Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui on trahv maksmata, kas siis ei saa lube taastada? 27.03.2018

Tere
Olid esmased juhiload ja need võeti ära joobes juhtimise tõttu üle aasta tagasi. Kui on trahv maksmata, kas siis ei saa lube taastada?
Seda tean, et vaja koolitus ära teha. Aga olen otsinud internetist ja kirjutanud erinevatesse asutustesse aga keegi ei oska vastata. Loodan saada teilt abi.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Trahvi tasumine ei ole järelkoolituse ja eksamite sooritamise eelduseks. Karistustähtaja jooksul saate läbida järelkoolituse ja teooriaeksami. Karistustähtaja möödumisel ka sõidueksami.

Trahvi tasumisest on sõltuvuses karistusandmete kehtivus karistusregistris. Senikaua, kui trahv on tasumata, ei hakka karistusregistrist karistusandmete kustutamise tähtaeg kulgema.
 

Küsimus: Kas autokoolil ja/või kindlustusseltsil on õigus nõuda sõiduõpilaselt platsil tehtud avarii remondiraha?27.03.2018

Tere
Kas autokoolil ja/või kindlustusseltsil on õigus nõuda õpilaselt remondiraha selle eest, et õpilane tegi autokooli autoga (millel on KASKO) sõiduplatsil avarii? Mis juhul see võiks olla?

Tänan!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tsiviilõigusliku üldpõhimõtte kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüviitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekitatud kahju eest (VÕS § 1057 üldkoosseis). Mootorsõiduki valdajaks on üldjuhul selle juht. LS § 2 p 19 kohaselt on mootorsõiduki juht isik, kes juhib mootorsõidukit. Õppesõidu või sõidupraktika ajal loetakse juhiks ka mootorsõidukijuhi õpetajat.

Seega on õppesõidu ajal tegemist kahe juhiga ning sellest tulenevalt ka solidaarse vastutusega.

Kui sõiduk on kahjude vastu kindlustatud, siis piirdub vastutus üldjuhul omavastutuse summaga. Uurida tuleb ka koolituslepingut, kas selles on sätestatud koolitatava varaline vastutus.

Kindlustusseltsi õigus küsida kahju põhjustajalt kahju tagasi sõltub asjaoludest, mistõttu ei saa ma juhtumiga täpsemalt tutvumata selles osas ammendavat vastust anda. Kindlustusandja nõudeõigus on siiski võimalik, kuivõrd VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

Uurida tuleb
 

Küsimus: Kas selline luuramine asulas on normaalne politsei tegevus, et eravärvides sõiduki tagaistmel istudes mõõdetakse kiirust?27.02.2018

Tere, Kas politseinik peab olema oma sõidukis nähtav või mitte? Kas isik peab olema kiirusemõõtmise hetkel tuvastatav kiiruse ületaja poolt? Sõidukist siis mõõdeti tagaistme pealt nii, et sõidukis esiistmetel ei istunud mitte kedagi ja polnud reaalselt võimalik tuvastada isikuid autos. Kas selline luuramine asulas sees on tänapäeval normaalne politsei tegevus?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Normaalsus on sageli suhteline ja sõltub vaataja perspektiivist. Samas vastates küsimusele rõhuasetusega, et kas politsei selline tegevus on kooskõlas kehtiva õigusega, tuleb vastata jaatavalt. Liiklusseaduse § 195 p 6 kohaselt peab liiklusjärelevalve teostaja kandma vormiriietust või eraldusmärki ning olema liiklejaile hästi nähtav, välja arvatud varjatud liiklusjärelevalve korral, ja tegutsema liiklejate jaoks arusaadavalt. Seega varjatud liiklusjärelevalve korral ongi eesmärk jääda liiklejale varjatuks.
 

Küsimus: Kuidas teha politseile avaldus, et load alles jääks?22.02.2018

Tere. Selline mure, et võtsin sõbraga mõned õlled ja maganud kuskil 3,5 tundi läksin öösel tööle. Politsei peatas kinni ja tuli välja, et paraku ei olnud alkohol veel kehast väljunud. Politsei ütles, et kui soovin et load alles jääks, pean esitama avalduse. Kuidas selline avaldus välja näeb? Load on väga olulised, kuna toovad leiva lauale. Ette tänades.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teile politsei poolt antud info pole päris täpne selles mõttes, et lubade äravõtmise otsustab siiski ikkagi politsei, sõltumata sellest, kas Teie soov on juhtimisõigust säilitada või mitte. See nn avaldus (seaduses nimetatud, kui vastulause) on Teie võimalus esitada menetlejale oma nägemus toimepandud teo kohta, samuti võimalus esitada seisukoht võimaliku karistuse kohta või esitada omapoolseid tõendeid, mis eelmärgutud seisukohtasid toetavad. Politsei otsust tehes siis kas arvestab või ei arvesta vastulauses esitatuga ning teeb asjas otsuse. Sõltumata vastulauses esitatud taotlustest ja seisukohtadest võib otsuse sisuks olla ka juhtimisõiguse äravõtmine.

Samas ongi vastulause ainus võimalus, kuidas saate oma seisukohtasid ja taotlusi menetlejale esitada, seega soovitan selle koostada ja saata. Vastulause sisule konkreetseid nõudeid ei ole. Oluline on, et see oleks esitatud tähtaegselt ja oleks ka allkirjastatud.
 

Küsimus: Kuidas veenduda, et politsei kiirusmõõtja näit käib ikka minu auto kohta?21.02.2018

Tere. Peeti mind politsei poolt kinni ja näidati radarilt 80km/h kiiruseks 50-ne alas. Polnud mina rikkumisega nõus ning ei lasknud endale kiirmenetlusega trahvi määrata vaid läks üldmenetlusse minu soovil sest minu põhjendus on see, et märkasin politseinikke väga kaugelt juba enda tööd tegemas ning koheselt jälgisin ka enda kiirust spidomeetrilt, mis oli umbes 60km/h. Terve teekonna, mil jõudsin politseinikeni, jälgisin spidomeetrit, et seier ei ületaks 60km/h kiirust. Ja ikka peeti mind kinni (koheselt mind antud asukohas ei peatatud vaid sõideti kuni Tondi Selverini mulle järgi ja siis pandi peatumiseks vilkurid tööle) ning näidati radarilt mulle kiiruseks 80km/h. Mina märkasin radarilt ainult kiirusenumbrit. Ühtegi lisatõestust mulle ei esitatud/näidatud (pildimaterjali või videomaterjali), et just minu autolt kiirust mõõdeti. Kuna asukoht oli Pärnu mnt (Järve keskuse poolt kesklinna poole suunaga) kus antud kellaajal oli ka teisi sõidukeid siis olen siiani kindel, et see ei olnud minu auto kiirus mida mulle radarilt näidati. Või oli neil mõõteradar töökorrast ära/kalibreerimata vms. Kas on mul õigust küsida lisatõendust tänasel päeval (5.02 toimus see kõik) pildi/video vms kujul mis näitaks/tõendaks ära et see oli minu auto kiirus ja et mõõdeti minu auto kiirust sel hetkel? Nb! Protokolli märgiti 112m vahemaaks mil radaril löödi lukku minu nn kiiruseületamine. Mõõtsin antud kohast kus seisis patrull sinnamaani kust patrulli märkasin ja hakkasin spidomeetrit jälgima, autoga ära vahemaa ning mina sain vahemaaks 112m asemel üle 300m. 112m enne patrulli olen 110% veendunud, et minu kiiruseks spidomeetril oli 60km/h kuna märkasin neid tunduvalt varem juba. Mina tunnen, et mulle on ülekohut tehtud (kuigi veel pole otsust tulnud) ja kinnipeetud alusetult. Mida saaksin teha oskate ehk nõu anda? Nb! Panin kogu selle patrulli märkamise ning spidomeetri jälgimise kirja ka protokolli endapoolsete seletuste lahtrisse.

Ette tänades ja vastust ootama jäädes

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Peale väärteoprotokolli koopia kättesaamist on menetlusalusel isikul 15 päeva jooksul võimalus saata vastulausena oma vastuväited või seisukohad väärteoprotokollis kirjeldatud teo või menetluse kohta. Kui vastulauses vaidlustada väärteo toimepanemise fakt, siis tuleb mõelda ka selle peale, kuidas oma väiteid tõendada. Sõna-sõna vastu olukorras kipub rohkem maksma ikka politsei sõna - seda on elu korduvalt näidanud.

Samuti on menetlusalusel isikul peale väärteoprotokolli koopia kättesaamist õigus tutvuda väärteotoimikuga. Soovitan seda teha - saate ülevaate, millised tõendid on süüdistuse toetamiseks politsei poolt kogutud. Pole välistatud, et toimikus võib olla ka miskeid video- või pildimaterjale, mis asjasse selgust tovad. Saadud infost tulenevalt saate edasi otsustada juba, kas ja millised vastuväited või omapoolsed tõendid oleks vaja esitada.
 

Küsimus: Kas on mõtet edasi kaevata kindlustusseltsi otsuse peale, kui ma ei teadnud, et mul ei ole M+S rehvid?24.01.2018

Tere
Esimese lumega (peale 1 detsembrit) põhjustasin liiklusõnnetuse liigeldes linnas sõidukiga, millel oli suverehv all. Ise olin veendumusega, et on M+S, ehk lamell. Sõidukil oli kasko kindlustus, kuid kindlustusselts keeldus kahju hüvitamisest viidates lepingu sättele, kus on kirjas et: "Koguriskikindlustuse kindlustusjuhtumiks ei ole ning
hüvitamisele ei kuulu:... kahju, kui liiklusõnnetuse toimumise hetkel sõiduk liikles sellises tehnilises seisundis (sh rehvide seisund), missuguses liiklemine ei ole õigusaktidega lubatud".
Ühest küljest kõik on puust ja punaseks, teisiti mõeldes aga, oleks minul lörtsise ilmaga õige M+S see ei oleks kardinaalselt olukorda muutnud (libedusele lisandub ka negatiivne kallak ning tihe liiklus). Fakt, et suvekad on all, selgus alles kindlustusseltsi töökojas, ülevaatusel.
Kas on mõtet kindlustusseltsi otsust edasi kaevata?
Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kindlustustingimused võivad ette näha olukorrad, kus kindlustusandjal ei ole hüvitise maksmise kohustust seetõttu, et kindlustusvõtja on ise käitunud riski suurendavalt. Selleks, et kindlustusvõtja saaks nõuda siiski hüvitise maksmist, peab kindlustusvõtja tõendama, et riski suurendav käitumine ei omanud kindlustusjuhtumi saabumise suhtes tähtsust e. kindlustusjuhtum oleks toimunud ka juhul, kui käitumine ei olnud riski suurendav. Küsimuses kirjeldava juhtumi kontekstis peaks siis kindlustusvõtja tõendama, et kahju oleks saabunud ka juhul, kui sõidukil oleksid all olnud nõuetele vastavad rehvid. Kui liiklusõnnetuse sündmuskoht ja tehiolud on fikseeritud, siis võib sellise asjaolu tõendamine olla võimalik näiteks ekspertiisi teel. Kui sündmuskohta, sh teeolusid, liiklusõnnetuse jälgi jms olulisi asjaolusid ei ole usaldusväärselt fikseeritud, siis võib oma seisukoha tõendamine olla kindlustusvõtja jaoks keeruline või isegi ka võimatu.
 

Küsimus: Kas kohalik omavalitsus teeomanikuna, peab tänavatel kehtestatud liikluskorralduslikud meetmed kuidagi registreerima?15.01.2018

Tere, kas kohalik omavalitsus, kui tee omanik, peab tänavatel kehtestatud liikluskorralduslikud meetmed kuidagi registreerima? Juhul kui kehtivad liikluskorralduslikud meetmed registreeritakse, siis kas linnaelanikul on võimalik nende meetmete osas kuskilt infot vaadata/pärida?
Kas kohaliku omavalitsuse poolt registreerimata liikluskorralduslikku meedet (teekattemärgis "peatumise keeld") võiks käsitleda kui kehtetut ja seda eirata?
Küsimused on tingitud olukorrast, kus linnatänava äärse mitme korteriga elamu korteriühistu üks liikmetest on omal algatusel teele pideva kollase joone markeerinud ja ähvardab nüüd seal parkijaid munitsipaalpolitsei ja trahvidega.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liikluse õige korraldamise, sh liikluskorraldusvahendite õige paigutuse tagab tee omanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Linna maal oleva liikluskorralduse kohta saate esitada teabenõude või infopäringu linnavalitsusele. Kui soovite ise kaasa rääkida liikluskorralduse kehtestamisel, tuleb esitada vastavasisuline taotlus, koos liikluskorraldusskeemidega linnavalitsusele ja see käivitab haldusmenetluse liikluskorraldusvahendi paigaldamise otsustamiseks.
 

Küsimus: Kas kindlustus saab kasutada foori kaamera salvestust?15.01.2018

Tere.
Naisel juhtus avarii, sooritas vasakpööret valgusfooriga reguleeritud ristmikul. Olles ristile välja sõitnud, alustas pööret hetkel kui kollane oli juba vahetumas punaseks, tema nägemust mööda oli vastasuuna auto alles kaugel ja kuna punane oli juba tulemas otsustas manöövri lõpetada. Kokkupõrge toimus tema auto vasaku esinurga ja meie autol sai pihta parempoolne tagatiib.
Politsei käis kohal, naeris ja nentis, et siin ju selge, et minu naine süüdi. Ei vaidlegi, et politseil oleks õigus, kuid suure tõenäosusega otseliikleja kiirendas, et veel punasega üle sõita, kuna pauk oli ikkagi tagatiivas. Kohapeal võttis naine süü omaks. Siit siis ka küsimused.
Kas mul on üldse mingit alust asja vaidlustada kindlustuses?
Fooril peaks olema ka kaamerad, kas kindlustus saab seda materjali kasutada?
Ei tahagi rusikaga vastu rinda taguda ja väita, et meie oleme need õiged aga naine nii muserdatud sellest.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui õnnestub tõendada, et otse liikunud sõiduk sõitis peatumiseks ettenähtud kohast edasi foori keelava tule põlemise ajal (ja puuduvad LS § 7 lg p-s 3 nimetatud erandid), siis on küll alust rääkida otse liikunud sõidukijuhi vastutusest liiklusõnnetuse põhjustamisel. Kas tegemist on ainuvastutusega või jagatud vastutusega, sõltub tuvastatavatest asjaoludest, mida ma siinkohal info vähesuse tõttu hinnata ei saa.
 

Küsimus: Kas tohin sõita, kui saan nädalavahetusel 18-aastaseks, aga load on registris ootamas?15.01.2018

Saan nädala aja pärast 18-aastaseks. Teooria- ja sõidueksam on registris sooritatud ja juhiload ootavad. Kuna sünnipäev on nädalavahetusel ja register on sellel ajal suletud, siis kas tohin rooli istuda sünnipäeva päeval või päev hiljem nagu on ka alkoholi või tubakatoodete ostmisega? Või kas juhiload kehtivad alates kaardi kättesaamisest?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kuni esmase juhiloa kättesaamiseni tõendatakse juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete alusel, kuid seadus kehtestab selliseks õiguseks 10 tööpäevase tähtaja, arvates eksami sooritamisest. Kui eksamid on sooritatud varem ja 10 päeva on möödunud, kuid juhiluba vormistatud ei ole, siis seaduse sõnastuse pinnalt justkui sõidukit ilma kehtiva juhiloata juhtida ei või.

Eelöeldu ei kehti olukorras, kus Teile on esmane juhuiluba juba vormistatud, kuid selle kätteandmine ei ole õnnestunud (näiteks puhkepäevade tõttu). Sellisel juhul on tegemist olukorraga, kus kehtiv juhiluba on küll olemas, kuid ei ole veel jõudnud omaniku valdusse. Kuna liiklusseadus ei nõua Eestis juhiloa kaasaskandmist, vaid piisab, kui kaasas on isikut tõendav dokument, mille alusel on võimalik kontrollida juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete pinnalt.
 

Küsimus: Kui kindlustuse menetluse ja politsei menetluse tulemused on erinevad, kellele jääb õigus?15.01.2018

Tere.
Toimus avarii, milles osalesid sõidu- ja veoauto. Inimesed kannatada ei saanud. Juhid kohapeal süüdlase osas kokkuleppele ei jõudnud ja kutsuti politsei, kes võttis tunnistused ja tegi vastavad mõõtmised. Veoauto lahkus enne politsei saabumist sündmuskohalt ja sõitis sadakond meetrit eemale. Kui kindlustuse menetluse ja politsei menetluse tulemused on erinevad, kellele jääb õigus? Kas enne möödasõidu keelumärki alustatud möödasõitu võib lõpetada märgi mõjupiirkonnas?
Tänan

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Politsei ja kindlustuse otsuste erinevus on küllaltki sage olukord. Mõlemad instantsid teevad oma otsuse neil olemasolevate tõendite ja arusaamiste pinnalt. Arvestada tuleb, et karistusõiguses ja tsiviilõiguses kehtivad tõendite hindamise osas erinevad standardid, mistõttu võib juhtuda, et ühele või teisele tõendile või asjaolule antaksegi erinev hinnang. Kui karistusõiguses püüab politsei leida vastust küsimusele, kes on toime pannud väärteo, siis kindlustusmenetluses otsitakse vastust küsimusele, kes on kahju eest vastutav. Tsiviilõiguslik ja karistusõiguslik vastutus ei pruugigi alati kokku langeda.

Lisaks liiklusmärgiga keelustatud möödasõidule, tuleb möödasõidu alustamisel järgida veel rida seadusest tulenevaid nõudeid (LS § 51).
Kui need nõuded möödasõidu alustamiseks on täidetud ning puuduvad möödasõitu keelavad liiklusmärgid, ei näe ma takistust möödasõidu alustamiseks. Samas, kui möödasõidu ajal tekib liiklusoht või takistus, mida ei olnud võimalik ette näha, tuleb aga möödasõit katkestada (LS § 51 lg 4). Kas möödasõidu keelumärgi ilmnemine on vaadeldav sellise ohu või takistusena, on asjaolu hindamise küsimus, kuid üldiselt võiks see sellise asjaoluna olla vaadeldav küll. Ka möödasõidu katkestamise võimalikkust tuleb eraldi hinnata e. kas asjaolusid arvestades oli ohutum möödasõit katkestada või hoopis lõpetada. Ise arvan, et olukorras, kus möödasõitja ei ole veel möödasõidetavast ette jõudnud, tuleb õigemaks pidada möödasõidu katkestamist.