Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas meie kui isa lapsed eelmisest abielust, oleme tema uue pere asjade osas ka pärijad?14.10.2020

Tere, oleme lapsed isa eelmisest abielust, kas meie oleme isa pärijad, kui tal on oma maja nüüd ja teine pere, on meil mingit õigust tema varale?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Juhul kui Teie isa ei ole teinud testamenti konkreetsete isikute kasuks, siis toimub pärimine seadusjärgselt. Esimese järjekorra seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed. Seega juhul, kui Teie isal ei ole tehtud testamenti, siis pärite Te võrdselt uue pere lastega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas abielupaari poolt koos vormistatud testament on kehtiv või tuleb mehe surma järel vormistada uus tesament?14.10.2020

Kinnisvara, kus elab abielupaar. Kinnisvara omanik (kinnistusraamatu järgi) on mees. Nad on teinud kinnisvarale testamendi isikute X ja Y kasuks. Nüüd on mees surnud ja uus kinnisvara omanik on naine. Küsimus: kas abielupaari poolt koos vormistatud testament (kinnisvara pärandamise kohta isikutele X ja Y) on kehtiv või tuleb vormistada uus tesament seekord naise poolt isikute X ja Y kasuks. Tänan vastuse eest.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui saan teist õigesti aru, siis olete abikaasaga koostanud abikaasade vastastikuse testamendi. Abikaasade vastastikune testament on testament, mille abikaasad teevad ühiselt ning milles nad nimetavad teineteist vastastikku pärijateks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. Abikaasade vastastikune testament tehakse notariaalselt tõestatud vormis. Seega kui testamendis oli märgitud, et kummagi abikaasa surma korral läheb surnud abikaasa osa üleelanud abikaasale ning pärast üleelanud abikaasa surma isikutele X ja Y, siis ei ole uue testamendi tegemine vajalik ning üleelanud abikaasa ehk Teie surma korral on kinnisvara pärijateks X ja Y.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pankadel on mingi kohustus teatud perioodi jooksul pärandaja arvetelt raha pärija arvele kanda?14.10.2020

Surnud isiku pärismisjuhtum, kaks pärijat. Pärandvaraks kinnistu ja kontol arvel olev märkimisväärne kogus raha. Notari juures sai pärimisasjad korda aetud - koostatud sai pärimistunnistus ja pärandvara ühisuse loovutamise leping, mille kohaselt kogu pärija vara saan mina, teine pärija loobus tingimusteta minu kasuks. Notaris asjaajamise järel sai kinnistu kiiresti minu nimele, sellega probleeme ei tekkinud.
Pangas aga asi viibib, kuigi päranduse materjalid saatis neile nii notar kui ka käisin pangakontoris ise füüsiliselt kohal ja viisin neile pärimispaberite ärakirjad ka mina. Panga vastus pärimisasjas oli (nii kontoris käies kui ka neile helistades), et mõtleme, vaatame, uurime, kaalume. Ehk ei mingit kindlat vastust mulle, kas ja millal ma saaksin pärandaja arvel olevad rahasummad enda arvele või mis võiksid olla takistused, et seda teha ei saa või et see protsess võiks viibida.
Kas pankadel on mingi kohustus teatud perioodi jooksul pärandaja arvetelt raha pärija arvele kanda? Kas on olemas mingi võimalus (milline?), et raha ülekandmise protsess viibib või hoopiski takerdub ning ma saan selle kätte hoopiski hiljem (või ei saa üldse)? Raha pärineb ausatest allikatest (legaalne sissetulek/säästud pikkade aastate jooksul) ja selle panka liikumise ajalugu peaks olema pangas jälgitav. Kas ja kuidas ma saan seda protsessi kiirendada?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärimismenetluse lõppedes ja pärimistunnistuse väljastamisega on kohustus muutunud sissenõutavaks, st Teil on õigus saada pärandaja arvele ning seal olevale rahale ligipääs. Konkreetset aega pankadele määratud ei ole, kuid kohustuse täitmine peab toimuma mõistliku aja jooksul. Otseselt kiirendada protsessi ei ole võimalik, kui olete omalt poolt kõik vajaliku teinud ehk esitanud panka pärimistunnistuse ning tõendanud, et olete ainupärija. Võimalust, et Te raha üldse kätte ei saa ei ole, sest olete õigustatud seda pärima.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas on mingi juriidiline võimalus vanaisa suuliselt väljendatud "testamendi" soovi siiski täita?14.10.2020

Tere,
Kas vanaisa surma korral on lapselapsel õigus pärandist osa saada, kui pärandaja lapsed on elus? Küsimuse aluseks on vanaisa soov, et pärandiks olev kodu jääks lapselapsele, aga testamenti ei jõudnud ta kahjuks vormistada. Ta oli oma soovi erinevatele pereliikmetele verbaalselt väljendanud, kuid nüüd, kui pärandi jagamiseks läheb ei ole lapselast asjasse pühendatud. Kas on mingi juriidiline võimalus vanaisa soovi siiski täita?
Suur tänu vastuse eest!

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Olukorras, kus pärandaja ei ole jõudnud enne oma surma testamenti koostada, toimub pärimine seadusjärgselt. Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja alaneja sugulane, siis ei päri selle sugulase alanejad sugulased. See tähendab seda, et kui Teie vanaisa surma ajal olid tema laps elus, siis lapselaps seaduse kohaselt ei päri. Kahjuks ei ole võimalik suusõnalist soovi pärimise juures arvestada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärandaja abikaasa kasuks seatav isiklik kasutusõigus ühise kodu kasutamiseks on siis tasuta või tasuline?14.10.2020

Tere,

Mul on üks täpsustav küsimus seoses Teie poolt varem antud selgitusega. Nimelt selgitasite siin http://www.vastused.ee/loe/oigus/parimisoigus/18054/kuidas-kindlustada-eluase-elukaaslasele.html et lahkunu abikaasal on õigus tema eluaja lõpuni elada nende ühises elamus ja selleks võib ta nõuda enda kasuks kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse seadmist.

Jätsite küll märkimata selle, kust abikaasal see õigus tuleneb, kui erinevatest Teie kolleegide poolt mitmel internetiressurssidel antud selgitustest (näiteks Notarikoja kodulehel või ka siin samas http://www.vastused.ee/loe/oigus/parimisoigus/12989/kas-parandaja-abikaasa-asjaoiguse.html ) sain aru, et allikaks on Pärimisseaduse § 16 lõige 3 (Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.)

Kuid nii imelik kui see on, ma ei suutnud Teie ega Teie kolleegide selgitustest leida vastust kõige ilmsemale ja kõige tähtsamale küsimusele. Nimelt Asjaõigusseaduse §-s 227 ettenähtud isiklik kasutusõigus elamule võib minu teada olla nii tasuline kui ka tasuta. Kas pärandaja abikaasa kasuks seatav isiklik kasutusõigus ühise kodu kasutamiseks on siis tasuta või tasuline? Kui tasuline, siis milline on tasu suurus, kas see peab vastama näiteks turu keskmisele üüritasu suurusele sama elamu eest. Seda ei ole märgitud ka Pärimisseaduse § 16 lõiges 3. Kas võiksite seda selgitada?

Tänan ette!

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Abikaasa kasuks seatud isiklik kasutusõigus on tasuta, kuid elamut kasutav abikaasa on kohustatud hoidma asja korras ning tasuma asja kasutusest tingitud kulud, näiteks kommunaalkulud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas saan nõuda välja poole korteri kuludest, mis olen aastate jooksul kandnud, kuna nüüd ilmus ka veel üks pärija välja?14.10.2020

Tere.
Sain pärandiks korteri 10 aastat tagasi. Nüüd ilmus välja aga kolmanda astme veel üks pärija, kellel polnud aimugi ei pärandaja surmast ega pärandusest. Kõik need aastad olen maksnud korralikult korteri kommunaale ja muud. Kas mul on õigus temalt sisse nõuda tema poole eest minu poolt kõik need aastad nö tühja makstud summat? Ehk siis pool.
Ette tänades ja parimat

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui sain Teie küsimusest õigesti aru, siis olete teise pärijaga korteri kaaspärijad. Kaaspärijate omavahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Seega kui Teil on kulutusi võimalik näiteks arvetega tõendada, siis saab teiselt kaasomanikult võrdeliselt tema osa suurusega kulude hüvitamist nõuda. Oluline on seejuures silmas pidada, et nõuda saab ainult vajalike kulutuste hüvitamist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Mis aja jooksul pärast surma peavad pärijad notari poole pöörduma?14.10.2020

Mis aja jooksul pärast surma peavad pärijad notari poole pöörduma?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärijad peaksid notari poole pöörduma kohe, kui saavad pärandaja surmast teada. Seadus ei sätesta küll kindlat tähtaega, mis aja jooksul pärast isiku surma tuleks notari poole pöörduda, kuid enne pärimismenetluse läbiviimist ei ole teada pärijate ring ja pärandvara hulka kuuluvad esemed. Pärast notari poole pöördumist algatab notar pärimismenetluse. Juhul kui keegi notari poole ei pöördu, siis notar omaalgatuslikult menetlust ei alusta. Lisaks tuleb tähele panna, et kui pärija pärandist kolme kuu jooksul peale pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamist ei loobu, siis loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Seega kui isik soovib pärandist loobuda, peab ta seda tegema kolme kuu jooksul alates ajast, kui saab teda pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas on võimalik õele nö välja maksta tema osa tulevasest pärandusest, et saada kunagi tulevikus tema osa pärandus?14.10.2020

Tere!
Sooviksin õele nö välja maksta tema osa tulevasest pärandusest, et saada kunagi tulevikus tema osa päranduse valdajaks. Eeldan, et temapoolne huvi selleks on olemas.
Loomulikult ei ole teada, kui palju maksab vanemate korter siis, kui see kunagi reaalselt müüki peaks minema. Suurusjärk peaks olema siiski võimalik tõenäoliselt välja arvutada.
Milliseid lepinguid tuleksid siin kõne alla? Mida peaks kindlasti silmas pidama?

Suur tänu ette!

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Raha maksmine ei anna Teile käesoleval juhul mingeid õigusi ega võta õelt pärimisõigust ära. See ei anna kindlust, et Teie tingimata pärite ja et õde pärandist ilma jääb.

Võimalik on sõlmida pärimisleping, millega on pärandajal ja teisel isikul võimalik sõlmida kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti on võimalik sõlmida kokkulepe pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. Pärimislepingu, samuti selle muutmise või lõpetamise kokkuleppe sõlmib pärandaja isiklikult, seega peavad käesoleval juhul pärimislepingu sõlmima Teie vanemad. Pärimislepingu saab pärandajana sõlmida üksnes teovõimeline isik.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas käituda kui hakkan kinnisvara pärima aga samas on kohtutäituritega probleem nõudes 5000 eurot?30.01.2019

Kuidas edasi käituda kui hakkan kinnisvara pärima aga samas on kohtutäituritega probleem nõudes 5000 eurot? Kas koheselt võetakse kinnisvara käest? Ja kuidas võiks käituda, et ei peaks talust ilma jääma (kui pole korraga seda summat välja käia).

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandi avanemisel, st pärandaja surma korral läheb pärand üle pärandi vastuvõtnud pärijatele – kas testamendijärgsetele pärijatele või seadusjärgsetele pärijatele, kui testamenti tehtud ei ole.

Seega pärijaks saamiseks ei pea iseenesest midagi tegema. Seaduse kohaselt peab avalduse esitama see isik, kellel oleks õigus pärida, kuid ta tahab pärandist loobuda. Pärandist loobumise tähtaeg on piiratud. Seda saab teha ainult kolme kuu jooksul arvates päevast, kui pärija sai teada, et pärandaja on surnud ja sellel pärijal on õigus pärandile. Kui pärija ei esita selle aja jooksul notarile pärandist loobumise avaldust, siis loetakse ta pärandi vastuvõtnuks.

Seega pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Seega läheb pärandi vastuvõtmisega üle ka kinnisvara.

Täitemenetluse seadustikust tulenevalt sissenõudja võib nõude täitmiseks kinnisasjale pöörata sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. Seega kui Te omandate pärimise käigus kinnisvara, siis sellest saab Teile kuuluv vara, millele saab samuti vajadusel pöörata sissenõude.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas seadusjärgsetel pärijatel, kes testamendi järgi ei pärinud, on õigus saada infot lahkunu konto tehingutest?30.01.2019

Kas pärijatel ja teistel sugulastel (näiteks nendel, kel oleks olnud seadusejärgselt õigus pärida kui pärandaja poleks teinud testamenti) on õigus saada pärast pärandaja surma tema kontoväljavõtteid möödunud perioodidest, et näha, milliseid tehinguid on pärandaja oma varaga teinud?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tänapäeva seisuga tuleb tõdeda, et pankade praktika on erinev. Näiteks LHV pangast on lahkunu kontoga seonduvat infot saada äärmiselt raske. Kõige tähtsam on näidata ära õigusliku huvi olemasolu ehk selgitada, mis on see kaalukas põhjus, mille jaoks teil on vaja infot lahkunu konto kohta. Üldiselt ei tohiks sellise teabe küsimine olla keelatud, kuid võib olla raskendatud. Kui soovite saada juriidilist abi pangalt teabe saamisel, siis võtke meiega ühendust.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal