Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas hetkel kehtiv väärteokaristus saab takistuseks Maanteeametis teiste kategooriate eksamile pääsemiseks? 21.05.2020

Tere

B-kategooria juhiluba aastast 2007, seega ei ole esmased.
Soov teha lisaks teisi kategooriaid, näiteks: C, CE, D jms.
2019 september oli kiiruseületus. LS § 227 lg 2 järgi.
Asi on jõustunud ja karistus täidetud: 28.09.2019
Trahv tasutud 28.09.2019.
Kuna tegu on hetkel veel kehtiva väärteokaristusega, siis kas see saab takistuseks Maanteeametis teiste kategooriate eksamile pääsemiseks?
Ehk siis, MNT amet ei lase mul teha näiteks, C, CE eksameid ega väljasta juhtimisõigust?
Või kehtib see esmase juhiloa puhul ainult?
Tänan.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 106 lg 1 kohane piirang kehtib üksnes esmase juhiloa taotleja suhtes. NN püsiloa omajal lisakategooriate omandamist kehtiv karistus ei takista.
 

Küsimus: Kas mets on haljasala?21.05.2020

Tere, sõber tuli külla, parkis auto maja juurde metsa alla. Hoovi ei mahtunud ja tee äärde jäädes oleks liiklust seganud- kitsas kruusatee maakohas. Maja juurde ja kaugemalegi. Järgmisel päeval oli kojamehe vahel kiri, et pargitud haljasalale ja trahvihoiatus. Kirjas oli, et pargib haljasalas mis on keelatud. § 241 lõige 1.
Liiklusmärke ja parkimiskorda muidugi seal pole. Tekkis küsimus, kas metsamaa on haljasala nagu park vms?
Trahvi kirjutaja auto endalgi metsa all, aga pidi külaelaniku kaebust menetlema. Ei tea mis marjulistest, matkajatest, perega mere äärde sõitjatest niimoodi saab, kes teed ara ummistavad kuna ei tohi teelt korvale soita.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Parkimine haljasalal on keelatud, kui selleks puudub maaomaniku luba (LS § 21 lg 1 p 12 + lg 4 p 1). Samas vajab märkimist, et liiklusseadus reguleerib liikluskorda Eesti teedel (LS § 1 lg 1), v.a § 69 (joobeseisund). Seega tekib paratamatult küsimus haljasalal parkimise kuulumisest LS reguleerimisalasse. See oli selline teoreetilis-filosoofiline küsimusepüstitus.

Üldjuhul jah, eeldatakse haljasalal liikumiseks maaomaniku luba. Nii sätestab ka Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 lg 2', et mootor- või maastikusõidukiga võõral maatükil viibimisel ei eeldata maaomaniku loa olemasolu. Eelöeldu tähendab, et mootor- või maastikusõidukiga võõral maatükil viibimiseks on vaja maaomaniku luba.

LS § 45 lg 13 sätestab, et sõidukiga ei tohi sõita haljasalale või sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks ilma maaomaniku või -valdaja loata.

Siinkohal tekib küsimus, et millal muutub pinnastee põlluteeks või metsateeks, millel mootorsõidukiga liiklemine on üldjuhul lubatud.

Kokkuvõtvalt tuleb minu arvates tõdeda, et küsimus sellest, mis on haljasala liiklusseaduse tähenduses, millal võib/ei või sõidukiga looduslikul rohukaaslusel liigelda, on arvestades rahvuslikke tavasid, mõnevõrra ebaselgelt reguleeritud. Ühelt poolt on selge, et võõrale maatükile autoga piiranguteta sõitma minemist ei saa pidada õigeks ja lubatavaks, aga teiselt kitsa metsatee kõrvale rohualale parkimine ei peaks samuti eranditeta keelatud olema. Ilmselt saabub parem selgus läbi mõne kohtuasja ja kohtuotsuse.
 

Küsimus: Kas suvilasse sissemurdmine on kuritegu või väärtegu, sisse murti, et kontrollida, kas inimesega on kõik korras?19.05.2020

Tere,
Kas suvilasse sissemurdmine on kuritegu või väärtegu. Sisse murti jaanuari kuus, et kontrollida, kas inimesega on kõik korras.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Väärteona on karistatav võõrasse ruumi tungimine, kui see toimub selle valdaja tahte vastaselt (KarS § 266 lg 1). Kui ruumiks, kuhu valdaja tahte vastaselt tungitakse, on eluruum, siis on tegemist kuriteoga (KarS § 266 lg 1 p 1). Kui ruumi tungimine pandi toime hädakaitses või hädaseisundis või kohustuste kollisiooni olukorras, välistavad need olukorrad sissetungija süü. Kas tegemist on/ei ole süüd välistava asjaoluga, tuvastatakse asjaolude ja tõendite pinnalt.
 

Küsimus: Kas autorongi lubatud mass B 96 kategooriaga on registrimassi või täismassi järgi?12.05.2020

Tere
Palun võimalusel selgitust. Olen teinud B 96 kategooria, mille järgi võib autorongi mass olla 4250kg. Küsimus selles, et olen elanud teadmisega, et see käib registrimassi järgi ja ka sellest lähtuvalt muutnud haagise registrimassi, et oleks legaalne vedada. Olen selle teadmisega sõitnud juba mitmeid aastaid ja sekeldusi pole olnud. Nüüd peeti mind kinni ja väidetakse, et loeb täismass. Tegin ARK-i eksamid sama haagise ja sama autoga ning siis kõik nagu toimis ja keegi ei öelnud, et midagi valesti oleks olnud. Kas mul on sellisel juhtumil tugineda millegile, millega saaksin vastulause esitada trahvi nõudele, või on asi jokk. Vajadusel võin täpsustada täpsed massid. Aga registri massi järgi olen piirides ja täismassi järgi läheb paarsada kilo üle.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Alates 2011.a 1.juulist on juhtimisõiguse seisukohast lähtutud sõidukite täismassidest, mitte registrimassidest, nagu enne 01.07.2011.a kehtinud liiklusseaduses. Kehtiva LS § § 93. Mootorsõidukite kategooriad
(1) Mootorsõidukid ja autorongid jagunevad vastavalt juhtimisõigusele põhikategooriatesse ja alamkategooriatesse.

(2) Mootorsõidukite, autorongide ja masinrongide põhikategooriad on järgmised:
Punkt 3: B – auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega; sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi; sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi, tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist.

Seega, kui ütlete, et haagise täismass ületab 4250 kg, siis on sellise haagise B-kategooria auto haakes vedamiseks vaja BE autorongi juhtimise õigust.

Millised seisukohad ja väited vastulausesse kirjutada, on valitava kaitsetaktika küsimus ja seda olemasoleva info põhjal paika panna ei saa.
 

Küsimus: Kas firmajuht, kes sõidab oma firmale kuuluva veoautoga (CE), aga ei saa selle eest palka, on kohustatud omama autojuhi kutsetunnistust?07.05.2020

Kas firmajuht, kes sõidab oma firmale kuuluva veoautoga (CE), aga ei saa selle eest palka, on kohustatud omama autojuhi kutsetunnistust?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ilmselt peate kutsetunnistuse all silmas ametikoolituse läbimist tõendavat dokumenti.

Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse peab olema läbinud isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana ja juhib veoautojuht veoseveol liiklusseaduse kohase C-kategooria või C1-alamkategooria mootorsõiduki või CE- või C1E-kategooria autorongiga või bussijuht sõitjateveol liiklusseaduse kohase D-kategooria või D1-alamkategooria mootorsõiduki või DE- või D1E-kategooria autorongiga.

Üldisest nõudest on siiski ka erandid:

Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse läbimise nõuet ei kohaldata juhi suhtes, kes juhib traktorit või trolli.

Erandit kohaldatakse ka juhi suhtes, kes juhib sõidukit:
1) mille suurim lubatud kiirus ei ületa 45 kilomeetrit tunnis;
2) mida kasutavad Kaitsevägi, päästeasutus ja riikliku järelevalve teostaja või mille kasutamine on nende kontrolli all;
3) mis läbib tehnilise arendamise, remondi või hoolduse eesmärgil teekatsetusi ning on uus või ümberehitatud sõiduk, mida pole veel kasutusse võetud;
4) mida kasutatakse hädaolukorra ohu kõrvaldamiseks või hädaolukorra, erakorralise seisukorra või päästeseaduse tähenduses päästesündmuse lahendamiseks;
5) mida kasutatakse õppesõidul või ametikoolitusel;
6) mida kasutatakse mitteäriliseks sõitjate- ja veoseveoks isiklikul eesmärgil või
7) millega veetakse materjali või seadmeid, mida juht kasutab oma tööks, tingimusel et sõidukijuhtimine ei ole juhi põhitegevusala.

Seega omab tähtsust veo iseloom, mitte see, kas juht selle eest palka saab või mitte. Kui veo faktiline põhjus on veoteenuse osutamine (tasu eest või tasuta) ja seda teostab äriregistrisse kantud juhatuse liige, siis on tegemist töötamisega isegi juhul, kui sellekohast töölepingut ei ole sõlmitud. Veokit juhtides ei täida firma juht firma juhtimise ülesannet, vaid konkreetset töösooritust, mis on käsitletav tööna. Kas ta selle eest endale palka maksab, ei ole primaarne.

Kuigi autoveoseaduse § 36 lg 1 kohaselt peab ametikoolituse läbima isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana, ei saa minu hinnangul töö- või võlaõigusliku lepingu kirjalik vormistamata jätmine mõjutada tegevuse sisu. Töölepingu 1 lg 2 kohaselt, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Küsimuses toodud näite puhul saab firma juhi tegevust vaadelda tööna äriühingu e. teise isiku huvides.

Kui firmajuht kasutab äriühingu CE kategooria sõidukit (haagisega veoauto) lihtsalt lõbusõiduks või muul mitteärilisel isiklikul otstarbel, siis töö tegemisest ilmselt rääkida ei saa. Sellisel juhul peab aga sõidukijuht arvestama vajadusega tõendada sõiduki juhtimist tööga mitteseotud eesmärkidel.
 

Küsimus: Kas jalgratta- ja jalgtee tohib eraldada sõiduteest kammjoonega 911a?06.05.2020

Tere,
Kas jalgratta- ja jalgtee tohib eraldada sõiduteest kammjoonega 911a?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teemärgis 911A tähistab sõidutee äärt. Jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee LS § 2 p 78 tähenduses. Seega võib minu hinnagul kammjoonega jalgratta- ja jalgteed sõduteest eraldada.
 

Küsimus: Kas eriolukorra tõttu pooleli jäänud BE-kat lubade puudumist võiks tuua põhjenduseks, et appelleerida väärteo otsust?29.04.2020

Tere.
Töötan ettevõttes B-kategooria autojuhina, tihti on vaja vedada kaupa BE-kategooria käruga ning seetõttu pidin võtma ette BE-kategooria koolituse. Eriolukorra tõttu on ARK lõpetanud igasugused eksamid, mistõttu ei ole lõpuni lubadega tegeleda saanud, autokooliga on ühelpool. Tekkis olukord, kus oli vaja kasutada BE-kategooria haagist kauba vedamiseks, politsei pidas kinni ja tegi väärteoprotokolli, kuna puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Märgiti lisaks, et sõiduki juhtimise kõrvaldamise lõppemise tingimuseks on juhtimisõiguse saamine.
Küsimus -kuna praktiliselt ei ole riigis vastavaid tingimusi, et BE kategooria lube üldse teha, kas see võiks olla mõjuv põhjus, miks mul too hetk vastava kategooria lube ei olnud? Tööd on vaja teha, kuid tingimusi riigis selleks pole.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Üldiselt ei õigusta riigis kehtiv eriolukord õiguserikkumise toimepanemist (kui tegemist pole just hädakaitse. või hädaseisundiga). Töö tegemiseks tulnuks leida alternatiive (vastavat juhtimisõigust omav juht, tasuline teenus vms lahendus). Sõltuvalt väärteoasja arutava ametniku sisetundest, võib asja arutav ametnik olukorda käsitleda karistust kergendava asjaoluna.
 

Küsimus: Kui politsei trahv on aegunud, kas pean lõpetamiseks kuhugi pöörduma ka?21.04.2020

Tere!
Kohtutäitur, kelle menetleda oli väärteo korras saadud trahv, saatis kirja trahvi osalise lõpetamise kohta ja osas. Küsides täpsustavat infot selgitati lõpetamise otsust trahvi aegumisega.
Siit küsimus: kui on aegunud, kas pean kuhugi pöörduma ja mida tegema, et trahv ametlikult aeguks? Kas tuleb pöörduda kohtu poole?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui kohtutäitur saatis otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta väärteoasjas määratud rahatrahvi sissenõudes, siis see otsus tähendabki, et täitemenetlus on trahvi osas lõpetatud. Täitekulude sissenõudes täitemenetlus jätkub. Trahvi täitmise aegumine on seadusest tulenev tagajärg, mis vormistatakse kohtutäituri otsusega. Kohtutäituri otsuse alusel viiakse karistusregistris sisse vajalikud muudatused e. aegunud trahvi andmed kantakse karistusregistri arhiivi. Seda, kas kohtutäitur edastab täitemenetluse lõpetamise otsuse ise karistusregistrile, tuleb uurida kohtutäituri büroost. Võite kohtutäituri otsuse ka ise karistusregistrile esitada koos taotlusega karistusregistris karistusandmete korrastamiseks.
 

Küsimus: Kas riigipüha ei ole seaduse silmis võrdne pühapäevaga, auto parkimist silmas pidades?17.04.2020

Tere
Sain Suurel Reedel, 10.aprillil Kotzebue tänaval (Tallinna Kesklinna parkimisala) parkimistrahvi. Arvasin siiani, et riigipühadel on seadus sarnane pühapäevale ehk parkimine riigipühadel on tasuta aladel, kus parkimine pühapäeval on tasuta. Üritasin leida nüüd vastavat seadust, aga tundub, et seda ei ole kusagil täpselt reguleeritud.
Kas riigipüha ei ole seaduse silmis võrdne pühapäevaga?

Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kopeerin vastuseks Tallinna linna veebilehel oleva info, kuna vastab põhjalikult esitatud küsimusele:

Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kui parkijad ei tasu riigipühade ajal kesklinnas sõiduki parkimisel parkimistasu. Parkimistasu maksmata jätmisel riigipühade ajal järgneb vältimatult viivistasu otsuse koostamine.

Seoses eeltooduga peame vajalikuks selgitada järgmist. Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (edaspidi määrus) § 8 lg 1 p 1 järgi on mootorsõiduki ja selle haagise tasulise parkimise aeg kesklinna tsoonis esmaspäevast reedeni kell 07:00-19:00, laupäeval kell 08:00-15:00, pühapäeval tasuta. Selline nõue kehtib juba alates 01. jaanuarist 2013. Määruse § 8 lg 1 p-s 1 on toodud nädalapäevad. Pühapäev on nädala päev, millele eelneb laupäev ja järgneb esmaspäev, pühapäev on nädala seitsmes ja viimane päev. Riigipühad ja riiklikud tähtpäevad on sätestatud Pühade ja tähtpäevade seaduses. Riigipühade loetelu on toodud ammendavalt seaduse §-s 2. Riigipühadeks on 1. jaanuar - uusaasta, suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, 1. mai- kevadpüha, nelipühade 1. püha, 23. juuni- võidupüha, 24. juuni- jaanipäev, 20.august – taasiseseisvumispäev, 24. detsember – jõululaupäev, 25. detsember- esimene jõulupüha, 26. detsember – teine jõulupüha. Seega ei saa pühapäeva mõistet samastada riigipühade mõistega. Juhul, kui riigipüha satub kalendris pühapäevale, siis parkimistasu ei pea maksma. Arvestades määruse § 8 lg 1 p 1 sätestatut, on avaliku tasulise parkimisala kesklinna tsoonis parkimine tasuta pühapäeval.
 

Küsimus: Kuidas saab politsei tõestada, et mu kiirus oli just 60 alas 101km/h, mitte juba 90 km/h alas?03.04.2020

Tere,
Politsei mõõtis kiirust 90alas, 60ala lõppes 250m tagasi. Ja sai minu kiiruseks 101km/h. Kui ta juba nii pikalt 60alast väljas on, siis kuidas ta saab väita et see 101km/h oli 60alas voi 90alas. Kiiruse ületamise kohaks on Jõhvi-Tartu-Valga mnt 200km kus on terves ulatuses kiirusepiiranguks 90km/h. Kas nii tohib mõõta üldse kiirust ja kuidas ta saab tõestada, et mu kiirus oli just 60 alas 101km/h?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Süü tõendamine on menetleja kohustus. Seega peab menetleja tõendama ka seda, millises kiiruserežiimis mõõtetulemuse fikseerimisel mõõdetav sõiduk asus. Sellist asjaolu on võimalik tõendada näiteks mõõteobjekti kaugusega mõõtjast. Lasertüüpi kiirusmõõtjad fikseerivad ka mõõteobjekti kaugusest. Seega, kui on teada mõõtmise koht ja mõõteseade kuvab ka objekti kauguse seadmest, on võimalik tuvastada objekti asukoht teel.
Radartüüpi mõõtjatel kauguse mõõtmise funktsiooni ei ole. Sellisel juhul tuleb mõõdetava objekti kaugus tuvastada muul moel (tunnistajate ütlused, videosalvestis vm asjakohane tõend).

Kuidas antud juhul mõõtekaugus on tuvastatud ja kas olemasolevate tõendite pinnalt saab tuvastatud kauguse usaldusväärseks tunnistada, tuleb hinnata väärteomaterjalide põhjal. Kui soovite selles osas hinnangut, küsida väärteomenetlejalt väärteotoimiku koopia, võtke see kaasa ja tulge konsultatsioonile.