Pärimisõigus

Kui pärandaja ei ole teinud testamenti või pärimislepingut, käib pärimine seaduse järgselt.

Esimese järjekorra seadusejärgsed pärijad on pärandaja lapsed (PärS § 13 lg 1). Koos lastega pärib seaduse alusel ka pärandaja üleelanud abikaasa võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist (PärS § 16 lg 1 p 1). Seega on pärijad nii lapsed kui ka abikaasa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Kui peate metsa müügi all silmas kinnistu müüki, on vaja PKS § 187 lg 1 alusel kohtu luba tehingu tegemiseks.

Metsamaterjali müügi puhul ei ole kohtu luba vaja, kuid eestkostjal on kohustus valitseda eestkostetava vara hoolsusega, seda säilitada ning võimaluse korral suurendada (PKS § 183 lg 3 I lause).

Tulenevalt PKS § 183 lg-st 3 peab eestkostja kasutama eestkostetava vara eestkostetava huvides. Seega peab metsa müügist saadud raha kasutama eestkostetava huvides.

Eestkostetava surma korral toimub pärimine PärS 2. peatüki ehk § 10-18 alusel esimeses, teises ja kolmandas järjekorras, samuti võib pärija olla üleelanud abikaasa. Teiste seadusejärgsete pärijate puudumise korral on pärijaks pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus, st seda, et lepingu sõlmimisel peavad sellele alla kirjutama nii ema kui ka isa, va kui vanem esindab last üksinda ning tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus, näiteks kui lapse sünni hetkel omavahel abielus mitteolnud vanemad on väljendanud soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele neist või kui üks vanematest on surnud.

Perekonnaseaduse § 187 ja 188 sätestavad teatud juhud, millal on lisaks ühisele esindamisele vaja ka kohtu nõusolekut. Kohtu eelneva nõusolekuta ei või näiteks müüa või kinkida või koormata hüpoteegiga/kasutusõigusega lapse kinnistut, osta lapsele kinnistut, üürida lapse korterit või võtta laenu.

Kohtusse on vaja esitada avaldus ja taotleda kohtu nõusolekut tehingu tegemiseks. Tegemist on nõusolekuga, mille olemasolust sõltub tehingu kehtivus. Vastasel korral on tehing tühine (PKS § 190). Avalduses peab ära põhistama miks on tehingu tegemine vajalik ning mis saab saadud tulust. Kindlasti peab tehing toimuma lapse huvides. Menetluslikult on tegemist hagita perekonnaasjade alaliigiga (TsMS § 550 lg 1 p 6).

Nõue, et eestkostja peab teatud tehingute tegemiseks hankima kohtu nõusoleku, on kehtestatud eestkostetava kaitseks. Selleks, et see kaitse saaks realiseeruda, tuleb kohtul kontrollida konkreetse tehingu, mille tegemiseks nõusolekut taotletakse, asjaolusid ja tagajärgi. PKS § 186 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Vahel kohustab kohus eestkostjat nõusoleku andmise määruses esitama ka aruande selle kohta, kui palju raha võõrandamisest saadi ning kuhu ja millistel tingimustel see paigutati. Selline praktika rõhutab kohtu järelevalvefunktsiooni.

1.Tsiviilkohtumenetlusseadustik sätestab, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist (TsMS § 374). Samas kui kohus leiab, et ühes hagiavalduses esitatud nõuete või hagi ja vastuhagi eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt või kui hagid on liidetud põhjendamatult, võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks (TsMS § 375). Seega võib mõlemad taotlused esitada korraga, kuid peab arvestama, et kohtul on õigus taotlused eraldada, kui selleks esineb mõjuv põhjus.

2.TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita asjas tehtud määrust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. Kohus üldjuhul siiski põhjendab tehingu tegemiseks nõusoleku andmise lahendeid. Kuid mõnel juhul on määrus TsMS § 478 lõikele 2 tuginedes jäetud ka põhjendamata. Seega otsustab kohus, kas nõusolek anda või mitte ning samuti analüüsib taotluses esitatud põhjenduste õiguspärasust (mida müüakse, mis on tehingu hind, miks on tehing vajalik ja kelle huvides see toimub.)

3. TSMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Maakohtu otsus jõustub siis, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul pole kaebust esitatud, või kui kõrgema astme kohtud pole asja
menetlusse võtnud, on jätnud kaebuse läbivaatamata või rahuldamata või on lõpetanud asja suhtes menetluse. Kohtuotsuse jõustumise mõiste sätestab TsMS § 456.

Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Juhul, kui võlgnik ei täida kohtulahendit vabatahtlikult, siis täidetakse otsus sissenõudja avalduse alusel täitemenetluses. Avaldus esitatakse kohtutäiturile, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kus asub võlgniku vara.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Teie kirjeldusest jääb mulje, et vanemad olid sõlminud ühise testamendi. Seega on eeldatavasti tegemist abikaasade vastastikuse testamendiga kolmanda isiku kasuks pärimisseaduse § 90 tähenduses.

Pärimisseaduse § 90 lg 2 kohaselt kui abikaasade vastastikuses testamendis on määratud, et üleelanud abikaasa surma korral läheb tema pärand üle kolmandale isikule, ei ole üleelanud abikaasal, kes on pärandi vastu võtnud, õigust seda abikaasade vastastikuse testamendi korraldust muuta ega oma surma korraks teistsuguseid korraldusi teha.

Seega, kui testamendis on määratud, et teie olete pärija, ei või ema seda korraldust enam muuta.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Kui te olete pärandaja sugulane ning pärite esimeses, teises või kolmandas järjekorras (s.t. et te olete pärandaja laps, vanem või vanavanem), siis läheb pärandist loobumise korral pärand üle teie lastele. See, et nad on alaealised, ei mängi mingit rolli.

Pärandist loobumiseks tuleb vastavalt pärimisseaduse § 118 lg-le 3 esitada notarile avaldus, mille notar tõestab. Pärandist loobumise avaldusse märgitakse valitsuse määruse "Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord" § 13 lg 3 kohaselt:
1) pärandist loobuja ees- ja perekonnanimi ning isikukood ja elukoht;
2) pärandaja ees- ja perekonnanimi, isikukood;
3) pärandaja surma kuupäev ja aasta;
4) pärimisõiguse alus ja seadusjärgse pärimise puhul sugulusside;
5) kuupäev, millal pärandist loobuja sai teada pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest;
6) pärandist loobunu asemel pärima õigustatud isikute ees- ja perekonnanimi, isikukood ning andmed elukoha kohta.

Pärandist loobumisel tuleb esitada avaldus notarile seaduses sätestatud tähtaja jooksul, milleks on pärimisseaduse § 119 lg 1 kohaselt 3 kuud, mida notar võib pärima õigustatud isiku avalduse alusel mõjuva põhjuse olemasolul kas pikendada või määrata uue tähtaja.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Hea küsija!

Pärimisseaduse 3. peatükk „Pärimine testamendi järgi“ nimetab sõnaselgelt mitmes paragrahvis ja lõikes, et testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks korraldusi vastavalt oma viimsele tahtele.

Pärimisseaduse § 6 lg 1 p 3 sätestab, et pärimiskõlbmatu on isik, kes sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast viimse tahte avaldust või samal viisil sundis teda viimse tahte avaldust tegema või tühistama, kui pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada.

Seega ei saa Teie abikaasa nõuda, et teeksite kaasomandis oleva maja Teie osa peale testamendi tema kasuks.

Sundosa reguleerib pärimisseaduse § 104, mis sätestab, et kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandaja oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendatud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.

Kui Teie ei ole abikaasa ülalpeetav perekonnaseaduse mõistes, ei ole Teil sundosa nõuet. Selline nõue võiks olla näiteks alaealistel lastel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

PKS § 80 lg 1 3.lause kohaselt on alanejad sugulased lapsed ja nende järglased.

PKS § 84 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus.

PSK § 95 alusel saab isadust vaidlustada kas ema või lapse hagi põhjal. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise ema või lapse avalduse põhjal.

Kui täiskasvanud lapsed on sündinud abielu ajal, loetakse nende isaks emaga abielus olnud mees ning hetkel on nemad esimese järjekorra seadusejärgsed pärijad PärS § 13 lg 1 mõistes.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Vastavalt perekonnaseaduse § 25-le lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed.

Teie küsimusest ei nähtu, et teie vanemad oleksid sõlminud abieluvaralepingu või et maja kuuluks ühe abikaasa lahusvarasse. Seega pole tähtsust sellel, kelle nimel maja on, kui maja on omandatud abielu jooksul, on tegemist teie vanemate ühisomandiga maja suhtes.

Kui teie isa on teinud testamendi teie kasuks, on teil õigus pärida kogu temale kuuluv osa ehk ½ kogu kinnistust. Teine pool kinnistust jääb teie emale.

Kui aga teie ema peaks enne surema ning ta testamenti ei jäta, toimub pärimine PärS § 13 lg 1 ja § 16 lg 1 alusel ehk ½ emale kuuluvast kinnistust läheb võrdsetes osades jagamisele teie, teie venna ning teie isa vahel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

AÕS § 227 reguleerib isiklikku kasutusõigust elamule ning lõige 1 sätestab, et isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.

Tegemist on servituudiga ehk asjaõigusliku kasutamisõigusega.
Servituudi seadmise leping tuleb sõlmida notariaalselt tõestatud vormis ning teha kanne kinnistusraamatusse. Soovitan teil pöörduda mõne teise notari juurde.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Pärast teie isa surma päris korteri teie ema.

Uuesti abielludes jäi korter teie ema lahusvarasse. Lahusvara moodustavad PKS § 27 lg 2 p 2 alusel esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sh kinke alusel või pärimise teel.

Kui teie ema testamenti ei jätnud, toimub pärimine seaduse alusel (PärS § 10 lg 1).

Esimese järjekorra seadusejärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased (lapsed) ja abikaasa.

PärS § 16 lg 1 p 1 alusel pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi koos esimese järjekorra pärijatega võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist.

Seega, teie olukorras pärivad nii mõlemad lapsed kui ka abikaasa igaüks 1/3 kogu pärandist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee