Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas abikaasa surma korral pärivad tema lapsed eelmisest abielust osa ka minu varast?08.05.2018

Tere!
Abielu on sõlmitud juulis 2013.aastal. Mingit lisalepingut varalahususe kohta ei teinud. Minul lapsi ei ole, aga mehel on 3 last eelmisest abielust.
Minu korter on ostetud 1995.aastal – seega ennem abiellumist.
Kas abikaasa surma korral kuulub nii minu kui ka tema eelmisest abielust olevate laste vahel jaotamisele kuuluva pärandvara hulka ka minu enne abiellumist ostetud korter koos seal olevate asjadega ja minu isiklikul pangakontol olev raha?
Ja kui see juhtub nii olema – kas siis varalahususe lepingu koostamine jätaks kõik minu vara ainult minule?
Tänan vastuse eest!

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Juhul, kui abiellumisel ei ole valitud muud varasuhet, eeldatakse, et abikaasadel on varaühisuse varasuhe. See tähendab, et kogu vara, mis on omandatud abielu kestel (mh. abielu kestel soetatud kinnistud, abikaasade töötasu) kuulub abikaasadele ühiselt, erandiks on kingitused ning pärandused.

Seega praeguses olukorras kuulub kinnistu Teie lahusvara hulka, abielu kestel ostetud sisustusesemed ning pangakontole kogunenud raha aga abikaasade ühisvara hulka.
Abielu kestel saavad abikaasad reguleerida varasuhet abieluvaralepinguga, milles saab abikaasade kokkuleppel tunnistada abieluvaralepinguga üksikud esemed või teatavat liiki esemed abikaasa lahusvaraks.

Olukorras, kus Teie abikaasal ei ole kehtivat testamenti või pärimislepingut, on tema pärijateks surma järel võrdsetes osades abikaasa ning lapsed. Pärandvara hulka kuuluks kõik, mis on algusest peale tema lahusvara või abikaasade ühisvara jagamise tulemusena tema pärandvara hulgas.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas testamendi täideviijal on õigus müüa korter tulumaksuta ja mis aja jooksul peale omaniku surma?07.05.2018

Tere.
Olen testamendi järgi määratud testamendi täideviijaks peale omaniku surma. Üks ülesanne on mul seal tema korteri müük. Kas testamendi täideviijal on õigus müüa korter tulumaksuta ja mis aja jooksul peale omaniku surma?

Tänades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärimisseaduse järgi testamenditäitjal on õigus võtta pärandi suhtes kohustusi ja käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, kui see on testamenditäitja ülesannete täitmiseks vajalik.

Maksukorralduse seadusest tuleneb, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud korraldama esindatava maksukorralduse seadusest, maksuseadusest ja maksukorralduse seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Ka seltsingu või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikuteühenduse juht või õigusvõimetu varakogumi valitseja on kohustatud korraldama ühenduse varaga või hallatava varakogumiga seotud maksukorralduse seadusest, maksuseadusest ja maksukorralduse seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse sellisel juhul samuti hallatava vara arvel.

Eelviidatud kohustused laienevad testamenditäitjale, pärandi hooldajale, kohtutäiturile, kinnisasja sundvalitsejale ja muudele isikutele, kellele on seadusest tulenevalt pandud maksukohustuslase vara valitsemise kohustus.

Sõltuvalt sellest, kas pärandi hooldaja või testamenditäitja tegutseb pärandaja või pärija nimel, võib vara võõrandamisest saadud maksustamise kord olla erinev.

Kui testamenditäitja tegutseb pärija nimel, siis kinnisasja võõrandamisel tekib küsimus maksuvabastuste rakendamisega. TuMS § 15 lõigetes 4 ja 5 on loetletud terve rida maksuvabastusi, millest kõige olulisem on kindlasti seotud maksumaksja elukohana kasutatud elamu või korteri müügiga. Kui pärandi hooldaja või testamenditäitja müüb kinnisasja, mida pärandaja kasutas kuni oma surmani elukohana, siis tuleb aluseks võtta see, kas pärijad kasutasid elamut või korterit oma elukohana või mitte.

Seega maksuseadustest tulenevate kohustuste järgimine on testamenditäitja vastutus ning seda, kas maksukohustus või ka maksuvabastus rakendub või mitte, tuleb hinnata lähtuvalt sellest, kelle nimel testamenditäitja tegutseb.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas nõuda välja annakuna määratud summa, kui raha oli kontol vähem, aga päritav vara on arvestatavalt suurem kui annak?04.05.2018

Pärandaja jättis mulle annakuna rahasumma. Pärija keeldub raha väljamaksmisest, kuna pärandaja kontol oli annakuga võrreldes väiksem summa. Samas pärandaja muu vara väärtus ületab annakuks määratud summat mitmekordselt. Kas ma saan pärijalt annakuks määratud summat nõuda ja kuidas see täpselt käib?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui pärandaja on pärandanud annakusaajale rahasumma, on annakusaajal nõue selle rahasumma saamiseks ka siis, kui pärandvara hulgas raha ei ole. Küll aga on annak piiratud pärandvara väärtusega.

Seega on Teil õigus annakut saada, kuigi pärandvara hulgas raha ei ole, sest pärandvara üldine väärtus on siiski suurem kui annaku summa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kes pärib surnud venna võlad?04.05.2018

Tere,
inimesel suri vend, kellel oli maksmata trahvide näol palju võlgasid. Isa surnud, ema elus, lisaks 1 alaealine vend ja 1 alaealine õde, ise täisealine. Ema kavatseb notari juures pärnadist loobuda. Lisaks on kohtutäitur arestinud vennale kuulunud 1/8 osa korterist. Kas peaks see inimene ka pärandist loobuma minema, et mitte suuri võlgasid kaela saada? Kas siis läheb pärand kohalikule omavalitsusele? Kas hiljem on võimalik see korteri osa ka tagasi saada?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Sellisel juhul pärivad kõik ema ja isa lapsed võrdsetes osades, ka alaealised. Alaealiste pärijate puhul on kohustuslik teha pärija vastutuse piiramiseks pärandvara inventuur ning täisealise pärija korral on seda soovituslik nõuda olukorras, kus võlausaldajatel on pärandvara suhtes nõudeid, mis võivad osutuda suuremaks kui pärandvara väärtus, nagu see Teie olukorras paistab olevat. Pärandvara inventuuri saab aga pärija nõuda alles pärast pärandi vastuvõtmist.

Kohalik omavalitsus pärib isiku vara olukorras, kui on varem surnud või loobunud kõik pärijad, seega lisaks vanematele ja nende alanejatele sugulastele ka vanavanemad ning viimaste puudumise või loobumise korral nende otseliinis alanejad sugulased. Kui sugulastest pärijate ring on täielikult ammendatud ning sealt pärijat ei leidu, pärib kohalik omavalitsus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas kindlustada eluase elukaaslasele kuuluvas korteris juhul kui korteri pärivad tema lapsed?02.05.2018

Kuidas peaksime toimima olukorras, kus elame elukaaslasele kuuluvas korteris. Soov on, et elukaaslase surma korral saaksin elama jääda sellesse korterisse oma elu lõpuni, korteri pärivad ju lapsed. Elukaaslasel on lahutatud abielust neli last, neist üks alaealine. Millise dokumendi peaksime vormistama või kuidas muudaks olukorda abiellumine? Eesmärk on välistada olukord, kus lapsed nõuavad minu väljakolimist või nende pärandiosa väljamaksmist.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Selleks saab seada isikliku kasutusõiguse elamule. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.

Kui isiklik kasutusõigus on kehtestatud kestusega Teie eluaja lõpuni, siis ei saa keegi nõuda Teie väljakolimist. Isiklik kasutusõigus kehtib kinnisasja igakordse omaniku suhtes. See tähendab seda, et kui kinnisasi edasi müüa, siis jääb isiklik kasutusõigus kehtima.

Abielu olukorda ei muudaks, kuna tegemist oleks sel juhul abikaasa lahusvaraga. Kui isegi oleks ühisvaraga tegemist, siis abikaasa osa pärijad saavad ikkagi nõuda Teilt pärandiosa väljamaksmist. Sellisel juhul oleks võimalus hoopis teha testament, et korter jääks tervikuna Teile.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas kinkimise teel saab pärimise klauslitest mööda hiilida?27.04.2018

Peale isa surma loobusime oma pärandist ühe venna kasuks (peres oli 4 last) ja notaris panime kirja, et kui maja läheb müüki, siis vend jagab raha meiega. Aga kui me ei müü maja ja vend teeb kinkelepingu õele, kas siis vennalastel on õigus oma pärandiosa nõuda?
Üks vend suri 10 aastat tagasi ja teise surmast sai aasta.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Vastus Teie kirjeldatud olukorrale sõltub suuresti sellest, milles täpselt notari juures kokku lepiti ning kas leping on kehtiv. Juhul, kui kokkulepe kehtib, peaksid sellest tulenevad õigused ja kohustused kuuluma osapoolte pärandvara hulka ehk siis lastel oleks sellest lepingust tulenevalt nõudeõigus. Samas, pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Seega, kas vennalastel on antud juhul mingisugune nõudeõigus või mitte, sõltub sellest, milline on täpsemalt kõnealuse notariaalse kokkuleppe sisu.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas ja kuidas on lapse emal võimalik taotleda vanaisa poolt testamendiga määratud vahendeid enne lapse 18.a. saamist?27.04.2018

Tere,
alaealine päris testamendiga vanaisa vara. Eelpärijaks on määratud lapse isa s.o.vanaisa poeg. Last kasvatab ema üksinda, lapse isa ei võta lapse kasvatamisest materiaalselt osa. Kas ja kuidas on lapse emal võimalik taotleda vanaisa poolt testamendiga määratud vahendeid enne lapse 18.a. saamist? Ema on madalapalgaline ja lapse huvides on vajalik kasutada vahendeid enne lapse 18.a. saamist. Ema teadis testamendist vanaisa jutu põhjal ja sai teada sugulaselt, et testament on avanenud ja lapsele on pärandatud vara.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Järelpärijal ei ole enne pärandi üleminekut eelpärijalt järelpärijale pärandvara vastu rahalist nõuet. Järelpärijal on nõuded pärandvara säilitamise ja hooldamise tagamiseks, kui mitte sellest osa saamiseks enne selle ette nähtud tähtpäeva saabumist. Nõue pärandvara suhtes tekib ajal, mil saabub pärandvara ülemineku tingimus või tähtpäev, milleks on eelpärija surm juhul, kui testamendis ei ole märgitud muud pärandi ülemineku tingimust (näiteks lapse 18-aastaseks saamine). Selle jaoks, et teada, millal vara järelpärijale üle läheb, oleks vaja tutvuda konkreetse testamendiga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärimises osalemiseks, oleks teistel tütardel õigus vaidlustada nüüd juba surnud ema tehtud kinkelepingut?25.04.2018

Tere.
Ema tegi maja ja kinnistu kohta kinkelepingu oma vanimale tütrele. Teised potentsiaalsed pärijad ehk teised lapsed ei teadnud asjast midagi. Nüüdseks on ema surnud.
Sooviks teada, kas teistel potentsiaalsetel pärijatel (kinkelepingu saaja õdedel) on ka õigus seda lepingut näha?
Kinkelepingu saaja väidab, et vara kuulub nüüd ametlikult temale ja tal pole mingit kohustust antud lepingut teistele näidata. Kas on mingeid võimalusi vaidlustada teistel seda kinkelepingut?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Iseenesest saab kõiki lepinguid ja tehinguid (sh kinkelepinguid) vaidlustada vastavate eelduste olemasolul tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seadusest - näiteks kui tehing on tehtud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Sellise vaidluse korral saab kohtumenetluses nõuda ka dokumentide (kinkelepingu) ettenäitamist.

Teie kirjeldatud asjaolude põhjal ei ole aga tõepoolest Teil õigus nõuda kinkelepingu ettenäitamist ning puudub ka võimalus kinkelepingu vaidlustamiseks. Selleks, et kinkelepingut vaidlustada, peab esinema konkreetne seadusest tulenev alus (näiteks kinge on tehtud ähvarduse mõjul) ning tuleb ka muidugi meeles pidada, et seda peab suutma vaidluse korral ka tõendada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärandusena saadud metsa ja maa müügiks pean oma abikaasalt notaris volituse saama?25.04.2018

Tere. Sain päranduseks metsa ja maad, aga kui sooviksin seda müüa, kas pean oma abikaasalt notaris volituse saama?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel, on abikaasa lahusvara.

Seega, Teie päranduseks saadud mets ja maad on Teie lahusvara, mitte ühisvara. Seetõttu ei ole vaja ka abikaasa nõusolekut metsa ja maa müümiseks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas ka kinkijal on õigus pretendeerida kinnisvarale, mille ta kinkis, kuid mina pärisin selle kingisaaja surma järel?19.04.2018

Minu onu on saanud kinnisvara kinkelepingu alusel kuid nüüdseks on onu surnud ja mina olen pärija. Kas ka kinkijal on õigus pretendeerida sellele kinnisvarale peale onu surma? Ja kas minule, kui pärijale, kohalduvad kõik kinkelepingus määratud tingimused (nt kinkija võib elu lõpuni sees elada)?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Te olete küsimuses välja toonud, et Teie onu sai kinnivara kinklepingu alusel ja Teie olete pärija, seega Teie onu oli kinnisvara omanik. Pärimine tähendab seda, et isiku surma korral läheb tema vara (antud juhul kõnealune kinnisvara) üle teisele isikule ehk pärijatele ehk antud juhul ka Teile.

Kui kinkija peaks olema samuti pärija (näiteks olukorrad, kus laps kingib kinnisvara oma vanemale ja siis vanem sureb ära), siis tal on samuti pärimisseadusest tulenevad õigused ja seega ka õigus vastavale kinnivarale. Kui aga kinkija pärija ei ole ning ta on kinklepinguga kõnealuse kinnisvara varem ära andnud, siis tal õigust vastavale kinnisvarale enam ei ole.

Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Kinkelepingus määratud tingimused kehtivaid üldjuhul seega ainult kinke saanud isiku suhtes. Kui näiteks isiklik kasutusõigus (õigus elu lõpuni sees elada) on kantud kinnistusraamatusse, siis on see kehtiv ka kinnisasja igakordse omaniku suhtes. Küll aga on teoreetiliselt võimalik, et tegemist on kohustustega, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga ning seega on tegemist ka pärijale ülemineva kohustusega. Konkreetse hinnangu andmiseks peab vastavaid tingimusi/kohustusi täpsemalt analüüsima.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal