Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas notari digitaalselt allkirjastatud pärimistunnistus on kehtiv dokument asjaajamiseks?09.10.2018

Tere,
meil küsimus notari poolt väljastatud, tema poolt digitaalselt allkirjastatud pärimistunnistuse kehtivuse üle.
Kuna ei saanud notarisse pärimistunnistuse saamise tehingusse minna, siis notar esitas digitaalsel kujul pärimistunnistuse koos arvega.
Kas käesolev dokument sellisel kujul on üldse kehtiv ja sobib nt. kinnistusametile, ARK-le jm. asutustele esitamiseks? Või oleme ikkagi kohustatud minema notarisse dokumendi kinnitama ja ärakirja saama?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärimistunnistuse näol on tegemist notariaalaktiga. Üldiselt tehingu tõestamiseks tuleb notariaalakt notari juuresolekul osalejatele ette lugeda, nende poolt heaks kiita ning osalejate ja notari poolt omakäeliselt allkirjastada. Pärimistunnistuse tõestamisel pärijate juuresolek vajalik ei ole.

Eelduslikult vastav digitaalselt väljastatud pärimistunnistus sellisel kujul on piisav ja sobib, aga see on juba küsimus vastavatele ametiasutustele - ehk millises vormis dokumendid nende poolt praktikas nõutud on.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuhu tuleb viia kodus kirjutatud testament pärast testaatori surma?09.10.2018

Tere! Kuhu tuleb viia kodus kirjutatud testament pärast testaatori surma?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tegemist on ilmselt omakäeliselt kirjutatud koduse testamendiga pärimisseaduse (PärS) § 24 lg 1 mõistes. PärS § 26 lg 2 alusel saanud teada testaatori surmast, on isik, kellele testaator on testamendi hoiule andnud või kelle valduses on testament muul alusel, kohustatud testamendi viivitamata esitama notarile. Notar väljastab koduse testamendi esitajale testamendi hoiule võtmise kohta dokumendi, millele kirjutavad alla testamendi esitaja ja notar.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas notaril on kohustus teavitada pärimistunnistusest kõiki pärijaid või teavitab ta sellest ainult pärimise sisse andnud pärijat?09.10.2018

Tere
Kas notaril on kohustus teavitada pärimistunnistusest kõiki pärijaid või teavitab ta sellest ainult pärimise sisse andnud pärijat? Pärijad omavahel ei suhtle ning notariga endaga pole võimalik ühendust pidada sest tal otsest kontakttelefoni ei ole ning notaribüroo abiline räägib väga vastuolulist juttu.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui mõistliku aja jooksul pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluses üleskutse avaldamisest arvates ei ole pärija pärimisõigus või selle ulatus pärimistunnistuse tõestamiseks piisavalt tõendatud, tõestab notar pärimistunnistuse, milles märgib talle pärimismenetluses teatavaks saanud andmed isikute kohta, kes on pärandi vastu võtnud, samuti võimaluse korral andmed isikute kohta, kellel võib selleks õigus olla. PärS § 176’1 lg 2 alusel kantakse pärimisregistrisse mh ka pärimistunnistus. Ehk pärimistunnistusse võivad olla märgitud nii pärimismenetlusest teatavaks saanud isikute andmed kui ka andmed isikute kohta, kellel võib pärandi vastuvõtmiseks õigus olla. Pärimistunnistus kantakse aga koos teiste pärimismenetlusega seotud dokumentidega pärimisregistrisse. Pärimistunnistusel pärijana nimetatud või muu pärimismenetlust algatama õigustatud isiku taotlusel väljastab notar talle pärimistunnistuse kinnitatud ärakirja (tõestamisseadus § 52 lg 4).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas on võimalik teha leping, et loobuda vanema hooldamisest ja ühtlasi siis ka loobuda tema võimalikust pärandist?03.10.2018

Tere,
Dementsel vanemal on kolm täisealist last, kes peaksid tema eest võrdselt hoolitsema ja hooldusesse panustama. Kaks last seda ka teevad, kellest ühele on määratud ka eestkoste õigused ja kohustused.
Kolmas aga ei toeta mitte kuidagi ning nüüdseks pikkade omavaheliste vaidluste tulemuseks on otsustanud, et soovib loobuda oma kohustustest vanemat kuidagi hooldada või toetada. Kas tal on selleks mingisugune võimalus? Notariaalselt tagasipöördumatu lepingu vormistamisega loobuda nii hooldus kohustusest kui ka tulevasest varalisest õigusest või kohustusest, mis peaksid kaasnema vanema surmaga?
Või on mõni muu võimalus, kuidas omavaheline notariaalne tagasipöördumatu leping sõlmida, et inimene ei käiks ja ei terroriseeriks ega ootaks koguaeg vanema surma, et vara jagama hakata?

Lugupidamisega

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Ülalpidamiskohustus iseenesest pärimisse ei puutu. Seaduse järgi ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama lisaks alaelaistele lastele ja muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Mis puutub pärimisse, siis kedagi pärandist ilma jätta saab testamendi abil, mille saab teha pärandaja. Pärija saab ka alati ise pärandist loobuda ehk vastava avalduse peab esitama see isik, kes ei soovi pärida ehk soovib pärandist loobuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas teised pärandi saajad peaksid minule tagantjärgi korvama pärandaja hooldekodu ning matuse kulutusi?03.10.2018

Minu isa suri 2017.aasta septembris. Enne surma elas ta kolm aastat hooldekodus. Eluajal ta testamenti ei teinud, mis tähendas, et tema vara jagati kolme lapse ning abikaasa vahel ära. Pärand jagati võrdselt nelja isiku vahel ära.
Isa viimastel eluaastatel hoolitsesin mina tema eest ning maksin kinni tema hooldekodu kulutused. Lisaks maksin mina ka tema matuse kulud kinni. Pärandi saajad aga arvavad, et nemad ei pea minule hooldekodu ning matuse kulutusi korvama, kuna mina olin isaga kõige lähedasem. Leian, et kui pärijad olid valmis vastu võtma isa vara, siis nad peaksid olema valmis ka maksma minule hooldekodu ning matuse kulutusi. Mainin ära ka, et kui käisime notari juures (pärandit jagamas) siis pärijad ei olnud nõus vabatahtlikult antud kulutusi katma. Mis õigused ja kas mul üldse on enam õigusi nõuda antud kulutusi pärijate käest kui pärand on vastu võetud?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärijatel on kohustus tasuda matusekulud võrdeliselt enda osaga pärandvarast.

Praegusel juhul peaks matusekulud jagunema kõikide pärijate vahel võrdselt, kuivõrd pärandvara jagunes võrdsetes osades. Pärandvara suhtes ehk teiste pärijate suhtes oleks võimalik nõuet jaatada juhul, kui Teil oleks pärandaja vastu tekkinud tema eluajal mõni nõue, mida oleks nüüd võimalik pärandvara arvelt rahuldada. Ka tagasiulatuvast ülalpidamiskohustusest ei ole võimalik rääkida, kuivõrd elatisnõude otsustamine peab toimuma isiku eluajal. Järelikult hooldekodu arveid ja muid hoolduskulusid ei ole nende asjaolude järgi hinnates võimalik tagasi nõuda, küll aga on võimalik teistelt pärijatelt nõuda matusekulude hüvitamist ¾ osas.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas on kuidagi võimalik testamendiga jätta alaealine laps ilma laenudega soetatud varast?25.09.2018

Mees on raskesse haigusesse suremas, tal on abikaasa ja 1 ühine alaealine laps. Mehel on autoliising ja kahe peale ostetud laenuga korter, lisaks hoiusel olev raha.
Kas on kuidagi võimalik testamendiga jätta alaealine laps ilma laenudega soetatud varast?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Jah, võib küll. Sellisel juhul on võimalus kas mitte nimetada alaealist last testamendis pärijaks või pärandada talle testamendiga see osa varast, mis ei ole soetatud laenudega. Testamendis määrab testaator ise, kes ja millise osa pärandaja varast pärib.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Mis asjakohase registri või asutusega tegu on, kellega ühendust võtta, kui pärandvaraks on korter?17.09.2018

Tere!
Pärimistunnistusel seisab punkt, et pärandvara pärija nimele registreerimiseks tuleb esitada asjakohasele registrile või asutusele vormikohane avaldus ning pärimistunnistus.
Mis asjakohase registri või asutusega tegu on, kellega ühendust võtta? Pärandvaraks on korter.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Kuna tegemist on korteri ehk kinnisvaraga, tuleb esitada kinnistamisavaldus kinnistusraamatu kande muutmiseks ehk pärja märkimiseks kinnisasja omanikuna. Kinnistamisavalduse saate esitada internetis kinnistuportaali vahendusel, kuhu peate lisaks avaldusele esitama ka pärimistunnistuse. Kinnistuportaali saab kasutada igaüks sisenedes ID-kaardi või Mobiil-ID kaudu.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas teha testamendiga pool korterit tütre nimele?21.06.2018

Tere! Olen abielus aga koos ei ela. Abielu jooksul abikaasa on kogu aeg kuritarvitanud alkoholi, eks see viis nii kaugele, et on praegu piiratud teovõimega. Õde tal eeskostja. Meil on kaks last ja pojal on alkoholi probleemid, seetõttu sooviks testamendi tütre nimele, ega muud polegi kui tavaline keskmises seisus kahetoaline korter. Kuidas siis isa saaks teha temale kuuluva osa tütrele? Ta ise ka praegu väga mures selle pärast.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Juhul, kui tegemist on korteriga, mille Te olete soetanud abielu kestel, tuleb meeles pidada, et abikaasade ühisvara korral kuulub mõlema abikaasa pärandvara hulka ainult pool korterist ning ühel abikaasal pole võimalik tervet korterit pärandada.

Üldpõhimõtte kohaselt, kui tahetakse jätta enda vara kindlale isikule, on lihtsaim viis seda teha testamendiga. Seega, kui Teie abikaasa nimetab testamendiga endale pärija, siis vastav isik päribki Teie abikaasa osa korterist.

Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine - seega on vaja eestkostja nõusolekut. Võimalike vaidluste vältimiseks tuleks kindlasti teha notariaalne testament ja täpsemalt notariaalselt tõestatud testament.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärast pärandist loobumist on mul õigus pärijalt nõuda lahkunu elatisvõlga?21.06.2018

Tere
Laste isa surma järgi taotlesin alaealiste laste eest pärandist loobumist mille ka kohus rahuldas. Minule teada olevalt olid laste isal ainult võlad. Pärandi võttis vastu laste vanaema ehk siis laste vanaema ja selgus, et laste isa pensionisammas katab kõik võlad ja jääb ülegi. Kuna laste isa oli elatisvõlglane (kohtu kaudu välja mõistetud) kas siis tekib ka minul õigus saamatajäänud suuruses elatis kätte saada?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandvara hulka kuuluvad kõik isiku eluajal tekkinud varalised õigused ja kohustused, muuhulgas ka elatise maksmise kohustusest tekkinud võlg. Ehk teisisõnu, kui isikul on tema eluajal kogunenud elatisvõlg, läheb see isiku surma korral tema pärijale või pärijatele üle ning selle saab õigustatud isik välja nõuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas saab isast lahti öelda, et mitte teda tulevikus hooldama hakata?14.06.2018

Tere!
Elukaaslasel (29a) soov isast lahti öelda. Kartus, et peab kunagi hakkama isa võlgasid maksma. Kas see on isa õigus? Mis kohustused võivad isalt lapsele üle kanduda?
Ema ja isa koos ei ela (abielus). Isa ja lapsed omavahel ei suhtle.
Ette tänades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Eesti õiguse järgi pole võimalik sellises olukorras vanema ja lapse vahelist perekonnaseadusest tulenevat õigussuhet lõpetada. On näiteks võimalik, et lapsel tekkib abivajaja vanema suhtes ülalpidamiskohustus.

Mis puutub vanema võlgadesse, siis laps ei ole kohustatud vanema võlakohustusi tasuma, välja arvatud juhul, kui ta saab pärast vanema surma tema pärijaks. Nimelt, pärimisseaduse kohaselt on pärand pärandaja vara - ehk asjad, õigused ja ka kohustused. Pärandist on aga võimalik soovi korral loobuda ning sellisel juhul on ka välistatud kohustuste üleminek vanemalt lapsele.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal