Liiklusõigus
Küsimus: Kui ma keeran ühesuunalisele teele vastassuunda, siis mis alusel ma liiklusseadust rikun?03.10.2023
Kui ma sõidan ühesuunalisele teele ja liiklusmärk 523 osutab suuna paremale, aga mina keeran vasakule ehk ühesuunalisel teel vastassuunas, siis mille eest saab karistuse määrata? Kas sõit vastassuunavööndis ehk LS § 231 lg 1 järgi või 523 märgi rikkumise ja LS § 242 lg 1 järgi? LS § 45 lg 3 räägib aga kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidurada, ei tohi sõita vastassuunavööndis. Kas ühesuunalisel teel on vastassuunavöönd?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas trahv on õigustatud, kui laevalt maha sõites oli autol teises EU riigis kehtiv ülevaatus ja teises riigis sõlmitud Eestis kehtiv kindlustuspoliis?25.09.2023
Tere
Tulin öiselt (23:30) Soome laevalt Eesti registreerimisnumbritega sõiduautoga, mis ei olnud pikemat aega viibinud Eestis ja millel puudus Eestis teostatud tehnoülevaatus. Kohe laevalt mahasõidu kõrval Tallinna Sadama territooriumil seisis politseipatrull ja fikseeris patrullautos oleva arvutiga Eestis läbitud tehnoülevaatuse ja Eestis sõlmitud liikluskindlustuse puudumise.
Sõiduk oli tehniliselt täiesti korras, sellel oli teises EU riigis teostatud kehtiv tehnoülevaatus (ei olnud kohe esitada) ja teises riigis sõlmitud Eestis kehtiv kindlustuspoliis (see oli kohe olemas ja sai esitada). Sõiduk on registreeritud Eestis ja sellel olid Eesti numbrimärgid.
Eesti politseiametnikud väitsid, et liikluskindlustuse olemasolu peab neil olema arvutis näha ja minu esitatud Eestis kehtiv liikluskindlustuse dokument ei takista neil mulle trahvi väljakirjutamist. Nende jaoks on see lihtsalt paber. Lisaks väitsid Eesti politseiametnikud, et Eestis teostatud ülevaatuse puudumisel oleks tulnud laevalt treileril välja sõita.
Lõpptulemusena tehti mõjutustrahv lohutusega, et see ei lähe karistusregistrisse. Seejärel Eesti politseiametnikud lubasid sadama territooriumilt edasi sõita, soovisid head teed ja lahkusid.
Liiklusseaduse § 73 lg 7⁴ järgi "võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, käesoleva seaduse §-s 741 nimetatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.".
Kas ma sain õigesti aru, et selle sõidukiga antud situatsioonis siiski võib sõita otse parkimiskohta?
Ei leidnud Liiklusseaduses täpset sätet tehnonõuetele vastavuse kontrolli nõudest sõiduki kasutamisel avalikuks liiklemiseks mõeldud eramaal. Kuidas on lubatud?
Samas ka inimlikuma poole pealt oli tegemist ööga, tänavatel sõitsid üksikud autod. Tehniliselt korras sõiduauto poleks sellistes tingimustes kindlasti mingit ohtu kujutanud. Asjasse mittepuutuva repliigina lisan, et Soomes näiteks arvestatakse pigem reaalse ohu võimalusega, isegi kui ülevaatus on läbitud, mitte ainuüksi selle järgi, mis kusagil paberil või arvutis kirjas on.
Tulin öiselt (23:30) Soome laevalt Eesti registreerimisnumbritega sõiduautoga, mis ei olnud pikemat aega viibinud Eestis ja millel puudus Eestis teostatud tehnoülevaatus. Kohe laevalt mahasõidu kõrval Tallinna Sadama territooriumil seisis politseipatrull ja fikseeris patrullautos oleva arvutiga Eestis läbitud tehnoülevaatuse ja Eestis sõlmitud liikluskindlustuse puudumise.
Sõiduk oli tehniliselt täiesti korras, sellel oli teises EU riigis teostatud kehtiv tehnoülevaatus (ei olnud kohe esitada) ja teises riigis sõlmitud Eestis kehtiv kindlustuspoliis (see oli kohe olemas ja sai esitada). Sõiduk on registreeritud Eestis ja sellel olid Eesti numbrimärgid.
Eesti politseiametnikud väitsid, et liikluskindlustuse olemasolu peab neil olema arvutis näha ja minu esitatud Eestis kehtiv liikluskindlustuse dokument ei takista neil mulle trahvi väljakirjutamist. Nende jaoks on see lihtsalt paber. Lisaks väitsid Eesti politseiametnikud, et Eestis teostatud ülevaatuse puudumisel oleks tulnud laevalt treileril välja sõita.
Lõpptulemusena tehti mõjutustrahv lohutusega, et see ei lähe karistusregistrisse. Seejärel Eesti politseiametnikud lubasid sadama territooriumilt edasi sõita, soovisid head teed ja lahkusid.
Liiklusseaduse § 73 lg 7⁴ järgi "võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, käesoleva seaduse §-s 741 nimetatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.".
Kas ma sain õigesti aru, et selle sõidukiga antud situatsioonis siiski võib sõita otse parkimiskohta?
Ei leidnud Liiklusseaduses täpset sätet tehnonõuetele vastavuse kontrolli nõudest sõiduki kasutamisel avalikuks liiklemiseks mõeldud eramaal. Kuidas on lubatud?
Samas ka inimlikuma poole pealt oli tegemist ööga, tänavatel sõitsid üksikud autod. Tehniliselt korras sõiduauto poleks sellistes tingimustes kindlasti mingit ohtu kujutanud. Asjasse mittepuutuva repliigina lisan, et Soomes näiteks arvestatakse pigem reaalse ohu võimalusega, isegi kui ülevaatus on läbitud, mitte ainuüksi selle järgi, mis kusagil paberil või arvutis kirjas on.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
2) Tõepoolest näeb LS § 73 lg 7'4 ette võimaluse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõiduki piiratud tingimustel kasutamiseks. Äsja laevalt maha sõitnud sõiduki puhul on minu hinnangul keeruline väita, et juhi kavatsus ei olnudki mõne eelmärgitud sättes nimetatud tingimuse realiseerimine. Seetõttu võib kohaldatud mõjutustrahv olla vaieldav.
3) Mõjutustrahvi vaidlustamise toimub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 54'11 sätestatud korra. Samas tuleb arvestada, et menetleja poolt vastu võetavate menetlusotsuste sisu ei ole ette prognoositav ega garanteeritud, mistõttu võib kogu vaidluse protsess lõppkokkuvõttes minna kulukaks ja võtta suuna, mida ei oleks vaidluse alustades soovinud.
Küsimus: Mida teha, kui sain maanteel trimmerdaja trimmeri alt kivi esiklaasi ja nad nüüd keelduvad kompenseerimast?25.09.2023
Tere,
Maanteel sõites möödusin niitjatest ja kivi lendas trimmeri alt esiklaasi. Klaasi tuli täke ja 10 cm pragu. Kaskot pole. Algul lubati kompenseerida, aga nüüd keelduvad, väites, et klaas oli juba varem katki. Videoregistraatorit ka polnud. Sõna sõna vastu.
Kas on mingi võimalus kompensatsiooni saamiseks?
Maanteel sõites möödusin niitjatest ja kivi lendas trimmeri alt esiklaasi. Klaasi tuli täke ja 10 cm pragu. Kaskot pole. Algul lubati kompenseerida, aga nüüd keelduvad, väites, et klaas oli juba varem katki. Videoregistraatorit ka polnud. Sõna sõna vastu.
Kas on mingi võimalus kompensatsiooni saamiseks?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas Poolas joobes juhtimise karistus tuleb Eesti karistusregistrisse?13.06.2023
Tere, jäin Poolas vahele joobes juhtimisega 12 juuni, võeti load 3 aastaks ära, aga praegu e-teeninduses näha, et load alles Eestis vähemalt, et kui kiiresti info Eestisse liigub? Et kas võin näiteks Eestis sõita? Ja kas Poola karistus tuleb ka Eesti karistusregistrisse?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas pean politsei uuele koostatavale väärteoprotokollile allkirja andma, kui eelmisel oli kuupäev vale?06.06.2023
Tere. Koostati väärteoprotokoll millele kirjutasin alla. Hiljem selgus, et kellaaeg on vale. Politsei tahab nüüd teha uut protokolli, kas pean tegema või kui keeldun mis siis saab?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Mis summaga peaks arvestama kui võtta advokaat endaga politseisse kaasa?06.06.2023
Tere. Mulle esitati politseisse kutse. Kas on võimalik ja palju see umbes maksaks kui näiteks teie või keegi teine advokaat või jurist kaasa endaga võtta? Seda selles mõttes et nad mulle midagi kaela ei määriks ilma asjata.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui kutse esitatakse juba alustatud menetluses, peab kutsel olema kajastatud järgmised andmed (VTMS § 40 lg 2):
1) füüsilise isiku kutsumise korral tema ees- ja perekonnanimi ning elukoha aadress, juriidilise isiku kutsumise korral tema nimetus ja asukoha aadress;
2) kohtuvälise menetleja kutsumisel kohtuvälise menetleja nimetus ja asukoha aadress;
3) kutsumise põhjus ja kellena isik välja kutsutakse;
4) väärteo kvalifikatsioon ning, kui väärteomenetlus on alustatud isiku suhtes, siis isiku ees- ja perekonnanimi;
5) ilmumise aeg ja koht;
6) menetlusaluse isiku kutsumise korral tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19;
7) kas menetlusaluse isiku kutsumise korral on tema ilmumine kohustuslik ning ilmumata jäämise tagajärjed vastavalt käesoleva seadustiku §-le 43;
8) kas kohtuvälise menetleja kutsumise korral on tema ilmumine kohustuslik;
9) tunnistaja kutsumise korral tema ilmumise kohustuslikkus ning ilmumata jäämise tagajärjed vastavalt käesoleva seadustiku §-le 43;
10) kohustus teatada ilmumata jäämisest ja selle põhjusest.
Nende andmete esitamiseks on menetleja kohustatud ka juhul, kui kutse esitatakse telefoni teel.
Kui menetlust veel ei ole alustatud ja isiku politseiasutusse kutsumine toimub nö järelevalvetegevuse raames, peab kutse sisaldama järgmisi andmeid:
1) haldusorgani nimetus;
2) kutsutava isiku nimi;
3) ilmumise koht ja aeg;
4) selgitus, mis asjas, kellena ja millise eesmärgiga isik välja kutsutakse;
5) ilmumata jäämise tagajärjed.
Seega on Teie õiguseks kutsujalt uurida, mis põhjusel ja kellena Teid politseisse kutsutakse ning vastavalt saadud selgitustele saate siis otsustada, kas Teil on õigus ja kas soovite kaitsja/esindaja kaasamist menetlustoimingule.
Küsimus: Kuidas leevendada kiiruseületuse eest saadavat karistust?06.06.2023
Tere! Juhtus kahetsusväärne sündmus, kiiruseületus 90km/h alas +77km/h. Sõidetud sai veoauto taga ja möödasõitu tehes jäi märkamatuks, et taga olev sõiduk hakkas parasjagu möödasõitu sooritama, sellest tulenevalt suurendasin sõidukiirust, et mitte tekitada veelgi ohtlikumat olukorda. Tagasi reastumine oli sellel hetkel juba raskendatud. Lisasin sõidukiirust, et tagant lähenevat sõidukijuhti võimalikult vähe häirida. Mis on teie hinnangul säärase rikkumise puhul eesseisev karistus? Mida saaksin veel omaltpoolt teha, et olukorda leevendada ja ennast selgitada?
Tänan.
Tänan.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Et suunata menetleja otsust Teile soodsamas suunas, soovitan kaaluda vastulause esitamist. vastulauses saate põhjalikumalt selgitada nii väärteo toimepanemise asjaolusid kui ka vajadust juhtimisõiguse järele.
+77 km/h üle piirnormi on kahtlemata oluline kiiruseületamine, mida ongi keeruline põhjendada ka möödasõiduolukorras. Vastulausest maksimaalse kasu saamiseks on ilmselt vaja kaaluda ka muid taktikaid, mida siinkohal ametisaladusest tulenevalt kahjuks lahti kirjutada ei saa. Soovi korral võite tulla konsultatsioonile.
Küsimus: Kas politsei tohib mind peatada kui ma olen traktoriga põllul, teest 50 m? 29.05.2023
Tere. Kas politsei tohib peatada mind kui ma olen traktoriga põllul. Ise olid nad tee peal ja mina olin ca 50-60 m kaugusel põllul või mismoodi see käib.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Vastata oskan, et sõiduki peatamiseks tuleb anda sõidukile peatumismärguanne, kas alarmsõiduki valgusseadme (punane vilkur või märgutuli) abil, valjuhääldajast, sauaga, helkurkettaga või käega. See, kas juht sai ja pidi mõistma, et peatumismärguanne on antud just talle, selgitatakse välja tuvastatavate faktiliste asjaolude pinnalt ja tõendite alusel.
Küsimus: Kas kohtutäituril on kuidagi võimalik seada autole märkeid, arestida või teha muid toiminguid auto liisingu perioodi ajal?30.03.2023
Tere
Ostan auto kapitalirendiga, auto jääb liisingu perioodiks panga nimele ja mind lisatakse vastutajaks kasutajaks. 5 a pärast peaks auto olema võimalus kirjutada siis minu nimele või siis kirjutan kellegi pereliikme nimele.
Kuid mul on kohustused kohtutäituri ees mis ulatub üle 10 a tagusesse aega. Kohtutäitur pole minule selle aja jooksul saatnud ühtegi märkekirja. Tegemist oli pankrotijuhtumiga.
Kas kohtutäituril on kuidagi võimalik seada antud autole märkeid, arestida või teha muid toiminguid auto liisingu perioodi ajal? Kas ta saab teada minu vastutava kasutaja olemasolust? Märke tegemisel ilmselt pärast liisingu lõppemist pole võimalik autot kellegi teise nimele kirjutada?
Mis on teie kogemus või arvamus antud juhtumiga seoses?
Ostan auto kapitalirendiga, auto jääb liisingu perioodiks panga nimele ja mind lisatakse vastutajaks kasutajaks. 5 a pärast peaks auto olema võimalus kirjutada siis minu nimele või siis kirjutan kellegi pereliikme nimele.
Kuid mul on kohustused kohtutäituri ees mis ulatub üle 10 a tagusesse aega. Kohtutäitur pole minule selle aja jooksul saatnud ühtegi märkekirja. Tegemist oli pankrotijuhtumiga.
Kas kohtutäituril on kuidagi võimalik seada antud autole märkeid, arestida või teha muid toiminguid auto liisingu perioodi ajal? Kas ta saab teada minu vastutava kasutaja olemasolust? Märke tegemisel ilmselt pärast liisingu lõppemist pole võimalik autot kellegi teise nimele kirjutada?
Mis on teie kogemus või arvamus antud juhtumiga seoses?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Kui ütlete, et kohustus ulatub 10.a tagusesse aega, tuleks kontrollida, kas nõue pole aegunud.
Täitemenetluses saab arestida ka varalisi õigusi, sh tulevikus tekkivad või ka tingimuslikku nõuet. Minu hinnangul puudutab selline arestimisõigus siiski võlgniku enda nõuet. Kui sõiduki omandab liisinguandjalt kolmas isik, võib selline tehing arestimisalast välja jääda. Samas ei julge välistada, et kohtutäitur ei võiks proovida sel viisil kolmanda isiku omandisse läinud vara tagasi võita e. taotleda tehingu tagasipööramist (TMS § 187 jj). Siiski usun, et sellise katse väärtus kohtutäituri jaoks puudub, kuivõrd tehingu tagasipööramise korral jääks sõiduk ikkagi liisinguandja omandisse, mitte võlgniku omandisse. Seega reaalne kasu kohtutäituril tehingu tagasivõitmisest jääks saamata.
Küsimus: Mis on mõistlik aeg leppetrahvi määramiseks?24.03.2023
Sain esimese teate leppetrahvi määramisest 7 kuud peale juhtumit. Sündmus toimus detsember 2020. Leppetrahvi nõude sain esmakordselt kätte juuli 2021. VÕS § 159 lg 2 järgi tuleb leppetrahvi teade esitada mõistliku aja jooksul. Parkimislepingu puhul peab mõistlik aeg andma parkimise korraldajale piisava võimaluse selgitada, kes oli parkimislepingu teine pool. Kui pikk see mõistlik aeg on. Ühe tühistatud Ringkonnakohtu otsuse arvates oleks see 6 kuud. Kas selle kohta on tulnud ka uus otsus?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Tänase kohtupraktika kohaselt loetakse leppetrahvinõude jätmine sõiduki esiklaasile kojamehe alla leppetrahvinõude mõistlikuks kättetoimetamise viisiks. parklaoperaator peab tõendama, et leppetrahvinõue jäeti sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Sõiduki omanik või juht või vastutav kasutaja peavad tõendama, et esinesid sellised erandlikud asjaolud, mis võisid tingida leppetrahvinõude kaotsimineku saaja tahtest olenemata. Kui selliste erandlike asjaolude esinemist ei tõendata, loetakse leppetrahvinõue kätte toimetatuks mõistlikul ajal ja mõistlikul viisil. Seega üldjuhul puudub vajadus hinnata veel muid tähtaegasid.