Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas seadus näebki ette, et pärandus läheb jagamisele aga pärandaja kohustused mitte?04.12.2018

Tere
Tahan küsida pärandvara ja sellega kaasnevate kohustuste kohta. Isa suri selle aasta suvel (oli lesk). Pärand läks jagamisele minu ja venna vahel. Teadsime, et isal jäi kohustusteks väikelaen. Notaris saime teada, et tal on pangas ka pensioniosakud, mis väikelaenu katavad.
Notar rõhutas korduvalt, et kõige pealt arvestatakse pensioniosakutest maha isa kohustused ja siis läheb alles jäänud summa jagamisele minu ja venna vahel. Vastasel juhul oleksin kohe pärandist loobunud, sest teadsin venna probleeme kohtutäituriga. Esitasin küsimust ka notaris korduvalt, et laen minu õlgadele ei jääks. Vastus oli alati sama, et põhjust muretsemiseks pole. Nüüd, kui olen asjadega nii kaugele jõudnud, et pangaga asjad korda ajada sain teada, et laen tuleb ainult minul kinni maksta, sest venna pangaarve on arestitud. Ja kuna minu päritav osa ei kata isa laenu, tuleb minul isa laenumakseid jätkata.
Kas on kuidagi võimalik, et pank siiski arvestaks kõige pealt isa kohustused pensioniosakutest maha, et laenu kohustus minule üle ei kanduks?
Kas seadus näebki ette, et pärandus läheb jagamisele aga pärandaja kohustused mitte?
Kas vennal on võimalik arestitud pangaarvelt mingigi summa kätte saada, et aidata vähemalt isa laen ära maksta?
Olen suurpere ema ja ootan väiksematki valguskiirt, et vähemalt isa kohustustega nulli tulla.

Lugupidamisega

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused.

Oma vastutust saab pärija piirata inventuuri tegemisega – pärast inventuuri tegemist vastutab ta pärandvaraga seotud kohustuste eest üksnes pärandvara ulatuses. Kui pärija inventuuri ei tee ning pärandvarast pärandaja kohustuste täitmiseks ei piisa, vastutab pärija nende kohustuste eest pärandvara ületavas osas oma vara arvel.

Seega pärandi vastu võtnud pärija võib notarile esitada inventuuri nõude. Kui pärija esitab inventuuri nõude enne pärandi vastuvõtmist, määrab notar inventuuri tegija pärast seda, kui inventuuri nõude esitaja on pärandi vastu võtnud.

Pärija võib notariaalselt tõestatud inventuuri nõude notarile esitada ka kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks

Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt, nagu ka kõik sellega seonduvad kohustused. Pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti.

Küll aga näeb seadus ette, et pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest vastutavad pärijad solidaarselt. See tähendab, et võlausaldaja (antud juhul laenuandja) võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnel neist. Seejuures laenuandja ei pea arvestama sellega, mis ulatuses igaüks neist vastutab. Teisisõnu laenuandja võib vabalt valida, millise solidaarvõlgniku vastu nõuet esitada ning seega võib ta väikelaenu tagastamist nõuda ka üksnes Teilt.
Kui üks solidaarvõlgnik täidab kohustuse, läheb talle üle võlausaldaja nõue teiste solidaarvõlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas. Seega antud juhul tuleb Teil panga nõudmisel täita laenukohustused täies ulatuses, mille järel tekib Teil tagasinõue venna vastu temale langevas osas.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kui kaua oleks 2005 aastal olnud aega allkirja anda, et oma pärandi osa saada?30.11.2018

Minu abikaasa isa suri 2005a. Tookord oli vist nii, et pidi allkirja andma pärandi vastuvõtmiseks? Minu abikaasa kohe seda allkirja ei andnud. Kui kaua tal oleks olnud aega allkirja anda, et oma pärandi osa saada? Peale tema olid pärijad veel tema vend, õde isa teisest abielust ja teine abikaasa.
Tänan, kui leiate aega vastata.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Alates 1. jaanuarist 2009. a kehtib Eestis uus Pärimisseadus (PärS), mille järgi kehtib Eestis pärimise puhul loobumissüsteem - pärandaja surma korral läheb pärand üle pärijatele automaatselt ning pärijatel on õigus pärandist loobuda.
Enne 1. jaanuaril 2009. surnud isikute puhul kehtis vastuvõtusüsteem, mis tähendab, et pärimiseks pidi pärija pärandi vastu võtma. Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuli esitada pärandi avanemise koha notarile avaldus, mille notar ka tõestas.
Notar andis avalduse esitamiseks tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei võinud olla lühem kui kaks kuud teade kättesaamisest või teadaande avaldamisest. Mõjuval põhjusel võis notar selle tähtaja ka mõistliku aja võrra pikendada, teatades sellest kõigile pärima õigustatud isikutele.
Pärandit ei saanud vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest (ehk pärandaja surmast) on möödunud 10 aastat. Küll aga nägi seadus ette, et kui pärija ei ole vastuvõtmise avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta esitanud, kuid on nimetatud tähtaja jooksul asunud pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
 

Küsimus: Kuidas toimub korteri pärimine kui korteris on üürnik sees?14.11.2018

Tere. Meil käib pärimismenetlus. Küsimus on selles, et lahkunul on 3 kinnisvara. 1 maja ja 2 korterit. Ühes korteris on sees üürnik, kelle üürileping lõpeb veebruaris 2019. aastal. Kuidas nüüd käituda? Kuna korter on ju osa pärandvarast, siis kas peab üürnik välja kolima? Ja kes peaks tegelema korteriga? Kas notar, kes algatas pärimismenetluse? Kui korterid seisavad tühjalt, siis kes peaks maksma sellel ajal kommunaalkulud? Tänud vastamast.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Tähtajaline üürileping lõppeb seaduse järgi tähtaja saabumisel ning seda saab erakorraliselt ühepoolselt üles öelda vaid ühe lepingu osapoole lepingu rikkumise tõttu. Seega kui üürnik pole lepingu tingimusi rikkunud ei pea ta enne lepingu tähtaja saabumist välja kolima. Juhul Kui Te olete nõustunud pärandi vastu võtma, lähevad Teile üle kõik pärandaja õigused ja kohustused ja seega peate korteritega tegelema Teie ja maksma ka nendega seotud kulutused. Kui Te ei ole pärandit vastu võtnud kohaldatakse pärandvara hoiumeetmed kuni pärandi vastu võtmiseni ja pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
 

Küsimus: Kui elukaaslane peaks ära surema, kes maksab tema võlad, abielus me ei ole, kooselust on üks ühine laps?13.11.2018

Tere
Kui elukaaslane peaks ära surema, kes maksab tema võlad? Ametlikult me abielus ei ole. Kooselust on üks ühine laps.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Elukaaslase surma korral on seega pärijaks teie ühine laps, kui tal rohkem pärijaid ei ole. Kuna te pole elukaaslasega abielus, siis teie ei ole tema õiglusjärglane, seega te seaduse alusel ei päri. Elukaaslasel on võimalik teha ka testament, sellisel juhul saab ta ise määrata enda pärijad.

Kuna pärijaks on laps, siis tasub märkida, et pärandi inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik (sh ka laps), kohalik omavalitsusüksus või riik. Kui piiratud teovõimega pärija seaduslik esindaja ei ole pärija huvides pärandi inventuuri taotlenud, vastutab ta isiklikult pärandaja nende võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud.

Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Seega teisisõnu sellist olukorda tekkida ei saa, kus teie ühine laps pärib omale ainult võlad.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas mul on mingit õigust majale või hüvitisele, kui remontisin isa maja, aga ta ähvardab selle kellelegi teisele pärandada?07.11.2018

Tere!
Peale ema surma tegi isa notariaalse testamendi, mille järgi peaksin mina pärima maja, milles praegu koos isa ja oma perega elan. Olen oma perega maja täielikult renoveerinud. Viimasel ajal on isa kiuslikuks muutunud ja on olnud ähvardusi, et pärandab maja hoopis kellelegi teisele.
Ilmselt oleks tal selleks õigus, aga kas ka minu perel on mingisuguseid õiguseid või tulebki oma kodust sel juhul lihtsalt välja kolida?

Tänud vastuse eest

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärimisseadus § § 104 reguleerib sundosa pärimist. Esimese lõike alusel, kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.

Tundub, et käesoleval juhul Teie isal teie suhtes kehtivat ülalpidamiskohustust ei esine, seega sundosa Te nõuda ei saa.

Seega antud juhul saab kõne alla tulla hoopis lepinguväline võlasuhe - ehk tehtud kulutuste hüvitamise nõudes. Kas ja mis ulatuses, selleks tuleb täpsemalt juba konkreetseid ajsaolusid hinnata.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
 

Küsimus: Kas ma pean pärandi täielikult vastu võtma ja siis autod, maja ning raha uuesti ümberkirjutama, kui tahan neid lastele anda?07.11.2018

Tere!
Kas ma pean pärandi täielikult vastu võtma ja siis autod, maja ning raha uuesti ümberkirjutama, kui tahan neid lastele edasi anda?
Pärijaks on üks inimene (elukaaslane). Lapsed täisealised ja kellelgi nõudeid, vastuväited ei ole. Soov oleks vara siiski jagada ka lastega (nõusolek on saavutatud). Kas ma pean pärandi täielikult vastu võtma ja siis autod, maja ning raha uuesti ümberkirjutama? Soov oleks, et hoida kulusid kokku saaks kohe auto kirjutada pojale, raha ja pension anda tütrele (maksab ise pensioni väljavõtmisel tulumaksu) ning maja endale jätte (koos võlgadega). Kas seda saab notaris nii vormistada või pean siiski kõik vastu võtma ja siis uuesti ümber vormistama?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Selleks, et Teie soov realiseerida, on siiski vaja pärandvara vastu võtta. Nagu ma aru saan, olete Te ainukene pärija. Sellisel juhul pärandvara jagama ei pea ning Te muutute nende asjade ainuomanikuks ehk saate vabalt kõnealuseid esemeid käsutada. Seega saate vormistada kinkelepingu auto kinkimise kohta pojale (vajalik omanikuvahetuse vormistamisel Maanteeameti teenindusbüroos). Raha saate anda tütrele niisama, selle jaoks lisatoiminguid vaja ei ole. Majaga probleemi ei nähtu, kuna pärandi vastuvõtmisega jääb see teie omandisse.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
 

Küsimus: Kas oma pärandiosa kinkimiseks on mingi kindel aeg?06.11.2018

Pärast abikaasa surma loobusin 3 kuu jooksul oma sundpärandi osast, mis tuli mulle automaatselt. Kavatsen oma osa kinkida, aga seoses sellega tekkis mul küsimus: kas kinkelepingu vormistamiseks on mingi kindel ajavahemik või on see minu valik, millal vormistan (surmast möödub nov. 6 kuud)? Kas pean vormistama kinkelepingu notari juures, kus esitasin loobumise ja kelle juures tütar sai oma osa kohta pärimistunnistuse. Kas on mul õigus vormistamiseks teises notaribüroos?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui loobusite enda pärandi osast, siis te ei saa seda kinkida, kuna teie asemele asub järgmine pärija seadusjärgse pärimise regulatsiooni järgi.

Juhul kui te loobusite vaid mingist pärandi osast, siis enda päritud osaga saate teha nii nagu soovite, kuna selle omandiõigus on teile üle läinud. Kui pärimismenetlus on läbi viidud ning te olete asja pärinud, siis saate vormistada soovitud kinkelepingu. Kinkeleping sõlmitakse üldjuhul kirjalikus vormis. Kinkeleping tuleb sõlmida notari juures, kui seadusest tulenevalt on notariaalne tehingu vorm ette nähtud - näiteks kui tegemist on kinnisasjaga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
 

Küsimus: Mida peaks ette võtma, et kõik pärijad saaks majja, kuna ühel pärijal on võti ja ta ei lase teisi sisse, nii ei saa ka maja müüa?18.10.2018

Oleme saanud mitme pärija peale päranduseks maja, mida plaanime müüa ja kõik pärijad on sellega ka nõus. Probleem selles, et maja võti on ainult ühe pärija käes ja ta keeldub seda teistele andmast (st. majas saab käia ainult tema). Samas peaks kõigil ühisomanikel olema võti ja õigus majja siseneda. Sellise tegevusega on takistatud ka müügiga seotud toimingud. Mida peaks sellises olukorras ette võtma, et tagada kõigile ligipääs pärandvarale?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kui kohtuväliselt see ei õnnestu, siis ei jää muud üle, kui pöörduda vastavasisulise nõudega kohtusse.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
 

Küsimus: Kas pärandvara ühisust saab jagada ilma ühe poole kokkuleppeta?18.10.2018

Tere,
Kas pärandvara ühisust saab jagada ilma ühe poole kokkuleppeta?
Ette tänades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Seega selleks, et pärandavara jagada kohtuväliselt, on vaja kõigi kaaspärijate nõusolekut ja kokkuleppele jõudmist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
 

Küsimus: Kas mul on pärimisõigus, kui elukaaslasega juhtub halvim või õigus on ainult tema lastel?18.10.2018

Tere!
Olen vabaabielus üle 20.a Meil ühiseid lapsi pole. Mul on eelmisest abielust 2 täiskasvanud last ja elukaaslasel samuti 2 täiskasvanud last eelmisest kooselust. Kas mul on pärimisõigus, kui elukaaslasega juhtub halvim või õigus on ainult tema lastel?
Lugupidamisega

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui Teie elukaaslane ei määra Teid pärijaks testamendiga, siis kohaldub seadusjärgne pärimine. Sellisel juhul ei päri Teie ega Teie lapsed, kui nad ei ole just Teie elukaaslase poolt lapsendatud. Selleks, et Te saaksite pärida seaduse järgi, peate Te olema abielus.

Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Seega kokkuvõtvalt pärivad antud juhul ainult tema lapsed.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal