Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas pärimises osalemiseks, oleks teistel tütardel õigus vaidlustada nüüd juba surnud ema tehtud kinkelepingut?25.04.2018

Tere.
Ema tegi maja ja kinnistu kohta kinkelepingu oma vanimale tütrele. Teised potentsiaalsed pärijad ehk teised lapsed ei teadnud asjast midagi. Nüüdseks on ema surnud.
Sooviks teada, kas teistel potentsiaalsetel pärijatel (kinkelepingu saaja õdedel) on ka õigus seda lepingut näha?
Kinkelepingu saaja väidab, et vara kuulub nüüd ametlikult temale ja tal pole mingit kohustust antud lepingut teistele näidata. Kas on mingeid võimalusi vaidlustada teistel seda kinkelepingut?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Iseenesest saab kõiki lepinguid ja tehinguid (sh kinkelepinguid) vaidlustada vastavate eelduste olemasolul tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seadusest - näiteks kui tehing on tehtud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Sellise vaidluse korral saab kohtumenetluses nõuda ka dokumentide (kinkelepingu) ettenäitamist.

Teie kirjeldatud asjaolude põhjal ei ole aga tõepoolest Teil õigus nõuda kinkelepingu ettenäitamist ning puudub ka võimalus kinkelepingu vaidlustamiseks. Selleks, et kinkelepingut vaidlustada, peab esinema konkreetne seadusest tulenev alus (näiteks kinge on tehtud ähvarduse mõjul) ning tuleb ka muidugi meeles pidada, et seda peab suutma vaidluse korral ka tõendada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärandusena saadud metsa ja maa müügiks pean oma abikaasalt notaris volituse saama?25.04.2018

Tere. Sain päranduseks metsa ja maad, aga kui sooviksin seda müüa, kas pean oma abikaasalt notaris volituse saama?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Tere

Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel, on abikaasa lahusvara.

Seega, Teie päranduseks saadud mets ja maad on Teie lahusvara, mitte ühisvara. Seetõttu ei ole vaja ka abikaasa nõusolekut metsa ja maa müümiseks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas ka kinkijal on õigus pretendeerida kinnisvarale, mille ta kinkis, kuid mina pärisin selle kingisaaja surma järel?19.04.2018

Minu onu on saanud kinnisvara kinkelepingu alusel kuid nüüdseks on onu surnud ja mina olen pärija. Kas ka kinkijal on õigus pretendeerida sellele kinnisvarale peale onu surma? Ja kas minule, kui pärijale, kohalduvad kõik kinkelepingus määratud tingimused (nt kinkija võib elu lõpuni sees elada)?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Te olete küsimuses välja toonud, et Teie onu sai kinnivara kinklepingu alusel ja Teie olete pärija, seega Teie onu oli kinnisvara omanik. Pärimine tähendab seda, et isiku surma korral läheb tema vara (antud juhul kõnealune kinnisvara) üle teisele isikule ehk pärijatele ehk antud juhul ka Teile.

Kui kinkija peaks olema samuti pärija (näiteks olukorrad, kus laps kingib kinnisvara oma vanemale ja siis vanem sureb ära), siis tal on samuti pärimisseadusest tulenevad õigused ja seega ka õigus vastavale kinnivarale. Kui aga kinkija pärija ei ole ning ta on kinklepinguga kõnealuse kinnisvara varem ära andnud, siis tal õigust vastavale kinnisvarale enam ei ole.

Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Kinkelepingus määratud tingimused kehtivaid üldjuhul seega ainult kinke saanud isiku suhtes. Kui näiteks isiklik kasutusõigus (õigus elu lõpuni sees elada) on kantud kinnistusraamatusse, siis on see kehtiv ka kinnisasja igakordse omaniku suhtes. Küll aga on teoreetiliselt võimalik, et tegemist on kohustustega, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga ning seega on tegemist ka pärijale ülemineva kohustusega. Konkreetse hinnangu andmiseks peab vastavaid tingimusi/kohustusi täpsemalt analüüsima.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas ma saan mulle testamendiga määratud annaku omanikuks?19.04.2018

Tere.
2017 aasta suvel sain notarilt teate mulle testamendiga määratud annakust. Annakuks on maatükk, mis on määratud mulle ja veel kahele isikule võrdsetes mõttelistes osades. Enne testaatori surma üks annakusaaja suri. Notari kirjas oli märgitud, et siis jääb annakusaajaid 2, kolmas annakuosa jääb pärijale endale. Pärija moodustas omaalgatusel kolm eraldi katastriüksust (testamendis seda nõuet polnud).
Notar andis kirjas teada, et tulla koos pärijaga notarisse annaku - kinnistu mõttelise osa üleandmist vormistama. Enne minekut aga selgus, et mina ilma teise annakusaajata endale oma osa ära vormistada ei saa (et ei saa otsustada, milline maatükk jääb mulle ja milline teisele annakusaajale).
Probleem on selles, et teine annakusaaja on eakas inimene, kes viibib juba pikemat aega hoolekandeasutuses ja arvatavalt tema tervislik seisund on selline, et vajaks eestkostet. Tema endaga pole mul õnnestunud kontakti saada, aga olen mitmel korral telefoni teel rääkinud tema tütrega. Tütar teatas kategooriliselt, et ta pole sellest asjaajamisest huvitatud ja eestkostjaks kindlasti ei hakka.
Kuidas ma pean toimima, et annak omandada.
1. Kas pärija saab mulle (ilma teise annakusaajata) üle anda olemasoleva kinnistu mõttelise osa vaatamata sellele, et ta on kinnistule moodustatud uued katastriüksused.
2. Kas võiks kõne alla tulla (kuna pärija on omaalgatuslikult kinnistule moodustanud eraldi katastriüksused), et pärija otsustab (pärimisseadus §59), millise maatüki saan mina ja millise teine annakusaaja, olgugi et testamendis ei ole seda otsesõnu kirjas.
Annakusaaja tunnistust ma taotlenud pole.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui testaator määrab annaku mitmele isikule, võib ta jätta iga annakusaaja osa suuruse määramise annaku- või testamenditäitja või muu isiku otsustada. Antud juhul olete Te aga välja toonud, et annakuks on maatükk ehk siis kinnisasi ning see on määratud võrdsetes mõttelistes osades. Seega on testaator annakusaaja osa suuruse ise määranud ning Teil on õigus vastavale kinnisasja mõttelisele osale, mitte kinnisasja reaalosale.

Annaku täitmise ehk mõttelise osa üleandmise osas on Teil tehniline takistus/probleem - üleandmist ja kinnistusraamatusse kande tegemist ei saa teha selliselt, et 1/3 osas jääb kanne tegemata või kantakse sinna surnud isik. Antud juhul on vajalik kõiki õigustatud isikuid, et kinnistusraamatusse uus kanne teha. Seega soovitan Teil leppida kokku konsultatsiooni aeg, kus saame juba konkreetsemalt analüüsida ning otsustada, kuidas on kõige mõistlikum edasi talitada - kas saab olukorra lahendada kohtuväliselt või tuleb selleks pöörduda kohtusse.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas lastel on õigus pärandile, kui ema päris isa järel ja nüüd tahab kõik kaugele sugulasele pärandada?16.04.2018

Tervist!
Ema päris aastaid tagasi isa surma järel kogu ta vara (lapsed ei saanud midagi). Nüüd on ta aga pärandi teinud kaugelt sugulasele jättes oma kolm last kõigest ilma. Kas lastel on õigus pärandile?
Elame mehega koos 8 aastat kuid pole abielus. Mõlemal on lapsed, kuid pole ühiseid lapsi. Kuidas käib pärimine kas minu või tema surma korral. Enne kooselu on mul ostetud pangalaenuga korter mida maksan ka praegu ning auto. Kas see on minu vara või ühisvara?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Testamendiga saab isik jätta vara enda tahte järgi nendele, kellele soovib. Sellisel juhul reeglina ei teki lastel õigust pärandvara pärida. Erandina võib tekkida sundosa nõue nendel sugulastel, kellel muidu oleks õigus pärida (praegusel juhul pärandaja lapsed), kuid kes on kas alaealised, või alla 21-aastased ning omandavad endiselt haridust, või täiskasvanud lapsed, kes ei suuda end ise üleval pidada.
Mitteabielulise kooselu puhul ei teki kooselupartnerite vahel ühisvara. Seega kuulub vara sellele, kes selle soetanud on. Kui isikul ei ole tehtud testamenti või pärimislepingut, pärivad seaduse järgi tema pärandvara tema lapsed ning abikaasa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas müüa mõttelist osa pärandusena saadud metsast?11.04.2018

2004a. suri minu vanaema ja pärandvara läks üle 1/2 mõttelises osas minule ja teine 1/2 mõttelises osas minu vanaisale. 2009a. suri minu vanaisa ja tema 1/2 mõtteline osa läks jagamisele mulle 1/3, minu onule 1/3 ja minu tädile 1/3 mõttelises osas. Sooviksin müüa metsamaad aga tädi keeldub/takistab pärandvara jagamist. Kas on olemas mingisugune võimalus?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel.

Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid. Seega kõigepealt pärandvara jagatakse kaaspärijate vahel pärimisseaduse sätete järgi, mida saab kohtu kaudu nõuda, kui kaaspärijad kokkuleppele ei jõua. Kui pärandvara on jagatud ning kõnealune metsamaa jääb kaasomandisse, siis saab nõuda metsamaa müümist avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.

Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat

Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas abikaasa nõutav sundosa üle on võimalik kokku leppida ka notari juures või käib see üksnes kohtu kaudu?27.12.2016

Tere, abieluvara leping on lahusvara. Kas pärandaja üleelanud abikaasa pärib osa sellest varast, mis oli soetatud abielu ajal või ka sellest osast, mis oli pärandajal olemas enne abielu sõlmimist? Pärandajal on tehtud notariaalne testament ja pärijateks on abikaasa, pärandaja 3 täiskasvanud töötavat last ja 5 lapselast, sealhulgas 4 alaealist. Abikaasale on määratud hinnanguliselt 5% varast. Pärandi avanemisel soovib abikaasa esitada kohtule sundosa nõude. Kuidas jagatakse siis vara? Sundosa nõue on ju rahaline, kas kõik pärijad saavad oma osa kätte vastavalt testamendile ja sundosa saaja peab nendelt kohtuotsuse alusel raha nõudma, ka neljalt alaealiselt? Põhiline vara on erinevad kinnistud, lisaks investeeringud pankades ja 2 OÜ-d. Olukord on keeruline, kas on teoreetiliselt võimalik saavutada teiste pärijatega kokkulepe notari juures või lahendab seda ainult kohus?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Pärand avaneb hetkel, mil pärandaja sureb. Pärandi avanemisel läheb kogu pärandaja vara kogumis pärijatele üle, sh pärandaja abikaasale. Varalahususe korral kuulub abikaasa vara, olenemata sellest, kas ta on selle omandanud abielu kestel või enne seda, üksnes konkreetsele abikaasale ja pärimisel läheb kogu temale kuuluv vara pärijatele üle.

Sundosa nõue on rahaline nõue kaaspärijate vastu. Abikaasa saab sundosa nõuda PärS § 104 lg 1 alusel vaid siis, kui pärandajal oli tema suhtes surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus ning tema pärandiosa on vähendatud võrreldes sellega, mis ta oleks saanud seadusjärgse pärimise korral.

Antud hetkel on teine kriteerium täidetud, kuna seadusjärgse pärimise korral oleks abikaasa saanud ¼ pärandist, kuid testamendi kohaselt on tema pärandiosa väärtus väiksem.

Juhul, kui on tuvastatud, et pärandajal oli abikaasa suhtes perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, saaks abikaasa esitada sundosa nõude pärijate vastu ning nõuda sundosana puuduolevat osa PärS § 105 lg 2 kohaselt. Kuna sundosa suurus on pool sellest, mille pärandaja abikaasa oleks pidanud seadusjärgselt omandama (antud juhul 1/8 pärandi väärtusest), siis saaks pärandaja abikaasa nõuda kaaspärijatelt sellest puuduolevat osa. Seda siiski ainult juhul, kui pärandajal oli abikaasa suhtes perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus surma hetkel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas kinnisturaamatusse läheb omanikuna kirja pärandisaaja või annaku saaja?28.11.2016

Tere.
Laste isa suri ootamatult, kuid jõudis teha testamendi. Testamendi järgi on pärija keegi kolmas isik. Kuid annakutena on testamendis pärandatud kinnisvara - korter ühele lapsele (alaealine 16a) ja maja teisele lapsele (alaealine 6a) ning mets jagamisele kolme lapse vahel. Lapsed saavad oma nn annaku kätte siis, kui nad on 21 a vanad. Kas pärandi saajal on õigus keelata lastel elada majas, mille omanikuks ta saab? Kas kinnisturaamatusse läheb omanikuna kirja pärandisaaja või annaku saaja? Pärijal on tegelikult plaan anda ainuisikuliselt maja kasutusõigus hoopis kellelegi teisele. Kas see on võimalik. Kuidas saaks nii, et lapsed saaksid ikkagi kasutada isa poolt neile jäetud kinnistuid? Kas pärandist loobumine, siis läheks seaduse järgi pärijatele või eel- ja järel lepingu kaudu. Tänud

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt (pärija või teine annakusaaja) annakuks määratud eseme üleandmist. Notar tõestab pärija või annakusaaja notariaalselt tõestatud avalduse alusel tunnistuse annakust tuleneva nõude kohta. Annakusaaja tunnistuses märgitakse annakusaaja ja annakuks määratud ese. Pärija vastutus üleantava asja eest kujuneb lähtuvalt annaku esemest nii pärimisseaduse kui võlaõigusseaduse järgi: kui pärija on kohustatud üle andma kindlaksmääratud asja, peab ta asja eest kuni üleandmiseni mõistlikul viisil hoolitsema (VÕS § 77 lg 4). Pärija kannab kohustuse täitmisega seotud kulud (VÕS § 90) ning pärijal pole kohustust anda asi üle enne, kui saabub testamendis määratud üleandmiseaeg.

Pärandaja võib sellest erinevaid korraldusi teha. Pärandaja teistsuguse korralduse puudumisel on kinnisasjaannaku puhul pärija kohustatud kandma ka kande tegemise kulud kinnistusraamatusse.

Kinnistusraamatusse tuleb märkida annakutäitja kui kinnisvara eest hoolitseja. Eelmärkena saab lisada AÕS § 63 lg 1 p 1 järgi tingimusliku nõude tagamiseks eelmärke annakusaaja kasuks. Kui annakuks määratud ese on hävinud või selle väärtus on vähenenud annakutäitja süül, on annakusaajal õigus nõuda temalt kahju hüvitamist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas pärimisel käsitletakse pärandaja käendust, kas pärijad on solidaarsed käenduse osas?15.11.2016

tere,
pärimismenetluse käigus selgus pangalt notarile esitatud dokumentides, et meie lahkunud ema oli käendanud kellegi õppelaenu. Oleme õega võrdsed pärijad. Hetkel me isegi ei tea (ilmselt saaame seda pangast edaspidi uurida), mis summas ja kelle laen see oli (ilmselt keegi sugulastest). Kas laenu käendamise kohustus läheb ka automaatselt üle pärijatele võrdsetes osades? Või kuidas käendamist pärimise võtmes käsitletakse?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

PärS § 2 järgi on pärand pärandaja vara. TsÜS § 66 avaldab vara mõiste, milleks on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Seega lähevad pärijatele üle nii õigused kui ka kohustused, sh käenduskohustused.

PärS § 2 järgi ei ole pärandiks pärandaja õigused ja kohustused, mis on seadusest tulenevalt või oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Sellised kohustused on nt ettevõtte juhatuse liikme positsioon, töölepingujärgsed töötaja kohustused, pärandaja kui kasutusvaldaja õigused. Pärandajaga lahutamatult seotud õiguste ja kohustuse hulka ei kuulu käenduslepingust tulenevad kohustused.


Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas abikaasa täiskasvanud lapsel on õigust sundosale, kui teeme omavahelise vastastikuse testamendi?14.11.2016

Tere!
Soovime abikaasaga teha abikaasade vastastikuse testamendi. Abikaasal on eelmisest suhtest täiskasvanud laps, kelle suhtes ei ole tal ülalpidamise kohustust. Kas lapsel oleks siiski õigus nõuda sundosa?

Vastus: Piret Pallo, vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Sundosa on PärS § 104 lg 1 alusel õigus nõuda isikutel, kes on pärandist ilma jäetud, kuid kelle suhtes oli pärandajal perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus pärandaja surma hetkel.

Seega kui pärandaja surma hetkel ei ole pärandajal isiku (käesoleval juhul täiskasvanud lapse) suhtes perekonnaseadusest tulenevat kehtivat ülalpidamiskohustust, ei ole täiskasvanud lapsel õigust nõuda ka sundosa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee