Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas müüa pärandina saadud kaasomandit, kui teisi pärijaid ei saa kätte?03.11.2020

Tere!
Sain testamendiga vanaemalt päranduseks maa 2012. aastal, mis on praeguseni registris kaasomandis vanaema 2008 aastal surnud vennaga. Kuna vanaema vend elas Rootsis, siis on tema pärijateks tema 2 last. Seni ei ole nad pärandit Eestis oma nimele vormistanud. Käisin tasuta nõustamisel ja sealt öeldi, et 2008 kehtis veel vana pärimisseadus, mille järgi oleksid pärijad pidanud pärandi vormistama Eestis 6 kuu jooksul. Mul on pärand korrektselt vormistatud ja olen ka maamaksu tasunud. Kas teised kaasomanikud ka maamaksu tasunud on, seda ma ei tea. Mul ei õnnestu nendega kontakti saada, kuid tahaks sellest kaasomandist vabaks saada st. minule kuuluva maa maha müüa. Mis on minu võimalused ja kuidas peaksin edasi tegutsema?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärimismenetluse algatamiseks saab avalduse esitada ka muu pärandvara suhtes õigusi omav isik. Seega on ka Teil õigus pöörduda notari poole, kes algatab pärimismenetluse, pärast mida saate teada pärijad ehk teised maa kaasomanikud.

Esiteks on Teil võimalik oma mõtteline osa kaasomandist võõrandada, tuleb aga arvestada, et kui mõtteline osa müüakse isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel omanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Teine kaasomanik ei saa nimetatud ostueesõigust kasutada, kui mõttelist osa müüa sooviv kaasomanik müüb oma osa alanejale sugulasele või vanemale. Kinnisasjade puhul kehtib ostueesõigus kaks kuud. Kui olete leidnud sobiva ostja, siis tuleb Teil ostueesõigust omavat isikut viivitamata teavitada ning seejärel saab kaasomanik kahe kuu jooksul otsustada, kas kasutab ostueesõigust või mitte.

Lisaks on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi lõpetamine on võimalik ka kohtu kaudu. Selleks tuleb Teil hagiavaldusega kohtusse pöörduda ning nõuda kaasomandi lõpetamist. Hagiavalduses tuleb märkida ka kaasomandis oleva asja jagamise viis. Kaasomand on võimalik lõpetada kas reaalosadeks jagamisega, anda asi ühele või mitmele kaasomanikele, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas vormistada dementse abikaas saadud pärandit, kes saab teda esindada?03.11.2020

Tere!
1.Abikaasa on oma lahkunud ema maja pärija. Abikaasa on dementne, sügava puudega. Kuidas vormistada tehingut, kas selleks mina kui seaduslik abikaasa pean olema tingimata eestkostjaks vormistatud või saab ka teisiti?
2.Kui pikk on pärandi vastuvõtmisel vormistamise tähtaeg. Enne oli 10 aastat. Kuulsin, et see enam ei kehti. Ema suri 2020 aastal.
Tänan

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Piiratud teovõimega isik saab olla pärijaks. Kui pärija ei ole võimeline aru saama oma tegudest või neid juhtida, oleks vajalik eestkoste määramine. Abikaasana saate Te eestkoste seadmiseks esitada kohtule avalduse ning paluda Teid eestkostjaks määrata. Eestkostjal on muuhulgas kohustus hoolitseda piiratud teovõimega isiku vara eest.

Pärandi avanemisel ehk pärandaja surma korral läheb pärand üle pärijale ja pärijal on seejärel õigus pärandist loobuda. Kui pärija pärandist kolme kuu jooksul peale pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamist ei loobu, siis loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Pärimine tuleb siiski notari juures vormistada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas lõpetada kaasomand, kui kaasomanik on aastaid tagasi surnud?03.11.2020

Tere,

Omandasin 2019 kohtutäituri enampakkumiselt mõttelise osa kinnistust.
Kinnistusraamatusse märgitud kaasomanik on surnud juba 2000.
Pärimisregistri järgi pole surnud kaasomaniku suhtes pärimismenetlust algatatud, seega võimalikud pärijad teadmata. Mis viisil saab lõpetada kaasomandit?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kaasomandi saab lõpetada kas vastavalt kokkuleppele või kohtu kaudu, kuid selleks on Teil vaja teada kostjat. Käesoleval juhul on kostjaks kinnistusraamatusse märgitud kaasomaniku pärijaid.

