kannatanu auto on remondis. Kas on aktsepteeritav, et kannatanu keeldub ja rendib auto mille kulud nõuab sisse ikkagi süüliselt?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ma ei julge sellise pakkumise absoluutset välistatust kinnitada. Kõik sõltub asjaoludest ja tingimustest e. sellest, millised on nõude esitaja vajadused ja mil määral sõidutamise pakkumine nendele vajadustele vastab. Küll arvan, et pigem tuleb eelistada kahjujuhtumi eelse olukorra taastamist e. sõiduki võimaldamist. See tähendab, et sõidutamise pakkumise asemel võiks pakkuda sõiduki tasuta kasutamiseks näiteks, kuna selline olukord vastaks rohkem kahju tekitamise eelsele olukorrale.
Aga nagu öeldud, on lõplik lahendus üsna sageli kinni konkreetsetes asjaoludes ja üksikasjades, mis siis vaidluse korral leiavad tuvastamist kohtus ja mille pinnalt kohus vaidluse lahendab. Üldiselt tuleb tõdeda, et kui kahjustatud isikul oli eelnevalt sõiduk ja see oli tema elukorralduseks vajalik, on kohtud rendisõiduki hüvitise kahju põhjustanud isikult ka üldjuhul välja nõudnud. Kulud rendisõidukile peavad olema mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud.
 

Küsimus: Mida teha, kui tundub, et avarii süüdlasena pressitakse mult nüüd välja rendiauto kulusid?26.09.2018

Toimus avarii, kus tunnistasin enda süüd. Teine pool oli sõiduki kasutaja mitte omanik (vastutav kasutaja). Kas tal õigus minult nõuda remondi ajaks rendiauto kulusid?
1. isik esitas mulle koheselt rendiauto maksmise nõude. Ei tulnud enne küsimagi kas mul on alternatiive pakkuda.
2. Põhjuseks tõi et tal on vaja autot igaks juhuks kui temast eemal, 10 km (isa juures), elav autistist laps peaks teda (ema) vajama (kui tulevad hirmuhood). Ema kolis 2 a tagasi lapse ja isa juurest ära. Tugineb psühhiaatri selgitustele, kus ei ole kirjas, et laps vajaks pidevat füüsilist järelevalvet. Varajane nooruk käib tavakoolis oma eakaaslastega.
3. Pakkusin hagejale esimest päeva tasuta abi sõidutamaks lapse juurde kui laps seda vajab. Aga hageja keeldus sellest.
Hageja motiiv, lapsega kokkusaamiseks ei ole siiras. Mida saan enda kaitseks teha? Lapse eest hoolitseb isa ja kool suhtleb ka ainult isaga. Ema tugineb ainult psühhiaatri lausele, et kui peaks tekkima ärevuse hood, tuleb nooruk sellest võimalikult kiiresti eemale suunata. Kooli ja klassijuhataja sõnul saab laps kenasti hakkama ja nende hinnangul on tegemist väljapressimisega ja lapse tervisliku seisundiga manipuleerimisega.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegemist on konkreetse õigusvaidlusega ja siin üldiseid nõuandeid on raske anda. Tuleb kaaluda hageja väiteid ja mõelda, millised vastuväited ja tõendid konkreetses asjas töötaksid.

Üldjuhul on asja kahjustamise korral kahjustatud isikul õigus nõuda samaväärse asja kasutamiseks tehtud kulude hüvitamist, kui asja kasutamine kahjustatud asja remondi või uue muretsemise aja jooksul on isikule vajalik ja kasulik, eelkõige tema majandustegevuses, kutsetegevuses või tööks.

Sellise vajaduse alla võib iseenesest kuuluda ka perekondlik vajadus. Seega tuleb iga juhtumi puhul hinnata, kas ja mil määral on isik õigustatud hüvitist konkreetsete esinevate asjaolude tõttu küsima.
 

Küsimus: Kas liiklusseadus kehtib ka firma territooriumil?25.09.2018

Kas liiklusseadus kehtib ka kinnisel firma territooriumil, kus on aed ja tõkkepuud ning valvuripukta, kus on üleval tõstuki märgid ja jooned maas ja sealt väidetakse mulle, et seal on tõstukitel eesõigus ja neil liiklusseadus ei kehti.
Toodi ka näide, et tõstuk tagurdas rekkale sisse, kes üritas läbi lipsata ja rekkajuht olevat süüdi jäänud, polevat isegi politseist õigust saanud.
Mulle tundus selline asi kahtlane, kuna minu teada kehtib meil liiklusseadus igal pool ja minu teada on meil kõik ka kinnised firmade territooriumid paremakäe reegliga ning mingit tõstukite eesõigust ei saa olla.
Kuidas kommenteerite teie?
Tegemist on siis territooriumiga, kus üks nende töötaja mulle täna nii väitis, et neil on seal tõstukitel eesõigus ja liiklusseadus nende kinnisel territooriumil tema väitel ei kehti.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tere. Liiklusseadus kehtib Eesti teedel (LS § 1 lg 1). Ka kinnine territoorium on käsitletav teena, kui see vastab LS § 2 p 81 tunnustele e. kui tegemist on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatisega või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu alaga. Siinkohal ei tähenda "avatud rajatis" seda, et rajatis peaks olema avalik, vaid seda, et rajatisel on võimalik liigelda sõidukitega või jalgsi. Ka tõkkepuuga suletud territooriumil võib olla ette nähtud sõidukite ja jalakäijate liiklus (küsimuses kirjeldatud maa-ala puhul näiteks tõstukid). Teedel korraldatakse liiklust liikluskorraldusvahenditega ning erateel on liikluse korraldajaks teeomanik (LS § 6 lg-d 2 ja 4). Kui küsimuses kirjeldatud teel on liikluskorraldusvahenditega sõidueesõigus antud teatud liiku sõidukitele (tõstukid näiteks), siis ei ole välistatud, et neil ongi alati eesõigus (iseküsimus on, kuidas sellist sõidukiliigi põhist eesõigust liikluskorraldusvahendiga õigesti edastada). Kui aga taolised liikluskorraldusvahendid puuduvad, tuleb juhinduda liiklusseaduses sõidueesõigust käsitletavatest normidest, sh nn parema käe reeglist, kui sõidujärjekord ei ole muul viisil kehtestatud.



.