Pärimisõigus
Küsimus: Pärimine vormistamata, mida nüüd hiljem teha annab?09.08.2011
Tere!
Olen töövõimetuspensionär ja tahtsin müüa aiamaad, mis mulle ema 2002 aastal ostis, selgus, et see polegi nii lihtne.
Olin abielus ja kahe poja ema, kui mees 1979 aastal pere juurest lahkus. 1988 aastal sain töökoha kaudu korteri ja asusin sinna koos poegadega elama. Oma laste isast ja abikaasast lahutasin 2006 aastal, mees suri 2008. dets. 2006 aasta jaanuaris suri ka üks poegadest, kellel oli pere ja alaealine tütar.
Kui hakkasin aiamaad müüma, siis selgus, et korterist pool ja aiamaast pool kuulusid mu mehele, aga ma olen pärimise tegemata jätnud. Kuidas peaksin nüüd toimina, et saaksin korteri ja aiamaa omanikuks ning vajadusel nendega tehinguid teha?
Poeg ja lapselaps oleksid nõus loobuma minu kasuks, mis nad peavad selleks tegema?
Kas ma saan vajalikud toimingud ära teha notari juures või pean kohtusse pöörduma?
Olen töövõimetuspensionär ja sissetulek väike, kas on võimalik saada notaritasude maksmisest vabastust või kui pean kohtusse pöörduna, siis tasuta õigusabi saada?
Olen töövõimetuspensionär ja tahtsin müüa aiamaad, mis mulle ema 2002 aastal ostis, selgus, et see polegi nii lihtne.
Olin abielus ja kahe poja ema, kui mees 1979 aastal pere juurest lahkus. 1988 aastal sain töökoha kaudu korteri ja asusin sinna koos poegadega elama. Oma laste isast ja abikaasast lahutasin 2006 aastal, mees suri 2008. dets. 2006 aasta jaanuaris suri ka üks poegadest, kellel oli pere ja alaealine tütar.
Kui hakkasin aiamaad müüma, siis selgus, et korterist pool ja aiamaast pool kuulusid mu mehele, aga ma olen pärimise tegemata jätnud. Kuidas peaksin nüüd toimina, et saaksin korteri ja aiamaa omanikuks ning vajadusel nendega tehinguid teha?
Poeg ja lapselaps oleksid nõus loobuma minu kasuks, mis nad peavad selleks tegema?
Kas ma saan vajalikud toimingud ära teha notari juures või pean kohtusse pöörduma?
Olen töövõimetuspensionär ja sissetulek väike, kas on võimalik saada notaritasude maksmisest vabastust või kui pean kohtusse pöörduna, siis tasuta õigusabi saada?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Teie poolt esitatud küsimusest lähtuvalt soovitaksin teil esmalt pöörduda notarisse. Kui poeg ja lapselaps on nõus teie kasuks pärandist loobuma, siis ei tundu esitatu põhjal kohtusse pöördumise alust olevat.
Küsimus: Vara jagamine, kas kõik vormistatakse notari juures?09.08.2011
Tere,
Küsimus järgmine. Hiljuti lahkus meie seast minu ema, kelle nimel on korter. Korter on muretsetud abielu jooksul minu isaga. Abielu aga lahutati juba mõnda aega tagasi ning korter on minu ema nimel praeguse hetkeni. Kas korteri pärimisel läheb see jagamisele minu, venna ja isa vahel või ainult lastele?
Kas pärimise vormistamiseks tuleb pöörduda ainult notari juurde, kes kõik vajaliku ise ära vormistab?
Ette tänades
Küsimus järgmine. Hiljuti lahkus meie seast minu ema, kelle nimel on korter. Korter on muretsetud abielu jooksul minu isaga. Abielu aga lahutati juba mõnda aega tagasi ning korter on minu ema nimel praeguse hetkeni. Kas korteri pärimisel läheb see jagamisele minu, venna ja isa vahel või ainult lastele?
Kas pärimise vormistamiseks tuleb pöörduda ainult notari juurde, kes kõik vajaliku ise ära vormistab?
Ette tänades
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Pärimisprotsessi alustamiseks peaksite kindlasti pöörduma notarisse, kes lähtuvalt teie konkreetsest kaasusest oskab teid õigusalaselt nõustada.
Pärandvara jagamiseks tuleb esmalt kindlaks määrata PärS § 2 mõttes pärandvara koosseis, st milline vara kuulus pärandajale pärandi avanemise ajal. Pärandaja vara koosseisu väljaselgitamiseks saavad nii pärijad kui ka muud isikud, kellel on selle vastu õiguslik huvi (antud juhul ka teie isa, kui ühisvara jäi lahutuse käigus jagamata), esitada tuvastushagi. Pärandvara jagamisele ei saa kohaldada perekonnaseaduses sisalduvaid ühisvara jagamise sätteid. Pärandvara jagatakse kaaspärijate vahel pärimisseaduse sätete järgi. Küll tuleb aga pärandvara koosseisu määramisel teie ema pärand kindlaks määrata, sest pärida saab üksnes teie emale pärandi avanemise ajal kuulunud vara.
lugupidamisega
Kairi Pobbul
Küsimus: Kinkeleping või maja pärandamine?23.07.2011
Tere! Ei teagi kuidas oma küsimust täpselt sõnastada või kuidas alustada. Nimelt elame majas, mille omanik on minu ema. Olen tema ainus laps ja seega otsustasime, et ei raiska raha oma elamisele, sest maja jääb nagunii meile kunagi. Oleme pangalaenuga remontinud ja maja laiendanud. Ema on maja ka pangale tagatiseks pannud, et me pangalaenu saaksime. Nüüd ta nimelt muretseb, et mis saab siis, kui temaga midagi juhtuma peaks. Tema sooviks on, et me saaksime maja peale tema surma endale minimaalsete kulutustega, sest me oleme ju niigi üsna palju raha sinna kulutanud. Seega siis, kuidas ta saab maja mulle kinkida või pärandada ja kas see on üldse võimalik enne pangalaenu lõpplikku tasumist? Ja kui see on võimalik, siis kust ja kuidas me alustama peame ja kelle poole pöörduma, mis dokumente vaja läheb? Tänades
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Asjaolu, et kinnistu on hüpoteegiga koormatud, ei välista selle võõrandamist või kinkimist. Hüpoteek on seatud teie laenu tagatiseks ning juhul, kui teie ei täida panga ees oma kohustust, on pangal õigus tagatisvara realiseerida. Pärimise korral on teil vajalik tasuda riigilõiv ja notaritasu. Kinnistu kinkelepingu korral arvestatakse notari tasu kinnistu turuväärtuselt ja kinnistusraamatus omaniku muutmise kande eest peate samuti tasuma riigilõivu, seega mõlemad variandid toovad endaga kaasa teatud kulutusi.
Küsimus: Kas on alust pärandist loobuda, kui ühel pärandi saajal on võlad?23.07.2011
Tere!
Käesoleva aasta 23. aprillil suri ootamatult minu isa. Testamenti tal tehtud ei olnud. Isal on kaks last, mina ja minu vend. Ema suri meil kümme aastat tagasi. Nagu pärimisseadusest lugeda võis, oleme meie vennaga pärijad. Vennal on aga kahjuks jäänud tasumata pangast võetud laenukohustused, sest on paar aastat juba töötu. Pank on saatnud võlgnevused menetlusse kohtutäiturile. Kui vend oma osast loobub, pärivad tema lapsed. Kas vennale antakse õigus loobuda. Pank tahab oma raha tagasi saada, see on ju selge. Kui talle ei anta õigust pärandist loobuda, milline on siis menetlus. Vend elab samas majas, mille pärija ta on 1/2 osaga. Kui põhjalikult uuritakse põhjusi, miks ei soovita pärandit vastu võtta?
Käesoleva aasta 23. aprillil suri ootamatult minu isa. Testamenti tal tehtud ei olnud. Isal on kaks last, mina ja minu vend. Ema suri meil kümme aastat tagasi. Nagu pärimisseadusest lugeda võis, oleme meie vennaga pärijad. Vennal on aga kahjuks jäänud tasumata pangast võetud laenukohustused, sest on paar aastat juba töötu. Pank on saatnud võlgnevused menetlusse kohtutäiturile. Kui vend oma osast loobub, pärivad tema lapsed. Kas vennale antakse õigus loobuda. Pank tahab oma raha tagasi saada, see on ju selge. Kui talle ei anta õigust pärandist loobuda, milline on siis menetlus. Vend elab samas majas, mille pärija ta on 1/2 osaga. Kui põhjalikult uuritakse põhjusi, miks ei soovita pärandit vastu võtta?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Vastavalt pärimisseaduse § 116 võib pärija pärandi vastu võtta või pärandist loobuda. Pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda. Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta. Pärandist saab loobuda kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Peale pärandist loobumist. Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Pärandist loobumise motiive ei pea loobuja notarile avaldama.
PärS § 125 sätestab võlausaldajate seadusjärgse pandiõiguse, mis annab õiguse nõuda võla tasumist selle pärandvara arvel, millest võlgnik on loobunud. Kuna seadusjärgse pärimise korral pärandvarast loobumisel on siiski alati olemas pärija (PärS § 18 lg 1 kohaselt muude pärijate puudumisel kohalik omavalitsusüksus), siis on pärandvara pärast loobumist läinud üle mõnele kolmandale isikule. PärS § 125 alusel peab see kolmas isik taluma, et talle üle läinud pärandvara arvel tasutakse pärandist loobunud isiku võlad. Pärandi vastuvõtnud isiku isikliku vara arvel ei või võla tasumist nõuda.
Küsimus: Kes siis tegelikult pärib ja millised õigused on mul?23.07.2011
Kui me maja ostsime, siis me abielus ei olnud. Nüüd oleme abielus ja meil on ka alaealine laps. Testamenti meil ei ole ja laen on kahepeale (st, et kui abikaasa arvel raha pole siis võetake see minult) aga mehel on ka eelmisest kooselust täiskasvanud tütar. Mis siis saab kui mees sureb. Kas mul polegi siis mingeid õigusi. Kas ma pean loobuma oma käte ja vaevaga tehtud majast tütre kasuks või mul on ka mingeid õigusi?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Küsimusest ei ole kahjus võimalik aru saada, kas kinnistu on ainult teie mehe nimel või olete selle omandanud kaasomandisse. Juhul, kui kõnealune kinnistu on omandatud kaasomandisse, siis teie abikaasa surma korral kuulub tema pärandvara hulka temale kuuluv kinnistu kaasomandi osa. Teie osale kinnistust abikaasa tütrel õigust ei ole. Juhul, kui teie abikaasa ei ole teinud testamenti ja päritakse seadusjärgselt ning võttes arvesse esitatud info, et teie abikaasal on 2 alanejat sugulast, pärivad teie abikaasa kaasomandis (kuid lahusvara hulka kuuluva) osa kinnistust tema tütar ning teie poeg.
Küsimus: Kas majaga maa pärimisel on vaja maksta pärimisraha?07.07.2011
Tere
Minul on selline olukord:
- elame abikaasa ja lapsega ämma juures maamajas. Ämmale kuulub maja ja maa seal ümber, mida on umbes 10 ha.
- Nüüd on meil abikaasaga plaanis ehitada oma maja, aga ämma maa peale.
- Aga ämm ütles, et tema ei luba enne ehitama hakata, kui see maatükk, kuhu me kavatseme uue maja ehitada, on minu abikaasa (tema poja) nimel. Sest mu ämm ütles, et kui ta peaks surema, siis tuleb maksta mingit pärimisraha riigile, mis muutub väga suureks, kui on uus ehitis maatükil.
Kas mu ämmal on õigus? Kas peale tema surma, kui mu mees pärib selle maja koos maaga, peab riigile maksma mingi pärimisraha ja kui suure summaga peaks siis arvestama?
Teine küsimus on, et mis toimingutest tuleks alustada, et see maatükk ämma maa sees kuuluks mu abikaasale? Kas peab palkama maamõõtja, kes maatüki välja mõõdab ja siis notarisse tulema, et sõlmida leping maatüki omaniku vahetamiseks (aga mis leping, sest ämm eraldi raha selle eest ei taha).
Ette tänades.
T
Minul on selline olukord:
- elame abikaasa ja lapsega ämma juures maamajas. Ämmale kuulub maja ja maa seal ümber, mida on umbes 10 ha.
- Nüüd on meil abikaasaga plaanis ehitada oma maja, aga ämma maa peale.
- Aga ämm ütles, et tema ei luba enne ehitama hakata, kui see maatükk, kuhu me kavatseme uue maja ehitada, on minu abikaasa (tema poja) nimel. Sest mu ämm ütles, et kui ta peaks surema, siis tuleb maksta mingit pärimisraha riigile, mis muutub väga suureks, kui on uus ehitis maatükil.
Kas mu ämmal on õigus? Kas peale tema surma, kui mu mees pärib selle maja koos maaga, peab riigile maksma mingi pärimisraha ja kui suure summaga peaks siis arvestama?
Teine küsimus on, et mis toimingutest tuleks alustada, et see maatükk ämma maa sees kuuluks mu abikaasale? Kas peab palkama maamõõtja, kes maatüki välja mõõdab ja siis notarisse tulema, et sõlmida leping maatüki omaniku vahetamiseks (aga mis leping, sest ämm eraldi raha selle eest ei taha).
Ette tänades.
T
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
pärandi vastuvõtmisel otsest pärandimaksu kehtestatud ei ole, küll aga tuleb tasuda notaritasu pärimismenetluse läbiviimisel.
Teie ämm võib ka enne surma kinnistu oma poja nimele kirjutada, mis annaks teile võimaluse oma plaanide realiseerimisel edasi minna. Samas võib seada kinnistule eluaegse kasutusõiguse teie ämma kasuks, mis tagaks ämmale kindlustunde. Loomulikult on ka teisi lahenduskäike, kuid selleks, et saaksin teile konkreetsemalt nõu anda, on vaja kindlasti tutvuda kinnistut puudutavate dokumentidega.
Küsimus: Kuidas oma tulevikku kindlustada?31.05.2011
Elame vabaabielus. Meil on ostetud maja pangalaenuga. Peale selle on meil koos ostetud palju talutehnikat autod, buss, kaks kaugsõiduautot koos haagistega, kaks kinnistut jne. Elukaaslane on Fie ja seega kõik need varad on ostetud tema nimele. Mina ametlikult ei tööta ja ühiseid lapsi meil ei ole, on minu ja tema lapsed (täiskasvanud). Tahaksin teada, kuidas peaksin enda ja oma laste tulevikku kindlustama või kuhu pöörduma oma murega? Koos oleme elanud juba kümme aastat ja koos rassinud. Kui peaks mehega midagi juhtuma, siis on tema pojad kohe pärijad. Elukaaslase lapsed meie juures ei elanud ja ka praegu abi neist ei ole aga vara peale on kõik maiad. Kuidas käituda?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Ühest vastust esitatud andmete baasil on teile keeruline anda. Küsimusest ei selgu, kas kinnistud on kaasomandis või mitte. Ehk oleks üheks lahenduseks luua ühine äriühing ja vara, mis hetkel FIE nimel, sinna kanda. Teiseks lahenduseks võiks olla testament, millega elukaaslane määrab teid enda pärijaks ja mitte oma lapsi. Või siis määratleb testamendis ära, millise vara pärite peale tema surma teie ja mis osa varast läheb tema lastele.
Küsimus: Kas abikaasa surma korral kuulub maja automaatselt mulle?25.05.2011
Tere
Sooviksin saada teavet, kuidas on seaduse järgi õige toimida. Olen abielus ja meil on 3 täiskasvanud last. Meil on abielu ajal soetatud elamu, mis on registreeritud ja katastrisse kantud minu nimele. Kui abikaasa sureb enne mind, kas ma pean siis algatama pärimise või kuulub elamu automaatselt minule? Milline osa elamust kuulub mulle pärimise korral?
Sooviksin saada teavet, kuidas on seaduse järgi õige toimida. Olen abielus ja meil on 3 täiskasvanud last. Meil on abielu ajal soetatud elamu, mis on registreeritud ja katastrisse kantud minu nimele. Kui abikaasa sureb enne mind, kas ma pean siis algatama pärimise või kuulub elamu automaatselt minule? Milline osa elamust kuulub mulle pärimise korral?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Reeglina on abielu kestel soetatud vara ühisvara. Ainuüksi asjaolu, et Teie olete registrisse omanikuna sisse kantud ei tähenda, et Teie olete kinnistu ainuomanik. Teie abikaasa surma korral ei muutu kinnistu automaatselt teile kuuluvaks. Kui Te ei ole abielu kestel ühisvara jaganud ja kinnistu on Teie ühisvara, siis peale abikaasa surma ei ole enam võimalik ühisvara jagada ja kohaldatakse pärimisõigust reguleerivaid norme. Päritavaks varaks sellisel juhul oleks Teie abikaasale kuulunud osa kinnistust. Seadusjärgse pärijana pärib pärandaja üleelanud abikaasa esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem, kui ühe neljandiku pärandist.
Küsimus: Vanaema tahab pärandada oma vara alaealisele lapselapsele?23.05.2011
Tere, palun abi!
Lapse vanaema otsustas oma olemas oleva varanduse pärandada lapselapsele, kes on 13 aastane. Kuidas sellised asjad vormistatakse ja mis kohustused on minu lapsel?
Kuidas seda teha, kas kinkelepinguga või pärandina?
Lapse vanaema otsustas oma olemas oleva varanduse pärandada lapselapsele, kes on 13 aastane. Kuidas sellised asjad vormistatakse ja mis kohustused on minu lapsel?
Kuidas seda teha, kas kinkelepinguga või pärandina?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Testament võib olla notariaalne või kodune. Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament.
Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab.
Teie lapsel tekivad kohustused ja õigused peale pärandi avanemist, mil pärija peab otsustama, kas võtta pärandvara vastu või loobuda sellest. Enne pärandi avanemist ei ole pärijal kohustusi, kui tegemist on testamendijärgse või ka seadusjärgse pärimisega.
Küsimus: Pärimine, kui pärijaks on välisriigi kodanik23.05.2011
Korteriühistu liige suri 15.06.2009 ja tema teadaolevaks pärijaks on Vene Föderatsiooni kodanik, kellega on püütud kontakti saada telefoni teel ja saadud lubadusi ilmuda Eestisse seda pärimisasja korda ajama. Siiani ei ole seda juhtunud.
Küsimuse sisu antud momendil oleks teada saada, kuidas see tegevus korteriühistu poolt peaks toimuma ja kas korteriühistu esimehel on õigus anda korter üürile?
Küsimuse sisu antud momendil oleks teada saada, kuidas see tegevus korteriühistu poolt peaks toimuma ja kas korteriühistu esimehel on õigus anda korter üürile?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kas antud asjas on pärimismenetlus algatatud või mitte jääb selgusetuks, kes on pärijaga ühendust võtnud samuti. Kehtiva seaduse järgi võib pärija võtta pärandi vastu või sellest loobuda. Pärandist loobumine on ajaliselt piiritletud 3 kuuga, seda hetkest kui pärija sai teada või pidi teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest. Teie küsimuses esitatud info baasil võib teha järelduse, et pärija on pärandi vastu võtnud, kuid pärimismenetlust ei ole lõpuni viidud.
Pärija on pärandvara vastuvõtmisega võtnud endale kohustuse varal lasuvad kohustused täita sh kohustuse tasuda korteriühistu arveid.
Vara üürile andmise õigus on omanikul või omaniku poolt volitatud isikul. Kui korteriühistule on selline volitus omaniku poolt antud siis on KÜ’l õigus nimetatud korterit välja üürida, kui ei ole, siis mitte.