Pärimisõigus

Kui Te olete pärandi vastu võtnud ettenähtud tähtaja jooksul, siis ei ole võimalik pärandist enam loobuda. 01.01.2006.a kehtima hakanud pärimisseaduse § 115 lg 1 kohaselt võib pärija pärandi vastu võtta või pärandist loobuda. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda ning ka vastupidi. Kui Te otsest tahteavaldust pärandi vastuvõtmiseks ei teinud, võib olla, et olete pärandi vastu võtnud konkludentselt ehk kaudse tahteavaldusega, hakates pärandvara valdama, kasutama või käsutama.

Sel ajal kehtinud pärimisseadus nägi ette ka sellise pärandi vastuvõtmise viisi, s.o § 117, mille kolmanda lõike kohaselt kui pärija ei ole esitanud pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks avaldust, kuid on asunud käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Seega, kui Te ei ole otseselt pärandit vastu võtnud, siis võib olla, et pärand on loetud vastuvõetuks, kuna olete asunud pärandvarasse kuuluvat asja valdama, kasutama või käsutama. Sellisel juhul teil enam pärandist loobuda pole võimalik.


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Keelumärke seadmine pärandile ei mõjuta mingil viisil Teie õigust pärandist loobuda. Pärimisseaduse § 116 lg 1 kohaselt võib pärija pärandi vastu võtta või pärandist loobuda. Pärimisseaduse §-st 119 lõikest 1 tulenev pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud alates hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Antud tähtaja jooksul on Teil seega võimalus otsustada, kas soovite pärida või mitte. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et notar võib pärandist loobumise tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle.

Samas tuleks ka arvestada sellega, et on võimalik pärida ka nii, et pärija ise oma vara arvelt pärandaja võlgade eest ei vastuta. Sellisel juhul oleks vajalik teha pärandi inventuur. Juhul kui pärandvarast ei piisa kõigi pärandaja kohustuste täitmiseks, kuid samas on tehtud pärandi inventuur, ei ole pärija kohustatud täitma pärandaja kohustusi oma vara arvel, vaid ainult pärandvara arvel. Seega võib-olla ei tasuks loobumisega kiirustada, kui just võlad ilmselgelt pärandvara ei ületa.

Keelumärge ei tähenda midagi enamat, kui seda, et pärandvaras olevaid esemeid ei tohi käsutada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Kahjuks pean märkima, et vabaabielust ehk kui lihtsalt kooselust selliseid õiguseid elukaaslasel ei teki. Kui pärandaja ei ole teinud testamenti, toimub pärimine seaduse järgi. Pärimise korral seaduse järgi on esimese järjekorra pärijateks pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed ja pärandaja abikaasa võrdsetes osades, kuid abikaasa mitte alla ¼ pärandvarast. Kui pärandajal surma hetkel lapsi ei ole, siis pärivad teises järjekorras pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased ning abikaasa pärib sel juhul poole pärandist. Seadusejärgse pärimise korral ei ole pärandajaga surma hetkel koos elanud isikul õigust pärandile.

Kui vabaabielus olevad isikud soovivad, et kumbki oleks ühe poole surma korral pärija, siis on vajalik teha testament, mis võib olla nii notariaalne, kui ka kodune, kuid viimane kaotab kehtivuse kui selle tegemisest on möödas 6 kuud ning testamendi tegija sel ajal elab. Samuti on võimalik testamendiga määrata annak, st mingi varaline hüve, nt maja või auto, pärandatakse ühele kindlale isikule.

Seega kokkuvõtteks, kui elukaaslased/vabaabielus olevad isikud soovivad olla üksteise pärijateks surma korral, peavad nad tegema selleks testamendi, vastasel juhul toimub pärimine seaduse järgi ning siis ei oma elukaaslase staatus mingisugust tähendust.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 2 kohaselt on pärand pärandaja vara - täpsemalt vara, mis pärandajale kuulus tema surma hetkel. Pärimisel märgitakse pärandi osi reeglina mõtteliste osadena (murdosa). Seega tervik on kogu pärandvara ning pärijad pärivad reeglina mingi mõttelise osa sellest (va kui testamendi või pärimislepinguga ei ole pärandatud pärandvarast mingit kindlat eset tervikuna, nt maja või auto). Mõtteline osa tähendab, et ei määrata, et üks asi või kindel osa sellest (reaalosa) kuulub ühele pärijale, vaid kogu pärandvarast kuulub sellele pärijale 1/6. Pärijale, kelle osa suurus on 1/6 suurune mõtteline osa, kuulub pärandvaraga seotud asjade omand vastavas ulatuses.

Toon piltlikustamiseks näite: pärandajale kuulus surma hetkel korter ja kaks autot. Kaks pärijat, kes sarnaselt teie poolt esitatule, pärisid vastavalt 1/6 mõttelise osa ja teine 5/6 suuruse mõttelise osa. Pärandvara suhtes tekkis kaasomand, st ühele pärijale kuulub nii 1/6 korterist, kui ka 1/6 mõtteline osa autodest. Mõtteline osa tähendab, et ei määrata näiteks, et üks tuba kuulub ühele, teine teisele, vaid kõigile kuulub kõigist tubadest jm korteri juurde kuuluvast vastav proportsionaalne osa. Kumbki kaasomanikest ei saa üksinda, st teise nõusolekuta, antud esemeid müüa. Mõtteline osa on oluline pärandvara jagamisel, pärijad võivad otsustada kogu pärandvara müüa ja sellest saadu jagada omavahel vastavalt päritud mõttelistele osadele. Samuti võivad pärijad kokku leppida, et vara jääb ühe kaasomaniku omandisse, kes kohustub hüvitama teisele kaasomanikule tema osa nt rahas. Seega toimub vara jagamine kaasomandi jagamise kohta käivate sätete alusel vastavalt asjaõigusseadusele.

Seega kui pärimise korral ei ole pärandaja pärandanud kindlat asja kindlale isikule, siis kuulub pärijale pärandvarast vastav mõtteline osa ning mitme pärija korral saavad neist kaasomanikud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Kui korter kuulus peale lahutust ainuomandina küsijale, siis ei kuulu nimetatud korter eksabikaasa pärandvara hulka. Kui aga Teie ostetud korter on Teie ja eksabikaasa ühine omand, siis kuulub eksabikaasa osa korterist tema pärandvara hulka.

Olukorras selguse saamiseks tuleks tutvuda Kinnistusraamatu andmetega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

See, kas surnu lapsed on sündinud abielu ajal või abieluväliselt, ei mõjuta pärijaks olemist.

Küsija ei ole täpsustanud, kas küsija isa oli surma hetkel abielus ning mitu last surnul kokku oli. Samuti tekib küsimus ka selles osas, kas nimetatud kaks lapselast on nt küsija surnud venna-/õe lapsed, kes peaks küsija venna/õe asemel pärima.

Kui lähtuda sellest, et surnu ei olnud surma hetkel abielus ning tal on vaid kaks last, küsija ja nimetatud abieluväline laps, siis pärivad 2 last esimese ringi pärijatena kogu pärandi võrdsetes osades (½ ja ½) ning lapselapsed pärijateks ei ole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Kui pärija otsustab pärandi vastu võtta, siis saab ta loomulikult lisaks varadele kaasa ka pärandaja võlad. Pärimisseaduse kohaselt on pärand pärandaja vara - asjad, õigused ja kohustused. Vara hulka kuuluvad mh ka krediitkaardi võlad. Pärandiga üle tulnud võlgade tagasimaksmise eest vastutavad pärijad solidaarselt.

Samuti tuleks tähelepanelikult uurida ka krediitkaardi lepingut, seal võib sisalduda ka muid olulisi ja asjassepuutuvaid tingimusi, ning seda, kas surnud isikul oli krediitkaardikindlustus (see võimaldab kindlustada oma krediitkaardi kasutamisest tulenevaid kohustusi juhtudeks, kui nende tagasimaksmine on raskendatud või võimatu).

Uurida tuleks ka seda, kuidas krediitkaardi leping lõpetada, kui see ei toimu automaatselt isiku surmaga, ja seda, mis saab krediitkaardist endast, kas see tuleb hävitada või tagastada, et seda poleks võimalik kuritahtlikult kasutada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Käesoleval juhul suudaks sellele küsimusele kõige paremini vastata notar, kellelt saaks täpsemaid juhiseid, mida teha ja kelle poole pöörduda. Antud küsimuses vastuse andmine nõuab mõningast analüüsi ka rahvusvahelise elemendi tõttu: pärandaja ise elas surma hetkel Ukrainas, nagu näha päris mingi osa varast pärandaja abikaasa, kuid ei ole selge, millises pärimismenetluse etapis ollakse Eestis asuva korteri osas, samuti komplitseerib olukorda see, et võimalikud pärandist loobujad elavad Ukrainas ja Venemaal. Seega võimalik, et tuleb pöörduda ka vastava riigi ametnike, konsulite või suursaadikute poole.

Samuti tekib küsimus, millise riigi õigust Eestis asuva vara osas kohaldatakse. See, millist õigusakti peab parasjagu kohaldama tuleneb sellest, millise riigi kodanikud on vaidluse poolteks ning millal pärandaja suri. Lisaks on Eesti sõlminud mitme riigiga, sh Ukraina ja Venemaaga õigusabilepingud, mille kohaselt on Eesti ning teine lepingupool kokku leppinud näiteks pärimisele kohalduvas õiguses või selles, kumb riik on pärimisasja pädev läbi viima. Õigusabilepingutes sätestatut saab kohaldata vaid juhul, kui menetlusosaline on pärit õigusabilepingu partnerriigist.

Eesti-Ukraina ja Eesti-Vene õigusabilepingud mõlemad mainivad, et kinnisvara pärimise õigust reguleeritakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil vara asub. Kuna korter asub Eestis, siis peaks kohalduma ka Eesti seadusandlus selle korteri pärimise osas.

Kui Eesti õigus rakenduks, siis tekib ka küsimus, kas küsija onu ja tema tütred saaksid korterist loobuda, sest Eesti pärimisseaduse § 119 kohaselt on pärandist loobumise tähtajaks 3 kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Sama paragrahvi lg 3 lisab, et notar võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle. Vaidluse korral lahendab asja kohus.

Seega teoreetiliselt on võimalik, et Eestis asuv korter on juba automaatselt vastu võetud pärija poolt, sel juhul saaks pärija selle korteriosa küsijale ainult kinkida või müüa.

Nagu juba eespool mainitud, aitaks notari poole pöördumine antud olukorda selgust tuua.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere!

Täpsustuseks mainin, et vastus puudutas pärandaja vara kui tervikut ehk kõike, mis talle surma hetkel kuulus, nii vallas-kui kinnisvara.

Perekonnaseaduse § § 39 kohaselt, kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka.

Täpsema info saamiseks konkreetsel juhul on küsijal võimalik notari poole pöörduda, kes on oma ala spetsialist ning puutub igapäevaselt nimetatud küsimustega kokku.

Lugupidamisega

Piret Pallo
vandeadvokaat
Advokaadibüroo LMP

Seadusjärgse pärimise korral sõltub abikaasa pärandiosa suurus Teie laste arvust. Kui Teil on vaid 1 laps, siis läheb pärand pooleks; kui kaks last, siis kolmeks võrdeks osaks; kui kolm last, siis neljaks. Kui lapsi on neli või rohkem, jääb üleelanud abikaasa osa suuruseks ¼.

Kui üleelanud abikaasa peaks surema, siis pärivad tema osa kõigepealt esimese ringi pärijad ehk tema lapsed. Seega on võimalik, et kui Teil abikaasaga ühiseid lapsi ei olnud, siis pärivadki tema vara ainult tema lapsed, sh ka osa algselt Teile kuulunud korterist. Korteri osas saaks Teie ja Teie abikaasa lastest kaaspärijad ning vara valitsetakse ühiselt. Pärandvara jagamist kaaspärijate vahel reguleerib pärimisseaduse § 152 ning pärandvara esemete jaotamist § 159.

Et segast olukorda vältida, on Teil soovi korral võimalik teha testament, kus saate surma puhuks oma vara ja selle käsutamist puudutavaid korraldusi jätta. Sellega on võimalik nt jätta kogu Teile kuuluv vara ainult Teie lapsele või lastele. Testamendiga on võimalik ka muid surmajärgseid korraldusi jätta.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee