Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida peaks ette võtma, et kõik pärijad saaks majja, kuna ühel pärijal on võti ja ta ei lase teisi sisse, nii ei saa ka maja müüa?18.10.2018

Oleme saanud mitme pärija peale päranduseks maja, mida plaanime müüa ja kõik pärijad on sellega ka nõus. Probleem selles, et maja võti on ainult ühe pärija käes ja ta keeldub seda teistele andmast (st. majas saab käia ainult tema). Samas peaks kõigil ühisomanikel olema võti ja õigus majja siseneda. Sellise tegevusega on takistatud ka müügiga seotud toimingud. Mida peaks sellises olukorras ette võtma, et tagada kõigile ligipääs pärandvarale?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kui kohtuväliselt see ei õnnestu, siis ei jää muud üle, kui pöörduda vastavasisulise nõudega kohtusse.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
 

Küsimus: Kas pärandvara ühisust saab jagada ilma ühe poole kokkuleppeta?18.10.2018

Tere,
Kas pärandvara ühisust saab jagada ilma ühe poole kokkuleppeta?
Ette tänades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Seega selleks, et pärandavara jagada kohtuväliselt, on vaja kõigi kaaspärijate nõusolekut ja kokkuleppele jõudmist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
 

Küsimus: Kas mul on pärimisõigus, kui elukaaslasega juhtub halvim või õigus on ainult tema lastel?18.10.2018

Tere!
Olen vabaabielus üle 20.a Meil ühiseid lapsi pole. Mul on eelmisest abielust 2 täiskasvanud last ja elukaaslasel samuti 2 täiskasvanud last eelmisest kooselust. Kas mul on pärimisõigus, kui elukaaslasega juhtub halvim või õigus on ainult tema lastel?
Lugupidamisega

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui Teie elukaaslane ei määra Teid pärijaks testamendiga, siis kohaldub seadusjärgne pärimine. Sellisel juhul ei päri Teie ega Teie lapsed, kui nad ei ole just Teie elukaaslase poolt lapsendatud. Selleks, et Te saaksite pärida seaduse järgi, peate Te olema abielus.

Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Seega kokkuvõtvalt pärivad antud juhul ainult tema lapsed.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas mõjutavad EVP-dega tehtud erastamistehingud pärimisõigusi?18.10.2018

Isa suri, oli abielus surma hetkel emaga. Ema on abielu jooksul saanud pärandusena suvila, mis erastati ema (tema enda ja tema ema) EVP-dega (ka kõikides tehinguga seotud paberites on omanikuna kirjas ainult ema). Samuti on ema EVP-dega erastatud korter (samuti tehingu paberites ja omanikuna ainsana kirjas ema). Lisaks on saanud ema ka kinkelepingu alusel abielu ajal maja, mis müüdi maha. Abielus on määratud ühisvara. Mis nendest läheb seaduse alusel pärimisel kirja kui ühisomand ehk millest kuulus ka 1/2 isale? Ehk mille puhul rakendub pärimisõigus ka lastele. Kas abielu ajal toimunud erastamistega läks ka suvila ja korter ühisomandisse või on see ikkagi lahusvara ja kuulub ainult emale? Ja kuidas on lood kinkelepinguga saadud maja müügist saadud rahaga?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärand on kogu pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga.

Teie küsimus taandub sellele, mis oli Teie isa lahusvara ja mis oli ühisvara. Lahusvaraks loetakse esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel. Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused - seega ei ole oluline, kes kinnistusraamatusse kantud on või ei ole, kui tegemist on varaga, mis on omanadatud abielu ajal ja ei ole poolte lahusvara, on tegemist ühisvaraga. Seega abielu kestel erastatud ehk omandatud vara on ühisvara. Küll aga tuleb silmas pidada, et seadusest ja kohtupraktikast tulenevalt saab abikaasade ühisvara jagamisel osade võrdsusest kõrvale kalduda, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas toimub pärimine isiku järel kui ta suri enne, kui jõudis oma pärandi vastu võtta?18.10.2018

Kuidas toimub pärimine isiku järel siis kui ta suri enne, kui jõudis oma pärandi vastu võtta ja selle kinnistusregistris registreerida oma nimele? Pärandist loobuda ta ei kavatsenud, kuid suri enne kui pärimisasja algatatud sai.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kehtiva süsteemi järgi pärand avaneb isiku surma korral. Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale. Pärija võib pärandist aga loobuda. Pärand on kogu pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga.

Seega Teie näite puhul on pärijateks selle isiku pärijad, kes ära suri. Esiteks, pärandit ei pea vastu võtma, sest alates 1. jaanuarist 2009 kehtib Eestis pärimisel loobumissüsteem ehk kui loobutud ei ole, siis on vastu võetud. Kuna kõnealune isik ei olnud pärandist loobunud, siis tema surma korral lähevad kõik tema õigused ja kohustused üle tema pärijatele.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pean maksuametis deklareerima kogu vara mis isa surmajärgselt pärin (2 autot, korter, raha...)?18.10.2018

Tere!
Kas ma pean maksuametis deklareerima ka kõik vara mis isa surmajärgselt pärin (2 autot, korter, arvelolev raha ja pensionifondis olev raha)? Millise aja jooksul pean deklaratsiooni esitama?
Suur tänu!

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärimisseaduse kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Tulumaksuga ei maksustata vastuvõetud pärandvara - seega pärandvara deklareerima ei pea.

Seaduse järgi aga maksustatakse päritud vara võõrandamisel saadud kasu. Näiteks kui pärija asub pärandina saadud kinnisasja kasutama viisil, mis ei vasta elukohana kasutamise tingimustele, siis kaotab ta õiguse seda kinnisasja maksuvabalt võõrandada. Sel juhul toimub maksustamine samamoodi nagu oleks toimunud siis, kui pärandaja oleks lõpetanud kinnisasja kasutamise elukohana. Tulude deklareerimisel on maksukohustuslasel õigus pärandvara võõrandamisel maha arvata üksnes pärija enda poolt tehtud kulud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas notari digitaalselt allkirjastatud pärimistunnistus on kehtiv dokument asjaajamiseks?09.10.2018

Tere,
meil küsimus notari poolt väljastatud, tema poolt digitaalselt allkirjastatud pärimistunnistuse kehtivuse üle.
Kuna ei saanud notarisse pärimistunnistuse saamise tehingusse minna, siis notar esitas digitaalsel kujul pärimistunnistuse koos arvega.
Kas käesolev dokument sellisel kujul on üldse kehtiv ja sobib nt. kinnistusametile, ARK-le jm. asutustele esitamiseks? Või oleme ikkagi kohustatud minema notarisse dokumendi kinnitama ja ärakirja saama?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärimistunnistuse näol on tegemist notariaalaktiga. Üldiselt tehingu tõestamiseks tuleb notariaalakt notari juuresolekul osalejatele ette lugeda, nende poolt heaks kiita ning osalejate ja notari poolt omakäeliselt allkirjastada. Pärimistunnistuse tõestamisel pärijate juuresolek vajalik ei ole.

Eelduslikult vastav digitaalselt väljastatud pärimistunnistus sellisel kujul on piisav ja sobib, aga see on juba küsimus vastavatele ametiasutustele - ehk millises vormis dokumendid nende poolt praktikas nõutud on.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuhu tuleb viia kodus kirjutatud testament pärast testaatori surma?09.10.2018

Tere! Kuhu tuleb viia kodus kirjutatud testament pärast testaatori surma?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tegemist on ilmselt omakäeliselt kirjutatud koduse testamendiga pärimisseaduse (PärS) § 24 lg 1 mõistes. PärS § 26 lg 2 alusel saanud teada testaatori surmast, on isik, kellele testaator on testamendi hoiule andnud või kelle valduses on testament muul alusel, kohustatud testamendi viivitamata esitama notarile. Notar väljastab koduse testamendi esitajale testamendi hoiule võtmise kohta dokumendi, millele kirjutavad alla testamendi esitaja ja notar.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas notaril on kohustus teavitada pärimistunnistusest kõiki pärijaid või teavitab ta sellest ainult pärimise sisse andnud pärijat?09.10.2018

Tere
Kas notaril on kohustus teavitada pärimistunnistusest kõiki pärijaid või teavitab ta sellest ainult pärimise sisse andnud pärijat? Pärijad omavahel ei suhtle ning notariga endaga pole võimalik ühendust pidada sest tal otsest kontakttelefoni ei ole ning notaribüroo abiline räägib väga vastuolulist juttu.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui mõistliku aja jooksul pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluses üleskutse avaldamisest arvates ei ole pärija pärimisõigus või selle ulatus pärimistunnistuse tõestamiseks piisavalt tõendatud, tõestab notar pärimistunnistuse, milles märgib talle pärimismenetluses teatavaks saanud andmed isikute kohta, kes on pärandi vastu võtnud, samuti võimaluse korral andmed isikute kohta, kellel võib selleks õigus olla. PärS § 176’1 lg 2 alusel kantakse pärimisregistrisse mh ka pärimistunnistus. Ehk pärimistunnistusse võivad olla märgitud nii pärimismenetlusest teatavaks saanud isikute andmed kui ka andmed isikute kohta, kellel võib pärandi vastuvõtmiseks õigus olla. Pärimistunnistus kantakse aga koos teiste pärimismenetlusega seotud dokumentidega pärimisregistrisse. Pärimistunnistusel pärijana nimetatud või muu pärimismenetlust algatama õigustatud isiku taotlusel väljastab notar talle pärimistunnistuse kinnitatud ärakirja (tõestamisseadus § 52 lg 4).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas on võimalik teha leping, et loobuda vanema hooldamisest ja ühtlasi siis ka loobuda tema võimalikust pärandist?03.10.2018

Tere,
Dementsel vanemal on kolm täisealist last, kes peaksid tema eest võrdselt hoolitsema ja hooldusesse panustama. Kaks last seda ka teevad, kellest ühele on määratud ka eestkoste õigused ja kohustused.
Kolmas aga ei toeta mitte kuidagi ning nüüdseks pikkade omavaheliste vaidluste tulemuseks on otsustanud, et soovib loobuda oma kohustustest vanemat kuidagi hooldada või toetada. Kas tal on selleks mingisugune võimalus? Notariaalselt tagasipöördumatu lepingu vormistamisega loobuda nii hooldus kohustusest kui ka tulevasest varalisest õigusest või kohustusest, mis peaksid kaasnema vanema surmaga?
Või on mõni muu võimalus, kuidas omavaheline notariaalne tagasipöördumatu leping sõlmida, et inimene ei käiks ja ei terroriseeriks ega ootaks koguaeg vanema surma, et vara jagama hakata?

Lugupidamisega

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Ülalpidamiskohustus iseenesest pärimisse ei puutu. Seaduse järgi ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama lisaks alaelaistele lastele ja muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Mis puutub pärimisse, siis kedagi pärandist ilma jätta saab testamendi abil, mille saab teha pärandaja. Pärija saab ka alati ise pärandist loobuda ehk vastava avalduse peab esitama see isik, kes ei soovi pärida ehk soovib pärandist loobuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal