Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui pärast lahutust jäi maja mulle, aga mees ei koli välja?10.05.2018

Abiellusime 1990, lahutasime 2017. Vara jagasime notari juures ning maja jäi mulle. Mees ei koli välja ja räägib, et tal on 2 aastat võimalik kohtusse pöörduda, et maja tagasi saada. On see tõesti nii?
Kui ei ole nii, siis olen aru saanud, et pean kohtusse hagi esitama, et teda majast välja saada? Kui kohtuga tegemist teha ei taha, kas siis võiks lihtsalt lukud vahetada, maja maha müüa?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ilma mõjuva põhjuseta (nt pettus) ei ole võimalik lepingust taganeda. Kui endine abikaasa ei ole nõus vabatahtlikult Teile kuuluvast majast välja kolima, on võimalik valduse vabastamist nõuda kohtu kaudu. Maja omanikuna on Teil õigus igal ajal maja võõrandada või maja lukke vahetada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui lapse isa ei maksa elatist, mis on kohtu poolt välja nõutud?10.05.2018

Lapse isa elab Soomes ja temalt on kohtu poolt välja nõutud 315 eurot iga kuu, kuna ta on võlgu. Aga ta pole siiani midagi maksnud. Ta ei helista lapsele ega pole ka kokku saanud. Väidab, et tal ei ole raha aga käib aastas mitu korda soojamaa reisidel. Minu küsimus ongi, et mida teha ja kuhu pöörduda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui isa ei nõustu vabatahtlikult elatist vastavalt kohtuotsusele tasuma, tuleks algatada elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus. Kuivõrd lapse isa elukoht on Soomes, ei saa täitemenetlust algatada Eesti kohtutäitur ja asjaga peaks tegelema Soome kohtutäitur. Piiriülese täitemenetluse läbiviimise osas annab infot Justiitsministeerium, seega pöörduge esimeses järjekorras abi saamiseks ministeeriumi poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas eksabikaasa võib minu kirju avada?09.05.2018

Osa minule saadetavaid kirju läheb veel mu endisesse elukohta. Minuni need kirjad ei jõua. Need avab ja loeb läbi mu eksabikaasa. Kas tal on selleks õigus? Ta peaks ju need postiljonile tagastama või mind teavitama.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Meil kehtib sõnumisaladuse põhimõte, mis tähendab seda, et teisele isikule adresseeritud kirju ei tohi avada. Endine abikaasa peaks Teid teavitama, kui Teie nimele mõni kiri tuleb ja seejärel Teile kirja üle andma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui meil sünnib nüüd ka laps, kas siis elukaaslane peab endiselt maksma täissumma elatist?08.05.2018

Tere. Minu elukaaslane maksab alimenti ühe lapse eest. Varsti sünnib meil ka laps, kas siis aliment väheneb või peab ta ikka täis summa maksma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teie elukaaslasel on laps, kes ei ela temaga koos ja kellele ta maksab elatst, ei vähenda teise lapse sündimine automaatselt tema poolt oma esimesele lapsele makstava elatise suurust. Elatise vähendamiseks peab esinema mõjuv põhjus, näiteks vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vanemad võivad teha volituse, et vanaemal oleks õigus last näiteks lasteaeda registreerida, reisile minna jms?08.05.2018

Kas vanemad võivad teha volituse, et vanaemal oleks õigus last näiteks lasteaeda registreerida, reisile minna jms? Vanemad töö tõttu tihti reisidel ja laps on vanaemaga, vahepeal tuleb ette, et on vaja teha igasugused ametlikke toimetusi.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Hooldusõiguslikke muudatusi saab teha läbi kohtu, seega võib tekkida olukord, kus näiteks ametiasutus vanemate antud volitust ei tunnusta. Samas teatud toiminguid on kindlasti võimalik teha ka selleks volituse saanud vanaemal, seega volituse andmiseks ma takistusi iseenesest ei näe.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isal on õigus vähendada laste elatist põhjendusega, et teeb lastega reisil olles kulutusi?18.04.2018

Tere,

Mul on 2 last vanuses 9a ja 10a. Laste isa maksab igakuiselt 250€ igale lapsele elatisraha. Sama osa panustan ka mina ja isegi rohkem. Ühe lapsega kohtub üle nädala R-P ja teise lapsega juba 8 kuud mitte. Laste isa planeerib sõita lastega reisile 7 päevaks. Kas tal on õigus vähendada elatist (viisa ostmiseks) ja reisil seotud kulutuste jaoks? Pannes mind fakti ette, et mina sõidan ja vähendan. Pakkusin laste isale kompromissi, et vähendad 5€ päevas lapse kohta toiduraha ja annan kaasa lastele ka taskuraha ning ülejäänud kulutused on tema kanda. Mis õigused minul on?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Üldise põhimõtte järgi on elatise vähendamiseks alust siis, kui elatist saava vanema kulutused (antud juhul Teie) vähenevad selle arvelt, et lapsed viibivad lahus elava vanemaga. Antud juhul vähenevad tõesti reisinädala jooksul Teie kulutused laste toidule, muutuvas suuruses eluasemekuludele, võibolla ka meelelahutusele, kuid samas püsikulude osas see endaga muutust kaasa ei too. Seega on alust elatisraha vähendamiseks eelkõige nende kulutuste osas, mis tõepoolest laste kodust eemalviibimise tõttu vähenevad.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vormistada pärast lahutust kulude jagamine ja lapsele makstav summa?18.04.2018

Tere
Millised võimalused on Eesti Vabariigis, kui abikaasad lahutavad võrdsetel alustel ja soovivad võrdselt kulutusi edaspidi peale lahutust jagada? Kas on võimalik notariaalselt leppida kokku (kas selleks piisab ka lihtviisilisest omavahelisest nö notariaalsest lepingust)? Kui sooviks jagada kulutusi nii, et ühe lapse kohta kannab kumbki lapsevanem veerand miinimumpalga summast. Või ei ole see piisav ja peab ikkagi kohtu kaudu mõlemale lapsevanemale hakkama elatisraha vähendamist taotlema? Teine küsimus, et kas ühe lapse elukohaks saab ka määrata notariaalselt kaks elukoha aadressi, kuna reaalselt lapse kodu ongi kahes kohas?
Ette tänades,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kokkulepped, mis puudutavad lapse elatisraha ja suhtlemiskorda, võib sõlmida lihtkirjalikult, see ei vaja notariaalset vormi. Kohtusse pöördumiseks on alust siis, kui vanemad omavahel kokkuleppele ei saa, antud juhul seda olukorda ei esine.

Hooldusõiguslikke muudatusi saab teha vaid kohtu kaudu, kuid nagu eelnevalt kirjeldasin, on kohtusse pöördumiseks alust siis, kui vanemad omavahel kokkulepet ei saavuta. Kui olete lapse teise vanemaga ühel meelel, milline on lapse elukorraldus peale lahutust, võite selles osas samuti sõlmida lihtkirjaliku kokkuleppe, notariaalset kinnitamist sellesisuline kokkulepe ei vaja.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapsetoetus on mõeldud last võrdselt hooldavatele vanematele võrdsetel tingimustel või ühele?17.04.2018

Tere
Lapsetoetus, mida makstakse lapse kuni 16. eluaasta saamiseni ja õppimise korral kuni 19. eluaastani. Oleme lapse emaga juba ca 5 a lahus, ametlikult abielus pole olnud, lapsehooldus jagatud 1 nädal ja 1 nädal ja minu vabal nädalal ta ikkagi päris palju minuga (peale kooli minu juurde, viin teda trennidesse ja ka koju ema juurde kuna töö võimaldab ja see ainult tore mulle). Kulud samuti - kool, söögiraha, huviringid, trennid jagame võrdselt. Siit minu küsimus - lapsetoetus läheb ema arvele aga kuu alguses kui arveid klaarime, ei tule see teemakski, kas lapsetoetus on mõeldud nö lahuselavatele võrdsetel tingimustel jagavatel vanematel konkreetselt ühele vanemale või võrdsete jagamistingimuste korral peaks ka see võrdselt jagatud olema?

Lugupidamisega!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapsetoetust makstakse ühele vanemale, reeglina on selleks vanem, kelle juures on lapse alaline elukoht. Kui lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures, maksab Sotsiaalkindlustusamet vanemate kokkuleppel lapsetoetuse ikkagi ühele vanemale, toetuse nö pooleks maksmine võimalik ei ole. Siiski tuleb arvesse võtta, et lapse vajadused on osaliselt kaetud lapsetoetusega, mõlema vanema poolt on sellega seoses lapse kulutused kaetud poole lapsetoetuse ulatuses (hetkel on lapsetoetuse suurus 55 eurot, seega saab kumbki vanem lugeda oma ülalpidamisekohustuse täidetuks 27,5 euro ulatuses). Seega tuleks seda vastavalt eeltoodud selgitusele kulude jaotamisel arvesse võtta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik Eesti kohtu kaudu taotleda ainuhooldusõigust, kui laps on isa nõusolekul hetkel eestis, isa aga välismaal?16.04.2018

Tere! Sooviksin teada hooldusõiguse kohta. Lapse isa ei ole eestlane ja elab välisriigis. Laps on sündinud välisriigis aga elab Eestis ja on sisse kirjutatud hetkel Eesti isa nõusolekul. Kas on võimalik sel juhul Eesti kohtu kaudu taotleda emal ainuhooldusõigust? Või tuleb seda teha välisriigi kohtu kaudu? Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse alaline elukoht on Eestis, on Eesti kohus pädev hooldusõigusasja lahendama.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas seadus kohustab lahus elavat ja elatist maksvat vanemat last enda juurde võtma 2 nädala tagant?12.04.2018

Kas meil on selline seadus, mis kohustab lahus elavat ja elatist maksvat vanemat last enda juurde võtma 2 nädala tagant?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse kohaselt on vanemal nii õigus kui ka kohustus oma lapsega suhelda, kuid milline on täpselt lapse ja lahus elava vanema suhtlemiskord, oleneb paljudest asjaoludest, nagu näiteks lapse vanus, vanemate töögraafik ja ka vanemate elukohtade vahemaa. Kui vanemad omavahel suhtlemiskorra osas kokkuleppele ei saa, peaks esimeses järjekorras oma murega pöörduma elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole ja kui ka lastekaitsespetsialisti vahendusel ei õnnestu kokkuleppele saada, siis vastava nõudega kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand