Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas peab notar toimima, kui surnud isiku kontolt on üks pärija raha välja võtnud?08.09.2015

Tere! Peale isa surma oleme tema abikaasaga pärijad. Isal oli pangakonto ja abikaasa võttis raha välja ilma teavitamata notarit, öeldes lihtsalt, et seal polnud midagi, ainult matusekuludeks jagus. Kas see on seduslik või oleks pidanud notar pärimismenetluse käigus panga väljavõtte tegema, see peaks ju ka ühisvara olema ja kas notar oleks pidanud teavitama teisi pärijad (isa lapsi, õde ja vend kinkisid isa abikaasale oma osa). Nüüd see abikaasa ähvardab mind maamaksuga jne. Ta tahab, et kingiksin oma osa talle.
Sooviksin veel teada kas isa abikaasale kuulub 50% pärandist kui isa ostis maja oma nimele ja abiellusid alles kolme aasta pärast, minu teada polnud neil mingit abielulepingut.
Veel on isal firma, kus abikaasa osalus on 40% ja isa osalus oli 60%, siiani on see registris, kuid abikaasa väidab, et on eelmine aasta arvelt maas, notari ütluse kohaselt on veel registris. Sooviksin teada kui praegu lõpetab abikaasa selle firma, kas siis on ta ikka ju ühisvara hulgas?
Mul pole midagi isa abikaasa vastu, kuid tema käitumine ja ähvardamine on väga imelikud. Ta teeb selgeks kui vaene ja segi isa oli, kuigi päev enne surma käis vend isa juures ja ta oli täiesti normaalne, samuti oli isa väga heal järjel, tal oli alati raha üle keskmise, ma ei mõista miks see abikaasa niimoodi käitub. Mulle on jäänud mulje nagu ta kardaks midagi.
Sooviksin teda kuidas ma peaks käituma ja millest alustama, mida ma pean tegema, et see olukord normaalselt lahendada. Palun vastake veel millised on minu õigused?
Ette tänades ja kõike head soovides
Lugupidamisega

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui ma teie selgitustest õigesti aru sain, siis pärisite teie 1/4 ning isa abikaasa 3/4. Tulenevalt pärimisseaduse § 131 lg-st 2 kannab iga pärija pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega. Sama paragrahvi esimesest lõikest tuleneb, et pärija kannab pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel. Seega kantakse matusekulud esmalt pärandvara arvelt vastavalt iga pärija osale. Kuid notar saab kindlaks teha kui palju oli pärandajal surma hetkel pangakontol raha ja kui palju ära võeti. Siis peaks vaatama kas see äravõetud summa kattis matusekulud või võttis pärandaja abikaasa pangakontolt rohkem raha. Seega peaksite pöörduma notari poole kui teil on kahtlus, et pärandaja abikaasa võttis matusekulude katteks rohkem pärandvara kui oli vajalik.

Maja kohta pean vajalikuks märkida, et kui isa abikaasa pärib 3/4 pärandvarast (esialgu pärisid kõik, so teie, isa abikaasa ja teie õde ja vend igaüks 1/4, siis kui õde ja vend enda osa pärandist isa abikaasale kinkisid, siis järelikult pärib isa abikaasa 3/4 pärandvarast ning teie jätkuvalt 1/4), siis järelikult pärib ta rohkem kui 50% pärandvarast, sh ka majast, st 75% majast (ja pärandvarast) pärib isa abikaasa ning 25% Teie. Kui maja oleks soetatud abielu ajal, siis oleks tegemist abikaasade ühisvaraga ning pärimisele kuuluks sellisel juhul surnud abikaasale kuuluv osa, ehk 50% majast. Käesoleval juhul on tegemist siiski isa lahusvaraga, kuivõrd see osteti enne abielu sõlmimist ning pärimine toimub eelnevalt nimetatud osade alusel.

Teie isale ja tema abikaasale ühiselt kuulunud äriühingu puhul kuulub pärandvarasse isa osalus ehk 60%, sellest omakorda 3/4 pärib isa abikaasa ning 1/4 Teie. Kui äriühing oli teie isa surma ajal olemas, siis kuulub tema osa sellest äriühingust pärandvara hulka. Pärandvara kindlaksmääramisel lähtutakse pärandaja surma ajast ehk mis vara kuulus pärandajale tema surma hetkel. Seega kuulub pärimisele ka teie isa osa äriühingust (mitte tema abikaasa osa).

Kuid oma õigustest parema ülevaate saamiseks soovitan pöörduda notari poole, kes pärimismenetlusega tegeleb, tema oskab teie õigusi teile kõige paremini selgitada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas see võib olla tõsi, et pärimise vormistamata jätmise tõttu tuli maja vallalt tagasi osta?08.09.2015

Tere! Minu vanaema (majaomanik) suri 1985a. Tema lapsed elasid majas edasi aga kumbki ei vormistanud seda enda nimele. Testamenti tehtud ei olnud. Minu ema esitas kinnistamisavalduse juunis 2002a. Ta väidab, et kuna nii kaua ei olnud maja kellegi nimel, läks see valla kätte ja ta pidi oma ema maja uuesti välja ostma. Kas see võib olla tõsi?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

1996. a vastu võetud pärimisseaduse § 168 kohaselt kui pärand on avanenud enne 1998. a 1. jaanuari (teie juhtumi puhul juba 1985. aastal) ning ei ole seadus- ega testamendijärgseid pärijaid või ükski pärija ei ole pärandit vastu võtnud ja pärandvara ei ole riigile üle läinud, kohaldatakse PärS § 18 sätteid.

Teie juhtumi puhul järelikult ei võtnud pärima õigustatud isikud pärandit vastu, st kui testamenti ei ole tehtud, siis toimub pärimine seaduse järgi ehk esimeses järjekorras pärivad pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed, kui neid ei ole, siis pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased (ehk pärandaja õed-vennad) jne. Kuivõrd keegi pärima õigustatud isikutest, antud juhul teie vanaema lapsed, ei võtnud pärandit vastu, siis kohaldatakse PärS § 18, mille kohaselt kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus ehk siis vald.

Seega on selline juhtum täiesti õiguspärane, kuna varasemalt pidid pärijad ise aktiivselt käituma, et pärandit vastu võtta. Tänaseks on loodud vastupidine süsteem, et kui isik ei soovi pärida, peab ta sellest loobuma, kui ta seda ei tee, siis loetakse pärand vastu võetuks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas ma saan tõestada, et olen osa päritava vara (maa) eest ise maksnud?24.08.2015

Tere. Läheb isa vara jagamiseks kolme osapoole vahel. Osa päritavast varast on aga minu ostetud EVP-de eest. Kuidas ma saan tõestada, et olen osa vara (maa) eest ise maksnud ja kas see üldse loeb, kui vara on isa nimel? Kas pean hakkama teistega nüüd jagama enda ostetud vara või selle vara osaliselt hoopis hüvitama?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Juba 1993. aastal vastuvõetud asjaõigusseaduse § 119 lg 1 kohaselt peab kinnisasja omandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Kui notariaalset müügilepingut ei ole sõlmitud ning kinnistusraamatust nähtub, et isa on maa omanik, siis lähtutakse kinnistusraamatu õigsuse eeldusest, mille kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse.

Seega kuulub maa isa omandisse ning seeläbi ka pärandvara hulka, st vara kuulub jagamisele nende kolme pärima õigustatud isiku vahel. Ehk kui tegemist on ikka teie isa varaga, siis tuleb seda jagada vastavalt Eesti pärimisõigusele vaatamata sellele, kes selle ostis või selle eest maksis.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas saan müüa ilma abikaasa nõusolekuta majaosa, mille pärisin juba abielus olles nõukogude ajal kuid maa erastasime hiljem?19.08.2015

Tere!
Sain päranduseks kolmandiku maamajast veel nõukogude ajal. Sel ajal maad ei erastatud ja maa erastamine on tehtud hiljem. Mõlema protseduuri ajal olin ametlikult abielus. Nagu aru saan, on majaosa lahusvara, aga sinna juurde kuuluv maa ühisvara. Kas mul on majaosaga võimalik teostada mingeid toiminguid (näiteks müüa) ilma abikaasalt nõusolekut küsimata või kuuluvad majaosa ja maa nüüd lahutamatult kokku? Abikaasaga me reaalselt koos ei ela juba ammu ja mul ei ole õnnestunud teda ka üles leida.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärandina saadud vara on abikaasade lahusvara. Seega oli majaosa tõepoolest Teie lahusvara.

Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et abielusuhte ajal maa ostueesõigusega erastamise korral tekib erastatud maale PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisomand ka siis, kui hoone, mille juurde maa erastati, kuulus ühele abikaasale lahusvarana.

Seega maa on Teil ühisomandis. Ehitise juurde maa erastamisel ja kinnistamisel muutub elamu maatüki oluliseks osaks ja lakkab olemast vallasasjana kui iseseisev õiguskäibe objekt. Kuna maa kinnistati abielu jooksul, saab kinnistu mõttelisest osast abikaasade ühisvara. Abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Seega on Teil kinnistuga tehingute tegemiseks vaja abikaasa nõusolekut.

Viide Riigikohtu lahendile: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222505835

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas jaguneb pärand minu ja ema vahel isa surma korral?18.08.2015

Tere!
Isa suri, testamenti ei olnud; kogu vara oli ema-isa abielu ajal soetatud, mina olen ainuke laps. Kuidas jaguneb pärand ema ja minu vahel? Algselt sain notari jutust aru, et jaguneb 3/4 emale ja 1/4 minule; pärimistunnistuses on aga kirjas 1/2 emale ja 1/2 minule?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärimistunnistuses on kõik õigesti kirjas, samuti ka notar selgitas teile teie õiguslikku olukorda õigesti.

Seaduse järgi pärib pärandaja üleelanud abikaasa võrdselt pärandaja lapse osaga. See tähendab, et pool teie isa varast (mis on pool teie vanemate ühisvarast) kuulub teile ja teine pool emale. Isa surmaga läks jagamisele temale kuulunud 50% ühisvarast, millest poole saite teie, poole aga teie ema.

Seega pärandvara lähebki jagamisele 50:50 teie ja teie ema vahel, kuid teie ema ja isa ühisvara kuulub nüüd 75% ulatuses teie emale ning 25% ulatuses teile. Ehk pärimistunnistuses on kirjas isa pärandvara jagunemine, notar aga kirjeldas teie vanemate ühisvara jagunemist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kui ema testamenti ei tee, kas siis lapsena olen pärija ainult mina või ka tema õde ja õelaps?17.08.2015

Tere.
Paluksin nõu. Ema poolt oleks mul pärida 2-toaline korter. Emal on abielu lahutatud juba 40 aastat tagasi ja mina olen ainus laps. Emal on kolmest õest-vennast elus veel üks õde. Ema pole veel testamenti teinud ja teda huvitabki, et kui ta testamenti ei tee, et kas siis pärija olen ainult mina või võib pärijana üles astuda ka tema õde ja õelaps? Ja kuidas on pärimistasudega. Kas ma pean pärandimaksu maksma nii testamendiga kui ka ilma testamendita? Ja kui suur on üldse pärandimaks? Või oleks kasulikum teha hoopis kinkeleping?
Suur tänu vastamast.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esimese järjekorra seadusejärgsed pärijad on pärandaja lapsed (PärS § 13 lg 1) ehk teie oletegi pärija.

Pärandimaksu Eestis ei ole. Küll aga kaasneb pärandi vastuvõtmisega nt notaritasu.

Kui te peate aga pärandimaksu all silmas tulumaksu pärandina saadud vara müügist, siis tõepoolest nii see on, et TuMS § 15 lg 1 alusel maksustatakse tulumaksuga kasu võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme müügist või vahetamisest. Tulumaksu maksumäär on 20%. Samuti tekib tulumaksu tasumise kohustus kui omandate korteri kinke teel ning selle võõrandate.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kes on pärijad, kui vara on soetatud enne teist abielu, kas lapsed esimesest abielust või abikaasa teisest abielust?10.08.2015

Tere!
Kui mehel on esimesest abielust lapsed. Vara on soetatud enne teist abielu (kinnisvara, ettevõtted). Kas pärimise korral on pärijaks lapsed esimesest abielust või abikaasa teisest abielust?

Tänud ette

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui pärandaja ei ole teinud testamenti või pärimislepingut, käib pärimine seaduse järgselt.

Esimese järjekorra seadusejärgsed pärijad on pärandaja lapsed (PärS § 13 lg 1). Koos lastega pärib seaduse alusel ka pärandaja üleelanud abikaasa võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist (PärS § 16 lg 1 p 1). Seega on pärijad nii lapsed kui ka abikaasa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas kasutatakse ja kellele jääb surma korral kohaliku omavalitsuse eestkoste all oleva inimese raha?06.08.2015

Tere!
Meil on soov müüja metsa, kus üks omanikest on KOV eestkoste all. Eestkostetav on automaatne pärija ning ülalpidamiskohuslasi tal ei ole.
Kuidas võidakse kasutada tema raha müügist? Kellele jääks peale tema surma kontol olev summa, kas pärandvara või eestkostjale? Kuidas jaguneb tema ülejäänud osa peale tema surma?
Tänan vastamast Teid

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui peate metsa müügi all silmas kinnistu müüki, on vaja PKS § 187 lg 1 alusel kohtu luba tehingu tegemiseks.

Metsamaterjali müügi puhul ei ole kohtu luba vaja, kuid eestkostjal on kohustus valitseda eestkostetava vara hoolsusega, seda säilitada ning võimaluse korral suurendada (PKS § 183 lg 3 I lause).

Tulenevalt PKS § 183 lg-st 3 peab eestkostja kasutama eestkostetava vara eestkostetava huvides. Seega peab metsa müügist saadud raha kasutama eestkostetava huvides.

Eestkostetava surma korral toimub pärimine PärS 2. peatüki ehk § 10-18 alusel esimeses, teises ja kolmandas järjekorras, samuti võib pärija olla üleelanud abikaasa. Teiste seadusejärgsete pärijate puudumise korral on pärijaks pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas kohus piiritleb tehingud, mida võib kinnisvara alaealise pärija esindaja teha?08.07.2015

Alaealine pärija (5a) omandas korteri. Lapsel on ainuke hooldaja üks vanematest. Alaealise kinnisasjaga seotud tehingute jaoks on vajalik kohtu otsust.
1. Kas kohtule võib teha ühe taotluse: nii korteri üürimise soovi kui ka korteri müügi õiguse kohta? Või tuleb need menetleda eraldi kohtutoimingutena?
2. Kas kohtu poolt tehakse otsus kinnisasjaga tehingute tegemiseks üldiselt või on kohtuotsus täpselt piiritletud, millist tehingut, millal, millises summas tohib teha?
3. Kas, kes ja kuidas kohtuotsuse rakendamist kontrollib?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus, st seda, et lepingu sõlmimisel peavad sellele alla kirjutama nii ema kui ka isa, va kui vanem esindab last üksinda ning tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus, näiteks kui lapse sünni hetkel omavahel abielus mitteolnud vanemad on väljendanud soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele neist või kui üks vanematest on surnud.

Perekonnaseaduse § 187 ja 188 sätestavad teatud juhud, millal on lisaks ühisele esindamisele vaja ka kohtu nõusolekut. Kohtu eelneva nõusolekuta ei või näiteks müüa või kinkida või koormata hüpoteegiga/kasutusõigusega lapse kinnistut, osta lapsele kinnistut, üürida lapse korterit või võtta laenu.

Kohtusse on vaja esitada avaldus ja taotleda kohtu nõusolekut tehingu tegemiseks. Tegemist on nõusolekuga, mille olemasolust sõltub tehingu kehtivus. Vastasel korral on tehing tühine (PKS § 190). Avalduses peab ära põhistama miks on tehingu tegemine vajalik ning mis saab saadud tulust. Kindlasti peab tehing toimuma lapse huvides. Menetluslikult on tegemist hagita perekonnaasjade alaliigiga (TsMS § 550 lg 1 p 6).

Nõue, et eestkostja peab teatud tehingute tegemiseks hankima kohtu nõusoleku, on kehtestatud eestkostetava kaitseks. Selleks, et see kaitse saaks realiseeruda, tuleb kohtul kontrollida konkreetse tehingu, mille tegemiseks nõusolekut taotletakse, asjaolusid ja tagajärgi. PKS § 186 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Vahel kohustab kohus eestkostjat nõusoleku andmise määruses esitama ka aruande selle kohta, kui palju raha võõrandamisest saadi ning kuhu ja millistel tingimustel see paigutati. Selline praktika rõhutab kohtu järelevalvefunktsiooni.

1.Tsiviilkohtumenetlusseadustik sätestab, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist (TsMS § 374). Samas kui kohus leiab, et ühes hagiavalduses esitatud nõuete või hagi ja vastuhagi eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt või kui hagid on liidetud põhjendamatult, võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks (TsMS § 375). Seega võib mõlemad taotlused esitada korraga, kuid peab arvestama, et kohtul on õigus taotlused eraldada, kui selleks esineb mõjuv põhjus.

2.TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita asjas tehtud määrust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. Kohus üldjuhul siiski põhjendab tehingu tegemiseks nõusoleku andmise lahendeid. Kuid mõnel juhul on määrus TsMS § 478 lõikele 2 tuginedes jäetud ka põhjendamata. Seega otsustab kohus, kas nõusolek anda või mitte ning samuti analüüsib taotluses esitatud põhjenduste õiguspärasust (mida müüakse, mis on tehingu hind, miks on tehing vajalik ja kelle huvides see toimub.)

3. TSMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Maakohtu otsus jõustub siis, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul pole kaebust esitatud, või kui kõrgema astme kohtud pole asja
menetlusse võtnud, on jätnud kaebuse läbivaatamata või rahuldamata või on lõpetanud asja suhtes menetluse. Kohtuotsuse jõustumise mõiste sätestab TsMS § 456.

Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Juhul, kui võlgnik ei täida kohtulahendit vabatahtlikult, siis täidetakse otsus sissenõudja avalduse alusel täitemenetluses. Avaldus esitatakse kohtutäiturile, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kus asub võlgniku vara.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas emal on õigus peale isa surma testamenti muuta ja mind pärimisest ilma jätta?06.07.2015

Tere. Minu ema ja isa olid abielus. Isa tegi emaga lahusvara lepingu ja kinkelepinguga kinkis kogu oma vara emale. Testamendis määrasid nad peale mõlema surma pärijaks minu. Nüüd on isa surnud. Kas emal on õigus peale isa surma testamenti muuta ja mind pärimisest ilma jätta?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Teie kirjeldusest jääb mulje, et vanemad olid sõlminud ühise testamendi. Seega on eeldatavasti tegemist abikaasade vastastikuse testamendiga kolmanda isiku kasuks pärimisseaduse § 90 tähenduses.

Pärimisseaduse § 90 lg 2 kohaselt kui abikaasade vastastikuses testamendis on määratud, et üleelanud abikaasa surma korral läheb tema pärand üle kolmandale isikule, ei ole üleelanud abikaasal, kes on pärandi vastu võtnud, õigust seda abikaasade vastastikuse testamendi korraldust muuta ega oma surma korraks teistsuguseid korraldusi teha.

Seega, kui testamendis on määratud, et teie olete pärija, ei või ema seda korraldust enam muuta.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee