Liiklusõigus

Esmakordselt juhtimisõigust taotleval isikul ei tohi olla kehtivaid karistusi teatud rikkumiste eest. Üldjuhul on tegemist raskemate liiklusalaste süütegudega. Samas näeb LS § 106 lg 1 p 5 ette, et isik ei tohi olla korduvalt karistatud mistahes muude liiklussüütegude eest, mis on sätestatud LS 15.peatükis. Helkurikohustuse rikkumine kuulub jalakäijale etteheidetavate tegude alla ja vastutus on sätestatud LS §s 259. Sellise rikkumise eest ühekordse karistuse olemasolu juhiloa taotlemist ja saamist ei takista. Soovitan kontrollida oma karistusandmete õigsust e-toimiku kaudu karistusregistrist.

Oma karistuste seisu saate vaadata e-toimiku kaudu karistusregistrist. E-toimik - logite sisse - valite ülevalt menüüst "karistusregister" - siis päring enda kohta - ja edasi juhendab teid juba keskkond ise.

Väärteoasjas määratud karistus kustub ühe aasta möödudes karistuse täitmisest e. rahatrahvi puhul trahvi tasumisest, aresti ja lisakaristuse puhul nende ärakandmisest.

Liiklusseaduse § 105 loetleb need nõuded, millele peab vastama AM-kategooria (mopeed) juhtimisõigust taotlev isik. Muuhulgas ei tohi isikul olla karistatust karistusseadustiku 23.peatükis sätestatud liiklussüüteo eest (sinna kuulub ka mootorsõiduki joobes juhtimine). Seega omades karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, ei saa te enne karistuse kustumist endale ka AM-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. KarS § 424 järgi mõistetud katseajaga vangistus kustub, kui katseaja lõppemisest on möödunud 3 aastat.

Jah, kui isikul on kehtiv karistus sellise süüteo eest, mille eest seadus näeb ette võimaluse juhtimisõiguse äravõtmiseks, kuid reaalselt ei ole isikut sellise karistusega siiski karistatud, ei vasta selline isik mootorsõiduki juhi juhendaja suhtes kehtestatud nõuetele ning ta kvalifitseerub peale karistuse kustumist (väärteo korral 1 aasta peale karistuse ära kandmist).

Esmase juhiloa omajale ei ole takistusi B-kategooria sõiduki kasutamisel töökohustuste täitmisel.

Sama küsimusega on juba otse minu poole pöördutud. ÜKT on nn viimane õlekõrs, mis võib reaalsest vangistusest päästa. Kas ja millised on reaalsed võimalused, saab hinnata peale konkreetse olukorraga ja juhtumi asjaoludega tutvumist.

Pean vastama, et mul puudub teadmine, mida müügikuulutuse ülespanija 25 km/h kiirusepiirangu ja teel liikumise seose vahel silmas on pidanud. Võimalik, et tegemist on traktorina registreeritud sõidukiga, millele on registreerimisel seatud kiirusepiirang 25 km/h. Käesoleva keskkonna formaat ei võimalda teha süvaanalüüsi nn ATV registreerimise võimaluste kohta. Soovitan sama küsimusega pöörduda Maanteeameti Liiklusregistri poole.

Sellise tehnilise rikkega mootorsõiduki juhtimise eest, millel ei ole omal jõul liikumine tehnilise rikke olemusest tulenevalt lubatud, näeb LS § 209 ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut e. kuni 400 eurot. Sellise sõiduki juhtima lubamise eest omaniku, valdaja või muu vastutava isiku poolt on ette nähtud samasugune karistus. Sõidupiduri mittetoimimine (ka haagisel) on rike, mille esinemisel sõiduki liikumine omal jõul on keelatud.

Pakirobotid jms robotliikurid ei hakka päris iseseisvalt liikuma siiski enne, kui selleks on loodud ka õiguslik reeglistik. Täna otseselt robotliikuri liiklemist puudutavaid reegleid liiklusseaduses ei ole ning juhinduda tuleb olemasolevatest reeglitest. Robotil reguleerimata ülekäigurajal kindlasti sõidueesõigust ei ole ja autojuhil ei ole põhimõtteliselt ka kohustust sellisele robotile ülekäigurajal teed anda. Samas ei saa eirata üldreeglit, et liikluses tuleb käituda viisakalt ja kahju tekitamist vältivalt. Seega kui on võimalik kahju ära hoida, siis tuleb seda teha. Kui kahju ärahoidmine polnud võimalik, siis kirjeldatud situtatsioonis vastutab kahjuliku tagajärje saabumise eest siiski roboti valdaja ise. Eks roboti omanik peab tagama, et robot, liikudes sõiduteel, oleks autojuhtidele nähtav. Kahju tekkimise riski kannab roboti omanik ise. Kuivõrd robotid ei kuulu praeguse hetkega kindlustamisele (sarnaselt tasakaaluliikuritele, tõukeratastele, monoratastele jms), siis on kahjude hüvitamiseks kohustatud roboti valdaja e. isik, kes robotit kahju tekitavalt käitas või omas kontrolli roboti liikumise ja tegevuse üle.

Väärteomenetluse seadustiku § 209 lg 2 näeb ette, et kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole võimalik täita väärteo eest kohaldatud rahatrahvi, võib kohtuväline menetleja süüdlase avalduse alusel oma määrusega rahatrahvi täitmise tähtaja edasi lükata.

Põhimõtteliselt ei välista seadus võimalust taotleda trahvi tasumiseks täiendavat tähtaega ka siis, kui selline tähtaeg on juba varasemalt määratud, kuid trahvi pole olnud võimalik tasuda. Igal juhul peab menetleja taotluse lahendama ning taotlust lahendavast määrusest saab teada, kas taotlus rahuldati või mitte. Taotlust esitades tuleb oma maksevõimetust tõendada e. esitada ka tõendid selle kohta, miks trahvi ei ole määratud tähtajaks olnud võimalik tasuda.

Rahatrahv asendatakse sissenõudja avalduse alusel kohtu poolt väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 kohaselt juhul, kui määratud trahv on jäänud ettenähtud tähtajaks tasumata. Tasumata rahatrahv asendatakse arestiga. Süüdlase taotlusel võib trahvi arestiga asendav kohus asendada aresti omakorda üldkasuliku tööga (ÜKT). Seega tasumata trahvi puhul automaatset asendamist ÜKT-ga ei toimu, vaid selleks peab tegema sissenõudja vastavasisulise avalduse kohtule. Eelkirjeldatud asendamismenetlus leiab aset juhul, kui tasumata trahv on täitmiseks saadetud kohtutäiturile ning kohtutäitur on tuvastanud, et süüdlasel puudub vara, millele sisenõuet pöörata, st kõik muud täitmisviisid (sissetuleku ja pangaarvete arest jms) ei ole andnud tulemust. Üldjuhul leiab asendamismenetlus aset veidi enne trahvi sundtäitmise tähtaja aegumist. Aegumistähtajaks on 4 aastat arvates otsuse jõustumisest.