Pärimisõigus
Küsimus: Mis saab abikaasa elatisraha võlast pärast tema surma?20.04.2015
Tere,
Minu abikaasa on elatisvõlglane (ja arvestades tema sissetulekut on vähetõenäoline, et ta sellest seisusest niipea vabaneb). Meil on lahusvara ja temal reaalset vara ei ole. Mis juhtub minu abikaasa surma korral? Kas tema elatisvõlad tulevad mulle üle ja ma pean hakkama tema elatisvõlgadest tekkinud summasid tema lapsele (tegelikult eksabikaasale) või kohtutäituritele kinni maksma?
Minu abikaasa on elatisvõlglane (ja arvestades tema sissetulekut on vähetõenäoline, et ta sellest seisusest niipea vabaneb). Meil on lahusvara ja temal reaalset vara ei ole. Mis juhtub minu abikaasa surma korral? Kas tema elatisvõlad tulevad mulle üle ja ma pean hakkama tema elatisvõlgadest tekkinud summasid tema lapsele (tegelikult eksabikaasale) või kohtutäituritele kinni maksma?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
PärS § 16 lg 1 kohaselt pärib abikaasa võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist.
Olukorras, kus teie abikaasal on võlgnevused ning vähe vara, on teil võimalik võtta pärand vastu inventuuriga. Selleks tuleb esitada nõue notarile.
Pärast inventuuri on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Milline on seadusjärgne pärimisjärjekord aprilli 2015?20.04.2015
Tere,
Kes on pärijad, kui lahkunul ei olnud testamenti? Lahkunul on 3 alaealist last, abikaasa, mõlemad vanemad elus.
Aitäh
Kes on pärijad, kui lahkunul ei olnud testamenti? Lahkunul on 3 alaealist last, abikaasa, mõlemad vanemad elus.
Aitäh
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Pärandaja vanemad on PärS § 14 lg 1 alusel teise järjekorra pärijad.
Abikaasa pärib PärS § 16 lg 1 alusel esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku kogu pärandist.
Käesoleval juhul pärandaja vanemad ei päri, kuivõrd teise järjekorra pärijad pärivad esimese järjekorra pärijate puudumisel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kui pärandan korteri tütre alaealisele lapsele, kas pärast minu surma võib minna korter tütre võlgade katteks?13.04.2015
Tere!
Olen väga mures. Mul on lapselaps, kes on alles viie aastane. Temale tahan pärandada oma korteri koos mööbli ja tehnikaga (ainult temale). Korteris elab koos minuga minu tütar ja tütre laps ehk minu lapselaps, kellele soovin päranduse jätta. Aga asi on selles, et minu tütrel on võlad kaelas ja kui ma mulla alla lähen ja lapselaps on ikka alaealine, kas kohtutäituril on õigus midagi nõuda? Ja kas tütar võib edasi elada seal korteris kuni lapselaps saab täisealiseks ja otsustab ise kes kus elab?
Tänud ette
Olen väga mures. Mul on lapselaps, kes on alles viie aastane. Temale tahan pärandada oma korteri koos mööbli ja tehnikaga (ainult temale). Korteris elab koos minuga minu tütar ja tütre laps ehk minu lapselaps, kellele soovin päranduse jätta. Aga asi on selles, et minu tütrel on võlad kaelas ja kui ma mulla alla lähen ja lapselaps on ikka alaealine, kas kohtutäituril on õigus midagi nõuda? Ja kas tütar võib edasi elada seal korteris kuni lapselaps saab täisealiseks ja otsustab ise kes kus elab?
Tänud ette
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Testament pärimisseaduse § 19 lg 1 kohaselt on tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. PärS § 5 lg 2 ja lg 3 kohaselt on pärimisvõimeline iga õigusvõimeline isik, pärijaks võib olla füüsiline isik, kes on pärandaja surma ajal elus.
Seega teie lapselaps, kes on hetkel 5-aastane, on pärimisvõimeline pärimisseaduse tähenduses.
Perekonnaseaduse § 128 lg 2 alusel peab vanem vara, mille laps on omandanud pärimise teel, valitsema vara andnud isiku juhiste kohaselt. Samuti on vanemal kohustus lähtuda lapse huvidest.
Kui teie lapselaps saab pärandina teie korteri, on see tema, mitte teie tütre vara. Seega ei ole kohtutäituril võimalik pöörata oma nõuet selle vastu. Tütrel on võimalik elada selles korteris edasi.
Ajal, mil teie lapselaps on veel alaealine, on tema eestkostjaks teie tütar, kes saab korteriga tehinguid teha üksnes kohtu loal (PKS § 188 lg 1 p 1).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas abikaasa surma korral on tema isal õigus saada mingi sundosa varast?02.04.2015
Oleme abielus. Osa vara on ühisomandis, osa vara abikaasal soetatud või kinkelepinguga saadud enne abielu (küll juba meie kooselu ajal). Abikaasa isa on pensionär. Kole küll küsida aga - kas abikaasa surma korral on tema isal kui pensionäril õigus saada mingi sundosa varast?
Ette tänades!
Ette tänades!
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Sama säte nõuab ka, et pärandajal oleks surma hetkel sugulase suhtes perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus.
Perekonnaseaduse § 97 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi-või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.
Seega eeldab sundosa nõue, et isikut peaks üleval pärandaja ning pärandajal oleks ka kohustus isikut üleval pidada. Kuid üksnes asjaolu, et isa on pensionär, ei tähenda automaatselt seda, et teda peaks üleval pidama.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas 10 aastat pärast ema surma saame õega veel ema korterit pärida, kas seadusjärgne pärimine aegub?01.04.2015
Tere!
Minu ema suri 10 aastat tagasi. Testamenti ta ei teinud. Mina ja mu poolõde olime ema seadusjärgsed pärijad. Poolõde elas ja elab praegugi emale kuulunud korteris. Ma pole pärandist, mis koosneb ema korterist, loobunud, ega ka vastu võtnud.
Kas mul praegu on veel õigust oma osale pärandist?
Minu ema suri 10 aastat tagasi. Testamenti ta ei teinud. Mina ja mu poolõde olime ema seadusjärgsed pärijad. Poolõde elas ja elab praegugi emale kuulunud korteris. Ma pole pärandist, mis koosneb ema korterist, loobunud, ega ka vastu võtnud.
Kas mul praegu on veel õigust oma osale pärandist?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Pärand avaneb pärandaja surmaga ning pärimiseks peab pärija pärandi vastu võtma.
PärS § 118 lg 1 kohaselt võib notar pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud teate kättesaamisest või teadaande avaldamisest. Sama paragrahvi lõike 3 alusel ei saa pärandist loobuda ega seda vastu võtta kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat.
TsÜS § 136 lg 2 alusel saabub aastates arvutatava tähtaja tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Seega tähtaja arvestus algab teie puhul 1. jaanuaril 2006. a kell 00.00 ja lõpeb 31. detsembril 2015. a kell 23.59.
Pärandi vastuvõtmise ja loobumise korda reguleerib PärS § 117, mille lõike 1 kohaselt peaksite tegema avalduse notarile. Kuid PärS § 117 lg 3 kohaselt kui pärija ei ole esitanud PärS § 117 lõikes 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud PärS § 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.
Kui ma õigesti aru saan, siis antud hetkel elab korteris teie õde, mitte teie ise ning ta elas korteris juba ema surma hetkel. Sellisel juhul võib tegemist olla olukorraga, kus teie õde loetakse pärandi vastu võtnuks, kuid soovitan täpsemate asjaolude selgitamiseks pöörduda notari poole.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kust alustada, kui soovime testamendiga jätta maja tütrele, kes siis meie eest ka hoolitseks?01.04.2015
Oleme juba eakad inimesed, sellest tingitud ka mure. Soovime oma maja ja vara testamendiga jätta ühele lapsele. Meil on abikaasaga ühisvara ja 2 eraldi elavat tütart abikaasadega ning rida lapselapsi. Millest me peaksime alustama, et tõesti pärib üks laps, kelle hooldada jääme, kui tekib vastav vajadus - nii on temaga kokku lepitud.
Kas teisel tütrel võib tekkida õigus nõuda näiteks meie kodumaja müüki panemist, et saada sellest nn. oma osa kätte? Samas ta on saanud rahalist abi juba meie eluajal, kuigi mitte just poole maja väärtuses.
Täname ette
Kas teisel tütrel võib tekkida õigus nõuda näiteks meie kodumaja müüki panemist, et saada sellest nn. oma osa kätte? Samas ta on saanud rahalist abi juba meie eluajal, kuigi mitte just poole maja väärtuses.
Täname ette
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Pärimisseaduse § 10 lg 1 kohaselt päritakse seaduse järgi kui pärandaja ei ole kehtivat testamenti jätnud.
Kui te teete aga testamendi, siis seaduse järgi ei pärita ning teie teine tütar, kes muidu seaduse järgi esimeses järjekorras päriks, nõudeõigust ei oma. Seega, pöörduge notari poole.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas teada saada, kas minu käes olev 10 aastat tagasi tehtud testament on kehtiv või mitte?23.03.2015
Tere,
Kui isa on teinud umbes 10 aastat tagasi testamendi ja vahepeal oli tal vaimne tervis korrast ära, seega võidi teda mõjutada tegema testamenti kellelegi teisele vms, kuidas teada saada, kas minu käes olev testament on kehtiv või mitte?
Kui isa on teinud umbes 10 aastat tagasi testamendi ja vahepeal oli tal vaimne tervis korrast ära, seega võidi teda mõjutada tegema testamenti kellelegi teisele vms, kuidas teada saada, kas minu käes olev testament on kehtiv või mitte?
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Samas aga on võimalik ka kodune testament teha, mis on tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas kinkijal on õigus peale kingisaaja surma sellele kingitud kinnisvarale pretendeerida?17.03.2015
Minu onu on saanud kinnisvara kinkelepingu alusel kuid nüüdseks on onu surnud ja mina olen pärija. Kas ka kinkijal on õigus pretendeerida sellele kinnisvarale peale onu surma, kui jah, siis kas ka loobumisõigus on olemas ning kuidas seda teha?
Ette tänades!
Ette tänades!
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas pärides peab maksma ka pärandaja võlad riigi ees?16.03.2015
Tere.
Hooldan ühte vanahärrat juba kolm aastat tema enda isiklikul soovil, sest ta ei tule omadega toime. Aga lugu on selline, et ta on olnud seadusega pahuksis ning tal on tekkinud riigi ees võlad ja kohtutäitur nõuab neid sisse. Kohtutäitur käis meil kodus ja me nõustusime sellega, et automaatselt vanahärra pensionist läheb 20% riigituludesse ehk võlgade katteks ja see sai ametlikult vormistatud. Nüüd
on lugu niimoodi, et me käisime enne kohtutäituri koduvisiiti notari juures ja sai tehtud ametlik testament, kus ainupärijaks peale tema surma olen mina, aga ma ei mõista ühte asja, et juhul kui härra juhtub ühel päeval minema manala teele, kas siis tuleb mul neid võlgasid tema surma korral edasi maksta, kuigi mul ei ole nendega mingit pistmist. Seda, et pärandvara suuruseks on ainult korter ja kas ta saab minult seda pärandit seadusega ära võtta ja ka seda, et pärast käisime uuesti notari juures, et lõplikult minu nimele ümber kirjutada, kuid notar andis mõista, et vanahärra ei saa ennem mingeid tehinguid enam teha kui on riigi ees kohustused täitnud. Tänan
Hooldan ühte vanahärrat juba kolm aastat tema enda isiklikul soovil, sest ta ei tule omadega toime. Aga lugu on selline, et ta on olnud seadusega pahuksis ning tal on tekkinud riigi ees võlad ja kohtutäitur nõuab neid sisse. Kohtutäitur käis meil kodus ja me nõustusime sellega, et automaatselt vanahärra pensionist läheb 20% riigituludesse ehk võlgade katteks ja see sai ametlikult vormistatud. Nüüd
on lugu niimoodi, et me käisime enne kohtutäituri koduvisiiti notari juures ja sai tehtud ametlik testament, kus ainupärijaks peale tema surma olen mina, aga ma ei mõista ühte asja, et juhul kui härra juhtub ühel päeval minema manala teele, kas siis tuleb mul neid võlgasid tema surma korral edasi maksta, kuigi mul ei ole nendega mingit pistmist. Seda, et pärandvara suuruseks on ainult korter ja kas ta saab minult seda pärandit seadusega ära võtta ja ka seda, et pärast käisime uuesti notari juures, et lõplikult minu nimele ümber kirjutada, kuid notar andis mõista, et vanahärra ei saa ennem mingeid tehinguid enam teha kui on riigi ees kohustused täitnud. Tänan
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Seega, kui vanahärra peaks surema ja ei ole jõudnud oma võlgasid ära maksta, siis teie kui testamendijärgne pärija pärite lisaks tema varale ka vanahärra kohustused.
Kuid selleks, et te vanahärra võlgu edasi tasuma ei peaks, võiksite pärandi vastu võtta inventuuriga.
PärS § 137 lg 1 kohaselt võib pärandi vastu võtnud pärija notarile esitada inventuuri nõude. PärS § 143 lg 1 kohaselt on pärast inventuuri tegemist pärija vastutus piiratud pärandvara väärtusega.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas pärandi saajaga võetakse teatud aja jooksul ühendust või peab ise kusagilt otsast asja uurima?09.03.2015
Tere.
Paar kuud tagasi lahkus meie hulgast vanaisa ja teada on nii palju, et ta tegi pojapojale rahalise päranduse. Oma eluajal ta sellest rääkida ei tahtnud, kuid nii palju ütles, et raha on pojalapsele tehtud. Kuidas leida pärandust, kui mingisugust dokumenti meil ei ole. Teada on ka see, et ta käis aastaid tagasi ka notari juures ja pangas. Küsimus oleks, et kas pärandi saajaga võetakse teatud aja jooksul (3 kuu möödudes) ühendust või peab ise kusagilt otsast asja uurima, kui nii, siis kust?
Mainiks ka seda, millest selline teadmatus, et läbisaamine vanaisaga polnud kõige parem.
Aitäh!
Paar kuud tagasi lahkus meie hulgast vanaisa ja teada on nii palju, et ta tegi pojapojale rahalise päranduse. Oma eluajal ta sellest rääkida ei tahtnud, kuid nii palju ütles, et raha on pojalapsele tehtud. Kuidas leida pärandust, kui mingisugust dokumenti meil ei ole. Teada on ka see, et ta käis aastaid tagasi ka notari juures ja pangas. Küsimus oleks, et kas pärandi saajaga võetakse teatud aja jooksul (3 kuu möödudes) ühendust või peab ise kusagilt otsast asja uurima, kui nii, siis kust?
Mainiks ka seda, millest selline teadmatus, et läbisaamine vanaisaga polnud kõige parem.
Aitäh!
Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Peaksite notari poole pöörduma, kes teile kõike selgitab.
Samas äkki on ka mingeid koduseid omakäelisi testamente kuskil hilisemast ajast, mida võiksite otsida.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Lugupidamisega
Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee