Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas venna autoga sõitmiseks peab mul olema volitus?19.02.2019

Tere. Kui ma sõidan vanema venna autoga ja pole tehnilisse passi kasutajaks märgitud ja ka elukoht on meil sama, kas siis peab olema ka volitus?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui registreerimistunnistus on kaasas, ei ole Eesti piires sõitmiseks volikirja vaja. Sõltumata sellest, et Te ei ole registreerimistunnistusele kasutajana märgitud.
 

Küsimus: Kas kaks korda purjus ja lubadeta sõidu eest saadud krim karistuse järel on järgmine selline tegu väärtegu?15.02.2019

Tere
Jäin kaks korda purjus peaga autoroolis vahele ja puudusid juhiload. Esimesel korral sain tingimisi vanglakaristuse ja teist korda pandi mind vangi. Nüüdseks olen ennetähtaegselt vabanenud ja olen kriminaalhoolduse all. Kas praegusel juhul kui sõidan ilma juhilubadeta kaine peaga, kas esimene kord väärtegu? Kas need kaks korda millest oli krim asi, neid ei arvestata? Muidu seaduse järgi 3 kord ilma lubadeta sõit on automaatselt krim asi! Aga kui praegu jään vahele, kas siis pole krim asi?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

KarS § 423' koosseisu täitumise osas ei ole põhimõtteliselt vahet, kas eelnevad karistused on määratud/mõistetud väärtegude eest või kuriteo eest. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik paneb toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. KarS § 3 lg 5 kohaselt, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Eeltoodust tulenevalt neeldub väärtegu kuriteo eest mõistetavas karistuses.

Seega, kui varasemad karistused mõisteti KarS § 424 eest ning teoga kaasnes juhtimisõiguseta sõit, mis on väärtegu, siis ülalkirjeldatud printsiipe silmas pidades on õiguslikult karistus määratud üksnes KarS § 424 kohaste kuritegude eest ning karistatus juhiloata sõidu eest puudub. Seda, millised karistusandmed on konkreetsete tegude kohta fikseeritud, saab kontrollida karistusregistrist.

Samas ei julge ma garanteerida, et norme on võimalik tõlgendada ka viisil, mile kohaselt hõlmab kuriteo eest mõistetud karistus ka väärteos sisalduva etteheite ja on võimalik väite, et karistus hõlmab nii kuriteo kui ka väärteo. Minule teadaolevalt asjakohast praktikat käsoleval ajal ei ole ning seega ei saa välistada ka ülaltoodud arvamusest erinevaid lahendeid, kui sarnane vaidlus peaks kohtusse jõudma. Seega ei julge ma välistada täielikult riski, et vaidluse tekkides võivad reaalsed lahendused olla ka sellised, mille kohaselt järgnev juhtimisõiguseta sõit toob kaasa juba ka kriminaalvastutuse. Rahulikuma elu huvides ei soovita riskida ega sõidukit ilma juhtimisõiguseta juhtida.
 

Küsimus: Kas politseil on õigus auto ainult kahtluse põhjal teisaldada või oleks pidanud antud juhul ikkagi enne joobe kindlaks tegema?12.02.2019

Tere.
Politsei pidas kinni sõiduki, kuna sellel on punased parktuled. Auto sai tee pealt ära aetud parklasse (tegemist oli Kalamajaga, ühesuunaline kitsas tee). Politsei pani juhi puhuma, rikkumist ei ilmnenud, aga neil tekkis kahtlus, et juht võib ikkagi olla joobes. Sellega seoses sundteisaldati auto ja juht toimetati haiglasse. Peale kontrolli ei ilmnenud ikkagi mingit rikkumist, aga auto oli teisaldatud ja terve nädalavahetuse seda kätte ei saanud. Teist juhti ei lubatud autole järgi kutsuda ja Kalamajja parklasse ei lubatud seda samuti jätta. Väidetavalt pidi olema selline uus seadus. Minu küsimus oleks, kas politseil on õigus auto ainult kahtluse põhjal teisaldada või oleks pidanud antud juhul ikkagi enne joobe kindlaks tegema? Kas sellisel puhul on mul kohustus maksta teisaldamise tasu või on mul õigus see vaidlustada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Sõiduki teisaldamise alused on esitatud liiklusseaduse §s 92 (sageli kutsutakse liiklusseadust "uueks liiklusseaduseks", kuigi selle jõustumisest on möödunud juba üle 7 aasta. Selle paragrahvi lõike 1 kohaselt võib sõiduki valvega hoiukohta teisaldada juhul, kui sõiduki juht on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt ja kui kohapeal puudub võimalus sõiduki üleandmiseks omanikule või valdajale. Seega peab olema juht sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (selle kohta koostatakse sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus).

Liiklusseaduse § 92 lg 12 kohaselt hüvitab sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud sõiduki juht, omanik või valdaja. Samas LS § 92 lg 13 kohaselt vabastatakse sõiduki juht, omanik või valdaja imetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis. Seega, kui juhi rikkumist ei tuvastata, jäävad sõiduki teisaldamise ja hoidmise kulud riigi kanda.
 

Küsimus: Kas välisriigis võib sõita õppesõidu märkidega?06.02.2019

Tere!
Kas välisriigis võib sõita õppesõidu märkidega? Plaan on Lätti minna. Kas ma saan ainult Eesti-siseselt sõita ja pean piiripeal oma vanemaga kohad ära vahetama?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Lätis kehtib Läti liiklusnormistik. Millised on sealsed reeglid õppesõidu tegemisega seoses, ma ei tea. Seega enne, kui minna Lätti õppesõitu tegema, soovitan ennast Läti vastavate reegliltega kurssi viia. Kui seda tee, siis jah, pigem vahetada enne Läti territooriumile sisenemist kohad juhiga, kes omab kehtivat juhtimisõigust.
 

Küsimus: Kas võin juhtida A-kategooria sõidukit A2 lubadega, mille massi suhe on 0,2442?05.02.2019

Kui seaduses on reguleeritud, et A2 juhiluba tähendab, et võib sõita kuni 35 kw või massi suhtega 0,2 kw/kg, kas siis ma võin A2 lubadega juhtida sõidukit, mille tühimass on 217 kg (registrimass 400 kg) ja võimsus 53 kw? Suhte saaks 53/217=0,2442. Kas tohib nii ümardada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

LS § 93 lg 3 p 2 sõnastus on, et võimsuse ja massi suhe ei tohi ületada 0,2 kilovatti sõiduki massi kilogrammi kohta. 0,2442 kw ületab lubatud piiri 0,0442 kw võrra, seega ei ole lubatud. Seadus ei räägi midagi ümardamisest, mistõttu on sellise võimsusega sõiduki juhtimisel risk, et liiklusjärelevalve teostaja võib sõiduki juhtimist käsitleda juhtimisõiguseta sõiduna.
 

Küsimus: Kus on need eeskirjad, mida olen rikkunud ja kas märgistatud invakohal on eraparklas parkimine ikkagi tasuline?05.02.2019

Lugesin Teie vastust küsimusele invaliidikaardiga parkimise kohta eraparklas, kui ei ole märgistatud invaliidi kohta.
Parkisin auto kino Kosmose esisesse parklasse, märgistatud invaliidikohale, armatuurlaual nähtaval kohal kehtiv invakaart. Sain trahviotsuse, mille vaidlustasin, kuid vaiet ei rahuldatud. Olevat pargitud õigusvastaselt. Kuid Ühisteenuste kodulehelt ei leidnud mingit infot invaliidikohale parkimise kohta, kui see on märgistatud. Märgistatud postil ei ole mingit infot, et peab minema kinomajja sisse ja registreerima parkimise (selle sain teada tuttavalt). Seda ei ole kirjas ka vaide rahuldamise otsuses.
Seal on vaid otsus, et olen rikkunud parkimiseeskirju.
Kus on need eeskirjad, mida olen rikkunud ja kas märgistatud invakohal on eraparklas parkimine ikkagi tasuline?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Eraparklas kehtivad parkimisreeglid on üldjuhul kirjas parklasse sissesõidul posti otsa kinnitatud tahvlil. Eeldan, et see on see "märgistatud post", millele oma kirjas viitate. Kui seal ei ole infot erisuste kohta invasõidukile, siis tuleb arvestada, et selliseid erisusi ei pruugigi olla ja vastavalt käituda. Kui aga erisused faktiliselt olid (invasõiduki numbri registreerimine kassas näiteks), võib olla alust väitmaks, et leppetrahv on põhjendamatu või vähemalt vaieldav. Vaide rahuldamata jätmine ei keela iseenesest uue pretensiooni esitamist või kohtusse pöördumist. Iseasi on, kas leppetrahi suurus olulisemalt kulukamate menetluste algatamist õigustab.
 

Küsimus: Kas pean peale trahvi aegumist ootama aasta, et lube teha?05.02.2019

Trahvi jõustumisest möödas kolm aastat ja trahv tasumata, peale nelja aastat trahv aegub, kas pean peale seda ka aasta ootama kui trahv aegunud?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui väärteomenetluses määratud ja täitmisele pööratud rahatrahvi ei ole 4 aasta jooksul sisse nõutud või taotletud selle asendamist arestiga, siis trahvi täitmine aegub. Kui trahvi täitmine on aegunud, lõpetab kohtutäitur sissenõudja või muu huvitatud isiku taotlusel täitemenetluse trahvi sissenõudes (täituri tasunõue jääb alles). Sellise otsuse karistusregistrisse saatmisel kantakse karistusandmed arhiivi. Täiendavat aastat ootama ei pea.

Praegune tegevuspraktika kohtuvälisel menetlejal on selline, et üldjuhul saadetakse tasumata trahv arestiga asendamise taotlusega kohtusse enne 4 aasta möödumist. Kohus asendab sellisel juhul tasumata trahvi arestiga. Kui kohus peab võimaikuks, siis süüdlase nõusolekul võib aresti asendada üldkasuliku tööga suhtes 1 ööpäev arestile vastab 1 h üldkasulikku tööd.
 

Küsimus: Kas politsei peab peale peatamist põhjendama mulle, nt kas ma rikkusin mõnda liikluseeskirja vm paragrahvi?25.01.2019

Olen vaadanud mõningaid USA-s tehtud videosid, kus politseil on kohustus iga kord enda info anda, kui teine pool seda küsib, nt isik, kes kinni peeti liikluses või kelle poole tänaval pöörduti. Kuidas eestis on, kas kui isiku poole pöördutakse, liikluses auto akna kaudu, tänaval või mujal, kas politsei peab end enne tutvustama (nimi, piirkond) või ei pea, nt kui ma esmalt küsin, kes ta on? Välistades, et tegu pole libapolitseiga.
Kas politsei peab peale peatamist (liikluses, tänaval) põhjendama mulle, mis on peatamise põhjus, nt kas ma rikkusin mõnda liikluseeskirja vm paragrahvi? Kas politsei peab ka tõendama kohapeal, et rikkumine pandi toime (video liikluses vm märgatud tegevus?), ainult väidetest ei piisa?
Kuna ma pean politseile kindlasti isikut tõendavat dokumenti näitama? Nt kui toimub liikluses peatamine ja politsei väidab, et ületasin kiirust või sõitsin valesti ja küsib dokumenti, kas ta peab mulle enne näitama minu rikkumist ja siis on mul kohustus dokument esitada või pean kindlasti alati ka dokumendi esitama? Jällegi USA näidete põhjal ei pea avalikus kohas enne oma nime või dokumenti esitama, kui sa ei ole mingit seadust rikkunud ja see pole ka tõestatud. Kuidas eestis on?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Politsei, kui korrakaitseorgani tegevust reguleerivad normid on laiemad, kui käesoleva portaali vastuste formaat võimaldaks lahti kirjutada, hõlmates regulatsiooni nii tavaliste meetmete kui ka erimeetmete osas.
Siinkohal kogu regulatsiooni lahti selgitada ei ole paraku võimalik.

Politsei selgitamiskohustust reguleerib KorS § 11:

§ 11. Korrakaitseorgani selgitamiskohustus
(1) Riikliku järelevalve meedet kohaldama asuv ametiisik esitleb ennast arusaadavalt isikule, kelle suhtes ta kavatseb meedet kohaldada, esitab isiku soovil oma pädevust tõendava dokumendi (ametitõendi) ja annab isiku soovil selgitusi kohaldatava meetme ning haldusmenetluse seaduse §-s 36 nimetatud asjaolude kohta.

(2) Ametiisik võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmist edasi lükata nii kaua, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks.

(3) Ametiisikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, kui selle täitmine ei ole kohaldatava meetme olemusest või eesmärgist tulenevalt võimalik.

Kui korrarikkumine on aset leidnud, siis on politseil selle asjaolude selgitamiseks õigus nõuda isikult isikut tõendava dokumendi esitamist (ka liiklusseadus kohustab juhti liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel esitama juhiloa või isikut tõendava dokumendi) ja teostada dokumendi põhjal isikusamasuse tuvastamine. Isikusamasuse tuvastamiseks võib kasutada ka sundi, kui kontrollitav vabatahtlikult ei allu.

Mis puudutab rikkumise tõendamist kohapeal, siis ka siin on võimalikud erinevad stsenaariumid. Mõnele inimesele ei ole võimalik rikkumist nö selgeks teha ka siis, kui kõik salvestatud on, mõnele piisab politsei sõnast. Üldiselt ei ole politseil kohustust teha inimesele kohapeal selgeks, et ta on süüdi. Selles osas on igaühel vabadus talle esitatud süüdisusega nõustuda või mitte. Politsei asi on koguda tõendeid ja fikseerida võimalik rikkumine, koguda seaduses ettenähtud korras tõendeid ja esitada süüdistus vastavalt menetluses ettenähtud korrale ja võimalustele. Siiski peab politsei teatud põhimõtteid järgima - näiteks tuleb kiirust ületanud isikule tutvustada kiirusmõõturi näitu, kui see on tehniliselt võimalik. Samuti peaks printsiibis olema väärteoprotokolli koostamise ajaks kogutud kõik õigusvastase teo toimepanemist tõendavad tõendid, kuivõrd peale väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsuse kätteandmist on menetlusalusel isikul õigus tutvuda väärteotoimiku materjalidega, sh tõenditega. Samas pole välistatud, et osasid tõendeid kogutakse ka rikkumise järgselt - see on näiteks tavapärane liiklusõnnetuse asjade menetlemisel.
 

Küsimus: Kas eramaja piirdeaia ja sõidutee-vaheline haljasriba kuulub kinnistu koosseisu (parkimise mõttes)?25.01.2019

Tere.
Kas eramaja piirdeaia ja sõidutee-vaheline haljasriba (ilma kõnniteeta) kuulub kinnistu koosseisu (parkimise mõttes)?
Kevadest sügiseni hooldan, riisun seda, talvel roogin lumest ka riba sõidutee äärt. Heakorra nõuete täitmisel on kinnistu mõistega võrdsustatud mõisted: kinnistuga külgnev haljasriba, kõnnitee jm.
Kas minu, kui kinnistu omaniku loata võib seal parkida?
Praegu, talvel olen vaeva näinud ja lumest puhtaks rookinud autovärava-esise sissesõidutee hoovi ja veel ühe koha piirde - aia ääres haljasribal, et minu pojad saaksid koju sõites parkida. Paraku on mitmel ööpäeval juba pargitud kord haljasribale, mille olin lumest rookinud, täna otse sisse-sõidu värava ette.
Milleks on vaja keelavat liiklusmärki, kui LS ütleb, et ..." ei tohi peatuda ega parkida nii, et see sulgeb liikluse hoovi..."

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tere. LS § 45 lg 13 kohaselt ei tohi sõidukiga sõita haljasalale või sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks ilma maaomaniku või -valdaja loata. Selle sätte tähenduses peetakse maaomanikuna silmas ikkagi konkreetse haljasala omanikku. Mitte piirneva kinnistu omanikku, kes võib heakorra normidest tulenevalt omada kohustust oma kinnistuga külgneva kõnnitee puhastamiseks.

Hoovi või garaaži sissesõitu takistava sõiduki võib lasta teisaldada vastavalt LS § 92 lg 2 p-s 6 sätestatule.
 

Küsimus: Kas ühe aastane eksamitele lubamise keeld hakkab kehtima karistuse kandmise algusest?23.01.2019

Tere. Minule määrati 17.01.2018 karistuseks paragrahv 424 alusel 2 aastat kriminaalhooldust ning ÜKT tunnid. Küsimus on, et kas ühe aastane eksamitele lubamise keeld hakkab kehtima sellisel juhul 2020 aasta jaanuarist (karistuse kandmisest) ehk eksamitele pääseksin 2021 aastal?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Teie suhtes ei rakendu 1 aastane juhiloa saamise keeld, vaid 2+3 aastane keeld. LS § 106 lg 1 p 4 kohaselt antakse auto ja mootorratta juhtimisõigus isikule, kellel ei ole karistatust KarS 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest. KarS § 424 kuulub 23. peatüki koosseisu. Tegemist on kuriteoga. Isik loetakse karistatuks, kui tal on kehtivad karistusandmed karistusregistris. Karistus kuriteo eest aegub 3 aasta möödumisel otsuse täitmisest. Seega selleks, et karistusandmed sellise kuriteo eest karistusregistrist kustutataks ja isikut saaks pidada karistust mitteomavaks, tuleb kõigepealt ära oodata 2 aastase katseaja möödumine (karistuse täitmise aeg) ja seejärel 3 aasta möödumine (karistuse kustumise aeg). Kokku on seega juhiloa saamise keelu pikkus 5 aastat.

Olen isiklikult seda meelt, et LS § 106 regulatsioon liikluskuritegude puhul ei pruugi olla eesmärgipärane ja proportsionaalne. Täna kehtib seadus aga sellisena.