Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas automaatkontrolli seade peab olema tähistatud ja kas iga automaatkontrolli seade peab olema tähistatud?31.03.2020

Tere,
küsimus on osutusmärgi 559 "Automaatkontroll" kohta:
kas automaatkontrolli seade peab olema tähistatud?
Kui jah, siis kas iga automaatkontrolli seade peab olema tähistatud? Näiteks kui nad on 3 km vahega, kus esimene on statsionaarne ja tähistatud, ajutiselt paigaldatud automaatkontrolliseade aga mitte.
Automaatkontrolli all pean silmas kiiruskaamerat.
Võimalusel palun viiteid mis aitas selle otsuseni jõuda.

Ette tänades

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Paraku ei tulene minule teadaolevalt kehtivast õigusest üheselt selgelt mõistetavat kohustust tähistada automaatne kontrollseade liiklusmärgiga 559. Märgid 559a ja 559b „Automaatkontroll” osutavad küll automaatsele liiklusjärelevalve teostamisele, kuid puudub norm, mis muudaks kohustuslikuks selle märgi paigaldamise iga mõõteseadme ette. Märgi otstarbest iseenesest selle paigaldamise kohustust tuletada ei saa. Märgi paigaldamine teenib pigem liikluse rahustamise eesmärki ja selle otsustab teeomanik või automaatse mõõtesüsteemi kasutaja.
 

Küsimus: Kas võib esitada leppetrahvi 2 korda sama asja eest, leppetrahv tühistati ja esitati hiljem uuesti?26.03.2020

Tere,

Külastasin Unipark parklat ja peale välja sõitmist parklast leidsin leppetrahvi klaasipühkija vahelt. Parklas oli 2h tasuta parkimine kella alusel, parkimiskell oli olemas ja nähtaval kohal. Logisin Unipark keskkonda, et uurida mille eest trahv määratud ja kirjas, et parkimisluba puudub. Kahjuks pilte polnud neil seal keskkonnas üleval ja esitasin vaide, mis ka rahuldati.
Nüüd mure, et esitati uuesti leppetrahv koos piltide (piltide pealt ei saa aru, mis oli parkimisel valesti tehtud). Uuringi kas võib esitada leppetrahvi 2 korda sama asja eest?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Vääralt koostatud leppetrahviotsuse tühistamine ei välista põhimõtteliselt uue leppetrahvi otsuse koostamist ja esitamist, kui leppetrahvinõude esitamise asjaolud ei ole ära langenud. Soovitan hinnata, kas uus leppetrahviotsus on sisuliselt põhjendatud ja vajadusel kaaluda selle suhtes samuti vaide esitamist. Leppetrahvinõude puhul kehtib ka tingimus, et leppetrahvi nõue tuleb esitada mõistliku aja jooksul. Parkimisel korral kohaldatavate leppetrahvide puhul võib leppetrahvinõude tunduvalt hilisem esitamine olla vastuolus nõude mõistlikul ajal esitamise põhimõttega. Et selles osas midagi kindlamat öelda, vajaksid asjaolud täiendavat ja põhjalikumat kaalumist.
 

Küsimus: Kas autos, mida pukseeritakse võib lubadeta roolis olla?26.03.2020

Tere. Kas autos, mida pukseeritakse võib olla ilma lubadeta? Oleks vaja sõbra auto ära tuua, tal on load aga mul mitte. Tahaks teada, kas autos, mis on nööri otsas, võib istuda ja rooli keerata isegi kui lube pole?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ei, autots, mida pukseeritakse, ei või juhtida juhtimisõigust mitteomav isik.
 

Küsimus: Kuidas lõpp teha, et minu nime googeldades ei tuleks esimesena välja minu 19 aastat tagasi alkoholijoobes juhtimine?26.03.2020

Tere. Aastal 2001 avalikustati minu nimi maakonnalehe elektroonses artiklis, kas mingit ajalist piirangut pole, et millal see eemaldatakse/aegub?
19 aastat vana asi ja tuleb googeldades esimese asjana.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Isikuandme kaitse üldmääruse (ÜM) (EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/679) art 17 kohaselt on andmesubjektil õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad
isikuandmed ja vastutav töötleja on kohustatud kustutama isikuandmed põhjendamatu viivituseta, kui kehtib üks
järgmistest asjaoludest:
a) isikuandmeid ei ole enam vaja sellel eesmärgil, millega seoses need on kogutud või muul viisil töödeldud;
4.5.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 119/43
b) andmesubjekt võtab töötlemiseks antud nõusoleku tagasi vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile a või artikli 9 lõike 2
punktile a ning puudub muu õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks;
c) andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes artikli 21 lõike 1 kohaselt ja töötlemiseks pole
ülekaalukaid õiguspäraseid põhjuseid või andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes artikli 21
lõike 2 kohaselt;
d) isikuandmeid on töödeldud ebaseaduslikult;
e) isikuandmed tuleb kustutada selleks, et täita vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega ette
nähtud juriidilist kohustust;
f) isikuandmeid koguti seoses artikli 8 lõikes 1 osutatud infoühiskonna teenuste pakkumisega.
2. Juhul kui vastutav töötleja on isikuandmed avalikustanud ja peab lõike 1 kohaselt isikuandmed kustutama, võtab
vastutav töötleja kättesaadavat tehnoloogiat ja rakendamise kulusid arvestades tarvitusele mõistlikud abinõud, sealhulgas
tehnilised meetmed, et teavitada kõnealuseid isikuandmeid töötlevaid vastutavaid töötlejaid sellest, et andmesubjekt
taotleb neilt kõnealustele isikuandmetele osutavate linkide või andmekoopiate või -korduste kustutamist.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata sel määral mil isikuandmete töötlemine on vajalik
a) sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks;
b) selleks, et täita vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega ette nähtud juriidilist kohustust,
mis näeb ette isikuandmete töötlemise, või täita avalikes huvides olevat ülesannet või teostada vastutava töötleja
avalikku võimu;
c) rahvatervise valdkonnas avaliku huviga seotud põhjustel kooskõlas artikli 9 lõike 2 punktidega h ja i ning artikli 9
lõikega 3;
d) avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil kooskõlas artikli 89
lõikega 1 sel määral mil lõikes 1 osutatud õigus tõenäoliselt muudab sellise töötlemise eesmärgi saavutamise
võimatuks või häirib seda suurel määral, või
e) õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

Esitasin ülalpool väljavõtte andmete kustutamist puudutavast regulatsioonist. Täpsema info saamiseks soovitan täpsustavate küsimustega pöörduda Andmekaitseinspektsiooni poole
 

Küsimus: Kas on lubatud lükata autot mööda tänavat kui puudub juhtimisõigus?26.03.2020

Tere. Kas on lubatud lükata autot mööda tänavat kui puudub juhtimisõigus? Probleem nimelt, et auto ise ei liigu ja oleks vaja garaazi lükata umbes 100 meetrit. Endal puudub juhiluba. Vaja oleks lükata mööda avalikku tänavat millel on liiklus üpris hõre. Kas selline asi on lubatud ja mis on karistus kui politseile vahele jään kui autos sees ei istu aga näiteks tagant lükkan või külje pealt.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Soovitan vaidlust välimiseks leida autot lükkama isik, kellel on juhtimisõigus olemas. Küsimus sellest, kas sõidukit lükkav isik on juht või mitte, ei ole õiguspraktikas veel selget vastust saanud, mistõttu ei saa välistada, et mõnigi politseiametnik võib sellist tegevust pidada mootorsõiduki juhtimiseks. LS § 2 p 41 kohaselt loetakse mootorsõiduki juhtimiseks ka juhi kohal mitteviibiva isiku tegevust, mis mõjutab juhtimisseadiste abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust. Seega on võimalike vaidluste vältimiseks mõistlik leida mootorsõiduki kulgemist rooliratta abil suunama juhtimisõigust omava isiku. Hoogu lükkav isik juhi mõiste alla pigem ei mahu.
 

Küsimus: Kas süüdlane peab maksma kahju kui sama firma buss sõitis teisele sisse?18.03.2020

Tere, Juhtus avarii, kus linnaliini buss sõitis sama firma bussile tagant sisse, kahjustada said mõlemad bussid, kas süüdlane peab maksma kahjud või peab firmal olema kindlustus selliste asjade vastu. (kasko puudub). ja kui paljuvõib süüdlaselt raha sisse nõuda?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Printsiibis peaks kahju põhjustanud bussi kindlustus katma kahjustatud bussi kahjustused. Kahju põhjustanud bussi kahjustusi kindlustus ei kata ja sellise kahju eest vastutab kahju tekitanud isik. Kui ettevõttel on olemas ka vabatahtlik kindlustuskaitse, siis võib kahju põhjustanud isik vastutada ka üksnes kindlustuslepingus sätestatud omavastutuse ulatuses. Kui vabatahtlikku kindlustuslepingut ei ole siiski sõlmitud, võib tööandja töötajalt nõuda kahju hüvitamist, kuid sellise nõude puhul tuleb silmas pidada, et töösuhtes tekitatud kahju hüvitamisele kehtib eriregulatsioon, e. töölepingu seadus näeb ette mitmeid kitsendusi töötaja kasuks.
 

Küsimus: Kui on asula märk ja siis piirangud lõpevad märk, miks lõpetab asula märk möödasõidu keelu?13.03.2020

Tervist, esines kaks suurt küsimust, millele mina liiklusseaduses vastust ei leidnud.
1) Kui on 2x2 sõidurada ja jalakäija on vastassuunavööndis poolepeal kõnniteel, kas pean seisma jääma, või õigemini, miks ma ei pea seisma jääma kuna ARK teooria eksamil ütles, et ei pea (sellele tuginedes ei leidnud ka vastust liiklusseadusest, kus ütles, et kui on 2x2 sõidurajad ei pea seisma jääma, et talle teed anda).
2) Ei leidnud ka vastust sellele, kus on kirjas, et kui on 2 märki. Asula märk ja siis piirangud lõpevad märk. Miks lõpetab asula märk möödasõidu keelu?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Esimesele küsimusele vastates tuleb märkida, et püstitatud küsimusele tuleb vastus leida läbi kohtupraktika. Autojuhil on LS § 35 lg 4 kohaselt kohustus mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Ülekäigurada on sõidutee osa. Seega kui jalakäija on astunud või astumas sõiduteele, peab juht LS § 35 lg 4 regulatsioonist juhinduma. Edasine on küsimus faktilistele asjaoludele antavast hinnangust. Kui jalakäija astus sõiduteele 3 sõiduraja kaugusel, siis võib küsida, kas juhi poolt ülekäiuraja ületamine ohustas jalakäijat või mitte. Iga olukord on erinev, seega täpsemaid juhiseid siinkohal anda on keeruline.

Vastates teisele küsimusele, siis keelumärkide 35 (möödasõidukeelu märk kannab numbrit 352) mõjupiirkond ulatub märgist kuni märgi taga oleva lähima ristmikuni, ristmiku puudumisel kuni ASULA LÕPUNI või piirangut lõpetava märgini (MKM 22.02.2011.a määrus nr 12 " Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" § 8 lg 2 p 1).
 

Küsimus: Kui vastavad load mootorrattaga sõitmiseks puuduvad, kas võib sõita mootorrattaga teeäärsel murualal?05.03.2020

Kui vastavad load mootorrattaga sõitmiseks puuduvad, kas võib sõita mootorrattaga teeäärsel murualal?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kuigi liiklusseadus kehtib § 1 kohaselt teedel, siis ei ole sellele vaatamata vastus esitatud küsimusele ühene.

1) Üldjuhul kehtib LS Eesti teedel, välja arvatud § 69 (joobeseisund). Sellest tulenevalt saaks öelda, et teedeta alal mootorsõiduki juhtimise korral mootorsõiduki juhtimise õigust omamata, liiklusseaduses ette nähtud karistust mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest justkui kohaldada ei saaks.
2) Tuleb tähele panna, et kui mootorratas on registreeritud maastikusõidukina, siis on juthimisõigus nõutav ja maastikusõiduki juhtimise korral juhtimisõigust omamata, võib järgneda karistus LS § 201 lg 1 järgi.
3) Ja tähele tuleb panna sedagi, et keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 lg 2' kohaselt peab mootorsõidukiga võõral maatükil viibimise korral olema mootorsõiduki kasutajal maaomaniku luba. Võõras maatükk on ka teeäärne haljasala. Sama reeglit kordab ka liiklusseaduse § 45 lg 13.
 

Küsimus: Kas politsei võib rakendada trahvi tegemiseks digimeeriku salvestist ülekiiruse kohta?03.03.2020

Tere!
Lõpetasin just järjekordse täiendkoolituse ja õppe käigus tekkis küsimus, millele ei saanud vastust.
Küsimus: kas digimeeriku salvestist ülekiiruse kohta saab politsei rakendada ka trahvi tegemiseks (on mõned pikad langused, kus kiirus kasvab üle 100 km tunnis ja kestus on pool minutit ja rohkem, siis salvestub).
Minu arvamus oli, et kiiruse tuvastamiseks on ikka vastavad mõõtevahendid, aga õpetaja vastus oli, et eks proovi vaielda.
Pole siiani probleemi olnud, või pole siis nii põhjalikult kontrollitud.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sõidumeeriku salvestisi on näiteks liiklusõnnetuse asjades kiiruse tuvastamise puhul tõendina kasutatud küll. Iga juhtum on muidugi individuaalne ja seetõttu ei saa sõidumeeriku näidu kasutamist kiiruse tuvastamiseks käsitleda vankumatu reeglina, kuid kindlasti on tegemist tõendiga, mida saab hinnata ja millele saab omistada teatud tõendusväärtuse.
 

Küsimus: Kas parkimiskontrolöril on kohustus teha foto ka kojamehe vahele asetatud trahvist?02.03.2020

Tere
Inkassofirmast saabus nõue 2016 ja 2017 saadud trahvide kohta.
1. Kas parkimiskontrolöril on kohustus teha foto ka kojamehe vahele asetatud trahvist (parkimin.ee lehel olid ainult pildid autost)?
2. Auto oli kasutuses mitme inimese poolt, seega sain trahvidest teada alles inkasso e-mailiga, kas nad saavad viidata pahatahtlikule maksmata jätmisele ning öelda, et nõue aegub sellisel juhul 10 aastaga?
3. Kuna trahvist anti teada ühel juhul 3 aastat hiljem ning teisel juhul saab kuu aja pärast täis 3 aastat, kas siis auto omanikul on tõesti kohustus hoida nii kaua alles autot kasutanud isiku andmeid/on ise selle eest vastutav?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

TsÜS § 146 lg-st 4 tuleneva 10 aasta pikkuse aegumistähtaja kohaldamine ei sõltu mitte leppetrahvi maksmata jätmise pahatahtlikkusest, vaid kohustuse rikkumise tahtlikkusest. Kohustuse rikkumisena on käesoleval juhul käsitletav parkimistingimusi rikkuv parkimine (juhul, kui peaks tuvastamist leidma, et lepingupool rikkus parkimistingimusi tahtlikult).

Kohustust, et parkimikontrolör peab tegema sõiduki esiklaasile paigutatud leppetrahvist foto, õigusaktides kirjas ei ole. Tegemist on ühe lepingupoole faktilise tegevusega, millele tuleb siis anda vaidluse korral õiguslik hinnang selle kohta, mida ja kas leppetrahvi esiklaasile jätmine tõendab.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et leppetrahvi esitamine sõiduki omanikule on põhjendatud ja seejuures ei oma tähtust, kes oli sõidukit faktiliselt juhtinud isikuks. Parkimisteenuse pakkuja ees on vastutav sõiduki omanik.

Tõstatatud olukorra puhul tõusetub peamiselt 2 küsimust - 1) Kas leppetrahvinõude esitamiseks oli alust ja 2) juhul, kui leppetrahvinõude esitamiseks oli alust, siis kas sõiduki omanik vastutab leppetrahvi sissenõudmise kulude eest? Esimesele küsimusele vastamiseks tuleb hinnata tõendeid, mis on kogutud parkimisnõuete rikkumise kohta ja rikkumiste eest vastutab sõiduki omanik. Teisel juhul tuleb hinnata tõendeid, kas leppetrahvinõue on sõiduki omanikule õigeaegselt esitatud. Kui ei ole, saab sõiduki omanik tugineda VÕS § 159-lg-s 2 sätestatule, mille kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul peale rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. See, kas leppetrahvi teade on mõistliku aja jooksul esitatud või mitte, ongi faktiliste asjaolude hindamise küsimus. Tsiviilõiguses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tema väited tuginevad. St leppetrahvi nõudja peab tõendama leppetrahvi nõudest õigeaegset teatamist ja isik, kellelt leppetrahvi nõutakse, peab tõendama, et leppetrahvi nõuet ei ole esitatud mõistliku aja jooksul.