Pärimisõigus
Küsimus: Kui kaua oleks 2005 aastal olnud aega allkirja anda, et oma pärandi osa saada?30.11.2018
Minu abikaasa isa suri 2005a. Tookord oli vist nii, et pidi allkirja andma pärandi vastuvõtmiseks? Minu abikaasa kohe seda allkirja ei andnud. Kui kaua tal oleks olnud aega allkirja anda, et oma pärandi osa saada? Peale tema olid pärijad veel tema vend, õde isa teisest abielust ja teine abikaasa.
Tänan, kui leiate aega vastata.
Tänan, kui leiate aega vastata.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Enne 1. jaanuaril 2009. surnud isikute puhul kehtis vastuvõtusüsteem, mis tähendab, et pärimiseks pidi pärija pärandi vastu võtma. Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuli esitada pärandi avanemise koha notarile avaldus, mille notar ka tõestas.
Notar andis avalduse esitamiseks tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei võinud olla lühem kui kaks kuud teade kättesaamisest või teadaande avaldamisest. Mõjuval põhjusel võis notar selle tähtaja ka mõistliku aja võrra pikendada, teatades sellest kõigile pärima õigustatud isikutele.
Pärandit ei saanud vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest (ehk pärandaja surmast) on möödunud 10 aastat. Küll aga nägi seadus ette, et kui pärija ei ole vastuvõtmise avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta esitanud, kuid on nimetatud tähtaja jooksul asunud pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Küsimus: Kuidas toimub korteri pärimine kui korteris on üürnik sees?14.11.2018
Tere. Meil käib pärimismenetlus. Küsimus on selles, et lahkunul on 3 kinnisvara. 1 maja ja 2 korterit. Ühes korteris on sees üürnik, kelle üürileping lõpeb veebruaris 2019. aastal. Kuidas nüüd käituda? Kuna korter on ju osa pärandvarast, siis kas peab üürnik välja kolima? Ja kes peaks tegelema korteriga? Kas notar, kes algatas pärimismenetluse? Kui korterid seisavad tühjalt, siis kes peaks maksma sellel ajal kommunaalkulud? Tänud vastamast.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Tähtajaline üürileping lõppeb seaduse järgi tähtaja saabumisel ning seda saab erakorraliselt ühepoolselt üles öelda vaid ühe lepingu osapoole lepingu rikkumise tõttu. Seega kui üürnik pole lepingu tingimusi rikkunud ei pea ta enne lepingu tähtaja saabumist välja kolima. Juhul Kui Te olete nõustunud pärandi vastu võtma, lähevad Teile üle kõik pärandaja õigused ja kohustused ja seega peate korteritega tegelema Teie ja maksma ka nendega seotud kulutused. Kui Te ei ole pärandit vastu võtnud kohaldatakse pärandvara hoiumeetmed kuni pärandi vastu võtmiseni ja pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Küsimus: Kui elukaaslane peaks ära surema, kes maksab tema võlad, abielus me ei ole, kooselust on üks ühine laps?13.11.2018
Tere
Kui elukaaslane peaks ära surema, kes maksab tema võlad? Ametlikult me abielus ei ole. Kooselust on üks ühine laps.
Kui elukaaslane peaks ära surema, kes maksab tema võlad? Ametlikult me abielus ei ole. Kooselust on üks ühine laps.
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Kuna pärijaks on laps, siis tasub märkida, et pärandi inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik (sh ka laps), kohalik omavalitsusüksus või riik. Kui piiratud teovõimega pärija seaduslik esindaja ei ole pärija huvides pärandi inventuuri taotlenud, vastutab ta isiklikult pärandaja nende võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud.
Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Seega teisisõnu sellist olukorda tekkida ei saa, kus teie ühine laps pärib omale ainult võlad.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kas mul on mingit õigust majale või hüvitisele, kui remontisin isa maja, aga ta ähvardab selle kellelegi teisele pärandada?07.11.2018
Tere!
Peale ema surma tegi isa notariaalse testamendi, mille järgi peaksin mina pärima maja, milles praegu koos isa ja oma perega elan. Olen oma perega maja täielikult renoveerinud. Viimasel ajal on isa kiuslikuks muutunud ja on olnud ähvardusi, et pärandab maja hoopis kellelegi teisele.
Ilmselt oleks tal selleks õigus, aga kas ka minu perel on mingisuguseid õiguseid või tulebki oma kodust sel juhul lihtsalt välja kolida?
Tänud vastuse eest
Peale ema surma tegi isa notariaalse testamendi, mille järgi peaksin mina pärima maja, milles praegu koos isa ja oma perega elan. Olen oma perega maja täielikult renoveerinud. Viimasel ajal on isa kiuslikuks muutunud ja on olnud ähvardusi, et pärandab maja hoopis kellelegi teisele.
Ilmselt oleks tal selleks õigus, aga kas ka minu perel on mingisuguseid õiguseid või tulebki oma kodust sel juhul lihtsalt välja kolida?
Tänud vastuse eest
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Tundub, et käesoleval juhul Teie isal teie suhtes kehtivat ülalpidamiskohustust ei esine, seega sundosa Te nõuda ei saa.
Seega antud juhul saab kõne alla tulla hoopis lepinguväline võlasuhe - ehk tehtud kulutuste hüvitamise nõudes. Kas ja mis ulatuses, selleks tuleb täpsemalt juba konkreetseid ajsaolusid hinnata.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Küsimus: Kas ma pean pärandi täielikult vastu võtma ja siis autod, maja ning raha uuesti ümberkirjutama, kui tahan neid lastele anda?07.11.2018
Tere!
Kas ma pean pärandi täielikult vastu võtma ja siis autod, maja ning raha uuesti ümberkirjutama, kui tahan neid lastele edasi anda?
Pärijaks on üks inimene (elukaaslane). Lapsed täisealised ja kellelgi nõudeid, vastuväited ei ole. Soov oleks vara siiski jagada ka lastega (nõusolek on saavutatud). Kas ma pean pärandi täielikult vastu võtma ja siis autod, maja ning raha uuesti ümberkirjutama? Soov oleks, et hoida kulusid kokku saaks kohe auto kirjutada pojale, raha ja pension anda tütrele (maksab ise pensioni väljavõtmisel tulumaksu) ning maja endale jätte (koos võlgadega). Kas seda saab notaris nii vormistada või pean siiski kõik vastu võtma ja siis uuesti ümber vormistama?
Kas ma pean pärandi täielikult vastu võtma ja siis autod, maja ning raha uuesti ümberkirjutama, kui tahan neid lastele edasi anda?
Pärijaks on üks inimene (elukaaslane). Lapsed täisealised ja kellelgi nõudeid, vastuväited ei ole. Soov oleks vara siiski jagada ka lastega (nõusolek on saavutatud). Kas ma pean pärandi täielikult vastu võtma ja siis autod, maja ning raha uuesti ümberkirjutama? Soov oleks, et hoida kulusid kokku saaks kohe auto kirjutada pojale, raha ja pension anda tütrele (maksab ise pensioni väljavõtmisel tulumaksu) ning maja endale jätte (koos võlgadega). Kas seda saab notaris nii vormistada või pean siiski kõik vastu võtma ja siis uuesti ümber vormistama?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Selleks, et Teie soov realiseerida, on siiski vaja pärandvara vastu võtta. Nagu ma aru saan, olete Te ainukene pärija. Sellisel juhul pärandvara jagama ei pea ning Te muutute nende asjade ainuomanikuks ehk saate vabalt kõnealuseid esemeid käsutada. Seega saate vormistada kinkelepingu auto kinkimise kohta pojale (vajalik omanikuvahetuse vormistamisel Maanteeameti teenindusbüroos). Raha saate anda tütrele niisama, selle jaoks lisatoiminguid vaja ei ole. Majaga probleemi ei nähtu, kuna pärandi vastuvõtmisega jääb see teie omandisse.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Küsimus: Kas oma pärandiosa kinkimiseks on mingi kindel aeg?06.11.2018
Pärast abikaasa surma loobusin 3 kuu jooksul oma sundpärandi osast, mis tuli mulle automaatselt. Kavatsen oma osa kinkida, aga seoses sellega tekkis mul küsimus: kas kinkelepingu vormistamiseks on mingi kindel ajavahemik või on see minu valik, millal vormistan (surmast möödub nov. 6 kuud)? Kas pean vormistama kinkelepingu notari juures, kus esitasin loobumise ja kelle juures tütar sai oma osa kohta pärimistunnistuse. Kas on mul õigus vormistamiseks teises notaribüroos?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul kui te loobusite vaid mingist pärandi osast, siis enda päritud osaga saate teha nii nagu soovite, kuna selle omandiõigus on teile üle läinud. Kui pärimismenetlus on läbi viidud ning te olete asja pärinud, siis saate vormistada soovitud kinkelepingu. Kinkeleping sõlmitakse üldjuhul kirjalikus vormis. Kinkeleping tuleb sõlmida notari juures, kui seadusest tulenevalt on notariaalne tehingu vorm ette nähtud - näiteks kui tegemist on kinnisasjaga.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Küsimus: Mida peaks ette võtma, et kõik pärijad saaks majja, kuna ühel pärijal on võti ja ta ei lase teisi sisse, nii ei saa ka maja müüa?18.10.2018
Oleme saanud mitme pärija peale päranduseks maja, mida plaanime müüa ja kõik pärijad on sellega ka nõus. Probleem selles, et maja võti on ainult ühe pärija käes ja ta keeldub seda teistele andmast (st. majas saab käia ainult tema). Samas peaks kõigil ühisomanikel olema võti ja õigus majja siseneda. Sellise tegevusega on takistatud ka müügiga seotud toimingud. Mida peaks sellises olukorras ette võtma, et tagada kõigile ligipääs pärandvarale?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Küsimus: Kas pärandvara ühisust saab jagada ilma ühe poole kokkuleppeta?18.10.2018
Tere,
Kas pärandvara ühisust saab jagada ilma ühe poole kokkuleppeta?
Ette tänades
Kas pärandvara ühisust saab jagada ilma ühe poole kokkuleppeta?
Ette tänades
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Küsimus: Kas mul on pärimisõigus, kui elukaaslasega juhtub halvim või õigus on ainult tema lastel?18.10.2018
Tere!
Olen vabaabielus üle 20.a Meil ühiseid lapsi pole. Mul on eelmisest abielust 2 täiskasvanud last ja elukaaslasel samuti 2 täiskasvanud last eelmisest kooselust. Kas mul on pärimisõigus, kui elukaaslasega juhtub halvim või õigus on ainult tema lastel?
Lugupidamisega
Olen vabaabielus üle 20.a Meil ühiseid lapsi pole. Mul on eelmisest abielust 2 täiskasvanud last ja elukaaslasel samuti 2 täiskasvanud last eelmisest kooselust. Kas mul on pärimisõigus, kui elukaaslasega juhtub halvim või õigus on ainult tema lastel?
Lugupidamisega
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. Seega kokkuvõtvalt pärivad antud juhul ainult tema lapsed.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal
Küsimus: Kuidas mõjutavad EVP-dega tehtud erastamistehingud pärimisõigusi?18.10.2018
Isa suri, oli abielus surma hetkel emaga. Ema on abielu jooksul saanud pärandusena suvila, mis erastati ema (tema enda ja tema ema) EVP-dega (ka kõikides tehinguga seotud paberites on omanikuna kirjas ainult ema). Samuti on ema EVP-dega erastatud korter (samuti tehingu paberites ja omanikuna ainsana kirjas ema). Lisaks on saanud ema ka kinkelepingu alusel abielu ajal maja, mis müüdi maha. Abielus on määratud ühisvara. Mis nendest läheb seaduse alusel pärimisel kirja kui ühisomand ehk millest kuulus ka 1/2 isale? Ehk mille puhul rakendub pärimisõigus ka lastele. Kas abielu ajal toimunud erastamistega läks ka suvila ja korter ühisomandisse või on see ikkagi lahusvara ja kuulub ainult emale? Ja kuidas on lood kinkelepinguga saadud maja müügist saadud rahaga?
Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal
Teie küsimus taandub sellele, mis oli Teie isa lahusvara ja mis oli ühisvara. Lahusvaraks loetakse esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel. Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused - seega ei ole oluline, kes kinnistusraamatusse kantud on või ei ole, kui tegemist on varaga, mis on omanadatud abielu ajal ja ei ole poolte lahusvara, on tegemist ühisvaraga. Seega abielu kestel erastatud ehk omandatud vara on ühisvara. Küll aga tuleb silmas pidada, et seadusest ja kohtupraktikast tulenevalt saab abikaasade ühisvara jagamisel osade võrdsusest kõrvale kalduda, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal.
Aldo Vassar
Advokaadibüroo LINDEBERG
advokaat
Tallinn | Tartu | Pärnu
Tel: 625 2000
E-post: info@lindeberg.legal
www.lindeberg.legal