Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas apelleerida omavalitsuse trahvinõuet, sest haljasalale tekitatud rööbaste eest olen nõus kahju hüvitama, aga mitte teiste eest?31.10.2018

Tere!
Jäin oma sõiduautoga kinni haljasalale, tekitades sellele rööpad. Nüüd nõuab kohalik vallavalitsus minult hüvitist arvestades fakti, et neil pole tõendeid minu vastu. See ei pruukinud olla minu sõiduk kuna antud haljasalale tekitas kahju veel teisedki sõidukid. Ma olen nõus omalt poolt tekitatud rööbaste taastamise hüvitama aga mitte teiste sõidukite poolt tekitatud rööpaid. Millised õigused on mul antud olukorras ja milliste argumentidega ma võiksin vallavalitsusele vastata? Kindlasti ma ei sooviks teiste sõidukite tekitatud kahju hüvitada.
Abi lootes!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegemist on reaalse faktilise olukorra asjaolude hindamisega, millele ma ahjuks esitatud küsimuses välja toodud info põhjal ammendavalt vastata ei saa. Siin võib esile tulla mitmeid tegureid, millega tuleb oma vastuväidete esitamisel ja olukorra lahendamisel arvestada. Kõikide asjaoludega arvestava ammendava vastuse andmine eeldab situatsiooni põhjalikumat uurimist ja analüüsi. Välistatud pole, et kui Teie sõidukit eiolnud haljasalalt muul moel võimalik eemaldada, kui puksiiriga ja puksiiri jälgede jäämine haljasalale seetõttu vältimatu, siis tuleb Teil hüvitada ka see kahju, mis murule tekkis Teie sõiduki päästeoperatsiooni käigus ja tulemusena. Hinnata tuleb muidugi ka seda, kas Teie sõiduki päästmine oli võimalik ilma täiendavat kahju tekitamata.
 

Küsimus: Kas võin enne liikluskaristuse lõppemist minna eksameid tegema?31.10.2018

Tere,
Mul on kehtiv liikluskaristus, mis saab mai kuus läbi, et kas on mingi võimalus varem arki minna ja eksamid ära teha?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kahjuks ei selgu esitatud küsimusest, kas liikluskaristus takistab esmase juhiloa taotlemist või on tegemist liikluskaristusega, millega on juhtimisõigust piiratud.

Esimesel juhul ei sätesta kehtiv õigus eksamite tegemise piiranguid - täpsemad ajalised kriteeriumid saate ilmselt Maanteeametist ennast eksamitele registreerides.

Teisel juhul ei ole takistust liiklusteooriaeksami varasemaks sooritamiseks, kuid sõidueksamile ei saa registreeruda varem, kui 1 kuu enne juhtimisõiguse piirangu möödumist.
 

Küsimus: Kas seaduse järgi tohib sõita sõiduautoga kui üks käsi on kipsis?31.10.2018

Tere. Kas seaduse järgi tohib sõita sõiduautoga kui üks käsi on kipsis? Automaatkäigukastiga ei tohiks selliselt liiklemine kuidagi liikluses välja paista.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 33 lg 2 p 1 kohaselt peab juht enne sõiduki juhtimisele asumist veenduma, et tema terviseseisund lubaks sõidukit juhtida. Juhi seisund, kus näiteks rooli pööramiseks ei ole võimalik kasutada kahte kätt, ei pruugi olla vaadeldav sellisena, mis võimaldaks sõidukit vajaliku täpsusega kontrollida. Käiguvahetamine ei ole ainus juhtimistegevus. Sellest olulisemaks julgen pidada rooli käsitsemise võimet.
 

Küsimus: Kas see on alus leppetrahvi vaidlustamiseks, kui leppetrahviteatisele ei ole märgitud teenindaja allkirja?25.10.2018

Eraparklas jäi autole paigaldamata parkimiskell, kuigi parkla lepingutingimused näevad selle ette. Leppetrahviteatisele ei ole aga märgitud teenindaja allkirja. Kas see on alus leppetrahvi vaidlustamiseks? Samuti ei ole autost tehtud piltidel, mis lisati parkla e-portaali, võimalik tuvastada, et antud number kuulub just nimelt sellele autole, sest pilt on tehtud vaid numbrist ning teine pilt armatuurist, kuid sellel enam numbrit näha ei ole.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegemist ob tõendite ja asjaolude hindamise küsimusega. Vaidluse korral on võimalik tunnistajana küsitleda sõidukit fotografeerinud parkimiskontrolöri. Tema ütlused on samuti asjas tõendiks.

Allkirja puudumine ei pruugi iseenesest välistada leppetrahvi nõude kehtivust, kuigi ka selle üle võib vaielda.

Lõppkokkuvõttes taandub küsimus vaidluse otstarbekusele. Kui võimaliku vaidluse kulud ületavad kordi rahasummat, mille üle vaieldakse, võib vaidluse pidamine olla ebaotstarbekas.
 

Küsimus: Kas endine tööandja võib tagantjärgi nõuda minult mitme kuu taguse hoiatustrahvi maksmist?24.10.2018

Tere! Sain endiselt tööandjalt kirja, kus nõuab et tasuksin mitme kuu taguse hoiatustrahvi, ajast mil kasutasin tööautot. Kirjas näen, et trahv on läinud edasi kohtutäiturile ning nõutavad on ka täitemenetlusalustuse tasu jne. Kiiruse ületamine oli mõni km/h ja hoiatustrahvi suurus üliväike. Tol hetkel oli tööleping lõpetatud ja minule tööandja trahviteadet koheselt ei edastanud. Millised on minu õigused? Iseenesest pole probleem tasuda see väike summa, aga kohtutäituri summasid ma tasuma nõus ei ole. Olen tänulik igasuguse info eest!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldiselt on tööandjal õigus töötajalt nõuda töötaja poolt süüliselt tekitatud kahju hüvitamist, arvestades töö iseloomu, töötaja väljaõpet ja muid olulisi asjaolusid. Töötaja poolt tööandja sõiduki väärkasutuse tõttu (kiiruse ületamine) tekitatud trahv võib olla sellise kahjuna käsitletav küll. Kahjunõude esitamise õigust ei takista asjaolu, et nõude esitamise ajaks on töösuhe lõppenud. Tööandja kahjunõue töötaja vastu aegub 12 koo möödumisel ajast, mil tööandja kahju tekkimisest teada sai või oleks pidanud teada saama. Selliseks ajaks võib pidada hetke, mil tööandjale, kui sõiduki vastutavale kasutajale või omanikule saadeti trahviteade. Juhul, kui trahviteadet ei ole saadetud või see ei ole tööandjani jõudnud, tuleb lähtuda ajast, mil tööandja trahvist reaalselt teada sai, kuid sellele vaatamata on kahjunõue aegunud, kui trahvi saamisest (kahju tekkimisest) on möödunud 3 aastat.

Täitekulude nõue töötaja tekitatud kahjuna ei pruugi olla põhjendatud. Tuleb hinnata, mis asjaoludel jõudis täitedokument täiturini ja miks ei täidetud seda enne trahviotsuse kohtutäiturini jõudmist või viimase poolt vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Kui trahvi õigeaegse tasumata jätmise riski kannab tööandja, ei ole täitekulude nõue töötajalt põhjendatud. Kuna trahviteade saadetakse sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale, siis võib eeldada, et trahviteate õigeaegne maksmata jätmise riski kannab tööandja, kui sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal oli võimalus trahviteade vaidlustada, nimetades sõidukit juhtinud isiku, kuid seda mitte tehes, kohustusid nad trahvi tasuma.

Seega kokkuvõtvalt leian, et kui tööandja kahjunõue töötaja vastu üldse eksisteerib (selleks tuleb hinnata nõude aluseks olevaid asjaolusid), siis ulatub nõue üksnes trahvile, mitte aga täitekuludele.

Selleks, et tööandja saaks oma nõude töötaja vastu maksma panna, peab tööandja juhul, kui töötaja nõuet vabatahtlikult ei tunnista ega tasu, pöörduma hagiga kohtusse. Kahtlen, kas hoiatustrahvi suurust arvestades, mõistlik isik selles nõudes kohtu poole üldse pöördub.
 

Küsimus: Kas ÜKT tundide graafikut saab muuta?23.10.2018

Sain karistada joobes sõidu eest ja karistuseks määrati ÜKT tunnid. Tundide tegemine jaotati kuude lõikes ära. Kas tundide graafikut saab muuta? Huvi oleks need tunnid kiirelt ära teha ja eeskujulikult edasi elama hakata. Lisaks küsin, kas tundide arvu on võimalik tervislikel põhjustel vähendada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldkasuliku töö graafiku muutmine kuulub kriminaalhooldaja otsustusalasse. Üldjuhul on tunnid ära jagatud kogu kohtu poolt määratud tähtajale. See on olnud kriminaalhoolduse viimaste aastate praktika ja minu info kohaselt ei ole sellest erandeid tehtud. Tervislik seisukord ei tingi töötundide vähendamist, kuna töötunnid vastavad mõistetud vangistuse pikkusele. Küll võib kohus kriminaalhooldusametniku taotlusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamise haiguse või muu seaduses nimetatud töö tegemise takistuse esinemise ajaks (KarS § 69 lg 3).
 

Küsimus: Kas saan juhiluba varem tagasi taotleda, kui juhtimisõigus on ära võetud aastaks ja karistusest on möödas üle poole aasta?22.10.2018

Kohtuotsusega on mul juhtimisõigus ära võetud aastaks. Karistusest on möödas üle poole aasta. Kas mul on võimalus juhiluba varem tagasi taotleda? Kui on, siis kuidas, kuhu ja kellele peaks taotluse esitama?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui juhtimisõigus on ära võetud vähemalt 1 aastaks, tuleb juhtimisõiguse taastamiseks sooritada edukalt liiklusteooria ja -sõidu eksam. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja lühendamist seadus ette ei näe, seega selle lühendamisele lootust ei ole. Küll saab liiklusteooriaeksamile ennast registreerida juba varem. Sõidueksamile saab ennast registreerida mitte varem, kui kuu aega enne juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja lõppemist. Vaatamata eksamite sooritamise ajast, ei taastata juhtimisõigust enne, kui selle äravõtmise tähtaeg on täies ulatuses möödunud.
 

Küsimus: Kas kindlustus nõuab raha kannatanult, kes juhtis autot, kuigi juhtimisõigus oli peatatud?18.10.2018

Tere. Kui isikul on juhtimisõigus peatatud ning põhjustab avarii, siis on see arusaadav, et kindlustusandja või LKF nõuab tagasi avarii põhjustanud juhilt teise auto remondikulud. Kuid kui juhtimisõigus on peatatud ning isik satub avariisse, kus tema ehk juhtimisõiguseta isik süüdi pole, kas sellisel juhul küsib samuti kindlustus raha hiljem?
Ning kas tagantjärgi on kindlustusseltsil ligipääs sellele, et juhil oli juhtimisõigus peatatud. Ning kas hiljem tagantjärgi on politseil õigus teha trahvi juhilubadeta sõidu eest (samas kindlustuspabereid teise isikuga koha peal täites politsei ei käinud kuid samas on ju faktid paberil, et kes mida tegi ja kes süüdi olukorras ning isikute andmed avarii ajahetkel).

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

1. Juhtimisõiguse puudumine võib olla tagasinõude aluseks kahju põhjustanud juhi vastu, kui kahju tekkis seetõttu, et sisikul puudus juhtimisõigus. Kahjustatud isiku õigust saada kahju hüvitatud, juhtimisõiguse puudumine ei mõjuta. See tähendab, et kui liiklusõnnetuses mitte süüdioleval juhil puudub juhtimisõigus, ei mõjuta see kahju hüvitamist temale. Hüvitamine teostatakse siis, kui kindlustusandjal on olemas vajalik info kahju suuruse ja vastutava isiku määramiseks. Sageli on nii, et kui liiklusõnnetus on politsei menetluses, ootab kindlustus ära politsei otsuse.
2. Kindlustusselts saab andmed kas liiklusõnnetuses osalenud juhi käest või politsei käest. Pole välistatud, et info kahjustatud isikul juhtimisõiguse puudumise kohta jõuab ka kindlustuseni. Kuid nagu eelmisest punktis märgitud, ei mõjuta see kindlustushüvitise maksmist.
3. Politseil on õigus väärteomenetlust läbi viia ja isikut karistada väärteo aegumistähtaja jooksul, milleks üldjuhul on 2 aastat. Seega, kui politseini jõuab info, et liiklusõnnetuses mittesüüdioleval juhil puudus juhtimisõigus, ei ole välistatud tema suhtes väärteomenetluse alustamine ja karistamine. Eeldusel, et karistus määratakse aegumistähtaja jooksul. Olukorras, kus juhid täidavad teate kindlustusele omavahel sündmuskohal ning politsei ei registreeri liiklusõnetust, ei pruugi andmed juhtide ja nende juhtimisõiguste kohta politseini jõuda. Võimalus andmete jõudmiseks politseini on läbi kindlustusseltsi, kui kindlustusselts saab ühelt või teiselt juhilt teada, et mõnel liiklusõnnetuses osalenud juhil puudus juhtimisõigus ja kindlustusselts peab vajalikuks selles osas süüteoteate esitamist politseile.
 

Küsimus: Kas tohib parkida kollase joone ja märgi 361 taha lubatud parkimisviisiga?12.10.2018

Kas tohib parkida kollase joone ja märgi 361 taha lubatud parkimisviisiga, kui 20 meetrit eespool on märk 575a "Parkla" koos lisatahvliga 861b "Parkimisviis" ja lähima ristmikuni on sealt 50 meetrit?
Meie linnas on selline koht olemas ja vaidlus selle üle, samas leidsin sellise väljavõtte: ......(13) Märkide 36 mõjupiirkond ei hõlma märgiga 575a „Parkla” või märgiga 575c „Teeninduskoha parkla” tähistatud kõnniteeäärset parklat ega puuduta selle märgi all oleva tahvliga 86 „Parkimisviis” või tahvliga 874 „Puudega inimese sõiduk” näidatud korra kohaselt pargitud sõidukeid......

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Te olete ise lahti kirjutanud kõnealuste liiklusmärkide mõjualad. Tõenäoliselt ei oskaks ma olukorrale anda teistsugust vastust. Seda seetõttu, et vastamaks konkreetse sündmuskoha liikluskorraldusele, vajan liiklusolustikust ja asjakohasest liikluskorraldusest vahetumat ülevaadet, kui pelk märkide kirjeldus. Fotod, plaanid või skeemid asjakohasest teelõigust ja tee-elementidest ning nende juurde asetatud liikluskorraldusvahenditest on möödapääsmatult vajalikud, et hinnata liikluskorralduse terviklahendust. Vastasel juhul võite saada olustikuga mittearvestava ja ebaõige/ebatäpse vastuse. Vastused.ee küsimuste-vastuste formaat ei võimalda konkreetse liiklussituatsiooni analüüsi. Saate soovi korral kasutada konsultatsiooni või e-konsultatsiooni teenust, kirjutades oma murest aadressile ab@sirk.ee.
 

Küsimus: Kas tohib poolest tänavast muuta sõidutee pooleks tunniks jalg- ja jalgrattateeks?11.10.2018

Küsin kas tohib poolest tänavast muuta sõidutee pooleks tunniks jalg- ja jalgrattateeks? Saan aru, et kui oleks paigaldatud märk sissesõidu keeld koos kellaaja lisatahvliga siis ok. Märk nr. 435 kohta on ju öeldud, et see paigaldatakse vastava tee algusesse, st jalgtee algusesse aga kuidas on võimalik järsku sõiduteed jalgteeks muuta seda minu mõistus ei võta. Nimelt käib jutt kooli ette paigaldatud uuest märgist. Kus kohast leiab infot, et kuhu, mis märki ja kelle loal tohib üldse märke paigaldada.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseadus sätestab, et liiklust korraldab tee omanik. Mõistan küsimusepüstitust selliselt, et jutt käib avalikult kasutatavast teest. Tõenäoliset on tegemist kohaliku teega. Soovitan murekohaga pöörduda tee omaniku e. kohaliku omavalitsuse poole.