Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mehe sugulased tõesti pärivad selle vara, mis on surnu naise päritud raha eest soetatud?08.11.2016

Suri meesterahvas, kes oli aastaid abielus (ei olnud abieluvara lepingut). Ühiseid lapsi polnud, ainult naisel oli laps eelmisest suhtest. Mõned aastad tagasi sai naine päranduse (raha) ja ostis maja. Mehel oli ainult oma isiklik autoliising. Mehel on elus ema, palju õdesi-vendi ja õdede vendade lapsi. Kuidas toimub pärimine? Kas 1/4 pärib mehe ema? Mehe isa on mitmed aastad tagasi surnud. Või ka õed-vennad ja nende lapsed? Kas arvesse läheks see, et kõik maine vara(peale auto liisingu) on naispoole pärandiks saadud raha eest soetatud?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Esimese järjekorra pärijad on PärS § 13 järgi alanejad sugulased ehk lapsed. Kui lapsed puuduvad, on pärijateks PärS § 14 lg 1 järgi teise järjekorra seadusjärgsed pärijad ehk pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased ehk vanemate lapsed. PärS § 14 lg 3 järgi kui pärandi avanemise ajal pärandaja isa või ema ei ole elus, astuvad surnud vanema asemele tema alanejad sugulased esimese järjekorra pärijate kohta käivate sätete järgi. PärS 13 lg 1 järgi pärivad surnud vanema asemele astunud lapsed võrdsetes osades selle osa pärandist, millele oleks olnud õigus nende surnud vanemal.

Abikaasa pärib PärS § 16 lg 1 p 2 järgi teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. Lisaks on abikaasal õigus PärS § 16 lg 3 järgi nõuda asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.

Samuti kui abikaasa pärib koos teise järjekorra pärijatega on tal PärS § 17 lg 1 järgi õigus abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemetele, kui need ei ole kinnisasja päraldised.

Käesoleval juhul päriks päritavast varast ½ abikaasa, ¼ pärandaja ema, ¼ pärandaja õed-vennad. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara, milleks on: lahusvara arvel omandatud vara (nt suvila, mis on ostetud ühe abikaasa pärandist saadud raha eest). Kuna pärandi eest ostetud vara ei ole mehe vara, siis ei ole võimalik seda ka pärida.


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas on kõige lihtsam pärandusest loobuda?08.11.2016

Tere!
Kuu aega tagasi suri mu bioloogiline isa. Kuna see isa pole mind kasvamise ajal rahaliselt toetanud ega hoidnud minuga mingit kontakti, siis seega on ta mulle kui võõras inimene. Sooviks teada, kuidas oleks kõige lihtsam loobuda pärandusest kuigi pärimismenetlust pole algatatud? Kas annab teha pärandist loobumise avaldust notarile pärimismenetlust algatamata? Hetkel teenin aega kaitseväes. Olen kuulnud, et loobuda tuleks kolme kuu jooksul peale pärandaja surma. Millega peaksin alustama, et hiljem ei kaasneks ootamatuid rahalisi kohustusi või ebameeldivusi.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärandist loobumiseks tuleb kolme kuu jooksul pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamisest esitada notarile avaldus, mille notar tõestab.

Pärandist loobumise tähtaeg on piiratud. PärS § 119 lg 1 järgi saab seda teha ainult kolme kuu jooksul arvates päevast, kui pärija sai teada, et pärandaja on surnud ja sellel pärijal on õigus pärandile. Kui pärija ei esita selle aja jooksul notarile pärandist loobumise avaldust, siis loetakse ta pärandi vastuvõtnuks.

Pärijaks ei saa isik siiski enda teadmata nö salaja – ta peab olema teada saanud oma võimalikust pärimisõigusest – seda nii seadusjärgse kui testamendijärgse pärimise korral.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas abielu ajal päranduseks saadud vara on ühisvara?20.10.2016

Kas abielu ajal päranduseks saadud vara on ühisvara?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Perekonnaseaduse § 27 lg 1 järgi ei kuulu ühisvara hulka kummagi abikaasa lahusvara.

PKS § 27 lg 2 p 2 järgi kuuluvad lahusvara hulka esemed, mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas abikaasa surma korral pärib testamendi järgi meie ainuke laps või ka mehe teised lapsed?14.10.2016

Tere, kui on tehtud abikaasade vaheline testament ühise lapse kasuks, praegu 11 a vana, kas mehe surma korral peab teine abikaasa mehe lastele teatud osa majast välja maksma? Maja soetatud meie abielu ajal?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

PärS § 39 lg 1 järgi on testamendijärgne pärija isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa sellest.

Kui mees on pärandanud abikaasaga ühisomandis oleva maja abikaasaga saadud ühisele lapsele, siis mehe osa majast läheb tema surma korral üle testamendiga määratud pärijale ehk ühisele lapsele.

Seega on seejärel maja ühisomandis mehe abikaasa ja lapse vahel. Alaealise lapse puhul hoolitseb alaealise poolt päritud vara eest vanem.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas päritud maja oma nimele vormistamine on kohustuslik?12.10.2016

Tere! Isa ema surid 6 aastat tagasi ja mina pärisin isa maja. Kas oma nimele vormistamine on kohustuslik või ei ja kas on sellel ka mingi tähtaeg kui peab oma nimele vormistama?
Ema eelmisest abielust on mul ka vanem vend, kas ka temal on õigus minu isa majale?

Suured tänud!

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärimise vormistamiseks ehk pärandi pärijate nimele vormistamiseks ja pärandi jagamiseks tuleb läbi viia pärimismenetlus. Pärimisasjade lahendamisega tegeleb notar. Selleks, et notar saaks menetlust läbi viia peab keegi esitama avalduse. Kogu pärimismenetlus toimub ühe notari juures - kui ühele notarile on juba keegi esitanud pärimismenetluse algatamiseks avalduse, siis kõik järgmised avaldused edastatakse sellele notarile ka juhul, kui hilisema avalduse tõestab teine notar.

Avalduse saab esitada pärast seda, kui isiku surm on rahvastikuregistris registreeritud. Menetluse läbiviimiseks avalduse esitamise lõpptähtaega määratud ei ole, kuid paraku ei saa ilma selleta vara omaniku kandeid registris muuta. Pärijad on saanud pärijaks ka ilma avaldust esitamata ja seega on juriidiliselt ka vara omanikud, kuigi registris on vara surnud isiku nimel.

Mis puudutab küsija ema eelmisest abielust sündinud poja ehk küsija poolvenna õiguslikku staatust, siis võib väita, et küsija poolvennale võib kuuluda mingi osa majast, sest küsija poolvend on küsija ema seadusjärgne pärija, kuna ta on pärija laps. Olukorda ei muuda ka see, kui maja oleks olnud isa lahusvara, sest isa pärija küsija kõrval on ka ema. Täpsemalt oskaks antud küsimusele vastata pärimismenetlust läbi viinud notar, kes teab, kuidas jagati ema ja isa kogu pärandvara.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas toimub metsa, põllumaa ja muu vara pärimine, kui pärijad on abikaasa ja 3 last?10.10.2016

Tere
Abikaasa surma korral läks vara jagamisele abikaasa ja 3 lapse vahel. Rahaline pool jagati ära, mis oli abikaasa pangakontodel. Kuidas tehakse muu varaga, mets, põllumaa? Kuidas selle jagamine käib? Kas ma saan teha tehinguid oma kinnisvaraga enne jagamist ning samal ajal saan näiteks metsa kasutada?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui tegemist on pärandvara jagamisega PärS § 152 lg 1 järgi kaaspärija nõudel, siis PärS § 152 lg 2 järgi jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Lg 3 järgi kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid ning lg 4 järgi jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel, vaidluse korral aga kohtus.

PärS § 154 lg 1 järgi, kui pärandvara jagatakse vaid ühe või mõne kaaspärija nõudel, jätkavad teised kaaspärijad pärandvarast nendele jääva ühise osa valdamist, kasutamist ja käsutamist.
Pärandvara hulka kuuluvaid esemeid jaotades arvestatakse iga kaaspärija erivajadusi ja -huve ning kaaspärijate enamiku soove, samuti testamendist või pärimislepingust tulenevat testaatori viimset tahet. Pärandvara hulka kuuluv ese, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks eset otstarbekalt kasutada, antakse ühele pärijale. (PärS § 159 lg 1 ja 2).


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis saab varast, mille pärib piiratud teovõimega isik, kelle eestkostja on vald?06.10.2016

Tere.
peres on 2 last, üks neist on täiskasvanud isik piiratud teovõimega (püsikujuline skisofreenia) ja tema eestkostjaks on vald. Mis saab talle pärandatavast varast, kui kunagi peaks vanemaga midagi juhtuma ja testamenti pole tehtud. Kas pärijaks on siis vald, kuna ta ise enda vara ei halda?
Mis õigused on sel juhul eestkostajal ja teisel lapsel?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Ka piiratud teovõimega isik saab vara pärida. PärS § 13 lg 1 järgi on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased. Seega päriksid mõlemad lapsed. Kui piiratud teovõimega isikul on olemas eestkostja, siis vara eest hoolitseb eestkostja.

PKS § 183 lg 1 sätestab, et eestkostetava vara peab eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ja võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara.

PKS § 187 loetleb mida ei või eestkostja kinnisvaraga ilma kohtu loata teha ning PKS § 188 loetleb teised tehingud, mida ei või ilma kohtu loata teha.


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas saan pärimist veel kuidagi kohtus vaidlustada, kui ei ole saanud teadet võimaliku pärimise kohta?04.10.2016

Tere!
Mu isa suri 14 aastat tagasi. Tal oli kahepeale tema teise abikaasaga (kellest ta surma ajaks juba lahutatud oli) ostetud korter. Kuna ma isaga viimastel eluaastatel väga ei suhelnud, siis mina sellest teadlik ei olnud ja tema surma järgselt ei tulnud isegi selle peale, et uurida midagi päranduse kohta. Alles nüüd sain peretuttavalt teada korteri kohta ja leidsin üles notaribüroo, kes pärandiga tegeles. Sealt öeldi, et 2 aastat tagasi olevat nad saatnud mulle rahvastikuregistri-järgsesse elukohta teate, mida ma ei saanud, kuna reaalselt selles kohas ma ammu enam ei elanud. Seega pärimine aegus ja pool korterist läks linnale. Sealt samast notaribüroost öeldi mulle, et mul pole enam mingit õigust ega võimalust seda ikkagi endale taotleda. Kas see vastab tõele, et isegi kohtu kaudu poleks lootust midagi saada? Või kui saaksin, siis kas viimased 2 aastat korterit hallanud linnal on õigus selle eest mingit tasu nõuda? Kui suur see oleks? Kas on mõtekas sellist protseduuri üldse ette võtta, kui see pool korterit ole väga suur summa?
Ette tänades,

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

PärS § 125 lg 3 järgi kui ükski pärija ei ole teada ega teata endast ühe kuu jooksul pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluses üleskutse avaldamisest arvates või kui endast teatanud isik ei suuda ühe kuu jooksul üleskutsemenetluse tähtpäeva möödumisest arvates oma pärimisõigust tõendada, eeldatakse, et seadusjärgne pärija on pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus või PärS §-s 18 nimetatud juhul riik.

Sama paragrahvi lg 4 järgi võib pärija käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul pärandi omavalitsusüksuselt või riigilt vastavalt PärS §-le 146 välja nõuda.

PärS § 146 lg 1 ütleb, et isik, kes valdab pärijana pärandvara, kuid ei ole õigustatud pärima, on kohustatud pärijale, testamenditäitjale või pärandi hooldajale pärandvara välja andma.

PärS § 146 lg 3 järgi on pärandvara välja andnud isikul õigus üleantavast pärandvarast maha arvata pärandaja matuse kulud, mis on tema kantud, samuti seadusjärgsele pärijale ja testamendi ning pärimislepingu korralduste täitmiseks üleantu.

PärS §146 lg 4 järgi lähevad koos pärandiga pärijale üle kohustused, mille pärandvara vallanud isik pidi endale võtma pärandvara valdamise tõttu.

Korteri haldamise eest ei tohiks mingisugust nõuet olla, kuna sellelt saadi eelduslikult ka kasutuseeliseid.

TsÜS § 155 lg 1 järgi on omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kuid selleks, et täpsem vastus anda, tuleks täiendavalt analüüsida kõiki asjaolusid ja dokumentatsiooni antud asjas.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis võimalused mul on, et õde ei saaks pärast vennalt pärimist kaasomandis olevat maad ja metsa müüa?29.09.2016

Tere! Minul, minu õel ja vennal on kaasomandis maa ja metsa. Nüüd aga vend suri ja pärijateks olen mina ja minu õde, kuna vennal lapsed puudusid. Õde on mitmeid kordi tahtnud maad ja metsa maha müüa, aga meie olime vennaga selle vastu. Nüüd õde ei osalenud matustel ega toetanud matusekulude tasumist, ei osutanud mingit austust surnu vastu. Mis võimalused mul on, et ta ei saaks maad ja metsa müüa?
Ette tänades

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Vastavalt asjaõigusseaduse § 73 lg-le 1 on kaasomanikul õigus temale kuuluvat mõttelist osa ühises asjas võõrandada. Sama paragrahvi lg 2 järgi on teisel kaasomanikul müügi korral ostueesõigus inimeste ees, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud.

Selleks, et kaasomanikul oleks õigus võõrandada kaasomandis olevat asja tervikuna peab tal olema kõigi kaasomanike nõusolek vastavalt AÕS § 74 lg 1.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, et selgust saada, kas peame minu ema järelt pärima või mitte?03.08.2016

Tere! Olen hädas võimaliku tahtmatu pärandusega. Kirjeldan situatsiooni. 2009. aastal suri minu 81-aastane tädi (minu ema õde), kes ei olnud teinud testamenti ja kelle seadusejärgsed pärijad olid tema elusolevad vend ja õde (minu ema), sest lapsi ega seaduslikku abikaasat tal ei olnud. Kuna kumbki pärijatest ei teinud avaldust pärandist loobumiseks ega algatanud ka muid seadusjärgseid pärimistoiminguid (tädi korteris, mis moodustab suurema osa pärandist, elas kuni 2016. aastani tädi elukaaslane, kes praegu elab halvenenud tervise tõttu hooldekodus), jäi kogu asi seitsmeks aastaks lihtsalt soiku. Korter, millest juttu, asub Lääne-Virumaal ühes külas ja selle hind ei ole kuigi kõrge. Minu ema oli 2009. aastal 84-aastane osalt voodihaige Parkinsoni tõbe põdev inimene ega tahtnud kuuldagi millegi pärimisest. Käesoleva aasta 3. aprillil minu ema suri ja tema vend, kes on üks pärijatest, tõstatas pärandi küsimuse uuesti, sest tühjalt seisvale korterile on ilmunud ostja. Ta väidab, et juriidiliselt on peale tema pärijad veel minu ema elusolevad lapsed (mina, minu õde ja vend) ning nende lapsed. Kas on siiski võimalik, et pärijaid on nüüd üks, minu tädi vend, või tuleb tõesti pärandiasju hakata ajama tervel hulgal inimestel? Kui pärand tuleb kindlasti minul, minu õel ja vennal vastu võtta, kuhu ja kelle poole tuleks siis kõigepealt pöörduda?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

01.01.2009. a jõustunud pärimisseadusega kehtib Eestis pärimisel loobumissüsteem. See tähendab, et pärijaks saamiseks ei pea esitama pärandi vastuvõtmisavaldust.

Pärimisseaduse (PärS) § 4 lg 1 kohaselt läheb pärandi avanemisel pärand üle pärijale. Pärand avaneb PärS § 3 lg 1 kohaselt isiku surma korral. See tähendab, et sel hetkel, kui suri Teie 81-aastane tädi, läks pärand üle Teie emale ja tema vennale. PärS § 14 lg 4 kohaselt, kui pärandi avanemise ajaks (pärandaja surma hetkeks) on surnud mõlemad pärandaja vanemad, astuvad surnud vanema asemele tema alanejad sugulased. Nagu Te ka ise ütlesite, olid seega seadusjärgseteks pärijateks Teie ema ja tema vend. PärS § 4 lg 2 kohaselt võib pärandist pärimisseaduses sätestatud korras loobuda.

PärS § 118 lg 1 kohaselt loetakse, et pärija võttis pärandi vastu, kui ta PärS § 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu. PärS § 119 lg 1 sätestab pärandist loobumise tähtajaks kolm kuud, mis hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab saama pärandaja surmast või oma pärimisõigusest. Järelikult, kuna küsimusest ei ilmne, et Teie ema oleks pärandist loobunud 3 kuu jooksul alates oma õe surmast, siis päris ta koos oma vennaga nimetatud korteri kaasomanikena vastavalt PärS § 147.

Sellest hetkest kui Teie ema suri, moodustas osa tema pärandvarast ka 2009. aastal päritud korteri kaasomand. See tähendab, et Teie, Teie õde ja vend, olles PärS § 13 lg 1 kohaselt Teie ema esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad, pärisid võrdsetes osades ema pärandvara (sh ema eelnevalt päritud korter) vastavalt PärS § 13 lg 5. Teie lapsed ega ka Teie õe ja venna lapsed pärijateks ei ole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee