Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas märgi paigaldaja peab ära fikseerima ka parkimisviisiga mõjuala viimase punkti vms?06.12.2018

Parkla märk asulas tänaval, selle all mõjuala 15 meetrit ja selle all parkimisviisiga märk (paralleelselt teega, pool autot kõnniteel). Kuidas sõidu pealt parkimisviisiga parkimiskohale sõites saab teada mõjuala lõppemise koha? Kuskil 18 meetrit hiljem on asetatud peatumise keelamise märk, aga parkimisviisiga parkijatele see ei laiene. Kas metoodika peaks olema selline, et pargid, mis võib juba ületada 15 meetrit ja hakkad mõõdulindiga mõõtma? Kas märgi paigaldaja peab ära fikseerima ka parkimisviisiga mõjuala viimase punkti vms...? Kas märgi paigaldaja peab panema parkimisviisiga mõjuala parkla märgi vahetult parkimisviisiga koha algusesse või võib seda teha ka varem, kuigi vahepeal on 6 meetrit kõnniteed ja parkimisviisiga parkida ei ole võimalik.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Mulle tundub, et jutt käib ühest konkreetsest kohast Rakvere linnas...

Elu on näidanud, et parkimissituatsioone hinnata pelgalt küsimuses kirjeldatud asjaolude pinnalt ei pruugi anda õiget tulemust. Soovitan esitada küsimuse e-posti teel, lisades juurde ka situatsiooni kajastavad fotod või plaanid.
 

Küsimus: Kuidas saada selgust, mis reguleerib tasulist parkimist ja mis on tasuta ala?04.12.2018

Tere. Minu küsimus seisneb selles, et Ravi tänaval (Ida-Tallinna Keskhaigla ees) on olnud alati parkimiskellaga tasuta parkimisala 2h. Kuna kasutan seda parklat viimase poole aasta jooksul tihedalt siis vabal võimalusel olen parkinud alati sinna tee äärde, kus antud ala on. Pole trahvi saanud. Sain neljapäeval seal trahvi. Nii mina kui kõik teised liiklejad, kes seal tee ääres parkisid. Tegin ka märgist pilti ja kohast kus auto seisis, ning esitasin vaide. Vaidele sain vastuse, et: mootorsõiduk oli pargitud kesklinna avalikul tasulisel parkimisalal ja parkimistasu oli maksmata. Helistasin neile ja uurisin, mida tähendab siis Parklamärk, mille all parkimine ja parkimiskell 2h (7.00-19.00) ja selle all omakorda kesklinn (kus taga tasuline parkimine) ja kellaajad ning summa. Sain vastuseks, et 2h tohib seal üldse kokku ajaliselt parkida ning esimesed 15min on tasuta ning see et ma pole seal enne trahvi saanud on vedamine. Ma ei teagi mida teha, sest nägin, et pahaseid inimesi oli seal peale minu veel.
Hea meelega saadaksin teile ka pildi sellest märgist, sest mina ei loe kuskilt välja, et esimesed 15 min on tasuta ja üldse kokku tohib seal ajaliselt parkida 2h.
Suur tänu vastuse eest ja loodan, et saate mind natukene rohkem valgustada.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ilma konkreetset liiklusskeemi nägemata on tõepoolest raske konkreetse situatsiooni kohta arvamust avaldada. Samas, kui parkimiskohad jäid Tallinna avaliku tasulise parkimisala piiresse, siis kehtibki Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal parkimise alustamisel 15 minutiline tasuta parkimise aeg (kehtestatud Tallinna LV määrusega). Parkimisaja algus tuleb märkida kas parkimiskellaga või vastavat mobiilirakendust kasutades või osta parkimispilet automaadist. Samuti ei ole keelatud parkimise ajaline piiramine (näiteks 2 tunniga). Tallinna avaliku parkimisala piiridel on vastavald liiklusmärgid ja neid alas sees enam ei dubleerita. Nõustun, et teatud juhtudel võib tekkida tõepoolest segadus tasulise parkimisala piiritlemisel eramaast. Sageli on tegemist nn tagantjärele hindamisega, et kas territoorium oli linnamaa või eramaa. Tänapäeval on reeglina eramaad siiski juba piiritletud konkreetsete tõketega või kaasatud eraparklate võrgustikku (Europark, Citypark jm) ning vastavate märkidega tähistatud. Kui soovite detailsemat olustiku analüüsi, võite kirjutada mulle e-posti koos parkimiskorraldust kajastavate fotode ja plaanidega. Konkreetse liiklussituatsiooni hindamine on üldjuhul tasuline teenus meie büroos. Hinnainfo jms saame vahetada samuti e-posti teel.
 

Küsimus: Kui on Eestis kehtiv liikluskaristus, kas siis on võimalik teha näiteks soome juhiluba mida võib kasutada ka Eestis?03.12.2018

Kui on Eestis kehtiv liikluskaristus, kas siis on võimalik teha näiteks soome juhiluba mida võib kasutada ka Eestis? Mõndade väidete põhjal usun arvama, et nii võib.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Küsimusele keeruline vastata, kuna sellest ei selgu, mida peate silmas kehtiva karistuse all - kas karistust, mis seisneb juhtimisõiguse äravõtmises või karistust, mis takistab juhiloa tegemist liiklusseaduse § 106 lg 1 alusel.

Kui jutt käib karistusest, mis seisneb juhtimisõiguse äravõtmises, siis Soome juhiluba ei päästa, kuivõrd Soomes või mujal saadud juhiluba ei muuda karistust olematuks ega tühista karistuses seisnevat keeldu mootorsõiduki juhtimiseks.

Kui jutt käib karistusest, mis takistab LS § 106 lg 1 kohaselt juhiloa saamist, siis ei takista Eestis karistuse olemasolu juhiloa saamist teises riigis, kui tolle riigi õigusnormid juhiloa saamist võimaldavad. LS § 106 sätestab Eestis juhtimisõiguse saamise eeldused. Kui konkreetse välisriigi juhiluba on Eestis tunnustatav, siis ma ei näe põhjusi, miks ei peaks selle juhiloaga saama Eestis mootorsõidukit juhtida.
 

Küsimus: Kas mul on jalgratturilt võimalik kahju sisse nõuda, kui vormistasime avarii, aga süüdlane jäi fikseerimata?22.11.2018

Tere, Sõitsin autoga ja minule sõitis küljeukse pihta jalgrattur. Politsei käis ka kohal, aga sai räägitud, et täidame paberid ja politsei lahkus. Täitsime paberid, joonistasime, kus keegi sõitis, kirjutasime nimed, aga kumbki meist ei kirjutanud, kes on süüdi, kes keeras kellele ette vms. Teine pool väidab, et suuliselt leppisime kokku, et igaüks kannab oma kahju ise ja mõlemad oleme süüdi ja sellepärast dokumendi peale ei läinud kirja, kes süüd tunnistab või mida kokku lepiti. Kas mul on võimalik nõuda temalt kahjutasu uksemõlgi eest või siiski mitte? Ehk kui paberile süüdlast kirja ei pandud ja väidab, et suuliselt leppisime kokku, et igaüks kannab oma kahju ise.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

No miks Te siis ei kirjutanud paberile, keda vastutavaks peate? See selle paberi koostamise mõte ja eesmärk ju ongi..... Et hiljem olulist asjaolu tõendada ja vaidlusi välistada.

Tagantjärele tarkus muidugi midagi väärt ei ole ja praeguses olukorras peate selleks, et esitada nõue jalgratturi vastu tõendama, et jalgrattur oli kokkupõrkes süüdi. Sobiateks tõenditeks võivad olla võimalikud valvekaamerate vms salvestused, tunnistajate ütlused, jalgratturi enda ütlused juhtumi asjaolude kohta jm andmed, mille alusel saab sündmust nö taastada.

Võlaõigusliku üldpõhimõtte kohaselt peab teisele isikule kahju tekitanud isik tekitanud kahju hüvitama. Seega, kui Teil õnnestub tõendada, et kahju tekitamise eest on vastutav jalgrattur, siis on tal kohustus kahju hüvitada. Kui jalgrattur soovib tugineda kokkuleppele, millega Teie loobusite kahjunõudest tema vastu, siis peab jalgrattur sellise kokkuleppe olemasolu tõendama. Vaidluse korral hindab poolte esitatud tõendeid ja väiteid kohus ja teeb otsuse kujunenud siseveendumuse kohaselt.
 

Küsimus: Kes peab kellele teed andma kui on kolm sõidurada ja siis äärmised kaovad ära?16.11.2018

Tere,
Sooviks teada kuidas nüüd korrektne on:
Sõidan oma reas, minust vasakul või paremal pool olev rida lõpeb, ning minust siis vasakul või paremal olev auto tahab minu ritta ümber reastuda - jätame elementaarse viisakuse kõrvale ning kellel on antud olukorras eesõigus? Kas ma pean ta vahele laskma või tema peab leidma sobiva hetke, millal ta saab ümber reastuda?
Väga tüüpiline olukord Tallinna liikluses tipptunnil, kus lihtsalt pressitakse ennast vahele nagu homset ei olekski. Samuti sooviks viidet liiklusseadusele, mis seda olukorda käsitleb.
Parim, mis praegu leidsin on §93. Taga sõitev rööbasteta sõiduki juht peab andma teed ümberreastuvale naaberrea juhile. Kas see siis tähendab seda, et sõidame kõrvuti, vajutan pisut gaasi, et olla temast eespool, panen suunatule sisse, lasen sellel 3 sekundit vilkuda ja keeran samamoodi nagu homset ei olekski ja avarii korral jään ka õigeks?
Kokkuvõtvalt, ümberreastumisel kes peaks kellele teed andma ja millistel juhtudel?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklete ilmselt veel vana s.o enne 2011.a kehtinud liikluseeskirja järgi. Täna kehtiv liiklusseadus ei näe enam ette seda, et taga sõitva sõiduki juht peab andma teed ümberreastuvale naaberrea juhile. Täna kehtib kõikidele manöövrit tegevatele juhtidele üldreeglina LS § 33 lg 2 p 8, mille kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Erandi loob LS § 47 lg 1, mille kohaselt, kui rida soovitavad vastastikku vahetada kõrvuti sõitvad sõidukid, tuleb teed anda paremal oleva sõiduki juhile. Seega situatsioonis, kus üks sõiduk liigub otse ja teine soovib vahetada rida, on oma manöövri ohutuses veenumise kohustus reavahetust planeerival juhil. Otse liikuval juhil ei ole seadusest tulenevat tee andmise kohustust. Loomulikult ei ole keelatud lähtuda tervest mõistusest ja üldisest liiklusviisakuse kriteeriumist ning teeandmise kohustuse puudumisele vaatamata anda rida vahetada soovijale teed olukorras, kus reavahetus on keeruline.
 

Küsimus: Kuidas tõlgendada, kui kiirmenetluse otsuse jõustumise kuupäeva ei ole?14.11.2018

Tere,
Toimus väärteo rikkumine ja nõustusin kohapeal kiirmenetlusega. Kiirmenetluse otsuse blanketid on täidetud korrektsete andmetega ja allkirjastatud koostaja ning menetlusaluse isiku poolt. Avastasin aga, et menetluse otsusel on vasakul küljel "Otsus jõustunud kuupäeva lahtritega" aga need on jäetud tühjaks e. nagu otsus poleks jõustunud?
Kuidas seda tõlgendada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Väärteomenetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole enam võimalik kaebust esitada. Teisisõnu - otsus jõustub, kui otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Kiirmenetluses tehtud otsust saab vaidlustada 15 päeva jooksul, arvates otsuse tegemisest ja menetlusalusele isikule kätte andmisest. Kui otsuse vaidlustamise tähtaeg ei ole veel möödunud, ei saagi otsus sisaldada märget selle jõustumise kohta. Samuti ei tähenda märke tegemata jätmine seda, et otsus ei jõustugi. Otsus jõustub automaatselt sõltumata mistahes märgetest, kui kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole esitatud.
 

Küsimus: Kas parkimist korraldaval ettevõttel on õigus määrata trahv parklas oleva liiklusmärgi eiramise eest?13.11.2018

Parkisin auto kaubanduskeskuse parklas parkimiskohale, jäi aga märkamata ajutine liiklusmärk peatumise ja parkimise keeld, kuna see asus parkla posti taga. Kas parkimist korraldaval ettevõttel (antud juhul CityPark)on õigus määrata trahv märgi eiramise eest?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Eeldan, et tegemist on leppetrahviga. Leppetrahv on parklaoperaatori ja parkimisteenuse kasutaja vaheline trahvikokkulepe parkimistingimuste rikkumise eest parkimisteenuse kasutaja poolt. See kokkulepe sisaldub parkimislepingus, mis loetakse sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Parklas kehtivad liikluskorraldusvahendid on üldjuhul parkimistingimuste osa. Liiklusmärkide nõuete rikkumine on seega ühtlasi parkimistingimuste rikkumine, mille eest on võimalik rakendada leppetrahvi kokkulepet.
 

Küsimus: Kas munitsipaalpolitseil on alust alustada menetlust foto põhjal ilma ise olukorda fikseerimata?07.11.2018

Tere,
Parkisin mõned minutid alal, kuhu oli märgitud, et parkimine lubatud vaid ettevõtte X klientidele. Saan aru, et eksisin kuna ei olnud parkides ettevõtte klient. Tagasi auto juurde saabudes oli kojamehe vahel prinditud tekst: "Siia tohib parkida ainult X klient poe külastamise ajaks. Teavitame, et oleme parkimiskorralduse eiramist pildistanud ja teavitanud munitsipaalpolitseid". Seejärel oli välja toodud ka Liiklusseaduse paragrahv 241.
Kas munitsipaalpolitsei on alust alustada menetlust foto põhjal ilma ise olukorda fikseerimata?
Kui siiski kõik on korrektne, kas menetlust alustatakse auto omaniku vastu (kes ei kasutanud sel hetkel autot) või kuidas tuvastatakse auto tegelik kasutaja ehk mina, kes eksisin liiklusseaduse vastu?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Menetlust alustatakse süüteoteate põhjal. Juhul, kui selline teade MUPO-le saadeti, siis on MUPO pädev parkimisasjades väärteomenetlust läbi viima. Väärteomenetluse alustamiseks on siiski alust üksnes juhul, kui parkinud sõiduk rikkus liiklusseaduse kohaselt kehtestatud parkimiskorda - teisisõnu parkimist reguleerivate liikluskorraldusvahendite nõudeid.

Väärteomenetluses hinnatakse siis kogutud tõendeid, mille pinnalt langetatakse otsus kas mõjutusvahendi kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta. Iseenesest võib foto tõendiks olla küll. Milline tähendus sellele faktiliste asjaolude tõendamise seisukohast antakse, on tõendi hindaja otsustuse ja siseveendumuse küsimus.

See, kas menetlust alustatakse auto omaniku või auto parkinud isiku suhtes, sõltub rakendatavast menetlusliigist. Alternatiivselt on võimalikud mõlemad variandid.
 

Küsimus: Kui mult on ära võetud esmased juhiload 4 kuuks, siis kas on võimalik kuidagi seda aega lühendada või varem need tagasi saada?01.11.2018

Tere!
Kui mult on ära võetud esmased juhiload 4 kuuks, siis kas on võimalik kuidagi seda aega lühendada või varem need tagasi saada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

 

Küsimus: Mis õigused on korterühistul teisaldada parklast sõiduk, mida pole aastaid liigutatud?31.10.2018

Sõiduk on pargitud korteriühistu parklasse korrapäraselt, kuid pole mitmeid aastaid liigutatud. Korteriühistu on teinud erinevaid märkusi sõiduki omanikule, et antud auto ära likvideeritaks, kuid omanik vilistab selle peale ega kavatse reageerida. Autol on kehtiv kindlustus (uue seadusega seoses eeldaks sundkindlustust). Autol puudub kehtiv ülevaatus aastast 2013. Autol puuduvad ROMU tunnusmärgid (katkised klaasid, -rehvid).
Auto raiskab tarbetult parkimiskohta elamurajoonis, kus parkimisega on niigi kitsas.
Kas tohiks näiteks sellisel juhul paigaldada sõiduki taha ivaliidi parkimiskoha silt, mis tähendaks, et auto pargib valesti ning kuulub teisaldamisele?
Kas tohiks näiteks sellisel juhul paigaldada sõiduki taha "parkimise keeld" ja teisaldamise hoiatuse silt, mis tähendab, et auto pargib valesti ning kuulub teisaldamisse? (sildi legaalsus nõuab vist omavalitsuse heakskiitu?). Kas on ehk veel teisi alternatiive, mis korteriühistut aidata saab sellises olukorras autodega, millel puudub või on kindlustus, kuid pole liikluses pikka aega osalenud ning raiskab parkimiskohti?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tere. Konkreetsete parkimisolukordade lahendamine on veidi pikem teema, mis ei mahu Vastused.ee formaati ning eeldavad põhjalikumat situatsioonianalüüsi. Liiklusseaduses toodud teisaldamise alused ei pruugi igakordselt aidata või olla kasutatavad.

Korteriühistus toimub kaasomandisse jääva vara haldamine ja kasutamine kaasomandi kasutamist puudutavate sätete järgi. Üldreeglina toimub kaasomandi kasutamine kaasomanike vahelisel kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel määrab kaasomandi kasutamise korra kohus. Konkreetsel juhul on parkimistingimuste kehtestamine korteriühistu pädevuses. Parkimistingimustega võib välistada teatud sõidukite parkimise või parkimisele ka teatud ajalimiidi seadmist. Küsimus on ühistuliikmete otsuses (üldkoosoleku otsuses). Milline peaks olema parim ja asjakohane meede, vajab põhjalikumat analüüsi.

Liiklusseadusest tuleneva abinõuna võib kaaluda ka LS § 92 lg 2 p 3 kohaldamist, kui sõiduk segab tee hooldustöid. Hooldustöödena võib olla vaadeldav nii langenud lehtede koristus kui ka lumekoristus talvel, samuti pindamine vms tee seisukorda parendav tegevus.