Liiklusõigus
Küsimus: Kas ma võin invaautoga siseneda "sissesõidu keeld" märgi alt? 10.06.2021
Liiklusmärk - sissesõidu keeld. Kas ma võin invaautoga siseneda sissesõidu keelumärgi alt?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Eriõigused liikluses ei kehti mis tahes puude puhul, vaid üksnes liikumispuude esinemisel või nägemispuude (pime inimene) esinemisel, kui sõidukit kasutatakse pimeda inimese transportimiseks.
Liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi eriõigused seonduvad üksnes sõiduki parkimisega. Need eriõigused on sätestatud liiklusseaduse §s 68 ning nende õiguste kasutamiseks on vajalik taotlea kohalikust omavalitsusest liikumispuudega isiku parkimiskaart. Liiklusmärgi 331 nõuded kehtivad ka liikumispuudega juhile, samuti liikumispudea või pimedat isikut teenindava sõiduki juhile.
Küsimus: Kas see on "õigusvastaselt või süüliselt", kui võtsin ühendust kahjusaajaga järgmisel päeval?18.05.2021
Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt.
Mida täpsemalt tähendab õigusvastaselt ja süüliselt?
Kui ma sõitsin hommikul vara aia katki, läksin koju kuna ei hakanud inimest hommikul kell kuus tüütama ja võtsin kahju saajaga ühendust järgmisel päeval, kas see on õigusvastaselt või süüliselt ning mulle võib esitada tagasinõude?
Mida täpsemalt tähendab õigusvastaselt ja süüliselt?
Kui ma sõitsin hommikul vara aia katki, läksin koju kuna ei hakanud inimest hommikul kell kuus tüütama ja võtsin kahju saajaga ühendust järgmisel päeval, kas see on õigusvastaselt või süüliselt ning mulle võib esitada tagasinõude?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Samas, kui kahju saajaga võeti ühendust järgmisel päeval ja kahju saaja ei olnud veel jõudnud kahjuteatega politseisse või kindlustusse pöörduda ning informatsioon sellest, et kahju tekitaja õigusvastaselt ja süüliselt kahju tekitamise kohast lahkus, ei ole kindlustuseni jõudnud, siis tõenäoliselt ei kerki ka küsimust tagasinõude osas. Kui info lahkumise osas peaks aga jõudma kindlustuseni, ei saa tagasinõude esitamist kindlustuse poolt välistada.
Küsimus: Mis karistus võib kaasneda kui Eesti kodanik sõidab kuue meetrise merekaatriga ilma väikelaeva juhitunnistuseta?04.05.2021
Tere
Kui Eesti kodanik sõidab kuue meetrise merekaatriga, omades mitte väikelaeva juhitunnistust (juhilube), siis milline näeb välja karistuste vahemik miinimum kuni maksimum? Lisaks, kas isikule võib määrata karistusena juhilubade tegemise keeld?
Võimalusel paluksin viidet seadusele.
Lugupidamisega
Kui Eesti kodanik sõidab kuue meetrise merekaatriga, omades mitte väikelaeva juhitunnistust (juhilube), siis milline näeb välja karistuste vahemik miinimum kuni maksimum? Lisaks, kas isikule võib määrata karistusena juhilubade tegemise keeld?
Võimalusel paluksin viidet seadusele.
Lugupidamisega
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Veesõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellel ei ole veesõiduki juhtimise õigust, võidakse karistusena kohaldada rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.o. 800 eurot. KarS § 47 lg 1 kohaselt on trahvi minimaalmääraks 3 trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baasmäär ja selle suuruseks on 4 eurot. Seega on rahatrahvi minimaalmääraks 12 eurot.
Veesõiduki juhtimise eest veesõiduki juhtimise õigust mitteomava isiku poolt ei ole ette nähtud lisakaristusi ega ka piirangut veesõiduki juhtimise õiguse saamisele.
Küsimus: Kas EMO juures parkides tõsise terviserikkega on leppetrahv ikkagi õiglane?27.04.2021
16.05.2019 tabas mind Tartu EMO lähedal ootamatu terviserike-südame rütmihäire, otsustasin koheselt EMO-sse siirduda. EMO parklasse jõudes märkasin, et ainuke vaba koht oli varustatud tahvlikesega MÄÄRATUD EESMÄRGIGA PARKIMISKOHT. Otsustasin sellele kohale auto parkida kuna tervislik seisund oli selline, et sõitu ei olnud võimalik jätkata. Märgistasin parkimise parkimiskellaga ja suundusin EMO-SSE. EMO seisukohast on selline tervise seisund nn. punases tsoonis mis nõuab kohest meditsiinilist sekkumist, nii minuga juhtus ja selle kohta väljastas EMO ka EPIKRIISI.
Pärast südame rütmi taastamist auto juurde naastes mingeid teateid auto juures ei avastanud.
Nüüd 20.04.2021 sain oma meilile teate et olen jätnud tasumata leppetrahvi, kuna olen parkinud selleks mitte ettenähtud
kohale. Kirjutasin neile, selgitasin olukorda ja palusin leppetrahv tühistada. Mulle vastati eitavalt.
Kas minuga on käitutud seaduspärasel?
Pärast südame rütmi taastamist auto juurde naastes mingeid teateid auto juures ei avastanud.
Nüüd 20.04.2021 sain oma meilile teate et olen jätnud tasumata leppetrahvi, kuna olen parkinud selleks mitte ettenähtud
kohale. Kirjutasin neile, selgitasin olukorda ja palusin leppetrahv tühistada. Mulle vastati eitavalt.
Kas minuga on käitutud seaduspärasel?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Teine küsimus kaasneb leppetrahvi nõude testavaks tegemisega. Eesti õiguspraktikas on peetud mõistlikuks leppetrahvi kättetoimetamise viisiks parkimislepingust tulenevate leppetrahvinõuete puhul trahvinõude jätmist sõiduki tuuleklaasile. Kui leppetrahvi väljastaja tõendab, et on leppetrahvinõude sõiduki tuuleklaasile jätnud, siis üldjuhul on sellega loetud tõendatuks, et lepptrahvinõue on esitatud.
Edasi menetluslikult on Teil võimalus kas leppetrahv tasuda või jätta tasumata. Viimasel juhul tuleb arvestada, et parklaoperaator võib esitada Teie vastu leppetrahvi nõudes hagi kohtusse. Kohtuperspektiiv sõltub siis parkimistingimuste sisust ja selles osas ma siinkohal andmete puudumise tõttu hinnangut anda ei saa.
Küsimus: Kas olin kohustatud autole tehtud kahju korvama, kui see oli pargitud tee äärde, aga polnud liikluskindlustust?27.04.2021
Tere
Linnas tänava äärde peatudes riivasin pargitud auto põrkerauda ja vigastasin oma auto külge. Koheselt teatasin politseisse, kes kohale ei tulnud. Tuli omanik ja nõudis oma auto põrkeraua vigastuse eest märkimisväärse summa, mille tasusin (tunnistajad olemas). Edasi KASKO ja jälle omavastutus.
Hiljem selgus, et autol, mida riivasin, polnud liikluskindlustust. Auto oli pargitud sõidutee serva vastassuunda. Kuna kõnniteed puudusid ja vastu tuli isa lapsega, liikusin pargitud sõidukile liiga lähedale.
Palun, kas selle juhtumi lahendus on õige?
Linnas tänava äärde peatudes riivasin pargitud auto põrkerauda ja vigastasin oma auto külge. Koheselt teatasin politseisse, kes kohale ei tulnud. Tuli omanik ja nõudis oma auto põrkeraua vigastuse eest märkimisväärse summa, mille tasusin (tunnistajad olemas). Edasi KASKO ja jälle omavastutus.
Hiljem selgus, et autol, mida riivasin, polnud liikluskindlustust. Auto oli pargitud sõidutee serva vastassuunda. Kuna kõnniteed puudusid ja vastu tuli isa lapsega, liikusin pargitud sõidukile liiga lähedale.
Palun, kas selle juhtumi lahendus on õige?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas jalgratturil võib olla mingi süü otsasõidul kuigi seadus kohustab parklast väljuval autol anda igal juhul teed?14.04.2021
Tere,
Jalgratta- ja jalgteel liikuvale jalgratturile sõitis otsa parklast väljuv auto. Jalgrattur ei suutnud suunda muutes kokkupõrget autoga vältida. Õnnetus tõi kaasa jalgratturile varalise kahju (sõidukõlbmatuks muutunud jalgratas) ja tervisekahju (jalaluumurd), mis ei olnud piisavalt suur karistuse määramiseks. Õnnetus fikseeriti politsei poolt ja algatati menetlus, mis jäi teadmata põhjustel PPA-s vähemalt aastaks seisma.
Autojuht tunnistas enda osalist süüd, aga ei ole nõus end 100 % süüdi tunnistama.
Jalgratturina ei näe ma põhjust osalise süü tunnistamiseks. Lihtsa loogikaga on süü LS järgi autojuhil.
Kuna tegemist oli 2019. a. toimunud õnnetusega, siis lisan lõigud antud hetkel kehtinud redaktsioonist - https://www.riigiteataja.ee/akt/115032019009 Samad lõigud on põhimõtteliselt ka hetkel kehtivas redaktsioonis.
§ 17 lg3
Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.
§ 31 lg7
Kui teel on omaette jalgratta- ja jalgtee ja tee reguleerimata lõikumiskoht, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskoht, peavad jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.
Nende järgi tundub mulle täielik süü lasuvat autojuhil, kes ei andnud teed parklast välja sõidul.
Kas võib olla veel mingeid LS punkte, mis vähendavad autojuhi süüd või annavad osa süüst jalgratturile?
Kuna PPA-s on antud juhtumi menetlemine veninud väga kaua ja menetleja on korduvalt muutunud, siis on praegusel menetlejal soov juhtum kiirelt lõpetada. Kuna autojuht on aktiivselt 100 % süü omaksvõtmisele vastu seisnud, siis oleks menetlejale kiireks ja mugavaks lahenduseks, kui mingi osa süüst määratakse ka jalgratturile. Põhiliseks argumendiks on autojuhil olnud vist see, et jalgrattur ei veendunud sõidu ohutuses enne parkla väljasõitu. Samas on tee andmise kohustus selgesõnaliselt märgitud LS-s. Sellisel põhjusel süü jagamine peaks ju järelikult toimuma alati ka juhul, kui peateel liikuvale autole sõidab ette anna teed märgi alt tulev auto jne.
Peale tekkinud ohu märkamist jõudsin ka veidi suunda muuta, kuid see polnud piisav kokkupõrke vältimiseks.
Jalgratta- ja jalgteel liikuvale jalgratturile sõitis otsa parklast väljuv auto. Jalgrattur ei suutnud suunda muutes kokkupõrget autoga vältida. Õnnetus tõi kaasa jalgratturile varalise kahju (sõidukõlbmatuks muutunud jalgratas) ja tervisekahju (jalaluumurd), mis ei olnud piisavalt suur karistuse määramiseks. Õnnetus fikseeriti politsei poolt ja algatati menetlus, mis jäi teadmata põhjustel PPA-s vähemalt aastaks seisma.
Autojuht tunnistas enda osalist süüd, aga ei ole nõus end 100 % süüdi tunnistama.
Jalgratturina ei näe ma põhjust osalise süü tunnistamiseks. Lihtsa loogikaga on süü LS järgi autojuhil.
Kuna tegemist oli 2019. a. toimunud õnnetusega, siis lisan lõigud antud hetkel kehtinud redaktsioonist - https://www.riigiteataja.ee/akt/115032019009 Samad lõigud on põhimõtteliselt ka hetkel kehtivas redaktsioonis.
§ 17 lg3
Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.
§ 31 lg7
Kui teel on omaette jalgratta- ja jalgtee ja tee reguleerimata lõikumiskoht, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskoht, peavad jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.
Nende järgi tundub mulle täielik süü lasuvat autojuhil, kes ei andnud teed parklast välja sõidul.
Kas võib olla veel mingeid LS punkte, mis vähendavad autojuhi süüd või annavad osa süüst jalgratturile?
Kuna PPA-s on antud juhtumi menetlemine veninud väga kaua ja menetleja on korduvalt muutunud, siis on praegusel menetlejal soov juhtum kiirelt lõpetada. Kuna autojuht on aktiivselt 100 % süü omaksvõtmisele vastu seisnud, siis oleks menetlejale kiireks ja mugavaks lahenduseks, kui mingi osa süüst määratakse ka jalgratturile. Põhiliseks argumendiks on autojuhil olnud vist see, et jalgrattur ei veendunud sõidu ohutuses enne parkla väljasõitu. Samas on tee andmise kohustus selgesõnaliselt märgitud LS-s. Sellisel põhjusel süü jagamine peaks ju järelikult toimuma alati ka juhul, kui peateel liikuvale autole sõidab ette anna teed märgi alt tulev auto jne.
Peale tekkinud ohu märkamist jõudsin ka veidi suunda muuta, kuid see polnud piisav kokkupõrke vältimiseks.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Mina mõistan eeltoodut selliselt, et jalgratturil on küll sõidueesõigus (§ 31 lg-d 5 ja 6), kuid see ei vabasta neid kohustusest järgida LS § 31 lg-s 9 sätestatud kiirusenõudest. Kui menetleja tuvastab, et jalgratturi kiirus oli suurem, kui jalakäija tavakiirus ja kiirus on mõjutanud tervisekahjustuse või varakahju tekkimist, võib tegemist olla ka jagatud vastutusega.
Küsimus: Kas kindlustusele 7 aastat makstud hüvitis aegub ka või pean lõpuni tasuma?08.04.2021
Tere
Umbes 7 aastat tagasi tekitasin alkoholijoobes avarii. Teisele isikule tekitatud varalise kahju hinnaks öeldi kindlustuse poolt 13 000 eurot. Olen maksnud seda maksegraafiku alusel sellest ajast saadik. 65 eurot kuus.
Kas selline karistus/võlg aegub? Või pean maksma kuni kogu summa on tasutud kindlustusele.
Umbes 7 aastat tagasi tekitasin alkoholijoobes avarii. Teisele isikule tekitatud varalise kahju hinnaks öeldi kindlustuse poolt 13 000 eurot. Olen maksnud seda maksegraafiku alusel sellest ajast saadik. 65 eurot kuus.
Kas selline karistus/võlg aegub? Või pean maksma kuni kogu summa on tasutud kindlustusele.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Mingil juhul ei ole tegemist karistusega (millele kehtivad teised aegumistähtajad), vaid võlakohustuse täitmisega.
Küsimus: Mida teha, kui õppesõidu veoautod ja bussid sõidavad päevas kümneid kordi maja eest läbi nagu elaks karjääri ääres?08.04.2021
Palun nõuannet, elan väikelinnas. Juba paar aastat on ühe suurema linna autokool veoauto- ja bussijuhtide väljaõppeks kasutanud meie linna õppesõiduväljakuna. Sõiduõpetajad ei viitsi õpilastega erinevaid marsruute sõita ja sõidavad pidevalt ühtesid ja samu tänavaid mööda. Mis tähendab, et päevas möödub ca 5 meetri kauguselt elumajast umbes 50 korda suured autod ja bussid. Maja väriseb, liikluskoormus on selline nagu elaks karjääri kõrval. Ei oska midagi teha, autokooliga olen püüdnud rääkida, aga tulutult. Kuidas peaksin asja edasi ajama, kas linnaelanikku ka mingid seadused kaitsevad. Ette tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas on rikkumine kui parkida osaliselt sõidu-, osaliselt kõnniteel, kuigi märgiga on näidatud et parkida üksnes kõnniteel?06.04.2021
Tere!
Tänavale on paigaldatud parkimisala märk 575a koos lisatahvliga 861c, mis lubab parkimist täielikult kõnniteel. Kas selle märgi mõjupiirkonnas on LS rikkumine kui parkida osaliselt kõnniteel - osaliselt sõiduteel (vastaks siis lisatahvlile 861b)? Osaliselt sõiduteel parkimise põhjus on see, et kõnnitee laius antud kohas on 285cm ja kui auto parkida täielikult kõnniteel, siis jääks jalakäijatele liiklemiseks vähe ruumi.
Tänavale on paigaldatud parkimisala märk 575a koos lisatahvliga 861c, mis lubab parkimist täielikult kõnniteel. Kas selle märgi mõjupiirkonnas on LS rikkumine kui parkida osaliselt kõnniteel - osaliselt sõiduteel (vastaks siis lisatahvlile 861b)? Osaliselt sõiduteel parkimise põhjus on see, et kõnnitee laius antud kohas on 285cm ja kui auto parkida täielikult kõnniteel, siis jääks jalakäijatele liiklemiseks vähe ruumi.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kui norra residendina võeti mul norras juhiluba ära, kas siis nüüd eestisse kolides saan siin lube teha?26.03.2021
Tere. Olen Norra resident ja omasin Norra juhilube. Norras tunnistati mind ebaausalt süüdi ja võeti juhtimisõigus ära 2 aastaks. Nüüd soovin tulla tagasi Eestisse elama ja makse maksma, sest tänu juhtimisõiguse kaotamise tõttu olen Norras töötu ja keelt ei valda, et muu töökoht seal leida. Küsimus, kas mul on võimalik Eestis taotleda varem juhtimisõiguse taastamist ja Eesti juhiload tagasi saada? Või vähemalt kas on õigus teha eksamid Eestis, kui Norras karistus kantud? Maanteeamet väitis et pean eksamid Norras tegema, juhiloa kätte saama ja alles siis saan Eestis ära vahetada Eesti juhilubade vastu?
Parimate soovidega,
Parimate soovidega,
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
See, kus ja kuidas toimub juhtimisõiguse taastamine, sõltub sellest, millises riigis on isiku elukoht ja millise riigi antud juhtimisõigusest ja juhiloast jutt käib. Kui olete Norra resident ja ära on võetud Norras omandatud juhtimisõigus, siis tulebki juhtimisõigus taastada Norras. Muudel juhtudel puudub Eesti kehtivas õiguses spetsiifiline regulatsioon selle kohta, kas ja kuidas saab Eestis elav isik taastada välisriigis ära võetud juhtimisõigust. Tõenäoliselt just seepärast soovitas Transpordiamet Teil juhtimisõigus taastada Norras ja tulla siis Eestisse juhiluba vahetama.
Võimalus Eestis lühendada Norras määratud karistust, puudub.
Kui Teil ei ole Eestis varem juhtimisõigust olnud, võite asuda seda siin taotlema. Kui Norra on saatnud Eestisse andmed Teie karistuse kohta, siis võib see info takistada Teil ka esmase juhiloa taotlemist ja saamist. Siiski on vähetõenäoline, et Norra seda teinud on, kui tegemist on Norra elanikuga karistuse kohaldamise ajal ja ka Norra juhiloaga.