Liiklusõigus

Sain oma esmased juhiload jaanuaris 2000. Seega enne, kui hakkas kehtima uus seadus mis kohustas 2 aasta jooksul läbima lõppastme koolitust. Kui ma oleksin läinud oma esmaseid juhilube ümber vahetama oleks need mulle lihtsalt kätte antud. Esmaseid lube ma ei vahetanud kuna elasin siis juba Inglismaal, kus sõitsin mootorrattaga. Seal väljastati mulle provisional driving licence ja selle juurde mootorratta sertifikaat. Nüüd on mul jälle vaja juhilube. Transpordiamet nõuab, et ma teeksin uuesti kõik eksamid kaasaarvatud lõppastme koolituse. Tahan teada, kas ei või olla minu olukord natuke erinev, kuna sain oma load enne seadust mis lõppastme koolitust nõudis. Juhtimisõigust minult kunagi ära võetud ei ole. Sooritasin teooria eksami, sõidueksami aeg anti alles 3 kuu pärast ja öeldi et seda ma ise muuta ei saa. Kuna ma ei ole ühtegi seadust rikkunud, sooviksin saada mingit seletust, miks ei ole mul võimalik muuta eksami aega, kui see vabaneb. Teiste esmase juhiloa taotlejatel on see võimalus olemas. Paraku ei olnud transpordiameti töötaja võimeline seda mulle seletama. Aitäh

Liiklusmärk - sissesõidu keeld. Kas ma võin invaautoga siseneda sissesõidu keelumärgi alt?

Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt.
Mida täpsemalt tähendab õigusvastaselt ja süüliselt?
Kui ma sõitsin hommikul vara aia katki, läksin koju kuna ei hakanud inimest hommikul kell kuus tüütama ja võtsin kahju saajaga ühendust järgmisel päeval, kas see on õigusvastaselt või süüliselt ning mulle võib esitada tagasinõude?

Tere
Kui Eesti kodanik sõidab kuue meetrise merekaatriga, omades mitte väikelaeva juhitunnistust (juhilube), siis milline näeb välja karistuste vahemik miinimum kuni maksimum? Lisaks, kas isikule võib määrata karistusena juhilubade tegemise keeld?

Võimalusel paluksin viidet seadusele.

Lugupidamisega

16.05.2019 tabas mind Tartu EMO lähedal ootamatu terviserike-südame rütmihäire, otsustasin koheselt EMO-sse siirduda. EMO parklasse jõudes märkasin, et ainuke vaba koht oli varustatud tahvlikesega MÄÄRATUD EESMÄRGIGA PARKIMISKOHT. Otsustasin sellele kohale auto parkida kuna tervislik seisund oli selline, et sõitu ei olnud võimalik jätkata. Märgistasin parkimise parkimiskellaga ja suundusin EMO-SSE. EMO seisukohast on selline tervise seisund nn. punases tsoonis mis nõuab kohest meditsiinilist sekkumist, nii minuga juhtus ja selle kohta väljastas EMO ka EPIKRIISI.
Pärast südame rütmi taastamist auto juurde naastes mingeid teateid auto juures ei avastanud.
Nüüd 20.04.2021 sain oma meilile teate et olen jätnud tasumata leppetrahvi, kuna olen parkinud selleks mitte ettenähtud
kohale. Kirjutasin neile, selgitasin olukorda ja palusin leppetrahv tühistada. Mulle vastati eitavalt.
Kas minuga on käitutud seaduspärasel?

Tere
Linnas tänava äärde peatudes riivasin pargitud auto põrkerauda ja vigastasin oma auto külge. Koheselt teatasin politseisse, kes kohale ei tulnud. Tuli omanik ja nõudis oma auto põrkeraua vigastuse eest märkimisväärse summa, mille tasusin (tunnistajad olemas). Edasi KASKO ja jälle omavastutus.
Hiljem selgus, et autol, mida riivasin, polnud liikluskindlustust. Auto oli pargitud sõidutee serva vastassuunda. Kuna kõnniteed puudusid ja vastu tuli isa lapsega, liikusin pargitud sõidukile liiga lähedale.
Palun, kas selle juhtumi lahendus on õige?

Tere,

Jalgratta- ja jalgteel liikuvale jalgratturile sõitis otsa parklast väljuv auto. Jalgrattur ei suutnud suunda muutes kokkupõrget autoga vältida. Õnnetus tõi kaasa jalgratturile varalise kahju (sõidukõlbmatuks muutunud jalgratas) ja tervisekahju (jalaluumurd), mis ei olnud piisavalt suur karistuse määramiseks. Õnnetus fikseeriti politsei poolt ja algatati menetlus, mis jäi teadmata põhjustel PPA-s vähemalt aastaks seisma.
Autojuht tunnistas enda osalist süüd, aga ei ole nõus end 100 % süüdi tunnistama.
Jalgratturina ei näe ma põhjust osalise süü tunnistamiseks. Lihtsa loogikaga on süü LS järgi autojuhil.
Kuna tegemist oli 2019. a. toimunud õnnetusega, siis lisan lõigud antud hetkel kehtinud redaktsioonist - https://www.riigiteataja.ee/akt/115032019009 Samad lõigud on põhimõtteliselt ka hetkel kehtivas redaktsioonis.
§ 17 lg3
Parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.

§ 31 lg7
Kui teel on omaette jalgratta- ja jalgtee ja tee reguleerimata lõikumiskoht, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskoht, peavad jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.

Nende järgi tundub mulle täielik süü lasuvat autojuhil, kes ei andnud teed parklast välja sõidul.

Kas võib olla veel mingeid LS punkte, mis vähendavad autojuhi süüd või annavad osa süüst jalgratturile?

Kuna PPA-s on antud juhtumi menetlemine veninud väga kaua ja menetleja on korduvalt muutunud, siis on praegusel menetlejal soov juhtum kiirelt lõpetada. Kuna autojuht on aktiivselt 100 % süü omaksvõtmisele vastu seisnud, siis oleks menetlejale kiireks ja mugavaks lahenduseks, kui mingi osa süüst määratakse ka jalgratturile. Põhiliseks argumendiks on autojuhil olnud vist see, et jalgrattur ei veendunud sõidu ohutuses enne parkla väljasõitu. Samas on tee andmise kohustus selgesõnaliselt märgitud LS-s. Sellisel põhjusel süü jagamine peaks ju järelikult toimuma alati ka juhul, kui peateel liikuvale autole sõidab ette anna teed märgi alt tulev auto jne.
Peale tekkinud ohu märkamist jõudsin ka veidi suunda muuta, kuid see polnud piisav kokkupõrke vältimiseks.

Tere

Umbes 7 aastat tagasi tekitasin alkoholijoobes avarii. Teisele isikule tekitatud varalise kahju hinnaks öeldi kindlustuse poolt 13 000 eurot. Olen maksnud seda maksegraafiku alusel sellest ajast saadik. 65 eurot kuus.
Kas selline karistus/võlg aegub? Või pean maksma kuni kogu summa on tasutud kindlustusele.

Palun nõuannet, elan väikelinnas. Juba paar aastat on ühe suurema linna autokool veoauto- ja bussijuhtide väljaõppeks kasutanud meie linna õppesõiduväljakuna. Sõiduõpetajad ei viitsi õpilastega erinevaid marsruute sõita ja sõidavad pidevalt ühtesid ja samu tänavaid mööda. Mis tähendab, et päevas möödub ca 5 meetri kauguselt elumajast umbes 50 korda suured autod ja bussid. Maja väriseb, liikluskoormus on selline nagu elaks karjääri kõrval. Ei oska midagi teha, autokooliga olen püüdnud rääkida, aga tulutult. Kuidas peaksin asja edasi ajama, kas linnaelanikku ka mingid seadused kaitsevad. Ette tänades

Tere!
Tänavale on paigaldatud parkimisala märk 575a koos lisatahvliga 861c, mis lubab parkimist täielikult kõnniteel. Kas selle märgi mõjupiirkonnas on LS rikkumine kui parkida osaliselt kõnniteel - osaliselt sõiduteel (vastaks siis lisatahvlile 861b)? Osaliselt sõiduteel parkimise põhjus on see, et kõnnitee laius antud kohas on 285cm ja kui auto parkida täielikult kõnniteel, siis jääks jalakäijatele liiklemiseks vähe ruumi.