Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mul on õigus kogunenud elatisvõlale või kustutati see isa eraisiku pankrotimenetlusega?10.09.2020

Tere,
Kasvatan 18-a. keskmise puudega last ja isalt mõisteti 2016 välja elatis, mida ta ei maksnud ja nüüdseks on elatisvõlg kasvanud üle 10000 euro. Kuna lapse isa kuulutas maksmisest pääsemiseks välja eraisiku pankroti, siis ei ole me rahast sentigi saanud v.a elatisabi. Nüüdseks on pankrotimenetlus lõpetatud. Kas minu 18-a. lapsel on õigus endiselt elatisele kui ta käib kutsekoolis? Kas pean selleks alustama uut täitemenetlust, sest eelmine lõpetati seoses pankrotimenetlusega? Kas mul on õigus kogunenud elatisvõlale või kustutati see pankrotimenetlusega?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe lapsele või elatise maksmise kohustused, seega lapse isa ei vabane elatisvõlgnevusest ega elatise maksmise kohustusest.

Kui laps saab täisealiseks, peab laps ise pöörduma elatise väljamõistmiseks kohtu poole. Hetkel kehtiva elatislahendi alusel on elatis (tõenäoliselt) välja mõistetud kuni lapse täisealiseks saamiseni, seega tuleb täisealiseks saanud õppivad lapsel elatise saamiseks uuesti kohtusse pöörduda (kui isa just vabatahtlikult teda ei toeta).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vara jaotatakse enne või pärast lahutust ja kas saan oma osa ühisvarast teha kohe lastele?07.09.2020

Tere
Sooviks teada, kas vara jaotatakse enne või pärast lahutust? Saaksin ma oma osa ühisvarast teha lastele, ilma abikaasa nõusolekuta ning lasta sisse kirjutada lause, et tohin elada selles majas elu lõpuni? Kas vara jagamisel on oluline abikaasa sissekirjutus (jagatavasse majja pole olnud ta kunagi sisse kirjutatud, see on soetatud abielu jooksul)? Kas liisingus olev auto läheb ka jagamisele (ostu hetkel ei elanud me enam koos)?

Suured tänud

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Üldjuhul jagatakse ühisvara peale abielu lahutamist, kui aga abikaasad sõlmivad abielu ajal abieluvaralepingu, millega lõpetavad varaühisuse, on võimalik ühisvara jagada ka peale lepingu sõlmimist abielu ajal.

Ühisvaraga saab tehinguid teha mõlema abikaasa nõusolekul, seega peab oma kinkimiseks olema abikaasa nõusolek.

Kui varasuhteks on varaühisus ja kinnisvara on soetatud abielu ajal, on tegemist abikaasade ühisvaraga, olenemata sellest, kuhu on registreeritud abikaasade elukohad.

Liisingus olev auto ei kuulu ühisvara hulka, sest omandiõigus ei ole üle läinud (erinevalt nt laenuga ostetud kodust, mille omandiõigus läheb üle peale tehingu sõlmimist). Kui autoliising lõppeb abielu ajal ja auto ostetakse välja, on tegemist ühisvarasse kuuluva esemega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on mingisuguseid seaduslikke vahendeid, et isa vastuvõetud pärandit saaks kasutada elatisvõla katteks?03.09.2020

Tere!
Mu lapse isal on väga suur elatisvõlg meie lapse ees. Me pole abielus ega ela koos ning kohtutäitur juba müüb avalikul oksjonil ühte teist isale kuuluvat kinnisvara.
Hiljuti võttis lapse isa vastu oma vanemate pärandi kahasse oma vennaga - korteri Tallinnas. Ma palusin kohtutäituril panna peale pärandi võõrandamise keeld või teha midagi, mis aitaks ennetada lapse isal pärandit müüa/rentida või vähemalt võimaluse korral saada mingisugust osa pärandist/pärandist saadud tulust elatisvõla tasumise suunas.
Mu kohtutäituri vastus oli, et:"Pärandvara ühisuse osale keelumärget seada ei ole võimalik."
Kas see on õige? Kas on mingisuguseid seaduslikke vahendeid, et isa vastuvõetud pärandit saaks kasutada elatisvõla katteks?
Kas pean palkama advokaadi või saab ka kohtutäitur midagi ette võtta?

Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ma tegelikult ei näe takistust, miks ei ole võimalik pärandiosale seada keelumärget, samasuguse vastuse sain ka kohtutäituri bürooga konsulteerides. Kui Teie asjaga tegelev kohtutäitur ei ole valmis oma seisukohta põhjendama, võiksite vast uurida võimalusi mõnest teisest büroost.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapsel on õigus elatisraha isalt edasi nõuda kui õpib täiskasvanute gümnaasiumis?02.09.2020

Tere!
Küsimus selline, et kui laps on täisealiseks saanud ja enne kohtu kaudu alimente saanud ja nüüd õpib edasi Täiskasvanute Gümnaasiumis 10 klassis ja omandab edasi keskharidust, kas on määrav alimentide osas see, millises vahetuses koolis käib? Käib vahelduvalt päevases ja õhtuses vahetuses. Lapse isa loobus maksmast edasi vabatahtlikult, kuna peab oluliseks, et õppima peab päevases õppes? Seadusega saab kuni 21-aastaseks saamiseni seda nõuda, kuna laps ikkagi õpib veel.
Kas lapsel on õigus elatisraha isalt edasi nõuda? Laps elab koos emaga üüripinnal ja kasvatanud ongi teda ainult ema. Isaga kokkupuude ja suhtlus puudub.
Tänud vastamast.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laps omandab täisealiseks saanuna keskharidust, on tal õigus oma vanematelt kuni 21-aastaseks saamiseni ülalpidamist saada.

Ülalpidamise suurusele ei ole sätestatud alammäära, nagu alaealise lapse puhul - täisealise lapse elatis on vajaduspõhine ehk oleneb täielikult lapse vajaduste suurusest ja sellest, kas laps ka ise sissetulekut teenib.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saaks lapse isa eestis oma olemist pikendada ja et saaksime abielluda?01.09.2020

Tere! Olen rase, lapse isa on Ghana kodanik, kes hetkel töötab Eestis viisa alusel (varem on töötanud Eestis elamisloaga ka mitu aastat). Seekord viisaga, kuna kui tööleping tehti, oli elamislubade norm täis. Viisa lõpeb novembri algul, laps sünnib jaanuaris. Millised oleks ta võimalused siia jääda? Kas on võimalik mõni teine viisa taotleda vms?
Töö iseloomust olenevalt, saaks uue töölepingu alles jaanuaris/veebruaris, kui ta vahetab Eestis tööd.
Teine küsimus oleks abiellumise kohta, meie soov oleks abielluda enne lapse sündi Eestis. Aga tal on hetkel käimas Läti kohtus lahtutusprotsess, peale mida peaksime pöörduma Eestis kohtusse, et saada ilmselt abieluvõimetõendit. Kui reaalne on, et kohus selle ka annab, kui inimene on just lahutatud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ma ei ole spetsialist antud valdkonnas, kuid minu hinnangul peaks olema võimalik Teie kirjeldatud olukorras taotleda viisat Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmena. Täpsema informatsiooni saamiseks palun pöörduge oma murega Välisministeeriumi poole.

Kui abieluvõimetõendit ei ole võimalik hankida, võib Eesti kohus anda loa abielluda ilma nimetatud tõendita. Kui isiku eelmine abielu on lahutatud, ei näe ma põhjust, miks ei peaks kohus muude eelduste täitmisel (abieluvõimetõendi hankimise võimatus) vastavat luba andma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis vanusest alates võib vanem kanda elatisraha otse lapse arvele, aga mitte teise vanema arvele, kellega laps elab?26.08.2020

Tere.
Mis vanusest alates võib vanem kanda elatisraha otse lapse arvele, aga mitte teise vanema arvele, kellega laps elab?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laps saab 18-aastaseks, võib vanem anda ülalpidamist otse lapsele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on mingid seaduslikud kohustused ema matta, kui ta pani mind 6-kuuselt lastekodusse ja ma pole teda sisuliselt rohkem kohanud?24.08.2020

Tere,
Olen sündinud represeerituna 1959 a. Venemaal. Kui olin 6 kuune tõi ema mind Eestimaale ja pani kohe väikelastekodusse. Rohkem pole me kohtunud, korra veel 1975 a. kui läksin kutsekooli õppima. Sinnagi tuli purjus olekus. Nii et enda teada pole ta minu eest poolt päevagi hoolt kandnud. Kuulsin et ta suri kuskil hooldekodus. Kas mul on mingid seaduslikud kohustused teda matta.jne?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Pärimisseaduse § 131 lõige 1 sätestab, et pärija kannab pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel.

Samas, kui Teie ema ei ole Teid kunagi kasvatanud ega tõenäoliselt ka ülalpidamises osalenud, on selline kohustus küsitav - kirjeldatud olukorras vabastaks kohus tõenäoliselt Teid ema ülalpidamise kohustusest. Ma soovitaksin Teil täpsema info saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse vastava spetsialisti poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas see asja ajamine käima peaks, ja mis selleks tegema peab, et vähendada elatist, kuna oma lastele ei jätku üldse?24.08.2020

Tere. Mu abikaasa maksis igakuiselt oma eelmisest suhtest olevale lapsele vabatahtlikult 150€ kuus ja sellega oli nõus ka lapse ema. Mingil hetkel aga lapse ema enam sellega nõus ei olnud ja andis elatisnõude kohtusse, kogu protsessi aeg maksis abikaasa edasi 150€ kuus, samal ajal sai lapse ema ka riigipoolset elatisabi. Mille pidi lapse ema loomulikult tagasi maksma, kuna abikaasa maksis ka samal ajal 150€ igakuiselt. Nüüdseks juba üle aasta maksis 270€ kuus ja sellest aastast maksab 290€ iga kuu. Nimelt meil on ka kaks ühist last ja kuna abikaasa maksab elatist oma esimesele lapsele, siis kõik meie ühiste laste kulud jäävad minu kanda, kuna abikaasal lihtsalt ei jätku ressursse, et oma kahte teist last üleval pidada. Kuna mõlemal vanemal on võrdne kohustus lapse ülapidamisel, siis peaks ju ka lapse ema igakuiselt panustama 292€ kuus? Tõsiasi on ka see et lapse ema saab ju ka lastetoetust, mis on 60€ kuus. Ebareaalne, et ühele lapsele kulub kuus 292+292+60€ kuus. Olen kuulnud, et elatist saab vähendada, kui teised lapsed jäävad vähemusse, kuidas see asja ajamine käima peaks, ja mis selleks tegema peab? Ja kas on üldse mõtet pöörduda kohtu poole ja paluda elatise vähendamist?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise vähendamise põhjendatus oleneb vanemate varanduslikust olukorrast - kui ühele lapsele miinimummääras elatist makstes langeb ülejäänud kahe lapse ülalpidamine nende ema peale, siis tõenäoliselt ei võimalda isa sissetulek nõutud määras elatist maksta. Kui see nii on, on võimalik taotleda kohtu kaudu elatise vähendamist, selleks tuleb esitada kohtule elatise vähendamise hagi (soovitan seejuures korrektse hagiavalduse koostamiseks kasutada spetsialisti abi). Elatise suuruse muutmise hagilt riigilõivu tasuma ei pea.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui lapsed on suvekuudel isaga, kas siis peab ema maksma isale elatist?24.08.2020

Mul on kaks last, kellele maksan elatist (292€ lapse kohta kuus). Igakuiselt tuleb lapse emale riigi poolt määratud 60€(lapse kohta) lasterahad. Kas pool sellest summast on nö. õigus isale saada? Ehk kas selle võrra (60€) võib elatise summat vähendada?
Elatist pole kohtu kaudu välja nõutud, vaid isa maksab vabatahtlikult lastele elatist.
Lapsed olid kõik suvekuud isa juures. Kas see tähendab, et see aeg, kui lapsed on isaga, siis peaks ema maksma isale elatist?
Sest mõlemad vanemad peavad ju võrdselt laste peale panustama.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui elatis ei ole kohtu kaudu välja mõistetud, olenevad elatise maksmise tingimused vanemate kokkuleppest. Kui lapsed viibivad tavapärasest märkimisväärselt suurema osa ajast lahus elava vanema juures, peaksid vanemad sõlmima selle perioodi osas elatise maksmiseks erikokkuleppe.

Kokkulepe oleneb suuresti sellest, milliseid kulutusi vanemad sellel perioodil laste ülalpidamiseks teevad - reeglina tuleb lapsi kasvataval vanemal teha teatud püsikulusid ka sellel ajal, kui lapsed parasjagu tema juures ei ole. Näiteks kui selle vanema kanda on kõik laste huvitegevusega ja riiete-jalanõude soetamisega seotud kulud, tuleb tal neid jooksvalt teha olenemata sellest, kus lapsed viibivad. Seega oleks kõige õigem arvestada kokku mõlema vanema poolt kantud kulud ja otsustada elatise maksmise tingimused vastavalt sellele.

Reeglina on põhjendatud arvestada elatisraha suuruse määramisel ka riiklikult makstavate toetustega - toetus laekub küll ühe vanema kontole, kuid elatise maksmiseks kohustatud vanema panus peaks poole toetuse võrra vähenema.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mees võib juuli-august lapsele elatise kandmise vahele jätta, et lapsel endal oleks ka suvel motivatsiooni tööle minna?17.06.2020

Tere! Mehel tütar on juba 19-aastane ja lõpetab gümnaasiumi. Edasi läheb ülikooli. Elab koos oma emaga korteris, mis osaliselt kuulub lapse isale. Mees on kogu aeg maksnud lapsele elatist (kohtuväliselt)+ katnud ka muid väiksemaid kulusid.
Nüüd juuli lõpus on meil selle lapse isaga sündimas laps. Oleme ka abielus. Mees ise käib muidu välismaal tööl, aga kodus olles tema sissetulekud puuduvad. Nüüd on mees teadlikult juuni algusest kodus kuni augusti lõpuni. Juuni kuu eest on juba elatis lapsele kantud.
Mehel endal, siis sissetulekud puuduvad (juuni algus-augusti lõpp).
Põhjuseks on hädavajalik remont enne uue lapse sündi+ 1kuu lapsega kodus olemine peale sündi.
Kas mees võib juuli-august lapsele elatise kandmise vahele jätta? Et lapsel endal oleks ka suvel motivatsiooni tööle minna ja oma kulud ise katta. Elukoht on linnas.
Ja kas järgnevatel aastatel võib ka suvekuudel jätta elatise maksmata?
Lapsel on ka juba eelnevalt pandud ülikooli jaoks raha kõrvale.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

19-aastase keskharidust omandava lapse suhtes on vanematel ülalpidamiskohustus, seejuures on talle makstav elatis vajaduspõhine ehk elatise suurus oleneb sellest, kui suured on lapsed põhjendatud vajadused (elatise miinimummäär täisealisele lapsele ei kehti). Kui lapsel on olemas vahendid enda ülalpidamiseks (nt käib laps stabiilselt tööl), ei ole alust vanematelt elatise nõudmiseks, kuid reeglina keskkooli õpilase puhul seda olukorda ei esine.

Elatise mittemaksmiseks ei ole alust olukorras, kus vanem soovib sellega motiveerida last tööle minema. Kui kuni 21-aastane laps omandab põhi-, kesk- või kõrghaidust ja tal puuduvad isiklikud vahendid enda vajaduste katmiseks, on vanematel lapse suhtes ülalpidamiskohustus. Loomulikult mõjutab ülalpidamiskohustuse suurust ka vanemate varanduslik olukord.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand