Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Millised asjatoimetused mind ees ootavad, kui mulle soovitakse pärandada Prantsusmaalt rahasumma?14.06.2018

Tere, vanaproua Prantsusmaalt, kes on kaotanud oma mehe, on lastetu ja soovib mulle pärandada 800.000 eurot rahasummana. Millised asjatoimetused mul ees ootavad? Ta soovib mu advokaadiga ühendust (kuigi mul pole advokaati siiani), et siis pärandit vormistada. Mida ma peaksin tegema? Tänan

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Üldjuhul on pärandamine ühepoolne tehing, mille jaoks ei ole pärijal enne pärandaja surma vaja mingeid toiminguid teha. Küll aga Prantsusmaal elava pärandaja surma järel toimub pärimine Prantsuse õiguse järgi, seega ka praegu enne surma tehtav testament või pärimisleping peab vastama Prantsuse pärimisõiguses sätestatud vormi- ja sisunõuetele ning ei ole seotud Eesti õigusega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Mis saab mu varaga, kui testamendis on klausel lapse ja venna kohta, kuid kui neid ei ole?31.05.2018

Tere.
Abieluvaraleping on lahusvara. Abielus ühislapsi ei ole, kuid abikaasal eelmisest abielusta on 1 laps.
1) Minul on korter (abielu ajal kinkelepingu alusel soetatud korter). Ma tegin testamenti nii, et kõik mu vara peale surma läheb meie ühisele lapsele, kui aga last ei ole, siis vennale. Kui tulevikus ikkagi ei ole lapsi ega
venda, kas mu abikaasa võib kohtu korras vaidlustada testamenti või mis mu varaga saab?
2) Abikaasal on abielu ajal soetatud korter (lahusvara lepingu alusel korter on tema oma). Kui me vormistame ümber selle korteri lepingut ühisvarale, kas sel juhul minu korter läheb ka automaatselt ühisvaraks?
3) Kui tema korteri leping jääb samaks (lahusvara), mis saab selle korteriga peale tema surma, kui temal on alaealine laps.

Ette tänades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

1) Olukorras, kus testamendijärgne pärimine ei ole võimalik ehk näiteks kui pärijad on surnud, toimub pärimine seadusjärgselt. Kui Teil ei ole lapsi, on Teie seadusjärgseteks pärijateks abikaasa poole vara ulatuses ning vanemad või nende surma korral nende pärijad ülejäänud poole ulatuses.

2) Esiteks, kinketehingu alusel saadud vara on abikaasa lahusvara ka siis, kui abikaasadel on ühisvara vararežiim.

Teiseks, perekonnaseaduse järgi abikaasad võivad omavahelise kokkuleppega lõpetada nende vahel abiellumisel tehtud valiku või abieluvaralepingu alusel kehtiva varasuhte, kehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte või seaduses ettenähtud juhtudel teha muudatusi valitud varasuhtes.

Näiteks võivad abikaasad, kelle vahel kehtib varaühisus, sõlmida abieluvaralepingu, millega tunnistatakse abikaasade ühisvaraks ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluv ese või tunnistada ühe abikaasa lahusvaraks abikaasade ühisvara hulka kuuluv ese. See tähendab seda, et automaatselt ja tagasiulatuvalt lahusvara ühisvaraks ei saa muutuda, selle jaoks tuleb vastava eseme osas pooltel eraldi kokku leppida.

3) Juhul, kui abikaasal ei ole eluajal tehtud testamenti, päritakse seaduse alusel ehk siis Teie abikaasa pärijateks on tema laps poole ulatuses ning abikaasa poole ulatuses.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas saan õigesti aru, et maja pärides ei ole mul tulumaksukohustust?31.05.2018

Soovin täpsustada, et kui testamendiga olen pärinud maja, et siis pärandiga tekkinud kulutuste hulka ei kuulu riigilõiv, tulumaks, mis on seotud maja turuväärtusega. Tulumaks kaasneb, siis kui soovin maja müüa? Samas kui olen sisse kirjutatud samasse majja, siis ei teki ka hiljem tulumaksu kohustust - saan ma õigesti aru?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärimisel saadud vara pealt tulumaksu maksma ei pea. Kinnistu hilisemal võõrandamisel vabaneb tulumaksu maksmisekohustusest juhul, kui kinnisasi on eluruum, mida Te kuni müümiseni kasutasite oma elukohana. Seega oluline ei ole sissekirjutus, vaid see, kas müüja kasutas kõnealust kinnisasja enne võõrandamist reaalselt oma elukohana või mitte.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärijad saavad veel üles astuda või on pärimisel migi aeg mille möödudes läheb vara omavalitsusele?23.05.2018

Tere. Talu omanik suri 2007a. Pärijaid on vald teavitanud 2 korral 2012 ja 2015 kuid keegi pole pärijatena üles astunud. Kas pärijad saavad veel üles astuda või on pärimisel migi aeg mille möödudes läheb vara omavalitsusele?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Mulle jääb Teie küsimusest mulje, et pärimismenetlust ei ole veel algatatud. Pärimismenetluse algatamiseks esitab pärija, pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik notarile vastava notariaalselt tõestatud avalduse.

Menetluse läbiviimiseks avalduse esitamise lõpptähtaega määratud ei ole, kuid paraku ei saa ilma selleta vara omaniku kandeid registris muuta. Pärijad on saanud pärijaks ka ilma avaldust esitamata ja seega on juriidiliselt ka vara omanikud, kuigi registris on vara surnud isiku nimel. Ka juhul, kui pärijad tahavad pärandist loobuda, tuleb notarile ikkagi esmalt esitada menetluse algatamise avaldus, mis käivitab kogu menetluse protsessi.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas käib pärandvara jagamine, mis kuulub meie ühisvarasse, kas saan oma poole müüa?23.05.2018

Kuidas käib pärandvara jagamine, mis kuulub meie ühisvarasse, kas saan oma poole müüa?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandvaraga saavad pärijad tehinguid teha üksnes ühiselt. Iga kaaspärija võib iseseisvalt käsutada (müüa, kinkida, pantida vms) ainult temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest, st tema osa kogu pärandvara ühisusse kuuluvast varast.

Seega Te saate müüa oma poolt kogu pärandvarast. Kui soovite müüa oma poolt mõnest konkreetsest pärandvarasse kuuluvast esemest nagu näiteks kinnisasjast, siis selleks tuleb eelnevalt pärandavara pärijate vahel ära jagada.

Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Kui pärandavara on jagatud, siis saate ka juba Teile kuuluvat osa konkreetsest esemest käsutada ehk muuhulgas ka müüa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas mulle saab pärandada kinnisvara, mis on minu oma juba 9 aastat?18.05.2018

9 aastat tagasi tegi isa mulle kinkelepinguga maja (Tegelikult ostsin ma vennalt tema osa välja). 4 aastat tagasi tegi isa oma abikaasaga vastastikuse testamendis, kus oli ka ära märgitud, mis saab pärandist pärast üleelanud abikaasa surma. Mina pärin selle sama maja, mille ma juba kinkelepinguga sain. Kas nüüd tõesti läheb maja, mis on 9 aastat olnud minu oma, üleelanud abikaasale, niikauaks kuni tema sureb?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Isiku pärandvara hulka kuulub ainult see, mis oli tema surma hetkel tema vara. Kui kinkelepinguga on kehtivalt maja omand üle läinud, ei olnud see enam Teie isa pärandvara hulgas ning ei saa seega ka abikaasade vastastikuse testamendi alusel pärijale üle minna.

Kinnistu kinketehingul on seadusest tulenevaks kohustuslikuks vormiks notariaalselt tõestatud leping. Järelikult, kui Te oma isaga tegite 9 aastat tagasi notariaalselt tõestatud kinkelepingu terve kinnistu omandi üleminekuks, siis on see kinnistu kehtivalt tervikuna Teie omandis ning Teie isa korraldus abikaasade vastastikuses testamendis on ilma õigusliku mõjuta.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas vormistada pärandiga saadud sõidukite müük ja ost?16.05.2018

Tere. Sõbra lesk tahab loovutada sõiduauto haagist, mina olen nõus need omale vormistama, kuidas käib antud juhul vormistamine?
Mis dokumente ja allkirju selleks vaja on? Notar on pärandi paberitesse sõidukid kirja pannud.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Juhul, kui Teie sõbra lesk on kaaspärija ning tegemist on pärandvara ühisusega, siis tuleb arvestada, et kaaspärija ei saa ilma teiste kaaspärijate nõusolekuta autot müüa. Nimelt kaaspärija võib käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest.

Juhul, kui Teie sõbra lesk on ainus pärija või eraldi auto ning haagise pärija, ei ole tal ühtegi takistust auto võõrandamisel. See kehtib samuti juhul, kui pärandvara on pärijate vahel jagatud ning auto omand on pärijale üle läinud. Sõiduauto ning haagise müügileping või kinkeleping on vormivaba tehing, seega pooled võivad ise valida, kuidas leping vormistada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Mis riigi seaduste järgi käib pärimine kui inimene on soome kodakondsusega aga elab eestis?14.05.2018

Tere!
Minu abikaasa on Eestis sündinud kuid tema vanemad olid ingerisoomlased. Abikaasa elab ja töötab Soomes aga nüüd tahab pensionile tulles naasta Eestisse elama. Kuna ta ei teadnud, et Eestis ei tohi olla 2 kodakondsust, sai ta aastaid tagasi Eesti kodakondsuse kõrvale ka Soome kodakondsuse. Kuna aga ta ei ole sünnijärgne Eesti kodanik siis nüüd pandi ta valiku ette, kas Eesti või Soome kodakondsus. Ta on otsustanud jääda Soome kodanikuks ja loobuda Eesti kodakondsusest. Kuid ta tuleb elama Eesti ja küsimus on minul järgmine, kas pärimisasjad käivad Eesti seaduste järgi kui ta peaks surema Eestis või kui suren mina enne, kas siis ikka tema pärib meie vara Eesti seaduste järgi. Nimelt oleme teinud notaris (siis kui ta oli veel Eesti kodanik) ka testamendi üksteise kasuks. Ehk siis lapsed tulevad pärimisringi alles siis kui meist viimane lahkub.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärimismenetlus viiakse läbi selle riigi õiguse järgi, kus oli pärandaja viimane püsiv elukoht. Seega pärimismenetluse viib läbi Eesti notar, kui pärandaja viimane elukoht oli Eestis.

Kui pärandaja viimane elukoht oli välisriigis, viib Eesti notar pärimismenetluse läbi üksnes Eestis asuva vara suhtes tingimusel, et välisriigis ei ole võimalik pärimismenetlust läbi viia või välisriigis läbiviidav menetlus ei hõlma Eestis asuvat vara või Eestis ei tunnustata välisriigis koostatud pärimistunnistust.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas kunagi isale antud "kollased kaardid" võiks minu pärandiosa suurendada?14.05.2018

Tere,
Minu ema ja isa olid seaduslikus abielus. Ema suri 3 aastat tagasi, isa käesoleval aastal. Peale ema surma keegi pärijatest (isa ehk abikaasa, mina ja mu kaks venda) ema pärandist ei loobunud. Nüüd, peale isa surma käisime meie, 3 last notari juures. Avati kaks pärandit - ema ja isa oma. Hetkel on menetlus käimas ja minu arusaamist mööda oleme me kolmekesi selle menetluse lõppedes seisus, kus me kõik oleme kaaspärijad ja on tekkinud pärandvara ühisus. Pärandvaraks on korter, kelle omanikuks kinnisturaamatujärgi oli isa.
Kuidas edasi? Üks minu vendadest ei taha oma osa, vaid soovib, et see mulle jääks. Teine vend tahab pärandist oma osa rahaliselt. Niisiis, tuleks mul 1/3 suurune osa korteri rahalisest väärtusest ühele vennale kompenseerida.
Mina olen oma alaealise lapsega korterisse sisse kirjutatud ja peale ema surma elasin isaga koos. See on minu kodu.
Omal ajal kinkisin ma isale korteri erastamiseks nn "kollase kaardi" alusel osakuid, peaaegu poole vajamineva summa ulatuses. Dokumendid selle kohta on olemas. Kas see ka loeb kuidagi, ma justkui oleks mõtteliselt osa korterist juba erastanud isa kõrval? Kas see vähendaks kuidagi vennale makstava osa suurust?

Ette tänades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Teie ema pärandvarast loobumise tähtaeg on möödas, kuivõrd see on kolm kuud alates hetkest, mil pärija sai teada pärandaja surmast ning enda pärimisõigusest. On oluline mõista, et ema surma korral sai iga laps ¼ abikaasade ühisvarast (abikaasa pärib võrdses osas lastega) ning isa surma järel 1/3 allesjäänud varast.

Teie vend on küll osa ema pärandavast omandanud, kui saab selle soovi korral siiski Teile müügi- või kinketehinguga üle anda. Teie vend saab loobuda ainult isa pärandvarast, mitte aga enda ema omast, samuti on oluline märkida, et Teie vennal ei ole õigust pärandist loobuda Teie kasuks. Juhul, kui Teie vend otsustab loobuda, saavad tema osa pärijateks tema asemel tema lapsed, kui lapsi ei ole, siis Teie ja Teie teine vend.

Eluajal sõlmitud kinkelepingud ei anna seadusjärgsele pärijale nõudeõigust pärandvara või kaaspärijate suhtes, samuti ei suurenda see ühe pärija osa pärandist. Pärandaja lapsel võib olla nõudeõigus pärandvarast õiglase hüvitise saamiseks juhul, kui ta on ühises majapidamises enda töö või varaga abistanud pärandajat ning seeläbi pärandvara väärtust säilitanud või suurendanud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Millise dokumendi peaksime vormistama, et saaksin elukaaslase surma korral tema korterisse elama jääda, et pärijad mind välja ei tõstaks?09.05.2018

Kuidas peaksime toimima olukorras, kus elame elukaaslasele kuuluvas korteris. Soov on, et elukaaslase surma korral saaksin elama jääda sellesse korterisse oma elu lõpuni, korteri pärivad ju lapsed. Elukaaslasel on lahutatud abielust neli last, neist üks alaealine. Millise dokumendi peaksime vormistama või kuidas muudaks olukorda abiellumine? Eesmärk on välistada olukord, kus lapsed nõuavad minu väljakolimist või nende pärandiosa väljamaksmist.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Selleks saab seada isikliku kasutusõiguse elamule. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.

Kui isiklik kasutusõigus on kehtestatud kestusega Teie eluaja lõpuni, siis ei saa keegi nõuda Teie väljakolimist. Isiklik kasutusõigus kehtib kinnisasja igakordse omaniku suhtes. See tähendab seda, et kui kinnisasi edasi müüa, siis jääb isiklik kasutusõigus kehtima.

Abielu olukorda ei muudaks, kuna tegemist oleks sel juhul abikaasa lahusvaraga. Kui isegi oleks ühisvaraga tegemist, siis abikaasa osa pärijad saavad ikkagi nõuda Teilt pärandiosa väljamaksmist. Sellisel juhul oleks võimalus hoopis teha testament, et korter jääks tervikuna Teile.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal