Liiklusõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas vaidlustada olukord, kus tegin avarii ja ei mäleta sellest midagi, juhiloa säilimine hädavajalik?25.04.2022

Osalesin liikluses tööautoga millega liigeldes kadusid autol peaaegu pidurid. Kuna mul on oimusagara epilepsia, siis tekkis mul kas paanikat või ma ei oska täpselt öelda millest epilepsia hoog, mis väljendub minul nii, et ma ei mäleta midagi juhtunust. Seega põhjustasin 10.03.2022 kaks avariid Pärnu mnt-l ehk viimase mälu järgi ITK haiglast mööda Liivalaiat Tondi politsei maja ligidal asuvasse garaaži, et autod ära vahetada. Aga Pärnu mnt tegin manöövri ilmselt sellest, et ei saanud pidama n-ö pöörde veendumata ohutuses ja riivasin sõiduautot micra ja sõitsin edasi, kaldusin vastassuuna vööndisse kus müksasin teeääres seisvat RAM-i. Kuna ma ei mäleta midagi sellest olukorrast. Vaid tean niipalju, et jõudsin garaaži juurde kus vahetasin autod ja sõitsin oma autoga Viru keskuse juurde tööle ja jõudsin sinna tervelt. Aga tööl kukkusin kokku ja ärkasin haiglas.
Kui politseisse kutsuti olin nõus esimese aja peale ja süü tunnistamine kergendav asjaolu. Kuna mul on ka vahtralehed, siis kohtuväline menetleja ei usu, et ma ei mäleta midagi ja määras karistuseks esimese rikkumise eest 3 kuud lubadest ilma ja 300 EUR trahvi ja teise eest 4 kuud ja 300 EUR trahvi. Kuna mul on ka pere ja paar laenu, siis ma ei tahaks kuidagi lube ära anda kui just tegelen enda väikse ettevõttega ja sain eemal pikalt kestva objekti. Kuna minu ainukeseks töölised ja paarimehel ka pole juhilube siis ma jään sellest objektist ilma ja ma ei suuda trahvi maksta firma läheb pankrotti ja pere on näljas. Minule kui vahtralehed kandjale läheb mul lubade tagasi saamiseks aasta või peale. Kuna tarvitan vahel ka natuke kanepit, siis ma ei julgenud politseile ka juurde ütlustele lisada epikriisi lugu. Kuna kanep on pikalt veres ja olin tarbinud ühe suitsu mõned päevad enne, mida ma ausalt öeldes teen 2-3 korda nädalas õhtuti ja mul pole kunagi midagi juhtunud sellest. Siis ma sügavalt kahtlen, et see on tekke põhjus. Kuna tööl kukkusin kokku ja adrenaliiniüstist tekkis mul psühhoos kus politsei ja kaastöötajad ei suutnud mind kinni hoida, seoti teibiga kinni ja haiglas ärkasin voodi külge seotuna, siis läks epikriisi ka diagnoosiks kannabinoididest tekkinud psühhoos. Seega küsimus mida ma peaksin kirjutama või tegema oma viimases vastulauses/vaidluses? Või kas siin on üldse midagi vaielda? Haigusega kardan ka vaidlema hakata, pärast jään tervise tõendist ilma.
Viimast vaiet on mul aega esitada 22.04.2022 kuupäevast siis 5 päeva. Mina ise ei tea ka kas nädalavahetus läheb ka sisse.
Ootan vastust.

Lugupidamisega

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

See on nii pikka ja mitmetahuline lugu, et väärteotoimiku materjalidega tutvumata ei ole siin võimalik asjakohast arvamust avaldada. Laias laastus paistab, et häid valikuid ei pruugigi olla - kas tuleb leppida karistusega või tuleb leppida, et tervislik seisund võib välistada juhtimisõiguse omamise. Kanepijutt lisab juurde ka üldise negatiivse ja tendentsliku hoiaku riski õiguskaitseorganite poolt (hetkel ei selgunud kirjast, kas ja millises vormis on kanepiga seotud info jõudnud väärteotoimikusse). Seega asjakohase nõu või hinnangu saamiseks soovitan hankida väärteotoimikust koopiad ja konsulteerida juristi/advokaadiga oma väljavaadete osas.
 

Küsimus: Millel saab kahjunõude esitamisel tugineda, kui vaidluse all on see, kas tegemist oli üldse teega ja löökauguga?14.04.2022

Tere!
Millel saab kahjunõude esitamisel tugineda, kui vaidluse all on see, kas tegemist oli üldse teega ja löökauguga? Tavakodanik näeb informatiivsetest andmetest, et tegemist on KOVile kuuluva transpordimaaga, mis on maa-ameti maanteeameti kaardikihil märgitud kui avalikus kasutuses kohalik tee. Seetõttu kuvavad teed ka regio, waze, googlemaps. Tekkis kahju antud teel sõites, talvel kui kogu tee oli jää ja lompidega kaetud. Tee algab õueala märgiga, puudub umbtee märk ja jätkub visuaalselt kuni järgmise suurema teeni. Tegemist on korterelamute piirkonnaga. KOV vaidleb, et tegelikult tee katkeb mingis lõigus ära ja koht kus õnnetus juhtus on tegelikult haljasala. Kas sellisel juhul ei peaks tee alguses olema umbtee märki, antud haljasala lõigus kus tee katkeb keelumärki vm tähistust, mis näitaks et tee katkeb? Näha on, et ka antud lõiku kasutatakse sõitmiseks. Ortofotolt on näha, et suvel on tõesti ala osaliselt kruusa-pinnase kattega. Samas ei olnud see talvistes oludes kuidagi tuvastatav. KOV ei anna ka infot, kus antud omavalitsusele kuuluvad avalikult kasutatavad teed siis paiknevad.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tee ohtliku seisundi tõttu kahju tekkimise ja sellise kahju hüvitamise nõude osas ei ole tegelikult tähtsust, kas tee on avalikus kasutuses või mitte. Ka eratee omanik vastutab üldistel alustel. Määravaks tuleb ilmselt pidada vaidlust selle üle, kas tegemist oli teega või mitte. Teed defineeritakse, kui jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ette nähtud muu ala (LS § 2 p 81). Ka kõvakatet mitteomav tee on ikkagi tee - pinnastee on põllu-, metsa-, või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liiklemise tulemusena selleks kujunenud (LS § 2 p 81). Avalikult kasutatavale teele (sh avalikult ligipääsetavale erateele) on kehtestatud seisundinõuded (Majandus- ja taristuministri 14.7.2015.a määrus nr 92 "Tee seisundinõuded". Kui pinnastee on tekkinud kujunenud sõidukite liikluse tulemusena, tuleb minu hinnangul sellise tee suhtes lähtuda pinnasteele esitatud nõuetest. Pinnasteele kehtivad kruusateele esitatavad asjakohased nõuded. Edasi tuleb hinnata, kas kahju saabumise kohta saab käsitleda teena, kas tegemist on pinnasteega, kas teel on omanik ja kas omanik on oma kohustusi rikkunud. Arvesse tuleb võtta ka sõidukijuhi enda käitumist, sh asjaolu, kas tee seisund oli arusaadav, kas juht tegi endast kõik mõistliku, et kahju ära hoida või vähendada jms hoolsusnõuded. Küsimuse sisuline lahendamine eeldab sündmuse asjaolude põhjalikumat analüüsi ja siinkohal olemasolevate andmete pinnalt seda võimalik teha ei ole.
 

Küsimus: Kas foori olemasolu muudab eesõigusmärgi kehtetuks ka juhul, kui liiklusfoor reguleerib ainult ülekäigurada?14.04.2022

Kas foori olemasolu muudab eesõigusmärgi kehtetuks ka juhul, kui liiklusfoor reguleerib ainult ülekäigurada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegemist on nö igipõlise küsimusega. Kohtupraktika on selles küsimuses erinev ja lõplik lahendus sõltub situatsiooni tehioludest. Üldjuhul, kui foor ei reguleeri liiklust ristmikul, siis ei pea juhid lähtuma ristmiku ületamisel foori nõuetest. Kui aga teekattele on märgitud stoppjooned või on paigaldatud vastavad liiklusmärgid ristmiku ette, tuleb nendest lähtuda ja sellisel juhul ristmikule sõit ristmikku mittereguleeriva foori keelava tule ajal on keelatud.
 

Küsimus: Kas pean Eestis load ümber vahetama kui olen pidevalt Inglismaal ja ka sealsed juhiload olemas?19.01.2022

Tere. Olen rahvastikuregistri järgi eesti elanik aga käin nii 2 kuud inglismaal tööl ja siis kuu eestis ning oman inglismaa suurbritannia juhilube. Kuna ma käin eestis nii harva kas ma pean nad siis eestis ringi vahetama või ei pea? Kuna enamus aeg olen seal siis ma ei näe mõtet.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse tähenduses on isiku elukoht seotud eelkõige rahvastikuregistri andmetega (LS § 100 lg 2). Seega senikaua, kui Teie elukohana on rahvastikuregistris kajastatud Eesti, loetakse Teie elukohaks Eestit. Suurbritannia ei ole Euroopa Liidu liikmesriik ega kuulu ka selle majanduspiirkonda. Küll on Suurbritannia Viini 1968.a teeliikluse konventsiooni osalisriik. Seetõttu laienevad Suurbritannia juhiloale liiklusseaduse (LS) §s 99 Viini 1968.a teeliikluse konventsiooniga liitunud riigi juhiloale rakendatavad nõuded. LS § 99 lg 4' kohaselt ei kehti selline juhiluba Eestis, kui juhiloa saanud isik elas juhiloa saamise ajal alaliselt Eestis (loe, tema elukohaks oli rahvastikuregistris märgitud Eesti). Sellisel juhul tuleb juhiluba vahetada Eesti juhiloa vastu ja selleks sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam. Kui juhiloa saamise ajal oli isiku elukoht aga Suurbritannias ja täna Eestis, siis kehtib Suurbritannia juhiluba Eestis 12 kuud arvates isiku Eestisse elama asumisest. Elama asumise aeg määratakse jällegi eelkõige rahvastikuregistri andmete alusel. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta.

Seega kokkuvõtlikult, kui Suurbritannias juhiloa saamise ajal oli elukohaks registreeritud Eesti, siis Suurbritannia juhiluba siin ei kehti ning Eestis juhtimisõiguse saamiseks tuleb sooritada liikluseksamid.
 

Küsimus: Kes on süüdi, kas eessõitev auto kes libedal keeras tee peale risti või tagant tulija, kes oleks pikivahet pidanud hoidma?07.01.2022

Tere!
Asulavälisel teel sõites kaotas eesolev juht sirgel teelõigul järsult pidurdades halbade teeolude (libedus, lumesadu) tõttu juhitavuse, põrkas kokku teepiirdega (mõlemal pool sõiduradasid) ja oli tee peal risti sel hetkel kui tagaolev auto sisse sõitis. Tagaolev auto ei saanud piisavalt kiiresti pidurdada, kuid tegi kõik oleneva (pidurdas maksimaalselt ja vahetas sõidurida, et eesolevasse autosse mitte küljelt sisse sõita, vaid minimaalselt auto esiossa), et avariitagajärgi hoida minimaalsena. Avariikohal ütles eesoleva auto juht, et on avariis süüdi, kuid politsei arvates on süüdi tagumine auto. Kes on siiski avarii põhjustaja, kas eessõitev auto, kuna ei valinud ilmale sobivat sõidustiili ja põhjustas avarii või tagumine auto, kuna oleks pidanud veel pikemat pikivahet hoidma?

Autod sõitsid samas reas, kiirus ei ületanud maksimaalselt lubatud kiirust (90 km/h), pigem oli alla selle(ca 80 km/h), pikivahe oli vähemalt 70-80m, teelõik sirge, lumised teeolud, sõidukil naastrehvid ja mõlemad juhid kained.

Lugupidamisega,

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tere, mulle tundub, et oleme selles küsimuses juba ka telefonitsi vestelnud. Liiklusõnnetust analüüsida ilma tõendeid hindamata on küllalt tänamatu tegevus, kuivõrd arvamus ei baseeru sellisel juhul mitte tõenditel, vaid paljuski oletustel. Kirjeldatud situatsioonis tuleb ühelt poolt hinnata mõlema juhi tegevusi, sh ka tagapool liikunud juhi tegevust e. seda, kas juht reageeris ees toimuvatele sündmustele õigeaegselt ja adekvaatselt. Teiselt poolt tuleb hinnata sõidukite liikumise tehnilisi aspekte e. seda, kas ja millise ohu ühe või teise sõiduki liikumine objektiivselt tekitas ja kas ja kuidas liiklusõnnetus oleks olnud välditav.
 

Küsimus: Kuidas saaks lubasid varem teha, kui karistuseks ei saa 3 aastat lube teha?09.12.2021

Juhtisin sõidukit joobes olekus, mille eest võeti mu esmane juhiluba kolmeks kuuks. Seaduse järgi aga ei saa ma eksamitele minna enne, kui karistus on arhiveeritud ehk kolme aasta pärast. Tekib küsimus, kas mingisuguseid variante on, kuidas juhiluba saab varem tagasi? Näiteks läbi kohtu või teise riiki sisse kirjutamine ja seal lubade sooritamine vms? Kuna kolm aastat on väga pikk aeg ja ilma juhilubadeta on eluga edasi minna väga raske, siis igasugune lahendus oleks kasulik.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Variant 1 on püüda vaidlustada kehtiva seaduse põhiseaduspärasust e. seadusest tuleneva piirangu otstarbekust. Kohtupraktikat selles vallas veel ei ole, seega pole lahendus kuigi täpselt prognoositav. Menetlusele kulub märkimisväärne aeg. 2022.a kevadel on oodata sarnase vaidluse lahendit, kuid asjaolud ei ole päris 1:1-le identsed. Seega ei pruugi võimalik positiivne lahendus selles asjas aidata küsimuse esemeks olevas vaidluses.
Variant 2 on oodata ära 3 aastat.
Variant 3 on omandada juhtimisõigus mõnes teises riigis. Üldjuhul on teises riigis juhtimisõiguse saamise eelduseks elukoha olemasolu selles riigis.
 

Küsimus: Kas teekattemärgistus ja nimelt kollane joon, mis peaks keelama parkimist, peab olema dubleeritud liiklusmärgiga?20.10.2021

Kas teekattemärgistus ja nimelt kollane joon, mis peaks keelama parkimist, peab olema dubleeritud liiklusmärgiga? Mustamäel joonis linnaosavalitsus lihtsalt ükspäev osa äärekividest kollaseks ja öösel käis Mupo trahvimas viidates LS paragrahv 21 lg 4 p 2 - le ja kvalifitseeritav paragrahv 241 lg 1 järgi? Kas ja millisele seadusepunktile viidates võiks seda trahvi vaidlustada?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011.a määruse nr 12 "Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" § 22 lg 2 kohaselt kasutatakse teemärgiseid kas iseseisvalt või koos liiklusmärkidega. Seega on teemärgise iseseisev kasutamine lubatud. Teemärgis on liikluskorraldusvahend LS § 2 p 29 tähenduses. Seega on ka teemärgise nõude rikkumine kvalifitseeritav LS § 21 lg 4 p 2 nõude rikkumisena.
 

Küsimus: Kas patrullpolitseinik peaks kohapeal enne trahvi väljakirjutamist määrama treileri tegeliku massi?20.10.2021

Mul on Volkswagen, mille registrimass on 2260 kg, ning hobutreiler tühimassiga 750 kg, täismass 2000 kg. Oman B1, B, C1, C ja T kategooria juhiluba. Mulle tehti trahv tühja treileriga sõidu eest, aga aluseks võeti auto ja treileri registrimassid, mis on 4260 kg. Kas patrullpolitseinik peaks kohapeal enne trahvi väljakirjutamist määrama treileri tegeliku massi? Avaldasin selle kohta ka soovi. Kiirmenetlusega määrati mulle trahv 100 eurot. Kas see otsus oli õiglane?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Juhtimisõiguse seisukohalt võetakse aluseks täismassid, mitte tegelikku massi ega tühimassi ega registrimassi. Kui autorongi täismass (veduki ja haagise täismasside summa) ületab 3500 kg (teatud juhtudel 4250 kg), siis on sellise autorongi juhtimiseks vaja BE kategooria juhtimisõigust.
 

Küsimus: Kuidas toimida pea 6 aasta vanuse Läti parkimistrahvi üllatusliku inkassonõudega?04.10.2021

Tere,
Sain e-postiga inkasso teate, et seoses pea 6 aastat tagasi ettevõtte autole Lätis määratud parkimistrahvi tasumata jätmisega esitab inkassofirma ettevõttele (auto tolleaegsele omanikule) nõude parkimistrahvile, viivisele ja sissenõudekuludele. Lisatud on fotod autost sündmuskohal ja lätikeelsest dokumendist, mis on ilmselt trahviteade. Kahjuks ei suuda enam tuvastada, kes ettevõttes tollal töödanud isikutest parkimistingimuste vastu eksis ja tookord trahvist ka ettevõtet ei teavitanud. Trahvi olemasolust sain teadlikuks alles nüüd, 6 aastat hiljem. Mingit eelnevat infot ega hoiatust ei parkimise korraldajalt ega inkassofirmalt ei ole olnud. Kas sellistel asjaoludel inkasso nõue on vaieldav ja kas on alust selle täitmisest keeldumiseks? Kas sellist trahvi koos muude seotud nõuetega saab määrata ettevõttele või ainult isikule (sel juhul kellele?)?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Ka välisriigis saadud parkimistrahvi osas tuleb eristada nö avalik-õiguslikke nõuded ja eraõiguslikke nõudeid. Avalik-õiguslike nõuete piiriülene tunnustamine on mõnevõrra lihtsam. Kuna küsimuses käsitletud juhul tegeleb nõudega inkassofirma, siis võib eeldada, et jutt käib eraõiguslikust nõudest e. leppetrahvist vms tsiviilõiguslikust nõudest. Üldiselt saab piiriülestes tsiviilõiguslikes tunnustamata nõuetes aktiivseks pooleks olla võlausaldaja või võlausaldajat esindav isik (antud juhul inkassofirma). Nende otsustada on nõude kohtusse viimine (näiteks Euroopa maksekäsumenetlus). Nõude vastustaja (parkimistrahvi adressaat) võib nõudele küll oma vastuväited esitada, kuid nõude maksmapaneku osas valib õiguskaitsevahendid nõude esitaja ja seda sõltumata vastustaja vastuväidetest. Vastustaja võib ka küll hageda nõude esitajat ja nõuda kohtus õigussuhte puudumise tuvastamist, kuid arvestades nõude tagasihoidliku hinnaga (parkimistrahvide puhul), oleks selline rahapaigutus ilmselgelt ebamõistlik.

Praeguses praktikas on nähtav tendents, et inkassod survestavad võlgnikke pigem maksehäireregistri jms kohtuväliste vahenditega ilma, et reaalselt avaldust kohtusse esitataks. Kuidas võlgnik sellisele survele vastab, sõltub nõudest, võlgnikust ja paljust muust.

6 aasta vanune nõue on üldjuhul aegunud. Kontrollimist vajab, kas nõudele on kohaldatav pikenenud aegumistähtaeg. Samas ei pruugi aegumine takistada alternatiivsete survemeetmete (sh maksehäireregistri vms andmekogu) võimaluste kasutamist.

Eesti kohtupraktikas omaks võetud seisukoha kohaselt on parkimistrahvi (antud juhul leppetrahvi) tasumiseks kohustatud sõiduki omanik (või vastutav kasutaja) ja seda ka juhul, kui sõidukit juhtis keegi kolmas isik. Omanik peab tõendama, kes oli sõidukit juhtinud isik. Kui ta seda ei tee, vastutab ta leppetrahvi eest ise.
 

Küsimus: Kas teisaldatava kiiruskaamera korral peab olema paigaldatud vastav liiklusmärk?09.09.2021

Nii asulas kui ka trassil kiirusekontrolli tehes harkjalg-laser mõõtesüsteemiga, peab läbiviija paigaldama enne tegevuskohta teavitava osutusmärgi automaatkontrolli kohta. Riigikogu ei ole ju seda seadust muutnud? Või olen ma valel teel ning sellisel tegevusel ei ole kohustust läbiviijal märke paigaldama.
Selline oleks minu küsimus ja pöördumine.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Tegemist ei ole mitte kohustusega teavitada liiklejaid automaatkontrolli läbiviimisest (sellist kohustust ei näe ükski õigusakt ette). Kaamera kujutisega märgid teelõikudel, kus kasutatakse salvestusvahenditega varustatud kaameraid, täidavad eelkõige inimeste informeerimise eesmärki seonduvalt isikuandmete kaitse aspektist e. teavitavad liiklejaid nende isiku tuvastamise võimalikkusest.

Kui vastav infotahvel puudub, võime rääkida isikuandmete kaitse nõuete rikkumisest. Iseküsimus on, kas ja mil määral mõjutab infotahvli puudumine süüteo tõendamise ja omistamise käiku.