Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mille alusel avarii süüdlaselt kahju nõuda, kui vajan ravi ja tööl käia ei saa?15.12.2016

Tere, Juhtus liiklusõnnetus, mina olen kannatanu, sõitsin peateel ja mulle sõideti ette, sain õnnetuses kannatada -rindkere luumurd, seljavigastus ja tugev rindkere põrutus, mis tekkis turvavööst. Kas on õigus liiklusõnnetuse tekitajalt ka midagi nõuda, nagu näiteks minu arstide juures käimised ja moraalsed kahjud, auto kütusekulud, kuna olin kolm nädalat haiguslehel, ei saanud tööle. Muidugi raha ei paranda tervist, aga vähemalt midagigi. Kuidas ja kui palju on õigus nõuda sellise asja eest? Jään Teie vastust ootama.
Tõid ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusõnnetuse tagajärjel vara- ja tervisekahju saanud isikul on õigus kahju põhjustanud isikult nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Osa sellest kahjust korvab kahju põhjustanud isiku tsiviilvastutuse kindlustanud kindlustusselts liikluskindlustuse seaduse alusel. Osa kahju jääb liikluskindlustuse kaitsest välja (näiteks mittevaraline kahju, saamata jäänud tulu, mõned kululiigid). Nõuded selliste kahjude osas saab esitada otse kahju tekitamise eest vastutava isiku vastu. Kui isik ei nõustu kahju hüvitamisega, on kahjustatud isikul õigus esitada oma nõue kohtu kaudu. Mõistetavalt tuleb tekkinud kahju ja selles suurust tõendada.
 

Küsimus: Kas ma võin oma e-toimiku asju näidata kellelegi kolmandale isikule, näiteks tööandjale?13.12.2016

Küsimus. Kas ma võin oma e-toimiku asju näidata kellelegi kolmandale isikule, näiteks tööandjale? Näiteks on kirjutanud alla, et pean neile näitame omi andmeid.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kahjuks ei saa küsimuse teisest poolest aru. Esimese poole kohta saab öelda, et üldiselt ei ole keeldu enda kohta peetavate andmete näitamise kohta isikutele, kellele neid soovite näidata. Erand kehtib väärteomenetluses ja kriminaalmenetluses kogutud andmete kohta, mida tohib avalikustada üksnes menetleja loal.
 

Küsimus: Kui Soome kodanikul on Soomes peatatud mingiks ajaks juhtimisõigus (eesti juhiluba), siis kas Eestis tohib sõita?13.12.2016

Tere.
Lugesin eelnevalt vastatud küsimusi, kuid täpselt sellist ei leidnud, kus oleks tegemist Soome sissekirjutatud inimesega. Seega kui Soome kodanik, kellel on eesti juhiluba, saab Soomes juhtimisõiguse keelu mingiks perioodiks, siis kas ta võib Eestis ikka sõita või laieneb see keeld siia riiki ka?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 125 lg 2 kohaselt loetakse juhtimisõiguse äravõtmiseks ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist.
 

Küsimus: Kes peab maksma foori detaili kahju, kas juht, kes põhjustas avarii omaniku teadmata või siis ikkagi auto omanik?12.12.2016

Kindlustamata autoga tehti omaniku teadmata avarii, kus ei osalenud teisi autosi aga lõhuti auto ja kallis fooridetail. Politsei ei tulnud, kuna polnud teisi osalejaid. Akt allkirjastati. Kes maksab (foori) kahjunõude? Auto võeti omaniku loata. Kas omanikul on võimalus sellel põhinevalt suunata see autojuhile? Kas on võimalik küsida kahjunõude suuruse põhjendust?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui sõiduki suhtes oli sõlmitud ja olemas kehtiv liikluskindlustuse leping ning sündmus sai sündmuskohal ettenähtud korras juhi ning kahju saaja vahel fikseeritud ning juht oli kaine ning omas juhtimisõigust, siis korvab liiklusõnnetusega kolmandale isikule tekitatud kahju juhi vastutuse kindlustanud kindlustusselts. Sõiduki omanik saab talle tekitatud kahju hüvitamise nõude esitada kahju tekitamises süüdi oleva juhi vastu.
 

Küsimus: Kui kiirmenetluse kõikidele lehtedele pole alla kirjuatud, kas siis pole määratud otsus kehtiv?08.12.2016

Tere!
Sain trahvi kuna sõitsin (omast arust) kollase fooritulega üle reguleeritud ristmiku ilma, et oleks tekitanud liiklusohtliku olukorra nii endale kui ka kaasliiklejatele, k.a. jalakäijatele. Hiljem pildi pealt selgus, et tegu oli siiski punase tulega.
Panin allkirja "õigused ja kohustused" lehele (see, mis on Eesti, Inglise ja Vene keeles) ning samuti panime politseinikuga allkirjad "kiirmenetlus otsused" lehele, sellele lehele, mis läks tema kätte. Mina sain lehe allkirjaga, kus on ainult tema allkiri peal.

Olen kuulnud, et kui kõikidel lehtedel puudub allkiri (just kiirmenetlus otsuste lehel), siis pole määratud otsus kehtiv?
Kas on tegemist mingisuguse jamaga või selline asi tõesti kehtib/kehtis juhul kui mina (isik kes on trahvi saanud, pole kuskile allkirja pannud?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui kiirmenetluse otsusel puudub isiku kinnitus (allkiri) kiirmenetlusega nõustumise kohta, siis on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega, mis võib kaasa tuua kiirmenetluse otsuse tühistamise. Aga enne, kui selles osas mingeid järeldusi tegema saaks hakata, tuleks tutvuda otsuse originaaliga, mis on politseiasutuses. Juhtub, et menetlusaluse isiku allkirju ei võeta neile dokumendi eksemplaridele, mis jäävad menetlusaluse isiku kätte. Kuid originaalil on kõik vajalikud allkirjad olemas. Menetlusaluse isiku kätte jääval eksemplaril menetlusaluse isiku allkirja puudumine ei ole vaadeldav olulise menetlusõiguse rikkumisena, kuna originaalil kiirmenetlusega nõustumise osas allkirja esinemine kinnitab menetlusaluse isiku tahteavaldust. Seega tasub enne vaidlemise alustamise otsustamist alati tutvuda ka kohtuvälise menetleja juures olevate väärteomaterjalidega.
 

Küsimus: Kuidas on üheselt määratud tee nähtavuse piiramise mõiste?07.12.2016

Tere.
Probleemiks on kohalik ristmik, kus on vasakpöörde tegemine paras lotomäng, sest peateel on kiiruspiirang 70 km/h ning kõrvalteelt vasakpööret sooritades on nähtavus vähem kui 60m ühe puu tõttu. Seega oleks maa omanik "tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuete" kohaselt kohustatud kõrvaldama nähtavust piirava puu. Kuid ma pole seni leidnud ühtegi üheselt arusaadavat definitsiooni mõistele "nähtavuse piiramine".
Sellest tuleneb ka küsimus, kuidas on üheselt määratud tee nähtavuse piiramine?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseadus sätestab piiratud nähtavuse mõiste - LS § 2 p 54 kohaselt on piiratud nähtavus olukord, kus tee kurvid, tõusuharjad, teeäärsed rajatised, haljastus või teel olevad takistused, vähendavad nähtavust teel niivõrd, et sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega sõitmine võib muutuda ohtlikuks. Kas konkreetne puu muudab suurima lubatud sõidukiirusega liikumise ohtlikuks puu varjust sooritatavate pöörete tõttu, tuleb konkreetsel juhul hinnata ja analüüsida. Võimalik on pöörduda ka teeomaniku poole taotlusega kehtestada teelõigule kiirusepiirang.
 

Küsimus: Mida teha, kui kindlustus nõuab minult hüvitist, kuigi auto oli müüdud, kuid registris uuele omanikule vormistamata?06.12.2016

tere, Kindlustus nõuab minult kahjuraha minule kunagi kuulunud autoga tehtud avarii eest. Müüsin auto eelmise aasta septembris ära, avarii tehti selle aasta veebruaris. Ma jätsin kontrollimata, et auto oli ümber registreerimata, pärast avariid alles kaks päeva hiljem registreeris avarii teinud inimene oma nimele auto. Esitasin avalduse ka liikluskindlustus fondile, sealt tuli mulle vastus, et mina ei pea maksma kahju, minul on müügileping ja kindlustust minu nimel polnud. Aga nüüd sain kirja maakohtult, kus on kirjas, et pean tasuma kindlustusele 597 eurot koos kohtukuludega, mis tehti kiirmenetluse käigus ja mind sinna ei kutsutud, kuigi Liikluskindlustuse Fond saatis kirja ka kindlustusele, et peab maksma see, kes tegi avarii ja kellele auto kuulus peale müüki. Minu viga on see, et auto oli ümber registreerimata, ma oleksin pidanud peale müüki minema vist üldse arvelt maha võtma. Mida nüüd teha

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kuigi küsimusest ei nähtu, mida peetakse küsimuses nimetatud kiirmenetluse all silmas, võib eeldada et tegemist on maksekäsu kiirmenetluses tehtud otsusega. Maksekäsu kiirmenetluses tehtud otsusele (maksekäsule) eelneb ka makseettepaneku esitamine võlgnikule ning makseettepanekule oli võimalik esitada võlgnikul omi vastuväiteid. Ilmselt on see etapp jäänud küsijal tähelepanuta, vastuväiteid ei ole esitatud ning sellele järgnebki üldjuhul maksekäsu tegemine kohtu poolt.

Maksekäsku on võimalik määruskaebe korras vaidlustada 15 päeva jooksul arvates päevast, mil maksekäsk isikule kätte toimetati.

Kui maksekäsu otsus on jõustunud, võib kaaluda nõude esitamist kindlustusseltsi vastu alusetu rikastumise sätetele tuginedes.

Samuti tasub kaaluda kindlustusseltsiga kohtuvälisele kokkuleppele jõudmist, st kindlustusselts võib küll omada maksekäsku, kuid selle täitmisele pööramisest on kokkuleppele jõudmise korral võimalik alati loobuda või hoiduda. Igal juhul ei tasu oma läbirääkimistele suunatud sammudega oodata, kuniks maksekäsk kohtutäiturile täita antakse.
 

Küsimus: Kas on võimalik esmane juhiluba taastada või peab ootama kuni vahepeal saadud väärteo karistus enam ei kehti?06.12.2016

Lisakaristusena võeti ära esmane juhiluba viieks kuuks. See aeg on nüüd ammu möödas, kuid vahepeal sain väärteo juhtimisõiguseta juhtimise eest. Kas on võimalik esmane juhiluba taastada või peab ootama kuni väärteo karistus enam ei kehti?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Karistuse kustutamist karistusregistrist ootama ei pea. Samas liiklusseaduse õ 106 lg 6 kohaselt, kui esmase juhiloa omajalt on mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud, tunnistatakse tema juhtimisõigus ja esmane juhiluba kehtetuks ning uuesti mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba saab ta taotleda peale järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria ja sõidueksami edukat sooritamist.
 

Küsimus: Kas "kriminaalse joobe" korral on kriminaalmenetluse käigus võimalik kirjutada kahetsuskirja või ei ole sellel mõtet?29.11.2016

Sõitsin joobes olekus ning puhusin välja kriminaalse joobe. Esmalt kohaldati aresti 48h ning nüüd ootan kohut. Sellest tulenevalt küsimus, et kas kriminaalmenetluse korral on võimalik kirjutada kahetsuskirja või ei ole sellel mõtet? Kas ainuke võimalus on põhjendusi tuua uurija juures ning kohtus?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Iseenesest kahetsuskirja kirjutamist ja selle toimikusse lisamiseks taotluse esitamist kriminaalmenetluse seadustik ei keela. Samas tekib probleem seoses sellise dokumendi määratlemisega tõendina. Päris dokumentaalse tõendi kategooriasse see ei mahuks. Sisaldades isiku enda selgitusi ja hoiakut toimepandud teo suhtes, on tegemist sisuliselt ütlustega ning kriminaalmenetluses tuleb ütlused protokollida ning kohtus esitatakse need suuliselt. Seega menetlusõiguslikult ei pruugi kahetsuskiri ja selle sisu jõuda üldse kohtunikuni ning selles väljendatu tuleb uuesti ütlustena väljendada. Seega kokkuvõtvalt on kriminaalmenetluses isiku enda väljendusviisiks üksnes ütlused, mis on protokollitud või mida antakse kohtus.
 

Küsimus: Mis sellega nüüd kaasneb, kui keegi on liiklusrikkumisel kasutanud minu andmeid ja ma olen teenimatu trahvi saanud?25.11.2016

Tere
Avastasin e-toimikust, et olen saanud liiklustrahvi. Samas pole ise sellest teadlik ja kõige huvitavam, et ka ära makstud. Seega keegi minu andmeid andnud liikluspolitseile. Kiirmenetluses kõik minu andmed, välja arvatud elukoht ja töökoht valed. Andsin politseile avalduse selle kohta sisse, et keegi kasutab minu andmeid. Samas minu taust rikutud. Oskate nõu anda, kaua selline menetlus kestab ja mis süüdlast ees ootab sellise teo eest? Samas kahtlus, et ühest ettevõttest ainuke varjant, kus tehti minu juhiloast koopia.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Oma tausta "puhtaks pesemiseks" soovitan Teil esitada kaebus kohtusse. Koos kaebusega esitada ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus põhjendusega, et saite otsuse tegemisest teada alles nüüd ning põhjendused, miks varem ei saanud. Politseisse tehtud avaldus ei pruugi Teile soovitud tulemust tuua. Kohtumenetluses saate olla ise aktiivne ja taotleda vajalike asjaolude uurimist, sh selle uurimist, kes tasus rahatrahvi. Kui kohus kaebust lahendades tuvastab, et väärtegu ei ole Teie poolt toime pandud, tühistab maakohus otsuse ja lõpetab menetluse. Karistusregistri andmed parandatakse.