Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas ma ei saagi juhendaja tunnistust, kui sain karistada asja eest, millega võidakse ära võtta ka juhiluba, kuigi mul ei võetud?05.04.2017

Tere
Kas minu on õigus taotleda juhendaja tunnistus kiirusületamise eest. Esitasin küsimuse maantee ametile ja nende vastus oli, et ei ole õigust. Saadan Teile nende vastuse
Liiklusseaduse § 109 lg 2 p 2 kohaselt isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul järgmistel tingimustel:
2) juhendajal ei ole kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest liiklusseadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu. See tähendab, et kui liiklusseaduse säte, mille kohaselt oli isik karistatud, näeb ette juhtimisõiguse äravõtmist, kuid juhtimisõigust ei võetud ära, siis see karistus läheb ikkagi arvesse ning juhendaja tunnistust ei saa taotleda enne karistuse kustumist karistusregistrist.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Jah, kui isikul on kehtiv karistus sellise süüteo eest, mille eest seadus näeb ette võimaluse juhtimisõiguse äravõtmiseks, kuid reaalselt ei ole isikut sellise karistusega siiski karistatud, ei vasta selline isik mootorsõiduki juhi juhendaja suhtes kehtestatud nõuetele ning ta kvalifitseerub peale karistuse kustumist (väärteo korral 1 aasta peale karistuse ära kandmist).
 

Küsimus: Kas vahtralehtedega tohib töötada B-kategooria sõidukiga?05.04.2017

Kas vahtralehtedega tohib töötada B-kategooria sõidukiga?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esmase juhiloa omajale ei ole takistusi B-kategooria sõiduki kasutamisel töökohustuste täitmisel.
 

Küsimus: Kas saaksin pääseda ÜKT-ga, sest tingimisi karistus pööratakse vangistuseks, kuna jäin lubadeta sõidu eest taas vahele?28.03.2017

Tere, Mul kriminaalhooldus peal (lubadeta sõidu eest). Sain 1 aasta kriminaalhooldust ja kui seadust rikun, siis on 4 kuud vangistust. Nüüd 2 päeva tagasi tekkis mul olukord, kus jäin uuesti vahele: Kas oleks mingit muud võimalust? Mul on vaja trahvid maksta, sain Soome tööle. Kas mul oleks võimalik ÜKT'd teha või on veel variante.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sama küsimusega on juba otse minu poole pöördutud. ÜKT on nn viimane õlekõrs, mis võib reaalsest vangistusest päästa. Kas ja millised on reaalsed võimalused, saab hinnata peale konkreetse olukorraga ja juhtumi asjaoludega tutvumist.
 

Küsimus: Kas ATV-ga mis ei ole registris või on registreeritud MS2 kat. sõidukina võib liigelda avalikel teedel?28.03.2017

Tere!
Kas ATV-ga mis ei ole registris või on registreeritud MS2 kat. sõidukina võib liigelda avalikel teedel? Viimasel ajal on Auto24 portaalis ATV-de müügikuulutustes hakatud väitma, et võib aga max kiirus 25km/h ja sõidukil peaks olema aeglase sõiduki märk.
Näiteks:
http://www.mototehnika.ee/used/2489245
http://www.mototehnika.ee/used/2485533
Räägitakse liikurmasinast millele taha kinnitatud aeglase sõiduki tunnusmärk ja kiirusepiirangust 25km/h.
Liiklusseadus ütleb ju et MS2 maastikusõidukiga võib ainult teed risti ületada, silda ületada ja talvel kui tee teistele sõidukitele läbimatu siis võib sõita maastikusõidukiga. Liikurmasinate all mõistetakse eritöö masinaid ja muruniidukeid. ATV justkui ei kuulu sinna hulka.
Seni võib liikluses osaleda ATV-dega mis arvel T5,T3 või L7e kat. sõidukina.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Pean vastama, et mul puudub teadmine, mida müügikuulutuse ülespanija 25 km/h kiirusepiirangu ja teel liikumise seose vahel silmas on pidanud. Võimalik, et tegemist on traktorina registreeritud sõidukiga, millele on registreerimisel seatud kiirusepiirang 25 km/h. Käesoleva keskkonna formaat ei võimalda teha süvaanalüüsi nn ATV registreerimise võimaluste kohta. Soovitan sama küsimusega pöörduda Maanteeameti Liiklusregistri poole.
 

Küsimus: Kas järelhaagisega, mis kaalub ligi 10t, on inimlik sõita ilma piduriteta?24.03.2017

Haagist veab 3-teljeline veoauto MAN. Haagis 1-teljeline 10t kaaluv "sõiduk", millel pidurid puuduvad järele haakides. Ehk pidurdades pidurdab ainult haagist vedav sõiduk. Tehase poolt on haagis muidugi pidurdav aga "katki". Mis on karistused?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sellise tehnilise rikkega mootorsõiduki juhtimise eest, millel ei ole omal jõul liikumine tehnilise rikke olemusest tulenevalt lubatud, näeb LS § 209 ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut e. kuni 400 eurot. Sellise sõiduki juhtima lubamise eest omaniku, valdaja või muu vastutava isiku poolt on ette nähtud samasugune karistus. Sõidupiduri mittetoimimine (ka haagisel) on rike, mille esinemisel sõiduki liikumine omal jõul on keelatud.
 

Küsimus: Kuidas on reguleeritud olukord, kui auto sõidab ülekäigurajal otsa pakirobotile, mida pole ju parempöördel näha?24.03.2017

Parempööre eraldi pöörderajalt, reguleerimata ülekäigurada, ühtegi jalakäijat nägemisulatuses polnud, ilm hall ja natuke ka udune, asulas. Äkki keset teed "sebral" pakirobot, pisike ja madal nagu nad on, suht järsk pidurdus ja terveks ta jäigi, hetk hiljem paistis paremalt, u. 10m kaugusel ka saatja.
Otsasõidu korral sarnases situatsioonis, ülekäigurajal, jalakäiale, ratturile, tasakaaluliikurile jms. on suht üheselt süü autojuhil, aga mis seis on sellistega. LS-s pole juttugi neist, veel vähem juhi kohustustes neile teeandmisel, varsti hakkavad nad ju ka ise ringi liikuma. Reaalne situatsioon, kuidas laheneks kindlustusjuhtum otsasõidu korral.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Pakirobotid jms robotliikurid ei hakka päris iseseisvalt liikuma siiski enne, kui selleks on loodud ka õiguslik reeglistik. Täna otseselt robotliikuri liiklemist puudutavaid reegleid liiklusseaduses ei ole ning juhinduda tuleb olemasolevatest reeglitest. Robotil reguleerimata ülekäigurajal kindlasti sõidueesõigust ei ole ja autojuhil ei ole põhimõtteliselt ka kohustust sellisele robotile ülekäigurajal teed anda. Samas ei saa eirata üldreeglit, et liikluses tuleb käituda viisakalt ja kahju tekitamist vältivalt. Seega kui on võimalik kahju ära hoida, siis tuleb seda teha. Kui kahju ärahoidmine polnud võimalik, siis kirjeldatud situtatsioonis vastutab kahjuliku tagajärje saabumise eest siiski roboti valdaja ise. Eks roboti omanik peab tagama, et robot, liikudes sõiduteel, oleks autojuhtidele nähtav. Kahju tekkimise riski kannab roboti omanik ise. Kuivõrd robotid ei kuulu praeguse hetkega kindlustamisele (sarnaselt tasakaaluliikuritele, tõukeratastele, monoratastele jms), siis on kahjude hüvitamiseks kohustatud roboti valdaja e. isik, kes robotit kahju tekitavalt käitas või omas kontrolli roboti liikumise ja tegevuse üle.
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, et rahatrahv asendada ühiskondliku kasuliku tööga?23.03.2017

Tervist
Sain rahatrahvi, maksmiseks anti aega 3 kuud. Nüüd tähtaeg tulemas ja pole vaba raha, et seda tasuda. Kelle poole pean pöörduma ja kas/kuidas on mul võimalik rahatrahv asendada ühiskondliku kasuliku tööga?

Tänud!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Väärteomenetluse seadustiku § 209 lg 2 näeb ette, et kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole võimalik täita väärteo eest kohaldatud rahatrahvi, võib kohtuväline menetleja süüdlase avalduse alusel oma määrusega rahatrahvi täitmise tähtaja edasi lükata.

Põhimõtteliselt ei välista seadus võimalust taotleda trahvi tasumiseks täiendavat tähtaega ka siis, kui selline tähtaeg on juba varasemalt määratud, kuid trahvi pole olnud võimalik tasuda. Igal juhul peab menetleja taotluse lahendama ning taotlust lahendavast määrusest saab teada, kas taotlus rahuldati või mitte. Taotlust esitades tuleb oma maksevõimetust tõendada e. esitada ka tõendid selle kohta, miks trahvi ei ole määratud tähtajaks olnud võimalik tasuda.

Rahatrahv asendatakse sissenõudja avalduse alusel kohtu poolt väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 kohaselt juhul, kui määratud trahv on jäänud ettenähtud tähtajaks tasumata. Tasumata rahatrahv asendatakse arestiga. Süüdlase taotlusel võib trahvi arestiga asendav kohus asendada aresti omakorda üldkasuliku tööga (ÜKT). Seega tasumata trahvi puhul automaatset asendamist ÜKT-ga ei toimu, vaid selleks peab tegema sissenõudja vastavasisulise avalduse kohtule. Eelkirjeldatud asendamismenetlus leiab aset juhul, kui tasumata trahv on täitmiseks saadetud kohtutäiturile ning kohtutäitur on tuvastanud, et süüdlasel puudub vara, millele sisenõuet pöörata, st kõik muud täitmisviisid (sissetuleku ja pangaarvete arest jms) ei ole andnud tulemust. Üldjuhul leiab asendamismenetlus aset veidi enne trahvi sundtäitmise tähtaja aegumist. Aegumistähtajaks on 4 aastat arvates otsuse jõustumisest.
 

Küsimus: Kuidas vaidlustada lubadeta sõidu karistust eesmärgiga venitada ja teha vahepeal load ära?14.03.2017

Tere,
Sain ilma lubadeta sõitmise eest trahvi. Sellest pole veel möödunud 15 päeva. Kui sooviksin väärteomenetlust vaidlustada põhjusel, et viivitada otsuse jõustumise kuupäeva, et vahepeal load ära teha. Küsimus on, mis ma peaksin taotluse põhjuseks kirjutama?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sisuliselt puudutab küsimus olukorrale vastava kaitsetaktika valimist. Seetõttu ei ole juhtumit puudutava, samuti Teie vajadusi puudutava info puudumise tõttu võimalik Teile asjakohast nõu jagada.

Kui aga rääkida üksnes menetlusdokumentide pealkirjadest, siis üldjuhul taotlus pealkirjastatakse taotlusena, kaebus kaebusena ning vastulause vastulausena. Konkreetse pealkirja valik sõltub koostatava dokumendi sisust ja selle esitamise eesmärgist.
 

Küsimus: Kas siduripedaalita autoga on käsipiduri rakendamine sõidueksamil parkides kohustuslik?14.03.2017

Olen peagi automaatkäigukastiga (siduripedaalita) autoga ARK-i eksamile minemas ja seega tekki küsimus käsipiduri rakendamise osas. Kas on kohustuslik lisaks käigukangi asetamise "parking" rakendada ka käsipidurit?
Küsimus tuleneb seetõttu, et olen tegelikult õppesõitu teinud siduripedaaliga autoga, kuid eksamile sooviksin minna automaatkäigukastiga autoga, kuna tunnen manuaalkastiga sõites ennast ebakindlamalt. Olen teadlik, et automaatkäigukastiga eksamit sooritades pole mul võimalik pärast manuaalkastiga autot juhtida.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Jään vastuse võlgu osas, mis puudutab automaatkäigukasti "parking" asendis käiguvalitsaga käsipiduri (seisupiduri) kasutamise ettekirjutust ja koolitusnõudeid. Selles osas saate täpsema informatsiooni oma autokoolist. Õigusnormide tasandil kohustab liiklusseadus juhti enne sõiduki juurest lahkumist veenduma, et oleks välistatud selle iseeneselik liikumahakkamine (LS § 20 lg 9). Ma ei tunne automaatkäigukasti hingeelu ning ei tea, kas käiguvalitsa jätmine "parking" asendisse välistab 100% sõiduki liikuma hakkamise (näiteks kallakul). Seetõttu kasutan ise igaks juhuks lisaks seisupidurit. Vastuollu seadusega või ohutusnõuetega ma sellega ei lähe. Seetõttu usun, et seisupiduri kasutamist automaatkastiga sõiduki puhul selle parkimisel ei saa lugeda veaks.
 

Küsimus: Kas õuealal kehtib ka parklast välja sõidul parema käe reegel?09.03.2017

Küsimus tuleneb sellest, et meie tänav on üks õueala, kus peale õueala pole ühtegi seletavat märki. Seega kui auto sõidab mööda tänavat, kas ta peab andma paremalt maja parklast väljuvale autole teed?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 17 lg 3 kohaselt peab parklast teele sõites andma teed igale teel liikujale, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Asjaolu, et tegemist on õuealaga, ei muuda sellel kulgevaid teid mitteteedeks ega parklat mitteparklaks. Seega kohaldub eelmärgitud regulatsioon ka õuealal.

Raskusi võib tekkida parkla määranguga. Parkla on LS § 2 p 50 kohaselt sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. Seega on alati asjaolude ja ala tunnuste hindamise küsimus, kas tegemist on parklaga või mitte. Kui sõiduk sõidab välja alalt, mis vastab parkla tunnustele, peab ta teed andma teel liikuvale sõidukile (sh õuealal).