Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas pean maksma abikaasale meie abielu ajal müüdud tema abielueelse korteri raha, kuna see laekus minu kontole?04.12.2018

Tere! Oleme abielus 2001 aastast. Abikaasa müüs 2007 enne abielu soetatud korteri, saadud tulu laekus minu pangaarvele ja on paigutatud uue kinnisvara soetamiseks, mis ka ühisvaraks nimetatud. Kas sellest momendist kui raha laekus minu kontole on saadud vahendid muutunud ühiseks? Murdepunkt nüüd selles, et oleme lahus alates 2018 ja endine abikaasa soovib minult seda summat välja mõista.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui on tõendatav, et tegemist on abikaasa lahusvara müügist saadud tuluga, on tal tõepoolest Teie suhtes hüvitisnõue. Abielu ajal soetatud kinnisvara on siiski ühisvara (mõistan, et teie vararežiimiks on varaühisus) ja kinnisvara omandiõigust see asjaolu ei mõjuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Ka lapse emal on õigus kodus istuda ja ainult elatist nõuda, kuigi lapsed käivad lasteaias?04.12.2018

Tere!
Lapse ema nõuab alimente, väitega et ma ei täida oma vanemlikke kohustusi, kuigi käin tööl ja toetan.
Lapse emal endal uus mees ja laps ka. Nii minu laps kui ka tema uus laps käivad lasteaias, aga ema passib ikka kodus. Tal on küll veel lapsehoolduspuhkus, aga tööl käimist ei sega tal hetkel ju enam miski. Et kuidas ta saab väita, et mina ei täida oma kohustusi? Minule tundub, et hoopis tema viilib sellest kõrvale ega viitsi tööle minna. Või ongi tal õigus kodus istuda ja ainult nõuda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse emal on lapse ülalpidamiseks täpselt samasugune kohustus nagu Teil. Kui ta saab lapse ülalpidamisega hakkama ise sissetulekut teenimata, näiteks elukaaslase toetusel, ei vabasta see Teid lapse ülalpidamisest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mu uus elukaaslane ja tema laps võetakse alimentide määramisel ka arvesse kui minu ülalpeetavaid?04.12.2018

Tere!
Eelmisest suhtest oleva lapse eest nõutakse alimente. Olen toetanud. Aga ju siis tal ikka rohkem vaja. Mul endal on uus elukaaslane, kellega ootame last ja tervise tõttu lahkus ta töölt ja on nüüd kodune. Tal on ka eelmisest suhtest laps.
Minul tekkis küsimus, et kas mu uus elukaaslane ja tema laps võetakse alimentide määramisel ka arvesse kui minu ülalpeetavaid? Sest seda nad ju mõlemad hetkel on.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie elukaaslase laps ei ole perekonnaseaduse (PkS) kohaselt Teie ülalpeetav, seega tema elatise suuruse määramisel rolli ei mängi. Küll aga on PkS § 111 lõike 1 kohaselt kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi ülalpeetavaks Teie elukaaslane ja muidugi Teie ühiselt sündinud laps.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui palju peab jääma inimesele raha kätte peale elatise maksmist?04.12.2018

Tere. Mu sõbral on elatise võlg ja mingid kohtukulude võlad. Tahaksin aidata teda ja küsin, kui palju peab inimesele raha endale kätte jääma seadustega elamiseks. Tal võeti alimentide raha ära ja sealt jääk võeti ka ära. Vist oli töötu vahepeal, aga leidis töö. Ja küsimus oleks selline: kas on seaduseid mis näitavad ka kuskil mingit paragrahviga palju peab jääma inimesele raha kätte?
Kas 235 eurot on see summa või 250 või 140 eurot mis on seadusega kehtestatud. Hea oleks teada saada mõnda paragrahvi sellekohast.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Toon Teile välja täitemenetluse seadustiku § 132 lõiked 1-3, mis annavad ülevaate sellest, kui suurele osale sissetulekust võib sissenõude pöörata, sealhulgas juhul, kui täidetakse lapse elatisnõuet:

(1) Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.
(11) Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.
(12) Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele.
(13) Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.
(14) Statistikaamet avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded iga aasta 1. veebruariks möödunud aasta andmete alusel arvestusliku elatusmiinimumi summa eurodes.
(2) Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.
(3) Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kohus saab nõuda pangalt teise poole solidaarvastutusest vabastamist või mitte?04.12.2018

Kui abielulahutuse käigus jagatakse ühisvara ja suudetakse kokku leppida osade suuruses, siis kas on nii, et üks asi on omandiõigus, mis vormistatakse notaris, kuid hoopis teine asi on laenuleping. Kui üks pool soovib kasutada eelisostu õigust, et kompenseerida lahkuvale poolele tema osa rahaliselt, siis kas samas saab kohus nõuda pangalt teise poole laenulepingust ehk solidaarvastutusest vabastamist või mitte? Näiteks kui üks lahutavatest abikaasadest saab küll teisele maksta kompensatsiooni, kuid lisatagatist pangale tema lepingust vabastamiseks pole ning stabiilne sissetulek küll on ja suudab ka laenumakseid ise edasi tasuda, kuid panga silmis on tema sissetulek siiski liiga väike.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohus ei saa ümber kujundada eraisikute ja panga vahel sõlmitud laenulepingu tingimusi. Laenulepingu muutmise võimalikkus sõltub pangast.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas Eestis kehtib ühisvara jagamisel vaid ainus reegel - kõik pooleks ehk võrdsetes osades või on võimalus ka eranditeks?04.12.2018

Pärast mitmeid aastaid kestnud abielu soetasime eluasemelaenuga kahepeale eramu (ühisvara), kuhu renoveerimiseks ja lisarajatiste tegemiseks on investeeringuid tehtud märkimisväärse summa ning aja eest eest (kõik dokumenteeritud üksikasjalikult (arved, tšekid, pangaväljavõtted, fotod, tunnistajad), kuid mure kohaks on see, et abikaasa lahkus pinnalt (ilma majapidamisse rahaliselt ega ka ajaliselt panustamata) juba pool aastat pärast selle soetamist ning soovib lahutust ja ühisvara jagamist võrdsetes osades (st, et kõik mis pangalaenu tagastamisest pärast müüki üle jääb, läheb pooleks). Mul oleks küll eelisostuõigus, kuid narr oleks osta kõrge hinnaga enda renoveeritud kinnistuosa. Selle aja jooksul olen selle vara väärtust oluliselt tõstnud. Kas tõesti kehtib Eestis ühisvara jagamisel vaid ainus reegel - kõik pooleks ehk võrdsetes osades või on võimalus, et kohus võib teha erandi, kui ilmnevad asjaolud, mis tõendavad tugevat ebavõrdsust. Sisuliselt näib see pahatahtliku teise poole ära kasutamisega, kes tõstab ühisvara väärtust ainuisikuliselt ning kohe pärast selle tõusu soovib ta abielu lahutada ning kasutada kerge kapitali teenimiseks ära riigi seadust, kuigi eetilist ja moraalset õigust tal selleks pole.
Teine asi, millel ühisvarajagamine baseerub, on abielulahutus. Abielu ja perekond on püha ja perekond on Eesti ühiskonna alustala. Miski pärast lahutatakse Eestis abielusid liiga kergekäeliselt. Nüüd olen ise sellega kimpus. Kas tõesti piisab abielu lahutamiseks kohtus vaid sellest, et põhjendamata esitatakse hagi, kus on kirjas, et abikaasad elavad juba 9 kuud eraldi ja abielusuhted on pöördumatult katkenud. Lagunenud peres on ka mõlemat vanemat vajav 3,5 aastane laps, kes pendeldab kahe kodu vahet. Kas on mingi võimalus suunata peresid kohtu poolt nõustamisse ja pereteraapiasse, et neid aidata lepitada, kui lahutada sooviv pool pole siiani mitte midagi selleks ettevõtnud, et asja parandada ning eitab ja põgeneb või ongi see nii, et loeb vaid inimese vaba tahe?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui üks abikaasadest soovib abielu lahutamist, lahutab kohus abielu. Kui üks abikaasadest on juba kohtule esitanud abielu lahutamise hagi, võib kohus menetluse kuni 6 kuuks peatada, kui võib arvata, et abielu saab säilitada, kuid see saab juhtuda vaid mõlema abikaasa nõusolekul.

Kui abikaasade vararežiimiks on varaühisus, jagatakse ühisvara poolte vahel võrdsetes osades. Kui üks abikaasadest on panustanud ühisvarasse oma lahusvara, võib tal olla teise abikaasa suhtes hüvitisnõue. Varaühisuse puhul ei mõjuta abikaasade rahaliste panuste suurused abikaasade võrdsust ühisvara jagamisel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kahe noorema õe eestkostjana saan nõuda vanematelt elatisraha?03.12.2018

Tere
pean hakkama eestkostjaks enda kahele nooremale õele. Ema on alkoholi küüsis ja laste isa loobus lastest uue armastuse kasuks. Lastekaitse töötaja ütles, et riik hakkab maksma 240 eurot hüvitist näo pealt+lasteraha. Kas minul on veel õigust nõuda laste isalt/emalt alimente/hüvitist laste kasvatamiseks? Või riigipoolse abiga ainult asi piirdubki? Ema saab töövõimetuspensioni ja isa käib tööl+ omab märkimisväärselt palju metsamaad ja põllumaad.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Alaealise lapse vanemal on igal juhul kohustus oma lapse ülalpidamiseks, seega tuleks laste vanematel antud olukorras neile elatist maksta. Kui suur on elatise suurus, oleneb juba laste vajadustest ja vanemate majanduslikust olukorrast.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ma võin ja saan lapse lasteaeda vahetada ilma isa nõusolekuta või see toob pahandusi?03.12.2018

Tere
Elame lapse isaga eraldi, laps käib isa juures vastavalt tema töögraafikule. Nädal isa juures, 2 minu juures. See on paika pandud hetkel lastekaitses. Sooviks lapse lasteaeda vahetada, alalisele elukohale lähemale aga isa ei ole nõus lapse sissekirjutust muutma. Kas ma võin ja saan lasteaeda vahetada ka ilma tema nõusolekuta või see toob pahandusi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teil on lapse isaga ühine hooldusõigus, tuleb last puudutavad otsused vastu võtta ühiselt, sealhulgas otsused lapse elukoha ümberregistreerimiseks ja lasteaia vahetamiseks. Lapse elukoha ümberregistreerimine eeldab lapse isa kirjalikku nõusolekut, seda ei olegi võimalik teisiti teha. Kui lapse isa keeldub põhjendamatult nõusolekut andmast, on võimalik taotleda kohtult selleks ainuotsustusõigust (või üldse ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas meil on midagi teha, et saaksin oma pangakontolt vastavalt enda ja oma lapse elamiseks miinimumi?29.11.2018

Eelmisest kooselust tulnud lapsele maksan elatisi, mis võeti palgast maha ja raamatupidaja maksis otse lapse emale alimente. Hetkel oleme vahetanud elukohta, ning elukaaslane on tihti haige oleva väikelapsega kodus. Vahetasin ise ka töökohta, kus nüüd alimendid läheksid üle kohe palgast. Alimentidega tekkis ka võlg, mida üritan ära maksta.
Kuid hetkel oleme sellise seisu ees, et täituri sõnul on mulle ettenähtud ainult 0,5 elatusmiinimum ja minu teine laps ei loe, et tõsta seda summat. Kas meil on midagi teha, et saaksin oma pangakontolt vastavalt enda ja oma lapse elatuslimiidile, sest ainsa pere üleval pidajana jääb sellest 250.- üsnagi väheks.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Täitemenetluse seadustiku § 132 lõige 2 sätestab, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus - välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kes maksab kulud, kui isa soovib uuesti isaduse tuvastamist?22.11.2018

Tere!
Minu lapse isa nõuab nüüd uut isaduse tuvastamist. Põhjuseks, et ta pole ikkagi kindel. Laps sündis jaanuar 2016. Aprillis 2016 rahuldas kohus minu kui lapse seadusliku esindaja (ema) hagi tagaselja. Lapse isa tol korral ei andnud kohtule mingeid selgitusi. Samuti mõisteti välja elatis, mida nüüd maksab Elatisfond.
Tuvastab kohus isadust vajadusel mitu korda? Ja kui, siis kes, maksab sellega seonduvad kulud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isadus on kohtulahendiga tuvastatud, ei saa lapse isa pöörduda uuesti kohtusse isaduse tuvastamiseks. Küll aga võib lapse isal olla õigus isaduse vaidlustamiseks, kui talle on teatavaks saanud asjaolud, mis annavad selleks aluse ning nendest asjaoludest teadasaamisest ei ole veel möödunud ühte aastat. Kui kohus peaks tuvastama, et mees ei ole lapse bioloogiline isa, võib kohus jätta menetluskulud Teie kanda, kuid ei pruugi – perekonnaasjades jäävad reeglina menetluskulud poolte endi kanda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand