Liiklusõigus

Kui kohtutäitur saatis otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta väärteoasjas määratud rahatrahvi sissenõudes, siis see otsus tähendabki, et täitemenetlus on trahvi osas lõpetatud. Täitekulude sissenõudes täitemenetlus jätkub. Trahvi täitmise aegumine on seadusest tulenev tagajärg, mis vormistatakse kohtutäituri otsusega. Kohtutäituri otsuse alusel viiakse karistusregistris sisse vajalikud muudatused e. aegunud trahvi andmed kantakse karistusregistri arhiivi. Seda, kas kohtutäitur edastab täitemenetluse lõpetamise otsuse ise karistusregistrile, tuleb uurida kohtutäituri büroost. Võite kohtutäituri otsuse ka ise karistusregistrile esitada koos taotlusega karistusregistris karistusandmete korrastamiseks.

Kopeerin vastuseks Tallinna linna veebilehel oleva info, kuna vastab põhjalikult esitatud küsimusele:

Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kui parkijad ei tasu riigipühade ajal kesklinnas sõiduki parkimisel parkimistasu. Parkimistasu maksmata jätmisel riigipühade ajal järgneb vältimatult viivistasu otsuse koostamine.

Seoses eeltooduga peame vajalikuks selgitada järgmist. Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (edaspidi määrus) § 8 lg 1 p 1 järgi on mootorsõiduki ja selle haagise tasulise parkimise aeg kesklinna tsoonis esmaspäevast reedeni kell 07:00-19:00, laupäeval kell 08:00-15:00, pühapäeval tasuta. Selline nõue kehtib juba alates 01. jaanuarist 2013. Määruse § 8 lg 1 p-s 1 on toodud nädalapäevad. Pühapäev on nädala päev, millele eelneb laupäev ja järgneb esmaspäev, pühapäev on nädala seitsmes ja viimane päev. Riigipühad ja riiklikud tähtpäevad on sätestatud Pühade ja tähtpäevade seaduses. Riigipühade loetelu on toodud ammendavalt seaduse §-s 2. Riigipühadeks on 1. jaanuar - uusaasta, suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, 1. mai- kevadpüha, nelipühade 1. püha, 23. juuni- võidupüha, 24. juuni- jaanipäev, 20.august – taasiseseisvumispäev, 24. detsember – jõululaupäev, 25. detsember- esimene jõulupüha, 26. detsember – teine jõulupüha. Seega ei saa pühapäeva mõistet samastada riigipühade mõistega. Juhul, kui riigipüha satub kalendris pühapäevale, siis parkimistasu ei pea maksma. Arvestades määruse § 8 lg 1 p 1 sätestatut, on avaliku tasulise parkimisala kesklinna tsoonis parkimine tasuta pühapäeval.

Süü tõendamine on menetleja kohustus. Seega peab menetleja tõendama ka seda, millises kiiruserežiimis mõõtetulemuse fikseerimisel mõõdetav sõiduk asus. Sellist asjaolu on võimalik tõendada näiteks mõõteobjekti kaugusega mõõtjast. Lasertüüpi kiirusmõõtjad fikseerivad ka mõõteobjekti kaugusest. Seega, kui on teada mõõtmise koht ja mõõteseade kuvab ka objekti kauguse seadmest, on võimalik tuvastada objekti asukoht teel.
Radartüüpi mõõtjatel kauguse mõõtmise funktsiooni ei ole. Sellisel juhul tuleb mõõdetava objekti kaugus tuvastada muul moel (tunnistajate ütlused, videosalvestis vm asjakohane tõend).

Kuidas antud juhul mõõtekaugus on tuvastatud ja kas olemasolevate tõendite pinnalt saab tuvastatud kauguse usaldusväärseks tunnistada, tuleb hinnata väärteomaterjalide põhjal. Kui soovite selles osas hinnangut, küsida väärteomenetlejalt väärteotoimiku koopia, võtke see kaasa ja tulge konsultatsioonile.

Paraku ei tulene minule teadaolevalt kehtivast õigusest üheselt selgelt mõistetavat kohustust tähistada automaatne kontrollseade liiklusmärgiga 559. Märgid 559a ja 559b „Automaatkontroll” osutavad küll automaatsele liiklusjärelevalve teostamisele, kuid puudub norm, mis muudaks kohustuslikuks selle märgi paigaldamise iga mõõteseadme ette. Märgi otstarbest iseenesest selle paigaldamise kohustust tuletada ei saa. Märgi paigaldamine teenib pigem liikluse rahustamise eesmärki ja selle otsustab teeomanik või automaatse mõõtesüsteemi kasutaja.

Vääralt koostatud leppetrahviotsuse tühistamine ei välista põhimõtteliselt uue leppetrahvi otsuse koostamist ja esitamist, kui leppetrahvinõude esitamise asjaolud ei ole ära langenud. Soovitan hinnata, kas uus leppetrahviotsus on sisuliselt põhjendatud ja vajadusel kaaluda selle suhtes samuti vaide esitamist. Leppetrahvinõude puhul kehtib ka tingimus, et leppetrahvi nõue tuleb esitada mõistliku aja jooksul. Parkimisel korral kohaldatavate leppetrahvide puhul võib leppetrahvinõude tunduvalt hilisem esitamine olla vastuolus nõude mõistlikul ajal esitamise põhimõttega. Et selles osas midagi kindlamat öelda, vajaksid asjaolud täiendavat ja põhjalikumat kaalumist.

Ei, autots, mida pukseeritakse, ei või juhtida juhtimisõigust mitteomav isik.

Isikuandme kaitse üldmääruse (ÜM) (EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/679) art 17 kohaselt on andmesubjektil õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad
isikuandmed ja vastutav töötleja on kohustatud kustutama isikuandmed põhjendamatu viivituseta, kui kehtib üks
järgmistest asjaoludest:
a) isikuandmeid ei ole enam vaja sellel eesmärgil, millega seoses need on kogutud või muul viisil töödeldud;
4.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 119/43
b) andmesubjekt võtab töötlemiseks antud nõusoleku tagasi vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile a või artikli 9 lõike 2
punktile a ning puudub muu õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks;
c) andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes artikli 21 lõike 1 kohaselt ja töötlemiseks pole
ülekaalukaid õiguspäraseid põhjuseid või andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes artikli 21
lõike 2 kohaselt;
d) isikuandmeid on töödeldud ebaseaduslikult;
e) isikuandmed tuleb kustutada selleks, et täita vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega ette
nähtud juriidilist kohustust;
f) isikuandmeid koguti seoses artikli 8 lõikes 1 osutatud infoühiskonna teenuste pakkumisega.
2. Juhul kui vastutav töötleja on isikuandmed avalikustanud ja peab lõike 1 kohaselt isikuandmed kustutama, võtab
vastutav töötleja kättesaadavat tehnoloogiat ja rakendamise kulusid arvestades tarvitusele mõistlikud abinõud, sealhulgas
tehnilised meetmed, et teavitada kõnealuseid isikuandmeid töötlevaid vastutavaid töötlejaid sellest, et andmesubjekt
taotleb neilt kõnealustele isikuandmetele osutavate linkide või andmekoopiate või -korduste kustutamist.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata sel määral mil isikuandmete töötlemine on vajalik
a) sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks;
b) selleks, et täita vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega ette nähtud juriidilist kohustust,
mis näeb ette isikuandmete töötlemise, või täita avalikes huvides olevat ülesannet või teostada vastutava töötleja
avalikku võimu;
c) rahvatervise valdkonnas avaliku huviga seotud põhjustel kooskõlas artikli 9 lõike 2 punktidega h ja i ning artikli 9
lõikega 3;
d) avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil kooskõlas artikli 89
lõikega 1 sel määral mil lõikes 1 osutatud õigus tõenäoliselt muudab sellise töötlemise eesmärgi saavutamise
võimatuks või häirib seda suurel määral, või
e) õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

Esitasin ülalpool väljavõtte andmete kustutamist puudutavast regulatsioonist. Täpsema info saamiseks soovitan täpsustavate küsimustega pöörduda Andmekaitseinspektsiooni poole

Soovitan vaidlust välimiseks leida autot lükkama isik, kellel on juhtimisõigus olemas. Küsimus sellest, kas sõidukit lükkav isik on juht või mitte, ei ole õiguspraktikas veel selget vastust saanud, mistõttu ei saa välistada, et mõnigi politseiametnik võib sellist tegevust pidada mootorsõiduki juhtimiseks. LS § 2 p 41 kohaselt loetakse mootorsõiduki juhtimiseks ka juhi kohal mitteviibiva isiku tegevust, mis mõjutab juhtimisseadiste abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust. Seega on võimalike vaidluste vältimiseks mõistlik leida mootorsõiduki kulgemist rooliratta abil suunama juhtimisõigust omava isiku. Hoogu lükkav isik juhi mõiste alla pigem ei mahu.

Printsiibis peaks kahju põhjustanud bussi kindlustus katma kahjustatud bussi kahjustused. Kahju põhjustanud bussi kahjustusi kindlustus ei kata ja sellise kahju eest vastutab kahju tekitanud isik. Kui ettevõttel on olemas ka vabatahtlik kindlustuskaitse, siis võib kahju põhjustanud isik vastutada ka üksnes kindlustuslepingus sätestatud omavastutuse ulatuses. Kui vabatahtlikku kindlustuslepingut ei ole siiski sõlmitud, võib tööandja töötajalt nõuda kahju hüvitamist, kuid sellise nõude puhul tuleb silmas pidada, et töösuhtes tekitatud kahju hüvitamisele kehtib eriregulatsioon, e. töölepingu seadus näeb ette mitmeid kitsendusi töötaja kasuks.

Esimesele küsimusele vastates tuleb märkida, et püstitatud küsimusele tuleb vastus leida läbi kohtupraktika. Autojuhil on LS § 35 lg 4 kohaselt kohustus mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Ülekäigurada on sõidutee osa. Seega kui jalakäija on astunud või astumas sõiduteele, peab juht LS § 35 lg 4 regulatsioonist juhinduma. Edasine on küsimus faktilistele asjaoludele antavast hinnangust. Kui jalakäija astus sõiduteele 3 sõiduraja kaugusel, siis võib küsida, kas juhi poolt ülekäiuraja ületamine ohustas jalakäijat või mitte. Iga olukord on erinev, seega täpsemaid juhiseid siinkohal anda on keeruline.

Vastates teisele küsimusele, siis keelumärkide 35 (möödasõidukeelu märk kannab numbrit 352) mõjupiirkond ulatub märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni ASULA LÕPUNI või piirangut lõpetava märgini (MKM 22.02.2011.a määrus nr 12 " Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" § 8 lg 2 p 1).