Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas Eesti kohus tunnistab Saksamaal tehtud testamenti ja kas kehtivusel on vahet, kus ma suremise hetkel püsivalt elan?15.09.2021

Tere! Ma elan Saksamaal ja teen siin notariaalse testamendi vastavalt EL pärimisregulatsioonile ja saksa seadusele oma lapse kasuks, kellel on Eesti pass ja kodakondsus, kuid püsiv elukoht Saksamaal. Vara on mul nii Eestis kui ka Saksamaal. Kas Eesti kohus tunnistab Saksamaal tehtud testamenti (saksakeelne)? Kas selle testamendi kehtivusel on vahet, kus ma suremise hetkel püsivalt elan? Nt kui mu püsiv elukoht on sel ajahetkel Eestis ja mitte Saksamaal.
Suur tänu selgituse eest!

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Aldo Vassar
loe lisaks
Vastavalt EL pärimisasjade määruse üldreeglile on pärimisasjade lahendamiseks pädevad isiku surma hetkel tema alaliseks elukohaks olnud liikmesriigi kohtud. Ka kohalduvaks õiguseks on üldiselt selle riigi õigus, kus asus surnu alaline elukoht surma hetkel. Pärandajal on aga õigus valida pärimisasja lahendamiseks selle riigi õigus, mille kodanik ta on.

Notariaalselt tõestatud testamendil on õiguslik toime ka teises liikmesriigis, välja arvatud juhul kui see on vastuolus avaliku korraga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas venna surma järel pärib nüüd vennanaine venna osa meie lapsepõlve kodust või on ka lastel mingi osa saada?15.09.2021

Tere. Meie isa surma järgi on meie maja pärijaid 3, minu ema, minu vend ja mina. Vend suri. Tal on abikaasa, kellega laps ja eelmisest abielust 2 last. Kas vennanaine pärib nüüd venna osa meie lapsepõlve kodust või on ka lastel mingi osa saada? Mis saab siis kui meie ema sureb? Ema on kogu aeg rääkinud, et tal on 2 võrdset last ja peale tema lahkumist oleksime jaganud 50% ja 50% meie lapsepõlvekodust. Huvitab kuidas venna surm mõjub jagamisele ja kui suur vastutus minule langeb. Kas see 50 ja 50 kehtib ka peale ema surma? Emal ei ole testamenti. Kuna meie lapsepõlvekodu ei ole täielikult meie halduses vaid meie ema õele kuulub 1/3 millest osa tema kasutuses olevast pindalast kuulub meie perele. Asja lahendamiseks pidi minu vend pöörduma kohtu poole aga praeguse olukorra tõttu asi seisab. Sellest tulenebki küsimus, et kui suur vastutus minule langeb? Ema on juba vana ja tema enam asju ei aja.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Aldo Vassar
loe lisaks
Kui pärandaja ei ole teinud testamenti, siis toimub pärimine seadusjärgselt. Pärijateks on pärandaja alanejad sugulased ehk ema surma korral pärivad tema lapsed. Seadusjärgse pärimise korral ei päri vennanaine, kuna ta ei ole Teie ema alaneja sugulane. Kuivõrd Teie vend on surnud, siis pärivad venna asemel tema lapsed.

Teie küsimusest ei nähtu, kas enne isa surma kuulus 2/3 majast isale või nimetatud osa vanemate ühisomandis. Eeltoodust sõltub see, milline osa kuulub Teie emale ja tema surma korral pärandvara hulka.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kes on minu venna lahkumise järel tema osa pärijad meie lapsepõlvekodust?15.09.2021

Meil on isa pärand 4/20 minul, 4/20 vennal ja 5/20 meie emal. Kes pärib venna ja kuidas pärandus jaguneb peale ema lahku. Meile on isa pärandina jäänud meie lapsepõlvekodust ülalpool mainitud osa. 7/20 majast kuulub meie tädile, ema õele. Ema on meile vennaga kogu aeg toonitanud, et siis kui teda enam ei ole, läheb tema osa jagamisele 50% ja 50% minu ja venna vahel. Mingit lepingut ega testamenti ei ole. Nüüd on aga olukord läinud nii kurvalt, et minu venda ei ole enam. Kas tema osa meie endisest kodust pärib nüüd ainult tema naine ja poeg või on ka tema poegadel eelmisest abielust oma osa saada pärandusena? Milliseks muutub olukord siis, kui meie ema enam ei ole (88 aastane)? Mina olen ilmselt tema otsene pärija. Kas ka minu lastel on õigus pärimisele ja kas ka vennanaine on meie ema pärija?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Aldo Vassar
loe lisaks
Kui testamenti ei ole toimub pärimine seadusjärgselt. Seadusjärgseteks pärijateks on abikaasa ja sugulased. Küsimusest ei selgu, kas Teie vend oli abielus või ei. Kui oli abielus, siis tema pärandvara pärijateks on tema abikaasa ning esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad ehk tema alanejad sugulased ehk käesoleval juhul tema lapsed. Kui Teie vend abielus ei olnud, on tema seadusjärgseteks pärijateks ainult tema lapsed. Kusjuures abikaasa pärimise puhul tuleb arvestada sellega, et abikaasa pärib võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Ka pojad eelmisest abielust on Teie venna seadusjärgsed pärijad.

Kui Teie ema tee testamenti, siis toimub seadusjärgne pärimine ning esimese järjekorra pärijateks on alanejad sugulased ehk lapsed. Kui pärandaja surma ajal on elus tema alaneja sugulane, ei päri selle sugulase alanejad sugulased tema kaudu ehk Teie lapsed ei päri. Teie ema pärijateks on aga venna lapsed, kuna vend on surnud enne ema. Venna naine ei ole Teie ema pärijaks, kuna ta ei ole Teie ema alaneja sugulane.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas minu ema uue mehe laps on ka minu ema pärija?15.09.2021

Tervist. Minu ema abiellus mehega ja sellel mehel oli ka alaealine laps. Nüüd laps on suureks kasvanud ja elab oma elu. Nendel on ühine perekonnanimi nüüd ehk minu emal, tema mehel ja mehe lapsel. Kuna emal on endal ka 2 last siis küsimus selline - emal on maja, kus hetkel emal pärandajad ei ole. Maja oli pärandatud emale veel vanaema kaudu aga nüüd kui emad enam poleks kas siis pärandajaks jääks ikka oma lastele või sinna kuulub ka selle mehe laps ka nüüd sisse? Kas siis kasulaps ka pärib minu ema vara ja maja? Kas oleks parem siis, et ema teeks testamendi sest ema ise ei soovi sellele kasulapsele midagi jätta.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Aldo Vassar
loe lisaks
Testamendi puudumisel toimub pärimine seadusjärgselt. Pärimisseaduse järgi on lapsed esimese järjekorra pärijad. Nende kõrval on pärijaks ka üleelanud abikaasa. Abikaasa pärib pärandaja laste kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandvarast.

Kui ema sai maja omanikuks pärimise teel, siis nimetatud maja ühisvara hulka ei kuulu ehk ema surma korral läheb maja täies ulatuses pärandvara hulka.

Teie ema abikaasa laps ei ole seadusjärgse pärimise korral Teie ema pärija, kuna ta ei ole Teie ema alaneja sugulane.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kui laps loobub pärandist, siis kas ta vabaneb ka võla tasumisest ja kellele võlg edasi läheb, kas lapselapsele?15.09.2021

Tere.
Nagu ma olen aru saanud, siis pärija pärib ka võlad.
Kui laps, kui pärija, loobub pärandist, siis kas ta vabaneb ka võla tasumisest ja kellele võlg edasi läheb, kas lapselapsele (alaealine)?

Tänan abi eest.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Aldo Vassar
loe lisaks
Pärandi vastuvõtmisel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused välja arvatud need, mis on oma olemuselt pärandajaga lahutamatult seotud. Pärija pärib seega ka võlad. Kui pärija loobub pärandist, siis on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Antud juhul kui pärija loobub pärandist, siis pärivad tema asemel tema lapsed, kellel on ka omakorda õigus pärandist loobuda. Kui pärija on alaealine, siis on kohustuslik pärandvara inventuur. Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas teada saada kes saab vanaema surma järel korteri, kuna ta rääkis, et see saab mulle aga kas ka mingi testament on, ei tea?15.09.2021

Tere

19.05.21 suri mu vanaema. Mis saab edasi tema korterist? Kuhu peab pöörduma?
Ta rääkis pidevalt, et korter jääb mulle (lapselaps), aga me ei tea kas ta tegi mingi reaalse dokumendi selle kohta. Elab ka tema poeg ehk minu isa. Minu arvates ikkagi siis läheb korter minu isale.
Lisaks - ma ise elan 200km oma vanematest ja ei saa tegeleda nt korteri välja üürimisega jne. Mu vanemad aga liiga vanad selleks ega oska. Kas ja kui kiirelt saab korteri nt müüki panna?

Tervitades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Aldo Vassar
loe lisaks
Pärijate väljaselgitamiseks tuleb pöörduda notari poole. Avalduse saab esitada näiteks eeldatav pärija, kelleks käesoleval juhul on Teie isa.

Testament on võimalik teha ainult kirjalikus vormis. Kui testamenti tehtud ei ole, toimub seadusjärgne pärimine. Seaduse kohaselt on esimese järjekorra seadusjärgseteks pärijateks pärandaja alanejad sugulased ehk pärandaja lapsed. Lisaks pärib abikaasa esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist.

Korteri käsutusõigus (õigus müüa) kuulub asjaõigusseaduse alusel omanikule, seega kui pärimismenetluse käigus selgub, et seadusjärgseks pärijaks on Teie isa, on temal õigus ka otsustada korteri müügi ja muu sellega seonduva üle.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Millised on võimalused testamendi õigustühiseks tunnistamiseks testamendist välja jäetud abikaasal?15.09.2021

Millised on võimalused testamendi õigustühiseks tunnistamiseks testamendist välja jäetud abikaasal, kui tegu on abikaasade varalahususega ning ka õigust sundosale ülalpidamiskohustuse näol abikaasal ei ole?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Aldo Vassar
loe lisaks
Testamendi tühistamise õigus pärimisseaduse kohaselt on testaatoril endal. Testamendi näol on tegemist testaatori isikliku tehinguga, millega teeb ta korraldusi oma surma puhuks pärandi kohta. Seega on pärandajal õigus ise valida, keda ta pärijaks nimetab ning kellele oma vara pärandab.

Pärast pärandaja surma saab testamendi tühistamiseks hagiavalduse kohtusse esitada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral, kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks. Nendeks asjaoludeks võib olla näiteks pettus või asjaolu, et pärandaja ei olnud testamendi tegemise ajal võimeline aru saama testamendi sõlmimise asjaoludest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas jagatakse vara abikaasa surma korral üleelanud abikaasa ja kolme lapse vahel?15.09.2021

Kuidas jagatakse vara abikaasa surma korral üleelanud abikaasa ja kolme lapse vahel? Testament puudub. Minu arusaama järgi abikaasa on poole ühisvara omanik, teine pool läheb jagamisele. Kuidas toimub jagamine?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Aldo Vassar
loe lisaks
Testamendi puudumisel toimub pärimine seadusjärgselt. Esimese järjekorra pärijateks on pärandaja alanejad sugulased ehk lapsed. Üleelanud abikaasa pärib laste kõrval võrdselt, kuid mitte vähem kui ¼ pärandist. Abikaasale jääb seega esiteks tema osa ühisvarast ning ¼ pärandvarast ning kolme lapse puhul jääb ka igale lapsele ¼ pärandvarast.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas ma olen vanaisa vara testamendijärgne pärija kui selle päris vanaema, aga nüüd on tema surnud ja mina olin testamendis järgmine?14.04.2021

Tere,
Minu vanaisa tegi testamendi mille kohaselt ta märkis pärijate järjekorra. Et kõigepealt läheb kogu tema vara naisele, naise surma kohal ühele tütrele (hoolimata sellest, et tal on rohkem lapsi) ja seejärel minule. Peale vanaisa surma läks kogu vara vastavalt testamendile tema naisele. Hiljuti suri tema naine (minu vanaema).
Mida tuleks teha selleks, et see vara laheks nüüd edasi minu emale? Ma eeldan et tuleks minna notari juurde ja sama testament uuesti avada? Ja kas selleks tegevuseks on kindel tahtaeg (et näiteks tuleb seda teha 6 kuu jooksul vanaema surmast)?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Aldo Vassar
loe lisaks
Pärimismenetluse algatamiseks tuleb pöörduda notari juurde. Pärandist loobumise tähtaeg on 3 kuud alates pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamisest. Kui pärija kolme kuu jooksul pärandist ei loobu, siis loetakse ta pärandi vastuvõtnuks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Mida siis mina pärin kui naine jättis testamendiga kogus vara annakutena oma esimesest abielust sündinud poegadele?14.04.2021

Tere,
Minu abikaasa surma järel selgus, et meie ühisvarale on abikaasa teinud testamendi, kus on jätnud kogu vara annakutena oma kahele pojale mehe esimesest abielust. Ühele pojale korter, auto ja teisele suvila võrdsetes osades.
Mind kui abikaasat on testamendist välja jäetud. Mis tähendab kogu vara ja annakutena?
Millise osa siis mina saan? Kuidas siis see vara jaguneb meie kolme vahel? Kas minul kui abikaasal ei ole õigust nendest annakutest saada sundosa ehk 1/3 osa?

Ette tänades

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Aldo Vassar
loe lisaks
Pärandaja saab pärandada ainult talle kuuluva osa varast ehk kui korter ja suvila kuulusid ühisvara hulka, siis pärandvara hulka kuulub nendest ½ ning üksnes see osa saab minna pärijatele. Ülejäänud ½ osas kuulvad ühisvarasse kuuluvad esemed Teile.

Kui abikaasa on kogu oma vara kohta teinud testamendi ning Teid pärijaks või annakusaajaks ei nimetanud, siis seadusjärgset pärimist ei toimu ehk Teil ei ole õigust saada osa pärandist. Erandlikel juhtudel on abikaasal sundosa nõue pärijate vastu, kuid see eeldab, et abikaasal oli Teie suhtes perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal