Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas saavad Ukrainas ja Venemaal elavad pärijad oma Eestis olevast pärandist loobumise vormistama?23.11.2015

Minu nimel on 2/3 maja osast, 1/3 on onu nimel. Ta elas Ukrainas ja suri seal 3. aprillil 2003a. Tema abikaasa pärandit, mis on Eestis, vastu ei võtnud. Ta päris ainult korteri Ukrainas. Naine suri 2007a. Samuti on loobunud suusõnaliselt onu ja tema abikaasa kaks tütart. Mida nad peavad siis tegema, et oma loobumist vormistada paberil minu kasuks?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Käesoleval juhul suudaks sellele küsimusele kõige paremini vastata notar, kellelt saaks täpsemaid juhiseid, mida teha ja kelle poole pöörduda. Antud küsimuses vastuse andmine nõuab mõningast analüüsi ka rahvusvahelise elemendi tõttu: pärandaja ise elas surma hetkel Ukrainas, nagu näha päris mingi osa varast pärandaja abikaasa, kuid ei ole selge, millises pärimismenetluse etapis ollakse Eestis asuva korteri osas, samuti komplitseerib olukorda see, et võimalikud pärandist loobujad elavad Ukrainas ja Venemaal. Seega võimalik, et tuleb pöörduda ka vastava riigi ametnike, konsulite või suursaadikute poole.

Samuti tekib küsimus, millise riigi õigust Eestis asuva vara osas kohaldatakse. See, millist õigusakti peab parasjagu kohaldama tuleneb sellest, millise riigi kodanikud on vaidluse poolteks ning millal pärandaja suri. Lisaks on Eesti sõlminud mitme riigiga, sh Ukraina ja Venemaaga õigusabilepingud, mille kohaselt on Eesti ning teine lepingupool kokku leppinud näiteks pärimisele kohalduvas õiguses või selles, kumb riik on pärimisasja pädev läbi viima. Õigusabilepingutes sätestatut saab kohaldata vaid juhul, kui menetlusosaline on pärit õigusabilepingu partnerriigist.

Eesti-Ukraina ja Eesti-Vene õigusabilepingud mõlemad mainivad, et kinnisvara pärimise õigust reguleeritakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil vara asub. Kuna korter asub Eestis, siis peaks kohalduma ka Eesti seadusandlus selle korteri pärimise osas.

Kui Eesti õigus rakenduks, siis tekib ka küsimus, kas küsija onu ja tema tütred saaksid korterist loobuda, sest Eesti pärimisseaduse § 119 kohaselt on pärandist loobumise tähtajaks 3 kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Sama paragrahvi lg 3 lisab, et notar võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle. Vaidluse korral lahendab asja kohus.

Seega teoreetiliselt on võimalik, et Eestis asuv korter on juba automaatselt vastu võetud pärija poolt, sel juhul saaks pärija selle korteriosa küsijale ainult kinkida või müüa.

Nagu juba eespool mainitud, aitaks notari poole pöördumine antud olukorda selgust tuua.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kui palju ikkagi pärib abikaasa ja palju lapsed?20.11.2015

Lp Piret Pallo!
Vastasite ühes oma eelmistes vastustes, et ühe abikaasa surma korral pärib abikaasa ¼ kogu varast ja ülejäänud osa läheb võrdselt jagamisele abikaasade surnud lapse kolme lapse ja ühe elusoleva lapse vahel, igaühele 3/16 osa. Selle järgi läheks nagu jagamisele kogu vara (¼ + 4*3/16), aga kuhu jääb siis abikaasa üleelanud abikaasa osa ühisvarast? http://www.vastused.ee/loe/oigus/parimisoigus/14159/kuidas-jaotub-parand-uks.html

Teiseks loen ma pärimisseaduse § 13 lõikest 5 välja, et surnud vanema asemele astunud lapsed pärivad kokku vaid selle osa pärandist, millele olnuks õigus nende surnud vanemal, mitte võrdses osas oma tädide-onudega. Ehk siis abikaasale peaks jääma ¼, elusolevale lapsele 1/8 ja teine 1/8 läheks võrdsetes osades jagamisele surnud lapse kolme lapse vahel. Kokku teeb see ¼ + 2 * 1/8, ehk pool kogu varast, mis peakski õige olema. Või olen ma millestki valesti aru saanud?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Täpsustuseks mainin, et vastus puudutas pärandaja vara kui tervikut ehk kõike, mis talle surma hetkel kuulus, nii vallas-kui kinnisvara.

Perekonnaseaduse § § 39 kohaselt, kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka.

Täpsema info saamiseks konkreetsel juhul on küsijal võimalik notari poole pöörduda, kes on oma ala spetsialist ning puutub igapäevaselt nimetatud küsimustega kokku.

Lugupidamisega

Piret Pallo
vandeadvokaat
Advokaadibüroo LMP
 

Küsimus: Kui abiellun, siis kas minu lapsed võivad minu surma korral korterist ilma jääda?18.11.2015

Mulle kuuluv laenuga korter on põhimõtteliselt ainuke varanatuke, mis hinge taga. Tahaks teada, et kui abielluksin mehega, kellega on pika-ajaline kaugsuhe, kas siis teoreetiliselt on võimalus, et minu lapsed jääksid ka sellest osaliselt ilma, kui minuga ja mehega peaks juhtuma näiteks autoavarii vms. kole juhtum, kus mina sureksin enne teda. Sellisel juhul oleks tema minu pärija ja saaks poole korteri omanikuks ning kui ka temaga juhtuks seejärel halvim, siis tema järel pärivad ju tema lapsed. Ehk siis minu 2-toal. korter, mis on kodu minu alaealisele lapsele, läheb nö. pooleks, st. mehe osa automaatselt tema lastele ja minu lapsed peaksid siis "nende osa" välja ostma või panema korteri müüki? Väga kurb variant, arvestades, et mehel on rohkem kinnisvara ja maid ja metsi jne. Et kas minu kodu, millesse on pandud hakkama ka lapsepõlvekodu ja pangalaen, peab minema jagamisele inimeste vahel, kellel ei peaks sellele üldse õigust olema? Ette tänades,

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Seadusjärgse pärimise korral sõltub abikaasa pärandiosa suurus Teie laste arvust. Kui Teil on vaid 1 laps, siis läheb pärand pooleks; kui kaks last, siis kolmeks võrdeks osaks; kui kolm last, siis neljaks. Kui lapsi on neli või rohkem, jääb üleelanud abikaasa osa suuruseks ¼.

Kui üleelanud abikaasa peaks surema, siis pärivad tema osa kõigepealt esimese ringi pärijad ehk tema lapsed. Seega on võimalik, et kui Teil abikaasaga ühiseid lapsi ei olnud, siis pärivadki tema vara ainult tema lapsed, sh ka osa algselt Teile kuulunud korterist. Korteri osas saaks Teie ja Teie abikaasa lastest kaaspärijad ning vara valitsetakse ühiselt. Pärandvara jagamist kaaspärijate vahel reguleerib pärimisseaduse § 152 ning pärandvara esemete jaotamist § 159.

Et segast olukorda vältida, on Teil soovi korral võimalik teha testament, kus saate surma puhuks oma vara ja selle käsutamist puudutavaid korraldusi jätta. Sellega on võimalik nt jätta kogu Teile kuuluv vara ainult Teie lapsele või lastele. Testamendiga on võimalik ka muid surmajärgseid korraldusi jätta.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas jaotub pärand, kui üks abikaasadest sureb ning olemas on üks elus laps, kuid teine suri juba pea 20 aastat tagasi?17.11.2015

Abikaasad on elanud koos üle 50 aasta, neil on ühine vara - korter ja kummalgi ka veidi raha pangas. Üks abikaasadest sureb. Neil on 2 last, kellest üks juba aastaid tagasi hukkus. Hukkunud lapsel on praeguseks 3 täiskasvanud last. Kuidas jaotub pärand kui testamenti pole? Ja kas lapselastel, kes asuvad oma surnud vanema asemele, on õigus koheselt nõuda allesjäänud vanavanemalt oma pärandiosa väljamaksmist? See paneks vanainimese väga raskesse ja keerulisse olukorda.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Seadusjärgse pärimise korral pärib abikaasa 1/4 kogu varast, abikaasade elusolev laps 3/16, pärandaja kolm lapselast saavad samuti kõik võrdselt 3/16 osas. Korteriomandi osas saavad kõikidest pärijatest aga kaasomanikud.

Pärimisseaduse (PärS) § 148 lg 1 kohaselt võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest.

PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui PärS § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Lg 4 lisab, et kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus.

Pärandvara hulka kuuluvate esemete jaotamist reguleerib PärS § 159, mille lg 1 kohaselt arvestatakse pärandvara hulka kuuluvaid esemeid jaotades iga kaaspärija erivajadusi ja -huve ning kaaspärijate enamiku soove, samuti testamendist või pärimislepingust tulenevat testaatori viimset tahet. Lg 2 lisab, et pärandvara hulka kuuluv ese, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks eset otstarbekalt kasutada, antakse ühele pärijale. Kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas käsitsi kirjutatud testament kehtib ikka veel 6 kuud ja kas sellele on ka mingi kohustuslik vorm?13.11.2015

Tere!
Kas käsitsi kirjutatud testament kehtib ikka veel 6 kuud ja kas sellele on ka mingi kohustuslik vorm või kuidas seda täpsemalt sõnastada? Nimelt tahab minu vend oma korteri surma korral minu nimele teha, olen tema õde. Tal on tütar, kes oleks ju esmane pärija, aga kuna ta ei tunne isast huvi ega aita teda, siis vend tahakski mulle jätta oma korteri, kuna mina käin teda aitamas. Meil raha pole selle notari jaoks ja sellepärast tahaksingi teada, et kas vend võib selle käsitsi kirjutada. Palun ka nõu, kuidas seda testamenti siis sõnastada, et see ka kehtiks tema surma korral. Tänades ja jään Teie vastust ootama.

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärimisseaduse (PärS) § 20 kohaselt saab isik koduse testamendi teha kahel viisil: tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud (PärS § 23) või omakäeliselt kirjutatud testamendina (PärS § 24).

PärS § 25 kohaselt kaotab mõlemal viisil tehtud testament kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. Seega, kui testaator on peale kuut kuud testamendi tegemisest veel elus, tuleks seda uuendada.

Isikul on võimalik testamendis sätestada, kes on isiku pärijad ja kui suur on nende pärandi osa. Testamendiga võib teha ka muid korraldusi. PärS § 29 lg 1 kohaselt piisab isikute ja asjade nimetamisel testamendis seesugusest nimetamisest või kirjeldamisest, mis ei jäta testaatori tahtes kahtlust.

Seega, kui pärandaja soovib konkreetse korteri pärandada oma õele, peaks testament sisaldama selle korteri konkreetseid andmeid piisava täpsusega (kõige täpsem oleks korteri registriosa number, mille leiab Kinnistusraamatust) ning viidet selle, et selle korteri pärib tema surma korral õde (kui pärijal on mitu õde, tuleks ka õe nimi lisada).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas oma lapsi ja vara kaitsta, kui meil on mehega ühised lapsed, kuid mehel on veel ka eelmisest elust laps?06.11.2015

Omame elukaaslasega (ei ole abielus) kaasomandis 1/2 ja 1/2 ridaelamuboksi. Meil on 2 last 6 ja 8a. Mehel on eelnevast kooselust laps 11a. Minul on ainuomandis veel korter.
Kuidas kaitsta oma vara, kui nt mehega või minuga peaks midagi juhtuma? Kui mehega midagi juhtub, siis läheb mehe osa 3 lapse vahel jagamisele, ehk kuna tegemist on alaealistega, siis ei oma mina õigust ka poolt vara müüa? Samuti on õigus eelmisest kooselust lapsel saada mehe varast sellisel juhul 1/3 mehe poolest varast?
Kirjutage kõik variandid, kuidas oma lapsi ja vara kõige paremini kaitsta.
Abielu? Vara leping?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Kui naisega peaks midagi juhtuma, siis praeguse seisuga läheks seadusjärgse pärimise kohaselt kogu tema vara võrdsetes osades naise kahele lapsele. Naise elukaaslane pärijaks ei ole, kuid kuna lapsed on alaealised, siis nende isa on laste seaduslikuks esindajaks. Teatud juhtudel võib laste isa vajada ka kohtu nõusolekut tehingute tegemiseks (vt perekonnaseaduse § 187 ja § 188 lg 1 punktid 1–3, 5 ja 7–11).

Kui naine soovib surma puhuks jätta muid vara ja selle käsutamist puudutavaid korraldusi, on tal võimalik teha testament.

Kui mehega peaks midagi juhtuma, siis kogu tema vara seadusjärgseteks pärijateks on võrdsetes osades (1/3+1/3+1/3) kaks last praegusest kooselust ja kolmas laps eelmisest kooselust. Seega kuuluks 1/2 ridaelamuboksist naisele, 1/6 ühele lapsele, 1/6 teisele lapsele ja 1/6 kolmandale lapsele. Oma osa ridaelamuboksist võib naine müüa küll, kuid paraku sellise müügi õnnestumise tõenäosus on väike. Laste nimel nende osade müügiks saab nõusoleku anda vaid kohus. Kõige mõttekam oleks sel juhul püüda kolmanda lapse 1/6 välja osta ning selles osas saab nõusoleku samuti kohus anda, kui tegu on alaealisega.

Kui mees soovib surma puhuks jätta muid vara ja selle käsutamist puudutavaid korraldusi, on tal võimalik teha testament. Sellega on võimalik nt jätta kogu vara praegusele elukaaslasele ja nende kooselust sündinud kahele lapsele.

Paraku peab aga arvestama sellega, et kui mehel on eelmisest kooselust sündinud lapse ees surma hetkel ülalpidamiskohustus, siis on eelmisest kooselust sündinud lapsel õigus testamendijärgsetelt pärijatelt sundosa nõuda. Seda ei muuda ka asjaolu, kui naine päriks abikaasana. Perekonnaseaduse § 62 kohaselt lõpeb ka sõlmitud abieluvaraleping, kui üks abikaasadest sureb.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas mehel, kes lahkub oma pere juurest, on õigus oma osa korterist pärandada uuele elukaaslasele?02.11.2015

Kui mees, naine ja tütremees ning tütar on ostnud ühiselt korteri, kas sel juhul, kui mees lahkub pere juurest, on tal õigus oma osa pärandada uuele elukaaslasele?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Igal isikul on õigus oma vara vabalt valitud viisil vallata, kasutada ja käsutada. Sinna hulka kuulub ka testeerimisvabadus. Käesoleval juhul ei mängi rolli ka see, et korter on nelja isiku kaasomandis.

Küll võib rolli mängida aga pärimisseaduse § 104 lg 1, mille kohaselt kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.

Sellest tulenevalt võib küsimuses mainitud naisel, kui nad olid pärandajaga varasemalt lahutatud, tekkida sundosa saamise õigus pärandist perekonnaseaduse § 73 lg 1 alusel.

Sundosa saamise õigus võib olla ka pärandaja tütrel, kui ta on pärandaja surma hetkel õigustatud ülalpidamist saama perekonnaseaduse § 97 sätestatud juhul.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kui maja on pärandatud kahele isikule siis millised on selle poole kohustused kes ei ela majas?29.10.2015

Mu elukaaslane sai oma emalt pärandiks pool maja. Teise poole päris vanaemalt mu elukaaslase venna poeg. Selle millise poole või kust see pool jookseb pole kunagi määratletud. Majas elab meie pere. Vennapoeg on oma elu rajanud hoopis teise linna. Kuid on alati saanud majas olla kui siia tuleb. Millised on temal kui siin alaliselt mitte elaval omanikul kohustused oma omandi ees. Tema leiab, et kuna meie siin elame, on ainult meie pere kohustus maja renoveerimisega tegelema. Kuid on väga selgelt mõista andnud, et mingil momendil võib ta tahta oma maja poolt ise kasutama asuda. Kas siis ei peaks ka tema maja renoveerimisse panustama.

Tänud juba ette

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 3 kohaselt on Teie elukaaslane ja elukaaslase vennapoeg antud maja kaasomanikud võrdsetes osades.
Konkreetse ½ osa määratlemine majas saaks toimuda mõlema kaasomaniku kasutuskorra kokkuleppe sõlmimise teel. Sellisel juhul oleks mõlemale poolele selge, nt mitut tuba üks kaasomanik majas kasutada võib. Kasutuskorra kokkuleppes võib kokku leppida ka muudes tingimustes.

Asjaolu, et Teie elukaaslase vennapoeg ei ela nimetud majas, ei mängi mingit rolli. Iga isik peab Talle kuuluvat vara hooldama.
Käesoleval juhul ei ole küsija täpsustanud, mida peetakse maja renoveerimise all silmas. Kas mõeldakse selliste tööde teostamist, mis on vajalikud maja püsimajäämiseks (nt katkise katuse parandamine) või mis on vaid ühele kaasomanikule sooviomased ehk toreduslikud/kasulikud (nt maja teist värvi värvimine, soojuspumba paigaldamine, kui hoone küttevajadus on juba tagatud jne).

AÕS 75 lg 1 sätestab seda, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Maja renoveerimisse ulatuses, mis on selle püsimajäämiseks hädavajalik, peab ka teine kaasomanik rahaliselt panustama.

AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Sama paragrahvi lg 5 täpsustab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas abikaasa võib talle kuuluva poole meie ühisvarast kinkida või pärandada võõrale inimesele?19.10.2015

Kas abikaasa võib talle kuuluva poole meie ühisvarast kinkida või pärandada võõrale inimesele?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Varaühisuse puhul teostavad abikaasad ühisvaraga seotud kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti (PKS § 28 lg 1).

Abikaasade varaliste õiguste (esmajoones ühise eluaseme) kaitseks on seadusesse kirjutatud piirang, mille kohaselt üks abikaasa ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikus ühisvara esemes. Seda võib nimetada ka ühisvara ühtsuse põhimõtteks. Kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad ühisvaraga tehinguid teha ja sellega seonduvaid õigusvaidlusi pidada üksnes teise abikaasa nõusolekul (PKS § 29 lg 1).

Teise abikaasa nõusolekuta võib teha tehinguid enda ja perekonna igapäevavajaduste rahuldamiseks (nt eluasemekulude maksmine, söögi ostmine jm). Muudel juhtudel on nõusolekuta tehtud tehing tühine.

Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara, milleks on:
1) isiklikud tarbeesemed;
2) enne abiellumist kummagi abikaasa omandis olnud vara;
3) abielu kestel tasuta käsutuse (nt kinke või pärimise) teel omandatud vara;
4) lahusvara arvel omandatud vara (nt suvila, mis on ostetud ühele abikaasale enne abielu kuulunud korteri müügist saadud raha eest).

Alates 01.01.2015 jõustunud muudatuste kohaselt võib ühe abikaasa lahusvaraks olevat, perekonna eluasemena kasutatavat eluruumi käsutada ning anda selle kolmanda isiku kasutusse või lõpetada selle kasutamise aluseks oleva õigussuhte ainult teise abikaasa nõusolekul.

Nõue kehtib selle vara osas, mille abikaasa on lahusvarana (nt kinkena, pärimise teel) omandanud alates 01.01.2015.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas vormistada volitus pärimisasja alustamiseks ja pärandist loobumiseks?12.10.2015

Tere!
Minu olukord on järgmine: elan püsivalt välismaal ja kaks nädalat tagasi suri minu ema. Testamenti emal minu teada ei ole. Ema võla tõttu soovin pärandist loobuda, kuid endal ei ole võimalust hetkel Eestisse tulla. Võtsin ühendust notariga, kes soovitas vormistada volikirja, mille alusel mind keegi Eestis esindaks. Tahan teha volikirja vanaema nimele ja anda talle õigus minu nimel pärimismenetlus alustada ja pärandist loobuda.
- Kas saan vanaema volitada isegi kui tal on välismaalase pass (ise olen Eesti kodanik)?
- Plaanis on teha tähtajaline notariaalne volitus saatkonnas. Siinse Eesti esinduse konsulil on notariaalse tõestamise õigus. Kas pean ise volituskirja kirjutama või tegeleb saatkond nii dokumendi koostamise kui ka tõestamisega?
- Lisaks tahaksin küsida järgmist. Olen abielus, kuid lasteta, perekonnanime ei ole muutnud. Minu perekonnaseis kajastub ka elanikeregistris (peale abielusõlmimist edastasin kõik vajalikud dokumendid Eesti saatkonda andmete korrastamiseks). Kas minu välismaalasest abikaasa on samuti pärijate hulgas? Kui jah, siis mida peab tema tegema pärandist loobumiseks?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Mis puudutab volikirja, siis selle võib tõepoolest ka konsul koostada, kui tal vastav õigus on. Antud juhul on väga hea, et konsul saab ise volikirja notariaalselt tõestada, sest pärimismenetluse algatamiseks on vaja notariaalselt tõestatud volikirja. Volituse sisu ja ulatuse määrab esindatav volituse andmisel. Samuti tuleb volituses märkida ka vanaema andmed. Volitus lõppeb, kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud või volituses soovitud tehingu tegemine on muutunud võimatuks. Kui volitus oli antud kindlaksmääratud tähtajaks, siis lõpeb volitus selle tähtaja möödudes.

Pärandist loobumisele ei ole kehtestatud isiklikkuse nõuet, mistõttu saab pärandist loobuda esindaja kaudu üldiste reeglite kohaselt. Antud juhul ei mängi rolli ka vanaema kodakondsus.

Kui isik, kellel on pärimisõigus (antud juhul Teie kui küsija), loobub pärandist, siis on pärijaks tema asemel see isik, kes päriks juhul, kui loobujat ei oleks. Seega ei ole teie abikaasa pärijate ringis ning sellest tulenevalt ei ole tal vaja ka pärandist loobumiseks samme astuda.
Kui pärandajal ei ole ühtegi alanejat sugulast, asuvad pärima teise järjekorra pärijad, kelleks on pärandaja vanemad ehk küsija vanavanemad. Kui üks või mõlemad vanemad on surnud enne pärandajat või pärandist loobunud pärivad selle vanema asemel tema alanejad ehk esmalt pärandaja vennad-õed ja poolvennad-poolõed.
Kui ei ole ka ühtegi teise järjekorra pärijat, siis asuvad pärima kolmanda järjekorra pärijad - pärandaja vanavanemad. Kui üks või mõlemad vanavanemad on surnud enne pärandajat või pärandist loobunud pärivad selle vanavanema asemel tema alanejad ehk esmalt pärandaja tädid-onud.

Ka teise ja kolmanda järjekorra pärijate osas kehtib reegel, et kui pärija on surnud enne pärandajat või pärandist loobunud, siis tema asemele asuvad pärima tema lapsed, kui laps on surnud, siis tema lapsed jne.

Kui ei ole ka kolmanda ringi pärijaid, siis pärib kohalik omavalitsus, kus pärandaja elas surma päeval.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee