Liiklusõigus

Vanglakaristuses seisneva otsuse täitmine aegub a) viie aasta möödumisel esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest või b) kolme aasta möödumisel teise astme kuriteo asjas tehtud otsuse jõustumisest.

Samas tuleb silmas pidada, et otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isik hoiab kõrvale talle mõistetud karistuse kandmisest. Kõrvalehoidmine peab üldjuhul olema teadlik ja aktiivne tegevus karistuse täitmisele asumise vältimises. Näiteks, kui kohtuotsuses ei ole vangistuse kandmisele asumise aega märgitud ja ka vangla ei saada kutseid karistuse täitmisele asumiseks, ei saa vangistuse kandmisele mitteilmumist pidada selle kandmisest kõrvalehoidumiseks. Kui aga kohtuotsuses on määratud vangistuse kandmisele ilmumise aeg ja isik ei ilmu vangistust kandma, siis saab põhimõtteliselt rääkida ka kõrvalehoidmisest.

Vastuse andmiseks on vaja teada, milliste süütegude eest liitkaristust kohaldati. Karistatus teatud liiklusalaste süütegude eest võib olla takistuseks juhiloa saamisele karistuse kehtivuse ajal. Kuritegude puhul kehtib karistus 3 aastat peale ÜKT tundide ärategemist. Väärtegude puhul 1 aasta.

Kui registreerimistunnistus on kaasas, ei ole Eesti piires sõitmiseks volikirja vaja. Sõltumata sellest, et Te ei ole registreerimistunnistusele kasutajana märgitud.

KarS § 423' koosseisu täitumise osas ei ole põhimõtteliselt vahet, kas eelnevad karistused on määratud/mõistetud väärtegude eest või kuriteo eest. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik paneb toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. KarS § 3 lg 5 kohaselt, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Eeltoodust tulenevalt neeldub väärtegu kuriteo eest mõistetavas karistuses.

Seega, kui varasemad karistused mõisteti KarS § 424 eest ning teoga kaasnes juhtimisõiguseta sõit, mis on väärtegu, siis ülalkirjeldatud printsiipe silmas pidades on õiguslikult karistus määratud üksnes KarS § 424 kohaste kuritegude eest ning karistatus juhiloata sõidu eest puudub. Seda, millised karistusandmed on konkreetsete tegude kohta fikseeritud, saab kontrollida karistusregistrist.

Samas ei julge ma garanteerida, et norme on võimalik tõlgendada ka viisil, mile kohaselt hõlmab kuriteo eest mõistetud karistus ka väärteos sisalduva etteheite ja on võimalik väite, et karistus hõlmab nii kuriteo kui ka väärteo. Minule teadaolevalt asjakohast praktikat käsoleval ajal ei ole ning seega ei saa välistada ka ülaltoodud arvamusest erinevaid lahendeid, kui sarnane vaidlus peaks kohtusse jõudma. Seega ei julge ma välistada täielikult riski, et vaidluse tekkides võivad reaalsed lahendused olla ka sellised, mille kohaselt järgnev juhtimisõiguseta sõit toob kaasa juba ka kriminaalvastutuse. Rahulikuma elu huvides ei soovita riskida ega sõidukit ilma juhtimisõiguseta juhtida.

Sõiduki teisaldamise alused on esitatud liiklusseaduse §s 92 (sageli kutsutakse liiklusseadust "uueks liiklusseaduseks", kuigi selle jõustumisest on möödunud juba üle 7 aasta. Selle paragrahvi lõike 1 kohaselt võib sõiduki valvega hoiukohta teisaldada juhul, kui sõiduki juht on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt ja kui kohapeal puudub võimalus sõiduki üleandmiseks omanikule või valdajale. Seega peab olema juht sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (selle kohta koostatakse sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus).

Liiklusseaduse § 92 lg 12 kohaselt hüvitab sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud sõiduki juht, omanik või valdaja. Samas LS § 92 lg 13 kohaselt vabastatakse sõiduki juht, omanik või valdaja imetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis. Seega, kui juhi rikkumist ei tuvastata, jäävad sõiduki teisaldamise ja hoidmise kulud riigi kanda.

Lätis kehtib Läti liiklusnormistik. Millised on sealsed reeglid õppesõidu tegemisega seoses, ma ei tea. Seega enne, kui minna Lätti õppesõitu tegema, soovitan ennast Läti vastavate reegliltega kurssi viia. Kui seda tee, siis jah, pigem vahetada enne Läti territooriumile sisenemist kohad juhiga, kes omab kehtivat juhtimisõigust.

LS § 93 lg 3 p 2 sõnastus on, et võimsuse ja massi suhe ei tohi ületada 0,2 kilovatti sõiduki massi kilogrammi kohta. 0,2442 kw ületab lubatud piiri 0,0442 kw võrra, seega ei ole lubatud. Seadus ei räägi midagi ümardamisest, mistõttu on sellise võimsusega sõiduki juhtimisel risk, et liiklusjärelevalve teostaja võib sõiduki juhtimist käsitleda juhtimisõiguseta sõiduna.

Eraparklas kehtivad parkimisreeglid on üldjuhul kirjas parklasse sissesõidul posti otsa kinnitatud tahvlil. Eeldan, et see on see "märgistatud post", millele oma kirjas viitate. Kui seal ei ole infot erisuste kohta invasõidukile, siis tuleb arvestada, et selliseid erisusi ei pruugigi olla ja vastavalt käituda. Kui aga erisused faktiliselt olid (invasõiduki numbri registreerimine kassas näiteks), võib olla alust väitmaks, et leppetrahv on põhjendamatu või vähemalt vaieldav. Vaide rahuldamata jätmine ei keela iseenesest uue pretensiooni esitamist või kohtusse pöördumist. Iseasi on, kas leppetrahi suurus olulisemalt kulukamate menetluste algatamist õigustab.

Kui väärteomenetluses määratud ja täitmisele pööratud rahatrahvi ei ole 4 aasta jooksul sisse nõutud või taotletud selle asendamist arestiga, siis trahvi täitmine aegub. Kui trahvi täitmine on aegunud, lõpetab kohtutäitur sissenõudja või muu huvitatud isiku taotlusel täitemenetluse trahvi sissenõudes (täituri tasunõue jääb alles). Sellise otsuse karistusregistrisse saatmisel kantakse karistusandmed arhiivi. Täiendavat aastat ootama ei pea.

Praegune tegevuspraktika kohtuvälisel menetlejal on selline, et üldjuhul saadetakse tasumata trahv arestiga asendamise taotlusega kohtusse enne 4 aasta möödumist. Kohus asendab sellisel juhul tasumata trahvi arestiga. Kui kohus peab võimaikuks, siis süüdlase nõusolekul võib aresti asendada üldkasuliku tööga suhtes 1 ööpäev arestile vastab 1 h üldkasulikku tööd.

Politsei, kui korrakaitseorgani tegevust reguleerivad normid on laiemad, kui käesoleva portaali vastuste formaat võimaldaks lahti kirjutada, hõlmates regulatsiooni nii tavaliste meetmete kui ka erimeetmete osas.
Siinkohal kogu regulatsiooni lahti selgitada ei ole paraku võimalik.

Politsei selgitamiskohustust reguleerib KorS § 11:

§ 11. Korrakaitseorgani selgitamiskohustus
(1) Riikliku järelevalve meedet kohaldama asuv ametiisik esitleb ennast arusaadavalt isikule, kelle suhtes ta kavatseb meedet kohaldada, esitab isiku soovil oma pädevust tõendava dokumendi (ametitõendi) ja annab isiku soovil selgitusi kohaldatava meetme ning haldusmenetluse seaduse §-s 36 nimetatud asjaolude kohta.

(2) Ametiisik võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmist edasi lükata nii kaua, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks.

(3) Ametiisikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, kui selle täitmine ei ole kohaldatava meetme olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik.

Kui korrarikkumine on aset leidnud, siis on politseil selle asjaolude selgitamiseks õigus nõuda isikult isikut tõendava dokumendi esitamist (ka liiklusseadus kohustab juhti liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel esitama juhiloa või isikut tõendava dokumendi) ja teostada dokumendi põhjal isikusamasuse tuvastamine. Isikusamasuse tuvastamiseks võib kasutada ka sundi, kui kontrollitav vabatahtlikult ei allu.

Mis puudutab rikkumise tõendamist kohapeal, siis ka siin on võimalikud erinevad stsenaariumid. Mõnele inimesele ei ole võimalik rikkumist nö selgeks teha ka siis, kui kõik salvestatud on, mõnele piisab politsei sõnast. Üldiselt ei ole politseil kohustust teha inimesele kohapeal selgeks, et ta on süüdi. Selles osas on igaühel vabadus talle esitatud süüdisusega nõustuda või mitte. Politsei asi on koguda tõendeid ja fikseerida võimalik rikkumine, koguda seaduses ettenähtud korras tõendeid ja esitada süüdistus vastavalt menetluses ettenähtud korrale ja võimalustele. Siiski peab politsei teatud põhimõtteid järgima - näiteks tuleb kiirust ületanud isikule tutvustada kiirusmõõturi näitu, kui see on tehniliselt võimalik. Samuti peaks printsiibis olema väärteoprotokolli koostamise ajaks kogutud kõik õigusvastase teo toimepanemist tõendavad tõendid, kuivõrd peale väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsuse kätteandmist on menetlusalusel isikul õigus tutvuda väärteotoimiku materjalidega, sh tõenditega. Samas pole välistatud, et osasid tõendeid kogutakse ka rikkumise järgselt - see on näiteks tavapärane liiklusõnnetuse asjade menetlemisel.