Pärimisõigus

Lapsevanemana olete oma alaealise lapse seaduslik esindaja. Järelikult on see teie otsustada, kas soovite lapse nimel annaku vastu võtta või mitte. Kui te võtate lapse nimel annaku vastu, siis teoreetiliselt on Teil tõepoolest võimalik seda lapse eest varjata (kuigi kinnistusraamatu andmed on avalikult kättesaadavad). Tasub ka märkida, et seadusest tulenevalt vara, mille laps on omandanud pärimise teel või kinketehingu alusel, peavad vanemad valitsema vara andnud isiku juhiste kohaselt. Vanemad võivad juhistest kõrvale kalduda, kui nende järgimine võib kahjustada lapse huve.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal

Kui üürileping lõpeb veebruaris ära, siis üürnikul ei ole õigust ka lepingu lõppemise ajast alates enam selles korteris elada ning ta peab korteri vabastama. Ehk seadusest tulenevalt tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Küll aga kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist.

Kuna alles pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, siis tuleb kõigepealt pärijatel pärand vastu võtta, et vastavaid toiminguid teha.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Ehk sellisel juhul pärivad võrdsetes osades kolm õde ja 1 poeg (kui on abikaasa, siis ka abikaasa on pärija, kuid PärS § 16 lg 1 p 1 alusel ei saa abikaasa pärida vähem kui ¼ pärandist). Seega pärand jaguneks järgmiselt: kui ka abikaasa on elus: ¼ pärandist abikaasale ja ¾ võrdsetes osades jagatakse 4 lapse vahel ehk iga laps saaks 3/16 pärandist. Kui abikaasat pole, siis iga laps saab võrdsetes osades 1/4 pärandist.

Kui kõnealune poeg soovib oma pärandist konkreetse venna kasuks loobuda, siis oleks mõistlik pärand vastu võtta ja seejärel kinkelepinguga see oma vennale üle anda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Annakutäitja on isik, kellel on kohustus annakuese üle anda. Üldjuhul on annakutäitja pärija, aga pärandaja võib selleks testamendis määrata ka muu isiku. Annakutäitja peab üldjuhul annakueseme üle andma siis, kui tal on see olemas. Erandjuhtum on rahasumma puhul – see tuleb üle anda ka siis, kui sellist summat ei ole annakutäitjal kohe võtta. Siiski ei pea annakutäitja oma varast maksma, vaid annakukorraldus täidetakse pärandvara ulatuses. Kui annakute täitmiseks pärandvarast ei piisa, siis vähendatakse annakuid võrdeliselt nende suurusega nii palju, et iga annak selles osas täidetaks. Annakutäitja vastutab annakuks määratud eseme hävimise või selle väärtuse vähenemise eest, kui see on toimunud tema süül. Sel juhul on annakusaajal õigus annakutäitjalt nõuda kahju hüvitamist.

Annakusaaja on isik, kellel tekib õigus nõuda annakutäitjalt annakueseme üleandmist. See tähendab, et pärandi avanemisel ei saa annakusaaja kohe annakueseme omanikuks, vaid tal tekib eseme suhtes üksnes õigus nõuda selle omandi üleandmist. Omanikuks saab annakusaaja alles siis, kui annakuese on talle üle antud.

Annakusaajal on õigus annak vastu võtta või sellest loobuda. Korraga saab loobuda ühest annakust, annaku osaline vastuvõtmine ei ole võimalik. Kui ühele annakusaajale on määratud mitu annakut, siis võib ta valida, millised ta vastu võtab ja millistest ta loobub.
Kõige mõistlikum on määrata annakutäitjaks keegi kolmas isik, kuna pärijatel võib annaku eseme suhtes olla oma huvi aga kolmandal isikul annaku eseme suhtes mingisuguseid õiguseid ja huvi eelduslikult ei ole.

Kui annakuese on kinnistusraamatusse kantav (nt maja, maatükk), siis pärast pärandi avamist ja annakueseme üleandmist muutub annakusaaja asja omanikuks, sellisel juhul registreeritakse annak tema nimele. Juhul, kui annakuks on vaid mõtteline osa annakuesemest, siis sellisel juhul tuleb kinnistusraamatusse kanda kõik kaasomanikud. Annakueseme omanikuna saate ise valida, kelle nimele see registreerida, kuid enne soovitaks sõlmida eseme suhtes näiteks kinkeleping.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Käesoleval juhul, kui muud moodi testamendis pole määratud, siis pärijad on annakutäitjad ehk nendel lasub kohustus annakuks määratud ese (maa ja kõrvalhoonete kasutusõigus) üle anda. Kui annakuks on määratud õigus, tuleb annakusaajale anda ka selle õiguse alusel saadu. Annaku täitmise nõue tekib pärandi avanemisel. Teil on võimalus annak vastu võtta või sellest loobuda.

Kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. Seega kui kasutusõigust ei ole kinnistusraamatusse kantud, siis uue omaniku suhtes see ei kehti ning temalt Te annaku täitmist nõuda ei saa. Küll aga seadusest tulenevalt, kui annakuks määratud ese on hävinud või selle väärtus on vähenenud annakutäitja süül, on annakusaajal õigus nõuda temalt kahju hüvitamist.

Igasuguseid kokkuleppeid Te võite ilmselgelt pärijatega teha. Kuid siinkohal märgin, et suusõnalise kokkuleppe alusel kindlasti antud juhul tegutseda ei soovita, kuna kahjuks praktika näitab, et selliseid kokkuleppeid kiputakse rikkuma ning hilisem tõendamine on äärmiselt keerukas. Lisaks kõik tehingud, millega kaaspärija kohustub omandama või võõrandama osa pärandvara ühisusest või käsutab sellest temale kuuluvat osa, peab olema notariaalselt tõestatud ja samuti kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse - ehk selliseid tehinguid saab ainult notari juures teha.


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud põhimõtet, mille kohaselt peab kaasomandi lõpetamine toimuma kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades ja kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomanike huvide kaalumisel lähtuma õiglusest ning huvide kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.

Kaasomanikevaheline enampakkumine on põhjendatud eelkõige siis, kui kaasomanikud soovivad küll kaasomandit lõpetada, kuid asja soovivad enda omandisse samal ajal mitu kaasomanikku.

Seega kohtupraktika järgi on Teie kirjeldatu ebaloogiline ehk kaasomanikevaheline enampakkumine ei ole Teie kirjeldatud asjaolude põhjal põhjendatud. Siinkohal aga rõhutan, et antud juhul tuleks kohtumenetluse käigu ja asja materjalidega lähemalt tutvuda, et Teile konkreetsem õiguslik hinnang ja vastus vastava küsimuse osas anda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Tere

Vastab tõele, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt. Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Kaaspärija võib käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest

Seaduse järgi pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid.

Kaasomandi sätted asjaõigusseaduses ütlevad, et kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Seega pärandvara jagatakse vastavalt pärijate pärandiosale. Kui pärijad soovivad pärandvara ühisuse lõpetada ning pärandi hulka kuuluva vara omavahel jagada, tuleb neil sõlmida pärandvara jagamise leping.

Pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija tingimusel, et on teada kõik pärijad. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale.

Seega kui pärijad omavahel kokkuleppele ei jõua, saab nõuda pärandvara jagamist kohtu kaudu.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Tere

Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused.

Oma vastutust saab pärija piirata inventuuri tegemisega – pärast inventuuri tegemist vastutab ta pärandvaraga seotud kohustuste eest üksnes pärandvara ulatuses. Kui pärija inventuuri ei tee ning pärandvarast pärandaja kohustuste täitmiseks ei piisa, vastutab pärija nende kohustuste eest pärandvara ületavas osas oma vara arvel.

Seega pärandi vastu võtnud pärija võib notarile esitada inventuuri nõude. Kui pärija esitab inventuuri nõude enne pärandi vastuvõtmist, määrab notar inventuuri tegija pärast seda, kui inventuuri nõude esitaja on pärandi vastu võtnud.

Pärija võib notariaalselt tõestatud inventuuri nõude notarile esitada ka kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks

Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt, nagu ka kõik sellega seonduvad kohustused. Pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti.

Küll aga näeb seadus ette, et pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest vastutavad pärijad solidaarselt. See tähendab, et võlausaldaja (antud juhul laenuandja) võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnel neist. Seejuures laenuandja ei pea arvestama sellega, mis ulatuses igaüks neist vastutab. Teisisõnu laenuandja võib vabalt valida, millise solidaarvõlgniku vastu nõuet esitada ning seega võib ta väikelaenu tagastamist nõuda ka üksnes Teilt.
Kui üks solidaarvõlgnik täidab kohustuse, läheb talle üle võlausaldaja nõue teiste solidaarvõlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas. Seega antud juhul tuleb Teil panga nõudmisel täita laenukohustused täies ulatuses, mille järel tekib Teil tagasinõue venna vastu temale langevas osas.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal

Alates 1. jaanuarist 2009. a kehtib Eestis uus Pärimisseadus (PärS), mille järgi kehtib Eestis pärimise puhul loobumissüsteem - pärandaja surma korral läheb pärand üle pärijatele automaatselt ning pärijatel on õigus pärandist loobuda.
Enne 1. jaanuaril 2009. surnud isikute puhul kehtis vastuvõtusüsteem, mis tähendab, et pärimiseks pidi pärija pärandi vastu võtma. Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuli esitada pärandi avanemise koha notarile avaldus, mille notar ka tõestas.
Notar andis avalduse esitamiseks tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei võinud olla lühem kui kaks kuud teade kättesaamisest või teadaande avaldamisest. Mõjuval põhjusel võis notar selle tähtaja ka mõistliku aja võrra pikendada, teatades sellest kõigile pärima õigustatud isikutele.
Pärandit ei saanud vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest (ehk pärandaja surmast) on möödunud 10 aastat. Küll aga nägi seadus ette, et kui pärija ei ole vastuvõtmise avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta esitanud, kuid on nimetatud tähtaja jooksul asunud pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tere

Tähtajaline üürileping lõppeb seaduse järgi tähtaja saabumisel ning seda saab erakorraliselt ühepoolselt üles öelda vaid ühe lepingu osapoole lepingu rikkumise tõttu. Seega kui üürnik pole lepingu tingimusi rikkunud ei pea ta enne lepingu tähtaja saabumist välja kolima. Juhul Kui Te olete nõustunud pärandi vastu võtma, lähevad Teile üle kõik pärandaja õigused ja kohustused ja seega peate korteritega tegelema Teie ja maksma ka nendega seotud kulutused. Kui Te ei ole pärandit vastu võtnud kohaldatakse pärandvara hoiumeetmed kuni pärandi vastu võtmiseni ja pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat