Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas politseinikud täitsid ametijuhendit, kui vorpisid kiirmenetluse otsuse ametiautos valmis ja siis tulid allkirja võtma?01.04.2019

Tere
Mina sain karistada kiiruseületamise eest ja lisaks puudus autol ka kehtiv tehnoülevaatus. Mind lihtsalt häirib, et politseinikud ei vormistanud otsust minu nähes. Vorpisid kiirmenetluse otsuse ametiautos valmis ja siis tulid minult allkirja võtma. Ei ole kuidagi eetiline eriti veel arvestades, et näiteks kiiruse mõõdikutega on varemgi probleeme olnud. Kiiruse fikseerisid nad minule vastu sõites kui üldse fikseerisid.
Kas politseinikud täitsid ametijuhendit sellise käitumisega?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kiirmenetluse otsus on menetlusdokument väärteomenetluses ja selle sisu- ning vorminõuded tulenevad väärteomenetluse seadustikust. Seaduse kohaselt on väärteomenetluses kiirmenetluse kohaldamise eelduseks menetlusaluse isiku nõusolek kiirmenetlusega. Menetlusaluse isiku nõusolek fikseeritakse kiirmenetluse otsuses. Seega juhul, kui menetlusalune isik ei nõustu kiiruse ületamise tulemusega või kiirmenetlusega, saab ta sellest keelduda. Kuna Teie puhul viidi väärteomenetlus kiirmenetluse korras lõpule, siis ilmselt Te nõustusite menetlusliigiga. Kiirmenetluse teiseks tingimuseks on, et isikule peab olema tagatud võimalus anda ütlusi. Oma ütlustega saab menetlusalune isik väljendada nõustumust/mittenõustumust mõõtmistulemusega või esitada taotlusi seoses mõõtmisvahenditega (näiteks taotlus taatlustunnistuse esitamiseks).
Kui Te ei esitanud ühtegi vastuväidet menetleja poolt tehtud toimingutele kiirmenetluse läbiviimise ajal, siis on hiljem võimalike pretensioonde vahetut esinemist keeruline tõendada.

Eelöeldu ei tähenda siiski, et kiirmenetluse otsust ei oleks võimalik vaidlustada. KM otsuse vaidlustamine on võimalik 15 päeva jooksul arvates KM otsuse ärakirja kättesaamisest kaebuse esitamisega kohtusse. Kohus hindab kõiki asjas kogutud tõendeid ja otsustab, kas kiiruse ületamine on tõendatud ja kas karistus on määratud õigesti.

Kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist on lubatud ja üsna tavapärane järelevalvetoiming. Üldjuhul rikkumine salvestatakse või koostatakse mõõtmistoimingu kohta kiirusmõõturi kasutamise protokoll. Teie toimikus peab olema üks või teine. Soovitan kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga tutvuda ja seejärel otsustada, kas on alust otsuse vaidlustamiseks. Võite toimiku materjalid esitada analüüsimiseks ka mõnele selle valdkonna spetsialistile (jurist, advokaat).
 

Küsimus: Kui vanalt võin hakata B-kategooria lube tegema?29.03.2019

Tere
Olen enam-vähem värskelt saanud 17-aastaseks ja sooviks teha B-kategooria lube. Kas ma võin kohe alustada nende tegemist ja varem sõitma hakata kui 18-aastaseks saan või pean alustama 17.5a?
Aitäh!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kehtiva korra kohaselt ei tohi B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse ja esmase juhiloa esmakordsel taotlemisel sooritada teooriaeksamit varem kui kuus kuud ja sõidueksamit varem kui kolm kuud enne 18-aastaseks saamist. Juhtimisõigus hakkab kehtima miinimumvanuse täitumisel e. juhiloa kehtivus määratakse piirvanuse täitumisega ka sellisel juhul, kui vajalikud eksamid õnnestub enne piirvanuse täitumist sooritada.
 

Küsimus: Kui palju ja mis määral saab tööandja nõuda kahju hüvitamist, kui sõitsin tööandja autoga kraavi?29.03.2019

Sõitsin tööandja autoga kraavi. Varalise vastutuse lepingut ei ole sõlmitud. Autol oli tavakindlustus, pudus kakso. Politseid välja ei kutsutud. Kui palju ja mis määral saab tööandja nõuda kahju hüvitamist?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tööandjal on õigus nõuda töötajalt viimase poolt tööandjale põhjustatud kahju hüvitamist töölepingu seaduse 4.peatüki sätete alusel. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks on töötaja süü tema kohustuste täitmisel. Varalise vastutuse kokkuleppe puudumine eelöeldut ei mõjuta. Tahtliku rikkumise korral vastutab töötaja kogu kahju ulatuses. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Seega hooletusest kahju põhjustamise korral tuleb tööandjal kahju hüvitamise nõude esitamisel eelkirjeldatud asjaoludega arvestada.

Politsei mittekutsumine või politsei liiklusõnnetusest teavitamata jätmine, kui selline teavitamine oli kohustuslik, võib kahju põhjustaja olukorda halvendada, kui politsei teavitamata jätmine halvendab kahju tekkimise asjaolude kindlaks tegemist. LS § 169 sätestab nõuded ja tingimused, millal juht peab liiklusõnnetusest politseid teavitama. Üks nendest olukordadest on, kui kahju põhjustaja ja kahju saaja ei ole vastutuse küsimust sündmuskohal lahendanud ja kahju põhjustamise eest vastutavat isikut kirjalikult fikseerinud. Kahju saajaks antud juhul on siis sõiduki omanik ja kui tööandja pädevat esindajat õnnetuse ajal autos ei olnud või sellist isikut ei ilmunud ka hiljem sündmuskohale ja seetõttu ei olnud võimalik õnnetuse fikseerimise kirjalikku nõuet täita, oli kohustus juhtunust teavitada politseid.
 

Küsimus: Mis on karistus, kui sõidan C1 kategooria sõidukiga omades vaid B-kategooria juhtimisõigust?29.03.2019

Mis on karistus, kui sõidan C1 kategooria sõidukiga omades vaid B-kategooria juhtimisõigust?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegemist on mootorsõiduki juhtimisega vastava mootorsõiduki kategooria juhtimisõigust omamata ja selle eest on ette nähtud esimesel kahel korral väärteovastutus LS § 10 lg 1 või 2 järgi. Karistada võib rahatrahviga kuni 800-1200 eurot (sõltuvalt teo kvalifikatsioonist) või arestiga kuni 30 päeva. Kolmanda sarnase rikkumisega kvalifitseerub tegu süstemaatiliseks juhtimisõiguseta juhtimiseks ja sellele järgneb juba kriminaalvastutus KarS § 423' järgi. Karistada võib rahalise karistusega või kuni 1 aastase vangistusega-
 

Küsimus: Mis karistus ootab alaealist, kellel on esmased juhiload, aga kes läheb ilma lubadega kõrvalistujata sõitma?22.03.2019

Mis karistuse võib saada juht, kui ta on alaealine ning omab esmaseid juhilubasid, kuid jääb vahele ilma kõrvalistujata kelle vähemalt kaks aastat load olnud. Ehk siis läheb üksi sõitma, omades esmaseid juhilubasid.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kooskõlas Riigikohtu 28. veebruari 2013. a otsusega väärteoasjas nr 3-1-1-16-13 ei ole tegu, mis seisneb mootorsõiduki juhtimises piiratud juhtimisõigust omava isiku poolt, kui juhi kõrval ei viibi ettenähtud tingimustele vastavat isikut, karistatav LS § 201 lg 1 järgi. Piiratud juhtimisõigusega juhi poolt mootorsõiduki juhtimisel on LS § 95 lg-s 2 sätestatud tingimustele vastava isiku juuresolek küll kohustuslik, kuid tema puudumine tähendab, et piiratud juhtimisõigusega isik on rikkunud temale juhtimiseks kehtestatud tingimusi, mitte aga seda, et tal üldse juhtimisõigus puuduks. Selle kohta vt lähemalt Riigikohtu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-71-13.
 

Küsimus: Kas "autoturu" ulatus on Eesti või võib aluseks võtta ka hinnad üle Euroopa?21.03.2019

1. Kas Eesti autoturg on Euroopa autoturu osa? Kui jah, kas siis auto turuväärtuse määramisel on õigustatud hindajalt nõuda võrdlusautode laiemat valikut kui seda on suhteliselt piiratud valikuga Eesti autoturg?
2. Avarii järgselt kindlustuse pakutud hüvitise summa ei ole peamiselt just seetõttu kahjukannataja meelest õiglaselt arvutatud. Hinnaerinevused on väga suured (vahemikus 25-40%) ja seda Eesti turu kahjuks. Kuna sarnase väljalaske aasta, läbisõidu ja lisavarustusega autot Eestist ei leia, otsisin võimalikult sarnast autot Euroopa turult ja ka leidsingi. Kindlustus aga ei võta Euroopa, sh Soome autoturu pakkumisi arvesse (EU/ EL riikide poolt turuhindasi mõjutavaid maksuprotsendid on vastavate kalkulaatorite abil kergesti leitavad). Kas see on Liikluskindlustuse seaduse mõistes korrektne?
Meie diilerid igapäevaselt hangivad autosid erinevate Euroopa riikide turgudelt, kas siis ei ole mõistlik arvestada nende samade EU turgudega ka autode müümisel? Alles hiljuti müüsin abikaasa auto Soome, just seetõttu, et sealne vahendaja pakkus Eesti ostjatega võrreldes kõrgemat hinda.

Vastuse eest ette tänades!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt on eseme väärtuseks selle harilik väärtus ja eseme harilikuks väärtuseks on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega üldjuhul püütakse eseme väärtuse leidmisel välja selgitada selle kohalikku hinda. Kohtupraktikas on siiski jaatatud võimalust, et sõiduki turuväärtuse hindamisel olukorras, kus selle kohalikku keskmist müügihinda ei ole võimalik teada saada, saab aluseks võtta sarnaste sõidukite väärtuse teistes riikides. TsÜS § 65 ei välista eseme väärtuse määramisel keskmise müügihinna arvestamist Eesti piirest väljaspool, kui see on mõistlik. Selle kohta vt lähemalt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-90-14 (p 13).
 

Küsimus: Kas on seaduslik, et töölt lahkudes peeti minult (autojuht) kinni avarii omavastutuse summa, sellist kokkulepet ei ole olnud?13.03.2019

Tere! Töötasin firmas aastaid autojuhina. Selle aja jooksul juhtusid ka mõned liiklusõnnetused, milledes enamjaolt oli süüdi vastaspool, aga paaril korral jäin süüdi ka mina. Seal töötamise ajal ei olnud mingit juttu ei omavastutusest ega ka kompenseerimisest (ühel minu süülisel juhul ei saanud auto kannatada ja teisel juhul olid kahjud väikesed), aga kui töölt lahkusin, siis pidas tööandja kinni lõpparvest omavastutussumma. Kas tal oli õigus seda teha, sest olen lugenud ja kuulnud, et omavastutussumma maksab kindlustusele kinni auto omanik, mitte palgatöötajast autojuht?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegemist on pigem tööõigusalase küsimusega, kui liiklusõiguse alase teemaga ning soovitan ehk küsimuse ka tööõiguse spetsialistidelt üle küsida.

Üldiselt on tööandjal küll õigus nõuda töötajalt viimase poolt tekitatud kahju hüvitamist, kuid seejuures peab tööandja hüvitise nõudmisel arvestama ka seadusest tulenevate piirangutega, mis võivad mõjutada küsitava hüvitise suurust. Näiteks ettevaatamatusest/hooletusest põhjustatud kahju korral tuleb hüvitise nõudmisel eelkõige arvestada tööülesannete sisuga, süü astmega, töötajale antud juhistega, töötingimustega, töö iseloomust tuleneva riskiga, tööandja juures töötamise kestuse ja töötaja senise käitumisega, samuti töötaja töötasu suurusega, tööandja mõistlikult eeldatavate võimalustega kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

Tasaarvestus töötaja palgaga on lubatud üksnes juhul, kui töötaja on andnud selleks kirjaliku nõusoleku, kusjuures kirjalik nõusolek peab olema antud peale tööandjale kahju hüvitamise nõude tekkimist. Erandid võivad esineda, kui töötaja on sõlminud varalise vastutuse kokkuleppe, kuid sellisel juhul peab tööandja olema töötajale maksnud eelnevalt ka hüvitist ja täidetud peavad olema veel rida tingimusi (täpsemalt vt töölepingu seadus § 75).

Arvestada tuleb ka tööandja nõude aegumisega. Tööandja nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisega tekitatud kahju hüvitamise osas aegub 12 kuu möödudes päevast, mil tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest.
 

Küsimus: Kas lisaks parkimistingimustele reguleerib eraparklas parkimist veel mõni seadus?01.03.2019

Tere
Parkisin eraparklas väljaspool tähistatud parkimiskohta ning mulle määrati leppetrahv parkimisnõuete eiramise eest. Kas lisaks parkimistingimustele reguleerib eraparklas parkimist veel mõni seadus, just tähistatud parkimiskohtade osas või tuleb lähtuda ainult parkimistingimustest?
Parkimistasu oli makstud.
Parkimistingimustes on sätestatud: Sõidukijuht on kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides sõidukijuhi hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja Operaatori juhistest.
Antud parklas ei ole parkimiskorraldust reguleerivaid märke ega viitasid, v.a. teekattemärgistus. Kas teekattemärgistus langeb mõne tingimustes nimetatud tingimuse alla ja kas oleks alust vaide esitamiseks?
Loomulikult saan ma aru et väljaspool tähistatud parkimiskohti ei ole ilus parkida, kuid maksan parkimise eest selles parklas kuutasu alusel ja vabasid parkimiskohti ei olnud, ei ole ka mõistlikul kaugusel asuvat teist parklat mida saaks sama kuutasu alusel kasutada ning sõiduk ei takistanud kuidagi parklas liiklust ega parkimiskohtadele sõitmist ega sealt väljumist, seega leian et määratud leppetrahv on ülekohtune.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimus taandubki sellele, kuidas sisustada tingimustes kasutatud mõisteid "viit, märk ja Operaatori juhis". Kui märk ja Operaatori juhis võiksid olla mõisted, mille üle vaidlust ehk ei teki, siis "viida" puhul vaidlus välistatud ei ole. VÕS § 29 lg 7 kohaselt tuleb lepingus sõnale antud tähenduse osas lähtuda tähendusest, mis on enam kooskõlas lepingu eesmärgi ja olemusega. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse üldjuhul sõnale antud tavalisest üldlevinud tähendusest. Eesti keele seletava sõnaraamat selgitab sõna "viit" tähendust järgmiselt: viit on
(teed, suunda) osutav, juhatav tähis. ▷ Liitsõnad: suuna|viit, tee|viit, ülekäiguviit; koha|viit, siirdeviit; raamatuviit. Võimalik, et vaidlusaluse küsimuse kontekstis võidakse teekattele märgitud parkimiskohti käsitleda kohaviidana.

Samuti on tingimustes viidatud vajadusele järgida sõidukijuhi hoolsuskohustust. Sõidukijuhi hoolsuskohustused (käitumisjuhised) tulenevad muuhulgas ka liiklusseadusest. LS § 21 log 4 p 4 kohaselt ei ole lubatud parkida teekattele märgitud parkimiskohtade kõrval. Seega tuleb hinnata, kas väljaspool teekattemärgistust parkimine on ette heidetav, kui hoolsuskohustuse rikkumine.

Küll võib leppetrahvi nõue olla vastuolus VÕS § 6 ja 7 kohase hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega, kui sõiduk väljapool parkimiskohti parkides ei ohustanud ega takistanud liiklust ja parkimistasu oli makstud. See on faktiliste asjaolude hindamise küsimus.
 

Küsimus: Kas 3-aastast lubade keeldu saaks kuidagi lühendada?28.02.2019

Mure on selles, et mul oli 2016 aastal rikkumine. Rolleriga 50 cc joobes juhtimine maal. Sellel pole juhilube vaja. Minu viga oli selles, et olin joobes. Asi läks kohtusse ja määrati 1000 eurot trahv. Võeti ära ka roller. Nüüdseks olen teinud läbi autokooli. Kuid arki ei saa 3 aastat selle rikkumise pärast. Kas võiks olla mingi kergendav asjaolu millega saaksin pöörduda kohtu poole paludes see nõue ennetähtaegselt viia arhiivi. Ka tean seda, et põhiseadusega läheb see vastuollu kuna kahte karistust ei tohi ühe kuriteo eest määrata. Tehti trahv võeti roller ära 3ndaks ei lasta lube teha. Kuna see polnud võimas mootorsõiduk, mis läheb mopeedi valdkonda ja ma olen oma tegudest aru saanud, siis kas kohus võtaks seda menetlusse. Kasvõi sellel määral, et lühendada seda aega aastani. Aitäh.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kehtiv seadus paraku ei näe ette võimalust lühendada karistusandmete arhiivi kandmise tähtaegasid. Küsimus on pigem LS § 106 lg 1 p 4 kohase piirangu põhiseaduspärasuses. Olen selle kohta esitanud äsja päringu õiguskantslerile ja peale sealt vastuse saamist on mõeldav ka kohtumenetluse läbimine mõne konkreetse kaebuse pinnalt. Seega võite ca 30 päeva pärast minuga ühendust võtta, kui õiguskantsleri seisukoht huvitab ja on huvi asjaga edasi tegeleda. Kontaktandmed asuvad kodulehel www.sirk.ee
 

Küsimus: Kuidas käituda juhul, kui politsei keeldub seadusevastaselt pargitud sõidukit eramaalt teisaldamast?28.02.2019

Tere!
Kuidas käituda juhul, kui politsei keeldub seadusevastaselt pargitud sõidukit teisaldamast, vastates, et nemad eramaalt sõidukite teisaldamisega ei tegele? Sõiduk on mitmeks kuuks pargitud parklasse, mille sissesõidule on paigaldatud sissesõidukeelu märk koos teisaldamist tähistava liiklusmärgiga.

Ette tänades,

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 92 lg 5' kohaselt on eratee omanikul õigus nõuda sõiduki teisaldamist sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt ning lõikes 2' sätestatud juhtudel politseiasutuselt. LS § 92 lg 2 p 7 kohaselt võib sõiduki teisaldada, kui see on pargitud teisaldamist tähistava märgiga märgistatud alale õigusvastaselt. Seega on eratee omanikul õigus teisaldamist nõuda. Kui politsei keeldub teisaldamisest, tuleb neilt nõuda kirjalikku ja põhjendatud vastust. Seda saab siis teha eraldi teabenõudega või saates kirjaliku avalduse õigusvastaselt pargitud sõiudki kohta koos taotlusega selle teisaldamiseks.