Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas toimub pärimine, kui pärijaks on 2 alaealist last, ema ja isa ei ole abielus, kuid elavad koos viimased 10 aastat?14.10.2020

Tere
Kuidas toimub pärimine, kui pärijaks on 2 alaealist last, ema ja isa ei ole abielus, kuid elavad koos viimased 10 aastat. Varaks on enne kooselu algust kodulaenuga soetatud kinnisvara, mis kuulub emale ning koormatud ka hüpoteegiga, laenu tasuda veel 10 aastat. Lisaks kuulub emale veel päranduse teel saadud kinnisvara ning isale ilma laenuta soetatud kinnisvara.
Kas pärimise protseduur on erinev, sõltuvalt sellest, kas varem sureb ema või isa?

Aitäh

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kuna ema ja isa ei ole abielus, siis ühe poole surma korral ei toimu teise poole pärimist koos lastega. Kui laste ema ja isa oleks abielus, siis seadusjärgse pärimise korral päriks abikaasa laste kõrval minimaalselt ¼ pärandist. Praegusel juhul läheb kummagi vanema pärand lastele võrdsetes osades juhul, kui toimub seadusjärgne pärimine. Täpsemalt läheb näiteks ema surma korral kummalegi lapsele ½ suurune mõtteline osa nii kodulaenuga soetatud kinnisvarast kui ka pärimise teel saadud kinnisvarast. Isa surma korral läheb kummalegi lapsele ½ suurune mõtteline osa isa soetatud kinnisvarast.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas on õige, kui üks pärijatest ei jaga teistega maa rendist saadud tulu?14.10.2020

Tere.
Pärisime mitme peale maad. Üks pärijatest teenis maa rendiga tulu ja ei jaga seda teistega. Kas tal on selleks õigused?

Ette tänades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt. Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Lisaks kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Seega ei ole ühel pärijal õigust maa rendiga teenitud tulu ainult endale hoida.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärijal, kes pole vanemate maja hooldusse üldse panustanud, saab pärida 1/8 või saab selle ka vaidlustada?14.10.2020

Ema surma järel 2010 päris mu vend 1/8, õde 1/8 ja mina 3/4. Olen selles majas elanud terve elu ja hiljuti kolis sinna ka mu vend. Olen teinud majas remonti ja ostnud sinna kõik vajaliku ning vend on väikse osaga toetanud. Kuid kui õde pole aastaid näidanud üles huvi maja vastu ega toetanud rahaliselt, siis kas tal on õigus võtta 1/8 majast enda käsutusse või on mõned seadused, mis sellist tegevust takistavad?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui Teie ema tegi testamendi, millega Teie osad selliselt ära jagas, siis on Teie õel õigus oma osale majast isegi siis, kui ta siiani maja vastu huvi üles näidanud ei ole. Maja on Teie kolme kaasomandis. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.

Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Seega võite oma õelt nõuda vastavalt tema osa suurusele majas tehtud kulutuste hüvitamist, kuid peate seejuures silmas pidama, et tegemist oleks vajalike kulutustega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärandi saaja võib olla pärandaja koduhooldustöötaja/hooldaja/ isiklik abistaja?14.10.2020

Tere!
Inimesel A on tehtud notariaalne testament, mida ta soovib aga muuta, kuna inimene B, kellele on praegu see tehtud, ei ole üldse inimesega A ühenduses olnud jne. Inimesel A on nüüd aga koduhooldustöötaja, kellel on tähtajaline leping MTÜ-ga, kust on koduhooldustöötaja saadetud projektiga. Pärast koduhooldustöötaja töölepingu lõppemist, soovib inimene A aga, et koduhooldustöötaja hakkaks tema ametlikuks hooldajaks. See peale soovib aga inimene A teha oma testamendi koduhooldustöötajale/hooldajale. Siit aga küsimus. Inimene A muretseb, et sellega seoses midagi seadusega vastuollu ei lähe. Kas koduhooldustöötaja/hooldaja saab võtta pärandi vastu nii, et tal sellest probleeme ei tekiks? Just tööalaselt. Või millised probleemid võivad sellega kaasneda, kui tegelikult on inimesel A ka seadusjärgseid pärijaid.
Lugupidamisega

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Testamendiga saab testaator ehk pärandaja määrata, kellele tema vara ja kohustused pärast surma lähevad. Juhul kui testaator on testamendi kellegi kasuks teinud, siis ei kaasne probleeme seadusjärgsete pärijatega, sest testament ongi mõeldud selleks, et testaator saaks oma surma puhuks korraldusi teha.

Testamenti on võimalik tühistada uue testamendiga. Seega on A-l võimalik pöörduda notari poole, et teha uus notariaalne testament, millega jätab oma vara koduhooldustöötajale.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas mees saab teha testamendi, et mina kui korteri laenu käendaja päriksin korteri, ja pojal ei tekiks õigust sellele?14.10.2020

Tere. Ostsime pangalaenu abil omale korteri. Mees on laenuvõtja, mina laenukäendaja. Tol momendil ei olnud me veel abielus. Abielu registreerisime umbes aasta peale seda. Abikaasa sooviks on, et tema surma korral saaksin mina korteri omale. Abikaasal on esimesest abielust täiskasvanud poeg kellel ju oleks ka õigus isa varale. Kui poeg saaks osa sellest ja pole võimeline pangalaenu maksma, nõutakse see välja ju minult kui käendajalt. Sel juhul tekib niisugune seis kus pean maksma pangalaenu kuid korterit ikka pole. Kuna pangalaenu tuleb maksta veel pea 10 aastat siis ongi abikaasa sooviks, et mina oleksin peale tema surma korteri ainuomanik. Mis võimalused ja õigused meil selleks on, et poeg ei saaks pärast seda vaidlustada.
Päikest teile ja olge hoitud!

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Käesoleval juhul on mõistlik teha notariaalselt tõestatud testament, millega Teie abikaasa pärandab korteri Teile. Kui abikaasa on Teid notariaalse testamendiga nimetanud ainupärijaks või jätnud Teile korteri annakuna, siis ei teki tema surma korral korteri pärimise üle vaidlust.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas jagamisele läheb surma kuupäeval olnud raha või see, mis on alles jäänud peale pangakaardi sulgemist?14.10.2020

Tere
Mure järgmine, et kui ametlikult on kaks pärijat, kuid üks pärija omab ligipääsu pangakaardile ning suudab enne pärimismenetlust raha väljavõtta, kas tal on hiljem menetluse ajal kohustus maksta tagasi väljavõetud summa? Olen üritanud selgitada, et antud tegevus ei ole ok, aga ajab taga seda, et pärast puudub üleüldse ligipääs antud rahale. Kas notar näeb kogu raha liikumist? Kas jagamisele läheb surma kuupäeval olnud raha või see, mis on nüüd alles jäänud peale pangakaardi sulgemist?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev ehk pärandvara hulka kuulub rahasumma, mis oli pärandajal oma surmapäeva seisuga. Teistel pärijatel on nõudeõigus isiku vastu, kes on pärandvara väärtust vähendanud enne pärimismenetluse läbiviimist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kui testamendiga seatakse mulle tasuta elamisõiguse pärandatavas majas, kas siis pärijal on keelatud minu eluajal maja müüa?14.10.2020

Tere, Küsimus tekkis seoses kinnisvara pärandamisega vanaisalt lapselapsele. Nimelt minu isa soovib teha testamenti oma lapselapsele (ehk siis minu pojale) kuid jätta mulle tasuta elamisõigus selles pärandatud majas. Sooviksin teada, kas minu poeg saab seda maja müüa minu eluaja jooksul? Või on vajalik lisada kohustus/müügikeeld minu elupaevade lõpuni kuni ma selles majas elan? Kas see müügikeeld on ka seaduse mõistes kehtiv ja kohustab seda järgima?
Ette tänades,

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Testaator võib testamendis pärija nimetada edasilükkava tingimusega. Seega näiteks märkida, et poeg pärib maja peale Teie surma. Sellisel juhul ei ole Teie pojal Teie eluajal maja võimalik müüa.

Lisaks on võimalik Teie kasuks seada isiklik kasutusõigus ehk Teie tasuta elamisõigus, mis küll ei välista iseenesest maja müümist poja poolt, kuid ka uuel omanikul tuleb sellisel juhul lubada Teil Teie eluaja jooksul majas elada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kui suured õigused on poole maja pärinud onul ja onupojal sellele majale kui nad pole kunagi seal elanud, ega ka remontinud?14.10.2020

Tere.
Minu isa sai kunagi päranduseks maja oma vennaga pooleks (pool minu isa, pool minu onu). Selles majas on elanud meie pere (mina, vend, ema, isa) minu onu ei ole seda maja remontinud ega ka maad hooldanud (muru niitmine jne). Kui minu onu ja isa ükskord enam ei ole, kas on õigus mu onupojal nõuda, et mksaksime pool maja talle kinni? Kui suured õigused on minu onul ja onupojal sellele majale kui nad pole kunagi seal elanud, ega ka remontinud seda maja?

Tänan

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kaaspärijate puhul kohaldatakse kaasomandi sätteid. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Seega on Teie onul majale samasugune õigus nagu Teie isal. Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osaga. Seega on Teie isal õigus onult nõuda vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt tema osaga, kuid majas elamine ega remonditööde teostamine ei võta onult omandiõigust ära.

Kui Teie onu ükskord enam ei ole ning ta oma ½ suuruse osa jätab oma pojale, siis on onupoeg kaasomanik. Kaasomanikul on õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Seega ka olukorras, kus Teie isa ja onu enam ei ole ning pärijateks olete Teie ja Teie onupoeg, on võimalik kaasomand lõpetada. Üks kaasomandi lõpetamise viis on anda asi ühele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teisele kaasomanikule nende osa rahas välja.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas saab olla et ma olen pärandi "vastu võtnud" kui ma ei ole olnud teadlik kogu asjast ega notaris käinud?14.10.2020

Tere. Sain teada pärandist mille pärija olen läbi sugulase 2020 jaanuaris. Isiklikult ma ei ole saanud mingit dokumenti ega tunnistust, et olen pärija ega ka ma isegi pole teadlik inimesest kes suri, millal suri. Helistades notarile tema väitis, et olevat öelnud minu õele et ta mulle edasi ütleks. Küsisin õelt, talle ja ei ole midagi öeldud. Helistasin uuesti notarile, et kuidas see võimalik on et mul juba kohtutäitur kaelas? Ja mulle väideti, et ma siiski olen teadlik, et ma olevat lubanud minna notarile eelmise aasta jaanipäeva paiku kui tulen eesti puhkusele. Sellist asja ma pole küll lubanud. Ja kuidas ma sain lubada kui ma asjast alles jaanuaris kuulsin. Küsimus nüüd ongi kuidas ma olen pärandi "vastu võtnud" kui ma ei ole olnud teadlik kogu asjast. Muidugi kui mul oleks tulnud tunnistus oleksin läinud loobuma. Pole olnud tunnistust siis pole ma ka osanud lihtsalt sinna notari juurde minna ja pärandist loobuda.

Ette tänades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärimismenetluse pärijate välja selgitamiseks algatab notar selleks õigustatud isiku avalduse alusel. Pärandi avanemisel ehk pärandaja surma korral läheb pärand üle pärijale ja pärijal on seejärel õigus pärandist loobuda. Kui pärija ei loobu pärandist kolme kuu jooksul peale pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamist, siis loetakse ta pärandit vastu võtnuks. Seega hakkas Teil alates 2020 jaanuarist, mil te sugulase kaudu oma pärimisõigusest teada saite, kulgema kolme kuu pikkune loobumistähtaeg. Kui pärija tähtaja jooksul pärandist ei loobu, siis loetakse ta pärandit vastu võtnuks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas müüa ema pärandatud maja, kui õde on alaealine ja ei saa allkirja anda?14.10.2020

Tere. Ema lahkus 2017 veebruaris ning jättis mulle ja mu väikesele õele pärandiks maja. Mina olen 20 aastane,õde on 15, peale mitut aastat analüüsimist otsustasime, et maja müük on ainuõige otsus, antud hetkel seal ka sees pole keegi 3 aastat elanud. Õde on aga alaealine ja ei saa oma allkirja anda, ka tema isal ei ole õigus müügiks allkirja anda. Kuidas kohtult luba küsida? Millega peaks arvestama? Millest peaks alustama?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Menetluslikult on tegemist hagita perekonnaasjade alaliigiga. Teie õe isal tuleks esitada avaldus Teie õe elukohajärgsesse kohtusse, et saada luba alaealise nimel tehingu tegemiseks. Avalduses tuleb märkida, mis põhjusel soovite kinnisvara müüa ning samuti kinnitada, et pärandiosale vastav müügist saadud tulu kantakse Teie õe pangakontole. Näiteks kui nii Teile kui Teie õele kuulub ½ majast, siis peab ½ saadud müügihinnast kandma Teie kontole ja ½ Teie õe kontole. Kohus teeb kohtumenetluse käigus kindlaks, kas alaealise huvid on tagatud ning tema vara heaperemehelikult valitsetud. Kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega, seega on kohtul võimalik jätta luba tehingu tegemiseks andmata, kui kohtu hinnangul ei ole tehing alaealise huvides.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal