Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis aja möödudes saan teha "uue" esmase juhiloa?06.10.2020

Tere!

Esmase juhiloaga (B kat. 21kuud +5a. AM kat.), kehtiva karistuseta! Karistati §227 lg. 2 alusel 300.-€ ja §227 lg.5 p.1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 1. kuuks.
Väärtegu: kiiruse ületamine 30km/h, tühjal maanteel 90km/h alas.
Rikkumise kp. 24.06.2020, otsuse tegemise kuupäev 27.07.2020.
Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg lõppes 11.09.2020.
Kiirelt sai makstud trahv ja läbitud liiklusalane täiendkoolitus.
NB! Maanteeamet tunnistas rikkumisega seoses juhiloa kehtetuks ja tuleb taotleda uus esmane juhiluba, kuid eksamitele saab registreerida alles üks aasta pärast karistuse lõppemist, ehk 11.09.2021a.
Leian, et karistus on ebaproportsionaalne kui kokkuvõttes olen lubadeta ca`14 kuud, kohustuslik 16h täiendkoolitus 220.-€ ja juhilubadega seotud riigilõivud üle 100.-€, teooria- ja liikluseksamid ning uuesti kaks aastat esmast juhiluba.
Ise ei suuda leida konkreetset viidet, mis ajast hakati nn. "uue esmase" juhiloa taotlemist selliselt piirama!?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Seadus ei olegi muutunud. Tegemist on MNT sel sügisel muutunud praktikaga, kus LS § 106 lg 1 p 3 sätteid on hakatud kohaldama ka esmase juhiloa omaniku suhtes, kelle juhiluba on tunnistatud kehtetuks. Meie büroo on sellekohase praktika õiguspärasuse küsimuses pöördunud ka õiguskantsleri poole, kuid ÕK praegune seisukoht on, et praktika on kooskõlas põhiseadusega. Minu hinnangul on siiski tegemist seaduse sellise tõlgendamisega, mis ei ole kooskõlas seaduse mõttega ega ka põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtetega. MNT praktika muutmine praegusel juhul on võimalik üksnes vaidlust kohtusse viies ning juhul, kui kohus tunnistab oma otsusega MNT tegevuse seadusevastaseks.
 

Küsimus: Kas "vahtralehte" tuleks kasutada esmase juhiloa kehtivusaja lõpuni või uue juhiloa saamisega kaob see kohustus?02.10.2020

Tere,

Tekkis selline küsimus, et kui esmase juhiloa kehtivuse lõpuni on jäänud veel kuu aega, kuid lõppastmekoolitus on läbitud ning õige juhiluba ka kätte saadud, siis kas vahtralehte tuleks kasutada esmase juhiloa kehtivusaja lõpuni või uue juhiloa saamisega kaob see kohustus?

Ette tänades!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Soovitan veenduda, kumb juhiluba on kehtiv (LS § 96 lg 1 kohaselt ei saa mõlemad juhiload olla kehtivad) ja tegutseda vastavalt tuvastatule.
 

Küsimus: Kas on õigus trahvi teha, kui tegelikult keelumärki näha ei ole, sest see on varjatud?02.10.2020

Palun teiepoolset hinnangut, kuhu maani ulatub tänava otsa paigaldatud keelumärgi mõjuala, kui märk on sissesõidutee vasakus servas (majade pool, majade vastas parkimiskohad), ca 30m peale märki tekib teise teega ristumise koht ning sealne tee jookseb paralleelselt kaubanduskeskuse eest läbi majade ette viiva teega. Peale ristumiskohta algab õueala. Seal tekib olukord, kui näites üks inimene on parkinud auto poe ette parklasse, teine tuleb võtab auto ja sõidab maja ette ning pargib kõnniteega paralleelselt maja ette, siis parkimist keelavat märki näha ei ole. Kas MUPO-l on õigus trahvi teha?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liikluskorralduse kehtivust on pelgalt kirjelduse pinnalt keeruline analüüsida. Abiks tuleb kas paikvaatlus sündmuskohal või abimaterjal fotode ja plaanide näol.
LM 361 või 362 mõjupiirkonna võib lõpetada teine LM 361 või 362, liiklusmärk 221 "anna teed", lisatahvel 813 või 815 "Kaugus objektini", tahvel 822 või 823 "Mõjupiirkond", tahvel 831 kuni 833 "Mõjusuund" või peatumist või parkimist keelava märgisjoone pikkus.
 

Küsimus: Kas eestis saan juhilube teha, kui soomes jäin ilma lubadeta ja raskes joobes 0.60 mg/l vahele?18.09.2020

Tere

Küsimus selline, et eestis elav inimene on soomes ilma lubadeta ja raskes joobes ehk 0.60 mg/l juhtinud sõiduautot, asi läheb kohtusse aga ise kohale ei pea minema, otsustakse süüdimõistja eest. Soome politsei ütles, et ei saa lube teha enam. Aga kas eestis saab B-kategooria autojuhilube teha? Kas siis soome poolne karistus ei mõjuta eestis lubade tegemist?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui Soomes mõistetud karistus kantakse Eesti karistusregistrisse, siis hakkab see karistus ka Eestis juhiloa saamist takistama vastavalt LS § 106 lg-s 1 sätestatule. Kui kiirelt karistusinfot vahetatakse, ma öelda ei oska. Senikaua, kui karistusinfo ei ole Eesti karistusregistrisse jõudnud, ei tohiks takistusi juhiloa saamisel esineda.
 

Küsimus: Milline juhiluba on vajalik: elektrijalgratas kaal 30-40kg, mootori võimsus 1500w ja tippkiirus üle 50Km/h?10.09.2020

Tere! Millised on detailsed liiklusreeglid elektrijalgrattale mille kaal on 30-40kg, mootori võimsus 1500w ja tippkiirus üle 50Km/h. Milline juhiluba on vajalik, ja kas rattale on vaja numbrimärki? Kas tavaline jalgrattakiiver on piisav, ja kas millistel teedel tohib/ei tohi sõita?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Jalgrattana kvalifitseerub vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil ja mis võib olla varustatud ka elektrimootoriga, mille maksimaalne püsi-nimivõimsus ei ületa 0,25 kilovatti.

1,5 kW võimuse elektrimootoriga sõiduk jalgrattana enam ei kvalifitseeru. Jättes kõrvale kiiruse, siis võiks küsimuses kirjeldatud sõiduki mahutada mopeedide klassi, kuid mopeedi valmistajakiirus ei tohi ületada 45 km/h. Seega kehtivate aktide põhiselt võiks küsimuses kirjedlatud sõiduki liigitada mootorsõidukiks e. mootorrattaks.

Samas määratlevad kehtivad õigusaktid mootorratast sisepõlemismootoriga sõidukina.

Maanteeameti kodulehel tuuakse välja L1e kategooria sõiduki (mopeed) alamkategooria L1e-A, kuhu kuuluvad mootoriga jalgrattad. Kehtiv MKM määrus sellist alamkategooriat ei sisalda. Seega pean tunnistama, et ei oskagi küsimuses kirjeldatud sõidukit üheselt klassifitseerida. Selge on üksnes see, et jalgrattana sõiduk ei klassifitseeru ning pigem liigub see mopeedi kategooriasse, kui kiirust piirata.

Soovitan teemaga pöörduda Maanteeameti spetsialistide poole.
 

Küsimus: Kas mul on õigus taodelda juhilube ja kust seda kontrollida, kui rahaline trahv on maksmata aga 2.a tingimis kantud?09.09.2020

2012a. sain kriminaalkaristuse juhtimisõiguseta joobes autojuhtimise eest. Tänaseks on sellest möödas 8a. karistus oli rahaline trahv ja 2.a tingimisi.
Rahaline trahv on siiani maksmata aga 2.a tingimis kantud.
Kas mul on õigus taodelda juhilube? Kust ja kuidas ma seda kontrollida saan?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Isiku karistatust saab kontrollida karistusregistrist (e-toimik.ee). Oma karistusandmete vaatamiseks tuleb e-toimiku süsteemi sisselogida id-kaardi või mobiil-ID abil.

Küsimusest jääb siiski arusaamatuks täpne karistus. Loata sõit ja joobes sõit, kui need on toime pandud üheaegselt, loetakse üheks teoks ja ühe teo eest mõistetakse üks karistus. Kui tingimisi määrati rahatrahvi (õigemini siis rahalise karistus) tasumine, siis lõppes selle karistusekandmise kohus katseaja möödumisega, kui kaitseaja tingimusi ei rikutud.

Kui peate "2.a tingimisi" all silmas olukorda kus Teile mõisteti 2 aastane vangistus,mida ei pööratud tingimisi täitmisele, siis rahalise karistuse lisaks mõistmine ei ole võimalik. Ehk peate rahalise karistuse all silmas sundraha tasumise kohustust?

Kui peate "2.a tingimisi" all silmas olukorda kus Teile mõistetud karistuse katseaja pikkuseks oli 2 aastat, siis kustub kriminaalkaristus 2.astme kuriteo eest 3 aasta möödumisel katseaja lõppemisest.
 

Küsimus: Kas vajan lisaks olemasolevatele B ja C kategooria juhtimisõigustele ka E või B96 kategooriat?18.08.2020

Tere. Olen uurinud vastust oma küsimusele mitmetest kohtadest, kaasa arvatud ARK-st, kus samuti jäi selge vastus saamata. Netiavarustes oleva info põhjal samuti täit selgust ei ole, sest seisukohad on erinevad.
Oman B ja C kategooria juhtimisõigust.
Sõiduki kategooria on N1G ja registrimass on 3270 kg. Sõiduki lubatud autorongi täismass on 6000 kg. Piduriteta haagise suurim lubatud mass on 750 kg.
Haagise näol on tegemist piduriteta kerghaagisega, mille registrimass on 750 kg.
Milliseid haagiseid ma üldse selle sõidukiga vedada võin?
Kas mulle piisab olemasolevatest juhtimisõigustest või vajan lisaks E või B96 kategooriaid? Ette tänades!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kuni 750 kg täismassiga haagis kvalifitseerub kerghaagisena ja selle vedamiseks piisab B-kategooria juhtimisõigusest ka siis, kui sõiduki ja haagise täismasside summa ületab 3500 kg.

B-ategooria juhtimisõigusest piisab ka juhul, kui veduki haakes veedakse haagist, mis ei ole kerghaagis, kuid mille täismassi ja veduki täismassi summa ei ületa 3500 kg.

Kui on plaan vedada haakes haagist, mille täismass on üle 750 kg e. mis ei ole kerghaagis ja veduki ning haagise täismasside summa ületab 3500 kg, kuid ei ületa 4250 kg, siis võib seda juhtida samuti b-kategooria juhiloaga, kuid tingimusel, et sellise autorongi juhtimisõiguse saamiseks on sooritatud sõidueksam.

Sellise haagise juhtimiseks, mille täismassi ja veduki täismassi summa ületab 4250 kg, tuleb omandada BE-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. BE-kategooria õigusega võib haakes vedada haagist, mille täismass ei ületa 3500 kg. Loomulikult tuleb järgida ka sõidukile lubatud haagiste massi piirangut.
 

Küsimus: Mis on ja mis ei ole pukseeritav seade ja kuidas ning mille järgi seda otsustada?18.08.2020

Tere.
Mure selles, et vanast veoautost on tehtud üheteljeline haagis traktori haakesse, mille tagaluugi küljes on graanulväetiste laotamise seade ja kuni eilseni olime arvamusel, et selle näol on tegu pukseeritava seadmega.
Selle kasutamisel juhindusime liiklusseaduse § 2 punkt 58 ja § 63 nõuetest.
Millegagi jäi see silma agarale politseipatrullile, kes arvasid et tegemist on registreerimata haagisega kuid piirdusid hoiatusega.
Nende seisukoht oli, et vaidlusalusel seadmel on kallutav veokast ja seega on tegemist haagisega.

Millega on teie arvates tegemist?
Ise ei suutnud leida täpsemat määratlust pukseeritavale seadmele.

Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kahjuks ei oska ka mina anda siinkohal ammendavat ja üheselt selget vastust. Paistab, et viimasel ajal on politsei hakanud rohkem tähelepanu pöörama haagis versus pukseeritav seade küsimusele. Eriti palju on sarnast infot tulnud seoses tõstukitega, milles mõned liiklevad haagistena ja mõned pukseeriavate seadmetena. Soovitan küsimsega pöörduda Maanteeameti tehnoosakonna poole, edastades neile ka fotod sõidukist ja küsida, kuidas MNT sõidukit kvalifitseerib.

Mu isiklik hinnang on, et võimalik on kaitsta mõlemat lähenemist e. ühelt poolt on tegemist siiski mehhanismiga, mille peamine tööotstarve on eelkõige sõnniku laotamine põllule, kuid teiselt poolt saab ka öelda seda, et sõiduk on valmistatud/kohandatud liikuma haakes vedukiga, mistõttu kvalifitseerub haagisena LS § 2 p 9 tähenduses.

Minule teadaolevalt lähtub MNT sõiduki kvalifitseerimisel pukseeritavaks seadmeks või haagiseks sõidukile tootja poolt väljastatud tüübivastavuse kinnitusest. Teie sõiduk on isevalmistatud, mistõttu sellist tüübivastavuse kinnitust ilmselgelt ei eksisteeri. Sellest tulenevalt on võimalik, et sõidukit saab kvalifitseerida siiski ka pukseeritava seadmena.

Lõpetuseks tõden, et see on küsimus, kus võib valitseda mitu seisukohta ja ühese seisukohani e. nö õigusrahuni jõuaks läbi kohtumenetluse. Kuna Teid aga ei karistatud, siis pole ka midagi kohtus väga vaidlustada. See, mis Te enda heaks etkel teha saate, ongi pöörduda MNt poole selgitustaotlusega, et millise sõidukiga tegemist on. Ja edasi on mõistlik tegutseda MNT juhiste ja soovituste järele.
 

Küsimus: Kas mul on juriidilist alust ja mõtet kiirmenetluse otsust apelleerida patrullpolitseiniku kirjavea tõttu?26.06.2020

Tere!

Ületasin üleeile kiirust ja mind peatas eravärvides patrullpolitsei. Tunnistasin oma viga ja võtsin kiirmenetluse otsuse. Protokollis kirjutati mu perekonnanimi aga valesti ja sellest ka küsimus, et kas mul on juriidilist alust ja mõtet otsus apelleerida patrullpolitseiniku apsaka tõttu?

Lugupidamisega,

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldiselt ei too vormilised vead otsuses kaasa automaatselt karistusotsuse tühisust. Kohtul on kaebust läbi vaadates kohustus arutada väärteoasja algusest peale e. nö esmase menetlejana. See tähendab, et kohus peab iseseisvalt välja selgitama, kas isik pani toime väärteo, kas ta on selle toimepanemises süüdi ja millist karistust tuleb kohaldada. Väärteoprotokolliga on kohus seotud väärteokirjelduse osas ja muude väärteoprotokollis fikseeritud teo asjaolude osas. Kui kohus tuvastab, et väärteoprotokolli on kantud isiku perenimi valesti, kuid tuvastab, et tegemist oli siiski sama isikuga, kes sõidukit juhtis, siis võib kohus ebaõige nime väärteprotokollis lugeda mitteoluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks, mis ei takista isiku karistamist. Lühidalt öeldes, tähtsust omab eelkõige fakt, kas isik juhtis/ei juhtinud sõidukit, mitte niivõrd nime korrektsus väärteoprotokollis.
 

Küsimus: Milline on parkla omaniku vastutus, kui parkiva auto juht lööb uksega mõlgi minu autole ja süüdlast tuvastada pole võimalik?16.06.2020

Tere,
Kui kaubakeskuse parklas naabruses parkiva auto juht lööb uksega mõlgi minu autole ja süüdlast tuvastada pole võimalik, millised on sel juhul parkla omaniku vastutus?
Tänan

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kardetavasti ei ole parkla omaniku vastutust võimalik siit tuletada. Parkla omanikule laieneb teeomaniku üldine vastutus. Ta saab vastutada tee seisundi ja sellega seotud kahjude eest. Teise isiku õigusvastase tegevuse eest teel teeomanik üldjuhul ei vastuta. Erandid võivad tulla kõne alla, kui õigusvastane tegevus puudutab tee kvaliteeti ja teeomanik ei võta midagi ette tee ohutuse taastamiseks. Kuid ka nende erandite puhul taandub küsimus mitte teise isiku õigusvastasele tegevusel, vaid teeomaniku enda tegevusetusele.