Liiklusõigus

Ka välisriigis saadud parkimistrahvi osas tuleb eristada nö avalik-õiguslikke nõuded ja eraõiguslikke nõudeid. Avalik-õiguslike nõuete piiriülene tunnustamine on mõnevõrra lihtsam. Kuna küsimuses käsitletud juhul tegeleb nõudega inkassofirma, siis võib eeldada, et jutt käib eraõiguslikust nõudest e. leppetrahvist vms tsiviilõiguslikust nõudest. Üldiselt saab piiriülestes tsiviilõiguslikes tunnustamata nõuetes aktiivseks pooleks olla võlausaldaja või võlausaldajat esindav isik (antud juhul inkassofirma). Nende otsustada on nõude kohtusse viimine (näiteks Euroopa maksekäsumenetlus). Nõude vastustaja (parkimistrahvi adressaat) võib nõudele küll oma vastuväited esitada, kuid nõude maksmapaneku osas valib õiguskaitsevahendid nõude esitaja ja seda sõltumata vastustaja vastuväidetest. Vastustaja võib ka küll hageda nõude esitajat ja nõuda kohtus õigussuhte puudumise tuvastamist, kuid arvestades nõude tagasihoidliku hinnaga (parkimistrahvide puhul), oleks selline rahapaigutus ilmselgelt ebamõistlik.

Praeguses praktikas on nähtav tendents, et inkassod survestavad võlgnikke pigem maksehäireregistri jms kohtuväliste vahenditega ilma, et reaalselt avaldust kohtusse esitataks. Kuidas võlgnik sellisele survele vastab, sõltub nõudest, võlgnikust ja paljust muust.

6 aasta vanune nõue on üldjuhul aegunud. Kontrollimist vajab, kas nõudele on kohaldatav pikenenud aegumistähtaeg. Samas ei pruugi aegumine takistada alternatiivsete survemeetmete (sh maksehäireregistri vms andmekogu) võimaluste kasutamist.

Eesti kohtupraktikas omaks võetud seisukoha kohaselt on parkimistrahvi (antud juhul leppetrahvi) tasumiseks kohustatud sõiduki omanik (või vastutav kasutaja) ja seda ka juhul, kui sõidukit juhtis keegi kolmas isik. Omanik peab tõendama, kes oli sõidukit juhtinud isik. Kui ta seda ei tee, vastutab ta leppetrahvi eest ise.

Tegemist ei ole mitte kohustusega teavitada liiklejaid automaatkontrolli läbiviimisest (sellist kohustust ei näe ükski õigusakt ette). Kaamera kujutisega märgid teelõikudel, kus kasutatakse salvestusvahenditega varustatud kaameraid, täidavad eelkõige inimeste informeerimise eesmärki seonduvalt isikuandmete kaitse aspektist e. teavitavad liiklejaid nende isiku tuvastamise võimalikkusest.

Kui vastav infotahvel puudub, võime rääkida isikuandmete kaitse nõuete rikkumisest. Iseküsimus on, kas ja mil määral mõjutab infotahvli puudumine süüteo tõendamise ja omistamise käiku.

Kindlustuse ja politsei otsused ei pruugi igakordselt kokku langeda. Politsei viib menetlust läbi süüteoasjas (väärteo- või kriminaalmenetluse raames), kindlustus tsiviilasjas (tsiviilmenetlus). Neis menetlustes kohalduvad erinevad põhimõtted nii süü, selle tõendamise kui ka tsiviilvastutuse osas. Pole harvad juhtumid, kus politsei mõistab isiku liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, kuid tsiviilmenetluses (sh tsiviilkohtumenetluses) leitakse, et isik ei ole kahju põhjustamise eest vastutav. Ja ka vastupidi.

Kuna liiklusõnnetus on hetkel politsei menetluses, tuleb jälgida selle menetluse kulgu. Valmis tuleb olla ka selleks, et politsei esitab väärteosüüdistuse Teile, kui vasakpöörde sooritajale. Nimelt kohustab LS § 17 lg 5 p 3 vasakule või tagasi pööravat juhti andma teed temast möödasõidul olevale juhile. Võtmeküsimuseks on, kas vasakmanöövri alguses oli tagant läheneja juba möödasõitu alustanud või mitte. Kui ei olnud, puudus pöörde tegijal kohustus tee andmiseks. Vajadusel kasutatakse sõidukite asukohtade ja liiklusõnnetuse dünaamika välja selgitamiseks ekspertide abi.

Väärteomenetluses on menetlusalusel isikul õigus kasutada advokaadi abi. Menetlusaluseks isikuks muutub isik alates tema menetlusaluse isikuna üle kuulamisest.

Soovitan pöörduda Transpordiameti poole registreerimistunnistusele haagise lubatud masside sisse märkimiseks.

Vastavalt .... määruse nr .... Lisa 1 koodis 1110 sätestatule tohib M2 ja M3 kategooria sõiduki (bussi) haakes vedada haagist, mille tegelik mass ei ületa esiteks veduki valmistaja poolt ette nähtud vedukiga veetava haagise lubatud suurimat massi. M2 ja M3 kategooria sõiduki haakes on lubatud vedada kesktelghaagist või kaheteljelist
täishaagist. Haagise lubatud suurim tegelik mass on:
1. pidurita haagise korral 0,75 t või pool veduki tühimassist, kusjuures aluseks tuleb võtta väiksem väärtus;
2. piduriga haagise korral veduki registrimass;
3. M3 kategooria I klassi veduki korral, kui kaheteljelisel sõitjate veoks ettenähtud täishaagisel on ABS pidurid, 1,4-kordne veduki registrimass.

Üldiselt määrabki need väärtused kindlaks Transpordiamet ja märgib need registreerimistunnistusele.

Eksamiaja muutmine ei ole mitte niivõrd õiguslik küsimus, kui halduskorralduse valdkonda kuuluv. Soovitan vastava küsimusega pöörduda kirjalikult Transpordiameti poole, et saada põhjendus, miks ei pea Transpordiamet sõidueksami aja muutmist Teie puhul põhjendatuks.

Õiguslikult sellist mõistet, nagu "invaauto" ei eksisteeri. Ilmselt peate silmas mootorsõidukit, mida juhib liikumispuudega juht ja mis on varustatud kas vastavate juhtimisseadistega või tähistatud liikumispuudega juhi parkimiskaardiga.

Eriõigused liikluses ei kehti mis tahes puude puhul, vaid üksnes liikumispuude esinemisel või nägemispuude (pime inimene) esinemisel, kui sõidukit kasutatakse pimeda inimese transportimiseks.

Liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi eriõigused seonduvad üksnes sõiduki parkimisega. Need eriõigused on sätestatud liiklusseaduse §s 68 ning nende õiguste kasutamiseks on vajalik taotlea kohalikust omavalitsusest liikumispuudega isiku parkimiskaart. Liiklusmärgi 331 nõuded kehtivad ka liikumispuudega juhile, samuti liikumispudea või pimedat isikut teenindava sõiduki juhile.

Reeglid juhi tegutsemisele liiklusõnnetuse toimumisel on sätestatud liiklusseaduse (LS) 10.peatükis (§ 169). Osundatud paragrahvi lg-te 4 ja 5 kohaselt juhul, kui kahju põhjustajal ja kahju saajal ei ole võimalik vahetult sündmuskohal liiklusõnnetust omavahel kirjalikult vormistada, tuleb liiklusõnnetusest teatada politseile. Olukorras, kus kahju tekitaja ja kahjustatud aia omanik e. kahju saaja ei olnud sündmuse järgselt LS § 169 lg 4 p-des 2-5 kirjeldatud viisil toiminud ja kahju põhjustanud juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, siis on selline lahkumine õigusvastane. Kui puuduvad süüd välistavad asjaolud (alaealisus, süüdimatus), siis ka süüline tegevus.

Samas, kui kahju saajaga võeti ühendust järgmisel päeval ja kahju saaja ei olnud veel jõudnud kahjuteatega politseisse või kindlustusse pöörduda ning informatsioon sellest, et kahju tekitaja õigusvastaselt ja süüliselt kahju tekitamise kohast lahkus, ei ole kindlustuseni jõudnud, siis tõenäoliselt ei kerki ka küsimust tagasinõude osas. Kui info lahkumise osas peaks aga jõudma kindlustuseni, ei saa tagasinõude esitamist kindlustuse poolt välistada.

6-meetrine merekaater kvalifitseerub väikelaevana Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 2 p 3 tähenduses ning sellise meresõiduki juhtimiseks on vajalik omada väikelaeva juhtimise õigust ning vastavat õiguse olemasolu tõendavat dokumenti (erand puudutab juhtumeid, kui väikelaeva juhtimisõigus on antud Eestis - sellisel juhul piisab juhtimisõiguse tõendamiseks isikut tõendava dokumendi kaasaolust).

Veesõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellel ei ole veesõiduki juhtimise õigust, võidakse karistusena kohaldada rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.o. 800 eurot. KarS § 47 lg 1 kohaselt on trahvi minimaalmääraks 3 trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baasmäär ja selle suuruseks on 4 eurot. Seega on rahatrahvi minimaalmääraks 12 eurot.

Veesõiduki juhtimise eest veesõiduki juhtimise õigust mitteomava isiku poolt ei ole ette nähtud lisakaristusi ega ka piirangut veesõiduki juhtimise õiguse saamisele.

Leppetrahvinõue on lepingulise suhte rikkumisest tulenev nõue. Antud juhul võib öelda, et teie ja parklaoperaatori vahel oli sõlmitud parkimisleping vastavalt kehtestatud parkimistingimustele. Parkimistingimused peavad olema eksponeeritud juhile nähtaval kohal parklasse sissesõidul või muul nähtaval kohal. Asjaolu, kas Te rikkusite või ei rikkunud parkimistingimusi, tulebki nende parkimistingimuste najal välja selgitada. Antud juhul võib tähtsust omada vabal parkimiskohal olnud sildi "määratud eesmärgiga parkimiskoht" tähendus.

Teine küsimus kaasneb leppetrahvi nõude testavaks tegemisega. Eesti õiguspraktikas on peetud mõistlikuks leppetrahvi kättetoimetamise viisiks parkimislepingust tulenevate leppetrahvinõuete puhul trahvinõude jätmist sõiduki tuuleklaasile. Kui leppetrahvi väljastaja tõendab, et on leppetrahvinõude sõiduki tuuleklaasile jätnud, siis üldjuhul on sellega loetud tõendatuks, et lepptrahvinõue on esitatud.

Edasi menetluslikult on Teil võimalus kas leppetrahv tasuda või jätta tasumata. Viimasel juhul tuleb arvestada, et parklaoperaator võib esitada Teie vastu leppetrahvi nõudes hagi kohtusse. Kohtuperspektiiv sõltub siis parkimistingimuste sisust ja selles osas ma siinkohal andmete puudumise tõttu hinnangut anda ei saa.

Teisele isikule kahju tekitamine on üldjuhul õigusvastane ja kahju tekitaja peab tekitatud kahju hüvitama. Liikuva sõidukiga parkivale sõidukile kahjustuste tekitamise korral vastutab tekitatud kahju eest üldjuhul liikuva sõiduki juht, isegi, kui teine sõiduk oli pargitud liiklusnõuete vastaselt. Selles osas olete õigesti aru saanud, et vastutate tekitatud liikluskahju eest. Kahju kohene hüvitamine ei ole kindlasti keelatud. Samas, kui kahju põhjustanud sõiduk oli liikluskindlustusega kindlustatud, oleks kahju põhjustaja eest kannatanule kahju hüvitanud kindlustusselts. Võite kaaluda võimalust nõuda kannatanule tasutud rahasumma oma kindlustusseltsilt tagasi.