Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas kehtib mõiste "sise ja välisring" kui ringteel sõiduradasid joontega maha märgitud ei ole?19.11.2019

Kui ringi ees on eesõiguse märk "anna teed" ja sõiduradasid joontega maha märgitud ei ole, kas kehtib seal mõiste sise ja välisring ning kuidas peab toimuma sel juhul ringilt väljasõit, kas parema ääre lähedalt või kuidas jumal juhatab?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui puuduvad liiklusmärgid "Suunad sõiduradadelt" tuleb juhinduda üldreeglitest. LS § 48 lg 1 kohaselt peab juht enne manöövrit või pööret suunduma aegsasti sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Seega sooritades parempööret ristmikul, tuleb enne pööret suunduda sõidutee parema äre lähedale ja pööre sooritada sealt. Ringristmik ei erine selle nõude poolest tavalisest ristmikust.
 

Küsimus: Kui mul on järelkoolitus läbitus, kas ma võin sooritada ark-i eksameid karistuse ajal või ainult pärast selle möödumist?19.11.2019

Tere
Mul võeti esmased juhiload neljaks kuuks, sellega on need kehtetuks tunnistatud. Küsimus on selles, kas ma võin sõita juhendajaga (nt mu vanemaga), kui mul on veel kehtiv karistus? Lisaks sooviks teada: kui mul on järelkoolitus läbitus, kas ma võin sooritada ark-i eksameid karistuse ajal või ainult pärast selle möödumist?
Tänan Teid ette!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui kehtib juhtimisõiguse äravõtmine e. keeld juhtida sõidukit, siis ei tohi mootorsõidukit juhtida ka juhendaja juhendamisel.

Kui keeld on läbi, siis sõidupraktika eesmärgil juhendaja juhendamisel mootorsõiduki juhtimine keelatud ei ole. Teooriaeksami saab sooritada ka karistuse ajal. Süõidueksamit mitte. Sõidueksamile saab registreeruda mitte varem, kui 1 uu enne karistuse tähtaja möödumist.
 

Küsimus: Kas seoses kriminaalkaristusega tuleb automaatselt juhilubade tegemise piirang?13.11.2019

Tere,
Mõned küsimused:
1) Kui isik on jäänud ilma lubadeta vahele ja saanud kriminaalkaristuse, ja soovib teha load ära, millal on võimalik minna autokooli?
2) Kas seoses kriminaalkaristusega tuleb automaatselt lubade tegemise piirang? Või peab selle otsustama kohus (näiteks lisakaristuseks) ja kas see on ka välja toodud sel juhul kohtuotsuses?
3) Kust saab inimene vaadata, kas tal on mingeid piiranguid lubade tegemiseks ja kui pikk on see aeg?
4) Ja kui on peal piirang, kas siis on mingit võimalust, et see piirang tühistada? Näiteks kui inimesel on lube vaja tööl käimiseks.
Päris absurdne on tegelikult see, kui inimene on teinud lolluse ja saab karistuse trahvi või vangistuse ja veel lisaks pole tal võimalust lube teha ja hakata korralikuks liiklejaks, sest pannakse peale ulme aastaid piiranguid. Ja tihti nad sõidavad ikka ilma ja riskivad, sest tööl on vaja käia ja ei anta võimalust lube teha. Olen kuulnud, et mõned on saanud pikkadeks aastateks keelu lube teha.

Aitäh vastuse eest

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Praegune liiklusseadusest lähtuv regulatsioon on tõepoolest selline, et teatud liiklusalaste süütegude toimepanemine ja nende eest karistatud saamine toob kaasa teatud tähtajalise keelu mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamiseks. Väärtegu lühemaks ajaks ja kuritegu pikemaks ajaks. Sellist regulatsiooni on peetud õiguspäraseks ja vajalikuks (õiguskantsleri arvamus), kuigi olen ise selles osas skeptiliselt meelestatud.

Olen käesoleval ajal kaalumas ka võimalust küsimus kohtusse viia, et saada selles osas ka kohtute seisukoht. Hetkel on ettevalmistavad tööd käsil.

Vastates küsimustele:

1) Autokooli minekuks piiranguid ei ole. Piirang kehtib juhtimisõiguse omistamisele ja esmase juhiloa väljastamisele. Ehk siis vaatamata autokooli ja väljaõppe läbimisele ei anta juhtimisõigust varem, kui on täidetud LS § 106 lg-s 1 sätetsatud tingimused.

2) Kriminaalkaristusega, mis kaasneb LS § 106 lg-s 1 sätestatud liikluskuriteoga, kaasneb juhtimisõiguse saamise piirang automaatselt e. seadusst tulenevalt. See ei ole karistuse osa.

3) Karistusadmeid saab isik vaadata karistusregistrist (e-toimiku vahendusel). Järelduse, kas tegemist on karistusega, mis takistab juhtimisõiguse saamist, saab teha LS § 106 lg-s 1 sätestatu alusel. Lisaks saab Maanteeametile (Liiklusregistrile) esitada teabenõude.

4) Täna kehtiv regulatsioon ei võimalda piirangut tühistada. Piirangu tühistamiseks tuleb vaidlustada seadusesäte. Seda saab teha konkreetse juhtumi raames, paludes kohtul tunnistada LS § 106 vastav lõige ja punkt vastuolus olevaks põhiseadusega.
 

Küsimus: Kas puudega isik võib parkida sõidukit seda keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas, kui see ei takista jalakäijat?04.11.2019

Tere. Te selgitasite ühes vastuses LS §68 lg 3 p 1 näitel parkimist kõnniteel, kui jalakäijale on jäetud 1,5 m laiune käiguriba. Mul küsimus pigem punkti 2 kohta, milles märgitud, et liikumispuudega juht tohib parkida parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.
Kas sellest punktist tulenevalt võib puudega isik parkida sõidukit seda keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas, kui see ei takista jalakäijat (on kõnnitee), ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust (laiendusega õueala tee, mahub 2 sõiduautot korraga teine teisest mööduma lisaks parkijatele)? Õueala asub asulas.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldjuhul tuleb konkreetse liiklussituatsiooni kohta käivale küsimusele vastamiseks tutvuda ja hinnata konkreetset olustikku. Kuna ma olustikku ei näe, siis tugineb minu alljärgnev vastus küsimuses esitatud kirjeldusele. LS § 68 lg 3 p-d 1 ja 2 mõlemad lubavad liikumispuudega juhil ja pimedat inimest teenindava sõiduki juhil tõepoolest sõidukit asulas parkida peatumist ja parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas. Kui tegemist on õuealaga, siis võib sõiduki parkida väljapoole parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. Võib tõstatada küsimuse, kas õuealal võib sõidukit parkida ka kõnniteel, kuivõrd LS § 68 lg 3 p 2 ei nimeta otsesõnu lubatava parkimiskohana kõnniteed, kuid tulenevalt õueala regulatsioonist ning koosmõjust § 68 lg 3 p-s 1 sätestatuga leian, et puudub põhjus õueala kõnniteel parkimise võimalikkust käsitleda erinevalt asulatee kõnniteel parkimise võimalusest.
 

Küsimus: Kui ringtee on tühi, siis milline on ringteele sõitmise järjekord?04.11.2019

Tere,
Sarnane küsimus on esitatud kuid mulle jäi ikkagi segaseks.
Kui ringtee on tühi ja ringteele sisenemis kohtades on autod valmis ristmikule sõitma, kas neile kehtib mingi järjekord, et kes võib esimesena minna nagu ristmikul parema käe reegliga?
Kas ringteel pean laskma minust paremale poole jäävad autod enne ringteele sõita?
Teine küsimus:
Kas paremale suunav "Ümberpõike suund" märk keelab mul teha vasakpööret? (nagu märk "Kohustuslik sõidusuund")

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 17 lg 5 p 5 kohaselt tuleb teed anda juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole liiklusseaduses või liikluskorraldusvahenditega määratud teisiti. Seega ideealis peab teed andma paremal asuvale juhile ka ringristmikul.

Samas on LS § 17 lg 5 p 5 norm, mis ütleb, kes peab kellele andma teed, mitte aga, kes võib esimesena ristmikule sõita juhul, kui reaalset elulist vajadust tee andmiseks ei ole. Ehk siis küsimus taandub sellele, kas kahe või mitme konkreetse sõiduki liikumisteed võivad üldse lõikida või mitte. Kui sõidukid asetsevad ringristmikul teineteisest sedavõrd kaugel, et isegi, kui nad alustavad korraga sõitu ringristmikule, ei ole reaalne nende liikumisjoonte lõikumine, võivadki mõlemad juhid ringristmikule korraga sõita. See on alati konkreetse liiklusolukorra hindamise küsimus, st iga juht peab hindama, kas tema liikumistrajektoor ja kiirus on sellised, mis võimaldavad täita "anna teed nõuet". Kui juht hindas liiklusolusid valesti ja toimub kokkupõrge, vastutab tagajärje eest juht, kes eiras teeandmise kohustust.

Liiklusmärk 421 (ümberpõike suund) näitab ümberpõike suunda takistusest. Kui muu liikluskorraldus lubab või ei keela teha vasakpööret, siis on vasakpööre lubatud. Teisisõnu - vasakpöörde osas tuleb lähtuda vasakpööret reguleerivatest normidest ja liiklusmärkidest. Vasakpööre LS § 2 p 61 tähenduses ei kuulu LM 421 reguleerimisalasse, kuivõrd vasapööre on eelkõige manööver LS § 2 p 37 mõttes, mida liiklusseadus käsitleb eraldi ümberpõikest.
 

Küsimus: Kuidas vabaneda mootorsõidukitest, kui mootorsõiduk on pargitud eraterritooriumile, kuid puuduvad numbrimärgid?04.11.2019

Kuidas peaks käituma territooriumi omanik sellises olukorras, kuidas vabaneda mootorsõidukitest?
Mootorsõiduk on pargitud eraterritooriumile, kuid sõidukil puuduvad riiklikud numbrimärgid. Territooriumi sissesõidud on tähistatud vastavate tähistega (parkimine 2h. kellaga, eravaldus).

Lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sõiduki teisaldamise (valvega hoiukohta paigutamise) alused on sätestatud LS §s 92. Tuleb hinnata, kas sõiduk on pargitud mõnel osaundatud sättes kirjeldatud viisil ning kui on, siis toimida vastavalt LS § 92 lg 5' kirjeldatud viisil.

Kui sõiduki teisaldamiseks LS § 92 lg-s 2 kirjeldatud alused puuduvad, on sõiduki, mille omanik ei ole teada, sundteisaldamine problemaatiline.
 

Küsimus: Kas 1 aasta ja 2 kuud vangistust ei ole liiast kolmel korral juhtimisõiguseta rolleriga vahele jäämise eest?28.10.2019

Tere. Olen kolmel korral jäändu rolleriga sõites vahele politseile ilma juhtimisõiguseta, kohus määras 1 aasta ja 2 kuud vangistust, kas see ei tundu natuke palju rolleri eest?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Roller (mopeed) on mootorsõiduk. Ei saa välistada, et mootorsõiduki liik võib mõjutada süü suurust, kuid teadmata kohtuotsuses esitatud ja karistuse raskust puudutavaid kohtu motiive, ei saa ma kahjuks kommenteerida, kas antud juhul võib tegemist olla KarS § 56 lg 1 nõuete mittevastava karistusega.

Kui kohtuotsusega mõistetud karistus tundub ebaõiglane, on kohtuotsust võimalik seaduses ettenähtud korras vaidlustada. Kui karistus mõisteti kokkuleppemenetluses, on vaidlustamise võimalused piiratud.

Kui vaidlustamise tähtaeg on aga juba möödas, siis on otsus jõustunud ja karistus tuleb ära kanda. Kui tegemist on reaalse vangistusega, on võimalik seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ka ennetähtaegsele vabanemisele.
 

Küsimus: Kas ongi nii, et autojuht sõidab vastasvööndisse minu autole otsa tekitades mulle üliraskeid vigastusi ja temalt ei saa hüvitist nõuda?25.10.2019

Tere! Olen raskes liiklusavariis kannatanu ja esitanud hagi mittevaralise nõude osas. Eelistungil kostja kaitsja väidab,et tööülesandeid täitnud autojuhile ei saa rahalisi nõudeid esitada, kuna ta täitis tööandja ülesandeid. Kas tõesti ongi nii, et autojuht sõidab vastasvööndisse minu autole otsa tekitades minule üliraskeid vigastusi ja temalt ei saa hüvitist nõuda? Kas ma oleksin pidanud koheselt hagi esitama koheselt tööandjale? Mina ju ei pidanud seda üldse teadma, kes mis firma autoga mulle otsa sõitis või oli see auto näiteks varastatud?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Asjaõigusseaduse § 33 lg 3 kohaselt ei ole asja (sh sõiduki) valdajaks isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. Seega palgaline autojuht ei ole sõiduki valdaja, vaid seda on autojuhi tööandja. Kui haginõue esitada VÕS § 1057 alusel (st riskivastutuse sätete alusel), siis see nõue tuleb esitada tõepoolest juhi tööandja e. sõiduki valdaja vastu. Riskivastutuse sätete alusel ei ole oluline sõiduki valdaja või ka juhi süü liiklusõnnetuse põhjustamises, vaid hinnatakse eelkõige tsiviilvastutuse tekkimise aluseid e. kas kahju on tekkinud ja kas kahju tekitamine oli õigusvastane. Kui need elemendid esinevad, vastutab valdaja tekkinud kahju eest. Selline konstruktsioon lihtsustab oluliselt menetlust.

Eelöeldu ei tähenda siiski, et juhi vastu ei saaks mittevaralise kahju nõuet üldse esitada. Juht vastutab deliktilisel alusel igal juhul tema poolt süüliselt põhjustatud kahju eest. Erinevus sõiduki valdaja vastutusega seisneb selles, et välja tuleb selgitada sõidukit juhtinud isiku süü. Kui kohus tuvastab kriminaalasja arutades et isik on kuriteo toimepanemises süüdi, rahuldab ta ka kannatanu hagi (kohtu poolt mõistlikuks peetud ulatuses).

Teine oluline erinevus eelmärgitud kahe vastutuse aluse juures seondub hagi rahuldava kohtuotsuse täitmisega. Selleks, et kannatanul oleks hagi rahuldavast kohtuotsusest ka kasu, tuleb juhilt välja mõistetdu hüvitise summa ka reaalselt juhilt kätte saada. Samas ei pruugi juhilt tema kehva majandusliku seisu tõttu olla võimalik reaalselt kahjuhüvitist kätte saada või on see seotud pika ajakuluga. Tööandjalt, kui juriidiliselt isikult on seevastu rahade kättesaamine lihtsam. Seetõttu oleks olnud tark esitada nõue mõlema vastu (solidaarvasutus). Kui tsiviilhagi on praeguses menetlusstaadiumis esitatud üksnes juhi vastu, siis menetluslikult ei ole enam perspektiivne uue kostja kaasnamine, kuna selleks tuleb muuta/täiendada hagi alust, mis käesolevas menetlusprotsessis ei ole üldjuhul võimalik.

Ka oleks olnud tark kaasata hagisse kaaskostjana süüdlase sõiduki kindlustanud kindlustusselts. Seda eesmärgil, et sõiduki valdaja tsiviilvastutus on kindlustatud ja printsiibis maksab kohtu poolt välja mõistetud hüvitise kindlustus. Aga kui kindlustus ei ole protsessi kaasatud, ei pruugi nad juhilt välja mõistetud hüvitist vabatahtlikult maksta ja kindlustuselt hüvitise kättesaamiseks on vajalik läbida veel üks kohtumenetluse tsiviilkohtus, kus võidakse hüvitise suurus uuesti üle vaadata. Kuidas kindlustus konkreetsel juhul käituda võib, sõltub konkreetse kindlustusseltsi praktikast.
 

Küsimus: Kas punase fooritulega on lubatud ristmikul parempööre kui muud liiklust ei ole?25.10.2019

Kas punase fooritulega on lubatud parempööre?
https://www.google.com/maps/@59.3654428,24.7596904,3a,75y,311.39h,89.4t/data=!3m6!1e1!3m4!1sbr6Mi1gr3rF9VQQdLTlB5w!2e0!7i13312!8i6656
Sisuliselt sama olukord nagu pildil.
Parempöörde reas, parempöörde tegija peatub korraks aimatava stopjoone ees ja veendub parempöörde ohutuses (ristmikul liiklus puudub: vastutulevaid autosid vasakpööret tegemas ei ole, paremal jalakäijaid/rattureid ei ole.) ning sooritab pöörde ootamata foorides lubavat rohelist tuld.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Eluliselt oleks ehk mõistlik sellisel ristmikul parempööret mitte fooriga reguleerida (eriti vaiksel ajal), kuid antud juhul kehtib foor siiski kogu ristmikule, sh ka parempöördele. Arvan, et liikluse korraldaja mõte oli selles, et tipptundidel on Viljandi mnt-l üsna tihe liiklus ja vasakpöörde tegijatel keeruline vasakpööret sooritada (vasakpööraja peab teed andma parempöörajale). See tekitab vasakpöörderajale liiklusseisaku, mis muuhulgas võib hakata takistama linna suunas otse liikujaid (juhul, kui vasakpöörajale on sunnitud parempöörajale tee andmiseks seiskuma vastassuunalisel sõidurajal) ja hakkab seetõttu häirima ülejäänud liiklust. Sellest ka vajadus panna fooriga kinni kogu linna suunas kulgev suund, sh parempööre, et võimaldada vasakpöörajatel takistusteta oma pööre teha ja vältida ohtlikke olukordasid.
 

Küsimus: Kas mul on võimalik saada korrektne trahvi teade või pean tasuma valele sõidukile (ehk olematule) tehtud leppetrahvi?15.10.2019

Ühisteenuste poolt tehtud leppetrahvil on vale auto mark kuid pildid õigest sõidukist. Olen tunnistanud valesti parkimist ja pole seda kordagi vaidlustanud. Mis on põhjuseks, et Ühisteenused ei tunnista eksimust ja ei väljasta korrektset leppetrahvi. Esitades vaide nime all kirjalikud selgitused valesti täidetud dokumendi kohta ning lisades ka kompromiss lahendusena kahepoolse vea tekkimisel trahvi jagamist - saan vastuseks, et trahv kuulub tasumisele. Teises kirjas palusin neil tunnistada viga ja see parandada kuid vastus sama. Kas mul on võimalik saada korrektne trahvi teade või pean tasuma valele sõidukile (ehk olematule) tehtud leppetrahvi? Kahjuks ei ole reaalne seda dokumenti kasutada raamatupidamises algdokumendina kuna antud sõidukit pole olemas! Kas Ühisteenustele ei kehti korrektsuse kohustus dokumentide täitmisel?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Leppetahv on tsiviilõiguslik kategooria ja selle sisu ning vormi osas, samuti pooltevaheliste suhete ja trahvi vaidlustamise osas kehtivad ja rakendatakse tsiviilõiguslikke norme ning põhimõtteid. Kui leppetrahvi saanud isik leiab, et leppetrahv ei vasta tegelikkusele või on muul põhjusel võimatu trahvi tasuda, on võimalik asuda trahvi väljastanud isikuga (organisatsiooniga) läbirääkimistele trahvi sisu korrigeerimise või muutmise osas. Kui siis üks pool ei ole aga läbirääkimistest huvitatud või keeldub leppetrahvi muutmast (sh muutmast ebaõigeid kirjeid trahviotsusel), on edasi poolte endi valik, milliseid õiguskaitsevahendeid nad kasutada soovivad ja vajalikuks peavad. Üks võimalus on jätta ebaõige kandega trahv tasumata kuni kande parandamiseni. Samas ei saa sellise sammu korral välistada, et trahvi väljastaja annab trahvinõude võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoettevõtjale ja see suurendab trahviga kaasnevaid kulusid. Kokkuvõtvalt võib oma õiguse taga ajamine minna kulukamaks, kui trahvi tasumine nende andmetega, mis trahviotsusel on. Raamatupidamise jaoks saab alati juurde lisada kirjavahetuse trahvi väljastajaga. Alust nõuda leppetrahvi tühistamist või osalist tühistamist pelgalt vormivea tõttu trahviotsusel, üldiselt ei ole.