Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas peaksin omavastutuse välja nõudma kui ei kindlustus ega politsei ei anna mulle autole otsa sõitnud ratturi nime? 16.06.2020

Tere
Parklas parkivale autole sõitis küljepealt sisse krossirattur. Kui auto juurde jõudsin oli kahjutekitaja viidud haiglasse. Kohapeale oli kutsutud Politsei, kes võttis tunnistused ja soovitasid pöörduda oma kindlustuse poole.
Saigi pöördutud, nemad ütlesid, et neil on ikka kahju tekitaja nime vaja, et küsida tuleks Politseist. Politsei omakorda ütles, et nemad võivad isiku infot väljastada vaid kindlustusele.
Kindlustus päev hiljem kirjutas, et neil on nüüd isik teada, kuid minule ei või avaldada. Soovitasid pöörduda kohtusse või konsulteerida juristiga või uuesti Politseilt paluda.
Kuna kahju tekitajal ratas ei ole registreeritud, ega oma kindlustust. Läheb autoremont kaskosse, kuid tasuma pean mina omavastutuse.
Selles ongi küsimus, keegi ei või mulle avaldada kahju tekitaja nime, kuidas peaksin sel juhul omavastutuse välja nõudma?

Aitäh

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Jah, see probleem on korduvalt ilmnenud. Iseenesest ongi täiesti absurdne olukord. Politsei vastus on olnud, et pöörduge kohtusse ja küll kohus nõuab isikuandmed välja. Samas pole ju välistatud, et kahju tekitaja on nõus kahju vabatahtlikult hüvitama ja kohtusse pöördumine ei ole vajalik. Kohtusse pöördumine tekitaks üksnes lisakulusid. Vaidlus politseiga selle üle, kas isikul on õigus andmeid saada või mitte, võtaks liialt kaua aega ja seda ei ole tõenäoliselt otstarbekas pidama hakata. Isegi, kui politseil ei ole õigus.

Olen ise kasutanud meetodit, et edastanud kahjustatud isiku nõude politseile ja palunud see edastada kahju tekitajale. Andes viimasele ka tähtaja nõudele vastamiseks. Kui siis kas isikult endalt või politsei vahendusel tuleb vastus, et ei nõustu kahju hüvitama, siis on nii või teisiti vaja pöörduda tsiviilkohtusse, kui omavastutuse hüvitamise soov jätkuvalt säilinud on.
 

Küsimus: Kuidas taotleda esialgset juhiluba tagasi, kui juhtimisõigus on ära võetud lühemaks perioodiks kui 6 kuud?11.06.2020

Mida teha selleks, taastada juhtimisõigus, kui see on ära võetud lühemaks perioodiks kui kuus kuus?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esmase juhiloa taastamine juhul, kui esmase juhiloa omajalt on juhtimisõigus karistuseks ära võetud, toimub liiklusseaduse § 106 lg-s 6 esitatud reegli kohaselt. LS § 106 lg 6 kohaselt juhul, kui esmase juhiloa omajal on mootorsõiduki juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. Kui isikule on antud mõne mootorsõiduki kategooria juhtimisõigus enne esmase juhiloa esmakordset väljastamist, siis nende mootorsõidukite kategooriate juhtimisõigust ei tunnistata kehtetuks. Mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib ta taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.

Seega selleks, et saada esmane juhtimisõigus taastatud, tuleb läbida autojuhtidele mõeldud täiendkoolitus (infot koolituse kohta saab Maanteeametist või autokoolidest), esitada Maanteeametile uus taotlus esmase juhiloa saamiseks ja läbida edukalt liiklusteooria ja -praktika eksam. Kui need asjad on tehtud, väljastatakse taotlejale uus esmane juhiluba kehtivusega 2 aastat.
 

Küsimus: Kui trahv on munitsipaalpolitsei poolt valesti täidetud (puudub ametinimetus), kas trahv muutub kehtetuks?11.06.2020

Tere!
Kui trahv on munitsipaalpolitsei poolt valesti täidetud (puudub ametinimetus), kas trahv muutub kehtetuks?

Kõike head

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Mitteolulised puudused ei too üldjuhul kaasa trahviotsuse tühisust. Ametniku ametinimetuse puudumine ei tähenda, et trahviotsus on tingimata valesti täidetud. Hinnata tuleb, kas ametinimetuse puudumine on sedavõrd oluline vormiline rikkumine, mis võib tingida trahviotsuse tühisuse. Eeldan, et küsimus puudutab viivistasu otsust. Nõuded viivistasu otsusele on esitatud LS §s 188. LS § 188 lg 4 p 1 kohaselt tuleb viivistasu otsusesse märkida otsuse koostanud ametniku ees- ja perenimi ning ametikoha nimetus. Otsuse koostaja andmed on vajalikud, et tuvastada otsuse koostaja ja tema seotud viivistasu otsuse tegemiseks pädeva ametkonnaga, et lõppkokkuvõttes mõista, et viivistasu otsus on koostatud selleks pädeva isiku poolt. Ametinimetusel on eelkõige abistav funktsioon. Isik ise on tuvastatav eelkõige nime ja perekonnanime järgi. Seega olen seisukohal, et ametinimetuse kajastamata jätmine viivistasu otsusel ei muuda otsust tervikuna tühiseks.

Haldusmenetluse seadustiku § 58 lg 1 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Nii on ka trahvi koostanud ametniku ametinimega - selle puudumine ei mõjuta tõenäoliselt hinnangut sellele, kas sõiduk oli pargitud õiguspäraselt või mitte, kui asja otsustajal iseenesest sellise otsuse tegemise pädevus olemas oli.

Sama põhimõte kehtib üldjuhul ka teiste MUPO poolt koostatavate trahvide kohta.
 

Küsimus: Kas vaidlustuse ja kaebuse menetluse kohta on mingi ajapiirang, mille jooksul nad peavad mulle vastama?09.06.2020

Tere.
Sain jalakäijana trahvi teed vales kohas ületamise eest. Ma vaidlustasin väärteo kiirmenetluse ja sain tagasi meili "Väärteomenetluse uuendamise määruse" kohta, mille kohta esitasin kaebuse, kuna ma ei nõustunud väärteo kirjeldusega, mis oli seal kirjas.
Kaebuse esitamisest on nüüd möödas umbes kaks ja pool kuud ja ma ei ole oma vaidlustuse ja kaebuse kohta mingit vastust saanud.
Kas vaidlustuse ja kaebuse menetluse kohta on mingi ajapiirang, mille jooksul nad peavad mulle vastama või mingi otsuse selle kohta tegema ja kui on, siis mis aja jooksul peaksid nad vastama?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kiirmenetlust enam uuendada ei saa. Ilmselt kohaldati hoopis lühimenetlust, mille vaidlustamisel alustati väärteomenetlust kiir- või üldmenetluse korras. Väärteomenetluse tähtajad on seotud aegumise temaatikaga e. peale väärteo aegumistähtaja möödumist ei saa enam inimest karistada. Üldjuhul on väärteo aegumistähtaja pikkuseks 2 aastat. Selle kahe aasta jooksul on menetlejal võimalik väärteoasja menetleda.

Kui tunnete oma väärteoasja käigu üle muret ja soovite teda, mis selles osas on teoksil, siis esitage sellekohane päring väärteoasja lahendavale kohtuvälisele menetlejale.

Väärteomenetluse käigus on võimalik vaidlustada nii kohtuvälise menetleja otsuseid kui ka tegevust. Teie kirjast ei selgu, mida Te täpselt vaidlustanud olete. Seetõttu on mul ka keeruline Teile vastata, kas konkreetse kaebuse läbivaatamiseks on ette nähtud mõni konkreetne tähtaeg või mitte.
 

Küsimus: Kas A-kat sõidueksamil tohib 110km/h alas sõita 110km/h või nagu B-kat puhul 90km/h?09.06.2020

Tere
Kas A-kat sõidueksamil tohib 110km/h alas sõita 110km/h või nagu B-kat puhul 90km/h?

Tänan

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 50 lg 2 kohaselt ei tohi õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis.

See nõue kehtib ühtviisi nii auto kui ka mootorratta kohta. Viidatud norm ei nimeta küll sõnaselgelt eksamisõitu, kuid analoogia korras tuleb ka eksamisõit lugeda kõnealuse piiragu reguleerimisalasse kuuluvaks.
 

Küsimus: Kas tänava äärde metsa alla võib autot parkida?09.06.2020

Kas tänava äärde metsa alla võib autot parkida? Tänaval on ühel pool majad, teisel pool mets, mis kuulub vallale. Keelavat liiklusmärki pole. Majade poole parkimine segaks liiklust, sest tänav on ülikitsas.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sarnasele küsimusele olen ka juba vastanud. Jään varasema seisukoha juurde. Saate seda lugeda: http://www.vastused.ee/loe/oigus/liiklusoigus/20258/kas-mets-haljasala.html
 

Küsimus: Kas KÜ-l on õigus tellida KOV kaudu sõiduki teisaldamine kui vastav teade oli seinal, et algab ehitustöö?02.06.2020

Tere, KÜ planeerib maja renoveerimist. Maja juures teisaldamisest hoiatavat märki ei ole, kuid ühistu on oma maja trepikodadesse pannud info, et nt 12.06 algab maja renoveerimine ning palume sellel kuupäeval sõidukeid mitte maja ette parkida, muidu oleme sunnitud need teisaldama.
12.06 pargib pahatahtlik majaelanik siiski oma sõiduki maja ette ja isikut ei saa enam kätte, et ta sõiduki ära ajaks eest. Maja renoveerimistööde alustamine lükkub selle tõttu edasi. Kas KÜ-l on õigus tellida KOV kaudu sõiduki teisaldamine ainult sellelt pinnalt, et teisaldamise hoiatused olid trepikojas seinal ning jagati infot ka majaelanikele otse?
Ja siit kohe ka teine küsimus. KÜ tellib talvel lumelükkamiseks 01. jaanuaril lumetraktori. Sellekohane info läheb eelnevalt ka maja trepikodadesse infotahvlitele, kus KÜ hoiatab teisaldamise eest. KÜ parklas teisaldamismärke iseenesest ei ole. Üks pahatahtlik majaelanik ei aja autot eest ära. Kas võib tellida KOV-ilt teisaldamise?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sõiduki teisaldamise alused on suletud nimekirjana esitatud LS §92 lg-s 2 ja nendest alustest tuleb lähtuda ka korteriühistul, kui ta soovib oma territooriumil parkivate sõidukite suhtes rakendada teisaldamist.

Sellesk, et hooldustöödele (ka renoveerimistööd) jalgu jäävat sõidukit teisaldada, peab sõiduk olema pargitud keelatud kohas. Keelud ja käsud antakse sõidukijuhtidele edasi liikluskorraldusvahendite abil (LS § 6 lg 2) ja liikluse korraldamine on teeomaniku kohustus (LS § 6 lg 4). Kui parkimist keelav liikluskorraldusvahendi puudub, siis ei saa juhile minu hinnangul õiguslikult ette heita keelatud kohas parkimist. Asjaolu, et KÜ oli jaganud ühistuliikmetele teavet sõidukite ümberparkimise vajaduse kohta, ei muuda parkimist liiklusõiguslikult keelatuks (võimalik, et see võib anda aluse KÜ-l nõuda renoveerimistööde viivitusest tekkinud kahju hüvitamist KÜ liikme vastu, kuid sellise õiguse tekkimine vajab siiski täiendavat ja põhjalikumat analüüsi).

Seega, kui KÜ soovib oma territooriumil liiklust korraldada (keelustada teatud kohas teel või aegadel parkimine, sissesõit vms), siis tuleb seda teha liikluskorraldusvahenditega. Üksnes sellisel juhul saab keelu rikkujate sõidukite suhtes õiguspäraselt kohaldada teisaldusmeetmeid.
 

Küsimus: Kes peab andma teed kui märgistatud kergliiklustee ristub tänavaga juhul, kui kergliiklustee on paralleelselt peatänavaga?01.06.2020

Kes peab teed andma:
a) kui vastavalt märgistatud kergliiklustee/lai kõnnitee ristub tänavaga juhul, kui kergliiklustee on paralleelselt peatänavaga?
b) juhul, kui vastavalt märgistatud kergliiklustee/lai kõnnitee ristub tänavaga ja kui ristuval tänaval pole märki "Anna teed", aga ta on ilmselgelt väiksema tähtsusega, kui see millega paralleelselt on kergliiklustee/kõnnitee ja kergliiklusteel liikleja läheneb paremalt poolt?
c) kui vastavalt märgistatud kergliiklustee/lai kõnnitee ristub hoovist väljasõiduga?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esmalt tuleb eristada jalgrattarada ja jalgrattateed. Jalgrattarada on jalgrattaga sõitmiseks ette nähtud pikisuunaline sõiduteeosa. Seega kuulub jalgrattarada juhul, kui see kulgeb sõidueesõigusega teel, viimase koosseisu ja sellel liikujal on nö kõrvalteedelt lähenejate suhtes alati sõidueesõigus.

Esitatud küsimus puudutab pigem jalgrattateid ning jalgratta- ja jalgteid. Nende teede puhul ei oma tähtsust, et nad kulgevad paralleelselt nö peatänavaga (peatänav ei ole õigustermin). LS § 31 lg 3 kohaselt, kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata lõikumiskoht, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskoht, peab jalgrattur andma teed teel liikujale, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti. Sama reegel kehtib ka jalgratta- ja jalgtee ning tee reguleerimata lõikumiskohal (LS § 31 lg 7).

Seega on üldreegel, et jalgrattur peab andma sellises kohas teed teel liikujale. Üldreegel ei kehti, kui liikluskorraldusvahendid näitavad teistsugust teeandmise kohustust. Üldreegel ei kehti ka hoovist väljasõidu puhul (viimase puhul kehtib LS § 17 lg 3, mille kohaselt peab sellises olukorras hoovist välja sõitev juht andma teed IGALE teel liikujale, kui liikluskorraldusvahenditega ei ole määratud teisiti).

Vastates küsimusele:
a) teed peab andma jalgrattur;
b)teed peab andma jalgrattur;
c) teed peab andma hoovist välja sõitev juht.
 

Küsimus: Kas pean ootama aasta aega trahvi maksmisest, enne kui saan A kategooria taotlemisega edasi tegeleda?26.05.2020

Tere.
"Liiklusseaduse § 106 lg 1 p 3 kohaselt antakse juhtimisõigus ja väljastatakse esmane juhiluba, kui juhil ei ole karistatust LS §s 201 sätestatud väärteo eest."

Kas see kehtib ainult esmase juhiloa taotlemise korral või ka muudel juhtudel? Sain autoga kiiruse ületamise eest trahvi (kiirmenetlus), kuid lähiajal on tulemas maanteeameti A kategooria sõidueksam. Kas pean ootama aasta aega trahvi maksmisest, enne kui saan A kategooria taotlemisega edasi tegeleda?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 106 lg 1 sõnastusest tuleneb, et selles sättes märgitud tingimused kehtivad esmase juhiloa taotlemisel.
 

Küsimus: Kas B kategooria eksami tegemine lükkub aasta edasi kui jään mootorrattaga lubadeta vahele?26.05.2020

Tere. Kui teen hetkel autokoolis B kategooria lube, siis kui jään politseile vahele sõites mootorrattaga, kas see lisab aasta aega juurde ka B kategooria arki eksamitele? Eeldades seda, et mootorratas käib A kategooria alla ja A kategooria lube mul samuti pole. Mis tuleb karistus seljuhul?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Hetkel on olukord selline, kus Teil ei ole ühegi mootorsõiduki juhtimise õigust. Seetõttu kuulute Te nende subjektide ringi, kelle suhtes on võimalik kohaldada LS § 106 lg-s 1 sätestatud piirangut, so, kui isikut, kes ei oma ühegi mootorsõiduki juhtimise õigust, on karistatud mh LS § 201 kohase väärteo eest (mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine), siis ei saa ta juhtimisõigust taotleda enne ja talle ei väljastata esmast juhiluba enne, kui karistus on karistusregistrist kustutatud. Väärteo eest määratud rahatrahv kustutatakse karistusregistrist, kui karistuse täitmisest on möödunud 1 aasta. Ei ole vahet, millise kategooria mootorsõidukit juhtides on LS § 201 kohane süütegu toime pandud.