Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas leevendada kiiruseületuse eest saadavat karistust?06.06.2023

Tere! Juhtus kahetsusväärne sündmus, kiiruseületus 90km/h alas +77km/h. Sõidetud sai veoauto taga ja möödasõitu tehes jäi märkamatuks, et taga olev sõiduk hakkas parasjagu möödasõitu sooritama, sellest tulenevalt suurendasin sõidukiirust, et mitte tekitada veelgi ohtlikumat olukorda. Tagasi reastumine oli sellel hetkel juba raskendatud. Lisasin sõidukiirust, et tagant lähenevat sõidukijuhti võimalikult vähe häirida. Mis on teie hinnangul säärase rikkumise puhul eesseisev karistus? Mida saaksin veel omaltpoolt teha, et olukorda leevendada ja ennast selgitada?
Tänan.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistus prognoosimine ei ole kuigi täpne tegevus. Sanktsiooni piirid leiate liiklusseaduse §-st 227 lg 4 alt. Võimalik on määrata trahv kuni 1200 € või arest kuni 30 ööpäeva või võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni 24 kuud. Kahte esimest karistust saab kombineerida ka lisakaristusega, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine kuni 12 kuud.

Et suunata menetleja otsust Teile soodsamas suunas, soovitan kaaluda vastulause esitamist. vastulauses saate põhjalikumalt selgitada nii väärteo toimepanemise asjaolusid kui ka vajadust juhtimisõiguse järele.

+77 km/h üle piirnormi on kahtlemata oluline kiiruseületamine, mida ongi keeruline põhjendada ka möödasõiduolukorras. Vastulausest maksimaalse kasu saamiseks on ilmselt vaja kaaluda ka muid taktikaid, mida siinkohal ametisaladusest tulenevalt kahjuks lahti kirjutada ei saa. Soovi korral võite tulla konsultatsioonile.
 

Küsimus: Kas politsei tohib mind peatada kui ma olen traktoriga põllul, teest 50 m? 29.05.2023

Tere. Kas politsei tohib peatada mind kui ma olen traktoriga põllul. Ise olid nad tee peal ja mina olin ca 50-60 m kaugusel põllul või mismoodi see käib.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsite, mismoodi käib põllul liikuva traktori peatamine, kui politsei ise paikneb 50-60 m kaugusel asuval teel. Kuna esitate küsimuse mineviku vormis, siis eeldan, et küsimus puudutab mingit sündmust, mis on juba toimunud. Seega eeldatavasti peaksite seetõttu omama ka ise ettekujutust, kuidas see sündmus e. eemal liikuva traktori peatamine toimus. Kuna mind ennast juures ei olnud, siis ei oska vastata, kuidas traktori peatamine käis.

Vastata oskan, et sõiduki peatamiseks tuleb anda sõidukile peatumismärguanne, kas alarmsõiduki valgusseadme (punane vilkur või märgutuli) abil, valjuhääldajast, sauaga, helkurkettaga või käega. See, kas juht sai ja pidi mõistma, et peatumismärguanne on antud just talle, selgitatakse välja tuvastatavate faktiliste asjaolude pinnalt ja tõendite alusel.
 

Küsimus: Kas kohtutäituril on kuidagi võimalik seada autole märkeid, arestida või teha muid toiminguid auto liisingu perioodi ajal?30.03.2023

Tere
Ostan auto kapitalirendiga, auto jääb liisingu perioodiks panga nimele ja mind lisatakse vastutajaks kasutajaks. 5 a pärast peaks auto olema võimalus kirjutada siis minu nimele või siis kirjutan kellegi pereliikme nimele.
Kuid mul on kohustused kohtutäituri ees mis ulatub üle 10 a tagusesse aega. Kohtutäitur pole minule selle aja jooksul saatnud ühtegi märkekirja. Tegemist oli pankrotijuhtumiga.
Kas kohtutäituril on kuidagi võimalik seada antud autole märkeid, arestida või teha muid toiminguid auto liisingu perioodi ajal? Kas ta saab teada minu vastutava kasutaja olemasolust? Märke tegemisel ilmselt pärast liisingu lõppemist pole võimalik autot kellegi teise nimele kirjutada?

Mis on teie kogemus või arvamus antud juhtumiga seoses?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tere. Kogemust sarnase juhtumiga ei ole.
Pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Kui ütlete, et kohustus ulatub 10.a tagusesse aega, tuleks kontrollida, kas nõue pole aegunud.

Täitemenetluses saab arestida ka varalisi õigusi, sh tulevikus tekkivad või ka tingimuslikku nõuet. Minu hinnangul puudutab selline arestimisõigus siiski võlgniku enda nõuet. Kui sõiduki omandab liisinguandjalt kolmas isik, võib selline tehing arestimisalast välja jääda. Samas ei julge välistada, et kohtutäitur ei võiks proovida sel viisil kolmanda isiku omandisse läinud vara tagasi võita e. taotleda tehingu tagasipööramist (TMS § 187 jj). Siiski usun, et sellise katse väärtus kohtutäituri jaoks puudub, kuivõrd tehingu tagasipööramise korral jääks sõiduk ikkagi liisinguandja omandisse, mitte võlgniku omandisse. Seega reaalne kasu kohtutäituril tehingu tagasivõitmisest jääks saamata.
 

Küsimus: Mis on mõistlik aeg leppetrahvi määramiseks?24.03.2023

Sain esimese teate leppetrahvi määramisest 7 kuud peale juhtumit. Sündmus toimus detsember 2020. Leppetrahvi nõude sain esmakordselt kätte juuli 2021. VÕS § 159 lg 2 järgi tuleb leppetrahvi teade esitada mõistliku aja jooksul. Parkimislepingu puhul peab mõistlik aeg andma parkimise korraldajale piisava võimaluse selgitada, kes oli parkimislepingu teine pool. Kui pikk see mõistlik aeg on. Ühe tühistatud Ringkonnakohtu otsuse arvates oleks see 6 kuud. Kas selle kohta on tulnud ka uus otsus?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tere
Tänase kohtupraktika kohaselt loetakse leppetrahvinõude jätmine sõiduki esiklaasile kojamehe alla leppetrahvinõude mõistlikuks kättetoimetamise viisiks. parklaoperaator peab tõendama, et leppetrahvinõue jäeti sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Sõiduki omanik või juht või vastutav kasutaja peavad tõendama, et esinesid sellised erandlikud asjaolud, mis võisid tingida leppetrahvinõude kaotsimineku saaja tahtest olenemata. Kui selliste erandlike asjaolude esinemist ei tõendata, loetakse leppetrahvinõue kätte toimetatuks mõistlikul ajal ja mõistlikul viisil. Seega üldjuhul puudub vajadus hinnata veel muid tähtaegasid.
 

Küsimus: Kas karistus arhiveeritakse, kui määratud menetluskulud on tasumata, aga pole olnud nõudeks karistuse täitmisel?15.03.2023

Kriminaalses joobes ja lubadeta juhtimise eest määratud tingimisi karistus kantud, sellest ajast 3 aastat veel kuni ARKi saab, nagu siit välja loen.
Kas karistus arhiveeritakse ka juhul, kui antud lahendi eest määratud menetluskulud on tasumata, aga pole olnud nõudeks karistuse täitmisel?
Karistusregistris märge, et karistus kantud... kuid kas arhiivi nad liiguvad ikka?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tere
Menetluskulude mittetasumine ei mõjuta karistusandmete kustutamise tähtaja kulgemist. Karistusandmete arhiivi kandmise tähtaja kulgemine algab karistuse ärakandmisest (rahalise karistuse tasumisest, vangistuse ärakandmisest, ÜKT ärategemisest, katseaja möödumisest).
 

Küsimus: Kuhu pöörduda kui ei ole nõus kindlustuse otsusega kus avarii vastutus on nende arvates 50/50?08.03.2023

Tere. Kindlustusselts tegi otsuse solidaarse vastutuse liiklusõnnetuses 50/50. Mina sellise otsusega nõus ei ole, kuna on dokumendid, mis tõestavad teise osaleja liiklusreeglite rikkumist, mis põhjustas liiklusõnnetust. Kindlustusseltsile on need esitatud aga nemad ei võta arvesse kõiki tähtsaid nüansse, vaid lihtsalt saadavad otsuse 50/50 vastutusele.
Kuhu pöörduda või kuidas saaks käituda et otsust vaidlustada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kindlustusandja otsusega mittenõustumisel on võimalik pöörduda lepitaja poole. Rohkem infot saate Liikluskindlustuse fondi kodulehelt: https://www.lkf.ee/et/lepitusorgan

Teine võimalus on esitada kindlustusandja vastu nõue (hagi) kohtusse.