Pärimismenetluse algatamiseks saab avalduse esitada ka muu pärandvara suhtes õigusi omav isik. Käesoleval juhul on Teil huvi algatada pärimismenetlus, et teada saada kes on kinnisasja kaasomanikud. Kuna notar omaalgatuslikult pärimismenetlus ei algata, siis on vajalik pöörduda notari poole, et notar viiks läbi menetluse pärijate välja selgitamiseks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas väljundi "kogu vara" alla kuulub ka pangaarvel olev raha?02.11.2020

Testamendi järgi on isa pärandanud kogu vara pojale. Kas isa pangaarvel olev raha kuulub ka selle hulka?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandvara hulka kuulub ka pärandaja pangakontol olev raha.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas meie ei pärigi midagi, kuna vanaisa suri noorelt ja kõik jäi vanatädile?02.11.2020

Tere, Minu vanaisa suri noorelt ning kuna toona jäi ainsaks lapseks minu vanatädi siis läks kõik vara automaatselt talle. Peale vanatädi surma läks aga kõik vara vanatädi lastele. Tekib küsimus, et kas siin on ebaaus pärimine? Minu ema ei ole midagi saanud. Kas saame midagi selles olukorras nüüd ette võtta? Kuna tegelikult on minu ema ju samas seisus nagu vanatädi lapsed. Miks ema süüdi on, et isa noorelt suri. Palume abi.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui Teie ema isa suri enne oma vanemaid, siis oleks pidanud asenduspõhimõtte kohaselt ema isa asemel pärima Teie ema. Eeldusel, et pärimine toimus seadusjärgselt, mitte testamendi järgi, oleks Teie ema ja vanatädi mõlemad pidanud pärima ½ ulatuses.

Kui pärimistunnistus on ebaõige, saab huvitatud isik esitada notarile avalduse pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Pärast pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist viib notar läbi uue pärimismenetluse. Kui notar keeldub pärimistunnistust kehtetuks tunnistamist, siis saab õigustatud huviga isik pöörduda kohtusse pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks.

Tunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue tuleb esitada kolme aasta jooksul selle kehtetuse alusest teada saamisest või teada saama pidamisest arvates, kuid mitte rohkem kui 30 aastat pärast pärandi avanemist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas kindlustada, et mina või mu lapsed ei peaks tulevikus jagama meie korterit võõra inimesega?02.11.2020

Tere!
Kuidas kindlustada, et mina või mu lapsed ei peaks tulevikus jagama meie korterit võõra inimesega? Abikaasa tegi testamendi meie poja nimele aga ma pole kindel, et see on viimane. Kinkelepingut abikaasa keeldub tegemast, sest siis puuduvat tal kindlustunne. Kas muretsen asjatult ja Eesis on mingi seadus mis ei luba ühist vara ilma abikaasa nõusolekuta võõrale pärandada?
Ette tänades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui saan Teist õigesti aru, siis on korteri puhul tegemist Teie ja abikaasa ühisvaraga. Seadust ei keela abikaasal ilma teise abikaasa nõusolekuta oma mõttelist osa ühisvarast võõrale inimesele pärandada. Kui abikaasa on teinud testamendi, siis toimub tema surma korral pärimine vastavalt testamendile. Varem tehtud testament kaotab hilisema testamendi või pärimislepinguga kehtivuse niivõrd, kuivõrd ta on hilisema testamendi või pärimislepinguga vastuolus. Seega kui Teie abikaasa on praeguses testamendis nimetanud enda ainupärijaks Teie poja, kuid hiljem nimetab ainupärijaks mõne muu isiku, siis arvestatakse hilisemat testamenti.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas poeg saab müüa korterit, milles mul on notariaalselt vormistatud elamisõigus elu lõpuni?02.11.2020

Minu nimele on vormistatud notariaalne tasuta elamisõigus minu elu lõpuni korteris, kus ma elan, samas korteri on testamendiga pärinud minu poeg. Kas minu pojal on õigus seda korterit müüa ilma minu nõusolekuta?
Kas seda notariaalset tasuta elamisõigust saab kuidagi eirata ja mind sellest korterist ikkagi välja tõsta ja kui siis millistel põhjustel?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Isiklik kasutusõigus mis on kantud kinnistusraamatusse kehtib edasi ka juhul, kui Teie poeg korteri võõrandab. Iseenesest ei ole pojal korteri müügiks vaja Teie nõusolekut, kuid ka korteri uus omanik peab Teil võimaldama korteris elu lõpuni elada.

Kasutusvalduse saab üldjuhul lõpetada poolte kokkuleppel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas surnud inimese täiskasvanud lastel, kes ei ole tema nimel on õigus saada osa pärandist?14.10.2020

Kas surnud inimese täiskasvanud lastel, kes ei ole tema nimel ning keda ta ei ole seaduslikult omaks tunnistanud on õigus saada osa pärandist?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui pärandajal ei ole tehtud testamenti, siis toimub pärimine seadusjärgselt. Esimese järjekorra pärijad on pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed, lisaks pärib laste kõrval ka abikaasa.

Kui sünnitunnistusele ei ole pärandaja märgitud laste isana, siis tuleb esmalt isaduse tuvastamiseks pöörduda kohtusse. Kui notar on juba pärimistunnistuse väljastanud, siis on notaril võimalik pärimistunnistus kehtetuks tunnistada ning väljastada uus pärimistunnistus, kuhu on kantud kõik pärijad.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas ma saan nüüd pärast ema surma maja oma nimele ja kuhu peab inimese surmast veel teatama?14.10.2020

Tere
Ema suri 21.08.2020. Isa on surnud. Olen ema ainuke laps. Olen lahutatud ja mul on 2 last. Emal ei olnud testamenti. Peale isa surma käis ema notari juures. Siis sai ema maja oma nimele. Ma ei tea, kas mul on mingeid kohustusi ja õiguseid. Kas pean kuhugi veel teatama, et ema ei ole. SEB pangast sain ema kontolt toetust 1600 EUR. Tulin 6 aastat tagasi ema juurde elama oma majja sest ta oli eakas naine. Kas ma pean kuhugi teatama, et maja minu nimele saaks? Millal ma saan kasutada ema kontot? Kas keegi minu lastest peab loobumiskirju kirjutama. Kas mina pean testamendi tegema?
Tervitades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Teil tuleb pöörduda notari poole pärimismenetluse algatamiseks. Notar teeb kindlaks pärijate ringi ning pärandvara hulka kuuluvad esemed.

Teie lapsed ei pärandist loobuma, kuna välistamispõhimõtte kohaselt kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja sugulane, siis ei päri selle sugulase alanejad sugulased. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed. Kui Te olite ainuke laps, siis olete Te ka ainus seadusjärgne pärija.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas on nii, et juhul kui ma testamenti ei koosta, on minu vara esimese ringi pärija minu laps ainuisikuliselt?14.10.2020

Soetasin oma kinnisvara pärast lahutust esimesest abikaasast ja enne teistkordset abiellumist. Antud kinnisvara soetamiseks vormistatud laenulepingus oleme aga uue abikaasaga mõlemad laenuvõtjad (mina siis veel endise perekonnanimega), kuigi maksed olen tasunud mina üksinda. Nii minul kui ka abikaasal on eelmisest abielust laps. Meil on mõlemal ka laenukindlustus, mis surma korra katab 100% laenujäägist.
Nüüd siis küsimus: kas on nii, et juhul kui ma testamenti ei koosta, on minu vara esimese ringi pärija minu laps ainuisikuliselt?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on tõesti pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed. Siiski ei ole Teie laps ainupärija, kuna Teil on ka abikaasa. Abikaasa pärib esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Kui Te ei koosta testamenti, siis on Teie pärijateks nii Teie laps kui ka Teie abikaasa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal