Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas ema poolt (nüüdseks juba surnud) vennale tehtud maa müügi volitus kehtib ka venna lastele?14.10.2020

Minu vend suri aasta tagasi ja nüüd suri ema. Enne surma ema tegi teisele vennale maa müügiks volituse. Kas see volitus kehtib? Surnud vennal on 3 last, millised õigused neil on pärandusele. Emal oli maa ja linnas maja.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Volitus kehtib vaid isiku suhtes, kelle kasuks see tehti. Kui sain Teist õigesti aru, siis käesoleval kehtis volitus üksnes venna suhtes, kes suri aasta tagasi. Volitus surnud venna lastele edasi ei lähe.

Kui teie ema ei teinud testamenti, siis toimub pärimine seadusjärgselt. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Enne pärandaja surma surnud alaneja sugulase asemele astuvad need alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses surnud alaneja sugulase kaudu. Seega seadusjärgselt päriksite Teie ½ pärandist ning venna lapsed igaüks 1/6 pärandist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Mis aja jooksul pean pärandvara vastu võtma ja mis sellega kaasneb (rahalised kohustused)?14.10.2020

Tere
Soovin küsida pärandvara ja sellega kaasnevate kohustuste kohta. Oleme koos abikaasaga 2005a soetanud pangalaenuga korteri (kaasomand 50% ja 50%). Pangalaen lõppeb 2022a. Abikaasa suri ootamatult nov.2019a, olen lesk. Pangalenumaksed lähevad minu kontolt algusest peale, laenu maksmisega probleeme ei ole. Testamenti abikaasal polnud tehtud, kui pikk on see aeg, et pean pärandvara vastu võtma ja mis sellega kaasneb (rahalised kohustused) või on veel mingeid variante? Korter ei kuulu mulle kuna laen ei ole lõpuni välja makstud.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandi avanemisel ehk pärandaja surma korral läheb pärand üle pärijale ja pärijal on seejärel õigus pärandist loobuda. Kui pärija pärandist kolme kuu jooksul peale pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.

Pärimismenetluse algatamiseks tuleb pöörduda notari poole. Pärimismenetluse algatamine maksab 63,90 eurot ning pärimistunnistuse koostamine 102,25 eurot. Notari poole pöördudes saab notar ka täpsustada, millised kulud võivad lisanduda, näiteks üleskutsemenetluse läbiviimise tasu või pärandvara jagamise lepingu koostamise tasu.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas lapselapsed saavad vanaema pärandist loobuda vanaisa kasuks 4 aastat hiljem, sest ei teadnud oma pärimisõigusest?14.10.2020

Abielupaaril on poeg ja tütar. Naine sureb 2015 aastal, nende poeg on surnud juba 1998 aastast. Pojal on 3 poega, kes on kõik vanaema surma ajal täisealised. Nüüd neli ja pool aastat hiljem on vaja vanaisal korteriga tehinguid teha, kuid pärimistehingud on vormistamata. Lapselastega katkesid suhted juba siis kui nad lapsed olid. Kuidas edasi toimida? Kuidas pärand jaotub? Kas lastelastel on võimalik vanaisa kasuks pärandist loobuda kuna nad isegi ei tea, et neil on õigus midagi pärida? Tütar pole samuti pärandist loobunud. Kas kõik nimetatud isikud on nüüd enda teadmata pärandi vastu võtnud?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui saan Teie küsimusest õigesti aru, siis pärandajal testamenti teinud ei olnud ning pärimine toimus seadusjärgselt. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased ehk käesoleval juhul abielupaari tütar. Enne pärandaja surma surnud alaneja sugulase asemele astuvad need alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses surnud alaneja sugulase kaudu ehk surnud poja osa pärivad tema kolm poega. Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Seega päriks seadusjärgselt abikaasa ¼, tütar 3/8 ja kõik pojapojad 1/8 pärandist.

Pärandi avanemisel ehk pärandaja surma korral läheb pärand üle pärijale ja pärijal on seejärel õigus pärandist loobuda. Kui pärija pärandist kolme kuu jooksul peale pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Seega kui pärandaja abikaasa, tütar ja pojapojad ei ole pärandist seaduses sätestatud tähtaja jooksul loobunud, siis loetakse nad pärandit vastu võtnuks. Seda siiski eeldusel, et neile oli pärandaja surm ja nende pärimisõigus teada.

Pärandi tingimuslik vastuvõtmine või sellest tingimuslik loobumine ei ole lubatud. Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas on võimalik seadusjärgset pärimist muuta teiste ütluste alusel, nagu oleks pärandaja eluajal muu kokkulepe?14.10.2020

Tere. Minu vanaema suri üle 2 aasta tagasi, testamenti tal tehtud ei olnud. Vanaema nimel olnud korter pärandus edasi: 50% tema ühele pojale ja 50% teise poja pojale, kuna teine poeg ise oli juba surnud. Nüüd aga on sugulaste kaudu selgunud, et see korter pidi tervenisti jääma sellele ühele elusolevale pojale, kuna teisele pojale kingiti juba aastaid tagasi üks teine samaväärne korter. Kahjuks seda kokkulepet kuskil kirjalikult ei ole, küll aga teavad sellest mitu teist sugulast. Kas üldse on mingit seaduslikku alust nõuda, et see teise poja pojale läinud pool korterit saaks ikkagi sellele elusolevale pojale, nii nagu tegelikult vanaema elu ajal kokku oli lepitud?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Testamendi puudumisel toimub pärimine seadusjärgselt. Seadusjärgse pärimise sätete järgi olid pärima õigustatud poeg ja pojapoeg, nagu küsimuses ka välja tõite. Suusõnaliste kokkulepetega pärimist muuta ei ole võimalik.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas minu emalt päritava korteri müügist saadud raha kuulub minule või meile abikaasaga kahe peale?14.10.2020

Ema pärandab mulle korteri, mina olen abielus. Kas korteri raha peale müüki läheb minu ja minu abikaasa vahel jagamisele? Või on õigus, minul kui pärijal, kogusummale?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Abikaasa lahusvara moodustavad esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel. Seega kuulub päritud korteri müügist saadud raha Teie lahusvara hulka ning Teil on õigus kogusummale.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas saab pärandit vormistada, kui inimene on dementne?14.10.2020

Tere
Selline huvitav seis. Naabrinaine soovib pärandi mulle teha aga talu on kahes osas millest osa kuulub naabrimehele. Elavad koos kenasti. Kui teema üldse esile tõusis, oli naabrimehega kõik ok ja oli asjadega päri aga olin ise ära jne. Kahjuks on nüüd asjad pahasti, kuna naabrimees on dementne ja ei mäleta isegi oma naist. Kuidas sellises olukorras toimida?
Tänud vastamast

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Täisealist isikut, kellel esineb vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või mõni muu psüühikahäire ja kes ei ole seetõttu võimeline kestvalt aru saama oma tegudest või neid juhtima, loetakse piiratud teovõimega isikuks. Isik, kellel on diagnoositud dementsus, ei suuda reeglina iseseisvalt tehinguid teha. Kui notar on veendunud, et osalejal puudub vajalik teo- või otsusevõime, keeldub ta tehingut tõestamast ehk testamenti teha ei saa.

Seega kui Teie naabrimehel ei ole tehtud testamenti ajal, mil ta veel dementne ei olnud, siis toimub pärimine seadusjärgselt. Sellises olukorras on naabrinaisel võimalik oma osa kohta teha testament, millega jätab temale kuuluva vara Teile.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas sissemakseta osaühingu osa on korrektne lisada pärandvara hulka, kui seda sissemakset reaalselt ju pole tehtud ja raha pole?14.10.2020

Tere.

Kui pärandvara hulka kuulub osaühing, mille asutamisel ei ole tehtud sissemakset (ettevõte ei ole kunagi olnud toimiv, kontot ei ole ega ole seal ka vara), siis kas 2500.- eur osamakset on korrektne lisada varade hulka? Reaalselt seda summat ju eksisteeri.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandvara hulka kuulub osaühingu osa sõltumata sellest, et see asutati sissemakset tegemata. Kui pärandaja oli osaühingu ainuosanik, kuulub pärandvara hulka sisuliselt kogu äriühing. 2500 euro suurune osamakse eraldi pärandvara hulka ei kuulu.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kui kaua saab kinnisvara olla surnud inimese nimel, mis võib olla põhjuseks, et kinnisvara ei ole pärijatele üle läinud?14.10.2020

Tere

Oleme otsimas kinnisvara. Leidsime tühjalt seisva maja ja kui otsisime omaniku andmed, tuli välja, et omanik on 5 aastat tagasi surnud (kalmistud.ee andmed). Kaua saab kinnisvara olla surnud inimese nimel? Mis võib olla põhjuseks et kinnisvara ei ole pärijatele üle läinud? Kas mingi aja jooksul läheb kinnisvara, mille omanik on surnud, üle kohalikule omavalitsusele?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kinnisvara ei pruugi olla pärijatele üle läinud põhjusel, et pärijad ei ole algatanud pärimismenetlust. Pärimismenetluse algatab notar ning juhul kui keegi notari poole ei pöördu, siis notar omaalgatuslikult menetlust ei alusta. Seni, kuni menetlust ei ole läbi viidud, ei ole teada pärijad.

Kohalikule omavalitsusele läheb pärand üle juhul kui puuduvad seadusjärgsed pärijad, st pärandaja abikaasa ning esimese, teise ja kolmanda astme sugulased.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas ma saan pärandada korterit, millel on peal pangalaen, ehk siis pärija saaks laenu edasi maksta?14.10.2020

Kas ma saan pärandada korterit, millel on peal pangalaen, ehk siis pärija saaks laenu edasi maksta?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Jah, pärandada saab ka korterit, mis on ostetud pangalaenuga. Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Korteri pärimisel läheb pärijale üle ka pangalaenu tasumise kohustus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas toimub pärimine, kui pärijaks on 2 alaealist last, ema ja isa ei ole abielus, kuid elavad koos viimased 10 aastat?14.10.2020

Tere
Kuidas toimub pärimine, kui pärijaks on 2 alaealist last, ema ja isa ei ole abielus, kuid elavad koos viimased 10 aastat. Varaks on enne kooselu algust kodulaenuga soetatud kinnisvara, mis kuulub emale ning koormatud ka hüpoteegiga, laenu tasuda veel 10 aastat. Lisaks kuulub emale veel päranduse teel saadud kinnisvara ning isale ilma laenuta soetatud kinnisvara.
Kas pärimise protseduur on erinev, sõltuvalt sellest, kas varem sureb ema või isa?

Aitäh

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kuna ema ja isa ei ole abielus, siis ühe poole surma korral ei toimu teise poole pärimist koos lastega. Kui laste ema ja isa oleks abielus, siis seadusjärgse pärimise korral päriks abikaasa laste kõrval minimaalselt ¼ pärandist. Praegusel juhul läheb kummagi vanema pärand lastele võrdsetes osades juhul, kui toimub seadusjärgne pärimine. Täpsemalt läheb näiteks ema surma korral kummalegi lapsele ½ suurune mõtteline osa nii kodulaenuga soetatud kinnisvarast kui ka pärimise teel saadud kinnisvarast. Isa surma korral läheb kummalegi lapsele ½ suurune mõtteline osa isa soetatud kinnisvarast.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal