Liiklusõigus

Kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsusele on menetlusalusel isikul õigus esitada kaebus kohtusse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Selleks kuupäevaks on väärteoprotokolli kantud kuupäev. Võimalike ootamatuste vältimiseks soovitan siiski üsna koheselt hankida kohtuvälise menetleja käest väärteoasja toimiku koopia ja lasta see juristil üle vaadata.

Täna numbrimärgi numbrite alusel üldjuhul enam ülevaatuse aega ei määrata. Ülevaatuse tähtajad on seotud esmaregistreerimise või viimase ülevaatuse tähtaegadega. Kui sõiduk esitatakse korralisele ülevaatusele kahe kuu jooksul enne määratud ülevaatuse aega, loetakse see korralisele ülevaatusele esitatuks määratud ajal. Järgmise korralise ülevaatuse aeg arvatakse määratud ajast alates. Samuti ei muutu sõidukile varem määratud korralisele ülevaatusele esitamise kuu, kui sõiduk esitatakse korralisele ülevaatusele järgmise kahe kuu jooksul pärast ülevaatuse lõppemist.

Karistatuse olemasolu takistab LS § 106 lg 1 p 3 kohaselt juhtimisõiguse andmist ja esmase juhiloa väljastamist. Juhtimisõiguse taotlemist see ei takista. Enne karistusandmete kustutamist Teile esmast juhiluba lihtsalt ei väljastata ja juhtimisõigust ei omistata. Eksamitele registreerimine käib tavalises korras. Üksikasjalikumat infot eksamitele registreerumise kohta saate Maanteametist.

Juhilubade tegemise aeg ei sõltu trahvi tasumisest, vaid lisakaristuse tähtja möödumisest. Kui juhtimisõigust ära võtva otsuse jõustumisest on 6 kuud möödunud, on keeld möödunud. Juhtimisõiguse taastamiseks tuleb sooritada liiklusteooria ja -praktika eksam ning läbida järelkoolitus. Uue juhiloa taotlemiseks on järelkoolituse (see nn psühholoog) läbimine ja eksamite sooritamine kohustuslik. Kui need on tehtud, siis taotletegi uut esmast juhiluba.

Teooriaeksami tegemiseks minu teada piiranguid ei ole. Sõidueksamile võib registreeruda mitte varem, kui 1 kuu enne juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja möödumist.

Kiirmenetluse otsus on menetlusdokument väärteomenetluses ja selle sisu- ning vorminõuded tulenevad väärteomenetluse seadustikust. Seaduse kohaselt on väärteomenetluses kiirmenetluse kohaldamise eelduseks menetlusaluse isiku nõusolek kiirmenetlusega. Menetlusaluse isiku nõusolek fikseeritakse kiirmenetluse otsuses. Seega juhul, kui menetlusalune isik ei nõustu kiiruse ületamise tulemusega või kiirmenetlusega, saab ta sellest keelduda. Kuna Teie puhul viidi väärteomenetlus kiirmenetluse korras lõpule, siis ilmselt Te nõustusite menetlusliigiga. Kiirmenetluse teiseks tingimuseks on, et isikule peab olema tagatud võimalus anda ütlusi. Oma ütlustega saab menetlusalune isik väljendada nõustumust/mittenõustumust mõõtmistulemusega või esitada taotlusi seoses mõõtmisvahenditega (näiteks taotlus taatlustunnistuse esitamiseks).
Kui Te ei esitanud ühtegi vastuväidet menetleja poolt tehtud toimingutele kiirmenetluse läbiviimise ajal, siis on hiljem võimalike pretensioonde vahetut esinemist keeruline tõendada.

Eelöeldu ei tähenda siiski, et kiirmenetluse otsust ei oleks võimalik vaidlustada. KM otsuse vaidlustamine on võimalik 15 päeva jooksul arvates KM otsuse ärakirja kättesaamisest kaebuse esitamisega kohtusse. Kohus hindab kõiki asjas kogutud tõendeid ja otsustab, kas kiiruse ületamine on tõendatud ja kas karistus on määratud õigesti.

Kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist on lubatud ja üsna tavapärane järelevalvetoiming. Üldjuhul rikkumine salvestatakse või koostatakse mõõtmistoimingu kohta kiirusmõõturi kasutamise protokoll. Teie toimikus peab olema üks või teine. Soovitan kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga tutvuda ja seejärel otsustada, kas on alust otsuse vaidlustamiseks. Võite toimiku materjalid esitada analüüsimiseks ka mõnele selle valdkonna spetsialistile (jurist, advokaat).

Kehtiva korra kohaselt ei tohi B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse ja esmase juhiloa esmakordsel taotlemisel sooritada teooriaeksamit varem kui kuus kuud ja sõidueksamit varem kui kolm kuud enne 18-aastaseks saamist. Juhtimisõigus hakkab kehtima miinimumvanuse täitumisel e. juhiloa kehtivus määratakse piirvanuse täitumisega ka sellisel juhul, kui vajalikud eksamid õnnestub enne piirvanuse täitumist sooritada.

Tööandjal on õigus nõuda töötajalt viimase poolt tööandjale põhjustatud kahju hüvitamist töölepingu seaduse 4.peatüki sätete alusel. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks on töötaja süü tema kohustuste täitmisel. Varalise vastutuse kokkuleppe puudumine eelöeldut ei mõjuta. Tahtliku rikkumise korral vastutab töötaja kogu kahju ulatuses. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Seega hooletusest kahju põhjustamise korral tuleb tööandjal kahju hüvitamise nõude esitamisel eelkirjeldatud asjaoludega arvestada.

Politsei mittekutsumine või politsei liiklusõnnetusest teavitamata jätmine, kui selline teavitamine oli kohustuslik, võib kahju põhjustaja olukorda halvendada, kui politsei teavitamata jätmine halvendab kahju tekkimise asjaolude kindlaks tegemist. LS § 169 sätestab nõuded ja tingimused, millal juht peab liiklusõnnetusest politseid teavitama. Üks nendest olukordadest on, kui kahju põhjustaja ja kahju saaja ei ole vastutuse küsimust sündmuskohal lahendanud ja kahju põhjustamise eest vastutavat isikut kirjalikult fikseerinud. Kahju saajaks antud juhul on siis sõiduki omanik ja kui tööandja pädevat esindajat õnnetuse ajal autos ei olnud või sellist isikut ei ilmunud ka hiljem sündmuskohale ja seetõttu ei olnud võimalik õnnetuse fikseerimise kirjalikku nõuet täita, oli kohustus juhtunust teavitada politseid.

Tegemist on mootorsõiduki juhtimisega vastava mootorsõiduki kategooria juhtimisõigust omamata ja selle eest on ette nähtud esimesel kahel korral väärteovastutus LS § 10 lg 1 või 2 järgi. Karistada võib rahatrahviga kuni 800-1200 eurot (sõltuvalt teo kvalifikatsioonist) või arestiga kuni 30 päeva. Kolmanda sarnase rikkumisega kvalifitseerub tegu süstemaatiliseks juhtimisõiguseta juhtimiseks ja sellele järgneb juba kriminaalvastutus KarS § 423' järgi. Karistada võib rahalise karistusega või kuni 1 aastase vangistusega-

Kooskõlas Riigikohtu 28. veebruari 2013. a otsusega väärteoasjas nr 3-1-1-16-13 ei ole tegu, mis seisneb mootorsõiduki juhtimises piiratud juhtimisõigust omava isiku poolt, kui juhi kõrval ei viibi ettenähtud tingimustele vastavat isikut, karistatav LS § 201 lg 1 järgi. Piiratud juhtimisõigusega juhi poolt mootorsõiduki juhtimisel on LS § 95 lg-s 2 sätestatud tingimustele vastava isiku juuresolek küll kohustuslik, kuid tema puudumine tähendab, et piiratud juhtimisõigusega isik on rikkunud temale juhtimiseks kehtestatud tingimusi, mitte aga seda, et tal üldse juhtimisõigus puuduks. Selle kohta vt lähemalt Riigikohtu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-71-13.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt on eseme väärtuseks selle harilik väärtus ja eseme harilikuks väärtuseks on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega üldjuhul püütakse eseme väärtuse leidmisel välja selgitada selle kohalikku hinda. Kohtupraktikas on siiski jaatatud võimalust, et sõiduki turuväärtuse hindamisel olukorras, kus selle kohalikku keskmist müügihinda ei ole võimalik teada saada, saab aluseks võtta sarnaste sõidukite väärtuse teistes riikides. TsÜS § 65 ei välista eseme väärtuse määramisel keskmise müügihinna arvestamist Eesti piirest väljaspool, kui see on mõistlik. Selle kohta vt lähemalt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-90-14 (p 13).