Pärimisõigus
Küsimus: Kuidas vormistada pärandiga saadud sõidukite müük ja ost?16.05.2018
Tere. Sõbra lesk tahab loovutada sõiduauto haagist, mina olen nõus need omale vormistama, kuidas käib antud juhul vormistamine?
Mis dokumente ja allkirju selleks vaja on? Notar on pärandi paberitesse sõidukid kirja pannud.
Mis dokumente ja allkirju selleks vaja on? Notar on pärandi paberitesse sõidukid kirja pannud.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui Teie sõbra lesk on ainus pärija või eraldi auto ning haagise pärija, ei ole tal ühtegi takistust auto võõrandamisel. See kehtib samuti juhul, kui pärandvara on pärijate vahel jagatud ning auto omand on pärijale üle läinud. Sõiduauto ning haagise müügileping või kinkeleping on vormivaba tehing, seega pooled võivad ise valida, kuidas leping vormistada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Mis riigi seaduste järgi käib pärimine kui inimene on soome kodakondsusega aga elab eestis?14.05.2018
Tere!
Minu abikaasa on Eestis sündinud kuid tema vanemad olid ingerisoomlased. Abikaasa elab ja töötab Soomes aga nüüd tahab pensionile tulles naasta Eestisse elama. Kuna ta ei teadnud, et Eestis ei tohi olla 2 kodakondsust, sai ta aastaid tagasi Eesti kodakondsuse kõrvale ka Soome kodakondsuse. Kuna aga ta ei ole sünnijärgne Eesti kodanik siis nüüd pandi ta valiku ette, kas Eesti või Soome kodakondsus. Ta on otsustanud jääda Soome kodanikuks ja loobuda Eesti kodakondsusest. Kuid ta tuleb elama Eesti ja küsimus on minul järgmine, kas pärimisasjad käivad Eesti seaduste järgi kui ta peaks surema Eestis või kui suren mina enne, kas siis ikka tema pärib meie vara Eesti seaduste järgi. Nimelt oleme teinud notaris (siis kui ta oli veel Eesti kodanik) ka testamendi üksteise kasuks. Ehk siis lapsed tulevad pärimisringi alles siis kui meist viimane lahkub.
Minu abikaasa on Eestis sündinud kuid tema vanemad olid ingerisoomlased. Abikaasa elab ja töötab Soomes aga nüüd tahab pensionile tulles naasta Eestisse elama. Kuna ta ei teadnud, et Eestis ei tohi olla 2 kodakondsust, sai ta aastaid tagasi Eesti kodakondsuse kõrvale ka Soome kodakondsuse. Kuna aga ta ei ole sünnijärgne Eesti kodanik siis nüüd pandi ta valiku ette, kas Eesti või Soome kodakondsus. Ta on otsustanud jääda Soome kodanikuks ja loobuda Eesti kodakondsusest. Kuid ta tuleb elama Eesti ja küsimus on minul järgmine, kas pärimisasjad käivad Eesti seaduste järgi kui ta peaks surema Eestis või kui suren mina enne, kas siis ikka tema pärib meie vara Eesti seaduste järgi. Nimelt oleme teinud notaris (siis kui ta oli veel Eesti kodanik) ka testamendi üksteise kasuks. Ehk siis lapsed tulevad pärimisringi alles siis kui meist viimane lahkub.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Kui pärandaja viimane elukoht oli välisriigis, viib Eesti notar pärimismenetluse läbi üksnes Eestis asuva vara suhtes tingimusel, et välisriigis ei ole võimalik pärimismenetlust läbi viia või välisriigis läbiviidav menetlus ei hõlma Eestis asuvat vara või Eestis ei tunnustata välisriigis koostatud pärimistunnistust.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas kunagi isale antud "kollased kaardid" võiks minu pärandiosa suurendada?14.05.2018
Tere,
Minu ema ja isa olid seaduslikus abielus. Ema suri 3 aastat tagasi, isa käesoleval aastal. Peale ema surma keegi pärijatest (isa ehk abikaasa, mina ja mu kaks venda) ema pärandist ei loobunud. Nüüd, peale isa surma käisime meie, 3 last notari juures. Avati kaks pärandit - ema ja isa oma. Hetkel on menetlus käimas ja minu arusaamist mööda oleme me kolmekesi selle menetluse lõppedes seisus, kus me kõik oleme kaaspärijad ja on tekkinud pärandvara ühisus. Pärandvaraks on korter, kelle omanikuks kinnisturaamatujärgi oli isa.
Kuidas edasi? Üks minu vendadest ei taha oma osa, vaid soovib, et see mulle jääks. Teine vend tahab pärandist oma osa rahaliselt. Niisiis, tuleks mul 1/3 suurune osa korteri rahalisest väärtusest ühele vennale kompenseerida.
Mina olen oma alaealise lapsega korterisse sisse kirjutatud ja peale ema surma elasin isaga koos. See on minu kodu.
Omal ajal kinkisin ma isale korteri erastamiseks nn "kollase kaardi" alusel osakuid, peaaegu poole vajamineva summa ulatuses. Dokumendid selle kohta on olemas. Kas see ka loeb kuidagi, ma justkui oleks mõtteliselt osa korterist juba erastanud isa kõrval? Kas see vähendaks kuidagi vennale makstava osa suurust?
Ette tänades
Minu ema ja isa olid seaduslikus abielus. Ema suri 3 aastat tagasi, isa käesoleval aastal. Peale ema surma keegi pärijatest (isa ehk abikaasa, mina ja mu kaks venda) ema pärandist ei loobunud. Nüüd, peale isa surma käisime meie, 3 last notari juures. Avati kaks pärandit - ema ja isa oma. Hetkel on menetlus käimas ja minu arusaamist mööda oleme me kolmekesi selle menetluse lõppedes seisus, kus me kõik oleme kaaspärijad ja on tekkinud pärandvara ühisus. Pärandvaraks on korter, kelle omanikuks kinnisturaamatujärgi oli isa.
Kuidas edasi? Üks minu vendadest ei taha oma osa, vaid soovib, et see mulle jääks. Teine vend tahab pärandist oma osa rahaliselt. Niisiis, tuleks mul 1/3 suurune osa korteri rahalisest väärtusest ühele vennale kompenseerida.
Mina olen oma alaealise lapsega korterisse sisse kirjutatud ja peale ema surma elasin isaga koos. See on minu kodu.
Omal ajal kinkisin ma isale korteri erastamiseks nn "kollase kaardi" alusel osakuid, peaaegu poole vajamineva summa ulatuses. Dokumendid selle kohta on olemas. Kas see ka loeb kuidagi, ma justkui oleks mõtteliselt osa korterist juba erastanud isa kõrval? Kas see vähendaks kuidagi vennale makstava osa suurust?
Ette tänades
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Teie vend on küll osa ema pärandavast omandanud, kui saab selle soovi korral siiski Teile müügi- või kinketehinguga üle anda. Teie vend saab loobuda ainult isa pärandvarast, mitte aga enda ema omast, samuti on oluline märkida, et Teie vennal ei ole õigust pärandist loobuda Teie kasuks. Juhul, kui Teie vend otsustab loobuda, saavad tema osa pärijateks tema asemel tema lapsed, kui lapsi ei ole, siis Teie ja Teie teine vend.
Eluajal sõlmitud kinkelepingud ei anna seadusjärgsele pärijale nõudeõigust pärandvara või kaaspärijate suhtes, samuti ei suurenda see ühe pärija osa pärandist. Pärandaja lapsel võib olla nõudeõigus pärandvarast õiglase hüvitise saamiseks juhul, kui ta on ühises majapidamises enda töö või varaga abistanud pärandajat ning seeläbi pärandvara väärtust säilitanud või suurendanud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Millise dokumendi peaksime vormistama, et saaksin elukaaslase surma korral tema korterisse elama jääda, et pärijad mind välja ei tõstaks?09.05.2018
Kuidas peaksime toimima olukorras, kus elame elukaaslasele kuuluvas korteris. Soov on, et elukaaslase surma korral saaksin elama jääda sellesse korterisse oma elu lõpuni, korteri pärivad ju lapsed. Elukaaslasel on lahutatud abielust neli last, neist üks alaealine. Millise dokumendi peaksime vormistama või kuidas muudaks olukorda abiellumine? Eesmärk on välistada olukord, kus lapsed nõuavad minu väljakolimist või nende pärandiosa väljamaksmist.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Selleks saab seada isikliku kasutusõiguse elamule. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.
Kui isiklik kasutusõigus on kehtestatud kestusega Teie eluaja lõpuni, siis ei saa keegi nõuda Teie väljakolimist. Isiklik kasutusõigus kehtib kinnisasja igakordse omaniku suhtes. See tähendab seda, et kui kinnisasi edasi müüa, siis jääb isiklik kasutusõigus kehtima.
Abielu olukorda ei muudaks, kuna tegemist oleks sel juhul abikaasa lahusvaraga. Kui isegi oleks ühisvaraga tegemist, siis abikaasa osa pärijad saavad ikkagi nõuda Teilt pärandiosa väljamaksmist. Sellisel juhul oleks võimalus hoopis teha testament, et korter jääks tervikuna Teile.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas abikaasa surma korral pärivad tema lapsed eelmisest abielust osa ka minu varast?08.05.2018
Tere!
Abielu on sõlmitud juulis 2013.aastal. Mingit lisalepingut varalahususe kohta ei teinud. Minul lapsi ei ole, aga mehel on 3 last eelmisest abielust.
Minu korter on ostetud 1995.aastal – seega ennem abiellumist.
Kas abikaasa surma korral kuulub nii minu kui ka tema eelmisest abielust olevate laste vahel jaotamisele kuuluva pärandvara hulka ka minu enne abiellumist ostetud korter koos seal olevate asjadega ja minu isiklikul pangakontol olev raha?
Ja kui see juhtub nii olema – kas siis varalahususe lepingu koostamine jätaks kõik minu vara ainult minule?
Tänan vastuse eest!
Abielu on sõlmitud juulis 2013.aastal. Mingit lisalepingut varalahususe kohta ei teinud. Minul lapsi ei ole, aga mehel on 3 last eelmisest abielust.
Minu korter on ostetud 1995.aastal – seega ennem abiellumist.
Kas abikaasa surma korral kuulub nii minu kui ka tema eelmisest abielust olevate laste vahel jaotamisele kuuluva pärandvara hulka ka minu enne abiellumist ostetud korter koos seal olevate asjadega ja minu isiklikul pangakontol olev raha?
Ja kui see juhtub nii olema – kas siis varalahususe lepingu koostamine jätaks kõik minu vara ainult minule?
Tänan vastuse eest!
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Seega praeguses olukorras kuulub kinnistu Teie lahusvara hulka, abielu kestel ostetud sisustusesemed ning pangakontole kogunenud raha aga abikaasade ühisvara hulka.
Abielu kestel saavad abikaasad reguleerida varasuhet abieluvaralepinguga, milles saab abikaasade kokkuleppel tunnistada abieluvaralepinguga üksikud esemed või teatavat liiki esemed abikaasa lahusvaraks.
Olukorras, kus Teie abikaasal ei ole kehtivat testamenti või pärimislepingut, on tema pärijateks surma järel võrdsetes osades abikaasa ning lapsed. Pärandvara hulka kuuluks kõik, mis on algusest peale tema lahusvara või abikaasade ühisvara jagamise tulemusena tema pärandvara hulgas.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas testamendi täideviijal on õigus müüa korter tulumaksuta ja mis aja jooksul peale omaniku surma?07.05.2018
Tere.
Olen testamendi järgi määratud testamendi täideviijaks peale omaniku surma. Üks ülesanne on mul seal tema korteri müük. Kas testamendi täideviijal on õigus müüa korter tulumaksuta ja mis aja jooksul peale omaniku surma?
Tänades
Olen testamendi järgi määratud testamendi täideviijaks peale omaniku surma. Üks ülesanne on mul seal tema korteri müük. Kas testamendi täideviijal on õigus müüa korter tulumaksuta ja mis aja jooksul peale omaniku surma?
Tänades
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Maksukorralduse seadusest tuleneb, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud korraldama esindatava maksukorralduse seadusest, maksuseadusest ja maksukorralduse seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Ka seltsingu või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikuteühenduse juht või õigusvõimetu varakogumi valitseja on kohustatud korraldama ühenduse varaga või hallatava varakogumiga seotud maksukorralduse seadusest, maksuseadusest ja maksukorralduse seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse sellisel juhul samuti hallatava vara arvel.
Eelviidatud kohustused laienevad testamenditäitjale, pärandi hooldajale, kohtutäiturile, kinnisasja sundvalitsejale ja muudele isikutele, kellele on seadusest tulenevalt pandud maksukohustuslase vara valitsemise kohustus.
Sõltuvalt sellest, kas pärandi hooldaja või testamenditäitja tegutseb pärandaja või pärija nimel, võib vara võõrandamisest saadud maksustamise kord olla erinev.
Kui testamenditäitja tegutseb pärija nimel, siis kinnisasja võõrandamisel tekib küsimus maksuvabastuste rakendamisega. TuMS § 15 lõigetes 4 ja 5 on loetletud terve rida maksuvabastusi, millest kõige olulisem on kindlasti seotud maksumaksja elukohana kasutatud elamu või korteri müügiga. Kui pärandi hooldaja või testamenditäitja müüb kinnisasja, mida pärandaja kasutas kuni oma surmani elukohana, siis tuleb aluseks võtta see, kas pärijad kasutasid elamut või korterit oma elukohana või mitte.
Seega maksuseadustest tulenevate kohustuste järgimine on testamenditäitja vastutus ning seda, kas maksukohustus või ka maksuvabastus rakendub või mitte, tuleb hinnata lähtuvalt sellest, kelle nimel testamenditäitja tegutseb.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas nõuda välja annakuna määratud summa, kui raha oli kontol vähem, aga päritav vara on arvestatavalt suurem kui annak?04.05.2018
Pärandaja jättis mulle annakuna rahasumma. Pärija keeldub raha väljamaksmisest, kuna pärandaja kontol oli annakuga võrreldes väiksem summa. Samas pärandaja muu vara väärtus ületab annakuks määratud summat mitmekordselt. Kas ma saan pärijalt annakuks määratud summat nõuda ja kuidas see täpselt käib?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Seega on Teil õigus annakut saada, kuigi pärandvara hulgas raha ei ole, sest pärandvara üldine väärtus on siiski suurem kui annaku summa.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kes pärib surnud venna võlad?04.05.2018
Tere,
inimesel suri vend, kellel oli maksmata trahvide näol palju võlgasid. Isa surnud, ema elus, lisaks 1 alaealine vend ja 1 alaealine õde, ise täisealine. Ema kavatseb notari juures pärnadist loobuda. Lisaks on kohtutäitur arestinud vennale kuulunud 1/8 osa korterist. Kas peaks see inimene ka pärandist loobuma minema, et mitte suuri võlgasid kaela saada? Kas siis läheb pärand kohalikule omavalitsusele? Kas hiljem on võimalik see korteri osa ka tagasi saada?
inimesel suri vend, kellel oli maksmata trahvide näol palju võlgasid. Isa surnud, ema elus, lisaks 1 alaealine vend ja 1 alaealine õde, ise täisealine. Ema kavatseb notari juures pärnadist loobuda. Lisaks on kohtutäitur arestinud vennale kuulunud 1/8 osa korterist. Kas peaks see inimene ka pärandist loobuma minema, et mitte suuri võlgasid kaela saada? Kas siis läheb pärand kohalikule omavalitsusele? Kas hiljem on võimalik see korteri osa ka tagasi saada?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Kohalik omavalitsus pärib isiku vara olukorras, kui on varem surnud või loobunud kõik pärijad, seega lisaks vanematele ja nende alanejatele sugulastele ka vanavanemad ning viimaste puudumise või loobumise korral nende otseliinis alanejad sugulased. Kui sugulastest pärijate ring on täielikult ammendatud ning sealt pärijat ei leidu, pärib kohalik omavalitsus.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas kindlustada eluase elukaaslasele kuuluvas korteris juhul kui korteri pärivad tema lapsed?02.05.2018
Kuidas peaksime toimima olukorras, kus elame elukaaslasele kuuluvas korteris. Soov on, et elukaaslase surma korral saaksin elama jääda sellesse korterisse oma elu lõpuni, korteri pärivad ju lapsed. Elukaaslasel on lahutatud abielust neli last, neist üks alaealine. Millise dokumendi peaksime vormistama või kuidas muudaks olukorda abiellumine? Eesmärk on välistada olukord, kus lapsed nõuavad minu väljakolimist või nende pärandiosa väljamaksmist.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Selleks saab seada isikliku kasutusõiguse elamule. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa.
Kui isiklik kasutusõigus on kehtestatud kestusega Teie eluaja lõpuni, siis ei saa keegi nõuda Teie väljakolimist. Isiklik kasutusõigus kehtib kinnisasja igakordse omaniku suhtes. See tähendab seda, et kui kinnisasi edasi müüa, siis jääb isiklik kasutusõigus kehtima.
Abielu olukorda ei muudaks, kuna tegemist oleks sel juhul abikaasa lahusvaraga. Kui isegi oleks ühisvaraga tegemist, siis abikaasa osa pärijad saavad ikkagi nõuda Teilt pärandiosa väljamaksmist. Sellisel juhul oleks võimalus hoopis teha testament, et korter jääks tervikuna Teile.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas kinkimise teel saab pärimise klauslitest mööda hiilida?27.04.2018
Peale isa surma loobusime oma pärandist ühe venna kasuks (peres oli 4 last) ja notaris panime kirja, et kui maja läheb müüki, siis vend jagab raha meiega. Aga kui me ei müü maja ja vend teeb kinkelepingu õele, kas siis vennalastel on õigus oma pärandiosa nõuda?
Üks vend suri 10 aastat tagasi ja teise surmast sai aasta.
Üks vend suri 10 aastat tagasi ja teise surmast sai aasta.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Vastus Teie kirjeldatud olukorrale sõltub suuresti sellest, milles täpselt notari juures kokku lepiti ning kas leping on kehtiv. Juhul, kui kokkulepe kehtib, peaksid sellest tulenevad õigused ja kohustused kuuluma osapoolte pärandvara hulka ehk siis lastel oleks sellest lepingust tulenevalt nõudeõigus. Samas, pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Seega, kas vennalastel on antud juhul mingisugune nõudeõigus või mitte, sõltub sellest, milline on täpsemalt kõnealuse notariaalse kokkuleppe sisu.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal