Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas meie ei pärigi midagi, kuna vanaisa suri noorelt ja kõik jäi vanatädile?02.11.2020

Tere, Minu vanaisa suri noorelt ning kuna toona jäi ainsaks lapseks minu vanatädi siis läks kõik vara automaatselt talle. Peale vanatädi surma läks aga kõik vara vanatädi lastele. Tekib küsimus, et kas siin on ebaaus pärimine? Minu ema ei ole midagi saanud. Kas saame midagi selles olukorras nüüd ette võtta? Kuna tegelikult on minu ema ju samas seisus nagu vanatädi lapsed. Miks ema süüdi on, et isa noorelt suri. Palume abi.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui Teie ema isa suri enne oma vanemaid, siis oleks pidanud asenduspõhimõtte kohaselt ema isa asemel pärima Teie ema. Eeldusel, et pärimine toimus seadusjärgselt, mitte testamendi järgi, oleks Teie ema ja vanatädi mõlemad pidanud pärima ½ ulatuses.

Kui pärimistunnistus on ebaõige, saab huvitatud isik esitada notarile avalduse pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Pärast pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist viib notar läbi uue pärimismenetluse. Kui notar keeldub pärimistunnistust kehtetuks tunnistamist, siis saab õigustatud huviga isik pöörduda kohtusse pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks.

Tunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue tuleb esitada kolme aasta jooksul selle kehtetuse alusest teada saamisest või teada saama pidamisest arvates, kuid mitte rohkem kui 30 aastat pärast pärandi avanemist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas kindlustada, et mina või mu lapsed ei peaks tulevikus jagama meie korterit võõra inimesega?02.11.2020

Tere!
Kuidas kindlustada, et mina või mu lapsed ei peaks tulevikus jagama meie korterit võõra inimesega? Abikaasa tegi testamendi meie poja nimele aga ma pole kindel, et see on viimane. Kinkelepingut abikaasa keeldub tegemast, sest siis puuduvat tal kindlustunne. Kas muretsen asjatult ja Eesis on mingi seadus mis ei luba ühist vara ilma abikaasa nõusolekuta võõrale pärandada?
Ette tänades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui saan Teist õigesti aru, siis on korteri puhul tegemist Teie ja abikaasa ühisvaraga. Seadust ei keela abikaasal ilma teise abikaasa nõusolekuta oma mõttelist osa ühisvarast võõrale inimesele pärandada. Kui abikaasa on teinud testamendi, siis toimub tema surma korral pärimine vastavalt testamendile. Varem tehtud testament kaotab hilisema testamendi või pärimislepinguga kehtivuse niivõrd, kuivõrd ta on hilisema testamendi või pärimislepinguga vastuolus. Seega kui Teie abikaasa on praeguses testamendis nimetanud enda ainupärijaks Teie poja, kuid hiljem nimetab ainupärijaks mõne muu isiku, siis arvestatakse hilisemat testamenti.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas poeg saab müüa korterit, milles mul on notariaalselt vormistatud elamisõigus elu lõpuni?02.11.2020

Minu nimele on vormistatud notariaalne tasuta elamisõigus minu elu lõpuni korteris, kus ma elan, samas korteri on testamendiga pärinud minu poeg. Kas minu pojal on õigus seda korterit müüa ilma minu nõusolekuta?
Kas seda notariaalset tasuta elamisõigust saab kuidagi eirata ja mind sellest korterist ikkagi välja tõsta ja kui siis millistel põhjustel?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Isiklik kasutusõigus mis on kantud kinnistusraamatusse kehtib edasi ka juhul, kui Teie poeg korteri võõrandab. Iseenesest ei ole pojal korteri müügiks vaja Teie nõusolekut, kuid ka korteri uus omanik peab Teil võimaldama korteris elu lõpuni elada.

Kasutusvalduse saab üldjuhul lõpetada poolte kokkuleppel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas surnud inimese täiskasvanud lastel, kes ei ole tema nimel on õigus saada osa pärandist?14.10.2020

Kas surnud inimese täiskasvanud lastel, kes ei ole tema nimel ning keda ta ei ole seaduslikult omaks tunnistanud on õigus saada osa pärandist?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui pärandajal ei ole tehtud testamenti, siis toimub pärimine seadusjärgselt. Esimese järjekorra pärijad on pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed, lisaks pärib laste kõrval ka abikaasa.

Kui sünnitunnistusele ei ole pärandaja märgitud laste isana, siis tuleb esmalt isaduse tuvastamiseks pöörduda kohtusse. Kui notar on juba pärimistunnistuse väljastanud, siis on notaril võimalik pärimistunnistus kehtetuks tunnistada ning väljastada uus pärimistunnistus, kuhu on kantud kõik pärijad.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas ma saan nüüd pärast ema surma maja oma nimele ja kuhu peab inimese surmast veel teatama?14.10.2020

Tere
Ema suri 21.08.2020. Isa on surnud. Olen ema ainuke laps. Olen lahutatud ja mul on 2 last. Emal ei olnud testamenti. Peale isa surma käis ema notari juures. Siis sai ema maja oma nimele. Ma ei tea, kas mul on mingeid kohustusi ja õiguseid. Kas pean kuhugi veel teatama, et ema ei ole. SEB pangast sain ema kontolt toetust 1600 EUR. Tulin 6 aastat tagasi ema juurde elama oma majja sest ta oli eakas naine. Kas ma pean kuhugi teatama, et maja minu nimele saaks? Millal ma saan kasutada ema kontot? Kas keegi minu lastest peab loobumiskirju kirjutama. Kas mina pean testamendi tegema?
Tervitades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Teil tuleb pöörduda notari poole pärimismenetluse algatamiseks. Notar teeb kindlaks pärijate ringi ning pärandvara hulka kuuluvad esemed.

Teie lapsed ei pärandist loobuma, kuna välistamispõhimõtte kohaselt kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja sugulane, siis ei päri selle sugulase alanejad sugulased. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed. Kui Te olite ainuke laps, siis olete Te ka ainus seadusjärgne pärija.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas on nii, et juhul kui ma testamenti ei koosta, on minu vara esimese ringi pärija minu laps ainuisikuliselt?14.10.2020

Soetasin oma kinnisvara pärast lahutust esimesest abikaasast ja enne teistkordset abiellumist. Antud kinnisvara soetamiseks vormistatud laenulepingus oleme aga uue abikaasaga mõlemad laenuvõtjad (mina siis veel endise perekonnanimega), kuigi maksed olen tasunud mina üksinda. Nii minul kui ka abikaasal on eelmisest abielust laps. Meil on mõlemal ka laenukindlustus, mis surma korra katab 100% laenujäägist.
Nüüd siis küsimus: kas on nii, et juhul kui ma testamenti ei koosta, on minu vara esimese ringi pärija minu laps ainuisikuliselt?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on tõesti pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed. Siiski ei ole Teie laps ainupärija, kuna Teil on ka abikaasa. Abikaasa pärib esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Kui Te ei koosta testamenti, siis on Teie pärijateks nii Teie laps kui ka Teie abikaasa.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas ema poolt (nüüdseks juba surnud) vennale tehtud maa müügi volitus kehtib ka venna lastele?14.10.2020

Minu vend suri aasta tagasi ja nüüd suri ema. Enne surma ema tegi teisele vennale maa müügiks volituse. Kas see volitus kehtib? Surnud vennal on 3 last, millised õigused neil on pärandusele. Emal oli maa ja linnas maja.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Volitus kehtib vaid isiku suhtes, kelle kasuks see tehti. Kui sain Teist õigesti aru, siis käesoleval kehtis volitus üksnes venna suhtes, kes suri aasta tagasi. Volitus surnud venna lastele edasi ei lähe.

Kui teie ema ei teinud testamenti, siis toimub pärimine seadusjärgselt. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Enne pärandaja surma surnud alaneja sugulase asemele astuvad need alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses surnud alaneja sugulase kaudu. Seega seadusjärgselt päriksite Teie ½ pärandist ning venna lapsed igaüks 1/6 pärandist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Mis aja jooksul pean pärandvara vastu võtma ja mis sellega kaasneb (rahalised kohustused)?14.10.2020

Tere
Soovin küsida pärandvara ja sellega kaasnevate kohustuste kohta. Oleme koos abikaasaga 2005a soetanud pangalaenuga korteri (kaasomand 50% ja 50%). Pangalaen lõppeb 2022a. Abikaasa suri ootamatult nov.2019a, olen lesk. Pangalenumaksed lähevad minu kontolt algusest peale, laenu maksmisega probleeme ei ole. Testamenti abikaasal polnud tehtud, kui pikk on see aeg, et pean pärandvara vastu võtma ja mis sellega kaasneb (rahalised kohustused) või on veel mingeid variante? Korter ei kuulu mulle kuna laen ei ole lõpuni välja makstud.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandi avanemisel ehk pärandaja surma korral läheb pärand üle pärijale ja pärijal on seejärel õigus pärandist loobuda. Kui pärija pärandist kolme kuu jooksul peale pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.

Pärimismenetluse algatamiseks tuleb pöörduda notari poole. Pärimismenetluse algatamine maksab 63,90 eurot ning pärimistunnistuse koostamine 102,25 eurot. Notari poole pöördudes saab notar ka täpsustada, millised kulud võivad lisanduda, näiteks üleskutsemenetluse läbiviimise tasu või pärandvara jagamise lepingu koostamise tasu.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas lapselapsed saavad vanaema pärandist loobuda vanaisa kasuks 4 aastat hiljem, sest ei teadnud oma pärimisõigusest?14.10.2020

Abielupaaril on poeg ja tütar. Naine sureb 2015 aastal, nende poeg on surnud juba 1998 aastast. Pojal on 3 poega, kes on kõik vanaema surma ajal täisealised. Nüüd neli ja pool aastat hiljem on vaja vanaisal korteriga tehinguid teha, kuid pärimistehingud on vormistamata. Lapselastega katkesid suhted juba siis kui nad lapsed olid. Kuidas edasi toimida? Kuidas pärand jaotub? Kas lastelastel on võimalik vanaisa kasuks pärandist loobuda kuna nad isegi ei tea, et neil on õigus midagi pärida? Tütar pole samuti pärandist loobunud. Kas kõik nimetatud isikud on nüüd enda teadmata pärandi vastu võtnud?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui saan Teie küsimusest õigesti aru, siis pärandajal testamenti teinud ei olnud ning pärimine toimus seadusjärgselt. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased ehk käesoleval juhul abielupaari tütar. Enne pärandaja surma surnud alaneja sugulase asemele astuvad need alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses surnud alaneja sugulase kaudu ehk surnud poja osa pärivad tema kolm poega. Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Seega päriks seadusjärgselt abikaasa ¼, tütar 3/8 ja kõik pojapojad 1/8 pärandist.

Pärandi avanemisel ehk pärandaja surma korral läheb pärand üle pärijale ja pärijal on seejärel õigus pärandist loobuda. Kui pärija pärandist kolme kuu jooksul peale pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Seega kui pärandaja abikaasa, tütar ja pojapojad ei ole pärandist seaduses sätestatud tähtaja jooksul loobunud, siis loetakse nad pärandit vastu võtnuks. Seda siiski eeldusel, et neile oli pärandaja surm ja nende pärimisõigus teada.

Pärandi tingimuslik vastuvõtmine või sellest tingimuslik loobumine ei ole lubatud. Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas on võimalik seadusjärgset pärimist muuta teiste ütluste alusel, nagu oleks pärandaja eluajal muu kokkulepe?14.10.2020

Tere. Minu vanaema suri üle 2 aasta tagasi, testamenti tal tehtud ei olnud. Vanaema nimel olnud korter pärandus edasi: 50% tema ühele pojale ja 50% teise poja pojale, kuna teine poeg ise oli juba surnud. Nüüd aga on sugulaste kaudu selgunud, et see korter pidi tervenisti jääma sellele ühele elusolevale pojale, kuna teisele pojale kingiti juba aastaid tagasi üks teine samaväärne korter. Kahjuks seda kokkulepet kuskil kirjalikult ei ole, küll aga teavad sellest mitu teist sugulast. Kas üldse on mingit seaduslikku alust nõuda, et see teise poja pojale läinud pool korterit saaks ikkagi sellele elusolevale pojale, nii nagu tegelikult vanaema elu ajal kokku oli lepitud?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Testamendi puudumisel toimub pärimine seadusjärgselt. Seadusjärgse pärimise sätete järgi olid pärima õigustatud poeg ja pojapoeg, nagu küsimuses ka välja tõite. Suusõnaliste kokkulepetega pärimist muuta ei ole võimalik.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal