Liiklusõigus

Mulle tundub, et jutt käib ühest konkreetsest kohast Rakvere linnas...

Elu on näidanud, et parkimissituatsioone hinnata pelgalt küsimuses kirjeldatud asjaolude pinnalt ei pruugi anda õiget tulemust. Soovitan esitada küsimuse e-posti teel, lisades juurde ka situatsiooni kajastavad fotod või plaanid.

Ilma konkreetset liiklusskeemi nägemata on tõepoolest raske konkreetse situatsiooni kohta arvamust avaldada. Samas, kui parkimiskohad jäid Tallinna avaliku tasulise parkimisala piiresse, siis kehtibki Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal parkimise alustamisel 15 minutiline tasuta parkimise aeg (kehtestatud Tallinna LV määrusega). Parkimisaja algus tuleb märkida kas parkimiskellaga või vastavat mobiilirakendust kasutades või osta parkimispilet automaadist. Samuti ei ole keelatud parkimise ajaline piiramine (näiteks 2 tunniga). Tallinna avaliku parkimisala piiridel on vastavald liiklusmärgid ja neid alas sees enam ei dubleerita. Nõustun, et teatud juhtudel võib tekkida tõepoolest segadus tasulise parkimisala piiritlemisel eramaast. Sageli on tegemist nn tagantjärele hindamisega, et kas territoorium oli linnamaa või eramaa. Tänapäeval on reeglina eramaad siiski juba piiritletud konkreetsete tõketega või kaasatud eraparklate võrgustikku (Europark, Citypark jm) ning vastavate märkidega tähistatud. Kui soovite detailsemat olustiku analüüsi, võite kirjutada mulle e-posti koos parkimiskorraldust kajastavate fotode ja plaanidega. Konkreetse liiklussituatsiooni hindamine on üldjuhul tasuline teenus meie büroos. Hinnainfo jms saame vahetada samuti e-posti teel.

Küsimusele keeruline vastata, kuna sellest ei selgu, mida peate silmas kehtiva karistuse all - kas karistust, mis seisneb juhtimisõiguse äravõtmises või karistust, mis takistab juhiloa tegemist liiklusseaduse § 106 lg 1 alusel.

Kui jutt käib karistusest, mis seisneb juhtimisõiguse äravõtmises, siis Soome juhiluba ei päästa, kuivõrd Soomes või mujal saadud juhiluba ei muuda karistust olematuks ega tühista karistuses seisnevat keeldu mootorsõiduki juhtimiseks.

Kui jutt käib karistusest, mis takistab LS § 106 lg 1 kohaselt juhiloa saamist, siis ei takista Eestis karistuse olemasolu juhiloa saamist teises riigis, kui tolle riigi õigusnormid juhiloa saamist võimaldavad. LS § 106 sätestab Eestis juhtimisõiguse saamise eeldused. Kui konkreetse välisriigi juhiluba on Eestis tunnustatav, siis ma ei näe põhjusi, miks ei peaks selle juhiloaga saama Eestis mootorsõidukit juhtida.

No miks Te siis ei kirjutanud paberile, keda vastutavaks peate? See selle paberi koostamise mõte ja eesmärk ju ongi..... Et hiljem olulist asjaolu tõendada ja vaidlusi välistada.

Tagantjärele tarkus muidugi midagi väärt ei ole ja praeguses olukorras peate selleks, et esitada nõue jalgratturi vastu tõendama, et jalgrattur oli kokkupõrkes süüdi. Sobiateks tõenditeks võivad olla võimalikud valvekaamerate vms salvestused, tunnistajate ütlused, jalgratturi enda ütlused juhtumi asjaolude kohta jm andmed, mille alusel saab sündmust nö taastada.

Võlaõigusliku üldpõhimõtte kohaselt peab teisele isikule kahju tekitanud isik tekitanud kahju hüvitama. Seega, kui Teil õnnestub tõendada, et kahju tekitamise eest on vastutav jalgrattur, siis on tal kohustus kahju hüvitada. Kui jalgrattur soovib tugineda kokkuleppele, millega Teie loobusite kahjunõudest tema vastu, siis peab jalgrattur sellise kokkuleppe olemasolu tõendama. Vaidluse korral hindab poolte esitatud tõendeid ja väiteid kohus ja teeb otsuse kujunenud siseveendumuse kohaselt.

Liiklete ilmselt veel vana s.o enne 2011.a kehtinud liikluseeskirja järgi. Täna kehtiv liiklusseadus ei näe enam ette seda, et taga sõitva sõiduki juht peab andma teed ümberreastuvale naaberrea juhile. Täna kehtib kõikidele manöövrit tegevatele juhtidele üldreeglina LS § 33 lg 2 p 8, mille kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Erandi loob LS § 47 lg 1, mille kohaselt, kui rida soovitavad vastastikku vahetada kõrvuti sõitvad sõidukid, tuleb teed anda paremal oleva sõiduki juhile. Seega situatsioonis, kus üks sõiduk liigub otse ja teine soovib vahetada rida, on oma manöövri ohutuses veenumise kohustus reavahetust planeerival juhil. Otse liikuval juhil ei ole seadusest tulenevat tee andmise kohustust. Loomulikult ei ole keelatud lähtuda tervest mõistusest ja üldisest liiklusviisakuse kriteeriumist ning teeandmise kohustuse puudumisele vaatamata anda rida vahetada soovijale teed olukorras, kus reavahetus on keeruline.

Väärteomenetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole enam võimalik kaebust esitada. Teisisõnu - otsus jõustub, kui otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Kiirmenetluses tehtud otsust saab vaidlustada 15 päeva jooksul, arvates otsuse tegemisest ja menetlusalusele isikule kätte andmisest. Kui otsuse vaidlustamise tähtaeg ei ole veel möödunud, ei saagi otsus sisaldada märget selle jõustumise kohta. Samuti ei tähenda märke tegemata jätmine seda, et otsus ei jõustugi. Otsus jõustub automaatselt sõltumata mistahes märgetest, kui kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole esitatud.

Eeldan, et tegemist on leppetrahviga. Leppetrahv on parklaoperaatori ja parkimisteenuse kasutaja vaheline trahvikokkulepe parkimistingimuste rikkumise eest parkimisteenuse kasutaja poolt. See kokkulepe sisaldub parkimislepingus, mis loetakse sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Parklas kehtivad liikluskorraldusvahendid on üldjuhul parkimistingimuste osa. Liiklusmärkide nõuete rikkumine on seega ühtlasi parkimistingimuste rikkumine, mille eest on võimalik rakendada leppetrahvi kokkulepet.

Menetlust alustatakse süüteoteate põhjal. Juhul, kui selline teade MUPO-le saadeti, siis on MUPO pädev parkimisasjades väärteomenetlust läbi viima. Väärteomenetluse alustamiseks on siiski alust üksnes juhul, kui parkinud sõiduk rikkus liiklusseaduse kohaselt kehtestatud parkimiskorda - teisisõnu parkimist reguleerivate liikluskorraldusvahendite nõudeid.

Väärteomenetluses hinnatakse siis kogutud tõendeid, mille pinnalt langetatakse otsus kas mõjutusvahendi kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta. Iseenesest võib foto tõendiks olla küll. Milline tähendus sellele faktiliste asjaolude tõendamise seisukohast antakse, on tõendi hindaja otsustuse ja siseveendumuse küsimus.

See, kas menetlust alustatakse auto omaniku või auto parkinud isiku suhtes, sõltub rakendatavast menetlusliigist. Alternatiivselt on võimalikud mõlemad variandid.

Kahjuks sellist võimalust ei ole.

Tere. Konkreetsete parkimisolukordade lahendamine on veidi pikem teema, mis ei mahu Vastused.ee formaati ning eeldavad põhjalikumat situatsioonianalüüsi. Liiklusseaduses toodud teisaldamise alused ei pruugi igakordselt aidata või olla kasutatavad.

Korteriühistus toimub kaasomandisse jääva vara haldamine ja kasutamine kaasomandi kasutamist puudutavate sätete järgi. Üldreeglina toimub kaasomandi kasutamine kaasomanike vahelisel kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel määrab kaasomandi kasutamise korra kohus. Konkreetsel juhul on parkimistingimuste kehtestamine korteriühistu pädevuses. Parkimistingimustega võib välistada teatud sõidukite parkimise või parkimisele ka teatud ajalimiidi seadmist. Küsimus on ühistuliikmete otsuses (üldkoosoleku otsuses). Milline peaks olema parim ja asjakohane meede, vajab põhjalikumat analüüsi.

Liiklusseadusest tuleneva abinõuna võib kaaluda ka LS § 92 lg 2 p 3 kohaldamist, kui sõiduk segab tee hooldustöid. Hooldustöödena võib olla vaadeldav nii langenud lehtede koristus kui ka lumekoristus talvel, samuti pindamine vms tee seisukorda parendav tegevus.