Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas eluaegne invaliidsuspension võimaldab nõuda sundosa?03.09.2012

Tere,
Pärandajal oli mitu last, kellest üks elab (esimese ringi pärijad). Samuti on pärandajal lapselapsed (teise ringi pärijad). Testamendi järgi pärandatakse kogu vara vaid ühele lapselapsele (teise ringi pärija). Testamendi järgi ei oma õigust pärandile ka täisealine ainuke alles laps (esimese ringi pärija). Samas on pärast testamendi koostamist saanud laps (esimese ringi pärija) eluaegse ivaliidsuspensioni. Kas nimetatud pensionile tuginedes on võimalik nõuda täisealisel lapsel sundosa pärandist? Kui see on võimalik, siis kas see sõltub invaliidsuse raskusest? Pärandajal oma täiskasvanud lapse ees täna hooldamise või ülalpidamise kohustust ei ole, seda ka hetkel ei tee ega ela ka koos temaga. Samas pole laps (esimese ringi pärija) viimased 20-25 aastat töötanud, elab riiklikest abirahadest, tema majanduslik elujärg on üpris halb, kuid omab väikest puuküttega korterit.
Pärandajal teisi esimese ringi pärijaid ja ka abikaasat ei ole. Kõik mainitud lapselapsed on teovõimelised täisealised.
Tänades.

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Kui pärandaja on testamendiga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa pärandist ilma, on alanejal sugulasel, pärandaja vanematel või abikaasal õigus sundosa nõuda pärijatelt vaid siis, kui pärandajal oli surma hetkel sundosa saama õigustatud isiku suhtes perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamise kohustus.

Juhindudes pärimisseaduse § 104 lg-st 1 on sundosale õigus pärima õigustatud alanejal sugulasel, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus.
 

Küsimus: Kas kunagisest esivanemate maast on veel võimalik osa saada?24.05.2012

Oli esivanemate maa, mis läks jagamisele 3 lapsele. Kui nendest 3-st lapsest 1 ära suri (st minu isa), siis oleks pidanud isa osa minule kuuluma, kuid tädi ja onu (ehk ülejäänud 2 last) tagaselja varjasid seda.

1991/1992 aastal jäi avaldus kirjutamata, kui toimus maade erastamine, kuna onu ja tädi ei teavitanud mind sellest protsessist.
Nüüdseks on nii minu isa, onu kui ka tädi surnud ja onu ning tädi lapsed selle maatüki nn pärijad ja omanikud. Sellest tulenevalt ka küsimus, et kas praegusel hetkel on mul üldse mingisugust võimalust ja lootust asja ajama hakates oma osa maadest tagasi saada?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Esitatud faktoloogia põhjal arvan, et see on teil vähetõenäoline.
 

Küsimus: Kas pärandist loobumise tähtaeg loobuja alanejatele sugulastele algab uuesti ja on 3 kuud?24.05.2012

Kas pärimisest loobumise tähtaeg kehtib korraga kõigi alanevate sugulaste suhtes? Kui vanaonu suri ilma testamenti tegemata ja tema õed loobuvad pärandist, siis kas loobumise tähtaeg ka alanevatele täisealistele sugulastele on 3 kuud? Või kehtib see 3 kuud esimese ringi sugulastele, siis edasi nende täisealistele lastele loobumiseks veel 3 kuud jne, kuni kõik on saanud esitada oma soovi või teatada loobumisest või vastuvõtmisest?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Pärimisseaduse § 119 lg 1 järgi on pärandist loobumise tähtaeg 3 kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Seega, kui pärima õigustatud isik loobub pärandist ja sellest tulenevalt läheb pärimisõigus edasi teistele pärijatele, on neil pärijatel õigus pärandist loobuda 3 kuud oma pärimisõigusest teada saamisest ehk siis hetkest, kui saadakse teada, et eelnev pärija (antud juhul õed), loobusid pärandist.

Lugupidamisega,
Kairi Pobbul
 

Küsimus: Ema tegi maja minu nimele, maksame õdede-vendadega hooldekodu arveid, kas nad saavad pärast ema surma neid makstud summasid minult nõuda?24.05.2012

Tere!
Kodune koht on tehtud minu nimele. Meid on kokku 5 last. Isa on surnud, ema on hooldekodus. Praegu maksame hooldekodule raha kõik lapsed, kuid kas teistel on õigus pärast ema surma minu käest makstav summa tagasi nõuda?
Tänan vastuse eest!

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Eeldan, et maja "tegemine" teie nimele tähendab seda, et Teie ema kas kinkis või võõrandas maja Teile, kui nii, siis on selline käitumine olnud Teie ema soov jätta oma kinnistu teile, aga mitte teistele lastele ning siin ma küll ei näe, et peale ema surma oleks teistel lastel teie suhtes õigust nõuda mingit osa majast. Vanemate eest hoolitsemine on laste kohustus, mida lapsed kannavad solidaarselt, ehk siis ema hooldekodu arveid peaksitegi kõik omavahel jagama.

Lugupidamisega,
Kairi Pobbul
 

Küsimus: Kuidas teada saada, kas 9 aastat tagasi surnud isa järel on pärimisasjad vormistatud?24.05.2012

Mul on tekkinud küsimus seoses sellega, et minu isa suri 9 aastat tagasi ja jättis pärandina maja koos maaga mulle ja poolvennale. Vend aga väidab, et on ainuomanik, kuna erastas selle. Paberid aga puuduvad. Maja on naabriga ühisomandis ja soovib minu vennalt seda osta, mina aga sellega nõus ei ole. Kuhu ma peaksin pöörduma, et kindlalt teada saada kas pärand ikka on avatud ja kas kõik kuulub vennale ning mis dokumente selleks vaja on?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Selgusetuks jääb, kas pärisite poolvennaga testamendi järgi või olite oma isa seadusjärgsed pärijad. Kas pärand on vastu võetud. Muud asjaolud jäävad ka kahjuks küsimuses ebaselgeks, seega soovitaksin teil oma murega pöörduda juristi poole ja tekkinud situatsioon väga põhjalikult läbi analüüsida.

Lugupidamisega,
Kairi Pobbul
 

Küsimus: Kas pärija saab teha mingi dokumendi, et meie saaksime pärimisasja ajada?24.05.2012

Tere!
Minul siis natukene keeruline mure. Loodan, et saate aru ning saate ka mulle nõu anda. Mu mure siis järgmine: "Elan Järvamaal, x vallas juba mingi 6-7 aastat. Siia saime me elukoha nii, et ühes majas suri omanik ära, temast järele jäi vend ja tal oli ka tütar. Helistasime siis majaomaniku vennale ja küsisime maja ära osta. Maja on väga õnnetu. Meile vastati siis nii venna kui tütre poolt, et raha nad maja eest ei taha, et teeme korda ja neil ka hea meel, et isa maja korras, mitte ei lõhuta ega rüüstata.
Aga meie ainus mure on nüüd selline, et see maja pole kuhugi ehitusregistrisse kantud. Tütar pole pärimist alustanud. Me oleme niisama seal nagu elanud. Aga kuidas tuleks alustada, et maja endale pärida. Kuna tütar elab Tallinnas ja temal pole aega tegeleda sellega. Kas saab nii, et teeb mingi paberi ja asja ajaksime meie oma kulu ja kirjadega. Kuidas siis tuleks esimene samm teha. Suur tänu vastamast!

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Jah, Teil on keeruline ja veidi segane situatsioon. Alustama peaksite minu hinnangul sellest, et tuvastaksite, kes on kinnistu omanik, millel maja asub. Kui tegemist on olukorraga, kus oleks vaja alustada pärimismenetlust, siis peab selleks tegema avalduse notarisse. Pärimismenetluse algatamiseks esitab pärija, pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik notarile vastava notariaalselt tõestatud avalduse.

Kinnisasja puhul peaksite olema valvas ka selles suhtes, et tehingud, mis kinnisasja puudutavad, peavad olema vormistatud notariaalses vormis. Kasutusleping võib olla ka kirjalikus vormis.

Teie poolt esitatud informatsiooni põhjal olete hetkel minu meelest olukorras, kus uued omanikud saavad nõuda teilt, et vabastaksite valduse ja lahkuksite nendele kuuluvast majast. Suusõnalised kokkulepped ei anna teile küll mingit tugevat garantiid olukorras, kus otsustatakse teisiti.

lugupidamisega,
Kairi Pobbul
 

Küsimus: Kui lapsed ei ole pärimisasjadest huvitatud, kas mul on vennana mingit võimalust pärida?24.05.2012

Minu vend suri 08.2008.a ja tema seadusjärgseteks pärijateks on 2 tema täiskasvanud last. Lapsed ei ole pärimismenetlust alustanud ega ka pärandvarast loobunud. Nende isal olid ka võlad (politseitrahvid, kindlustusvõlad, pangalaen). Probleem on nüüd selles, et kinnisasi, mis päranduseks saadi, laguneb ja lapsed ei ole nõus seal ka tegutsema. Kas minul kui venna lähimal sugulasel peale tema laste, on ka mingit võimalust pärandusele kuna tema enda lapsed huvi ei tunne?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Pärandaja surma korral võib kohus rakendada pärandvara hoiumeetmeid, kui pärija ei ole teada või ei ole teada, kas pärija on pärandvara vastu võtnud või pärija(d) ei ole mingil põhjusel pärandvara vastu võtnud. Pärandvara hoiumeetmeteks on pärandvara valitsemise korraldamine. Pärandvara hoiumeetmeid võib rakendada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt.
 

Küsimus: Kas on õigus matusekulud kohalikult omavalitsuselt, kui pärijalt, tagasi nõuda?24.05.2012

Tere,
Inimene suri. Temast jäid maha võlad. Lapsed ja ema, kes on seadusjärgsed pärijad loobusid pärandist. Ka kõik ülejäänud seadusjärgsed pärijad on pärandist loobunud. Pärand (kinnistu, mis on võlgadega koormatud) läheb siis kohalikule omavalitsusele.

Kuna lapsed on mõlemad üliõpilased, siis nendel matusteks raha puudus. Ka ema keeldus matusekulusid kandmast. Surnud inimese matusekulud kandis tema endine (lahutatud) abikaasa, kuna ka tema elukaaslasel (ei olnud seaduslikus abielus) puudusid võimalused inimese matmiseks.

Kui pärand läheb kohalikule omavalitsusele, kas siis matusekulude kandjal (lahutatud abikaasal) on õigus matusekulud sealt tagasi nõuda?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Teoreetiliselt on matusekulude kandjal, kes ei ole pärija ja kes ei ole pärandist loobunud, õigus regressi korras kohalikult omavalitsuselt matusekulud tagasi nõuda.
 

Küsimus: Poja isaga me abielus ei olnud, kuid kas pojal on õigus isa surma korral pärandusele?24.05.2012

Elasime koos 2 aastat. Seaduslikult abielus ei olnud. Meil sündis poeg. Poeg on isa perekonnanimega ja isadustuvastustunnistus on olemas. Elame lahus juba üle 30 aasta. Mehel on uus perekond, seaduslikult abielus ja tütar sellest abielust. Veel lapsendatud ka naise üks poegadest.
Kas mehe surma puhul on minu pojal õigus pärandusele? Mees on kõik oma vara kirjutanud oma naise nimele.
Ette tänades

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Kui teie lapse isa ei ole testamenti vormistanud ja tegemist on seadusjärgse pärimisega, siis on Teie pojal teiste alanejate sugulaste kõrval samasugune pärimisõigus. Samas, pärida saab seda vara, mis oli pärandajal olemas pärandi avanemise hetkel ehk surma hetkel. Kui pärandaja nimel vara ei ole, siis ei saa ka teie poeg seda vara pärida.
 

Küsimus: Kas abieluväliselt sündinud lastel on võimalik taotleda sundosa pärandist?07.04.2012

Isa on teinud testamendi talle kuuluva talumajapidamise pärandamiseks oma kolmele lapsele, kes on sündinud abielu jooksul. Enne abiellumist oli isal veel kaks last, kelle emadega ta koos pole elanud ja laste kasvatamisel pole osalenud. Enne abielu sündinud lapsed ei ole osalenud ka hiljem täiskasvanuna talumajapidamises. Praeguseks on üks neist lastest surnud, kellel oli ülalpidamiskohustus oma raske puudega ema suhtes (esimese grupi invaliid). Invaliidist ema praegu elab. Ülalpidamiskohustus jaguneb seal peres ka teistele lastele.
Teine laps ülalpidamist ei vaja, on abielus ja kahe täiskasvanud lapse isa.
Talumajapidamise on isa pärinud oma isalt ja on lapsepõlvest peale seal elanud. 50 aastat kestnud abielu jooksul on majapidamises osalenud abikaasa ja abielust sündinud kolm last.
Kas testamendiga pärijate hulgast välja jäetud lastel ja nende pärijatel on õigus sundosale pärandist ja kui suurele osale?
Ette tänades.

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,

Pärimisseadus § 104 märgib, et kui pärandaja on testamendiga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev ülalpidamisskohustus, pärandist ilma, on tal õigus nõuda pärijatelt sundosa. Teie poolt esitatud faktide baasil ei loe ma välja, et teie isal oleks olnud ülalpidamiskohtustust oma 2 poja suhtes, keda ei ole lülitatud pärijate ringi. Seetõttu väga üldiselt eeldan, et antud juhul ei ole tegemist nendepoolse õigusega nõuda sundosa. Mis puudutab ema ülalpidamiskohustust, siis ei loe teie poolt esitatud kirjast välja, et see kohustus laienes ka teie isale vaid on teie poolvendade kohustus.