Pärimisõigus
Küsimus: Kuidas kindlustada eluase elukaaslasele kuuluvas korteris juhul kui korteri pärivad tema lapsed?02.05.2018
Kuidas peaksime toimima olukorras, kus elame elukaaslasele kuuluvas korteris. Soov on, et elukaaslase surma korral saaksin elama jääda sellesse korterisse oma elu lõpuni, korteri pärivad ju lapsed. Elukaaslasel on lahutatud abielust neli last, neist üks alaealine. Millise dokumendi peaksime vormistama või kuidas muudaks olukorda abiellumine? Eesmärk on välistada olukord, kus lapsed nõuavad minu väljakolimist või nende pärandiosa väljamaksmist.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Selleks saab seada isikliku kasutusõiguse elamule. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.
Kui isiklik kasutusõigus on kehtestatud kestusega Teie eluaja lõpuni, siis ei saa keegi nõuda Teie väljakolimist. Isiklik kasutusõigus kehtib kinnisasja igakordse omaniku suhtes. See tähendab seda, et kui kinnisasi edasi müüa, siis jääb isiklik kasutusõigus kehtima.
Abielu olukorda ei muudaks, kuna tegemist oleks sel juhul abikaasa lahusvaraga. Kui isegi oleks ühisvaraga tegemist, siis abikaasa osa pärijad saavad ikkagi nõuda Teilt pärandiosa väljamaksmist. Sellisel juhul oleks võimalus hoopis teha testament, et korter jääks tervikuna Teile.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas kinkimise teel saab pärimise klauslitest mööda hiilida?27.04.2018
Peale isa surma loobusime oma pärandist ühe venna kasuks (peres oli 4 last) ja notaris panime kirja, et kui maja läheb müüki, siis vend jagab raha meiega. Aga kui me ei müü maja ja vend teeb kinkelepingu õele, kas siis vennalastel on õigus oma pärandiosa nõuda?
Üks vend suri 10 aastat tagasi ja teise surmast sai aasta.
Üks vend suri 10 aastat tagasi ja teise surmast sai aasta.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Vastus Teie kirjeldatud olukorrale sõltub suuresti sellest, milles täpselt notari juures kokku lepiti ning kas leping on kehtiv. Juhul, kui kokkulepe kehtib, peaksid sellest tulenevad õigused ja kohustused kuuluma osapoolte pärandvara hulka ehk siis lastel oleks sellest lepingust tulenevalt nõudeõigus. Samas, pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Seega, kas vennalastel on antud juhul mingisugune nõudeõigus või mitte, sõltub sellest, milline on täpsemalt kõnealuse notariaalse kokkuleppe sisu.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas ja kuidas on lapse emal võimalik taotleda vanaisa poolt testamendiga määratud vahendeid enne lapse 18.a. saamist?27.04.2018
Tere,
alaealine päris testamendiga vanaisa vara. Eelpärijaks on määratud lapse isa s.o.vanaisa poeg. Last kasvatab ema üksinda, lapse isa ei võta lapse kasvatamisest materiaalselt osa. Kas ja kuidas on lapse emal võimalik taotleda vanaisa poolt testamendiga määratud vahendeid enne lapse 18.a. saamist? Ema on madalapalgaline ja lapse huvides on vajalik kasutada vahendeid enne lapse 18.a. saamist. Ema teadis testamendist vanaisa jutu põhjal ja sai teada sugulaselt, et testament on avanenud ja lapsele on pärandatud vara.
alaealine päris testamendiga vanaisa vara. Eelpärijaks on määratud lapse isa s.o.vanaisa poeg. Last kasvatab ema üksinda, lapse isa ei võta lapse kasvatamisest materiaalselt osa. Kas ja kuidas on lapse emal võimalik taotleda vanaisa poolt testamendiga määratud vahendeid enne lapse 18.a. saamist? Ema on madalapalgaline ja lapse huvides on vajalik kasutada vahendeid enne lapse 18.a. saamist. Ema teadis testamendist vanaisa jutu põhjal ja sai teada sugulaselt, et testament on avanenud ja lapsele on pärandatud vara.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas pärimises osalemiseks, oleks teistel tütardel õigus vaidlustada nüüd juba surnud ema tehtud kinkelepingut?25.04.2018
Tere.
Ema tegi maja ja kinnistu kohta kinkelepingu oma vanimale tütrele. Teised potentsiaalsed pärijad ehk teised lapsed ei teadnud asjast midagi. Nüüdseks on ema surnud.
Sooviks teada, kas teistel potentsiaalsetel pärijatel (kinkelepingu saaja õdedel) on ka õigus seda lepingut näha?
Kinkelepingu saaja väidab, et vara kuulub nüüd ametlikult temale ja tal pole mingit kohustust antud lepingut teistele näidata. Kas on mingeid võimalusi vaidlustada teistel seda kinkelepingut?
Ema tegi maja ja kinnistu kohta kinkelepingu oma vanimale tütrele. Teised potentsiaalsed pärijad ehk teised lapsed ei teadnud asjast midagi. Nüüdseks on ema surnud.
Sooviks teada, kas teistel potentsiaalsetel pärijatel (kinkelepingu saaja õdedel) on ka õigus seda lepingut näha?
Kinkelepingu saaja väidab, et vara kuulub nüüd ametlikult temale ja tal pole mingit kohustust antud lepingut teistele näidata. Kas on mingeid võimalusi vaidlustada teistel seda kinkelepingut?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Iseenesest saab kõiki lepinguid ja tehinguid (sh kinkelepinguid) vaidlustada vastavate eelduste olemasolul tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seadusest - näiteks kui tehing on tehtud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Sellise vaidluse korral saab kohtumenetluses nõuda ka dokumentide (kinkelepingu) ettenäitamist.
Teie kirjeldatud asjaolude põhjal ei ole aga tõepoolest Teil õigus nõuda kinkelepingu ettenäitamist ning puudub ka võimalus kinkelepingu vaidlustamiseks. Selleks, et kinkelepingut vaidlustada, peab esinema konkreetne seadusest tulenev alus (näiteks kinge on tehtud ähvarduse mõjul) ning tuleb ka muidugi meeles pidada, et seda peab suutma vaidluse korral ka tõendada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas pärandusena saadud metsa ja maa müügiks pean oma abikaasalt notaris volituse saama?25.04.2018
Tere. Sain päranduseks metsa ja maad, aga kui sooviksin seda müüa, kas pean oma abikaasalt notaris volituse saama?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel, on abikaasa lahusvara.
Seega, Teie päranduseks saadud mets ja maad on Teie lahusvara, mitte ühisvara. Seetõttu ei ole vaja ka abikaasa nõusolekut metsa ja maa müümiseks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas ka kinkijal on õigus pretendeerida kinnisvarale, mille ta kinkis, kuid mina pärisin selle kingisaaja surma järel?19.04.2018
Minu onu on saanud kinnisvara kinkelepingu alusel kuid nüüdseks on onu surnud ja mina olen pärija. Kas ka kinkijal on õigus pretendeerida sellele kinnisvarale peale onu surma? Ja kas minule, kui pärijale, kohalduvad kõik kinkelepingus määratud tingimused (nt kinkija võib elu lõpuni sees elada)?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Kui kinkija peaks olema samuti pärija (näiteks olukorrad, kus laps kingib kinnisvara oma vanemale ja siis vanem sureb ära), siis tal on samuti pärimisseadusest tulenevad õigused ja seega ka õigus vastavale kinnivarale. Kui aga kinkija pärija ei ole ning ta on kinklepinguga kõnealuse kinnisvara varem ära andnud, siis tal õigust vastavale kinnisvarale enam ei ole.
Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Kinkelepingus määratud tingimused kehtivaid üldjuhul seega ainult kinke saanud isiku suhtes. Kui näiteks isiklik kasutusõigus (õigus elu lõpuni sees elada) on kantud kinnistusraamatusse, siis on see kehtiv ka kinnisasja igakordse omaniku suhtes. Küll aga on teoreetiliselt võimalik, et tegemist on kohustustega, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga ning seega on tegemist ka pärijale ülemineva kohustusega. Konkreetse hinnangu andmiseks peab vastavaid tingimusi/kohustusi täpsemalt analüüsima.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas ma saan mulle testamendiga määratud annaku omanikuks?19.04.2018
Tere.
2017 aasta suvel sain notarilt teate mulle testamendiga määratud annakust. Annakuks on maatükk, mis on määratud mulle ja veel kahele isikule võrdsetes mõttelistes osades. Enne testaatori surma üks annakusaaja suri. Notari kirjas oli märgitud, et siis jääb annakusaajaid 2, kolmas annakuosa jääb pärijale endale. Pärija moodustas omaalgatusel kolm eraldi katastriüksust (testamendis seda nõuet polnud).
Notar andis kirjas teada, et tulla koos pärijaga notarisse annaku - kinnistu mõttelise osa üleandmist vormistama. Enne minekut aga selgus, et mina ilma teise annakusaajata endale oma osa ära vormistada ei saa (et ei saa otsustada, milline maatükk jääb mulle ja milline teisele annakusaajale).
Probleem on selles, et teine annakusaaja on eakas inimene, kes viibib juba pikemat aega hoolekandeasutuses ja arvatavalt tema tervislik seisund on selline, et vajaks eestkostet. Tema endaga pole mul õnnestunud kontakti saada, aga olen mitmel korral telefoni teel rääkinud tema tütrega. Tütar teatas kategooriliselt, et ta pole sellest asjaajamisest huvitatud ja eestkostjaks kindlasti ei hakka.
Kuidas ma pean toimima, et annak omandada.
1. Kas pärija saab mulle (ilma teise annakusaajata) üle anda olemasoleva kinnistu mõttelise osa vaatamata sellele, et ta on kinnistule moodustatud uued katastriüksused.
2. Kas võiks kõne alla tulla (kuna pärija on omaalgatuslikult kinnistule moodustanud eraldi katastriüksused), et pärija otsustab (pärimisseadus §59), millise maatüki saan mina ja millise teine annakusaaja, olgugi et testamendis ei ole seda otsesõnu kirjas.
Annakusaaja tunnistust ma taotlenud pole.
2017 aasta suvel sain notarilt teate mulle testamendiga määratud annakust. Annakuks on maatükk, mis on määratud mulle ja veel kahele isikule võrdsetes mõttelistes osades. Enne testaatori surma üks annakusaaja suri. Notari kirjas oli märgitud, et siis jääb annakusaajaid 2, kolmas annakuosa jääb pärijale endale. Pärija moodustas omaalgatusel kolm eraldi katastriüksust (testamendis seda nõuet polnud).
Notar andis kirjas teada, et tulla koos pärijaga notarisse annaku - kinnistu mõttelise osa üleandmist vormistama. Enne minekut aga selgus, et mina ilma teise annakusaajata endale oma osa ära vormistada ei saa (et ei saa otsustada, milline maatükk jääb mulle ja milline teisele annakusaajale).
Probleem on selles, et teine annakusaaja on eakas inimene, kes viibib juba pikemat aega hoolekandeasutuses ja arvatavalt tema tervislik seisund on selline, et vajaks eestkostet. Tema endaga pole mul õnnestunud kontakti saada, aga olen mitmel korral telefoni teel rääkinud tema tütrega. Tütar teatas kategooriliselt, et ta pole sellest asjaajamisest huvitatud ja eestkostjaks kindlasti ei hakka.
Kuidas ma pean toimima, et annak omandada.
1. Kas pärija saab mulle (ilma teise annakusaajata) üle anda olemasoleva kinnistu mõttelise osa vaatamata sellele, et ta on kinnistule moodustatud uued katastriüksused.
2. Kas võiks kõne alla tulla (kuna pärija on omaalgatuslikult kinnistule moodustanud eraldi katastriüksused), et pärija otsustab (pärimisseadus §59), millise maatüki saan mina ja millise teine annakusaaja, olgugi et testamendis ei ole seda otsesõnu kirjas.
Annakusaaja tunnistust ma taotlenud pole.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Annaku täitmise ehk mõttelise osa üleandmise osas on Teil tehniline takistus/probleem - üleandmist ja kinnistusraamatusse kande tegemist ei saa teha selliselt, et 1/3 osas jääb kanne tegemata või kantakse sinna surnud isik. Antud juhul on vajalik kõiki õigustatud isikuid, et kinnistusraamatusse uus kanne teha. Seega soovitan Teil leppida kokku konsultatsiooni aeg, kus saame juba konkreetsemalt analüüsida ning otsustada, kuidas on kõige mõistlikum edasi talitada - kas saab olukorra lahendada kohtuväliselt või tuleb selleks pöörduda kohtusse.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas lastel on õigus pärandile, kui ema päris isa järel ja nüüd tahab kõik kaugele sugulasele pärandada?16.04.2018
Tervist!
Ema päris aastaid tagasi isa surma järel kogu ta vara (lapsed ei saanud midagi). Nüüd on ta aga pärandi teinud kaugelt sugulasele jättes oma kolm last kõigest ilma. Kas lastel on õigus pärandile?
Elame mehega koos 8 aastat kuid pole abielus. Mõlemal on lapsed, kuid pole ühiseid lapsi. Kuidas käib pärimine kas minu või tema surma korral. Enne kooselu on mul ostetud pangalaenuga korter mida maksan ka praegu ning auto. Kas see on minu vara või ühisvara?
Ema päris aastaid tagasi isa surma järel kogu ta vara (lapsed ei saanud midagi). Nüüd on ta aga pärandi teinud kaugelt sugulasele jättes oma kolm last kõigest ilma. Kas lastel on õigus pärandile?
Elame mehega koos 8 aastat kuid pole abielus. Mõlemal on lapsed, kuid pole ühiseid lapsi. Kuidas käib pärimine kas minu või tema surma korral. Enne kooselu on mul ostetud pangalaenuga korter mida maksan ka praegu ning auto. Kas see on minu vara või ühisvara?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Mitteabielulise kooselu puhul ei teki kooselupartnerite vahel ühisvara. Seega kuulub vara sellele, kes selle soetanud on. Kui isikul ei ole tehtud testamenti või pärimislepingut, pärivad seaduse järgi tema pärandvara tema lapsed ning abikaasa.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas müüa mõttelist osa pärandusena saadud metsast?11.04.2018
2004a. suri minu vanaema ja pärandvara läks üle 1/2 mõttelises osas minule ja teine 1/2 mõttelises osas minu vanaisale. 2009a. suri minu vanaisa ja tema 1/2 mõtteline osa läks jagamisele mulle 1/3, minu onule 1/3 ja minu tädile 1/3 mõttelises osas. Sooviksin müüa metsamaad aga tädi keeldub/takistab pärandvara jagamist. Kas on olemas mingisugune võimalus?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid. Seega kõigepealt pärandvara jagatakse kaaspärijate vahel pärimisseaduse sätete järgi, mida saab kohtu kaudu nõuda, kui kaaspärijad kokkuleppele ei jõua. Kui pärandvara on jagatud ning kõnealune metsamaa jääb kaasomandisse, siis saab nõuda metsamaa müümist avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas abikaasa nõutav sundosa üle on võimalik kokku leppida ka notari juures või käib see üksnes kohtu kaudu?27.12.2016
Tere, abieluvara leping on lahusvara. Kas pärandaja üleelanud abikaasa pärib osa sellest varast, mis oli soetatud abielu ajal või ka sellest osast, mis oli pärandajal olemas enne abielu sõlmimist? Pärandajal on tehtud notariaalne testament ja pärijateks on abikaasa, pärandaja 3 täiskasvanud töötavat last ja 5 lapselast, sealhulgas 4 alaealist. Abikaasale on määratud hinnanguliselt 5% varast. Pärandi avanemisel soovib abikaasa esitada kohtule sundosa nõude. Kuidas jagatakse siis vara? Sundosa nõue on ju rahaline, kas kõik pärijad saavad oma osa kätte vastavalt testamendile ja sundosa saaja peab nendelt kohtuotsuse alusel raha nõudma, ka neljalt alaealiselt? Põhiline vara on erinevad kinnistud, lisaks investeeringud pankades ja 2 OÜ-d. Olukord on keeruline, kas on teoreetiliselt võimalik saavutada teiste pärijatega kokkulepe notari juures või lahendab seda ainult kohus?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Sundosa nõue on rahaline nõue kaaspärijate vastu. Abikaasa saab sundosa nõuda PärS § 104 lg 1 alusel vaid siis, kui pärandajal oli tema suhtes surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus ning tema pärandiosa on vähendatud võrreldes sellega, mis ta oleks saanud seadusjärgse pärimise korral.
Antud hetkel on teine kriteerium täidetud, kuna seadusjärgse pärimise korral oleks abikaasa saanud ¼ pärandist, kuid testamendi kohaselt on tema pärandiosa väärtus väiksem.
Juhul, kui on tuvastatud, et pärandajal oli abikaasa suhtes perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, saaks abikaasa esitada sundosa nõude pärijate vastu ning nõuda sundosana puuduolevat osa PärS § 105 lg 2 kohaselt. Kuna sundosa suurus on pool sellest, mille pärandaja abikaasa oleks pidanud seadusjärgselt omandama (antud juhul 1/8 pärandi väärtusest), siis saaks pärandaja abikaasa nõuda kaaspärijatelt sellest puuduolevat osa. Seda siiski ainult juhul, kui pärandajal oli abikaasa suhtes perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus surma hetkel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee