Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas aastaid hiljem saab meilt kui pärijatelt nõuda korteri remondikulude katmist?27.04.2015

Meie isa suri 1999.a., tema teine abikaasa 2009.a. Varasuhetele kohaldati ühisvararežiim. Isast jäi 1/2 mõttelist osa korteriomandist korterelamu kahetoalisest korterist, mis osteti 1995.a. abielu ajal, kuigi on vormistatud üleelanud abikaasa nimele, kellel on kaks täisealist last. Võtsime õega isa pärandi vastu. Info anti neile edasi. Nüüd 5 aasta möödudes teatas tütar, et soovib päranditoimingu lõpetada, mil jääb tema kaasomandisse 4/6, meile kummalegi 1/6. Veel teatas, et tema kulud on renoveerimisel ja üüri maksmisel suured olnud. Nüüd peame kõigest osa võtma aga müüa lähiajal ei kavatse. Tundub, et soovib meist vabaneda. Mingit läbikäimist pole olnud. Korterit ei ole külastanud ega võtit omanud.
Lugupidamisega ootan vastust.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui ma teie küsimusest õigesti aru olen saanud, siis pärast teie isa surma päris üleelanud abikaasa ½ pärandist ning teie koos oma õega kumbki ¼ pärandist.

Pärast teie isa uue abikaasa surma pärisid abikaasa tütred kumbki ¼ korterist.

Hetkel on korter kaasomandis AÕS § 70 lg 3 mõistes.
Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Ilma teiste kaasomanike nõusolekuta on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke kulutusi ning nõuda teistelt kaasomanikelt kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osaga. See kehtib aga vajalike kulutuste kohta. Eelkõige loetakse vajalikeks kulutusi, mis säilitavad eset või kaitsevad seda hävimise eest.

AÕS § 72 lg 5 alusel peavad kaasomanikud üksteise suhtes lähtuma hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Kui te teiste kaasomanikega asjas kokkuleppele jõuda ei suuda on võimalik kaasomand lõpetada. Vastavalt AÕS § 77-le jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kokkulepet ei saavutata, on võimalus pöörduda kohtu poole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas pärijate ringi saavad kuuluda ka minu surnud isa teisest abielust lapsed?27.04.2015

Tere!
Meil on abikaasaga tehtud 2001.a. vastastikune testament. Minul lapsi ei ole, kuid abikaasal on neid mitu. Kas pärijate ringi saavad kuuluda ka minu surnud isa teisest abielust lapsed?
Mida on võimalik teha, et me ei pea üksi jäädes tulevikus hirmu tundma? Meil on ühine korter, mis kuulus enne erastamist minule.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärimisseaduse § 89 lõike 1 kohaselt on abikaasade vastastikune testament dokument, mille abikaasad teevad ühiselt ning milles nad nimetavad teineteist vastastikku pärijaks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. See tehakse notariaalselt tõestatud vormis.

PärS § 90 lõike 1 kohaselt võivad abikaasad määrata vastastikuses testamendis, kellele läheb üleelanud abikaasa pärand tema surma korral.

Vastavalt PärS § 10 lõikele 1 päritakse seaduse järgi kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti.

See aga teie puhul ei kohaldu, kuivõrd olete teinud vastastikuse testamendi ning pärimine toimub testamendi järgi.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kellele kuulub naise surma korral kinnisvara, kui mees ja naine on koos elanud 15 aastat ja kinnivara on naise nimel?21.04.2015

Kui mees ja naine on ca 15 aastat koos elanud, kuid pole abielus ja kinnivara on ainult naise nimel, siis kellele seadusejärgselt kuulub kinnisvara naise surma puhul?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Naisele kuuluv kinnisvara läheb tema surma korral üle tema pärijatele.

Pärimine on võimalik seaduse järgi või testamendi alusel.

Seadusejärgsete pärijatena on esimeses järjekorras pärandaja alanejad sugulased (PärS § 13 lg 1).

Esimese järjekorra pärijate puudumisel pärivad seaduse järgi teises järjekorras pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased (PärS § 14 lg 1).

Teise järjekorra pärijate puudumisel pärivad seaduse järgi kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased (PärS § 15 lg 1).

Kui te oleksite abielus, siis abikaasa pärib PärS § 16 alusel koos pärandaja sugulastega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas abikaasa surma korral kuulub pärandvara hulka ka minu arveldusarvel olev raha ja minu nimel olev sõiduk?20.04.2015

Tere.
Abielu on sõlmitud 1996. aastal, abieluvaralepingut ei ole. Kas abikaasa surma korral kuulub jaotamisele kuuluva pärandvara hulka ka minu isiklikul arveldusarvel olev raha ja minu nimel olev sõiduk?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Perekonnaseaduse § 25 alusel lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.

Kui sõiduk on omandatud pärast 1996. aastat, kuulub ka see ühisvara hulka.

Samuti kuulub ühisvara hulka mõlema abikaasa isiklikel pangakontodel olev raha, kui see ei ole hüvitis lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustumise või äravõtmise eest või lahusvaraga seotud tehingu alusel.

PKS § 27 loetleb abikaasade lahusvarasse kuuluvad esemed, milleks on abikaasa isiklikud tarbeesemed; esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel ja esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis saab abikaasa elatisraha võlast pärast tema surma?20.04.2015

Tere,
Minu abikaasa on elatisvõlglane (ja arvestades tema sissetulekut on vähetõenäoline, et ta sellest seisusest niipea vabaneb). Meil on lahusvara ja temal reaalset vara ei ole. Mis juhtub minu abikaasa surma korral? Kas tema elatisvõlad tulevad mulle üle ja ma pean hakkama tema elatisvõlgadest tekkinud summasid tema lapsele (tegelikult eksabikaasale) või kohtutäituritele kinni maksma?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui teie abikaasal testamenti tehtud ei ole, siis toimub pärimine seaduse järgi ning teie pärite koos oma abikaasa alanejate sugulaste ehk lastega esimeses järjekorras.

PärS § 16 lg 1 kohaselt pärib abikaasa võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist.

Olukorras, kus teie abikaasal on võlgnevused ning vähe vara, on teil võimalik võtta pärand vastu inventuuriga. Selleks tuleb esitada nõue notarile.

Pärast inventuuri on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Milline on seadusjärgne pärimisjärjekord aprilli 2015?20.04.2015

Tere,
Kes on pärijad, kui lahkunul ei olnud testamenti? Lahkunul on 3 alaealist last, abikaasa, mõlemad vanemad elus.
Aitäh

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on PärS § 13 lg 1 alusel pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed.

Pärandaja vanemad on PärS § 14 lg 1 alusel teise järjekorra pärijad.

Abikaasa pärib PärS § 16 lg 1 alusel esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku kogu pärandist.

Käesoleval juhul pärandaja vanemad ei päri, kuivõrd teise järjekorra pärijad pärivad esimese järjekorra pärijate puudumisel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kui pärandan korteri tütre alaealisele lapsele, kas pärast minu surma võib minna korter tütre võlgade katteks?13.04.2015

Tere!
Olen väga mures. Mul on lapselaps, kes on alles viie aastane. Temale tahan pärandada oma korteri koos mööbli ja tehnikaga (ainult temale). Korteris elab koos minuga minu tütar ja tütre laps ehk minu lapselaps, kellele soovin päranduse jätta. Aga asi on selles, et minu tütrel on võlad kaelas ja kui ma mulla alla lähen ja lapselaps on ikka alaealine, kas kohtutäituril on õigus midagi nõuda? Ja kas tütar võib edasi elada seal korteris kuni lapselaps saab täisealiseks ja otsustab ise kes kus elab?
Tänud ette

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Teil on võimalik pärandada oma korter testamendiga tütretütrele.

Testament pärimisseaduse § 19 lg 1 kohaselt on tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. PärS § 5 lg 2 ja lg 3 kohaselt on pärimisvõimeline iga õigusvõimeline isik, pärijaks võib olla füüsiline isik, kes on pärandaja surma ajal elus.

Seega teie lapselaps, kes on hetkel 5-aastane, on pärimisvõimeline pärimisseaduse tähenduses.

Perekonnaseaduse § 128 lg 2 alusel peab vanem vara, mille laps on omandanud pärimise teel, valitsema vara andnud isiku juhiste kohaselt. Samuti on vanemal kohustus lähtuda lapse huvidest.

Kui teie lapselaps saab pärandina teie korteri, on see tema, mitte teie tütre vara. Seega ei ole kohtutäituril võimalik pöörata oma nõuet selle vastu. Tütrel on võimalik elada selles korteris edasi.

Ajal, mil teie lapselaps on veel alaealine, on tema eestkostjaks teie tütar, kes saab korteriga tehinguid teha üksnes kohtu loal (PKS § 188 lg 1 p 1).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas abikaasa surma korral on tema isal õigus saada mingi sundosa varast?02.04.2015

Oleme abielus. Osa vara on ühisomandis, osa vara abikaasal soetatud või kinkelepinguga saadud enne abielu (küll juba meie kooselu ajal). Abikaasa isa on pensionär. Kole küll küsida aga - kas abikaasa surma korral on tema isal kui pensionäril õigus saada mingi sundosa varast?
Ette tänades!

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Teie küsimusele vastab pärimisseaduse § 104 lg 1, mis loetleb ette isikud, kellel on õigus saada sundosa kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga seaduse järgi pärima õigustatud isiku pärandist ilma jätnud või vähendanud nende pärandiosa võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusejärgse pärimise korral.

Sama säte nõuab ka, et pärandajal oleks surma hetkel sugulase suhtes perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus.

Perekonnaseaduse § 97 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi-või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

Seega eeldab sundosa nõue, et isikut peaks üleval pärandaja ning pärandajal oleks ka kohustus isikut üleval pidada. Kuid üksnes asjaolu, et isa on pensionär, ei tähenda automaatselt seda, et teda peaks üleval pidama.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas 10 aastat pärast ema surma saame õega veel ema korterit pärida, kas seadusjärgne pärimine aegub?01.04.2015

Tere!
Minu ema suri 10 aastat tagasi. Testamenti ta ei teinud. Mina ja mu poolõde olime ema seadusjärgsed pärijad. Poolõde elas ja elab praegugi emale kuulunud korteris. Ma pole pärandist, mis koosneb ema korterist, loobunud, ega ka vastu võtnud.
Kas mul praegu on veel õigust oma osale pärandist?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kuivõrd teie ema suri 2005. aastal, siis sellisel juhul kohaldub pärimisseaduse redaktsioon, mis jõustus 1. juulil 2002. a.

Pärand avaneb pärandaja surmaga ning pärimiseks peab pärija pärandi vastu võtma.

PärS § 118 lg 1 kohaselt võib notar pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei või olla lühem kui kaks kuud teate kättesaamisest või teadaande avaldamisest. Sama paragrahvi lõike 3 alusel ei saa pärandist loobuda ega seda vastu võtta kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat.

TsÜS § 136 lg 2 alusel saabub aastates arvutatava tähtaja tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Seega tähtaja arvestus algab teie puhul 1. jaanuaril 2006. a kell 00.00 ja lõpeb 31. detsembril 2015. a kell 23.59.

Pärandi vastuvõtmise ja loobumise korda reguleerib PärS § 117, mille lõike 1 kohaselt peaksite tegema avalduse notarile. Kuid PärS § 117 lg 3 kohaselt kui pärija ei ole esitanud PärS § 117 lõikes 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud PärS § 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Kui ma õigesti aru saan, siis antud hetkel elab korteris teie õde, mitte teie ise ning ta elas korteris juba ema surma hetkel. Sellisel juhul võib tegemist olla olukorraga, kus teie õde loetakse pärandi vastu võtnuks, kuid soovitan täpsemate asjaolude selgitamiseks pöörduda notari poole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kust alustada, kui soovime testamendiga jätta maja tütrele, kes siis meie eest ka hoolitseks?01.04.2015

Oleme juba eakad inimesed, sellest tingitud ka mure. Soovime oma maja ja vara testamendiga jätta ühele lapsele. Meil on abikaasaga ühisvara ja 2 eraldi elavat tütart abikaasadega ning rida lapselapsi. Millest me peaksime alustama, et tõesti pärib üks laps, kelle hooldada jääme, kui tekib vastav vajadus - nii on temaga kokku lepitud.
Kas teisel tütrel võib tekkida õigus nõuda näiteks meie kodumaja müüki panemist, et saada sellest nn. oma osa kätte? Samas ta on saanud rahalist abi juba meie eluajal, kuigi mitte just poole maja väärtuses.
Täname ette

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Te saate mõlemad abikaasaga teha testamendi just selle tütre kasuks, kellele maja jätta soovite.

Pärimisseaduse § 10 lg 1 kohaselt päritakse seaduse järgi kui pärandaja ei ole kehtivat testamenti jätnud.

Kui te teete aga testamendi, siis seaduse järgi ei pärita ning teie teine tütar, kes muidu seaduse järgi esimeses järjekorras päriks, nõudeõigust ei oma. Seega, pöörduge notari poole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee