Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas käsitsi kirjutatud testament kehtib ikka veel 6 kuud ja kas sellele on ka mingi kohustuslik vorm?13.11.2015

Tere!
Kas käsitsi kirjutatud testament kehtib ikka veel 6 kuud ja kas sellele on ka mingi kohustuslik vorm või kuidas seda täpsemalt sõnastada? Nimelt tahab minu vend oma korteri surma korral minu nimele teha, olen tema õde. Tal on tütar, kes oleks ju esmane pärija, aga kuna ta ei tunne isast huvi ega aita teda, siis vend tahakski mulle jätta oma korteri, kuna mina käin teda aitamas. Meil raha pole selle notari jaoks ja sellepärast tahaksingi teada, et kas vend võib selle käsitsi kirjutada. Palun ka nõu, kuidas seda testamenti siis sõnastada, et see ka kehtiks tema surma korral. Tänades ja jään Teie vastust ootama.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärimisseaduse (PärS) § 20 kohaselt saab isik koduse testamendi teha kahel viisil: tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud (PärS § 23) või omakäeliselt kirjutatud testamendina (PärS § 24).

PärS § 25 kohaselt kaotab mõlemal viisil tehtud testament kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. Seega, kui testaator on peale kuut kuud testamendi tegemisest veel elus, tuleks seda uuendada.

Isikul on võimalik testamendis sätestada, kes on isiku pärijad ja kui suur on nende pärandi osa. Testamendiga võib teha ka muid korraldusi. PärS § 29 lg 1 kohaselt piisab isikute ja asjade nimetamisel testamendis seesugusest nimetamisest või kirjeldamisest, mis ei jäta testaatori tahtes kahtlust.

Seega, kui pärandaja soovib konkreetse korteri pärandada oma õele, peaks testament sisaldama selle korteri konkreetseid andmeid piisava täpsusega (kõige täpsem oleks korteri registriosa number, mille leiab Kinnistusraamatust) ning viidet selle, et selle korteri pärib tema surma korral õde (kui pärijal on mitu õde, tuleks ka õe nimi lisada).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas oma lapsi ja vara kaitsta, kui meil on mehega ühised lapsed, kuid mehel on veel ka eelmisest elust laps?06.11.2015

Omame elukaaslasega (ei ole abielus) kaasomandis 1/2 ja 1/2 ridaelamuboksi. Meil on 2 last 6 ja 8a. Mehel on eelnevast kooselust laps 11a. Minul on ainuomandis veel korter.
Kuidas kaitsta oma vara, kui nt mehega või minuga peaks midagi juhtuma? Kui mehega midagi juhtub, siis läheb mehe osa 3 lapse vahel jagamisele, ehk kuna tegemist on alaealistega, siis ei oma mina õigust ka poolt vara müüa? Samuti on õigus eelmisest kooselust lapsel saada mehe varast sellisel juhul 1/3 mehe poolest varast?
Kirjutage kõik variandid, kuidas oma lapsi ja vara kõige paremini kaitsta.
Abielu? Vara leping?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui naisega peaks midagi juhtuma, siis praeguse seisuga läheks seadusjärgse pärimise kohaselt kogu tema vara võrdsetes osades naise kahele lapsele. Naise elukaaslane pärijaks ei ole, kuid kuna lapsed on alaealised, siis nende isa on laste seaduslikuks esindajaks. Teatud juhtudel võib laste isa vajada ka kohtu nõusolekut tehingute tegemiseks (vt perekonnaseaduse § 187 ja § 188 lg 1 punktid 1–3, 5 ja 7–11).

Kui naine soovib surma puhuks jätta muid vara ja selle käsutamist puudutavaid korraldusi, on tal võimalik teha testament.

Kui mehega peaks midagi juhtuma, siis kogu tema vara seadusjärgseteks pärijateks on võrdsetes osades (1/3+1/3+1/3) kaks last praegusest kooselust ja kolmas laps eelmisest kooselust. Seega kuuluks 1/2 ridaelamuboksist naisele, 1/6 ühele lapsele, 1/6 teisele lapsele ja 1/6 kolmandale lapsele. Oma osa ridaelamuboksist võib naine müüa küll, kuid paraku sellise müügi õnnestumise tõenäosus on väike. Laste nimel nende osade müügiks saab nõusoleku anda vaid kohus. Kõige mõttekam oleks sel juhul püüda kolmanda lapse 1/6 välja osta ning selles osas saab nõusoleku samuti kohus anda, kui tegu on alaealisega.

Kui mees soovib surma puhuks jätta muid vara ja selle käsutamist puudutavaid korraldusi, on tal võimalik teha testament. Sellega on võimalik nt jätta kogu vara praegusele elukaaslasele ja nende kooselust sündinud kahele lapsele.

Paraku peab aga arvestama sellega, et kui mehel on eelmisest kooselust sündinud lapse ees surma hetkel ülalpidamiskohustus, siis on eelmisest kooselust sündinud lapsel õigus testamendijärgsetelt pärijatelt sundosa nõuda. Seda ei muuda ka asjaolu, kui naine päriks abikaasana. Perekonnaseaduse § 62 kohaselt lõpeb ka sõlmitud abieluvaraleping, kui üks abikaasadest sureb.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas mehel, kes lahkub oma pere juurest, on õigus oma osa korterist pärandada uuele elukaaslasele?02.11.2015

Kui mees, naine ja tütremees ning tütar on ostnud ühiselt korteri, kas sel juhul, kui mees lahkub pere juurest, on tal õigus oma osa pärandada uuele elukaaslasele?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Igal isikul on õigus oma vara vabalt valitud viisil vallata, kasutada ja käsutada. Sinna hulka kuulub ka testeerimisvabadus. Käesoleval juhul ei mängi rolli ka see, et korter on nelja isiku kaasomandis.

Küll võib rolli mängida aga pärimisseaduse § 104 lg 1, mille kohaselt kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.

Sellest tulenevalt võib küsimuses mainitud naisel, kui nad olid pärandajaga varasemalt lahutatud, tekkida sundosa saamise õigus pärandist perekonnaseaduse § 73 lg 1 alusel.

Sundosa saamise õigus võib olla ka pärandaja tütrel, kui ta on pärandaja surma hetkel õigustatud ülalpidamist saama perekonnaseaduse § 97 sätestatud juhul.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kui maja on pärandatud kahele isikule siis millised on selle poole kohustused kes ei ela majas?29.10.2015

Mu elukaaslane sai oma emalt pärandiks pool maja. Teise poole päris vanaemalt mu elukaaslase venna poeg. Selle millise poole või kust see pool jookseb pole kunagi määratletud. Majas elab meie pere. Vennapoeg on oma elu rajanud hoopis teise linna. Kuid on alati saanud majas olla kui siia tuleb. Millised on temal kui siin alaliselt mitte elaval omanikul kohustused oma omandi ees. Tema leiab, et kuna meie siin elame, on ainult meie pere kohustus maja renoveerimisega tegelema. Kuid on väga selgelt mõista andnud, et mingil momendil võib ta tahta oma maja poolt ise kasutama asuda. Kas siis ei peaks ka tema maja renoveerimisse panustama.

Tänud juba ette

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 3 kohaselt on Teie elukaaslane ja elukaaslase vennapoeg antud maja kaasomanikud võrdsetes osades.
Konkreetse ½ osa määratlemine majas saaks toimuda mõlema kaasomaniku kasutuskorra kokkuleppe sõlmimise teel. Sellisel juhul oleks mõlemale poolele selge, nt mitut tuba üks kaasomanik majas kasutada võib. Kasutuskorra kokkuleppes võib kokku leppida ka muudes tingimustes.

Asjaolu, et Teie elukaaslase vennapoeg ei ela nimetud majas, ei mängi mingit rolli. Iga isik peab Talle kuuluvat vara hooldama.
Käesoleval juhul ei ole küsija täpsustanud, mida peetakse maja renoveerimise all silmas. Kas mõeldakse selliste tööde teostamist, mis on vajalikud maja püsimajäämiseks (nt katkise katuse parandamine) või mis on vaid ühele kaasomanikule sooviomased ehk toreduslikud/kasulikud (nt maja teist värvi värvimine, soojuspumba paigaldamine, kui hoone küttevajadus on juba tagatud jne).

AÕS 75 lg 1 sätestab seda, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Maja renoveerimisse ulatuses, mis on selle püsimajäämiseks hädavajalik, peab ka teine kaasomanik rahaliselt panustama.

AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Sama paragrahvi lg 5 täpsustab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas abikaasa võib talle kuuluva poole meie ühisvarast kinkida või pärandada võõrale inimesele?19.10.2015

Kas abikaasa võib talle kuuluva poole meie ühisvarast kinkida või pärandada võõrale inimesele?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Varaühisuse puhul teostavad abikaasad ühisvaraga seotud kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti (PKS § 28 lg 1).

Abikaasade varaliste õiguste (esmajoones ühise eluaseme) kaitseks on seadusesse kirjutatud piirang, mille kohaselt üks abikaasa ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikus ühisvara esemes. Seda võib nimetada ka ühisvara ühtsuse põhimõtteks. Kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad ühisvaraga tehinguid teha ja sellega seonduvaid õigusvaidlusi pidada üksnes teise abikaasa nõusolekul (PKS § 29 lg 1).

Teise abikaasa nõusolekuta võib teha tehinguid enda ja perekonna igapäevavajaduste rahuldamiseks (nt eluasemekulude maksmine, söögi ostmine jm). Muudel juhtudel on nõusolekuta tehtud tehing tühine.

Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara, milleks on:
1) isiklikud tarbeesemed;
2) enne abiellumist kummagi abikaasa omandis olnud vara;
3) abielu kestel tasuta käsutuse (nt kinke või pärimise) teel omandatud vara;
4) lahusvara arvel omandatud vara (nt suvila, mis on ostetud ühele abikaasale enne abielu kuulunud korteri müügist saadud raha eest).

Alates 01.01.2015 jõustunud muudatuste kohaselt võib ühe abikaasa lahusvaraks olevat, perekonna eluasemena kasutatavat eluruumi käsutada ning anda selle kolmanda isiku kasutusse või lõpetada selle kasutamise aluseks oleva õigussuhte ainult teise abikaasa nõusolekul.

Nõue kehtib selle vara osas, mille abikaasa on lahusvarana (nt kinkena, pärimise teel) omandanud alates 01.01.2015.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas vormistada volitus pärimisasja alustamiseks ja pärandist loobumiseks?12.10.2015

Tere!
Minu olukord on järgmine: elan püsivalt välismaal ja kaks nädalat tagasi suri minu ema. Testamenti emal minu teada ei ole. Ema võla tõttu soovin pärandist loobuda, kuid endal ei ole võimalust hetkel Eestisse tulla. Võtsin ühendust notariga, kes soovitas vormistada volikirja, mille alusel mind keegi Eestis esindaks. Tahan teha volikirja vanaema nimele ja anda talle õigus minu nimel pärimismenetlus alustada ja pärandist loobuda.
- Kas saan vanaema volitada isegi kui tal on välismaalase pass (ise olen Eesti kodanik)?
- Plaanis on teha tähtajaline notariaalne volitus saatkonnas. Siinse Eesti esinduse konsulil on notariaalse tõestamise õigus. Kas pean ise volituskirja kirjutama või tegeleb saatkond nii dokumendi koostamise kui ka tõestamisega?
- Lisaks tahaksin küsida järgmist. Olen abielus, kuid lasteta, perekonnanime ei ole muutnud. Minu perekonnaseis kajastub ka elanikeregistris (peale abielusõlmimist edastasin kõik vajalikud dokumendid Eesti saatkonda andmete korrastamiseks). Kas minu välismaalasest abikaasa on samuti pärijate hulgas? Kui jah, siis mida peab tema tegema pärandist loobumiseks?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Mis puudutab volikirja, siis selle võib tõepoolest ka konsul koostada, kui tal vastav õigus on. Antud juhul on väga hea, et konsul saab ise volikirja notariaalselt tõestada, sest pärimismenetluse algatamiseks on vaja notariaalselt tõestatud volikirja. Volituse sisu ja ulatuse määrab esindatav volituse andmisel. Samuti tuleb volituses märkida ka vanaema andmed. Volitus lõppeb, kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud või volituses soovitud tehingu tegemine on muutunud võimatuks. Kui volitus oli antud kindlaksmääratud tähtajaks, siis lõpeb volitus selle tähtaja möödudes.

Pärandist loobumisele ei ole kehtestatud isiklikkuse nõuet, mistõttu saab pärandist loobuda esindaja kaudu üldiste reeglite kohaselt. Antud juhul ei mängi rolli ka vanaema kodakondsus.

Kui isik, kellel on pärimisõigus (antud juhul Teie kui küsija), loobub pärandist, siis on pärijaks tema asemel see isik, kes päriks juhul, kui loobujat ei oleks. Seega ei ole teie abikaasa pärijate ringis ning sellest tulenevalt ei ole tal vaja ka pärandist loobumiseks samme astuda.
Kui pärandajal ei ole ühtegi alanejat sugulast, asuvad pärima teise järjekorra pärijad, kelleks on pärandaja vanemad ehk küsija vanavanemad. Kui üks või mõlemad vanemad on surnud enne pärandajat või pärandist loobunud pärivad selle vanema asemel tema alanejad ehk esmalt pärandaja vennad-õed ja poolvennad-poolõed.
Kui ei ole ka ühtegi teise järjekorra pärijat, siis asuvad pärima kolmanda järjekorra pärijad - pärandaja vanavanemad. Kui üks või mõlemad vanavanemad on surnud enne pärandajat või pärandist loobunud pärivad selle vanavanema asemel tema alanejad ehk esmalt pärandaja tädid-onud.

Ka teise ja kolmanda järjekorra pärijate osas kehtib reegel, et kui pärija on surnud enne pärandajat või pärandist loobunud, siis tema asemele asuvad pärima tema lapsed, kui laps on surnud, siis tema lapsed jne.

Kui ei ole ka kolmanda ringi pärijaid, siis pärib kohalik omavalitsus, kus pärandaja elas surma päeval.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas osaühingu peab pärandama tervikuna ühele pärijale või on võimalik osaühingut reaalosadena jaotada pärijate vahel?07.10.2015

Kas osaühingu ainuisikuline osanik saab pärandada OÜ-le kuuluvast varast kindlat reaalosa? Osaühingule kuuluv reaaosa korter asub Tallinnas ja laohooned teises linnas. Korteri soovin pärandada ühele pärijale ja laohooned teisele. Mulle on arusaadav pärandamise ja testamendi põhitõed, aga selgusetu on osaühingu jagamine pärijate vahel. Kas kindlasti peab OÜ tervikuna ühele pärijale pärandama või on võimalik osaühingut reaalosadena jaotada pärijate vahel?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Isikul on võimalik testamendis sätestada, kes on isiku pärijad ja kui suur on nende pärandi osa. Antud juhul saaks kindlaks määrata ka ainult osaühingu osade pärijate ringi ja iga pärija osa suuruse ning selle esemelise koosseisu osaühingus. Testamendiga võib teha ka muid korraldusi.

Kuigi küsimuses ei ole mainitud, kas pärandada sooviv isik on abielus või mitte, tuleks jaatava vastuse korral ka seda arvestada, et pool osaühingust kuulub abikaasale ning sel juhul ei saa pärandada sooviv isik otsustada kogu osaühingu vara pärandamist, vaid saab pärandada vaid poole osaühingule kuuluvast varast.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas saab teovõimetu inimene oma kodust testamenti uuendada, kas eestkostja kaudu?07.10.2015

Tere! Oleme lastetu abielupaar, soovime vara pärandada oma äranägemise järgi. Oleme seni teinud koduse testamendi ja seda kuue kuu möödudes uuendanud. Nüüd aga lugesin siin kellegi küsimusest välja, et juhul kui inimene peaks jääma teovõimetuks, pole võimalik testamenti uuendada. Kas see tähendab, et selle olukorra vältimiseks on ainus võimalus teha notariaalne testament? Või määratakse teovõimetule isikule eestkostja (nt abikaasa) kes saab testamenti uuendada? Kas selleks peaks olema eestkostjale tehtud volitus?
Koduse testamendi uuendamisel on iga kuue kuu tagant tulnud teha muudatusi vastavalt vara hetkeseisule. Notariaalne testament tundub selles mõttes keeruline.
Suur tänu vastuse eest!

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui vähegi võimalik, on parem teha alaliselt kehtiv testament notari juures. Mis puudutab vara hetkeseisu muutusi, siis selles osas võib isik teha selgesõnalised edasilükkava või äramuutva tingimusega või määratud tähtajaga korraldused.

Kuna antud juhul ei ole selge, millist vara (kinnis- või vallasvara) ning milliseid muudatusi silmas peetakse, oskaks notar kõige paremini selgitada, kuidas testamendis isiku korraldused arusaadavaks teha nii, et seda ei oleks vaja iga poole aasta tagant muuta vastavalt vara hetkeseisule.

Sellisel juhul langeks ära ka piiratud teovõime probleem, sest notar kontrollib testamendi tegemise ajal ka isiku teovõimet ning testamendi võimalik vaidlustamine argumendil, et isik oli peale testamendi tegemist piiratud teovõimega, ei mängiks enam rolli testamendi kehtivuse osas.

Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 73 ei mõjuta tahteavalduse kehtivust asjaolu, et tahteavalduse tegija, antud juhul testaator, muutus pärast tahteavalduse tegemist piiratud teovõimega isikuks.

Kui peaks aga esinema olukord, et isik on juba testamendi tegemise või selle uuendamise ajahetke seisuga piiratud teovõimega, siis on selleks vaja eestkostja nõusolekut.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas jagunevad osaühingu osad pärimisel abikaasa ja laste vahel?25.09.2015

Kui firma ainuomanik sureb ning testamenti ei ole tehtud. Kuidas jagunevad osad tema abikaasa ja 4 lapse vahel? Hetkel on firma ühisomand, aga on soov jagada firma kindlateks osadeks.
Kas pärijad võivad osade suurused ise kokku leppida või need jaotuvad kindlalt pärimistunnistuse alusel?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Juhul, kui isikul ei ole testamenti tehtud, toimub isiku vara pärimine seaduse järgi ning antud juhul järgnevates osades:

Üleelanud abikaasa pärib 1/4 (PärS § 16 lg 1 p 1) kogu varast; 4 last pärivad ülejäänud 3/4 võrdsetes osades, igaüks vastavalt 3/16 (PärS § 13 lg 5).

Kuna osaühing kuulub abikaasadele ühiselt, siis ühe abikaasa surma korral jaotatakse ära vaid selle isiku osa, kes suri ehk 1/2 ettevõttest, kuna 1/2 kuulub üleelanud abikaasale. Sellest 1/2-st saab üleelanud abikaasa automaatselt veerandi ehk 1/8. Seega on üleelanud abikaasa osaühingu osa suuruseks peale pärimist 5/8. Ülejäänud 3/8 osaühingust läheb võrdsetes osades jagamisele nelja lapse vahel ehk iga lapse osa suuruseks on 3/32.

Kui isik soovib, on tal võimalik teha testament (võimalik ka abikaasade vastastikune testament) ja seal sätestada, kes on isiku pärijad ja kui suur on nende pärandi osa. Antud juhul saaks kindlaks määrata ka ainult osaühingu osade pärijate ringi ja iga pärija osa suuruse osaühingus. Testamendiga võib teha ka muid korraldusi.

Pärimistunnistus ei lõpeta ega tekita omandiõigust, sel ei ole õigustloovat tähendust. Pärimistunnistusega tõendatakse õigust, mis pärijal juba olemas on ning see on tekkinud kas seadusjärgselt, testamendi või pärimislepingu alusel. Sellest tulenevalt kajastab pärimistunnistus pärandi vastuvõtnud pärija isikut, tema pärimisõiguse alust ja ulatust ning tema õiguse piiratust või piiramatust.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas lapsel on õigus osale pärandile, kui teda testamendis märgitud ei ole?09.09.2015

Tere! Kui abikaasad soovivad teha testamendi, et ühe surma korral läheks varade jaotus teisele abikaasale 100%. Abieluvara on lahus.
1. Kas ühe abikaasa alaealisel lapsel on ka õigus oma vanema kaotuse puhul testamendi mingile osale tema alaealise elu perioodil pärast vanema kaotust ja millal?
2. Kas täisealisel lapsel on vanema kaotuse puhul varadele õigus kui testamendis seda ei ole fikseeritud? Alaealine laps elab eraldi teise vanema juures ja makstakse elatist. Abielupaaril endal lapsi ei ole.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Vastuseks esimesele küsimusele: Jah, alaealisel lapsel on vanema surma korral õigus sundosale pärimisseaduse § 104 kohaselt, mis sätestab, et kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.

Seega teie abikaasa surma korral, kui tal on sel ajal mõni alaealine laps, siis on tal õigus sundosale pärandist. Sundosa suurus PärS § 105 lg 1 kohaselt on pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad. Nt kui teie abikaasal on kaks last ning te olete surma hetkel abielus, siis päriks igaüks 1/3 pärandvarast, sundosa oleks sellisel juhul pool sellest ehk 1/6. Sundosa saajateks võivad olla ka nt vanemad, kelle suhtes pärandajal on surma hetkel ülalpidamiskohustus.

Vastuseks teisele küsimusele: teatud juhtudel võib ka täisealisel lapsel olla sundosa nõudeõigus. Ülalpidamist saama õigustatud isikuteks on PKS § 97 järgi alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ise ennast ülal pidama.

Kui selline isik on pärandaja surma hetkel olemas, st pärandaja on kohustatud talle ülalpidamist pakkuma, siis on tal sundosa nõudeõigus. Vastasel juhul ei ole ka lastel õigust pärandvarale.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee