Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas see hakkab mõjutama minu vara ja sissetulekut kui ma abiellun isikuga, kelle  võlad on kohtutäituri käes?08.05.2019

Tere!
Sooviks täpsustada, kas midagi on muutunud seadustes. Sarnane küsimus on juba varem olnud. Kui ma soovin abielluda isikuga, kelle  võlad on inkasso ja kohtutäituri käes ja konto arestitud, kas see hakkab kuidagi mõjutama minu vara (olemasolevat ja tulevikus ostetavat) ja sissetulekut või mitte? Kui see on oluline, siis on olemas ühised lapsed. Abiellumisel varasuhteks  tahaksime valida varalahususe.
Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui abikaasad valivad varasuhteks varalahususe, on nad majanduslikult üksteisest täiesti sõltumatud. Abikaasa kohustused on tema isiklikud kohustused.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui ma vahetan kaks päritud kinnisvara maja vastu, siis kas see loetakse seaduse järgi minu ja mehe ühisvaraks?07.05.2019

Tere. Olen abielus, abieluvaralepingut sõlmitud pole. Minul on enne abielu pärandina saadud kinnisvara + abielu ajal pärandina saadud kinnisvara. Juhul kui ma vahetan need kaks mulle kuuluvat kinnisvara maja vastu, siis kas see loetakse seaduse järgi minu ja mehe ühisvaraks? Kas minu mehe surma korral tuleb pärijana arvesse ka mehe poeg esimesest abielust?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 27 lõike 2 punkti 3 kohaselt moodustavad abikaasa lahusvara esemed, mille abikaasa omandab lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Eelöeldu tähendab seda, et kui võõrandate Teile lahusvarana kuulva kinnisvara ja soetate müügitulu eest uue kinnisvara, jääb see Teie lahusvaraks. Kui soetatava kinnisvara hind on suurem kui lahusvara müügist saadav tulu ja finantseerite puudujääva osa ühisvara arvelt või võtate ühise laenukohustuse, võib teatavas osas siiski ühisomand tekkida.

Seadusjärgse pärimise korral on Teie abikaasa pärijateks Teie ja kõik tema lapsed (nii ühised kui ka eelnevast abielust). Testamendiga on võimalik pärijate ringi piirata.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas Ameerika kohtus tehtud lahutuse kohtuotsust peab Eestis tõendama?06.05.2019

Tere!
Kas Ameerika kohtus tehtud lahutuse kohtuotsust peab Eestis tõendama?
Kas on võimalik abielus omandatud ühisvara (kinnistu) poolte vastastikul nõusolekul tunnistada ühe poole isiklikuks varaks enne abielu lahutust, kui teine pool elab Ameerikas ning ei saa Eestisse tulla?
Kui seda peaks notariaalselt kinnitama, milline Ameerika notaridest on Eestis aktsepteeritav sellises olukorras?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ameerikas tehtud kohtulahend Eestis legaliseerimist ei vaja.

Abieluvara lepinguga on võimalik abielu ajal määrata ühisvara ühe abikaasa lahusvaraks. Kui ühel abikasadest ei õnnestu Eestisse tulla, peab ta esitama lepingu sõlmimiseks vastavasisulise notariaalselt kinnitatud avalduse. Täpsema informatsiooni ja abi saamiseks pöörduge palun mõne Eesti notaribüroo poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui mult nõutakse laste elatusraha, siis kes ja kuidas kontrollib kuhu ja kuidas seda kasutatakse?06.05.2019

Kui mult nõutakse laste elatusraha, siis kes ja kuidas kontrollib kuhu ja kuidas seda kasutatakse? Kas tasutud summa ikka jõuab ka lasteni? Näiteks, kui summa saaja ostab selle summa eest käekoti, kas lapse paneb siis käekotti?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseadus kohustab vanemat kasutama elatist lapse huvides, kuid paraku ei ole elatist saaval vanemal kohustust esitada kalkulatsioone ega tõendeid elatisraha kasutamise kohta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui lühike on päevades lühiajaline välisriigi külastus milleks ei ole vaja teise vanema kirjalikku nõusolekut?06.05.2019

Tere!
Kui pikk või lühike on lühiajaline välisriigis viibimise aeg päevades mil ei ole vaja teise vanema kirjalikku nõusolekut reisimiseks alaealisele lapsele, kui vanematel on ühine hooldusõigus. (Teie kiri allpool). Millisest seadusest või sättest see tuleneb ja kas kehtib vaid EU või välisriigis üldse. Kas 10 päeva on pikk või lühiajaline välisriigi külastus?
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, ei ole lühiajaliseks väliriigis viibimiseks vajalik teise vanema kirjalik nõusolek. Kui lapsel on vanemast erinev perekonnanimi, võiks võimalike komplikatsioonide vältimiseks igaks juhuks kaasas olla lapse sünnitunnistus.

Parimate soovidega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Konkreetset päevade arvu ei ole seadusega sätestatud, kuid praktikas on välja kujunenud seisukoht, et puhkusereisi pikkuseks, mis ei vaja teise hooldusõigusega vanema nõusolekut, on kuni 2 nädalat.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuna lapse isa mulle võlgu pole otseselt, siis kas kohtus määratakse ikkagi ametlikult talle elatis?02.05.2019

Mul oli lapse isaga suusõnaline kokkulepe, et maksab minimaalset elatist mis seaduses kirjas, kõik oligi ok kuni hakkas ta uus elukaaslane nõudma minuga kokkusaamist. Ütlesin, et mul pole temaga last ja mul pole temaga mitte millegist rääkida, seepeale sain sõnumi, et enne elatist ei saa kui pole tema uue naisega rääkinud. Nüüd saatsin kohtusse paberid, et ametlikult talle need määrataks.
Kuna ta mulle võlgu ju pole otseselt, siis kas määratakse ikkagi ametlikult talle elatis?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isa ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus lapse isalt elatise välja. Kui lapse isa ei ole tasunud elatist kasvõi ühe kuu eest, on see juba alus kohtusse pöördumiseks.

Seejuures on võimalik nõuda elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt, kuni 1 aasta enne elatishagi kohtule esitamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan läbi kohtu nõuda, et isa veedaks lapsega rohkem aega?02.05.2019

Lapse isal on lapse heaolu nimel süda siiski õiges kohas. Kuid väidab, et tal on nii kiire ja raske oma ajaga juba, et tal on vahest ainult 1 nädalavahetus aega temaga koos olla. Vahest kaks. Kuid mina soovin enda heaolu jaoks ning ka lapse, et see koosveedetud aeg oleks vähemalt nädal aega järjest. Elab ta elukaaslasega kahekesi, käib ühe koha peal tööl ja olen korduvalt palunud, et ta panustaks rohkem, sest ma ei pea seda tegema üksi. Olen ka mitmeid kordi teinud ettepaneku, et kui võtaks lapse enda juurde poole ajast või sinna lähedalegi, siis ma ei taha elatisraha, sest siis ma saan ise lisatööd teha, oma ajast.
Siis kas on võimalus läbi kohtu temalt nõuda seda E-P lapsega koosolemise aega ühes kuus vähemaltki?

Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teil on õigus pöörduda kohtusse isa ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, aga märgin ära, et kohus peab üldjoontes põhjendatuks sellist suhtlemiskorda, kus lapsel on üks kindel kodu ja regulaarne võimalus lahus elava vanemaga suhelda. Kui laps on juba koolilaps, võib tema jaoks olla ülemäära koormav niivõrd pikalt oma kodust eemal olla, seejuures vedada isa juurde kaasa ja seejärel tagasi koju terve nädala kooliasjad. Pigem võib olla lapse huvides see, kui ta saab veeta isaga kaks pikka nädalavahetust kuus ja pool kõikidest koolivaheaegadest (see on ka tavapärane kohtupraktika).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik, et teine abikaasa jääb küll formaalselt kinnisvaraga seotuks (kinnistusraamatusse), kuid talle ei jää kohustusi?30.04.2019

Tere,
palun selgitage võimalusi, kui on abikaasaga lahutus, on tehtud ühisvara jagamise leping ja elama jääb edaspidi kunagisesse ühisvarasse ainult üks abikaasa.
Kas on võimalik niimoodi teha, et teine abikaasa jääb küll formaalselt kinnisvaraga seotuks (kinnistusraamatusse), kuid kas pank aktsepteerib seda, et sellel abikaasal ei jää kohustusi ega õigusi panga ees? Kas sellisel juhul see abikaasa on ikkagi lepingupartner edasi ilma kohustuste ja õigusteta panga ees? Kas siis ei ole vaja laenulepingut muuta, vaid tuleb notariaalselt ühisvaralepingusse see märkida, et sellel abikaasal ei ole õigusi ega kohustusi?
Pank on vastanud, et kui teine abikaasa ei jääks formaalselt seotuks, siis pank tahab uuesti kinnisvara hinnata ja seega muutub kogu laenuleping. Kuidas aga seda vältida?
Kas saab ikkagi nii, et notariaalselt kinnitame, et abikaasale ei jää korteri osas ühtegi õigust ega kohustust, kuid laenulepingut siis ju pank ka ei torgi (abikaasa jääb formaalselt seotuks ilma õiguste ja kohustusteta)?

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühisvara jagamise lepingus võivad pooled kokku leppida, et laenulepingu täitmise eest vastutab üks abikaasadest, kuid see ei mõjuta panga õigust nõuda laenu tagasimaksmist mõlemale abikaasalt (kui pank ei ole nõus just laenulepingut vastavalt muutma).

Juhul, kui krediidiasutus ei ole nõus laenulepingut muutma ning vabastama teist abikaasat laenulepingu täitmise kohustusest, siis jäävad krediidiasutuse ees kohustatud isikuks mõlemad abikaasad. Pank võib nõuda täitmist mõlemalt abikaasalt. Hiljem võib tekkida abikaasal, kes teise abikaasa kohustuse täitis, tagasinõue selle abikaasa vastu, kelle kanda jäi kohustus poolte omavahelises suhtes.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ja kuidas saab elatisraha võla kustutada või tühistada kui oleme omavahel kokkuleppele saanud?29.04.2019

Lapse isa maksab jooksvalt elatist iga kuu läbi kohtutäituri ent tagasiulatuvalt on tal tekkinud võlg summas ca 6000.- .
Kas ja kuidas saab selle 6000 eurose võla kustutada või tühistada kui oleme omavahel kokkuleppele saanud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud olukorras saab täitemenetluse lõpetada - selleks tuleb esitada kohtutäiturile vastav avaldus. Enne avalduse esitamist arutage kohtutäituriga läbi ka kohtutäituri tasu küsimus, see peaks siiski jääma võlgniku kanda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse ema loast piisab, et laps võiks reisile minna või peab ka lapse isa selleks eraldi loa andma?23.04.2019

Tere. Lapse vanemad elavad lahus - ema koos lapsega Eestis ning isa välismaal (laps on 16-aastane). Noor osales konkursil, mille võiduks oli reis neljaks päevaks Suurbritanniasse. Kas lapse ema loast piisab, et laps võiks reisile minna või peab ka lapse isa selleks eraldi loa andma?

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peaksid vanemad allkirjastama ühise nõusoleku.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand