Pärimisõigus
Küsimus: Kuidas mõjutavad EVP-dega tehtud erastamistehingud pärimisõigusi?18.10.2018
Isa suri, oli abielus surma hetkel emaga. Ema on abielu jooksul saanud pärandusena suvila, mis erastati ema (tema enda ja tema ema) EVP-dega (ka kõikides tehinguga seotud paberites on omanikuna kirjas ainult ema). Samuti on ema EVP-dega erastatud korter (samuti tehingu paberites ja omanikuna ainsana kirjas ema). Lisaks on saanud ema ka kinkelepingu alusel abielu ajal maja, mis müüdi maha. Abielus on määratud ühisvara. Mis nendest läheb seaduse alusel pärimisel kirja kui ühisomand ehk millest kuulus ka 1/2 isale? Ehk mille puhul rakendub pärimisõigus ka lastele. Kas abielu ajal toimunud erastamistega läks ka suvila ja korter ühisomandisse või on see ikkagi lahusvara ja kuulub ainult emale? Ja kuidas on lood kinkelepinguga saadud maja müügist saadud rahaga?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Teie küsimus taandub sellele, mis oli Teie isa lahusvara ja mis oli ühisvara. Lahusvaraks loetakse esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel. Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused - seega ei ole oluline, kes kinnistusraamatusse kantud on või ei ole, kui tegemist on varaga, mis on omanadatud abielu ajal ja ei ole poolte lahusvara, on tegemist ühisvaraga. Seega abielu kestel erastatud ehk omandatud vara on ühisvara. Küll aga tuleb silmas pidada, et seadusest ja kohtupraktikast tulenevalt saab abikaasade ühisvara jagamisel osade võrdsusest kõrvale kalduda, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas toimub pärimine isiku järel kui ta suri enne, kui jõudis oma pärandi vastu võtta?18.10.2018
Kuidas toimub pärimine isiku järel siis kui ta suri enne, kui jõudis oma pärandi vastu võtta ja selle kinnistusregistris registreerida oma nimele? Pärandist loobuda ta ei kavatsenud, kuid suri enne kui pärimisasja algatatud sai.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Seega Teie näite puhul on pärijateks selle isiku pärijad, kes ära suri. Esiteks, pärandit ei pea vastu võtma, sest alates 1. jaanuarist 2009 kehtib Eestis pärimisel loobumissüsteem ehk kui loobutud ei ole, siis on vastu võetud. Kuna kõnealune isik ei olnud pärandist loobunud, siis tema surma korral lähevad kõik tema õigused ja kohustused üle tema pärijatele.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas pean maksuametis deklareerima kogu vara mis isa surmajärgselt pärin (2 autot, korter, raha...)?18.10.2018
Tere!
Kas ma pean maksuametis deklareerima ka kõik vara mis isa surmajärgselt pärin (2 autot, korter, arvelolev raha ja pensionifondis olev raha)? Millise aja jooksul pean deklaratsiooni esitama?
Suur tänu!
Kas ma pean maksuametis deklareerima ka kõik vara mis isa surmajärgselt pärin (2 autot, korter, arvelolev raha ja pensionifondis olev raha)? Millise aja jooksul pean deklaratsiooni esitama?
Suur tänu!
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Seaduse järgi aga maksustatakse päritud vara võõrandamisel saadud kasu. Näiteks kui pärija asub pärandina saadud kinnisasja kasutama viisil, mis ei vasta elukohana kasutamise tingimustele, siis kaotab ta õiguse seda kinnisasja maksuvabalt võõrandada. Sel juhul toimub maksustamine samamoodi nagu oleks toimunud siis, kui pärandaja oleks lõpetanud kinnisasja kasutamise elukohana. Tulude deklareerimisel on maksukohustuslasel õigus pärandvara võõrandamisel maha arvata üksnes pärija enda poolt tehtud kulud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas notari digitaalselt allkirjastatud pärimistunnistus on kehtiv dokument asjaajamiseks?09.10.2018
Tere,
meil küsimus notari poolt väljastatud, tema poolt digitaalselt allkirjastatud pärimistunnistuse kehtivuse üle.
Kuna ei saanud notarisse pärimistunnistuse saamise tehingusse minna, siis notar esitas digitaalsel kujul pärimistunnistuse koos arvega.
Kas käesolev dokument sellisel kujul on üldse kehtiv ja sobib nt. kinnistusametile, ARK-le jm. asutustele esitamiseks? Või oleme ikkagi kohustatud minema notarisse dokumendi kinnitama ja ärakirja saama?
meil küsimus notari poolt väljastatud, tema poolt digitaalselt allkirjastatud pärimistunnistuse kehtivuse üle.
Kuna ei saanud notarisse pärimistunnistuse saamise tehingusse minna, siis notar esitas digitaalsel kujul pärimistunnistuse koos arvega.
Kas käesolev dokument sellisel kujul on üldse kehtiv ja sobib nt. kinnistusametile, ARK-le jm. asutustele esitamiseks? Või oleme ikkagi kohustatud minema notarisse dokumendi kinnitama ja ärakirja saama?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Eelduslikult vastav digitaalselt väljastatud pärimistunnistus sellisel kujul on piisav ja sobib, aga see on juba küsimus vastavatele ametiasutustele - ehk millises vormis dokumendid nende poolt praktikas nõutud on.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kuhu tuleb viia kodus kirjutatud testament pärast testaatori surma?09.10.2018
Tere! Kuhu tuleb viia kodus kirjutatud testament pärast testaatori surma?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas notaril on kohustus teavitada pärimistunnistusest kõiki pärijaid või teavitab ta sellest ainult pärimise sisse andnud pärijat?09.10.2018
Tere
Kas notaril on kohustus teavitada pärimistunnistusest kõiki pärijaid või teavitab ta sellest ainult pärimise sisse andnud pärijat? Pärijad omavahel ei suhtle ning notariga endaga pole võimalik ühendust pidada sest tal otsest kontakttelefoni ei ole ning notaribüroo abiline räägib väga vastuolulist juttu.
Kas notaril on kohustus teavitada pärimistunnistusest kõiki pärijaid või teavitab ta sellest ainult pärimise sisse andnud pärijat? Pärijad omavahel ei suhtle ning notariga endaga pole võimalik ühendust pidada sest tal otsest kontakttelefoni ei ole ning notaribüroo abiline räägib väga vastuolulist juttu.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas on võimalik teha leping, et loobuda vanema hooldamisest ja ühtlasi siis ka loobuda tema võimalikust pärandist?03.10.2018
Tere,
Dementsel vanemal on kolm täisealist last, kes peaksid tema eest võrdselt hoolitsema ja hooldusesse panustama. Kaks last seda ka teevad, kellest ühele on määratud ka eestkoste õigused ja kohustused.
Kolmas aga ei toeta mitte kuidagi ning nüüdseks pikkade omavaheliste vaidluste tulemuseks on otsustanud, et soovib loobuda oma kohustustest vanemat kuidagi hooldada või toetada. Kas tal on selleks mingisugune võimalus? Notariaalselt tagasipöördumatu lepingu vormistamisega loobuda nii hooldus kohustusest kui ka tulevasest varalisest õigusest või kohustusest, mis peaksid kaasnema vanema surmaga?
Või on mõni muu võimalus, kuidas omavaheline notariaalne tagasipöördumatu leping sõlmida, et inimene ei käiks ja ei terroriseeriks ega ootaks koguaeg vanema surma, et vara jagama hakata?
Lugupidamisega
Dementsel vanemal on kolm täisealist last, kes peaksid tema eest võrdselt hoolitsema ja hooldusesse panustama. Kaks last seda ka teevad, kellest ühele on määratud ka eestkoste õigused ja kohustused.
Kolmas aga ei toeta mitte kuidagi ning nüüdseks pikkade omavaheliste vaidluste tulemuseks on otsustanud, et soovib loobuda oma kohustustest vanemat kuidagi hooldada või toetada. Kas tal on selleks mingisugune võimalus? Notariaalselt tagasipöördumatu lepingu vormistamisega loobuda nii hooldus kohustusest kui ka tulevasest varalisest õigusest või kohustusest, mis peaksid kaasnema vanema surmaga?
Või on mõni muu võimalus, kuidas omavaheline notariaalne tagasipöördumatu leping sõlmida, et inimene ei käiks ja ei terroriseeriks ega ootaks koguaeg vanema surma, et vara jagama hakata?
Lugupidamisega
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
Mis puutub pärimisse, siis kedagi pärandist ilma jätta saab testamendi abil, mille saab teha pärandaja. Pärija saab ka alati ise pärandist loobuda ehk vastava avalduse peab esitama see isik, kes ei soovi pärida ehk soovib pärandist loobuda.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas teised pärandi saajad peaksid minule tagantjärgi korvama pärandaja hooldekodu ning matuse kulutusi?03.10.2018
Minu isa suri 2017.aasta septembris. Enne surma elas ta kolm aastat hooldekodus. Eluajal ta testamenti ei teinud, mis tähendas, et tema vara jagati kolme lapse ning abikaasa vahel ära. Pärand jagati võrdselt nelja isiku vahel ära.
Isa viimastel eluaastatel hoolitsesin mina tema eest ning maksin kinni tema hooldekodu kulutused. Lisaks maksin mina ka tema matuse kulud kinni. Pärandi saajad aga arvavad, et nemad ei pea minule hooldekodu ning matuse kulutusi korvama, kuna mina olin isaga kõige lähedasem. Leian, et kui pärijad olid valmis vastu võtma isa vara, siis nad peaksid olema valmis ka maksma minule hooldekodu ning matuse kulutusi. Mainin ära ka, et kui käisime notari juures (pärandit jagamas) siis pärijad ei olnud nõus vabatahtlikult antud kulutusi katma. Mis õigused ja kas mul üldse on enam õigusi nõuda antud kulutusi pärijate käest kui pärand on vastu võetud?
Isa viimastel eluaastatel hoolitsesin mina tema eest ning maksin kinni tema hooldekodu kulutused. Lisaks maksin mina ka tema matuse kulud kinni. Pärandi saajad aga arvavad, et nemad ei pea minule hooldekodu ning matuse kulutusi korvama, kuna mina olin isaga kõige lähedasem. Leian, et kui pärijad olid valmis vastu võtma isa vara, siis nad peaksid olema valmis ka maksma minule hooldekodu ning matuse kulutusi. Mainin ära ka, et kui käisime notari juures (pärandit jagamas) siis pärijad ei olnud nõus vabatahtlikult antud kulutusi katma. Mis õigused ja kas mul üldse on enam õigusi nõuda antud kulutusi pärijate käest kui pärand on vastu võetud?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Praegusel juhul peaks matusekulud jagunema kõikide pärijate vahel võrdselt, kuivõrd pärandvara jagunes võrdsetes osades. Pärandvara suhtes ehk teiste pärijate suhtes oleks võimalik nõuet jaatada juhul, kui Teil oleks pärandaja vastu tekkinud tema eluajal mõni nõue, mida oleks nüüd võimalik pärandvara arvelt rahuldada. Ka tagasiulatuvast ülalpidamiskohustusest ei ole võimalik rääkida, kuivõrd elatisnõude otsustamine peab toimuma isiku eluajal. Järelikult hooldekodu arveid ja muid hoolduskulusid ei ole nende asjaolude järgi hinnates võimalik tagasi nõuda, küll aga on võimalik teistelt pärijatelt nõuda matusekulude hüvitamist ¾ osas.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas on kuidagi võimalik testamendiga jätta alaealine laps ilma laenudega soetatud varast?25.09.2018
Mees on raskesse haigusesse suremas, tal on abikaasa ja 1 ühine alaealine laps. Mehel on autoliising ja kahe peale ostetud laenuga korter, lisaks hoiusel olev raha.
Kas on kuidagi võimalik testamendiga jätta alaealine laps ilma laenudega soetatud varast?
Kas on kuidagi võimalik testamendiga jätta alaealine laps ilma laenudega soetatud varast?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Mis asjakohase registri või asutusega tegu on, kellega ühendust võtta, kui pärandvaraks on korter?17.09.2018
Tere!
Pärimistunnistusel seisab punkt, et pärandvara pärija nimele registreerimiseks tuleb esitada asjakohasele registrile või asutusele vormikohane avaldus ning pärimistunnistus.
Mis asjakohase registri või asutusega tegu on, kellega ühendust võtta? Pärandvaraks on korter.
Pärimistunnistusel seisab punkt, et pärandvara pärija nimele registreerimiseks tuleb esitada asjakohasele registrile või asutusele vormikohane avaldus ning pärimistunnistus.
Mis asjakohase registri või asutusega tegu on, kellega ühendust võtta? Pärandvaraks on korter.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Kuna tegemist on korteri ehk kinnisvaraga, tuleb esitada kinnistamisavaldus kinnistusraamatu kande muutmiseks ehk pärja märkimiseks kinnisasja omanikuna. Kinnistamisavalduse saate esitada internetis kinnistuportaali vahendusel, kuhu peate lisaks avaldusele esitama ka pärimistunnistuse. Kinnistuportaali saab kasutada igaüks sisenedes ID-kaardi või Mobiil-ID kaudu.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal