Liiklusõigus
Küsimus: Kas 15-aastane noor, kes on kätte saanud AM kategooria juhiloa, peab kasutama vahtralehte?21.12.2022
Tere
Kas 15-aastane noor, kes on kätte saanud AM kategooria
juhiloa, peab kasutama vahtralehte?
Kas 15-aastane noor, kes on kätte saanud AM kategooria
juhiloa, peab kasutama vahtralehte?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Vahtralehte e. seaduskeeles algaja juhi tunnusmärki tuleb kasutada autol (LS § 95 lg 4 ja § 106 lg 3). Mopeedi ei loeta autoks (LS § 2 p 3). AM-kategooria juhtimisõigus annab õiguse juhtida mopeedi, aga mitte autot. Nn mopeedauto on ikkagi üksnes mopeed liiklusseaduse tähenduses ja seetõttu algaja juhi tunnusmärgi kasutamine sellisel sõidukil ei ole kohustuslik.
Küsimus: Kuidas mõista liiklusseadust selles osas mis tuled peavad haagisega sõites põlema?24.11.2022
tere
LS § 40 lg 1 seletab /.. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled.../
lg 2 Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta.
Jääb segaseks, kas lg 2 välja toodud erisus kehtib ka haagisele (haagise ääretulede mõttes) või ainult mootorsõidukile (autole).
nt olukord, kus päevasel ajal on haagis autol taga, autol päevatuled peal ja seega haagis "pime". olukord, mis eriti uuemate autode puhul, kus lõõmavad ainult esimesed valgusallikad. Kas see teguviis võib korravalvuri silmis olla rikkumine või saab hakata seadust väänama ja tõlgendama?
LS § 40 lg 1 seletab /.. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled.../
lg 2 Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta.
Jääb segaseks, kas lg 2 välja toodud erisus kehtib ka haagisele (haagise ääretulede mõttes) või ainult mootorsõidukile (autole).
nt olukord, kus päevasel ajal on haagis autol taga, autol päevatuled peal ja seega haagis "pime". olukord, mis eriti uuemate autode puhul, kus lõõmavad ainult esimesed valgusallikad. Kas see teguviis võib korravalvuri silmis olla rikkumine või saab hakata seadust väänama ja tõlgendama?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuhu pöörduda, kui politsei ei suuda mulle kindlalt väita, kas lubade tegemise keeld on mul 1 või 3 aastat?11.11.2022
Tere
Olen jäänud korduvalt vahele ilma lubadeta sõiduga. Nüüdseks on autokool peaaegu lõpuni viidud, kuid politsei ei suuda mulle öelda kas minu piirang lubadele on 1 aasta või 3 aastat. Kuhu peaksin pöörduma, et see info saada või ongi see vaid katse-eksituse meetod, kas saan eksamile registreeruda või ei saa. Viimati oli karistuseks tingimisi vangistus mis lõppes eelmine aasta detsembris.
Olen jäänud korduvalt vahele ilma lubadeta sõiduga. Nüüdseks on autokool peaaegu lõpuni viidud, kuid politsei ei suuda mulle öelda kas minu piirang lubadele on 1 aasta või 3 aastat. Kuhu peaksin pöörduma, et see info saada või ongi see vaid katse-eksituse meetod, kas saan eksamile registreeruda või ei saa. Viimati oli karistuseks tingimisi vangistus mis lõppes eelmine aasta detsembris.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas eraldusmärkideta politseiautot tohib paigutada kõnniteel, kahe sõidutee vahel pimedal ajal esiotsaga vastassuunda?08.11.2022
Tere,
kas eraldusmärkideta politseiautot tohib peatada/paigutada nt kõnniteel, kahe sõidutee vahele pimedal ajal või auto esiotsaga vastassuuna poole liiklusjärelevalve teostamiseks (nt kiirusemõõtmine, alkoholijoobe kontroll jne)
kas eraldusmärkideta politseiautot tohib peatada/paigutada nt kõnniteel, kahe sõidutee vahele pimedal ajal või auto esiotsaga vastassuuna poole liiklusjärelevalve teostamiseks (nt kiirusemõõtmine, alkoholijoobe kontroll jne)
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Seega eelnevates kohtades sõitmine/peatumine ja parkimine on eritalituse sõidukile lubatud, kuid tingimusel, et tagatud on ohutus.
Eraldustunnusteta politseisõiduk on eraldustunnuste puudumisele vaatamata eritalituse sõiduk, millele kohalduvad eritalituse sõiduki/alarmsõiduki õigused.
Küsimus: Kas saan kuidagi läbi kohtu varem kui 1 aasta teha eksami ja saada load või vähemalt sooritada sõidueksam?01.11.2022
Tere
Jäin suvel juhtimisõiguseta kiirusületamisega vahele ja koostati väärtegu. Maksin trahvi ära 21.juuli kuid lõppotsus ehk jõustus 9 august. Mul on jäänud arkis ainult sõidueksam sooritada. Kas ma saan kuidagi läbi kohtu varem kui 1 aasta teha eksami ja saada load või vähemalt sooritada see sõidueksam ja tähtaja möödumisel minna juhilubadele järgi. Hetkel ma ei saa taotleda endale aega sõidueksamile kuna on blokeering mnt leheküljel aga olen kuulnud, et ikkagi peaks saama ju varem eksami vähemalt sooritada ja lubadel lasta oodata tähtaja möödumist.
Jäin suvel juhtimisõiguseta kiirusületamisega vahele ja koostati väärtegu. Maksin trahvi ära 21.juuli kuid lõppotsus ehk jõustus 9 august. Mul on jäänud arkis ainult sõidueksam sooritada. Kas ma saan kuidagi läbi kohtu varem kui 1 aasta teha eksami ja saada load või vähemalt sooritada see sõidueksam ja tähtaja möödumisel minna juhilubadele järgi. Hetkel ma ei saa taotleda endale aega sõidueksamile kuna on blokeering mnt leheküljel aga olen kuulnud, et ikkagi peaks saama ju varem eksami vähemalt sooritada ja lubadel lasta oodata tähtaja möödumist.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Võimlaust eelmärgitud tähtaja lühendamiseks ei ole.
Küll ei pea juhtimisõiguse saamiseks taotluse esitamisega ootama karistusaja möödumist. See varasem aeg ei ole siiski kuigi avar - kohtud on jaatanud võimlaust sooritada sõidueksam kuni 10 päeva enne karistuse kustumist. See tähendab, et registreerimine sõidueksamile võib toimida ka varem. Transpordiameti registreerimisvorm on aga automatiseeritud ja sellisena üsna jäik ning ei võimalda eksamile registreerimist enne karistuse kustumist. Eksamile varasemaks registreerimiseks tuleks minna TRAM-i teenindusbüroosse kohapeale ja seal klienditeenindajaga selgeks vaielda eksamitele varasem registreerimine. See ülesanne ei pruugi aga samuti õnnestuda, kuna klienditeenindajad üldjuhul pole kuigi paindlikud. Sihile võib viia avalduse kirjalik esitamine koos sinna juurde käivate põhjendustega.
Lisainfot saab asjakohasest kohtupraktikast: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=307321349
Küsimus: Kas Europargil on õigus paigaldada rattalukk?22.09.2022
Kas Europargil on õigus paigaldada rattalukk?
Jah, tegu on maksmata trahvidega.
Jah, tegu on maksmata trahvidega.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Seega vastus küsimusele on, et jah, Europargil on põhimõtteliselt õigus parkimistasu mitte maksnud sõiduki kasutamist tõkestada.
Küsimus: Kas on alust vaidlustada sõidueksami tulemus, kui tagurdades parkimisel joonte vahele jäi juhipoolne peegel joone peale?09.09.2022
Tere,
Kas mul on põhjust vaidlustada sõidueksami tulemus, kui eksamineerija luges eksami mittesooritatuks sellise vea tõttu - tagurdades parkimisel joonte vahele jäi juhipoolne peegel joone peale. Sõiduk ise oli otse, rattad joonte vahel. Ühtegi muud viga eksami jooksul ei teinud, sõitsime 35 minutit. Kas on olemas selline reegel, et peegel ei tohi jääda joonele?
Kui vaidlustada, kas see protsess on pikk ja keeruline?
Tänades
Kas mul on põhjust vaidlustada sõidueksami tulemus, kui eksamineerija luges eksami mittesooritatuks sellise vea tõttu - tagurdades parkimisel joonte vahele jäi juhipoolne peegel joone peale. Sõiduk ise oli otse, rattad joonte vahel. Ühtegi muud viga eksami jooksul ei teinud, sõitsime 35 minutit. Kas on olemas selline reegel, et peegel ei tohi jääda joonele?
Kui vaidlustada, kas see protsess on pikk ja keeruline?
Tänades
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
„Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise
kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“
Lisa 3 punkti 2.9. kohaselt loetakse sõidueksam mittesooritatuks, kui eksamineeritav tekitab mis tahes harjutuse sooritamise käigus liiklusohtliku olukorra, ohustab inimest või sõidukit, sõidab vastu tähiskoonust või väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks ka juhul, kui eksamineeritav oma tegevuse käigus teeb hindamisel arvestatava vea, ebapiisava ettevalmistuse tõttu ei oska või ei ole võimeline harjutust kirjeldatud viisil sooritama või ei soorita harjutusi selleks ettenähtud aja jooksul.
Nagu ülalpool refereeritud sättest näha, võib sõidueksami lugeda mittesooritatuks, kui sõiduk väljub harjutusala piiridest. Kuidas tõlgendada peegli "joonele jäämist", sõltub juba tehioludest. Kui eksamikatset salvestati, siis saab neid asjaolusid kontrollida salvestuselt.
Eksamitulemusega mittenõustumisel on eksamineeritaval õigus esitada Transpordiametile vaie 30 päeva jooksul arvates eksamitulemuse teatamisest. Transpordiamet peab vaide lahendama 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest. Vaide mitterahuldamisel saab kaebuse esitada halduskohtule (samuti 30 päeva jooksul). Halduskohtumenetlus on aga juba pikk menetlus ja selle kestus võib ulatuda aastani.
Küsimus: Kas kunagised juhiload veel Soomes kehtivad?09.06.2022
Tere!
Olen olnud nüüd kolm aastat Eesti resident ja teadmatusest jäid mul Soomes kehtivad (Eestis kunagi tehtud) load Eestisse kolides vahetamata. Eesti registris on märge “peatatud”. Hetkel saan aru, et kehtivate lubade saamiseks tuleb mul teha uuesti kõik eksamid? Teine küsimus on, et kas need samad Soome load Soomes veel kehtivad? Soome registris on hetkel märge “voimassa”.
Olen olnud nüüd kolm aastat Eesti resident ja teadmatusest jäid mul Soomes kehtivad (Eestis kunagi tehtud) load Eestisse kolides vahetamata. Eesti registris on märge “peatatud”. Hetkel saan aru, et kehtivate lubade saamiseks tuleb mul teha uuesti kõik eksamid? Teine küsimus on, et kas need samad Soome load Soomes veel kehtivad? Soome registris on hetkel märge “voimassa”.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kes on süüdi, kui mind loeti süüdlaseks, kuigi teisel juhil puudus vastava kategooria juhtimisõigus, ta rikkus eeskirju juba autoga sõitu alustades?12.05.2022
Tere,
Sooviksin küsida nõu sellise juhtumi osas. Olin sooritamas reavahetust vasakule ja manöövrit väga aeglasel kiirusel lõpetamas, kui tagantlähenev auto mulle esimesse vasakusse nurka sisse sõitis. Asukohaks oli Tartu mnt Peterburi tee viaduktialune. Minu liikumistrajektoor oli Järvevana teelt Ülemiste keskusesse, viadukti alla oli juba tekkimas liiklusummik, seega oli minu reavahetus aeglane ja kiirus väga väike. Enne manöövrit veendusin, et kõrvalolev rida on tühi. Kohale saabus olukorda lahendama politsei, kuna teine osapool ei rääkinud eesti keelt. Politsei fikseeris olukorra, kus minu süü oli manöövri sooritamine ilma veendumata jne. Aga järgmiseks paluti mul tunnistajaks olla väidetavalt kõrvalisele rikkumisele, kuna selgus, et teisel autojuhil puudus vastava kategooria juhiluba. Minu küsimus ongi, et kui liiklusseadus kohustab liiklejaid esmalt käituma selliselt, kus alati kasutades kõiki võimalusi, et tagada ohutus ja ohutu liiklemine, on antud isik sooritanud juba esmalt seaduse järgi juba rikkumise istudes autorooli, mille juhtimiseks tal puudub õigus ja kvalifikatsioon. Juhiloa nõue vastava kategooria sõiduki juhtimiseks annab õiguse ja oskuse autoga sõiduks. Kui liiklusõnnetuses osaleb autojuht, kes ei oska sõita, siis on ilmselgelt ju tema liiklusõnnetuse põhjustaja. Manöövrit sooritades veendusin küll manöövri ohutuses, minu liikumiskiirus oli niivõrd väike ja manööver toimus väga aeglaselt, siis minu jaoks olin piisavalt põhjalikult veendunud enda ohutus liiklemises. Küll aga ei ole ohutult liigelnud teine osapool - esiteks ei ole tal vastava kategooria juhiluba, mis tagaks piisava sõiduoskuse ja teiseks on ka temal kohustus liiklejana käituda mõistlikult ja ohutult, ent kui ta ei oska autoga sõita ja pidureid kasutada, siis ei saa tema puhul väita, et ta oleks käitunud õigesti. Nähtavus oli hea ja põhjuseks ei saa olla, et ta ei näinud minu autot. Rida oli pikalt vaba kuni tema tulekuni. Minu autole tekkis üsna minimaalselt kahju, kuna minu liikumiskiirus oli väike, aga on näha, et teine sõidukijuht on selgelt üritanud laial sõidurajal vältida pidurdamist.
Liiklusseaduses puudub paragrahv, kus oleks selgelt välja toodud, et ilma juhtimisõiguseta ei tohi sõidukit juhtida, ega seega ohustada teisi liiklejaid.
Mina pean liiklusõnnetuse põhjustajaks teist osapoolt, kellel puudus õigus (ja oskus) sõidukit juhtida.
Sooviksin küsida nõu sellise juhtumi osas. Olin sooritamas reavahetust vasakule ja manöövrit väga aeglasel kiirusel lõpetamas, kui tagantlähenev auto mulle esimesse vasakusse nurka sisse sõitis. Asukohaks oli Tartu mnt Peterburi tee viaduktialune. Minu liikumistrajektoor oli Järvevana teelt Ülemiste keskusesse, viadukti alla oli juba tekkimas liiklusummik, seega oli minu reavahetus aeglane ja kiirus väga väike. Enne manöövrit veendusin, et kõrvalolev rida on tühi. Kohale saabus olukorda lahendama politsei, kuna teine osapool ei rääkinud eesti keelt. Politsei fikseeris olukorra, kus minu süü oli manöövri sooritamine ilma veendumata jne. Aga järgmiseks paluti mul tunnistajaks olla väidetavalt kõrvalisele rikkumisele, kuna selgus, et teisel autojuhil puudus vastava kategooria juhiluba. Minu küsimus ongi, et kui liiklusseadus kohustab liiklejaid esmalt käituma selliselt, kus alati kasutades kõiki võimalusi, et tagada ohutus ja ohutu liiklemine, on antud isik sooritanud juba esmalt seaduse järgi juba rikkumise istudes autorooli, mille juhtimiseks tal puudub õigus ja kvalifikatsioon. Juhiloa nõue vastava kategooria sõiduki juhtimiseks annab õiguse ja oskuse autoga sõiduks. Kui liiklusõnnetuses osaleb autojuht, kes ei oska sõita, siis on ilmselgelt ju tema liiklusõnnetuse põhjustaja. Manöövrit sooritades veendusin küll manöövri ohutuses, minu liikumiskiirus oli niivõrd väike ja manööver toimus väga aeglaselt, siis minu jaoks olin piisavalt põhjalikult veendunud enda ohutus liiklemises. Küll aga ei ole ohutult liigelnud teine osapool - esiteks ei ole tal vastava kategooria juhiluba, mis tagaks piisava sõiduoskuse ja teiseks on ka temal kohustus liiklejana käituda mõistlikult ja ohutult, ent kui ta ei oska autoga sõita ja pidureid kasutada, siis ei saa tema puhul väita, et ta oleks käitunud õigesti. Nähtavus oli hea ja põhjuseks ei saa olla, et ta ei näinud minu autot. Rida oli pikalt vaba kuni tema tulekuni. Minu autole tekkis üsna minimaalselt kahju, kuna minu liikumiskiirus oli väike, aga on näha, et teine sõidukijuht on selgelt üritanud laial sõidurajal vältida pidurdamist.
Liiklusseaduses puudub paragrahv, kus oleks selgelt välja toodud, et ilma juhtimisõiguseta ei tohi sõidukit juhtida, ega seega ohustada teisi liiklejaid.
Mina pean liiklusõnnetuse põhjustajaks teist osapoolt, kellel puudus õigus (ja oskus) sõidukit juhtida.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Juhtimisõiguse puudumine ei pruugi iseenesest olla liiklusõnnetuse põhjus, kuid teiselt poolt ei ole juhtimisõiguse puudumine liiklusõnnetuse iseseisva põhjusena ka välistatud. Viimasena nimetatud võimalus esineb eelkõige siis, kui liiklusõnnetuseni viis juhi oskamatus sõiduki kulgemise suunamisel (näiteks ei osanud juht kasutada pidurit või pöörata rooli). Tavapärane hooletus kiiruse valikul või liiklusolukorra hindamisel sellise juhtimisõiguse puudumisest tuleneva põhjusena üldjuhul ei kvalifitseeru. Et aru saada, mis siis ikkagi viis liiklusõnnetuseni, tulebki hinnata tõendeid ning nende alusel tuvastatud faktilisi asjaolusid, mis kokkupõrkeni viisid.
Küsimus: Kuidas ületada ristmikku ja kuidas aru saada kas tegu on reguleeritud või reguleerimata ristmikuga?12.05.2022
Männiku tee ja Paul Kerese tn ristmik Tallinnas.
Google street view:
vaade Männiku teelt https://goo.gl/maps/3PtKdmCKmgNwVgxe8
vaade P.Kerese tänavalt https://goo.gl/maps/UezHMEc2U8EnJ9xHA
Google Maps https://goo.gl/maps/opnZypQNGcFWek5B9
Olukord:
Sõiduk A liigub mööda Männiku teed linna suunas ja soovib pöörata äärmisest, vasakpoolsest reast vasakule P.Kerese tänavale.
Kuna linna poolt on tihe liiklusvool ja A ei saa pööret teostada siis jääb A stoppjoone taha seisma, et vasakpööret sooritada. P.Kerese tänaval seisab sõiduk B ja ootab lubavat foorituld, et pöörata vasakule.
P.Kerese tänaval fooris süttib põlema roheline tuli (töötava fooriga märk "anna teed" ei kehti).
Nii A kui ka B asuvad tegema pööret vasakule.
Kuidas ületada ristmikku ja kuidas Männiku teel liikudes linna poole aru saada kas tegu reguleeritud või reguleerimata ristmikuga. Minu arvamus on, et eesolevad foorid reguleerivad ainult ülekäigu rada. Mingi seltskond arvab, et Kereses olev foor on see mis teeb sellest ristmikust reguleeritud ristmiku. Samas Männiku teelt tulles seda ju ei pruugi märgata.
Google street view:
vaade Männiku teelt https://goo.gl/maps/3PtKdmCKmgNwVgxe8
vaade P.Kerese tänavalt https://goo.gl/maps/UezHMEc2U8EnJ9xHA
Google Maps https://goo.gl/maps/opnZypQNGcFWek5B9
Olukord:
Sõiduk A liigub mööda Männiku teed linna suunas ja soovib pöörata äärmisest, vasakpoolsest reast vasakule P.Kerese tänavale.
Kuna linna poolt on tihe liiklusvool ja A ei saa pööret teostada siis jääb A stoppjoone taha seisma, et vasakpööret sooritada. P.Kerese tänaval seisab sõiduk B ja ootab lubavat foorituld, et pöörata vasakule.
P.Kerese tänaval fooris süttib põlema roheline tuli (töötava fooriga märk "anna teed" ei kehti).
Nii A kui ka B asuvad tegema pööret vasakule.
Kuidas ületada ristmikku ja kuidas Männiku teel liikudes linna poole aru saada kas tegu reguleeritud või reguleerimata ristmikuga. Minu arvamus on, et eesolevad foorid reguleerivad ainult ülekäigu rada. Mingi seltskond arvab, et Kereses olev foor on see mis teeb sellest ristmikust reguleeritud ristmiku. Samas Männiku teelt tulles seda ju ei pruugi märgata.
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee