Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida siis mina pärin kui naine jättis testamendiga kogus vara annakutena oma esimesest abielust sündinud poegadele?14.04.2021

Tere,
Minu abikaasa surma järel selgus, et meie ühisvarale on abikaasa teinud testamendi, kus on jätnud kogu vara annakutena oma kahele pojale mehe esimesest abielust. Ühele pojale korter, auto ja teisele suvila võrdsetes osades.
Mind kui abikaasat on testamendist välja jäetud. Mis tähendab kogu vara ja annakutena?
Millise osa siis mina saan? Kuidas siis see vara jaguneb meie kolme vahel? Kas minul kui abikaasal ei ole õigust nendest annakutest saada sundosa ehk 1/3 osa?

Ette tänades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandaja saab pärandada ainult talle kuuluva osa varast ehk kui korter ja suvila kuulusid ühisvara hulka, siis pärandvara hulka kuulub nendest ½ ning üksnes see osa saab minna pärijatele. Ülejäänud ½ osas kuulvad ühisvarasse kuuluvad esemed Teile.

Kui abikaasa on kogu oma vara kohta teinud testamendi ning Teid pärijaks või annakusaajaks ei nimetanud, siis seadusjärgset pärimist ei toimu ehk Teil ei ole õigust saada osa pärandist. Erandlikel juhtudel on abikaasal sundosa nõue pärijate vastu, kuid see eeldab, et abikaasal oli Teie suhtes perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärimisõigus läheb mulle üle, kui vanaema tegi pärandi testamendiga minu emale, aga nüüd suri minu ema?14.04.2021

Tere. Mu vanaema tegi testamendi mu ema nimele, kus pärandab oma maja ja maa emale. Vanaema on juba mitu aastat hooldekodus. Nüüd laupäeval 27.03.2021.suri mu ema.
Kas nüüd kaotab testament kehtivuse ning pärimisõigus ei lähe automaatselt üle mulle või ikka kehtib kui midagi ei muudeta?
Vastust oodates.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui testaator on testamendis teinud korralduse alaneja sugulase kasuks, kes pärast testamendi tegemist, kuid enne pärandi avanemist sureb, jättes järele alanejad sugulased, eeldatakse, et korraldus on tehtud ka alanejate sugulaste kasuks selle pärandiosa ulatuses, mille nad saaksid surnud alaneja sugulase asemele astumise korral seadusjärgselt pärides, kui testamendist ei tulene teisiti. Seega testament kehtivust ei kaota ning eelduslikult Teie ema asemel pärivad ema lapsed.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas abikaasa peab oma õigusi korterile tõendama, kui tema abikaasa, kelle nimel oli korter, on nüüd surnud?14.04.2021

Tere!
Tekkis küsimus korteri kohta, mis on vanemate poolt ühiselt erastatud nende abielu ajal, kuid e-kinnistusraamatus ainult ema nimel. Ema on eelmise aasta mais surnud ja meie arvates peaks korter olema automaatselt tema abikaasa (meie isa) oma. Kahjuks avastasime, et tütre sissekirjutuseks on tarvis isal tõestada enda omanikustaatust. Kuna selle kohta kanded puuduvad, siis peaks kande tegemiseks omama pärimistunnistust, mis oleks mitmete notariaalsete toimingute lõpptulemus. Kas ühe abikaasa surma järel tuleb teisel (84-aastasel) abikaasal tõesti see kõik läbi käia või on siin tegemist ametniku tegemata tööga? Mida peaksime teadma?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Ühe abikaasa omanikuna kinnistusraamatusse kandmine oli varem tavapärane.

Teil tuleks pöörduda notari poole, kes viib läbi pärimismenetluse. Samuti on võimalik notaris taotleda omandiõiguse tunnistuse väljastamist, mis tõendab, et pool korterist kuulub Teie isale.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas valida varasuhe, ja kas tasub kohe peale abiellumist teha vastastikune testament?14.04.2021

Tere, olen peagi abiellumas ja uurin varasuhte kohta. Hetkel mul on laps, elukaaslasel ei ole. Minul on korter ja elukaaslasel kui abielludes valime ühisvara siis saan õigesti aru et kõik mis soetatud peale abielu on ühine? Siit ka küsimus
1. Kui ma näiteks lahkun enne meest, mis saab minu praegusest korterist kui see pole ühisvara, saab selle minu laps?
2. Kui lahkub varem minu mees, mis saab tema korterist?
3. Kas meil oleks targem teha kohe peale abielu abikaasade vastastikune testament? Et kui lahkun mina saab mees ja vastupidi?
Aitäh

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui korter kuulu ühisvara hulka, siis pärib seadusjärgse pärimise korral lapse kõrval abikaasa. Abikaasa pärib võrdselt esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ¼ pärandist. Kui korter kuuluks ühisvara hulka ehk kuuluks võrdsetes osades Teile ja abikaasale, siis pärimisel päriks nii laps kui ka abikaasa ¼ korterist, ehk abikaasale kuuluks ¾ ja lapsele 1/4.

Kui Teie abikaasal ei ole lapsi, siis olete tema surma korral pärijateks Teie ning abikaasa vanemad.

Abikaasade vastastikuse testamendiga on võimalik abikaasadel teineteist vastastikku pärijaks nimetada või teha surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. Samuti on võimalik selles testamendis kindlaks määrata, et üleelanud abikaasa surma korral on ainupärijaks Teie laps.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas pärimisasju korraldada, kui üks pärijatest ei soovi pärida aga tal pole ega soovi põhimõtteliselt isikut tõendavat dokumenti?14.04.2021

Olukord on selline, et suri perekonnaliige. Hetkel tegeleme pärandi avamisega. Probleem on selles, et üks pärijatest ei oma mingeid isikut tõendavaid dokumente. Ta on väga usklik inimene ning ütleb, et usk ei lase tal omada dokumente. Tal olid kunagi isikut tõendavad dokumendid, aga ta hävitas need. Temaga sellest teemast rääkida on mõtetu, inimene elab nii nagu ta elab.
See pärija ei ole pärandi saamisest huvitatud, aga ta põhimõtteliselt dokumente endale ei taotle.
Kes võib meid antud olukorras aidata?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui pärija jäi tegevusetuks ehk ei loobunud pärandist, siis kolme kuu jooksul pärimisõigusest teadasaamisest loetakse ta pärandi vastuvõtnuks.

Ilma dokumendita ei saa pärija teha toiminguid seoses pärimisega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärijateks on üksnes viimasena lahkunu kaasa sugulased kui tehtud oli vastastikune testament?14.04.2021

Kui on lastetu vanapaar, kes on teinud testamendi üksteise nimele. Üks neist on lahkunud ja teine pärib kogu vara. Kui aga lahkub teine ka, kas siis on pärijateks ainult viimasena lahkunu sugulased või on mingi õigus ka varem lahkunud abikaasa sugulastel pärida?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui nad on vastastikuses testamendis määranud isiku, kellele läheb pärand üle üleelanud abikaasa surma korral, siis on pärijaks see isik. Kui pärijat ei ole nimetatud, siis toimub üleelanud abikaasa surma korral pärimine seadusjärgselt ehk pärima on õigustatud üksnes üleelanud abikaasa sugulased.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas kohaldub Eesti pärimisseadus või välisriigi oma, kui inimene suri välismaal, tema kinnisvara asub aga Eestis?14.04.2021

Mis saab siis, kui Eesti inimene, kes on alaliselt elanud viimased 10 aastat välismaal, sureb ja tema kinnisvara asub Eestis?
Kas kohaldub Eesti pärimisseadus või välisriigi oma, kus ta elab?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Teie küsimusest ei nähtu, millises riigis oli pärandaja alaline elukoht enne surma.

Euroopa Liidu pärimisasjade määruse kohaselt on üldisest kohtualluvuse reeglist tulenevalt pärimisasja tervikuna lahendamiseks pädevad isiku surma hetkel tema alaliseks elukohaks olnud liikmesriigi kohtud. Kui pärandaja alaline elukoht ei olnud surma hetkel liikmesriigis, siis on pädevus pärimisasja tervikuna lahendamiseks siiski sellel liikmesriigi kohtutel, kus asuvad pärandvarasse kuuluvad esemed, juhul kui surnu oli surma hetkel selle liikmesriigi kodanik või selles liikmesriigis asus surnu eelmine alaline elukoht ning kohtusse pöördumise ajaks ei ole alalise elukoha muutmisest möödunud rohkem kui viis aastat.

Üldreegli kohaselt kohaldatakse pärimisasjale tervikuna selle riigi õigust, kus asus pärandaja alaline elukoht tema surma hetkel. Tuleb aga vaadata, kas pärandaja alaliseks elukohaks olnud riigi õigus näeb ette mõne muu riigi õiguse kohaldamise, näiteks kinnisasja asukoha järgi. Pärandaja võib testamendis või pärimislepingus valida ka selle riigi õiguse kohaldamise, mille kodanik ta on, seega sõltuvalt testamendi sisust võib kohaldamisele tulla ka nimetatud riigi õigus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas abielu jooksul soetatud ühisvara saab muuta ainuomandiks, kui pärimismenetlus on algatatud 11 a hiljem?14.04.2021

Abikaasa (abielu oli jäänud ainult paberil, reaalselt ei teadnud temast 40 a midagi) suri 2009, pärimismenetlus algatati 2021 linnavalitsuse poolt. Kuigi me koos ei elanud 40 aastat, on meil mõlemal korterid seaduse ees ühisvarana. Siit nüüd tuleneb probleem, sest pärimismenetluse käigus tuli välja, et abikaasal on ka kaks last, kes nõuavad nüüd abikaasa osa pärandina minu korterist. Kas mul on mingi võimalus see vaidlustada, kuna abikaasa pole ei tööga ega rahaga minu korterisse panustanud? Ning kuna tema surmast on 11 aastat möödas, kas saab asjaõigusseaduses igamise punkti arvestada või muu seaduse alusel nö väljanõutav ühisosa tühistada? Sest reaalselt abielu ei olnud ning soovin oma vara kaitsta. Kuidas peaksin edasi käituma, kuhu pöörduma?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Reeglina abielu kestel omandatud vara on ühisvara, aga tuleb arvestada ka sellega, et enne 01.06.2010. a kehtinud perekonnaseadus võimaldas abikaasade abielusuhted lugeda lõppenuks, kui abikaasade vahel olid lõppenud nii isiklikud kui ka varalised suhted. Teie esitatud asjaoludest ei nähtu, millal täpsemalt lõppesid abielusuhted ning millal omandasite korteri. Kui vara omandati pärast abieluliste suhete lõppu, siis võiks tegemist olla lahusvaraga, millele abikaasa lastel puudub õigus. Täpsema hinnangu andmiseks on vajalik aga teada täiendavaid asjaolusid.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas testamendijärgse pärija surma korral pärib tema laps?13.04.2021

Tere
1. Mehe sugulane tegi testamendi ja määras vara ainupärijaks minu abikaasa (meil on varalahusus). Oleme mehega abielus ja meil on 1 laps.
Kui nüüd abikaasa peaks enne testamendi realiseerumist (ehk oma sugulase surma) surema, siis millised õigused on minul, kui testamenti ei muudetagi ja mehe sugulane sureb? Kas mina pärin koos meie ühise lapsega pärandatava vara?
2. Tegelikult sarnane teema on ka onuga, kes määras testamendiga pärijaks minu. Kui nüüd mina peaksin enne onu surema, siis kas pärandi saajaks saab automaatselt minu laps? Või peaks onu lisama testamenti asepärijad? Millisel juhul asepärijaid üldse kasutada?
3. Kui onu teeb testamendile lisaks notariaalse dokumendi (sest notar oli öelnud, et testamendis selline korraldus ei päde ja on vaja eraldi dokumenti), kus määrab oma pärandatava vara/maamaja kasutusõiguse minu vennale, siis kui kaua selline korraldus seaduslikult kehtib? Kas ka peale onu surma pean lubama vennal maamaja kasutada, kuigi pärand on siis minu nimel? Kas mitte mina ei peaks oma varaga seotud õigusi otsustama?
Tänan!

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Teie kirjelduse põhjalt tuleks nii Teie mehe sugulasel kui ka Teie onul nimetada asepärijad juhuks, kui pärijaks nimetatud isik sureb enne pärandi avanemist. Kui Teie abikaasa sureb enne oma sugulast, kes Teie abikaasa pärijaks nimetas, siis Teie ja Teie laps automaatselt ei päri. Samuti ei ole automaatselt onu vara pärijaks Teie laps.

Kasutusõiguse kestus peab olema märgitud notariaalses dokumendis.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas on võimalik, et kui minu isa oma pärandiosast loobub, oleksime mina ja vend vanaema pärijad?13.04.2021

Minu vanaema on surnud ja tema pärijateks on minu isa, tädi ja onu (ehk siis vanaema lapsed). Minu isal on aga eelnevalt võlgasid. Kas on võimalik, et kui minu isa oma osast loobub, et siis mina ja vend oleksime vanaema pärijad?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui Teie vanaemal ei olnud tehtud testamenti, siis toimub seadusjärgne pärimine. Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Seega kui Teie isa loobub pärandist, siis pärivad tema osa pärandist isa lapsed ehk Teie ja vend.

Tuleb aga arvestada, et pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud alates hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija pärandist ei loobu, siis loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal