Liiklusõigus

Jagatud vastutuse puhul hüvitatakse kahjustatud sõiduki omanikule kahju proportsionaalselt vastavalt juhtide vahel vastutuse jagunemise määrale. Kui kokku põrkavad kaks tagurdavat sõidukit, siis üldreegel kipubki olema selline, et vastutavaks peetakse mõlema sõiduki juhte. lahendus võib olla erinev sellisel juhul, kui ühe eelnevalt tagurdanud sõiduki juht jääb enne kokkupõrget seisma, kuid teine ei jää. Siinkohal omab siiski tähtsust, millal seisma jäänud sõiduk seisma jäi ja kaua see juba seisis. Näiteks vahetult enne kokkupõrget seiskunud sõiduki puhul ei pruugi kontakti hetkel seismise fakt olulist rolli mängida. Kui aga sõiduk seisis juba "mõnda aega", mis oli piisav selleks, et ka teise sõiduki juhil oli samuti võimalus oma sõiduk peatada, siis omab seismise fakt tähtsust ja kallutada vastutuse ka täielikult mitte seisma jäänud juhile. Kui kaua üks sõiduk seista võis ja kas see aeg oli piisav, et vastutavaks lugeda üksnes liikunud sõiduki juhti, sõltub tõenditest. Kui seismise aega tõendada ei õnnestu, jääb ilmselt kehtima segavastutus, milleks sageli on võrdne vastutus (50%-50%). See tähendab, et kummalegi kahjustatud sõiduki omanikule hüvitatakse 50% sõidukile tekitatud kahjust.

Kui kindlustus on aga kahju hüvitamisest keeldunud täielikult, siis tuleb sellekohast otsust analüüsida ja aru saada, milliste argumentide ja põhjendustega kindlustus sellise otsuseni jõudis. Kui kindlustuse otsus tundub ebaõige, on võimalik neile esitada pretensioon, esitada lepitusavaldus Eesti Liikluskindlustuse Fondile või esitada kindlustusandja vastu hagi kohtusse.

Minu hinnangul olete asjast õigesti aru saanud ja LS § 68 lg 3 p 2 kuulub kohaldamisele LM 362 mõjupiirkonnas ega sõltu maa-ala omandivormist. Kui eratee omanik soovib erateel liikumist keelata, siis tuleks teeomanikul kasutada pigem liiklusmärke, mis keelustavad tema maa-alale sisenemise või lubavad seda teatud tingimustel. parkimiskeelu märk liiklemist/liikumist ei keela ning parkimise erand nn invakaardiga sõidukile tuleneb LS § 68 lg 3 p-st 2.

Kardan, et ei suuda esitatud küsimusele ammendavat vastust anda, kuna selles "võrrandis" on ka mõned muutujad, millele antav vastus või lahenduskäiku ja -tulemust mõjutada. LM 575a tähistab sõidukitele ettenähtud parkimispiirkonda. Kuidas seda parkimispiirkonda piiritleda, seadus iseenesest ei ütle ja ilmselt tuleb lähtuda konkreetsetest tehioludest, sh tee-ehituslikest ja korralduslikest aspektidest. Iseenesest ei saa välistada, et parkimispiirkond võib laieneda ka keelumärgi 331 taga asuvale teele, kuid seda teed võib liiklemiseks, sh parkimiseks kasutada üksnes teenindav personal. Teisalt võib LM-lt 575a eeldada, et see tähistab eelkõige avalikku parklat, milline tõlgendusviis võiks parkimispiirkonnast arvata välja selle teeosa, millele on piiratud ligipääs. Kui LM-ga 575a on koos ka parkimistsooni info, siis on võimalik, et parkimispiirkonna piirid võivad olla lahti selgitatud ka selles infos. Samuti võib parkimistsooni infost (parkimistingimustest) tuleneda, et leppetrahvi võidaks kohaldada ka muude alal kehtivate reeglite rikkumise eest (näiteks LM 331 nõude rikkumise eest). Samas viimane variant antud juhul ilmselt teemaks ei ole, kuivõrd nagu küsimusest aru saada võib, on leppetrahv määratud parkimistasu maksmata jätmise eest. Seega lõppkokkuvõttes taandub küsimus ikkagi sellele, millised on parkla piirid. Siin on olemas teatud erineva tõlgendamise võimalus, mistõttu ühest vastust on keeruline anda. Nagu õigusvaidluste puhul ikka, lahendab vaidluse juhul, kui pooled ise seda teha ei suuda, kohus. Enne kohtusse pöördumist võiks siiski proovida vaidlusküsimust lahendada kohtuvälisel teel, näiteks pretensiooni või vastuväite esitamisega, milles esitada oma argumendid ja vaadata, millised vastuväited neile esitab parkimise korraldaja. Sõltuvalt esitatud vastuväidetest saab siis edasi kujundada ka oma tegevust ja seisukohti.

Tere. Konkreetset liiklussituatsiooni ja liikluskorraldust nägemata ei julge lõplikku ja ühest vastust anda. Tavaliselt kehtestatakse erand keelumärgist sama keelumärgi alla paigaldatud lisatahvliga. Kui sellist erandit (näiteks lisatahvel "välja arvatud" või lisatahvliga kehtestatud subjektide ring või parkimise ajalimiit) kehtestatud ei ole, siis tuleb pigem tõdeda, et tegemist on teemärgise ja liiklusmärgi vastuoluga. Liiklusseaduse § 14 lg 5 kohaselt tuleb teemärgise ja liiklusmärgi nõude vastuolu korral juhinduda liiklusmärgi nõudest. Seega sellisel juhul ei anna teekattele märgitud parkimiskohad õigust parkimiseks.

Tere
Paraku ongi erinevate riikide puhul halduspraktika erinev - mõned saadavad karistusinfo isiku elukohariiki kohe, teised ei saada üldse. Kuidas Poolas sellega lood on, jään vastuse võlgu, kuna kogemus selles osas puudub.

Tänane loogika on selles, et EL liikmesriigis kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine ei laiene automaatselt teistesse liikmesriikidesse, vaid teeb seda üksnes siis, kui liikmesriigis on vastav tagajärg ette nähtud. Nagu näiteks Eestis LS § 125 lg 2. See norm ei ole käesolevaks ajaks muutunud. Samas pole selle normi nn "vettpidavust" minu teada veel kohtus järgi proovitud.

Transpordiametil on õigus selles osas, et kui Teil on õnnestunud saada uus juhiluba Eestis ning Poola karistust ei ole Eesti liiklusregistrisse kantud, siis väljapool Poolat on Teil õigus mootorsõidukit juhtida. Poolas kehtib Teile määratud karistus karistusotsuses märgitud tähtajani.

Samas EL liikmesriigis ära võetud juhtimisõiguse kohta ütleb seadus järgmist: Liiklusseadus § 125 lg 2 - Juhtimisõiguse äravõtmiseks loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist.

Seega on Teil ilmselt vedanud selles mõttes, et Poola ei ole oma karistusotsust saatnud teadmiseks Eestisse ning Eesti ise ei ole teinud vastavaid päringuid ja taotlusi Poolasse.

Karistusregistri andmed kustutatakse karistusregistri seadusest tulenevate tähtaegade möödumisel peale karistuse ära kandmist. Ennetähtaegset kustutamist kehtiv seadus ette ei näe, mistõttu võib sellekohast katset pidada paraku mitteperspektiivseks. Küll saab taotleda karistusregistri andmete kustutamist juhul, kui karistuse täitmine on aegunud, kuid karistusandmed ei ole kantud arhiivi. Samas, kui seadusest tulenev karistusandmete kustutamise tähtaeg ei ole veel saabunud, ei ole karistus ka aegunud.

Liiklusseaduse § 56 lg 2 kohaselt ei tohi juht sõiduteede lõikumisalale sõita, kui liiklusolude tõttu võib ta olla sunnitud lõikumisalal seisma jääma ja teisi liiklejaid sellega takistama. Trammitee on sõidutee osa ning mitterööbassõidukitele mõeldud tee lõikumine trammiteega mahub LS § 56 lg 2 regulatsiooni alla. Seega ei tohiks trammiteel seisma jääda juhul, kui liiklusoludest tulenevalt võib trammiteel seisma jäämine hakata takistama trammiliiklust. Muud takistust küsimuses kirjeldatud situatsioonis liiklusvoos trammiteel seisma jäämiseks ei ole. Kui liiklusvoog Pärnu mnt-l on tihe ja pöörde lõpetamine võtab eeldatavasti aega, siis selleks, et vältida LS § 56 lg 2 kirjeldatud olukorda, tuleks seisma jääda viisil, mis ei takista ei pärisuunalist ega ka vastassuunalist trammiliiklust. Seega kas enne trammiteed või peale trammiteed.

Liiklusseaduse § 73 lg-t 8 nö "sõna-sõnalt" tõlgendada, siis võiks tõepoolest jõuda järeldusele, et Waze vms rakenduse kasutamine võiks olla keelatud. Teiselt poolt aga tuleb seaduse tõlgendamisel lähtuda ka normi eesmärgist e. sellest, millise olukorra reguleerimiseks norm loodi. Tänase õiguspraktika kohaselt on normi reguleerimisalas siiski need seadmed, mis võimaldavad kiirusemõõteseadme avastamist või segavad nende tööd. Waze iseenesest ei avasta ise midagi, vaid sinna sisestatakse info juba nö avastatud kiirusemõõtja asukoha kohta. Info jagamine politseipatrullide asukohtade osas ei ole aga keelatud.

Minu hinnangul ei ole vastassuund ja vastassuunavöönd samatähenduslikud mõisted. Vastassuund saab eksisteerida ka ühesuunalisel teel (selle kohta vt ka Riigikohtu lahend https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-26-05). Vastassuunavöönd saab eksisteerida siiski üksnes seal, kus esineb kaks suunavööndit e. tegemist on kahesuunalise liiklusega teega. Seega kui juht sõidab ühesuunalisel sõiduteel vastassuunda, saaks teda karistada vastava liiklusmärgi nõude rikkumise eest LS § 242 lg 1 järgi. Iseküsimus on, kas LM 523 nõuet saab üldse rikkuda, kuna tegemist ei ole kohustusmärgiga, vaid osutusmärgiga. Siiski võib vastassuunda keeranud juhi tegevuse kvalifitseerida ka LS § 14 lg 2 ja § 16 lg 1 nõuete rikkumisena ja LS § 242 lg 1 kohase väärteona.