Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas osaühingu peab pärandama tervikuna ühele pärijale või on võimalik osaühingut reaalosadena jaotada pärijate vahel?07.10.2015

Kas osaühingu ainuisikuline osanik saab pärandada OÜ-le kuuluvast varast kindlat reaalosa? Osaühingule kuuluv reaaosa korter asub Tallinnas ja laohooned teises linnas. Korteri soovin pärandada ühele pärijale ja laohooned teisele. Mulle on arusaadav pärandamise ja testamendi põhitõed, aga selgusetu on osaühingu jagamine pärijate vahel. Kas kindlasti peab OÜ tervikuna ühele pärijale pärandama või on võimalik osaühingut reaalosadena jaotada pärijate vahel?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Isikul on võimalik testamendis sätestada, kes on isiku pärijad ja kui suur on nende pärandi osa. Antud juhul saaks kindlaks määrata ka ainult osaühingu osade pärijate ringi ja iga pärija osa suuruse ning selle esemelise koosseisu osaühingus. Testamendiga võib teha ka muid korraldusi.

Kuigi küsimuses ei ole mainitud, kas pärandada sooviv isik on abielus või mitte, tuleks jaatava vastuse korral ka seda arvestada, et pool osaühingust kuulub abikaasale ning sel juhul ei saa pärandada sooviv isik otsustada kogu osaühingu vara pärandamist, vaid saab pärandada vaid poole osaühingule kuuluvast varast.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas saab teovõimetu inimene oma kodust testamenti uuendada, kas eestkostja kaudu?07.10.2015

Tere! Oleme lastetu abielupaar, soovime vara pärandada oma äranägemise järgi. Oleme seni teinud koduse testamendi ja seda kuue kuu möödudes uuendanud. Nüüd aga lugesin siin kellegi küsimusest välja, et juhul kui inimene peaks jääma teovõimetuks, pole võimalik testamenti uuendada. Kas see tähendab, et selle olukorra vältimiseks on ainus võimalus teha notariaalne testament? Või määratakse teovõimetule isikule eestkostja (nt abikaasa) kes saab testamenti uuendada? Kas selleks peaks olema eestkostjale tehtud volitus?
Koduse testamendi uuendamisel on iga kuue kuu tagant tulnud teha muudatusi vastavalt vara hetkeseisule. Notariaalne testament tundub selles mõttes keeruline.
Suur tänu vastuse eest!

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui vähegi võimalik, on parem teha alaliselt kehtiv testament notari juures. Mis puudutab vara hetkeseisu muutusi, siis selles osas võib isik teha selgesõnalised edasilükkava või äramuutva tingimusega või määratud tähtajaga korraldused.

Kuna antud juhul ei ole selge, millist vara (kinnis- või vallasvara) ning milliseid muudatusi silmas peetakse, oskaks notar kõige paremini selgitada, kuidas testamendis isiku korraldused arusaadavaks teha nii, et seda ei oleks vaja iga poole aasta tagant muuta vastavalt vara hetkeseisule.

Sellisel juhul langeks ära ka piiratud teovõime probleem, sest notar kontrollib testamendi tegemise ajal ka isiku teovõimet ning testamendi võimalik vaidlustamine argumendil, et isik oli peale testamendi tegemist piiratud teovõimega, ei mängiks enam rolli testamendi kehtivuse osas.

Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 73 ei mõjuta tahteavalduse kehtivust asjaolu, et tahteavalduse tegija, antud juhul testaator, muutus pärast tahteavalduse tegemist piiratud teovõimega isikuks.

Kui peaks aga esinema olukord, et isik on juba testamendi tegemise või selle uuendamise ajahetke seisuga piiratud teovõimega, siis on selleks vaja eestkostja nõusolekut.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas jagunevad osaühingu osad pärimisel abikaasa ja laste vahel?25.09.2015

Kui firma ainuomanik sureb ning testamenti ei ole tehtud. Kuidas jagunevad osad tema abikaasa ja 4 lapse vahel? Hetkel on firma ühisomand, aga on soov jagada firma kindlateks osadeks.
Kas pärijad võivad osade suurused ise kokku leppida või need jaotuvad kindlalt pärimistunnistuse alusel?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Juhul, kui isikul ei ole testamenti tehtud, toimub isiku vara pärimine seaduse järgi ning antud juhul järgnevates osades:

Üleelanud abikaasa pärib 1/4 (PärS § 16 lg 1 p 1) kogu varast; 4 last pärivad ülejäänud 3/4 võrdsetes osades, igaüks vastavalt 3/16 (PärS § 13 lg 5).

Kuna osaühing kuulub abikaasadele ühiselt, siis ühe abikaasa surma korral jaotatakse ära vaid selle isiku osa, kes suri ehk 1/2 ettevõttest, kuna 1/2 kuulub üleelanud abikaasale. Sellest 1/2-st saab üleelanud abikaasa automaatselt veerandi ehk 1/8. Seega on üleelanud abikaasa osaühingu osa suuruseks peale pärimist 5/8. Ülejäänud 3/8 osaühingust läheb võrdsetes osades jagamisele nelja lapse vahel ehk iga lapse osa suuruseks on 3/32.

Kui isik soovib, on tal võimalik teha testament (võimalik ka abikaasade vastastikune testament) ja seal sätestada, kes on isiku pärijad ja kui suur on nende pärandi osa. Antud juhul saaks kindlaks määrata ka ainult osaühingu osade pärijate ringi ja iga pärija osa suuruse osaühingus. Testamendiga võib teha ka muid korraldusi.

Pärimistunnistus ei lõpeta ega tekita omandiõigust, sel ei ole õigustloovat tähendust. Pärimistunnistusega tõendatakse õigust, mis pärijal juba olemas on ning see on tekkinud kas seadusjärgselt, testamendi või pärimislepingu alusel. Sellest tulenevalt kajastab pärimistunnistus pärandi vastuvõtnud pärija isikut, tema pärimisõiguse alust ja ulatust ning tema õiguse piiratust või piiramatust.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas lapsel on õigus osale pärandile, kui teda testamendis märgitud ei ole?09.09.2015

Tere! Kui abikaasad soovivad teha testamendi, et ühe surma korral läheks varade jaotus teisele abikaasale 100%. Abieluvara on lahus.
1. Kas ühe abikaasa alaealisel lapsel on ka õigus oma vanema kaotuse puhul testamendi mingile osale tema alaealise elu perioodil pärast vanema kaotust ja millal?
2. Kas täisealisel lapsel on vanema kaotuse puhul varadele õigus kui testamendis seda ei ole fikseeritud? Alaealine laps elab eraldi teise vanema juures ja makstakse elatist. Abielupaaril endal lapsi ei ole.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Vastuseks esimesele küsimusele: Jah, alaealisel lapsel on vanema surma korral õigus sundosale pärimisseaduse § 104 kohaselt, mis sätestab, et kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.

Seega teie abikaasa surma korral, kui tal on sel ajal mõni alaealine laps, siis on tal õigus sundosale pärandist. Sundosa suurus PärS § 105 lg 1 kohaselt on pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad. Nt kui teie abikaasal on kaks last ning te olete surma hetkel abielus, siis päriks igaüks 1/3 pärandvarast, sundosa oleks sellisel juhul pool sellest ehk 1/6. Sundosa saajateks võivad olla ka nt vanemad, kelle suhtes pärandajal on surma hetkel ülalpidamiskohustus.

Vastuseks teisele küsimusele: teatud juhtudel võib ka täisealisel lapsel olla sundosa nõudeõigus. Ülalpidamist saama õigustatud isikuteks on PKS § 97 järgi alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ise ennast ülal pidama.

Kui selline isik on pärandaja surma hetkel olemas, st pärandaja on kohustatud talle ülalpidamist pakkuma, siis on tal sundosa nõudeõigus. Vastasel juhul ei ole ka lastel õigust pärandvarale.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas peab notar toimima, kui surnud isiku kontolt on üks pärija raha välja võtnud?08.09.2015

Tere! Peale isa surma oleme tema abikaasaga pärijad. Isal oli pangakonto ja abikaasa võttis raha välja ilma teavitamata notarit, öeldes lihtsalt, et seal polnud midagi, ainult matusekuludeks jagus. Kas see on seduslik või oleks pidanud notar pärimismenetluse käigus panga väljavõtte tegema, see peaks ju ka ühisvara olema ja kas notar oleks pidanud teavitama teisi pärijad (isa lapsi, õde ja vend kinkisid isa abikaasale oma osa). Nüüd see abikaasa ähvardab mind maamaksuga jne. Ta tahab, et kingiksin oma osa talle.
Sooviksin veel teada kas isa abikaasale kuulub 50% pärandist kui isa ostis maja oma nimele ja abiellusid alles kolme aasta pärast, minu teada polnud neil mingit abielulepingut.
Veel on isal firma, kus abikaasa osalus on 40% ja isa osalus oli 60%, siiani on see registris, kuid abikaasa väidab, et on eelmine aasta arvelt maas, notari ütluse kohaselt on veel registris. Sooviksin teada kui praegu lõpetab abikaasa selle firma, kas siis on ta ikka ju ühisvara hulgas?
Mul pole midagi isa abikaasa vastu, kuid tema käitumine ja ähvardamine on väga imelikud. Ta teeb selgeks kui vaene ja segi isa oli, kuigi päev enne surma käis vend isa juures ja ta oli täiesti normaalne, samuti oli isa väga heal järjel, tal oli alati raha üle keskmise, ma ei mõista miks see abikaasa niimoodi käitub. Mulle on jäänud mulje nagu ta kardaks midagi.
Sooviksin teda kuidas ma peaks käituma ja millest alustama, mida ma pean tegema, et see olukord normaalselt lahendada. Palun vastake veel millised on minu õigused?
Ette tänades ja kõike head soovides
Lugupidamisega

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui ma teie selgitustest õigesti aru sain, siis pärisite teie 1/4 ning isa abikaasa 3/4. Tulenevalt pärimisseaduse § 131 lg-st 2 kannab iga pärija pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma pärandiosa suurusega. Sama paragrahvi esimesest lõikest tuleneb, et pärija kannab pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel. Seega kantakse matusekulud esmalt pärandvara arvelt vastavalt iga pärija osale. Kuid notar saab kindlaks teha kui palju oli pärandajal surma hetkel pangakontol raha ja kui palju ära võeti. Siis peaks vaatama kas see äravõetud summa kattis matusekulud või võttis pärandaja abikaasa pangakontolt rohkem raha. Seega peaksite pöörduma notari poole kui teil on kahtlus, et pärandaja abikaasa võttis matusekulude katteks rohkem pärandvara kui oli vajalik.

Maja kohta pean vajalikuks märkida, et kui isa abikaasa pärib 3/4 pärandvarast (esialgu pärisid kõik, so teie, isa abikaasa ja teie õde ja vend igaüks 1/4, siis kui õde ja vend enda osa pärandist isa abikaasale kinkisid, siis järelikult pärib isa abikaasa 3/4 pärandvarast ning teie jätkuvalt 1/4), siis järelikult pärib ta rohkem kui 50% pärandvarast, sh ka majast, st 75% majast (ja pärandvarast) pärib isa abikaasa ning 25% Teie. Kui maja oleks soetatud abielu ajal, siis oleks tegemist abikaasade ühisvaraga ning pärimisele kuuluks sellisel juhul surnud abikaasale kuuluv osa, ehk 50% majast. Käesoleval juhul on tegemist siiski isa lahusvaraga, kuivõrd see osteti enne abielu sõlmimist ning pärimine toimub eelnevalt nimetatud osade alusel.

Teie isale ja tema abikaasale ühiselt kuulunud äriühingu puhul kuulub pärandvarasse isa osalus ehk 60%, sellest omakorda 3/4 pärib isa abikaasa ning 1/4 Teie. Kui äriühing oli teie isa surma ajal olemas, siis kuulub tema osa sellest äriühingust pärandvara hulka. Pärandvara kindlaksmääramisel lähtutakse pärandaja surma ajast ehk mis vara kuulus pärandajale tema surma hetkel. Seega kuulub pärimisele ka teie isa osa äriühingust (mitte tema abikaasa osa).

Kuid oma õigustest parema ülevaate saamiseks soovitan pöörduda notari poole, kes pärimismenetlusega tegeleb, tema oskab teie õigusi teile kõige paremini selgitada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas see võib olla tõsi, et pärimise vormistamata jätmise tõttu tuli maja vallalt tagasi osta?08.09.2015

Tere! Minu vanaema (majaomanik) suri 1985a. Tema lapsed elasid majas edasi aga kumbki ei vormistanud seda enda nimele. Testamenti tehtud ei olnud. Minu ema esitas kinnistamisavalduse juunis 2002a. Ta väidab, et kuna nii kaua ei olnud maja kellegi nimel, läks see valla kätte ja ta pidi oma ema maja uuesti välja ostma. Kas see võib olla tõsi?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

1996. a vastu võetud pärimisseaduse § 168 kohaselt kui pärand on avanenud enne 1998. a 1. jaanuari (teie juhtumi puhul juba 1985. aastal) ning ei ole seadus- ega testamendijärgseid pärijaid või ükski pärija ei ole pärandit vastu võtnud ja pärandvara ei ole riigile üle läinud, kohaldatakse PärS § 18 sätteid.

Teie juhtumi puhul järelikult ei võtnud pärima õigustatud isikud pärandit vastu, st kui testamenti ei ole tehtud, siis toimub pärimine seaduse järgi ehk esimeses järjekorras pärivad pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed, kui neid ei ole, siis pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased (ehk pärandaja õed-vennad) jne. Kuivõrd keegi pärima õigustatud isikutest, antud juhul teie vanaema lapsed, ei võtnud pärandit vastu, siis kohaldatakse PärS § 18, mille kohaselt kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus ehk siis vald.

Seega on selline juhtum täiesti õiguspärane, kuna varasemalt pidid pärijad ise aktiivselt käituma, et pärandit vastu võtta. Tänaseks on loodud vastupidine süsteem, et kui isik ei soovi pärida, peab ta sellest loobuma, kui ta seda ei tee, siis loetakse pärand vastu võetuks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas ma saan tõestada, et olen osa päritava vara (maa) eest ise maksnud?24.08.2015

Tere. Läheb isa vara jagamiseks kolme osapoole vahel. Osa päritavast varast on aga minu ostetud EVP-de eest. Kuidas ma saan tõestada, et olen osa vara (maa) eest ise maksnud ja kas see üldse loeb, kui vara on isa nimel? Kas pean hakkama teistega nüüd jagama enda ostetud vara või selle vara osaliselt hoopis hüvitama?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Juba 1993. aastal vastuvõetud asjaõigusseaduse § 119 lg 1 kohaselt peab kinnisasja omandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Kui notariaalset müügilepingut ei ole sõlmitud ning kinnistusraamatust nähtub, et isa on maa omanik, siis lähtutakse kinnistusraamatu õigsuse eeldusest, mille kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse.

Seega kuulub maa isa omandisse ning seeläbi ka pärandvara hulka, st vara kuulub jagamisele nende kolme pärima õigustatud isiku vahel. Ehk kui tegemist on ikka teie isa varaga, siis tuleb seda jagada vastavalt Eesti pärimisõigusele vaatamata sellele, kes selle ostis või selle eest maksis.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas saan müüa ilma abikaasa nõusolekuta majaosa, mille pärisin juba abielus olles nõukogude ajal kuid maa erastasime hiljem?19.08.2015

Tere!
Sain päranduseks kolmandiku maamajast veel nõukogude ajal. Sel ajal maad ei erastatud ja maa erastamine on tehtud hiljem. Mõlema protseduuri ajal olin ametlikult abielus. Nagu aru saan, on majaosa lahusvara, aga sinna juurde kuuluv maa ühisvara. Kas mul on majaosaga võimalik teostada mingeid toiminguid (näiteks müüa) ilma abikaasalt nõusolekut küsimata või kuuluvad majaosa ja maa nüüd lahutamatult kokku? Abikaasaga me reaalselt koos ei ela juba ammu ja mul ei ole õnnestunud teda ka üles leida.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärandina saadud vara on abikaasade lahusvara. Seega oli majaosa tõepoolest Teie lahusvara.

Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et abielusuhte ajal maa ostueesõigusega erastamise korral tekib erastatud maale PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisomand ka siis, kui hoone, mille juurde maa erastati, kuulus ühele abikaasale lahusvarana.

Seega maa on Teil ühisomandis. Ehitise juurde maa erastamisel ja kinnistamisel muutub elamu maatüki oluliseks osaks ja lakkab olemast vallasasjana kui iseseisev õiguskäibe objekt. Kuna maa kinnistati abielu jooksul, saab kinnistu mõttelisest osast abikaasade ühisvara. Abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Seega on Teil kinnistuga tehingute tegemiseks vaja abikaasa nõusolekut.

Viide Riigikohtu lahendile: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222505835

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas jaguneb pärand minu ja ema vahel isa surma korral?18.08.2015

Tere!
Isa suri, testamenti ei olnud; kogu vara oli ema-isa abielu ajal soetatud, mina olen ainuke laps. Kuidas jaguneb pärand ema ja minu vahel? Algselt sain notari jutust aru, et jaguneb 3/4 emale ja 1/4 minule; pärimistunnistuses on aga kirjas 1/2 emale ja 1/2 minule?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärimistunnistuses on kõik õigesti kirjas, samuti ka notar selgitas teile teie õiguslikku olukorda õigesti.

Seaduse järgi pärib pärandaja üleelanud abikaasa võrdselt pärandaja lapse osaga. See tähendab, et pool teie isa varast (mis on pool teie vanemate ühisvarast) kuulub teile ja teine pool emale. Isa surmaga läks jagamisele temale kuulunud 50% ühisvarast, millest poole saite teie, poole aga teie ema.

Seega pärandvara lähebki jagamisele 50:50 teie ja teie ema vahel, kuid teie ema ja isa ühisvara kuulub nüüd 75% ulatuses teie emale ning 25% ulatuses teile. Ehk pärimistunnistuses on kirjas isa pärandvara jagunemine, notar aga kirjeldas teie vanemate ühisvara jagunemist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kui ema testamenti ei tee, kas siis lapsena olen pärija ainult mina või ka tema õde ja õelaps?17.08.2015

Tere.
Paluksin nõu. Ema poolt oleks mul pärida 2-toaline korter. Emal on abielu lahutatud juba 40 aastat tagasi ja mina olen ainus laps. Emal on kolmest õest-vennast elus veel üks õde. Ema pole veel testamenti teinud ja teda huvitabki, et kui ta testamenti ei tee, et kas siis pärija olen ainult mina või võib pärijana üles astuda ka tema õde ja õelaps? Ja kuidas on pärimistasudega. Kas ma pean pärandimaksu maksma nii testamendiga kui ka ilma testamendita? Ja kui suur on üldse pärandimaks? Või oleks kasulikum teha hoopis kinkeleping?
Suur tänu vastamast.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esimese järjekorra seadusejärgsed pärijad on pärandaja lapsed (PärS § 13 lg 1) ehk teie oletegi pärija.

Pärandimaksu Eestis ei ole. Küll aga kaasneb pärandi vastuvõtmisega nt notaritasu.

Kui te peate aga pärandimaksu all silmas tulumaksu pärandina saadud vara müügist, siis tõepoolest nii see on, et TuMS § 15 lg 1 alusel maksustatakse tulumaksuga kasu võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme müügist või vahetamisest. Tulumaksu maksumäär on 20%. Samuti tekib tulumaksu tasumise kohustus kui omandate korteri kinke teel ning selle võõrandate.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee