Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui eksami tegemine tuli ootamatult, seal on aga järjekord ja vahepeal tuleb töö tõttu sõita?05.05.2017

Sõber sai selle aasta jaanuaris autoroolis telefoniga rääkimise eest trahvi. Load on olnud tal 2015. aasta 3.maist. Nüüd tuli aeg teha lõppastmekoolitus, et vahetada ära esmased juhiload uute vastu. Lõppastmekoolituse tegi ta ära, üsna napilt enne kehtivuse lõppu (30.aprill). Täna (02.05) tahtis ta minna maanteeameti kodulehele täitma taotlust uute lubade saamiseks, eeldades, et see ei võta aega ja senikaua võib sõita ID-kaardiga. Selgus, et ta peab kehtiva trahvi tõttu sooritama uuesti teooriaeksami, mille tegemiseks esimese aja saaks alles 8.maiks (mille eduka sooritamise järel läheb veel kuni 10 päeva, et saaks plastikud kätte). Probleem on selles, et ta on ametilt autojuht ja väga vajalik antud hetkel. Kas sellisel juhul oleks võimalik taotleda mingisugust eriluba või pikendust, et inimene ei peaks antud asjaoludel töölt puuduma? Ta tõesti ei olnud sellise asjaga kursis, trahvi kirjutanud politseiametnikud ei maininud ka talle selle kohta midagi ja ta ei osanud kiire elukorralduse tõttu sellist äkkprobleemi oodata. Kas on mingi kiirem lahendus sellises olukorras?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kuni 8.maini tuleb mootorsõiduki juhtimisega siiski oodata. 8.maist edasi on nüüd aga olukord, mida seadus otsesõnu ei reguleeri. Analoogia korras sarnast olukorda reguleeriva sättena saab siiski viidata LS § § 106 lg-le 2, mille kohaselt pärast eksamitulemuste sooritamist ja kuni esmase juhiloa saamiseni, kuid mitte kauem, kui 10 tööpäeva pärast eksami sooritamist, tõendatakse juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete alusel. Päris juhiloa kohta sarnane regulatsioon küll puudub, kuid kuivõrd olukorrad on 1:1-le sarnased, siis on LS § 106 lg 2 minu hinnangul kohaldatav ka juhiloa puhul.

Samas ei oska ma ette prognoosida liiklusjärelevalvet teostavate ametnike arusaama ja tõlgendust probleemile. Seega ei saa garanteerida, kas nende arusaam minu omaga ühtib.
 

Küsimus: Kas mul on õigus nõuda endale tedetetahvel, mille avariis vigaseks sõitsin ja mile summa kinni maksan?03.05.2017

Tere
mul juhtus kunagi liiklusavarii, millega lõhkusin ära suure teadetetahvli metallkonstruktsiooni ning oma auto. Selle metallist konstruktsiooni eest nõutakse minult 3000+ eurot ning 1800 eurot on mul veel maksta. Siit tekib ka küsimus kui ma selle täies ulatuses kinni maksan kas mul ei ole õigust seda rikutud konstruktsiooni endale nõuda? Kui nad peaksid keelduma kas mul on õigus siis makstud summaosa endale tagasi nõuda?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui Teilt küsitav hüvitis on arvestatud hävinenud asja väärtuse täieliku hüvitisena, siis on Teil õigus nõuda asja väärtuse hüvitamisel ka asja jäänuki üleandmist endale või nõuda hüvitise vähendamist ulatuses, mis vastab kahjustatud isikule jääva jäänuki väärtusele. Eeltoodu tuleneb põhimõttest, et kahjustatud isik ei tohi kahju tekitamise läbi põhimõtteliselt rikastuda. Sellise rikastumisega oleks tegemist juhul, kui hüvitis kataks uue samaväärse asja soetamise kulud ning ka kahjustatud ese jääb kahjustatud isikule.
 

Küsimus: Kas kodaniku nõue on seaduslik, kui nõuab ülevaatuspunkti "korruptsioonikaamerate" väljalülitamist?03.05.2017

Maanteeamet nõuab uue halduslepinguga tehnoülevaatuspunktidesse nn. korruptsioonikaamerate paigaldust ja salvestust 24/7 kolme kuu jooksul. Kui kodanik nõuab ülevaatuspunktilt kaamerate väljalülitamist, et tema isik ei jääks video salvestusele, kas tema nõue on seaduslik? Kas ülevaatuspunkt on kohustatud kaamerad selleks ajaks välja lülitama?
Lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Paraku nii see ei ole. Videopilt isikust on käsitletav isikuandmetena ning isikuandmete töötlemine on lubatud seaduse alusel. Seega kui ülevaatuspunkt kogub ja töötleb isikuandmeid seaduse alusel, on nende tegevus õiguspärane eeldades, et sealjuures täidetakse ka kõiki teisi seadusest tulenevaid nõudeid isiikuandmete töötlemisele. Kui selliseid salvestisi tahetakse näidata aga avalikkusele, siis tuleb andmesubjekti sellisest tegevusest informeerida ning andmesubjektil on õigus nõuda pildi töötemist viisil, mis takistaks tema isiku tuvastamist.
 

Küsimus: Kuidas ma saaksin enda autole maja ees kindla parkimiskoha ilma, et seadust rikuks, kas tohin sildi panna?26.04.2017

Tere, küsimus konkreetne: kas tohin ise paigaldada oma autole parkimiskoha juurde tahvli/sildi/äärekivile märke oma korteri nr-ga, et iga kell oleks oma autole koht olemas? Või kuidas käib ametlikult autole koha ostmine? Korter on minu oma, seega mingi osa peaks ju kuuluma parklast mulle? Kas seda peab kusagil ametlikult kajastama?
Jutt korteriühistust. Hetkel pargivad kõik suvalt, kes ees see mees meetodil. Sooviksin väga nõuannet, kuidas ma saaksin enda autole kindla koha ilma, et seadust rikuks?
Mures elanik

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Korteriühistute puhul kuulub korteritest väljapoole jääv ruum korteriomanike kaasomandisse. Nii ka majaalune maa. Kaasomanikud kasutavad kaasomandit kokkuleppe alusel. Seega selleks, et saaksite endale nimelise (numbrilise) parkimiskoha, peab selleks olema teiste korteriomanike nõusolek. Ilma selleta ei ole numbriga tähistatud kohal Teie jaoks väärtust e. ka teine kaasomanik võib oma sõiduki samuti sellele kohale parkida. Seega, kui maja ümber on parkimiseprobleem, siis tuleb need küsimused lahendada korteriomanike kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel määrab ühisosa kasutamise kohus huvitatud omaniku nõude alusel.
 

Küsimus: Kuidas peaksin tavainimesena teadma, kus on korteriühistu ja vallamaa piir, et õigesti parkida?26.04.2017

Tere! Kas mina peaksin teadma kus lõpeb ühistumaa ja kus algab valla maa? Nimelt sain vallalt haljasalal parkimise eest trahvi, mingit märgistust seal ei ole aga nemad väidavad, et ma pean teadma milline on ühistumaa, mitte et ma õigustaks haljasalal parkimist aga leian, et kuna piirid jooksevad kokku, siis peaks see olema kuidagi tähistatud ja kui on olemas fotod, kas nende fotode peal peab olema kuupäev ja kellaaeg, et kindel olla, et tegu on ikka sama ajaga mitte aasta või kaks tagasi. Kuna ma tean, et järelevalveametnik kohal ei käinud vaid pildid tegi kohalik elanik ja saatis talle meili peale.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 21 lg 2 p 12 kohaselt ei tohi haljasalal sõidukit peatada ilma maaomaniku loata. Seega on haljasalal peatumiseks vaja omaniku luba ja see eeldab ka omaniku loa alla kuuluva maa piiride tuvastamist. Kui külgnevad erinevate omanike maad, siis peab loa taotleja ise hea seisma selle eest, et välja selgitada maaomanik, kellelt luba küsida.
 

Küsimus: Kas kohutotsusega määratud arestipäevad aeguvad või siiski on täpselt niikaua üleval kuni ma ära kannan?26.04.2017

Tere!
Probleem nimelt selles et jäin lubadeta sõidu eest vahele ja sain kohtuotsuse 24. juuni.2013 kus pidin aresti ära kandma 31.august.2013. Kuid siiani pole seda teinud ja samuti pole rakendatud sundtoomist ja peale seda olen ka järgnevalt aresti istunud ja pole juurde liidetud midagi. Kuna nüüd tahtsin lubasid tegema minna ja öeldi, et mul on karistusregistris üleval need kandmata arestipäevad, siis nimelt ongi küsimus, kas need kohutotsusega määratud arestipäevad aeguvad või siiski on täpselt niikaua üleval kuni ma ära kannan? Kuna leidsin politsei lehelt, et väärtegu aegub nelja aastaga alates kohtuotsuse jõustumisest, kuid sooviks siiski kinnitust saada kas see on ka nii kui karistus on kandmata.
Suured tänud vastamast

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõuatumisest on möödunud 1 aasta. Täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub 4 aasta möödumisel otsuse jõustumisest. Arestiotsuse puhul tuleb lähtuda esimesena nimetatud variandist e. otsust aresti kohaldamise kohta ei asuta täitma, kui otsuise jõustumisest on möödas 1 aasta. Silmas tuleb pidada ka aegumise peatumise toimet e. karistuse täitmine ei aegu, kui isik on karistuse kandmisest kõrvale hoidnud. See, kas isik on või ei ole karistuse täitmisest kõrvale hoidnud, on fakti ja asjaolude hindamise küsimus.
 

Küsimus: Kust mõõdetakse taga üle olevat veost, kas kinnisest uksest, pärani olevast uksest, astmelauast või hoopis kärukonksust?26.04.2017

Tihtilugu on vaja vedada kaubikuga pikemaid asju kui kongi mahub. Tean seda, et kui välja ulatub rohkem kui meeter, tuleb see lõpp vastava märgiga tähistada, kuid on tekkinud mõned küsimused:
A) Kui palju tohib veos üle olla maksimaalselt?
B) Kust kohast mõõdetakse välja ulatuvat veost? Kas kinnisest uksest, pärani olevast uksest, astmelauast või hoopis auto enda kõige kaugemast punktist ehk kärukonksust?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esitan väljavõtte MKM 13.06.2011.a määrusest nr 42 Lisa 1:

Kood 1121. Veose lubatud suurimad mõõtmed
Nõuded: 1) veose (sealhulgas vahetatava kere ja standardiseeritud konteineri) laius eitohi ületada 3,00 m , veose kõrgus ei tohi ületada 4,00 m ning veos ei tohi ulatuda sõidukist või autorongist ette- ega tahapoole üle 2,00 m, välja arvatud punktis 2 j a 3 toodud juhul. Sõiduki või autorongi pikkus koos veosega ei tohi ületada käesoleva määruse koodis 1102 kehtestatud nõudeid.

Seega veose maksimaalne väljaulatuv osa võib ulatuda üle sõiduki esi-või tagaosa 2 m. Kuivõrd sõiduki pikkust määdetakse kõige väljaulatuvamatest punktidest, siis minu hinnangul tuleb nendest lähtuda ka veose pikkuse üleulatuse määramisel. Seega näiteks kärukonks tuleb võtta arvesse.
 

Küsimus: Kuidas peaks käituma, kui karistus on ikka registris kirjas ja lube teha ei saa, kuigi peaks kõik juba korras olema?21.04.2017

Joobes peaga mootorsõiduki juhtimine, promille oli 0,84. Sai üldkasulikku tööd 360 tundi ja trahvi. Kõik sai tehtud ja makstud veel enne tähtaega. Asi toimus 2014a. Samal ajal käidi autokoolis. Kohtus öeldi, et aasta pärast saad uuesti lube teha. Aga siiamaani on ARK-s punane ja kehtiv karistus. Kui pikk see karistus on või kas on kuskil klõps tegemata jäetud. Karistuste alt vaadates ei näita isegi seda, et üldkasulik töö on tehtud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

KarS § 424 kohase kuriteo eest mõistetud karistus kustub, kui karistuse täitmisest (üldkasuliku töö puhul selle rategemisest ja katseaja möödumisest) on möödunud 3 aastat.
 

Küsimus: Kust leida hoiatamismenetlusel väära info tõttu vaidlustamise alus?19.04.2017

Leidsin kojamehe vahelt kirjaliku hoiatamismenetluse MUPO poolt, kus auto number ei vasta minu auto omale. Ma vaidlustan selle vastavalt VTMS § 54 ülaindeks 5 järgi, kuid kust leida ebakorrektselt täidetud dokumendile alus või nõue - menetluse rikkumine vms?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kirjaliku hoiatamismenetluse otsuse vaidlustamise protseduur sõltub sellest, kas vaidlustaja on sõiduki omanik ja juht või on omanik või vastutav kasutaja keegi teine isik. Viimasel juhul tuleb esmalt otsus vaidlustada motiivil, et sõidukit juhtis teine isik ning ära näidata, kes juhtis. Seejärel koostatakse uus otsus sõidukit juhtinud isikule. Olukorras, kus sõiduki number on ebaõige, tuleb see faktilise asjaoluna lihtsalt kaebusesse kirjutada koos väitega, et tegemist on võõra sõidukiga. Samas, kui tegemist on menetlejapoolse eksitusega numbri kirjutamisel ja õiguskorda rikkunud sõiduk on tuvastatav, võib menetleja põhimõtteliselt eksituse uue trahviotsusega korrigeerida. Vaidlus taandub sellisel juhul faktiliste asjaolude tuvastamisele e. asjaolu tuvastamisele, milline sõiduk õiguskorda rikkus.
 

Küsimus: Kas teed peab andma juht, kes sõidab parkimiskohalt välja või juht, kes sõidab pakimiskohtade vahelisel teel?19.04.2017

Tere

Tekkis väike segadus, kes kellele peab parklas teed andma. Situatsiooni näiteks oleks: parkimiskohalt välja tagurdav (või siis nina ees välja sõitev) auto, samal ajal sõidab teine auto parkimiskohatade vahelisel teel ette parkimiskohalt välja sõitvale autole. Kummal autojuhil on tee andmise kohustus? Kas peab jälgima parema käe reeglit?

LS § 49 lg 1 kohaselt ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Seega kehtiva õiguse kohaselt peab tagurdamisel ohutuse tagama eelkõige just tagurdav juht.
Kas saan õigesti aru, et igal juhul, ei ole vahet kas nina ees või parkimiskohalt välja tagurdav auto peab andma teed parkimiskohatade vahelisel teel sõitvale autole ning mitte juhinduma sellises juhul parema käe reeglist?

Segadust võib tekitada olukord, kus parkimiskohalt välja sõitev juht võib pidada parkimiskohtade kõrvalt kulgevat teed parkla koosseisu kuuluvaks ja juhindub seetõttu "parema käe reeglist".

Kuid siiski lähtudes LS, milline on õige käitumine? Kas teed peab andma juht, kes sõidab parkimiskohalt välja või juht, kes sõidab pakimiskohtade vahelisel teel?

Saan aru, et kehtib ka nö "viisakus reegel" lasta autol parkimiskohalt välja sõita ning siis parkmiskohtade vahelisel teel oleval juhil teekonda jätkata.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Praktikas on sellised juhtumid lahendatud valdavalt selliselt, et oma sõidu ohutuses veendumise kohustus on parkimiskohalt liikumist alustaval juhil, et ta ei ohustaks teisi teel liikujaid (LS § 33 lg 2 p 8). Sõnaselget teeandmise kohustust osundatud normist välja küll ei loe, kuid kohtud on sellises situatsioonis käsitlenud mõistet "mitte ohustama" samatähenduslikuna mõistega "andma teed". Parema käe reeglile tuginemine selles situatsioonis ei ole minu arvates õige.