Pärimisõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas on võimalik, et kui minu isa oma pärandiosast loobub, oleksime mina ja vend vanaema pärijad?13.04.2021

Minu vanaema on surnud ja tema pärijateks on minu isa, tädi ja onu (ehk siis vanaema lapsed). Minu isal on aga eelnevalt võlgasid. Kas on võimalik, et kui minu isa oma osast loobub, et siis mina ja vend oleksime vanaema pärijad?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kui Teie vanaemal ei olnud tehtud testamenti, siis toimub seadusjärgne pärimine. Kui pärima õigustatud isik on pärandist loobunud, on pärima õigustatud see isik, kes oleks pärinud siis, kui pärandist loobunu oleks surnud enne pärandi avanemist. Seega kui Teie isa loobub pärandist, siis pärivad tema osa pärandist isa lapsed ehk Teie ja vend.

Tuleb aga arvestada, et pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud alates hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija pärandist ei loobu, siis loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärandaja võlad saab pärimisel kohe teada või võivad need hiljem ka välja imbuda?11.02.2021

Tere!

Mul suri ema aasta tagasi ära ja muud ei jäänud kui võlad, loobusin ja edasi läks siis ema emale ja Tema maksis ära kaks võlga ja siis lootsime, et asi sellega piirdub aga nüüd helistas kohtutäitur, et tal veel võlgu vaja maksta, et siis siit ka minu küsimus, et kas need võlad peaks kohe alguses teada olema kõik või see on täitsa normaalne et võivadki ajapikku välja tulla?
Kas meil annab midagi teha selle asjaga või tuleb ära maksta.

Ette tänades!

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohutused ning pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel. Kui pärand on juba vastu võetud, siis pärandist loobuda enam võimalik ei ole.

Kuna Teie küsimusest võib eeldada, et Te ei lasknud teha pärandvara inventuuri, siis on tõesti võimalik, et võlad selguvad ka alles teatud aja möödumisel. Ka need võlad tuleb tasuda pärijal.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kellelt nõuda korteri kütmist, kui omanik suri ja pärand pole veel vormistatud, minu korter ka seetõttu külm?11.02.2021

Tere!
Naaber suri ja sugulased ei ole saanud veel notariaalselt pärimist tõestatud. Kellele kuulub korter seni? Kas saan nõuda enne pärijaks saamist naaberkorteris seadusega ettenähtud +18 C õhutemperatuuri tagamist? Hetkel on naaberkorter sama külm kui välistemperatuur ja mulle tähendab see topelt küttekulusid, et saada oma korteris normaalne soojus.
Lugupidamisega

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Käesolevas asjas tuleks algatada pärimismenetlus, et välja selgitada pärijad, kellelt saab nõuda korteriga seotud kohustuste täitmist, sh temperatuuri tagamist korteris. Pärimismenetluse saab algatada ka korteriühistu või ka Teie ise, kuid see on tasuline.

Pärast pärimismenetluse algatamist kui pärijad ei tee pärandist loobumise avaldust, siis loetakse nad kolme kuu möödumisel alates pärimisõiguse teadasaamisest pärandi vastuvõtnuks.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas pärandi hulka kuuluvad objektid jagatakse ühe pärandvara jagamise lepinguga või tuleb sõlmida eraldi lepingud?11.02.2021

Minu vanemate ühisvaras olnud korteri peal on pangalaen. Pärast isa surma peaks pärandavarana jääma pool korterist emale (ühisvara), teine pool jagunema võrdsetes osades ema, venna ja minu vahel.
Kuna mina elan selles korteris ja hakkan edaspidi pangalaenu teenindama (maksmata on ligi pool kogulaenust), siis soovin omandada suurema osa korterist kui pärandijärgne mõtteline osa.
Kas selleks tuleb sõlmida pärandvara jagamise leping? Kas sellises lepingus saab määratleda iga pärija mõttelise osa suuruse nii nagu me parajasti omavahel kokku lepime? Kui ma aga ostaksin vennalt ära tema pärandijärgse mõttelise osa, siis kas see fikseeritakse samuti pärandvara jagamise lepingus või tuleb selleks teha eraldi ostu-müügi leping kokkulepitud hinnaga?
Pärandi hulka kuulub ka teisi varaesemeid, nagu auto ja veel üks kinnisvara (mis on ka korteri hüpoteek). Need tahame omavahel ära jagada, aga erinevalt korterist ei soovi teisi esemeid "poolitada"/"tükeldada". Kas kõik pärandi hulka kuuluvad objektid jagatakse ühe pärandvara jagamise lepingu kaudu või tuleb sõlmida iga vara jagamise jaoks eraldi leping?
Lisaks – kas pangaga tuleb sõlmida uus laenuleping? Kas selle käigus võivad muutuda ka laenutingimused? Kas laenu pärides ja laenulepingut ümber vormistades on võimalik maksta korraga tagasi ka suurem osa laenust (et hoida igakuiselt makstavate intresside pealt kokku)?
Ühesõnaga – kuidas tegutseda, et oleks hästi ja õiglane ning hoiaks ka vormistamistega seotud kulutusi kokku?
Suur tänu!

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Pärandajal ehk Teie isal on võimalik testamendiga määrata pärijad ning ka nende pärandiosade suurused. Lisaks on võimalik pärijatele jätta ka konkreetseid varaesemeid annakuna, näiteks korter või auto. Pärandaja saab ka määrata, et pärandab Teile oma osa korterist ning et Teie kanda jääb laenumakse.

Kui pärandajal on testament, siis seadusjärgset pärimist ei toimu.

Laenulepingu ümbervormistamise ja tingimuste osas tuleb suhelda pangaga. Lisaks tuleb pärast laenu ümbervormistamist teavitada ka notarit.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas peale vanaema surma pärib üksnes tema tütar või on ka lastelastel mingi õigus pärimiseks?09.02.2021

Tere,

Kui vanaema on siit ilmast lahkumas ning temast jääb järgi korter, kas selle korteri pärib ainult tema ainus tütar või on õigus ka mingile osale tema kolmel lapselapsel?

Testament puudub.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Seadusjärgse pärimise korral pärivad esimeses järjekorras pärandaja alanejad sugulased ehk pärandaja lapsed. Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja alaneja sugulane, ei päri selle sugulase alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses tema kaudu. Eeltoodu tähendab, et kui pärandaja lapsed on elus, siis lapselapsed ei päri. Seega on pärijaks üksnes tütar.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kas saan testamendiga määrata oma osaühingu osa pärijateks mitu inimest?09.02.2021

Kas testamendiga on võimalik määrata oma osa pärimine mitme erineva pärija vahel, näiteks lapsed, lapselapsed, sõber jne. Kui minu osa nimiväärtus on näiteks 2500.-, siis kas saan määrata %, millise osa iga pärija saab?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Osaühingu osa on võimalik pärandada mitmele pärijale. Kui Te ei soovi kõiki küsimuses nimetatud isikuid pärijateks nimetada, siis tuleks osaühingu osa testamendis nendele isikutele määrata annakuna. Annak on konkreetne varaline hüve, näiteks asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas jagada kaasomandis kinnistut reaalosadeks, kui kinnistul on erinevad sihtotstarbega maad?27.01.2021

Kuidas jagada kaasomandis kinnistut reaalosadeks, kui kinnistul on erinevad sihtotstarbega maad? Metsamaa, õuemaa, põllumaa, muu maa. Kust alustama peab?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Kinnisasja saab jagada reaalosadeks üksnes selle olemust rikkumata tingimusel, et pärast jagamist on iga osa iseseisev kinnisasi. Kinnisasi on jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele võimatuks või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust.

Kinnisasja jagamine on maakorraldustoiming. Maakorralduse läbiviimine linna või valla territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Lihtsad maakorraldustoimingud, milleks on ka kinnisasja jagamine, viiakse läbi kinnisasja omaniku taotlusel. Seega tuleb kinnisasja reaalosadeks jagamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Mida peaks tegema, et abikaasa, kes elab teises EL riigis, ei oleks minu surma korral pärija?23.12.2020

Kinnisvara omandatud enne abiellumist, varasuhe- lahusvara, tehtud testament lastele. Mida veel peaks tegema, et abikaasa, kes elab teises EL riigis, ei oleks minu surma korral pärija? Millistel juhtudel ta võib pärijaks osutuda?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Seadusjärgse pärimise korral pärib pärandaja abikaasa esimese järjekorra pärijate ehk laste kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist. Kui teil on tehtud testament, siis seadusjärgset pärimist ei toimu ning pärivad üksnes testamendis nimetatud isikud ehk käesoleval juhul Teie lapsed.

Pärijaks võib abikaasa osutuda testamendi tühistamise korral või juhul, kui abikaasal on õigus sundosale. Sundosa saamise õigus on üksnes siis, kui pärandajal on surma hetkel sundosa saaja suhtes ülalpidamiskohustus ning sundosa saajal oleks õigus pärida seaduse järgi.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal
 

Küsimus: Kuidas pärandada oma kinnisvara alaealistele lastele ja kuidas selle käsutamine välja näeb kuni nende täisealiseks saamiseni?23.12.2020

Kuidas pärandada oma kinnisvara alaealistele lastele ja kuidas selle käsutamine välja näeb kuni nende täisealiseks saamiseni? Ja kuidas tagada, et ekskaasa sellele ligi ei pääseks?

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Lapse seaduslik esindaja tema hooldusõiguslik vanem, kellel on õigus ja kohustus valitseda ka lapse vara. Teatud tehinguteks on vajalik kohtu nõusolek. Lapsele pärandatud raha kohustub vanem hoiustama oma varast eraldi, kui seda ei ole vaja lapse ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks.

Kui Te soovite kogu oma vara pärandada enda lastele, siis tuleks Teil teha testament. Testamendiga on võimalik kindlaks määrata erieestkostja, kui Te ei soovi, et teine vanem lastele pärandatud vara valitseks. Sellisel juhul ei ole Teie ekskaasal õigust otsustada pärandatud vara valitsemise üle.
 

Küsimus: Kas teisel pärijal on õigus pärast maja müüki nõuda minult tulumaksu, sest ma elasin selles majas sees?03.11.2020

Kui on kaks pärijat, üks elab majas sees, teine ei. Kas peale maja müüki on õigus teisel pärijal nõuda minult poolt tulumaksu, mille ta pidi maja müügist saadud summalt tasuma. Minul on kõik dokumendid olemas, et kasutasin maja eluasemena. Kõik majas elamisega kulutused olen ise tasunud.

Vastus: Aldo Vassar, advokaat, Advokaadibüroo LINDEBERG, www.lindeberg.legal

Elukoha võõrandamine on tulumaksuvaba. Kui Teie kasutasite pärandina saadud maja elukohana, siis ei pea Te maja võõrandamisest saadud tulu eest tulumaksu maksma. Kui teine pärija ei kasutanud päritud maja elukohana, siis teda tulumaksuvabastus ei puuduta ning tal tuleb oma osalt maksta ka tulumaksu. Teisel pärijal ei ole õigust Teie käest poole tulumaksu tasumist nõuda.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, siis pöörduge hinnapakkumise saamiseks Advokaadibüroo LINDEBERG poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil info@lindeberg.legal