Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas see on normaalne, et helkuri eest saadud trahvi tõttu ei saa aasta aega registrikeskuses eksamile minna?19.04.2017

Sain helkuri eest trahvi esimest korda ja ei lasta ark eksameid tegema. Kas üks aasta helkuri pärast on normaalne?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esmakordselt juhtimisõigust taotleval isikul ei tohi olla kehtivaid karistusi teatud rikkumiste eest. Üldjuhul on tegemist raskemate liiklusalaste süütegudega. Samas näeb LS § 106 lg 1 p 5 ette, et isik ei tohi olla korduvalt karistatud mistahes muude liiklussüütegude eest, mis on sätestatud LS 15.peatükis. Helkurikohustuse rikkumine kuulub jalakäijale etteheidetavate tegude alla ja vastutus on sätestatud LS §s 259. Sellise rikkumise eest ühekordse karistuse olemasolu juhiloa taotlemist ja saamist ei takista. Soovitan kontrollida oma karistusandmete õigsust e-toimiku kaudu karistusregistrist.
 

Küsimus: Kas on võimalik kusagilt jälgida ka mis kuupäeval karistus kehtetuks muutub?19.04.2017

Kas on võimalik kusagilt jälgida ka mis kuupäeval karistus kehtetuks muutub? Mõni aasta tagasi juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest karistati mind rahatrahviga ning nüüd on huvi teada millal see kehtetuks muutub. Kui ma maksan ära selle nüüd siis hakkab 1a jooksma, kuid võib olla ka nii, et ta kustub varem ära kui makstes.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Oma karistuste seisu saate vaadata e-toimiku kaudu karistusregistrist. E-toimik - logite sisse - valite ülevalt menüüst "karistusregister" - siis päring enda kohta - ja edasi juhendab teid juba keskkond ise.

Väärteoasjas määratud karistus kustub ühe aasta möödudes karistuse täitmisest e. rahatrahvi puhul trahvi tasumisest, aresti ja lisakaristuse puhul nende ärakandmisest.
 

Küsimus: Kas saan teha AM-kategooria juhilube ja juhtida motorollerit, kui olen saanud karistada autoga lubadeta sõidu eest?11.04.2017

Tere
Sain kriminaalkorras karistada alkoholijoobes ilma lubadeta autoga sõites, ning tingmisivangistuse katseajaga. AM-kategooria sõidukit võib juhtida enne 1993a 1.jaanuari sündinud isikud ilma AM-kategooria lube omamata, peale seda kui sain kriminaalkorras karistada autoga sõites pidas politsei kinni ka motorolleriga sõites ja kuna ma olen 1993 august sündinud ei tohi ma tegelikult sõita, koostati väärteoprotokoll. Siit ka küsimus, kas mul on võimalik praegusel hetkel teha AM-kategooria juhilube ja juhtida motorollerit?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 105 loetleb need nõuded, millele peab vastama AM-kategooria (mopeed) juhtimisõigust taotlev isik. Muuhulgas ei tohi isikul olla karistatust karistusseadustiku 23.peatükis sätestatud liiklussüüteo eest (sinna kuulub ka mootorsõiduki joobes juhtimine). Seega omades karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, ei saa te enne karistuse kustumist endale ka AM-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. KarS § 424 järgi mõistetud katseajaga vangistus kustub, kui katseaja lõppemisest on möödunud 3 aastat.
 

Küsimus: Kas ma ei saagi juhendaja tunnistust, kui sain karistada asja eest, millega võidakse ära võtta ka juhiluba, kuigi mul ei võetud?05.04.2017

Tere
Kas minu on õigus taotleda juhendaja tunnistus kiirusületamise eest. Esitasin küsimuse maantee ametile ja nende vastus oli, et ei ole õigust. Saadan Teile nende vastuse
Liiklusseaduse § 109 lg 2 p 2 kohaselt isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul järgmistel tingimustel:
2) juhendajal ei ole kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest liiklusseadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu. See tähendab, et kui liiklusseaduse säte, mille kohaselt oli isik karistatud, näeb ette juhtimisõiguse äravõtmist, kuid juhtimisõigust ei võetud ära, siis see karistus läheb ikkagi arvesse ning juhendaja tunnistust ei saa taotleda enne karistuse kustumist karistusregistrist.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Jah, kui isikul on kehtiv karistus sellise süüteo eest, mille eest seadus näeb ette võimaluse juhtimisõiguse äravõtmiseks, kuid reaalselt ei ole isikut sellise karistusega siiski karistatud, ei vasta selline isik mootorsõiduki juhi juhendaja suhtes kehtestatud nõuetele ning ta kvalifitseerub peale karistuse kustumist (väärteo korral 1 aasta peale karistuse ära kandmist).
 

Küsimus: Kas vahtralehtedega tohib töötada B-kategooria sõidukiga?05.04.2017

Kas vahtralehtedega tohib töötada B-kategooria sõidukiga?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esmase juhiloa omajale ei ole takistusi B-kategooria sõiduki kasutamisel töökohustuste täitmisel.
 

Küsimus: Kas saaksin pääseda ÜKT-ga, sest tingimisi karistus pööratakse vangistuseks, kuna jäin lubadeta sõidu eest taas vahele?28.03.2017

Tere, Mul kriminaalhooldus peal (lubadeta sõidu eest). Sain 1 aasta kriminaalhooldust ja kui seadust rikun, siis on 4 kuud vangistust. Nüüd 2 päeva tagasi tekkis mul olukord, kus jäin uuesti vahele: Kas oleks mingit muud võimalust? Mul on vaja trahvid maksta, sain Soome tööle. Kas mul oleks võimalik ÜKT'd teha või on veel variante.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sama küsimusega on juba otse minu poole pöördutud. ÜKT on nn viimane õlekõrs, mis võib reaalsest vangistusest päästa. Kas ja millised on reaalsed võimalused, saab hinnata peale konkreetse olukorraga ja juhtumi asjaoludega tutvumist.
 

Küsimus: Kas ATV-ga mis ei ole registris või on registreeritud MS2 kat. sõidukina võib liigelda avalikel teedel?28.03.2017

Tere!
Kas ATV-ga mis ei ole registris või on registreeritud MS2 kat. sõidukina võib liigelda avalikel teedel? Viimasel ajal on Auto24 portaalis ATV-de müügikuulutustes hakatud väitma, et võib aga max kiirus 25km/h ja sõidukil peaks olema aeglase sõiduki märk.
Näiteks:
http://www.mototehnika.ee/used/2489245
http://www.mototehnika.ee/used/2485533
Räägitakse liikurmasinast millele taha kinnitatud aeglase sõiduki tunnusmärk ja kiirusepiirangust 25km/h.
Liiklusseadus ütleb ju et MS2 maastikusõidukiga võib ainult teed risti ületada, silda ületada ja talvel kui tee teistele sõidukitele läbimatu siis võib sõita maastikusõidukiga. Liikurmasinate all mõistetakse eritöö masinaid ja muruniidukeid. ATV justkui ei kuulu sinna hulka.
Seni võib liikluses osaleda ATV-dega mis arvel T5,T3 või L7e kat. sõidukina.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Pean vastama, et mul puudub teadmine, mida müügikuulutuse ülespanija 25 km/h kiirusepiirangu ja teel liikumise seose vahel silmas on pidanud. Võimalik, et tegemist on traktorina registreeritud sõidukiga, millele on registreerimisel seatud kiirusepiirang 25 km/h. Käesoleva keskkonna formaat ei võimalda teha süvaanalüüsi nn ATV registreerimise võimaluste kohta. Soovitan sama küsimusega pöörduda Maanteeameti Liiklusregistri poole.
 

Küsimus: Kas järelhaagisega, mis kaalub ligi 10t, on inimlik sõita ilma piduriteta?24.03.2017

Haagist veab 3-teljeline veoauto MAN. Haagis 1-teljeline 10t kaaluv "sõiduk", millel pidurid puuduvad järele haakides. Ehk pidurdades pidurdab ainult haagist vedav sõiduk. Tehase poolt on haagis muidugi pidurdav aga "katki". Mis on karistused?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sellise tehnilise rikkega mootorsõiduki juhtimise eest, millel ei ole omal jõul liikumine tehnilise rikke olemusest tulenevalt lubatud, näeb LS § 209 ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut e. kuni 400 eurot. Sellise sõiduki juhtima lubamise eest omaniku, valdaja või muu vastutava isiku poolt on ette nähtud samasugune karistus. Sõidupiduri mittetoimimine (ka haagisel) on rike, mille esinemisel sõiduki liikumine omal jõul on keelatud.
 

Küsimus: Kuidas on reguleeritud olukord, kui auto sõidab ülekäigurajal otsa pakirobotile, mida pole ju parempöördel näha?24.03.2017

Parempööre eraldi pöörderajalt, reguleerimata ülekäigurada, ühtegi jalakäijat nägemisulatuses polnud, ilm hall ja natuke ka udune, asulas. Äkki keset teed "sebral" pakirobot, pisike ja madal nagu nad on, suht järsk pidurdus ja terveks ta jäigi, hetk hiljem paistis paremalt, u. 10m kaugusel ka saatja.
Otsasõidu korral sarnases situatsioonis, ülekäigurajal, jalakäiale, ratturile, tasakaaluliikurile jms. on suht üheselt süü autojuhil, aga mis seis on sellistega. LS-s pole juttugi neist, veel vähem juhi kohustustes neile teeandmisel, varsti hakkavad nad ju ka ise ringi liikuma. Reaalne situatsioon, kuidas laheneks kindlustusjuhtum otsasõidu korral.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Pakirobotid jms robotliikurid ei hakka päris iseseisvalt liikuma siiski enne, kui selleks on loodud ka õiguslik reeglistik. Täna otseselt robotliikuri liiklemist puudutavaid reegleid liiklusseaduses ei ole ning juhinduda tuleb olemasolevatest reeglitest. Robotil reguleerimata ülekäigurajal kindlasti sõidueesõigust ei ole ja autojuhil ei ole põhimõtteliselt ka kohustust sellisele robotile ülekäigurajal teed anda. Samas ei saa eirata üldreeglit, et liikluses tuleb käituda viisakalt ja kahju tekitamist vältivalt. Seega kui on võimalik kahju ära hoida, siis tuleb seda teha. Kui kahju ärahoidmine polnud võimalik, siis kirjeldatud situtatsioonis vastutab kahjuliku tagajärje saabumise eest siiski roboti valdaja ise. Eks roboti omanik peab tagama, et robot, liikudes sõiduteel, oleks autojuhtidele nähtav. Kahju tekkimise riski kannab roboti omanik ise. Kuivõrd robotid ei kuulu praeguse hetkega kindlustamisele (sarnaselt tasakaaluliikuritele, tõukeratastele, monoratastele jms), siis on kahjude hüvitamiseks kohustatud roboti valdaja e. isik, kes robotit kahju tekitavalt käitas või omas kontrolli roboti liikumise ja tegevuse üle.
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, et rahatrahv asendada ühiskondliku kasuliku tööga?23.03.2017

Tervist
Sain rahatrahvi, maksmiseks anti aega 3 kuud. Nüüd tähtaeg tulemas ja pole vaba raha, et seda tasuda. Kelle poole pean pöörduma ja kas/kuidas on mul võimalik rahatrahv asendada ühiskondliku kasuliku tööga?

Tänud!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Väärteomenetluse seadustiku § 209 lg 2 näeb ette, et kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole võimalik täita väärteo eest kohaldatud rahatrahvi, võib kohtuväline menetleja süüdlase avalduse alusel oma määrusega rahatrahvi täitmise tähtaja edasi lükata.

Põhimõtteliselt ei välista seadus võimalust taotleda trahvi tasumiseks täiendavat tähtaega ka siis, kui selline tähtaeg on juba varasemalt määratud, kuid trahvi pole olnud võimalik tasuda. Igal juhul peab menetleja taotluse lahendama ning taotlust lahendavast määrusest saab teada, kas taotlus rahuldati või mitte. Taotlust esitades tuleb oma maksevõimetust tõendada e. esitada ka tõendid selle kohta, miks trahvi ei ole määratud tähtajaks olnud võimalik tasuda.

Rahatrahv asendatakse sissenõudja avalduse alusel kohtu poolt väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 kohaselt juhul, kui määratud trahv on jäänud ettenähtud tähtajaks tasumata. Tasumata rahatrahv asendatakse arestiga. Süüdlase taotlusel võib trahvi arestiga asendav kohus asendada aresti omakorda üldkasuliku tööga (ÜKT). Seega tasumata trahvi puhul automaatset asendamist ÜKT-ga ei toimu, vaid selleks peab tegema sissenõudja vastavasisulise avalduse kohtule. Eelkirjeldatud asendamismenetlus leiab aset juhul, kui tasumata trahv on täitmiseks saadetud kohtutäiturile ning kohtutäitur on tuvastanud, et süüdlasel puudub vara, millele sisenõuet pöörata, st kõik muud täitmisviisid (sissetuleku ja pangaarvete arest jms) ei ole andnud tulemust. Üldjuhul leiab asendamismenetlus aset veidi enne trahvi sundtäitmise tähtaja aegumist. Aegumistähtajaks on 4 aastat arvates otsuse jõustumisest.