Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas valvur tohib tehase väravas minu autot kontrollida, mingeid nõusolekuid ma selleks andnud ei ole?09.05.2019

Tere!
Töötan tehases mille territooriumi sissepääsemiseks kasutan sissepääse (kirjutatud välja minu auto reg.numbrile).
Aeg ajalt (sõltub vahetusest ning inimesest kes vahetusel töötavad) toimub minu auto "kontroll". S.t. et kui sõidan tehase territooriumist välja siis enne kui minu ees tõstetakse tõkkepuu, valvur tuleb, et minu auto pakiruumi avada ning vaatab mis mul seal on. Selline kontroll ei ole kirjutatud meie ettevõtte reeglite sisse ning ma ei ole alla kirjutanud mitte mingeid dokumente et olen kohustatud.
Kui seaduslik selline kontroll on?
(Küsin mitte seetõttu et tahan midagi varastada :) kuid näen, et üks ja sama valvur kogu aeg kiusab mind ning püüab kasutada igasugust võimalust et mulle mingit mürgist märkust teha või peatuda).

Lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegemist ei ole mitte niivõrd liiklusõiguse valdkonda kuuluva probleemiga, kui äriühingu või tootmisüksuse sisekorrareeglitega. Territooriumi valve ja töötajate kontroll on sisekorra küsimused. Uurige, milliseid õigusi sellise kontrolli tegemiseks asutuse sisekord sätestab.
 

Küsimus: Kui lai võiks olla teepeenar ja kas näiteks 3-4 m laiust muldkattega ala asfaldi kõrval saab pidada teepeenraks?07.05.2019

Kui lai võiks olla teepeenar ja kas näit. 3-4 m laiust muldkattega ala asfaldi kõrval saab pidada teepeenraks?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teepeenra konkreetne laius tuleneb tee projektist. Maantee projekteerimisnormide kohaselt on teepeenar sõidutee välisservale katte toetamiseks rajatav riba, mida võidakse kasutada peatumiseks ja erijuhtudel ka liiklemiseks ning jaguneb kindlustatud peenraks ja tugipeenraks. Laiuse kohta normidest pidepunkte ei leia, mistõttu tuleb seda igakordselt tuvastada tee ehitusprojekti pinnalt.
 

Küsimus: Kas teise autojuhi sõidu ajal mobiiltelefoniga filmitud video minu võimalikust rikkumisest on kohtus kehtiv tõendusmaterjal?07.05.2019

Kas teise autojuhi poolt sõidu ajal (ehk siis ise seadust rikkudes) mobiiltelefoniga filmitud video minu võimalikust rikkumisest on kohtus kehtiv tõendusmaterjal?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Iseenesest võib tõendiks olla mistahjes videosalvestis, kui see on esitatud ja vormistatud tõendiks. Asjaolu, et videosalvestis on saadud ise seadust rikkudes, ei muuda salvestise sisu õigustühiseks. Salvestis võib sellisel juhul olla ka tõendiks selle teinud juhi rikkumisest.
 

Küsimus: Kas saan teha A-kat lube, kuna juhtisin b-kategooria sõidukit ilma juhtimisõiguseta ja B-kat teha ei saa?02.05.2019

Tere!
Juhtisin b-kategooria sõidukit ilma juhtimisõiguseta ning seadusesilmad tegid oma tööd. Nüüd nagu ma aru saan ei saa ma teha lube aastaaega, aga kas see kehtib ainult b-kategooriale ja saan teha A1-kategooria lube? Või kehtib see mõlemale kategooriale.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 106 lg-st 1 tulenev piirang kehtib esmast juhtimisõigust taotlevale isikule ja kõikidele juhiloakategooriatele.
 

Küsimus: Kas saan nõuda kulude hüvitust kui pidin viima oma sõiduki 30 km kaugusele TOLLI läbiotsimisele?29.04.2019

Tere,
sõitsin autoga Läti-Eesti piiri üle. Sõites juba Tartu kandis pidas mind kinni Toll ning palus mind tuua oma sõiduki läbiotsimisele. Läbiotsimisele pidin ma sõitma ca 30 km. Läbiotsimisel oli koostatud protokoll, mille alusel ei olnud minu autos midagi seadusvastast leitud.
Küsimus: kas ma saan ja mis alustel nõuda Tolliametilt oma aja- ja kütusekulusid seoses oma sõiduki läbiotsimisele toomisega?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Isik võib nõuda avaliku võimu õigusvastase teoga põhjustatud kahju hüvitamist. Samuti võib nõuda kahju hüvitamist, kui kahju põhjustati avaliku võimu õiguspärase toiminguga, kui sellega riivati isiku põhiõiguseid või -vabadusi erakordselt tugevalt. Millised alused olid konkreetsel juhul tollil sõiduki peatamiseks, küsimusest ei selgu ning vastus sellele, kas tolli tegutsemine oli konkreetsel juhul õigusvastane või õiguspärane, eeldab juhtumi asjaolude põhjalikumat analüüsi.
 

Küsimus: Mida teha kui jalgrattahaagis ei mahu ülekäiguraja ohutussaarele?24.04.2019

Tallinnas on palju selliseid reguleeritud ülekäiguradasid, kui foor töötab eri sõidusuundadel kordamööda ja keskel olev ohutussaar vaevu kaks meetrit lai. Jalgrattaga teed ületades sinna hädavaevu mahub, aga kui jalgratta taga on haagis, siis jääb see haagis täies ulatuses selja taga oleva sõiduraja peale ning paneb seal liikluse kinni. Edasi minna keelab mul punane tuli või pole see ellujäämise seisukohalt võimalik ning põiki jalgratast koos haagisega ohutussaarele iga kord ka ei paiguta, sest seal on teisigi inimesi. Korra oli juhus, jätsingi haagise sõiduteele ja õnneks kolonn, kellel süttis roheline, rahulikult ootas, kuid mõne ristmiku puhul võib see tekitada ohtlikke olukordi. Kuidas oleks korrektne niisuguses olukorras käituda?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Minu hinnangul on sellises olukorras üksnes üks võimalus - sõidutee ületamiseks tuleb valida ületuskoht, mis võimaldab sõiduteed konkreetse liiklusvahendiga (st jalgratas + jalgrattahaagis) ohutult ületada. Kui ohutussaar on kitsas ja sellele ei ole võimalik haagist mingil moel ohutult ja teisi liiklejaid mittetakistaval viisil mahutada (jalgrattur ei tohi takistada ülekäigurajal liikuvaid jalakäijaid - LS § 31 lg 5), siis paraku on nii, et jalgrattast ja haagisest koosneva sõidukiühendiga sellist ülekäigurada ületada ei saagi ja tuleb endale leida liikumisteekond, mis vastab liiklusvahendist tulenevale eripärale. Kui tegemist on muu haagisega, kui lapsehaagisega, siis on õige lähtuda LS § 31 lg-st 2 ning § 32 lg 1 p-st 1, mille kohaselt tuleb jalgrattaga üldjuhul sõita jalgrattateel või sõiduteel selle parema ääre lähedal (va pöörded vasakule). Selliselt kaob ka vajadus ületada sõiduteed jalakäijate ülekõiguraja kaudu, vaid jalgrattur liikleb võrdväärsetel alustel mootorsõidukitega.
 

Küsimus: Kas ma taksojuhina võin klienti invakohal oodata, kui ise autos olen?18.04.2019

Tere
Töötan praegu taksojuhina ja sain tellimuse. Ootasin klienti, seistes invakohal, siis jooksis ühtäkki linnavalitsusest välja MUPO ametnik ja hakkas fotosid klõpsima (mina istusin autos). Samal päeval määras MUPO mulle hoiatustrahvi 20 eurot. Kas ma tegelikult võin klienti invakohal oodata, kui ise autos olen?
Tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskohal tohib parkida ja peatuda üksnes liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul. Kui Teil sellist kaarti ei olnud, siis ei ole ka taksodel liikumispuudega isiku parkimiskohal parkimine ega peatumine lubatud.
 

Küsimus: Tere! Kas Munitsipaalpolitsei (MUPO) ametnikul on õigus peatada sõitvat sõidukit?17.04.2019

Tere! Kas Munitsipaalpolitsei (MUPO) ametnikul on õigus peatada sõitvat sõidukit? Kui jah, siis millise seaduse alusel? Kui ei, siis mida peatamise juhul ette võtta?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Korrakaitseseaduse § 45 lg 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik anda sõiduki- või maastikusõidukijuhile (edaspidi sõidukijuht) käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või maastikusõiduki (edaspidi sõiduk) peatamiseks, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Munitsipaalpolitsei on kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksus e. korrakaitseorgan.

Liiklusjärelevalve pädevus on kohalikul omavalitsusel üksnes peatumise ja parkimise nõuete üle konkreetse kohaliku omavalitsuse territooriumil.

Kui MUPO peatab sõiduki, siis esmalt tasubki küsida peatamise põhjus, kui ametnik ise seda ei selgita.
 

Küsimus: Kas mul on võimalus sõidujuhendajaga sõitu harjutada, kui juhiload võeti ära 2004 ja nüüd soovin juhilube teha?17.04.2019

Juhiload võeti ära 2004. aastal. Praegu taastan sõiduõigust. Maanteeametis teooria tehtud, sõit tahab harjutamist. Kas mul on võimalus sõidujuhendajaga sõitu harjutada, koolitunnistus aastast 2000 olemas?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 109 lg 2 kohaselt isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (juhendaja) juuresolekul järgmistel tingimustel:
1) juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat. Juhiloa omamise aja hulka arvestatakse esmase juhiloa omamise aeg;
2) juhendajal ei ole kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest käesolev seadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu;
3) juhendaja on saanud Maanteeametilt õiguse juhendamiseks, vastab käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele ning juhendamise õigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel;
4) juhendaja võib juhendada sõidupraktikat üksnes isikul, kelle nimi on märgitud juhendaja tunnistusele või kantud liiklusregistrisse.

Sõiduõppija õigust juhtida mootorsõidukit sõidupraktikal tõendab koolituskursuse õpingukaart või tunnistus.

Seega, kui koolituskursus on varasemast ajast lõpetatud ja isikul on olemas koolituskursuse õpingukaart või tunnistus, siis võib ta sõidupraktika eesmärgil mootorsõidukit juhtida.
 

Küsimus: Kui auto seisab mitu päeva ühes ja samas kohas, kas Ühisteenustel on õigus teha mitut trahvi?12.04.2019

Kui auto seisab mitu päeva ühes ja samas kohas, kas Ühisteenustel on õigus teha mitut trahvi kui eelmist lipikut ei ole veel kojamehe vahelt kätte saanud? See ei saa olla seadusega kooskõlas ju sest eelnevat trahvi ei ole veel näiteks omanik näinud. Teiseks on ka parkimislukk peale pandud. Lipikuid aknavahel 5-7 ja lukk peal.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Euroopa linnades üsna tavaline pilt. Eestis reguleerib olukorda LS § 188 lg 7, mille kohaselt, kui mootorsõidukit või selle haagist ei ole tasulise parkimise kohast eemaldatud, on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus vähemalt 24 tunni möödudes teha uus viivistasu otsus.

Leppetrahvide osas määravad leppetrahvide korduvuse parkimiskohal kehtivad parkimistingimused.