Liiklusõigus

Esitatud küsimusest jääb selgusetuks, kas tegemist on Norras saadud juhtimisõigusega või Eestis saadud juhtimisõigusega, kuna küsimuse alguses räägitakse Norra juhiloast, kuid lõpus jällegi Eesti juhiloa tagasisaamisest. Tagasi on võimalik saada midagi, mis on varem olemas olnud, kuid ära võetud, kaotatud vms.

See, kus ja kuidas toimub juhtimisõiguse taastamine, sõltub sellest, millises riigis on isiku elukoht ja millise riigi antud juhtimisõigusest ja juhiloast jutt käib. Kui olete Norra resident ja ära on võetud Norras omandatud juhtimisõigus, siis tulebki juhtimisõigus taastada Norras. Muudel juhtudel puudub Eesti kehtivas õiguses spetsiifiline regulatsioon selle kohta, kas ja kuidas saab Eestis elav isik taastada välisriigis ära võetud juhtimisõigust. Tõenäoliselt just seepärast soovitas Transpordiamet Teil juhtimisõigus taastada Norras ja tulla siis Eestisse juhiluba vahetama.

Võimalus Eestis lühendada Norras määratud karistust, puudub.

Kui Teil ei ole Eestis varem juhtimisõigust olnud, võite asuda seda siin taotlema. Kui Norra on saatnud Eestisse andmed Teie karistuse kohta, siis võib see info takistada Teil ka esmase juhiloa taotlemist ja saamist. Siiski on vähetõenäoline, et Norra seda teinud on, kui tegemist on Norra elanikuga karistuse kohaldamise ajal ja ka Norra juhiloaga.

Küsimusest ei selgu, et millise asjaolu seaduslikkus täpselt huvitab. Kas see, et sõidukist on tehtud kaugelt foto ja et seda menetleb MUPO või see, et MUPO tegi isale ettepaneku esitada invakaart või alustavad menetlust. Vastan siis mõlema aspekti suhtes.

Väärteomenetluse võib alustada, kui on olemas piisavalt teavet, et toime on pandud väärtegu. Parkimiskorra rikkumine mootorsõiduki juhi poolt on iseenesest väärtegu. Seega, kui väärteomenetlejani (seekord siis MUPO) on jõudnud teave, et isik võib olla toime pannud väärteo, siis on MUPO õigustatud alustama väärteomenetlust. Väärteomenetlus alustatakse esimese menetlustoiminguga.

Kaaludes väärteomenetluse alustamist, on menetleja õigustatud küsima teavet asjaolude kohta, mis võivad väärteomenetluse alustamise või alustamata jätmise seisukohalt tähtsust omada. Näiteks, kui invakohal parkinud sõiduki juhil oli selleks olemas parkimisõigust andev parkimiskaart, puuduvad tema teos väärteo tunnused ja väärteomenetluse alustamiseks ei ole alust. Seda infot siis MUPO praegusel juhul küsibki. Kui teie isal on invakohal parkimiseks õigust andev parkimiskaart olemas, väärteomenetlust ei alustata. Kui invakohal parkimise õigust andvat parkimiskaarti ei ole, võidakse alustada väärteo asjaolude uurimiseks ja välja selgitamiseks väärteomenetlus.

Väärteo tunnustega teo ja isiku poolt väärteo toimepanemise saab tõendatuks lugeda tõendite alusel. Väärteomenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte, mis tähendab, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu. Kui menetlejani on jõudnud fotod või muud salvestised võimalikust väärteost, siis on menetleja õigustatud neid hindama. Asjaolu, et fotod on tehtud kellegi teise, kui menetleja poolt, ei muuda fotosid iseenesest tõendikõlbmatuks, vaid menetlejal tuleb igakordselt hinnata, kas kogutud tõend tõendab vajalikke asjaolusid või mitte.

Veoselepingust tulenevaid vedaja ja saatja vahelisi suhteid reguleerib võlaõigusseadus.

VÕS § 779 lg 1 kohaselt peab saatja veose vedamiskindlalt laadima ja kohale paigaldama (pealelaadimine).
VÕS § 780 lg 1 kohaselt peab saatja enne veose vedajale üleandmist andma vedaja käsutusse dokumendid, mis on vajalikud veosega seotud tollivormistuse ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks (saatedokumendid), samuti selleks vajaliku teabe.
VÕS § 781. Saatja vastutus
(1) Saatja peab vedajale hüvitama kahju ja kulud, mis tekkisid:
1) veose ebapiisavast pakkimisest või tähistamisest;
2) ebaõigetest või mittetäielikest andmetest veokirjas;
3) ohtliku veosega seotud ohust teatamata jätmisest, samuti valest või puudulikust teatamisest;
4) veose mittenõuetekohasest laadimisest;
5) käesoleva seaduse § 780 lõikes 1 nimetatud saatedokumentide või teabe puudumisest, ebatäielikkusest või ebaõigsusest.

Need on üldised reeglid. Et konkreetse juhtumi kohta midagi täpsemalt arvata, oleks vaja tutvuda nii veosedokumentide, politsei raportitega kui ka saatja nõuete põhjendustega, mis ta on vedajale esitanud.

Hävinenud sõiduki väärtuse hüvitamisel lähtutakse võlaõigusseaduses ja liikluskindlustuse seaduses sätestatust. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega sätestab VÕS, et hüvitada tuleb samaväärse asja soetamise mõistlik kulu e. mõistlik turuhind. Turuhind nähtub kõige täpsemal kujul siis, kui sõiduk müüakse vabal pakkumisel e. oksjonil. Kuna sõiduk on hävinenud, siis ei ole seda juhtumieelses seisukorras võimalik oksjonil müüa ning hinnang tema juhtumieelse väärtuse kohta on eelkõige olemasolevatele andmetele tuginev prognooshinnang. Olukord, kus kindlustusselts ja sõiduki omanik hindavad sõiduki väärtust erinevalt, on küllaltki sage, kuna teoreetiliselt vähemalt on esimene huvitatud võimalikult madalast hinnast ja teine võimalikult kõrgest hinnast. Samas üksnes tuginemine automüügiportaalides avaldatud pakkumishindadele ei ole õige, kuna pakkumishinnad ei kajasta iseenesest tehinguhindasid. Vaidluse korral sõiduki väärtuse üle, tuleb kummalgi poolel oma väiteid tõendada. Üldlevinud tõendamisviis on tellida eksperdilt või asjatundjalt hinnang või eksperdiarvamus sõiduki turuväärtuse kohta. Iseenda arvamus sõiduki õige turuväärtuse kohta ei maksa kuigi palju ja see ei ole ka asjakohaseks tõendiks vaidluse kandumisel kohtusse või lepitusmenetlusse.

Tervise ravimisega seotud mõistlikud kulud, sh vähenenud või saamata jäänud sissetulek, samuti sõidukulud raviasutusse, peab hüvitama kindlustus. Sõidukulud hüvitab kindlustus kuludokumentide alusel. Kulude hüvitamiseks tuleb kindlustusele esitada nõue. Kulu peab olema kantud seoses liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustusega või selle näidustatud raviga ning kulu tekkimist ja selle suurust peab tõendama isik, kes kulude hüvitamist nõuab. Ka nende kulude hüvitamisel lähtutakse mõistlikkuse ja vajalikkuse põhimõttest.

Õigusteenuse hindade ja tingimuste teadasaamiseks tuleks pöörduda otse büroosse või minu e-postile. E-post on nähtav kodulehel www.sirk.ee

Liiklusseadus ei tunne mõistet "kergliiklustee". On kõnnitee, jalgtee, jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee. Sõiduki peatamine laadimiseks on lubatud üksnes kõnniteel tingimusel, et see ei toimu lähemal, kui 15 meetrit ühissõiduki peatusele ja kui jalakäijale jääb vabaks vähemalt 1,5 m laiune käiguriba (LS § 20 lg 6).

Soovitan kindlasti võtta kindlustusega ühendust ja esitada nõue kahju hüvitamiseks (saamata jäänud töötasu, ravikulud ja mittevaraline kahju). Printsiibis asub kindlustus kahju käsitlemisele. Küll võib kindlustus otsuse tegemisega oodata kuni uurimise ja süüteomenetluses lahendi tegemiseni, kui süüteomenetluses välja selgitamist vajavad asjaolud omavad tähtsust ka kindlustusandja otsuse tegemisel (LKindlS § 34 lg 4).
Kuna tervishoiuteenuse osutaja, kes Teid haiglas ravis, on oma raviarved tõenäoliselt juba kindlustusele esitanud, siis leiab kindlustusandja Teiega seotud juhtumi tõenäoliselt oma andmebaasidest üles ka Teie isikukoodi järgi. Seega sõiduki registreerimisnumbri saamine pole tõenäoliselt vältimatult vajalik.
Mootorratturi kindlustusandja kohta teabe saamiseks võite esitada päringu Eesti Liikluskindlustuse Fondile (www.lkf.ee).
Kui menetluse lõpuks leiab tuvastamist, et ületasite sõiduteed tõepoolest punase tulega, siis peate arvestama ka võimalusega, et Teile väljamaksmisele kuuluvat kindlustushüvitist võidakse vähendada Teist endast lähtunud riski võrra niivõrd, kuivõrd selle riski realiseerumine mõjutas kahju saabumist või selle suurust (VÕS § 139 lg 1).

Esmalt tuleks selgeks saada, kas haagise ülekoormus oli liiklusõnnetuse vältimatuks põhjuseks või võis liiklusõnnetuseni viia ka muu asjaolu (näiteks ebaõige sõidukiirus, ebaõiged juhtimisvõtted vms).

Kui liiklusõnnetuseni viis siiski haagise ülekoormus, tuleb vastutuse välja selgitamisel hinnata kõiki asjaolusid ning kõikide isikute rolli kogumis. Ühelt poolt tuleb hinnata sõiduki juhi tegevust olukorras, kus talle anti laaditud sõiduk, mille kohta veosedokumentidel veose kaal puudus. Võib küsida, et kuidas ja mille alusel veendus juht, et autorong vastab kehtestatud massinõuetele? Teiselt poolt tuleb hinnata veose saatja tegevust veose komplekteerimisel ja laadimisel, kuivõrd veose õige paigutuse, sh selle vastavuse eest veosedokumentidele ning saatjale sõiduki parameetrite kohta edastatud infole, vastutab veose saatja. Kui saatja on rikkunud oma kohustusi ja rikkumised on mõjutanud kahju saabumist, siis ei saa saatja vastutust tekkinud kahju eest välistada.

Juhi, vedaja ja saatja kohustusi ja vastutust puudutavad üksikasjalikumad sätted sisalduvad mitmes erinevas õigusaktis - nii liiklusseaduses, autoveoseaduses, võlaõigusseaduses kui ka nende alusel antud määrustes. Vastutava(te) isiku(te) leidmisel ja vastutuse suuruse määramisel tuleb seega hinnata kõikide sündmusesse puutuvate isikute rolli kahju tekkimisel.

Seda, kellega politsei kontakteerub, ma politsei eest öelda ei oska. Pole välistatud, et menetleja võib tunda huvi ka selle vastu, kuidas sattus juhtimisõiguseta juht sõiduki rooli ja milline oli sõiduki vastutava kasutaja või omaniku roll selles. Nimelt on juhtimisõiguseta isiku lubamine mootorsõidukit juhtima samuti väärtegu ja karistatav. Kas menetleja sellega sügavamalt tegeleb, otsustab menetleja ise. Üldjuhul siiski piirdutakse eelkõige konkreetse rikkumisega e. antud juhul mootorsõidukit juhtimisõiguseta juhtinud isiku süüteoga. Kui sõiduk toimetati valvega hoiukohta, saab selle sealt kätte sõiduki omanik, vastutav kasutaja või viimaste poolt volitatud isik.

Eestis kehtib juhtimisõiguse andmisele Eesti elukoha nõue. LS § 100 lg 2 kohaselt loetakse alaliseks elukohaks tähenduses kohta, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Isik on kohustatud tõendama oma alalist elamist Eestis. Kui olete isiklike sidemete kaudu rohkem seotud Eestiga, kui Saksamaaga, siis juhul, kui viibite Eestis kalendriaasta kestel vähemalt 185 päeva, tuleb Teie elukohaks lugeda Eesti.

Eelöeldu kehtib eelkõige juhtimisõiguse andmisega seotud toimingutele. Teie küsimusest saan aru, et juhtimisõigus võeti karistusena ära Eestis. Seega tuleks ka juhtimisõiguse taastamisele kohaldada Eesti õigust. LS § 129 lg 1 kohaselt tuleb Teil juhtimisõiguse taastamiseks sooritada teooriaeksam.

Ilmselt on olukorra keerulisemaks muutnud fakt, et Teil on Saksa juhiluba. Iseenesest ei peaks see asjaolu siiski juhtimisõiguse taastamist Eestis takistama, kuid hea oleks teada Maanteeameti põhjendusi, miks nad seda ei tee. Põhjenduste saamisel saab neid seisukohtasid analüüsida ning otsustada, kas MNT tegevus on õiguspärane või mitte ning seejärel otsustada järgnevad sammud oma õiguste kaitsel.

Soovitan sõiduki registrijärgse omanikuna registrist kustutada. Tavaliselt ilmub seepeale uus omanik välja ja on valmis registrimuudatused ära tegema. Viisakas on uut omaniku sõiduki registrist kustutamisest ka teavitada.