Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas isal lasub kohustus edasi maksta elatisraha, kui laps saab 18a vanaks aga omandamisel on kutseharidus?18.05.2017

Tere
Kui laps saab 18a vanaks. Kas isal lasub kohustus edasi maksta elatisraha, kui ta veel õpib? Omandamisel kutseharidus ning aeg-ajalt käib ta ise tööl?

Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Täisealisel lapsel on õigus saada oma vanematelt ülalpidamist siis, kui ta täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Sellest lähtuvalt, on antud juhul 18-aastaseks saanud ja kutsekoolis õppival lapsel õigus saada oma vanematelt ülalpidamist. Ülalpidamise suurus oleneb lapse vajadustest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vanemad saavad takistada alaealisel (16.a.) rasedal sünnitada?15.05.2017

Kas vanemad saavad takistada alaealisel (16.a.) rasedal sünnitada? Kui lapse isa on täiskasvanud ja töötab. Ja kui alaealine ei elanud enam 9 kuud enne kodus.
Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapseootel naist, sealhulgas alaealist lapseootel naist, ei saa keegi sundida rasedust katkestama.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatisraha nõue aegub?12.05.2017

Lapse isalt on 2007 aastal elatisraha välja mõistetud. Vabatahtlikult maksma ei hakanud, kohtutäituri abil u aasta saime raha. Viimase 7 aasta jooksul oleme saanud u 300 eurot. Võlgnik ametlikult tööl ei käi, samuti keeldub andmast elukoha ja e-posti aadressi (elame erinevates linnades). Lisaks on asja menetlenud kohtutäitur litsentsist ilma jäänud. Laps praegu 14-aastane. Nii isa kui laps omavahelisest suhtlusest väga vähe huvitatud. Kas selles olukorras on üldse midagi veel teha või on mõistlikum asi jätta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks, seejuures ei hakka nõue aeguma enne lapse 18-aastaseks saamist.

Soovitan Teil pöörduda uue kohtutäituri poole ja algatada uus täitemenetlus, samuti võiks kaaluda lapse isa suhtes kriminaalmenetluse algatamist, sest praktika näitab, et sellel võib olla distsiplineeriv mõju.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa kohtutäituri võlad lähevad lapsele üle, kui laps saab täisealiseks või kui lapse isa ära sureb?12.05.2017

Tere. Kas isa kohtutäituri võlad lähevad lapsele üle, kui laps saab täisealiseks või kui lapse isa ära sureb?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse isa kohustused lähevad lapsele üle juhul, kui isa sureb ja laps pärijana isa pärandi vastu võtab. Olukorras, kus surnud isiku kohustused on suuremad kui tema vara, on mõistlik pärandist üldse loobuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu ma pean pöörduma, kui lapse isa ei suhtle lapsega juba aasta aega ja 4 kuud ei maksa raha?12.05.2017

Lapse isa ei suhtle lapsega juba aasta aega ja 4 kuud ei maksa raha, kuhu ma pean pöörduma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust täitma, tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole. Elatist võib nõuda läbi maksekäsu kiirmenetluse või hagiavaldusega kohtusse pöördudes. Elatise nõudmine on riigilõivuvaba.

Kui soovite, et isa taastaks lapsega suhted, pöörduge esimeses järjekorras elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Kui lastekaitsetöötaja vahendusel lapse isaga kokkuleppele jõuda ei õnnestu, on võimalik suhtlemiskorra kindlaks määramiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas see on õige, et emal on ainuisikuliselt õigus otsustada, mida ta lapsele ostab, kusjuures ise rahaliselt ei panusta?10.05.2017

Isa kannab lapsele iga kuu elatise miinimumi. Teada on, et lapse kuised kulud ei ole suured ning ema proovib elada isa antud rahast ja lapsetoetusest (235+50). Paraku on see tekitanud olukorra, kus ema ka dikteerib, mida ta lapsele ostab. Isal ei ole sõnaõigust. Näiteks ei osta ta lapsele pidulikke riideid ning kui isal on vaja minna peole, siis on ainult kulunud riided. Lapsele ei osteta peaaegu kunagi uusi riideid. Kui arvestada, et nii ema kui isa peavad panustama võrdselt 235+235 ja lapseraha 50 eurot, kokku 520 eurot, lisaks on laps veel puhkuse ajal isaga ja isa peab ka siis maksma elatist emale, kuigi ka tal on kulud, siis mis seisukoht on selles küsimuses - kas emal on ainuisikuliselt õigus otsustada, mida ta lapsele ostab? Vaatamata sellele, et rahaliselt panustab isa ja ema oma raha lapse alla ei pane. Kas emal on üldse õigust niimoodi käituda, et ta lapsele oma raha ei kuluta? Mismoodi saab seda mõjutada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina on vanemal, kelle juures laps alaliselt elab, parem ülevaade lapse vajadustest, mistõttu on põhjendatud, et last kasvatav vanem kannab ise kõik lapsega seonduvad kulud, kasutades selleks lahus elava vanema poolt makstavat elatist ja endapoolset rahalist panust. Rahalised panused peaksid seejuures olema võrdses suuruses. Perekonnaseadus sätestab, et elatist tuleb kasutada lapse huvides.

On väga kahetsusväärne, kui lapse ema enda poolt lapse ülalpidamisse ei panusta ja seetõttu lapse vajadused katmata jäävad, kuid kahjuks ei anna seadus kuidagi alust küsida lapse emalt infot elatisraha kasutamise kohta ega nõuda temapoolselt samaväärset panustamist ja lapsele vajalike asjade ostmist. Seega paraku erilisi mõjutusvahendeid polegi, ainukese asjana on Teil võimalik juhtida tema tähelepanu sellele, et seadus kohustab kasutama elatisraha lapse huvides (PkS § 100 lõige 2).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vanavanematel on õigus pöörduda kohtu poole suhtluskorra määramiseks, et oma lapselapsi näha?09.05.2017

Tere!
Palun andke teada, kui mõlemad lapse vanemad takistavad last oma vanavanematega suhelda, kuidas siis vanavanemad peavad tegutsema, st oma õigusi kaitsta? Kas neil on õigus pöörduda kohtu poole suhtluskorra määramiseks, millisel õiguslikul alusel?

Lugupidamisega ja ette tänades vastuse eest,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

PkS § 143 lõike 3 kohaselt võib kohus lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda – seega kui lapse ja vanavanemate suhtlemine vastab lapse huvidele, kuid lapse vanemad põhjendamatult suhtlemist takistavad, võiks kohus lubada vanavanematel lapselapsega siiski suhelda.
Enne kohtusse pöördumist soovitan pöörduda oma murega lapse elukohajärgse lastekaitsespetsalisti juurde, äkki õnnestub tema vahendusel lapse vanematega kokkuleppele jõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mil määral võiks teise vanema uue korteri kulutused olla lapse eluasemekuludeks?09.05.2017

Oleme lahku kolimas, abielus ei olnud. Kooselu alguses ostsin ise korteri (elukaaslase roll selles oli null, va veidi sisustusega seotud asju), kuhu kõik elama asusime. Nüüd ostis teine vanem endale oma korteri, kuhu kolib elama. Laps hakkab olema mõlema vanema juures, sh ka öösel, minu juures jääb talle ka oma tuba alles. Siit küsimus, mil määral võiks teise vanema uue korteriga seotud kulutused (nt kommunaalmaksed, laenumaksed, sisustuskulud) olla lapse eluasemekuludeks, arvestades, et korterit on vaja eelkõige talle endale (laps oleks võinud ka minu juurde jääda) ja mil määral võiks lapse eluasemekulude hulka kuuluda ka minu varem tehtud ja edaspidi jooksvalt tekkivad kulud mu enda korteriga seoses, eriti arvestades, et pean üleval suuremat korterit kui oleks vaja puhtalt minu enda vajadustest lähtuvalt?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ülalpidamiskulude üheks osaks on eluasemekulud, millisteks on eelkõige kommunaalkulud ja üürikorteri puhul üürikulu (pangalaenuga soetatud korteri puhul võetakse aluseks keskmine üürihind). Lapse osa on proportsionaalne osa eluasemele tehtavatest kulutustest, näiteks kui korteris elab kaks inimest (laps ja vanem), arvestatakse lapse kuluks reeglina ½ eluasemekuludest – pool sellest ehk ¼ jääb ühe vanema kanda ja teine pool teise vanema kanda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas peaksin nõuandja palkama, kui lapse ema nõustub väiksema elatisrahaga juhul, kui annan talle oma perelt päritud ehted?09.05.2017

Meil on endise elukaaslasega imearmas väike 4-aastane tütar, kellega mul on superhea läbisaamine. Olgu öeldud, et mina elan Tallinnas aga tema Ida-Virumaal vanemate juures. Hetkel käivad meil oma endise elukaaslasega läbirääkimised elatisraha igakuise summa suurusest. Minu palk hetkel ei võimalda maksta talle maksimum summat, mida seadus ette näeb. Kuna minu lapse ema koos lapsega elab oma vanemate korteris, siis tõesti eluaseme kulud tal puuduvad aga lapsele olen nõus ju raha ometi maksma. Ta on nimetatud väiksema summaga kiirmenetluses rahul ainult siis kui loovutaksin talle n.ö "kauba peale" rohkem kuni 1500 € väärtuses kuldehteid, mis olen kunagi ise ostnud või on perekonna lapse vanavanaemalt saadud pärandus. Minu arust ei mängi 4-aastane laps kuldehetega keset tuba, vaid tal on vaja arendavaid mänguasju ja muud (näiteks jalgratas, mille talle ostsin)! Minu küsimus seisneb selles, kas see pole mitte väljapressimine ja lapse reaalseid huve sellise "tehingu" puhul eri arvestata... Kas peaksin palkama juristi, kes annaks mulle selles olukorras nõu?

Olen väga tänulik Teile vastuse eest,

lugupidamisega,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teil on õigus, lapse igapäevaseid vajadusi tõenäoliselt ei rahulda see, kui „maksate“ osa elatisest ehete näol, see vastab ilmselt rohkem lapse ema huvidele. Isegi juhul, kui lapse ema nõustub väiksema elatisega, ei välista see kuidagi lapse emal kui lapse seaduslikul esindajal pöörduda kohtusse elatise väljamõistmiseks suuremas summas kui algselt kokku lepitud. Soovitan Teil kindlasti antud küsimuses konsulteerida antud valdkonna spetsialistiga, kes oskab Teile detailselt kirjeldada õiguslikku olukorda antud küsimuses.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik kohtulikult nõuda, et isa ise isadusest loobuks ja uus elukaaslane saaks lapse lapsendada?03.05.2017

3a jooksul on sõlmitud erinavaid kirjalikke kokkuleppeid, kus on täpselt korraldatud lapsega kohtumiskorrad. Lapse isa ei ole viimase 3a jooksul suutnud neid (paha)tahtlikult korrektselt täita (valla lastekaitsetöötaja juures sõlmitud kokkulepe, lepitaja juures sõlmitud ja kohtulikult kinnitatud kokkulepe). Ehk käitub oma suva järgi. 1,5 puudus igasugune huvi lapse vastu. Määruse rikkumise osas on tehtud 2 avaldust kohtutäiturile, sh elatisvõla osas. Nüüd ootab ees uute kokkulepete sõlmimine (kuna eelmise kokkuleppe tähtaeg läbi). 9.a laps ise ei soovi bioloogilist isa külastada, kuna peab minu uut elukaaslast oma isaks.
1. kas on võimalik kohtulikult nõuda, et isadusest loobuks ja uus elukaaslane saaks lapse lapsendada?
2. või on ainus asi, mis lapse kasvatamise kergendamiseks teha saab, nõuda ainuhooldusõigust? Kas ainuhoolduse nõudmiseks piisab eelpool mainitud asjaoludest?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapsendamiseks on reeglina vajalik vanema nõusolek. Vanema nõusolekut ei ole vaja, kui ta on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on hooldusõigus perekonnaseaduse § 135 alusel täielikult ära võetud.

Kohtupraktikas ei ole väga levinud lapse ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine, selleks peaksid esinema väga kaalukad asjaolud. Kui lahus elaval vanemal on soov lapse elus osalemiseks, ei pea kohus üldjuhul põhjendatuks hooldusõiguse täielikku lõpetamist, vaid eelistatakse hooldusõiguse osalist lõpetamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand