Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas saab olla et ma olen pärandi "vastu võtnud" kui ma ei ole olnud teadlik kogu asjast ega notaris käinud?14.10.2020

Tere. Sain teada pärandist mille pärija olen läbi sugulase 2020 jaanuaris. Isiklikult ma ei ole saanud mingit dokumenti ega tunnistust, et olen pärija ega ka ma isegi pole teadlik inimesest kes suri, millal suri. Helistades notarile tema väitis, et olevat öelnud minu õele et ta mulle edasi ütleks. Küsisin õelt, talle ja ei ole midagi öeldud. Helistasin uuesti notarile, et kuidas see võimalik on et mul juba kohtutäitur kaelas? Ja mulle väideti, et ma siiski olen teadlik, et ma olevat lubanud minna notarile eelmise aasta jaanipäeva paiku kui tulen eesti puhkusele. Sellist asja ma pole küll lubanud. Ja kuidas ma sain lubada kui ma asjast alles jaanuaris kuulsin. Küsimus nüüd ongi kuidas ma olen pärandi "vastu võtnud" kui ma ei ole olnud teadlik kogu asjast. Muidugi kui mul oleks tulnud tunnistus oleksin läinud loobuma. Pole olnud tunnistust siis pole ma ka osanud lihtsalt sinna notari juurde minna ja pärandist loobuda.

Ette tänades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärimismenetluse pärijate välja selgitamiseks algatab notar selleks õigustatud isiku avalduse alusel. Pärandi avanemisel ehk pärandaja surma korral läheb pärand üle pärijale ja pärijal on seejärel õigus pärandist loobuda. Kui pärija ei loobu pärandist kolme kuu jooksul peale pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamist, siis loetakse ta pärandit vastu võtnuks. Seega hakkas Teil alates 2020 jaanuarist, mil te sugulase kaudu oma pärimisõigusest teada saite, kulgema kolme kuu pikkune loobumistähtaeg. Kui pärija tähtaja jooksul pärandist ei loobu, siis loetakse ta pärandit vastu võtnuks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas müüa ema pärandatud maja, kui õde on alaealine ja ei saa allkirja anda?14.10.2020

Tere. Ema lahkus 2017 veebruaris ning jättis mulle ja mu väikesele õele pärandiks maja. Mina olen 20 aastane,õde on 15, peale mitut aastat analüüsimist otsustasime, et maja müük on ainuõige otsus, antud hetkel seal ka sees pole keegi 3 aastat elanud. Õde on aga alaealine ja ei saa oma allkirja anda, ka tema isal ei ole õigus müügiks allkirja anda. Kuidas kohtult luba küsida? Millega peaks arvestama? Millest peaks alustama?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Menetluslikult on tegemist hagita perekonnaasjade alaliigiga. Teie õe isal tuleks esitada avaldus Teie õe elukohajärgsesse kohtusse, et saada luba alaealise nimel tehingu tegemiseks. Avalduses tuleb märkida, mis põhjusel soovite kinnisvara müüa ning samuti kinnitada, et pärandiosale vastav müügist saadud tulu kantakse Teie õe pangakontole. Näiteks kui nii Teile kui Teie õele kuulub ½ majast, siis peab ½ saadud müügihinnast kandma Teie kontole ja ½ Teie õe kontole. Kohus teeb kohtumenetluse käigus kindlaks, kas alaealise huvid on tagatud ning tema vara heaperemehelikult valitsetud. Kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega, seega on kohtul võimalik jätta luba tehingu tegemiseks andmata, kui kohtu hinnangul ei ole tehing alaealise huvides.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas pärijad jõuavad auto hinnas kokkuleppele, kas ainult kohtu kaudu?14.10.2020

Minu ema abikaasa suri 2019 nov ja hetkel käimas väga ebameeldiv vara jagamine mida pole testamendis. Minu küsimus on see, et kuidas osapooled jõuavad auto hinnas kokkuleppele, kas ainult kohtu kaudu? Kellel on nö rohkem sõnaõigust ja kas hetkel tohib minu ema (lahkunu abikaasa) seda ühisvarana olnud autot kasutada (volitus olemas)? Kas auto hinda peab võtma seisuga nov 2019?
Auto oli minu ema ja tema mehe abielu ajal soetatud vara ja seega ema abikaasa tütar saab sellest 1/4.
Konsulteerisin esindusega ja ka nemad olid kindlad, et auto hind 8000 on ebareaalne ja tegin ettepaneku teha tehniline kontroll koos hindamisaktiga. Loomulikult teine osapool sellest keeldus ja arvab, et toimub skeemitamine auto hinna alandamiseks.
Süüdistab ilma tema loata selle auto kasutamises.
Mida selles olukorras teha? Anda alla ja maksta sellest 8000 talle 1/4?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Juhul, kui saan Teie küsimusest õigesti aru, siis kuulus auto Teie ema ja abikaasa ühisvarasse. Kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvarast tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisel pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. Seega on Teie ema kaaspärija ning vastavalt pärimisseadusele võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. Igal kaasomanikul on õigus nõuda kaasomandi lõpetamist, kaasomand lõpetatakse kas vastavalt poolte kokkuleppele või kohtu kaudu. Kaasomandi lõpetamise viisiks on ka teisele kaasomanikule tema osa rahas välja maksmine.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas meie kui isa lapsed eelmisest abielust, oleme tema uue pere asjade osas ka pärijad?14.10.2020

Tere, oleme lapsed isa eelmisest abielust, kas meie oleme isa pärijad, kui tal on oma maja nüüd ja teine pere, on meil mingit õigust tema varale?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Juhul kui Teie isa ei ole teinud testamenti konkreetsete isikute kasuks, siis toimub pärimine seadusjärgselt. Esimese järjekorra seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed. Seega juhul, kui Teie isal ei ole tehtud testamenti, siis pärite Te võrdselt uue pere lastega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas abielupaari poolt koos vormistatud testament on kehtiv või tuleb mehe surma järel vormistada uus tesament?14.10.2020

Kinnisvara, kus elab abielupaar. Kinnisvara omanik (kinnistusraamatu järgi) on mees. Nad on teinud kinnisvarale testamendi isikute X ja Y kasuks. Nüüd on mees surnud ja uus kinnisvara omanik on naine. Küsimus: kas abielupaari poolt koos vormistatud testament (kinnisvara pärandamise kohta isikutele X ja Y) on kehtiv või tuleb vormistada uus tesament seekord naise poolt isikute X ja Y kasuks. Tänan vastuse eest.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui saan teist õigesti aru, siis olete abikaasaga koostanud abikaasade vastastikuse testamendi. Abikaasade vastastikune testament on testament, mille abikaasad teevad ühiselt ning milles nad nimetavad teineteist vastastikku pärijateks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. Abikaasade vastastikune testament tehakse notariaalselt tõestatud vormis. Seega kui testamendis oli märgitud, et kummagi abikaasa surma korral läheb surnud abikaasa osa üleelanud abikaasale ning pärast üleelanud abikaasa surma isikutele X ja Y, siis ei ole uue testamendi tegemine vajalik ning üleelanud abikaasa ehk Teie surma korral on kinnisvara pärijateks X ja Y.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pankadel on mingi kohustus teatud perioodi jooksul pärandaja arvetelt raha pärija arvele kanda?14.10.2020

Surnud isiku pärismisjuhtum, kaks pärijat. Pärandvaraks kinnistu ja kontol arvel olev märkimisväärne kogus raha. Notari juures sai pärimisasjad korda aetud - koostatud sai pärimistunnistus ja pärandvara ühisuse loovutamise leping, mille kohaselt kogu pärija vara saan mina, teine pärija loobus tingimusteta minu kasuks. Notaris asjaajamise järel sai kinnistu kiiresti minu nimele, sellega probleeme ei tekkinud.
Pangas aga asi viibib, kuigi päranduse materjalid saatis neile nii notar kui ka käisin pangakontoris ise füüsiliselt kohal ja viisin neile pärimispaberite ärakirjad ka mina. Panga vastus pärimisasjas oli (nii kontoris käies kui ka neile helistades), et mõtleme, vaatame, uurime, kaalume. Ehk ei mingit kindlat vastust mulle, kas ja millal ma saaksin pärandaja arvel olevad rahasummad enda arvele või mis võiksid olla takistused, et seda teha ei saa või et see protsess võiks viibida.
Kas pankadel on mingi kohustus teatud perioodi jooksul pärandaja arvetelt raha pärija arvele kanda? Kas on olemas mingi võimalus (milline?), et raha ülekandmise protsess viibib või hoopiski takerdub ning ma saan selle kätte hoopiski hiljem (või ei saa üldse)? Raha pärineb ausatest allikatest (legaalne sissetulek/säästud pikkade aastate jooksul) ja selle panka liikumise ajalugu peaks olema pangas jälgitav. Kas ja kuidas ma saan seda protsessi kiirendada?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärimismenetluse lõppedes ja pärimistunnistuse väljastamisega on kohustus muutunud sissenõutavaks, st Teil on õigus saada pärandaja arvele ning seal olevale rahale ligipääs. Konkreetset aega pankadele määratud ei ole, kuid kohustuse täitmine peab toimuma mõistliku aja jooksul. Otseselt kiirendada protsessi ei ole võimalik, kui olete omalt poolt kõik vajaliku teinud ehk esitanud panka pärimistunnistuse ning tõendanud, et olete ainupärija. Võimalust, et Te raha üldse kätte ei saa ei ole, sest olete õigustatud seda pärima.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas on mingi juriidiline võimalus vanaisa suuliselt väljendatud "testamendi" soovi siiski täita?14.10.2020

Tere,
Kas vanaisa surma korral on lapselapsel õigus pärandist osa saada, kui pärandaja lapsed on elus? Küsimuse aluseks on vanaisa soov, et pärandiks olev kodu jääks lapselapsele, aga testamenti ei jõudnud ta kahjuks vormistada. Ta oli oma soovi erinevatele pereliikmetele verbaalselt väljendanud, kuid nüüd, kui pärandi jagamiseks läheb ei ole lapselast asjasse pühendatud. Kas on mingi juriidiline võimalus vanaisa soovi siiski täita?
Suur tänu vastuse eest!

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Olukorras, kus pärandaja ei ole jõudnud enne oma surma testamenti koostada, toimub pärimine seadusjärgselt. Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja alaneja sugulane, siis ei päri selle sugulase alanejad sugulased. See tähendab seda, et kui Teie vanaisa surma ajal olid tema laps elus, siis lapselaps seaduse kohaselt ei päri. Kahjuks ei ole võimalik suusõnalist soovi pärimise juures arvestada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärandaja abikaasa kasuks seatav isiklik kasutusõigus ühise kodu kasutamiseks on siis tasuta või tasuline?14.10.2020

Tere,

Mul on üks täpsustav küsimus seoses Teie poolt varem antud selgitusega. Nimelt selgitasite siin http://www.vastused.ee/loe/oigus/parimisoigus/18054/kuidas-kindlustada-eluase-elukaaslasele.html et lahkunu abikaasal on õigus tema eluaja lõpuni elada nende ühises elamus ja selleks võib ta nõuda enda kasuks kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse seadmist.

Jätsite küll märkimata selle, kust abikaasal see õigus tuleneb, kui erinevatest Teie kolleegide poolt mitmel internetiressurssidel antud selgitustest (näiteks Notarikoja kodulehel või ka siin samas http://www.vastused.ee/loe/oigus/parimisoigus/12989/kas-parandaja-abikaasa-asjaoiguse.html ) sain aru, et allikaks on Pärimisseaduse § 16 lõige 3 (Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.)

Kuid nii imelik kui see on, ma ei suutnud Teie ega Teie kolleegide selgitustest leida vastust kõige ilmsemale ja kõige tähtsamale küsimusele. Nimelt Asjaõigusseaduse §-s 227 ettenähtud isiklik kasutusõigus elamule võib minu teada olla nii tasuline kui ka tasuta. Kas pärandaja abikaasa kasuks seatav isiklik kasutusõigus ühise kodu kasutamiseks on siis tasuta või tasuline? Kui tasuline, siis milline on tasu suurus, kas see peab vastama näiteks turu keskmisele üüritasu suurusele sama elamu eest. Seda ei ole märgitud ka Pärimisseaduse § 16 lõiges 3. Kas võiksite seda selgitada?

Tänan ette!

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Abikaasa kasuks seatud isiklik kasutusõigus on tasuta, kuid elamut kasutav abikaasa on kohustatud hoidma asja korras ning tasuma asja kasutusest tingitud kulud, näiteks kommunaalkulud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas saan nõuda välja poole korteri kuludest, mis olen aastate jooksul kandnud, kuna nüüd ilmus ka veel üks pärija välja?14.10.2020

Tere.
Sain pärandiks korteri 10 aastat tagasi. Nüüd ilmus välja aga kolmanda astme veel üks pärija, kellel polnud aimugi ei pärandaja surmast ega pärandusest. Kõik need aastad olen maksnud korralikult korteri kommunaale ja muud. Kas mul on õigus temalt sisse nõuda tema poole eest minu poolt kõik need aastad nö tühja makstud summat? Ehk siis pool.
Ette tänades ja parimat

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui sain Teie küsimusest õigesti aru, siis olete teise pärijaga korteri kaaspärijad. Kaaspärijate omavahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Seega kui Teil on kulutusi võimalik näiteks arvetega tõendada, siis saab teiselt kaasomanikult võrdeliselt tema osa suurusega kulude hüvitamist nõuda. Oluline on seejuures silmas pidada, et nõuda saab ainult vajalike kulutuste hüvitamist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Mis aja jooksul pärast surma peavad pärijad notari poole pöörduma?14.10.2020

Mis aja jooksul pärast surma peavad pärijad notari poole pöörduma?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärijad peaksid notari poole pöörduma kohe, kui saavad pärandaja surmast teada. Seadus ei sätesta küll kindlat tähtaega, mis aja jooksul pärast isiku surma tuleks notari poole pöörduda, kuid enne pärimismenetluse läbiviimist ei ole teada pärijate ring ja pärandvara hulka kuuluvad esemed. Pärast notari poole pöördumist algatab notar pärimismenetluse. Juhul kui keegi notari poole ei pöördu, siis notar omaalgatuslikult menetlust ei alusta. Lisaks tuleb tähele panna, et kui pärija pärandist kolme kuu jooksul peale pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamist ei loobu, siis loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Seega kui isik soovib pärandist loobuda, peab ta seda tegema kolme kuu jooksul alates ajast, kui saab teda pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal