Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas eraldusmärkideta politseiautot tohib paigutada kõnniteel, kahe sõidutee vahel pimedal ajal esiotsaga vastassuunda?08.11.2022

Tere,

kas eraldusmärkideta politseiautot tohib peatada/paigutada nt kõnniteel, kahe sõidutee vahele pimedal ajal või auto esiotsaga vastassuuna poole liiklusjärelevalve teostamiseks (nt kiirusemõõtmine, alkoholijoobe kontroll jne)

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tere. LS § 45 lg 11 - Eritalituse sõidukiga tohib sõita kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal ning peatuda ja parkida kohtades, kus parkimine ja peatamine on keelatud, või kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal juhul, kui täidetakse tööülesandeid ja ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik. Eritalituse sõiduki juht peab sõitmisel ja sõiduki peatumisel või parkimisel tagama liikluse ohutuse ning peatatud või pargitud sõiduk ei tohi takistada teisi liiklejaid.

Seega eelnevates kohtades sõitmine/peatumine ja parkimine on eritalituse sõidukile lubatud, kuid tingimusel, et tagatud on ohutus.

Eraldustunnusteta politseisõiduk on eraldustunnuste puudumisele vaatamata eritalituse sõiduk, millele kohalduvad eritalituse sõiduki/alarmsõiduki õigused.
 

Küsimus: Kas saan kuidagi läbi kohtu varem kui 1 aasta teha eksami ja saada load või vähemalt sooritada sõidueksam?01.11.2022

Tere
Jäin suvel juhtimisõiguseta kiirusületamisega vahele ja koostati väärtegu. Maksin trahvi ära 21.juuli kuid lõppotsus ehk jõustus 9 august. Mul on jäänud arkis ainult sõidueksam sooritada. Kas ma saan kuidagi läbi kohtu varem kui 1 aasta teha eksami ja saada load või vähemalt sooritada see sõidueksam ja tähtaja möödumisel minna juhilubadele järgi. Hetkel ma ei saa taotleda endale aega sõidueksamile kuna on blokeering mnt leheküljel aga olen kuulnud, et ikkagi peaks saama ju varem eksami vähemalt sooritada ja lubadel lasta oodata tähtaja möödumist.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tere. 1 aasta pikkune takistus juhtimisõiguse saamiseks tuleneb LS § 106 lg 1 p-s 3 sätestatud nõudest, mille kohaselt ei tohi isikul, kes soovib saada juhtimisõigust, olla karistatust muuhulgas LS § 201 kohase väärteo eest (juhiloata sõit). Kui selline karistus on määratud, kustub karistus karistusregistrist 1 aasta möödumisel karistuse ärakandmisest. Rahatrahvi puhul tähendab karistuse ärakandmine trahvi tasumist. Seega hakkab karistuse kustumise 1 aasta pikkune tähtaeg kulgema peale seda, kui määratud trahv on tervikuna tasutud. Kui rahatrahvi ei tasuta kohe või tasutakse seda osade kaupa, võib juhiloa saamise takistus kesta ka kauem, kui 1 aasta.

Võimlaust eelmärgitud tähtaja lühendamiseks ei ole.

Küll ei pea juhtimisõiguse saamiseks taotluse esitamisega ootama karistusaja möödumist. See varasem aeg ei ole siiski kuigi avar - kohtud on jaatanud võimlaust sooritada sõidueksam kuni 10 päeva enne karistuse kustumist. See tähendab, et registreerimine sõidueksamile võib toimida ka varem. Transpordiameti registreerimisvorm on aga automatiseeritud ja sellisena üsna jäik ning ei võimalda eksamile registreerimist enne karistuse kustumist. Eksamile varasemaks registreerimiseks tuleks minna TRAM-i teenindusbüroosse kohapeale ja seal klienditeenindajaga selgeks vaielda eksamitele varasem registreerimine. See ülesanne ei pruugi aga samuti õnnestuda, kuna klienditeenindajad üldjuhul pole kuigi paindlikud. Sihile võib viia avalduse kirjalik esitamine koos sinna juurde käivate põhjendustega.

Lisainfot saab asjakohasest kohtupraktikast: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=307321349
 

Küsimus: Kas Europargil on õigus paigaldada rattalukk?22.09.2022

Kas Europargil on õigus paigaldada rattalukk?
Jah, tegu on maksmata trahvidega.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Parklaomaniku või -haldaja ning sõiduki parklasse parkinud isiku (sõiduki omaniku) vahel sõlmitakse nö parkimisleping, mille tingimused peavad olema kajastatud parklasse sissesõidul. Üldjuhul need tänasel päeval ka niimoodi kajastatud on. Ühelt poolt tulenevad parklaoperaatori õigused seega pooltevahelisest lepingust. Teiselt poolt võib parklaoperaatori õigus sõiduki kasutamise tõkestamiseks tuleneda ka omaabi instituudist. Riigikohus on sarnases vaidluses märkinud järgmist: Kolleegium jääb oma seisukoha juurde, mille kohaselt on üürileandjal omaabi korras põhimõtteliselt õigus takistada pandiõigusega koormatud pargitud auto äraviimist, nt rataste lukustamisega, aga ka auto teisaldamisega (Riigikohtu 25. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 42.3).

Seega vastus küsimusele on, et jah, Europargil on põhimõtteliselt õigus parkimistasu mitte maksnud sõiduki kasutamist tõkestada.
 

Küsimus: Kas on alust vaidlustada sõidueksami tulemus, kui tagurdades parkimisel joonte vahele jäi juhipoolne peegel joone peale?09.09.2022

Tere,

Kas mul on põhjust vaidlustada sõidueksami tulemus, kui eksamineerija luges eksami mittesooritatuks sellise vea tõttu - tagurdades parkimisel joonte vahele jäi juhipoolne peegel joone peale. Sõiduk ise oli otse, rattad joonte vahel. Ühtegi muud viga eksami jooksul ei teinud, sõitsime 35 minutit. Kas on olemas selline reegel, et peegel ei tohi jääda joonele?
Kui vaidlustada, kas see protsess on pikk ja keeruline?

Tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011. a määruse nr 50
„Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise
kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“
Lisa 3 punkti 2.9. kohaselt loetakse sõidueksam mittesooritatuks, kui eksamineeritav tekitab mis tahes harjutuse sooritamise käigus liiklusohtliku olukorra, ohustab inimest või sõidukit, sõidab vastu tähiskoonust või väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks ka juhul, kui eksamineeritav oma tegevuse käigus teeb hindamisel arvestatava vea, ebapiisava ettevalmistuse tõttu ei oska või ei ole võimeline harjutust kirjeldatud viisil sooritama või ei soorita harjutusi selleks ettenähtud aja jooksul.

Nagu ülalpool refereeritud sättest näha, võib sõidueksami lugeda mittesooritatuks, kui sõiduk väljub harjutusala piiridest. Kuidas tõlgendada peegli "joonele jäämist", sõltub juba tehioludest. Kui eksamikatset salvestati, siis saab neid asjaolusid kontrollida salvestuselt.

Eksamitulemusega mittenõustumisel on eksamineeritaval õigus esitada Transpordiametile vaie 30 päeva jooksul arvates eksamitulemuse teatamisest. Transpordiamet peab vaide lahendama 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest. Vaide mitterahuldamisel saab kaebuse esitada halduskohtule (samuti 30 päeva jooksul). Halduskohtumenetlus on aga juba pikk menetlus ja selle kestus võib ulatuda aastani.
 

Küsimus: Kas kunagised juhiload veel Soomes kehtivad?09.06.2022

Tere!

Olen olnud nüüd kolm aastat Eesti resident ja teadmatusest jäid mul Soomes kehtivad (Eestis kunagi tehtud) load Eestisse kolides vahetamata. Eesti registris on märge “peatatud”. Hetkel saan aru, et kehtivate lubade saamiseks tuleb mul teha uuesti kõik eksamid? Teine küsimus on, et kas need samad Soome load Soomes veel kehtivad? Soome registris on hetkel märge “voimassa”.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Veidi jääb ebaselgeks, mis tähendab Eestis tehtud Soomes kehtivad Soome load? Kui tegemist on olukorraga, kus saite Eestis Eesti juhiloa, mis jäi kehtivusaja möödudes vahetamata ja sellest on möödunud üle 5 aasta, siis jah, juhiloa uuendamiseks tuleb sooritada liiklusteooria ja -praktika eksam (LS § 129 lg 4).
 

Küsimus: Kes on süüdi, kui mind loeti süüdlaseks, kuigi teisel juhil puudus vastava kategooria juhtimisõigus, ta rikkus eeskirju juba autoga sõitu alustades?12.05.2022

Tere,

Sooviksin küsida nõu sellise juhtumi osas. Olin sooritamas reavahetust vasakule ja manöövrit väga aeglasel kiirusel lõpetamas, kui tagantlähenev auto mulle esimesse vasakusse nurka sisse sõitis. Asukohaks oli Tartu mnt Peterburi tee viaduktialune. Minu liikumistrajektoor oli Järvevana teelt Ülemiste keskusesse, viadukti alla oli juba tekkimas liiklusummik, seega oli minu reavahetus aeglane ja kiirus väga väike. Enne manöövrit veendusin, et kõrvalolev rida on tühi. Kohale saabus olukorda lahendama politsei, kuna teine osapool ei rääkinud eesti keelt. Politsei fikseeris olukorra, kus minu süü oli manöövri sooritamine ilma veendumata jne. Aga järgmiseks paluti mul tunnistajaks olla väidetavalt kõrvalisele rikkumisele, kuna selgus, et teisel autojuhil puudus vastava kategooria juhiluba. Minu küsimus ongi, et kui liiklusseadus kohustab liiklejaid esmalt käituma selliselt, kus alati kasutades kõiki võimalusi, et tagada ohutus ja ohutu liiklemine, on antud isik sooritanud juba esmalt seaduse järgi juba rikkumise istudes autorooli, mille juhtimiseks tal puudub õigus ja kvalifikatsioon. Juhiloa nõue vastava kategooria sõiduki juhtimiseks annab õiguse ja oskuse autoga sõiduks. Kui liiklusõnnetuses osaleb autojuht, kes ei oska sõita, siis on ilmselgelt ju tema liiklusõnnetuse põhjustaja. Manöövrit sooritades veendusin küll manöövri ohutuses, minu liikumiskiirus oli niivõrd väike ja manööver toimus väga aeglaselt, siis minu jaoks olin piisavalt põhjalikult veendunud enda ohutus liiklemises. Küll aga ei ole ohutult liigelnud teine osapool - esiteks ei ole tal vastava kategooria juhiluba, mis tagaks piisava sõiduoskuse ja teiseks on ka temal kohustus liiklejana käituda mõistlikult ja ohutult, ent kui ta ei oska autoga sõita ja pidureid kasutada, siis ei saa tema puhul väita, et ta oleks käitunud õigesti. Nähtavus oli hea ja põhjuseks ei saa olla, et ta ei näinud minu autot. Rida oli pikalt vaba kuni tema tulekuni. Minu autole tekkis üsna minimaalselt kahju, kuna minu liikumiskiirus oli väike, aga on näha, et teine sõidukijuht on selgelt üritanud laial sõidurajal vältida pidurdamist.
Liiklusseaduses puudub paragrahv, kus oleks selgelt välja toodud, et ilma juhtimisõiguseta ei tohi sõidukit juhtida, ega seega ohustada teisi liiklejaid.
Mina pean liiklusõnnetuse põhjustajaks teist osapoolt, kellel puudus õigus (ja oskus) sõidukit juhtida.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusõnnetuse toimumise põhjust ma siinkohal lahkama ei asuks, kuivõrd puuduvad kontrollitavad lähteandmed ja tõendid, mida saaksin uurida. Kui politsei on võtnud juhtumi menetlusse, siis koguvad nad menetluse käigus ka tõendeid ning siis hiljem on isikul, kellele esitatakse kahtlustus/süüdistus liiklusõnnetuse põhjustamises, võimalik nende tõenditega tutvuda ja esitada siis ka oma vastuväited süüdistusele. Vajadusel saab kaasata juhtumi õiguslikuks analüüsiks ka juristi/advokaadi.

Juhtimisõiguse puudumine ei pruugi iseenesest olla liiklusõnnetuse põhjus, kuid teiselt poolt ei ole juhtimisõiguse puudumine liiklusõnnetuse iseseisva põhjusena ka välistatud. Viimasena nimetatud võimalus esineb eelkõige siis, kui liiklusõnnetuseni viis juhi oskamatus sõiduki kulgemise suunamisel (näiteks ei osanud juht kasutada pidurit või pöörata rooli). Tavapärane hooletus kiiruse valikul või liiklusolukorra hindamisel sellise juhtimisõiguse puudumisest tuleneva põhjusena üldjuhul ei kvalifitseeru. Et aru saada, mis siis ikkagi viis liiklusõnnetuseni, tulebki hinnata tõendeid ning nende alusel tuvastatud faktilisi asjaolusid, mis kokkupõrkeni viisid.
 

Küsimus: Kuidas ületada ristmikku ja kuidas aru saada kas tegu on reguleeritud või reguleerimata ristmikuga?12.05.2022

Männiku tee ja Paul Kerese tn ristmik Tallinnas.

Google street view:
vaade Männiku teelt https://goo.gl/maps/3PtKdmCKmgNwVgxe8
vaade P.Kerese tänavalt https://goo.gl/maps/UezHMEc2U8EnJ9xHA
Google Maps https://goo.gl/maps/opnZypQNGcFWek5B9

Olukord:
Sõiduk A liigub mööda Männiku teed linna suunas ja soovib pöörata äärmisest, vasakpoolsest reast vasakule P.Kerese tänavale.
Kuna linna poolt on tihe liiklusvool ja A ei saa pööret teostada siis jääb A stoppjoone taha seisma, et vasakpööret sooritada. P.Kerese tänaval seisab sõiduk B ja ootab lubavat foorituld, et pöörata vasakule.
P.Kerese tänaval fooris süttib põlema roheline tuli (töötava fooriga märk "anna teed" ei kehti).
Nii A kui ka B asuvad tegema pööret vasakule.
Kuidas ületada ristmikku ja kuidas Männiku teel liikudes linna poole aru saada kas tegu reguleeritud või reguleerimata ristmikuga. Minu arvamus on, et eesolevad foorid reguleerivad ainult ülekäigu rada. Mingi seltskond arvab, et Kereses olev foor on see mis teeb sellest ristmikust reguleeritud ristmiku. Samas Männiku teelt tulles seda ju ei pruugi märgata.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kaldun arvama, et tegemist on siiski reguleeritud ristmikuga, kuigi nõustun ka sellega, et Männiku teelt Pärnu mnt suunas liiklejatele ei ole ristmiku olemus kuigi hästi tajutavaks tehtud. Õiguslikult on aga neil juhtidel kohustus järgida LS § 58 lg 3 nõudest, mille kohaselt peab juht foori või reguleerija keelava märguande korral seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Küsimusealusel ristmikul paikneb stoppjoon enne Kerese tn lõikumiskohta, seega kohustab Männiku teel põlev punane foorituli Männiku teel Pärnu mnt suunas liikvaid juhte peatuma stoppjoone või -märgi ees. Enne foori rohelise tule süttimist ei tohi juht stoppjoone märgist ületada, sh teha ka vasakpööret Kerese tn-le. Selguse huvides võiks minu hinnangul Männiku teel asuv foor olla dubleeritud ka enne Kerese tn lõikumise kohta. Vastavasisulise ettepaneku võib teha tee omanikule e. antud juhul Tallinna linnale linnavalituse vastava ametkonna kaudu.
 

Küsimus: Kuidas vaidlustada olukord, kus tegin avarii ja ei mäleta sellest midagi, juhiloa säilimine hädavajalik?25.04.2022

Osalesin liikluses tööautoga millega liigeldes kadusid autol peaaegu pidurid. Kuna mul on oimusagara epilepsia, siis tekkis mul kas paanikat või ma ei oska täpselt öelda millest epilepsia hoog, mis väljendub minul nii, et ma ei mäleta midagi juhtunust. Seega põhjustasin 10.03.2022 kaks avariid Pärnu mnt-l ehk viimase mälu järgi ITK haiglast mööda Liivalaiat Tondi politsei maja ligidal asuvasse garaaži, et autod ära vahetada. Aga Pärnu mnt tegin manöövri ilmselt sellest, et ei saanud pidama n-ö pöörde veendumata ohutuses ja riivasin sõiduautot micra ja sõitsin edasi, kaldusin vastassuuna vööndisse kus müksasin teeääres seisvat RAM-i. Kuna ma ei mäleta midagi sellest olukorrast. Vaid tean niipalju, et jõudsin garaaži juurde kus vahetasin autod ja sõitsin oma autoga Viru keskuse juurde tööle ja jõudsin sinna tervelt. Aga tööl kukkusin kokku ja ärkasin haiglas.
Kui politseisse kutsuti olin nõus esimese aja peale ja süü tunnistamine kergendav asjaolu. Kuna mul on ka vahtralehed, siis kohtuväline menetleja ei usu, et ma ei mäleta midagi ja määras karistuseks esimese rikkumise eest 3 kuud lubadest ilma ja 300 EUR trahvi ja teise eest 4 kuud ja 300 EUR trahvi. Kuna mul on ka pere ja paar laenu, siis ma ei tahaks kuidagi lube ära anda kui just tegelen enda väikse ettevõttega ja sain eemal pikalt kestva objekti. Kuna minu ainukeseks töölised ja paarimehel ka pole juhilube siis ma jään sellest objektist ilma ja ma ei suuda trahvi maksta firma läheb pankrotti ja pere on näljas. Minule kui vahtralehed kandjale läheb mul lubade tagasi saamiseks aasta või peale. Kuna tarvitan vahel ka natuke kanepit, siis ma ei julgenud politseile ka juurde ütlustele lisada epikriisi lugu. Kuna kanep on pikalt veres ja olin tarbinud ühe suitsu mõned päevad enne, mida ma ausalt öeldes teen 2-3 korda nädalas õhtuti ja mul pole kunagi midagi juhtunud sellest. Siis ma sügavalt kahtlen, et see on tekke põhjus. Kuna tööl kukkusin kokku ja adrenaliiniüstist tekkis mul psühhoos kus politsei ja kaastöötajad ei suutnud mind kinni hoida, seoti teibiga kinni ja haiglas ärkasin voodi külge seotuna, siis läks epikriisi ka diagnoosiks kannabinoididest tekkinud psühhoos. Seega küsimus mida ma peaksin kirjutama või tegema oma viimases vastulauses/vaidluses? Või kas siin on üldse midagi vaielda? Haigusega kardan ka vaidlema hakata, pärast jään tervise tõendist ilma.
Viimast vaiet on mul aega esitada 22.04.2022 kuupäevast siis 5 päeva. Mina ise ei tea ka kas nädalavahetus läheb ka sisse.
Ootan vastust.

Lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

See on nii pikka ja mitmetahuline lugu, et väärteotoimiku materjalidega tutvumata ei ole siin võimalik asjakohast arvamust avaldada. Laias laastus paistab, et häid valikuid ei pruugigi olla - kas tuleb leppida karistusega või tuleb leppida, et tervislik seisund võib välistada juhtimisõiguse omamise. Kanepijutt lisab juurde ka üldise negatiivse ja tendentsliku hoiaku riski õiguskaitseorganite poolt (hetkel ei selgunud kirjast, kas ja millises vormis on kanepiga seotud info jõudnud väärteotoimikusse). Seega asjakohase nõu või hinnangu saamiseks soovitan hankida väärteotoimikust koopiad ja konsulteerida juristi/advokaadiga oma väljavaadete osas.
 

Küsimus: Millel saab kahjunõude esitamisel tugineda, kui vaidluse all on see, kas tegemist oli üldse teega ja löökauguga?14.04.2022

Tere!
Millel saab kahjunõude esitamisel tugineda, kui vaidluse all on see, kas tegemist oli üldse teega ja löökauguga? Tavakodanik näeb informatiivsetest andmetest, et tegemist on KOVile kuuluva transpordimaaga, mis on maa-ameti maanteeameti kaardikihil märgitud kui avalikus kasutuses kohalik tee. Seetõttu kuvavad teed ka regio, waze, googlemaps. Tekkis kahju antud teel sõites, talvel kui kogu tee oli jää ja lompidega kaetud. Tee algab õueala märgiga, puudub umbtee märk ja jätkub visuaalselt kuni järgmise suurema teeni. Tegemist on korterelamute piirkonnaga. KOV vaidleb, et tegelikult tee katkeb mingis lõigus ära ja koht kus õnnetus juhtus on tegelikult haljasala. Kas sellisel juhul ei peaks tee alguses olema umbtee märki, antud haljasala lõigus kus tee katkeb keelumärki vm tähistust, mis näitaks et tee katkeb? Näha on, et ka antud lõiku kasutatakse sõitmiseks. Ortofotolt on näha, et suvel on tõesti ala osaliselt kruusa-pinnase kattega. Samas ei olnud see talvistes oludes kuidagi tuvastatav. KOV ei anna ka infot, kus antud omavalitsusele kuuluvad avalikult kasutatavad teed siis paiknevad.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tee ohtliku seisundi tõttu kahju tekkimise ja sellise kahju hüvitamise nõude osas ei ole tegelikult tähtsust, kas tee on avalikus kasutuses või mitte. Ka eratee omanik vastutab üldistel alustel. Määravaks tuleb ilmselt pidada vaidlust selle üle, kas tegemist oli teega või mitte. Teed defineeritakse, kui jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ette nähtud muu ala (LS § 2 p 81). Ka kõvakatet mitteomav tee on ikkagi tee - pinnastee on põllu-, metsa-, või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liiklemise tulemusena selleks kujunenud (LS § 2 p 81). Avalikult kasutatavale teele (sh avalikult ligipääsetavale erateele) on kehtestatud seisundinõuded (Majandus- ja taristuministri 14.7.2015.a määrus nr 92 "Tee seisundinõuded". Kui pinnastee on tekkinud kujunenud sõidukite liikluse tulemusena, tuleb minu hinnangul sellise tee suhtes lähtuda pinnasteele esitatud nõuetest. Pinnasteele kehtivad kruusateele esitatavad asjakohased nõuded. Edasi tuleb hinnata, kas kahju saabumise kohta saab käsitleda teena, kas tegemist on pinnasteega, kas teel on omanik ja kas omanik on oma kohustusi rikkunud. Arvesse tuleb võtta ka sõidukijuhi enda käitumist, sh asjaolu, kas tee seisund oli arusaadav, kas juht tegi endast kõik mõistliku, et kahju ära hoida või vähendada jms hoolsusnõuded. Küsimuse sisuline lahendamine eeldab sündmuse asjaolude põhjalikumat analüüsi ja siinkohal olemasolevate andmete pinnalt seda võimalik teha ei ole.
 

Küsimus: Kas foori olemasolu muudab eesõigusmärgi kehtetuks ka juhul, kui liiklusfoor reguleerib ainult ülekäigurada?14.04.2022

Kas foori olemasolu muudab eesõigusmärgi kehtetuks ka juhul, kui liiklusfoor reguleerib ainult ülekäigurada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegemist on nö igipõlise küsimusega. Kohtupraktika on selles küsimuses erinev ja lõplik lahendus sõltub situatsiooni tehioludest. Üldjuhul, kui foor ei reguleeri liiklust ristmikul, siis ei pea juhid lähtuma ristmiku ületamisel foori nõuetest. Kui aga teekattele on märgitud stoppjooned või on paigaldatud vastavad liiklusmärgid ristmiku ette, tuleb nendest lähtuda ja sellisel juhul ristmikule sõit ristmikku mittereguleeriva foori keelava tule ajal on keelatud.