Lepitusmenetlus on kannatanule v kindlustusvõtjale tasuta. Hagimenetluses kohtus tuleb aga arvestada kuludega ja kohtumenetlusega kaasnevate täiendavate kuluriskidega.
 

Küsimus: Kas pean omama tegevusluba ja litsentsi, kui vean treilerautoga endale või naabrimehele kuuluvat heinapressi?20.02.2023

Kas pean omama tegevusluba ja litsentsi, kui vean treilerautoga endale või naabrimehele kuuluvat heinapressi ja traktori rippesse käivat niidukit? Seadusest võib välja lugeda, et veolubasid väljastatakse äriühingutele.
Ma ei tegutse ettevõttena ja ka veok on eraisiku(minu enda) nimel ning press ja niiduk ei kuulu mnt-s registreerimisele.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus taandub paljuski sellele, mis on veo eesmärk. Tegevusloakohustusest on vabastatud veosevedu järgmiste tingimuste täitumisel (vabastusi on teisigi, kuid antud juhul ei ole teised vabastused seostatavad konkreetse küsimusega):

Tegevusloa kohustusest on vabastatud veosevedu mootorsõidukitega, kui
i) veetav veos on ettevõtja omand või vara, mille ettevõtja
on müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud,
tootnud, kaevandanud, töödelnud või remontinud ja
ii) reisi eesmärk on veose vedamine ettevõttesse või ettevõttest või veose ettevõttesisene või -väline ümberpaigutamine ettevõtja oma tarbeks ja;
iii) sellise veo puhul kasutatavaid mootorsõidukeid juhivad
ettevõtja poolt töölevõetud töötajad või lepingulise kohustuse alusel ettevõtte käsutusse antud töötajad ja;
iv) veost vedavad sõidukid kuuluvad ettevõtjale või ettevõtja on need järelmaksuga ostnud või rentinud ning
v) selline veosevedu on ettevõtjale ainult lisategevusala;

Teine küsimus seondub sellega, kellena vedajat käsitleda. Asjaolu, et isik ei oma tegevuseks loonud või asutanud äriühingut, ei tähenda, et sellise isiku teatud tegevust ei võiks käsitleda ettevõtlusena. Miks naabrimehe heinapressi on vaja vedada? Kuhu? Mis eesmärgil? Vastused neile küsimustele defineerivad tegevuse vormi. Kui vastustest saab järeldada, et tegemist on ettevõtlusega ja vedu kvalifitseerub veona, mis nõuab tegevusluba, siis on selline vedi vaadeldav tegevusloata veona ja on sellisena keelatud. Vastutusele saab võtta muuhulgas nii sõiduki omanikku kui ka valdajat. Üksnes fakt, et vedu teostav isik ei ole registreeritud veoteenuse osutaja või juriidiline isik, ei pruugi tähendada, et üksnes see asjaolu vabastaks vedaja tegevusloa kohustusest.
 

Küsimus: Kas tasub vaidlustada, kui sõitsin katkise rehviga laiema teelõigu suunas, aga sain trahvi ja politsei suunas siis ikka sinna sõitma?14.02.2023

Veoauto haagisel keskmine rehv läks pauguga lõhki. Juht tuli autost välja, hindas olukorda ja kuna veab antud teelõigul ja teab olusid, siis otsustas vaikselt edasi liikuda kus mahasõit, muidu oleks pannud ühe rea kinni kui hakata rehvi vahetama ja antud tee kahe realine. Politsei sõitis vastu, nägi et auto liikleb teeääres vaikselt, keeras otsa ringi ja pidas juhi kinni ja tegi 400 eurot trahvi, et tahtis laiema kohani minna, samas peale kinnipidamist käskis ise juhil laiema kohani sõita ja siis trahvi hakati vormistama. Tahan teada, kas on mõtet asi vaidlustada või tuulikutega võitlemine?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ilma süüdistuse sisu teadmata ja tõendeid uurimata ei ole kahjuks vaidluse perspektiivide kohta hinnangu andmine võimalik. Hankige kohtuvälise menetleja käest väärteotoimiku koopia ja tulge konsultatsioonile. Hindame tõendeid ja kohaldatud karistust ning seejärel saab arvamust avaldada ka kaitsetaktika ning võimaliku kaebuse eduväljavaadete kohta.
 

Küsimus: Kas see tõepoolest pole kaskojuhtum kui ise kogemata kriimustasin auto esiklaasi?02.02.2023

Tere! Kriimustasin kogemata ise tugevalt auto esiklaasi.
Kasutasin selleks katkise lumeharja otsa. Eeldasin, et see ots on plastmassist, kuid õhtupimeduses ei märganud, et see oli alumiiniumist.
Autol on kehtiv kaskokindlustus. Ometi tuli minu kahjuteatele selline vastus:
"Anname teada, et kindlustusjuhtumiks on klaasi ootamatu ja äkiline hävimine või kahjustumine, mille tõttu tuleb klaas vahetada või parandada.
Kuna antud kahjustused ei ole tekkinud ootamatu ja äkilise sündmuse tagajärjel, siis ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga ning If Kindlustus klaasivahetuse eest ei hüvita."
Kas kindlustusfirmal on tõesti õigus, et antud juhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumina? Minu jaoks olid kriimud klaasil küll ootamatud, ning nad tekkisid loetud sekunditega. Lugupidamisega,

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kindlustusandja ja kindlustusvõtja omavahelised õigused ja kohustused, samuti kahjujuhtumite määratlemine on kokku lepitud kindlustustingimustega. Kindlustusandja otsuse analüüs eeldab konkreetsete tingimuste tõlgendamist, mis omakorda väljub vastused.ee portaali vastuste formaadist.

Samas julgen öelda, et klaasi kahjustumine auto kasutaja enda tegevuse tõttu võib siiski olla käsitletav kindlustusjuhtumina ja kindlustusandja vastupidine otsus on vaieldav. Mitmed kahjujuhtumid võivad olla tingitud sõiduki kasutaja enda hooletuse tõttu (liiklusõnnetus näiteks). Hindamist vajab, kas hooletus oli raske või mitte, kuna paljudel kindlustusseltsidel välistab kindlustusvõtja raske hooletus kahju hüvitamise või annab alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Ka antud juhtumis võib tähtsust omada klaasi kahjustamise asjaolud e. kas klaasi kahjustumine oli mõistlikult ette nähtav või mitte. Esimesel juhul võib esineda Teie tegevuses rakse hooletuse element, mis võib mõjutada kindlustusandja täitmise kohustust või selle ulatust, teisel juhul võib aga tegemist olla kokku lepitud kindlustusjuhtumiga, mille aset leidmisel on kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus.
 

Küsimus: Kuidas vaidlustada kiiruskaamera trahv, kui see tehtud Bolt rendiautole aga minu konto on seal blokeeritud ja samal ajal olin välismaal?26.01.2023

Tere !
Rikkumine on toime pandud Eestis Bolt rendiautoga ja väidetavalt oli auto rikkumise ajal renditud minu konto alt. Bolt on minu konto blokeerinud ja ka täpsustavatele küsimustele ei ole vastanud.
Kas ma saan trahviteate tulemuslikult vaidlustada, kui mina tõendatult auto roolis ei viibinud ja rikkumist toime ei ole pannud. Samal ajal ei viibinud ma üldse Eestis ja tõendina saan esitada lennukipiletid ja vajadusel ka muid tõendeid, mis kinnitavad minu mitteviibimist Eestis. Ka politsei poolt esitatud kiiruskaamera fotol ei ole aru saada, kes roolis istub.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esmase sammu trahviteate vaidlustamisel peab astuma BOLT. Nimelt tuleb Bolt'il vaidlustada trahviteade väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §s 54'5 sätestatud korras, edastades kaebuses ka Teie, kui Bolt'i andmete järgi sõidukit kasutanud isiku andmed. Seejärel adresseeritakse trahviteade Teile, misjärel on Teil õigus vaidlustada trahviteade, millele järgneb väärteomenetluse uuendamine ja edasine menetlemine üld- või kiirmenetluse korras. Neis menetlusliikides saate esitada enda tõendid ja tõendada, et ei ole isikuks, kes sõidukit juhtis ja väärteo toime pani. Millised on selle õigusvaidluse väljavaated, ei oska ma tõendeid ja asjaolusid sisuliselt analüüsimata öelda, kuid kui eeldada info tõele vastavust, siis võib menetlust lõpetava lahendi saamine olla võimalik.