Liiklusõigus

Küsimuses esitatud andmed ei ole ammendava vastuse andmiseks piisavad. Soomes (aga ka mistahes teises EL liikmesriigis) välja antud juhiloa kehtivuse eelduseks on, et juhiloa omaniku alaline elukoht juhiloa saamise ajal asus juhiloa väljastanud riigis. Liiklusseadus sätestab võimaluse, et Transpordiamet võib EL liikmesriigis välja antud juhiloa tunnustamisest keelduda, kui teise Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädeva ametiasutuse poolt juhiloale kantud märgetest tulenevate andmete põhjal või selle ametiasutuse väljastatud muu vaieldamatu teabe põhjal on tõendatud, et juhiloa väljastamise ajal ei elanud isik alaliselt juhiloa väljastanud riigis. Sellisel juhul saab juhiloa vahetada Eesti juhiloa vastu pärast juhtimisõiguse saamiseks nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.

Alalise elukohana liiklusseaduse tähenduses käsitletakse kohta, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Isik on kohustatud tõendama oma alalist elamist Eestis.

Kui on tõendatav, et alaline elukoht oli juhiloa saamise ajal Soomes, siis kehtib selline juhiluba Eestis kuni juhiloale märgitud kehtivusaja lõpuni või 18.jaanuarini, 2033.a, kui juhiloa kehtivusaeg on pikem, kui 15 aastat (LS § 99 lg 5). Seega ei ole sisuliselt kiiret vajadust Soome juhiloa vahetamiseks Eesti juhiloa vastu. Seda siis eelpoolmärgitust siiski tingimusel, et alaline elukoht oli juhiloa saamise hetkel Soomes LS § 100 lg 2 tähenduses.

Liiklusregistris sõiduki kasutaja andmete muutmine on võimalik liiklusregistri iseteeninduses. Ühtlasi tuleb sõiduki ja traktori valdajale kätte toimetada selge tahteavaldus, mille sisuks on kasutusõiguse lõpetamine ja nõue asja valduse üleandmiseks asja omanikule. Sellise tahteavalduse ignoreerimisel faktilise valdaja poolt on alust pöörduda KarS § 215 kohase kuriteo teatega politsei poole või esitada tsiviilkorras valduse taastamise nõue (hagi) kohtusse.

Sõltuvalt auto ja traktori teise isiku valdusesse andmise kokkulepete sisust ei saa välistada, et kasutusõiguse lõpetamise nõude üle võib tekkida vaidlusi, näiteks selle üle, et mis tingimustel ja mis perioodiks sõiduki kasutusõigus teisele isikule anti. Neid arenguid ei ole võimalik siinkohal ilma täiendava info ja analüüsita lahata.

Kuivõrd liiklusõnnetust menetleb politsei, sisalduvad asjas kogutud tõendid politsei valduses olevas väärteotoimikus. Liiklusõnnetuse süülisuse analüüs ilma neid tõendeid hindamata on poolik ja mõttetu. Menetlusalusel isikul on õigus nõuda endale väärteotoimikust koopiat, misjärel saab hinnata toimikus olevaid tõendeid ja nende pinnalt teha juba edasine otsus, kas politsei süüdistuse vaidlustamine on perspektiivne või mitte. Sealt edasi saab valida asjakohase kaitsetaktika. Väärteoprotokollist menetlusalusele isikule koopia andmisest 15 päeva jooksul on menetlusalusel isikul õigus esitada kohtuvälisele menetlejale vastulause. vastulause sisuks võib olla kas politsei süüdistusele vastu vaidlemine, omapoolne versioon juhtunust, tõendid või ka lihtsalt selgituse jagamine.

Esmalt vabandan vastuse viibimise pärast.
Vahtralehte e. seaduskeeles algaja juhi tunnusmärki tuleb kasutada autol (LS § 95 lg 4 ja § 106 lg 3). Mopeedi ei loeta autoks (LS § 2 p 3). AM-kategooria juhtimisõigus annab õiguse juhtida mopeedi, aga mitte autot. Nn mopeedauto on ikkagi üksnes mopeed liiklusseaduse tähenduses ja seetõttu algaja juhi tunnusmärgi kasutamine sellisel sõidukil ei ole kohustuslik.

Minu hinnangul, kuna LS § 40 lg 2 ei erista mootorsõidukit ja haagist, siis võib jõuda tõlgenduseni, et norm kehtib kogu autorongi suhtes. Sisulise külje pealt pole samuti vahet, kas "pime" on mootorsõiduki enda tagaosa või haagise tagaosa. Samuti on haagiste elektriühendus täna juba valmistaja poolt konstrueeritud selliselt, et veduki valgustuse lülitamisel päevatuledele, kustuvad tagumised ääretuled nii vedukuil kui ka haagisel.

Tere, oma karistusandmeid saate kontrollida karistusregistrist (www.e-toimik.ee). Kui viimane karistus oli tingimisi vangistus, siis räägime kuriteost ning II astme kuriteo eest mõistetud karistus kustub karistusregistrist 3 aasta möödumisel karistuse ärakandmisest e. käesoleval juhul katseaja möödumisest. Seega, kui katseaeg lõppes 2021.a detsembris, kustutatakse karistus karistusregistrist 3 aasta möödudes e. 2024.a detsembris.

Tere. LS § 45 lg 11 - Eritalituse sõidukiga tohib sõita kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal ning peatuda ja parkida kohtades, kus parkimine ja peatamine on keelatud, või kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal juhul, kui täidetakse tööülesandeid ja ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik. Eritalituse sõiduki juht peab sõitmisel ja sõiduki peatumisel või parkimisel tagama liikluse ohutuse ning peatatud või pargitud sõiduk ei tohi takistada teisi liiklejaid.

Seega eelnevates kohtades sõitmine/peatumine ja parkimine on eritalituse sõidukile lubatud, kuid tingimusel, et tagatud on ohutus.

Eraldustunnusteta politseisõiduk on eraldustunnuste puudumisele vaatamata eritalituse sõiduk, millele kohalduvad eritalituse sõiduki/alarmsõiduki õigused.

Tere. 1 aasta pikkune takistus juhtimisõiguse saamiseks tuleneb LS § 106 lg 1 p-s 3 sätestatud nõudest, mille kohaselt ei tohi isikul, kes soovib saada juhtimisõigust, olla karistatust muuhulgas LS § 201 kohase väärteo eest (juhiloata sõit). Kui selline karistus on määratud, kustub karistus karistusregistrist 1 aasta möödumisel karistuse ärakandmisest. Rahatrahvi puhul tähendab karistuse ärakandmine trahvi tasumist. Seega hakkab karistuse kustumise 1 aasta pikkune tähtaeg kulgema peale seda, kui määratud trahv on tervikuna tasutud. Kui rahatrahvi ei tasuta kohe või tasutakse seda osade kaupa, võib juhiloa saamise takistus kesta ka kauem, kui 1 aasta.

Võimlaust eelmärgitud tähtaja lühendamiseks ei ole.

Küll ei pea juhtimisõiguse saamiseks taotluse esitamisega ootama karistusaja möödumist. See varasem aeg ei ole siiski kuigi avar - kohtud on jaatanud võimlaust sooritada sõidueksam kuni 10 päeva enne karistuse kustumist. See tähendab, et registreerimine sõidueksamile võib toimida ka varem. Transpordiameti registreerimisvorm on aga automatiseeritud ja sellisena üsna jäik ning ei võimalda eksamile registreerimist enne karistuse kustumist. Eksamile varasemaks registreerimiseks tuleks minna TRAM-i teenindusbüroosse kohapeale ja seal klienditeenindajaga selgeks vaielda eksamitele varasem registreerimine. See ülesanne ei pruugi aga samuti õnnestuda, kuna klienditeenindajad üldjuhul pole kuigi paindlikud. Sihile võib viia avalduse kirjalik esitamine koos sinna juurde käivate põhjendustega.

Lisainfot saab asjakohasest kohtupraktikast: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=307321349

Parklaomaniku või -haldaja ning sõiduki parklasse parkinud isiku (sõiduki omaniku) vahel sõlmitakse nö parkimisleping, mille tingimused peavad olema kajastatud parklasse sissesõidul. Üldjuhul need tänasel päeval ka niimoodi kajastatud on. Ühelt poolt tulenevad parklaoperaatori õigused seega pooltevahelisest lepingust. Teiselt poolt võib parklaoperaatori õigus sõiduki kasutamise tõkestamiseks tuleneda ka omaabi instituudist. Riigikohus on sarnases vaidluses märkinud järgmist: Kolleegium jääb oma seisukoha juurde, mille kohaselt on üürileandjal omaabi korras põhimõtteliselt õigus takistada pandiõigusega koormatud pargitud auto äraviimist, nt rataste lukustamisega, aga ka auto teisaldamisega (Riigikohtu 25. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 42.3).

Seega vastus küsimusele on, et jah, Europargil on põhimõtteliselt õigus parkimistasu mitte maksnud sõiduki kasutamist tõkestada.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011. a määruse nr 50
„Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise
kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“
Lisa 3 punkti 2.9. kohaselt loetakse sõidueksam mittesooritatuks, kui eksamineeritav tekitab mis tahes harjutuse sooritamise käigus liiklusohtliku olukorra, ohustab inimest või sõidukit, sõidab vastu tähiskoonust või väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks ka juhul, kui eksamineeritav oma tegevuse käigus teeb hindamisel arvestatava vea, ebapiisava ettevalmistuse tõttu ei oska või ei ole võimeline harjutust kirjeldatud viisil sooritama või ei soorita harjutusi selleks ettenähtud aja jooksul.

Nagu ülalpool refereeritud sättest näha, võib sõidueksami lugeda mittesooritatuks, kui sõiduk väljub harjutusala piiridest. Kuidas tõlgendada peegli "joonele jäämist", sõltub juba tehioludest. Kui eksamikatset salvestati, siis saab neid asjaolusid kontrollida salvestuselt.

Eksamitulemusega mittenõustumisel on eksamineeritaval õigus esitada Transpordiametile vaie 30 päeva jooksul arvates eksamitulemuse teatamisest. Transpordiamet peab vaide lahendama 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest. Vaide mitterahuldamisel saab kaebuse esitada halduskohtule (samuti 30 päeva jooksul). Halduskohtumenetlus on aga juba pikk menetlus ja selle kestus võib ulatuda aastani.