Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas isal üldse on võimalik nõuda endale hooldeõigust või on emal suurem võimalus saada laps endale?17.01.2018

Plaan minna elukaaslasega lahku. Olen 25a isa oma 2-aastasele tütrele. Nimelt mul küsinus, et mis tingimused on mul võita lapse hooldusõigus endale? Olen rahaliselt kindlustatud, hea töökoht hea sissetulek. Elamispinda hakkan alles otsima, sest otsustasime alles lahku minna, kuid ma väga tahaksin last saada enda juurde elama, kui üürikorterisse asun elama. Kas mul üldse on võimalik nõuda endale hooldeõigust või on emal suurem võimalus saada laps endale. Me pole abielus. Millest sõltub minu võimalused last endale võita?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohus peab otsustama, kummale vanemale anda üle hooldusõigus lapse viibimiskoha osas, mängib eelkõige rolli asjaolu, kummal vanemal on lapsega lähedasem side ja kes on seni lapse eest peamiselt hoolt kandnud. Vanema majanduslikud võimalused on teisejärgulised. Kindlasti ei saa öelda, et lapse emal oleksid automaatselt paremad võimalused lapse hooldusõiguse saamiseks, kõik oleneb konkreetsetest asjaoludest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tasub pöörduda kohtusse, kui makstav elatis ei jõua ema võlgnevuse tõttu kohtutäiturilt lapsele?15.01.2018

Tere !
Hetkel on tekkinud selline olukord, kus lapsele on välja mõistetud kohtu kaudu elatis, aga kuna lapse ise ei maksnud elatist korralikult ega ka õigeaegselt, siis lapse ema andis asja kohtutäiturile, kohtutäituril õnnestus lapse isalt välja mõista elatisvõlgnevus ja lapse isa tasus selle ära kohtutäituri arvele. Aga tekib vaidlus sellega, et lapse emal on endal võlgnevus abieluajal soetatud laenust, ja see kohtutäitur ei lase kanda teisel kohtutäituril lapse arvele seda lapsele kuuluvat elatisvõlga. Kohtupaberites on kirjas välja mõista elatisvõlg: lapse nimi. Oleme kogu aeg suhelnud kohtutäituritega ja saatnud vajalikud paberid mida nemad küsivad, aga ikka on mingi jooksutamine ja ei ole seda ning pole teist. Oleme otsustanud ema aidata pöördudes kohtu poole, kas meil on üldse lootust või ei, siis oleksime targemad ja teaksime edasi vajadusel paluda advokaadi abi.



Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Täitemenetluse seadustiku alusel võib kohtutäitur arestida osaliselt ka seadusel põhineva elatise, nimetatud asjaolu kuidagi muuta ei saa. Kui sissenõudja nõuab, et sissenõue pööratakse ka lapse elatisele, ei saa kohus seda tühistada. Võibolla tasuks rääkida sissenõudjaga (antud juhul pank, nagu mõistan), kas ta on nõus sellest loobuma. Samuti tasub pidevas suhtluses olla kohtutäituritega ja üritada üheskoos olukorrale lahendust leida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kasuisana tohin küsida koolist infot lapse õppeedukuse kohta?15.01.2018

Olen 10-aastasele poisile kasuisa, tema emaga elanud koos 7 aastat ja meil on omavahel 3-aastane laps (tüdruk). Poisi õppeedukus paistis minevat alla, kas mul on õigus poisi õppeedukuse kohta koolist teavet küsida? Ema varjas seda minu eest ja kuidagi peab teada saama, kas poiss ikka klassi lõpetas. Liiatigi tekitas see pingeid kodus, kus kannatajaks minu ja poisi ema isiklik väike laps.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Info saamise õigus on lapse seaduslikel esindajatel, kelleks on lapse vanemad või lapse eestkostja. Teil on võimalus infot saada vaid läbi kasupoja ema.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas alustada, et vähendada elatise suurust?12.01.2018

Tere, juhtusin lugema artiklit elatise vähendamisest. Lugu selles, et mul kaks last kes elavad emaga. Olen igakuiselt maksnud elatist. Eelmisel aastal 470 eurot kuus. Seaduse järgi peaks sel aastal maksma vist 500. Artiklis oli välja toodud, et kuna riik maksab ka lastele, siis võiks nagu mingi osa maha arvestada elatise maksmisel. Ja kuna meil on graafik, et lapsed üle nädalavahetuse minu juures siis võimalik elatist vähendada seoses kulutustega lastele. Kusagile peaksin tegema avalduse või kuidas see asi käib? Jääb küll mulje, et püüan raha säästa laste arvelt, aga 500 eurot igalt palgalt hakkab üle jõu käima.
Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise suurus oleneb lapse vajadustest, kuid seaduse kohaselt ei tohiks elatis olla väiksem kui pool kehtivat alampalka. Riigikohtu uuemate seisukohtade kohaselt võib elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära olla alust siis, kui lapse vajadused on alampalgast väiksemad ja kui lapse ülalpidamiskulud on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega. Samuti võib elatise suurust mõjutada asjaolu, et teete laste ülalpidamiseks vahetult kulutusi, kui nad parasjagu Teie juures on. Eelnimetatud asjaolude esinemisel võib elatise vähendamine olla põhjendatud, kuid selleks tuleb kindlasti läbi viia asjaolude põhjalikum analüüs.

Kui maksate elatist omavahelise kokkuleppe alusel, tuleb Teil laste emale edastada oma seisukoht. Kui laste emale ei ole see vastuvõetav, on tal võimalik pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole ja kohtumenetluses on Teil taaskord võimalik oma seisukoht esitada. Kui elatis on juba kohtuotsusega välja mõistetud, tuleb elatise vähendamiseks hagiga kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan muuta lapse perekonnanime, kuna ta ei suhtle isaga ja ei saa isa (võõr)keelest ka aru?12.01.2018

Tere
Tahan lapse perekonnanime ära muuta, laps ei suhtle oma isaga kuna isa ei räägi eesti keelt. Kas on mingisuguseid võimalusi mul selleks või pean tõesti ootama kui laps saab üle 10-aastaseks, et ise öelda, et soovin teist nime. Hetkel nimeks nigeeria nimi.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teil on lapse isaga ühine hooldusõigus, on nime muutmiseks vajalik lapse isa nõusolek. Kui nõusolekut pole võimalik saada, saate pöörduda nime muutmise küsimuses otsustusõiguse saamiseks kohtu poole. Kui kohus Teie avalduse rahuldab, on Teil õigus muuta lapse nime isa nõusolekuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on määratud mingi summa, mis peab lastest eraldielavale vanemale elatise maksmise järgselt kätte jääma?11.01.2018

Uurin võimalusi elatise vähendamiseks. Maksan seni kahe alaealise lapse eest nende emale vabatahtlikult (kohtus pole seni käinud) miinimummääras alimente (seni 235+235 eurot kuus). Nüüd uuest aastast peaksin hakkama maksma kokku juba 500 eurot.
See on umbes 40% minu netopalgast. Lisaks saab lapse ema riigilt lastetoetust 110 eurot kuus. Laste ema palganumber on minu omaga vähemalt samaväärne, kui mitte parem. Pärast elatise ja arvete maksmist jääb mulle kätte summa, millest ei piisa kuu lõpuni toimetulemiseks. Kuna jätsin peale lahkuminekut meie ühise kodu laste emale, siis pidin oma elu praktiliselt nullist uuesti alustama. Kas on määratud mingi summa, mis peab lastest eraldielavale vanemale kätte jääma ja kas sellises olukorras on tõenäoline, et kohtus vähendataks mu kahele lapsele makstava elatise määra? Ja kuhu peaksin selle küsimusega pöörduma ning millest alustama?
Lisaks - lapsed on minu juures kaks nädalavahetust kuus, mis on väga tore, aga taas täiendav kulu, kuna elavad Eesti teises otsas.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Seadusega ei ole kindlaks määratud sellist summat, mis peaks vanemale peale elatise maksmist kätte jääma. Elatise suurus oleneb lapse vajadustest, kuid seaduse kohaselt ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivat alampalka. Riigikohtu uuemate seisukohtade kohaselt võib elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära olla alust siis, kui lapse vajadused on alampalgast väiksemad ja kui lapse ülalpidamiskulud on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega. Samuti võib elatise suurust mõjutada asjaolu, et teete laste ülalpidamiseks vahetult kulutusi, kui nad parasjagu Teie juures on. Eelnimetatud asjaolude esinemisel võib elatise vähendamine olla põhjendatud, kuid selleks tuleb kindlasti läbi viia asjaolude põhjalikum analüüs.

Kui maksate elatist omavahelise kokkuleppe alusel, tuleb Teil laste emale edastada oma seisukoht. Kui laste emale ei ole see vastuvõetav, on tal võimalik pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole ja kohtumenetluses on Teil taaskord võimalik oma seisukoht esitada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kohtul on lubatud teha päring pankadesse lapse vara ja konto väljavõtte saamiseks?10.01.2018

Kas kohtul on lubatud teha päring pankadesse lapse vara ja konto väljavõtte saamiseks? Elatise hagi on menetluses ja nii isa kui mina oleme oma väljavõtted ja varad neile edastanud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Jah, kohtul on õigus teha selliseid päringuid.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas seda saab vaidlustada, kui ema on lapse ilma isa nõusolekuta enda juurde sisse kirjutanud?27.12.2017

Tere!
Lugesin ühte Teie vastust, kus seisis, et kui on ühepoolselt muudetud lapse sissekirjutust, siis on see võimalik vaidlustada.
Nimelt peale lahutust koliti lahku ja esialgu jäi laps nö kahe kodu vahele. Hiljem aastate jooksul see muutus üha rohkem ühepoolseks, ehk siis laps elab põhikohaga isa juures, kus ka algselt elas ja oli lapse sissekirjutus.
Isa teadmata on aga rahvastiku registrisse tekkinud uus sissekirjutus lapse ema juurde, seda aga isa teadmata. Kas seda on võimalik vaidlustada? Sest see ei ole kooskõlastatud isaga? Linn, kus elatakse on sama.
Reaalselt on lapse elukoht isa juures. See sissekirjutuse teema selgus alles selle aasta alguses, kui see teema tuli pangas jutuks.

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peaks lapse elukoha uuele aadressile registreerimiseks avaldama mõlemad vanemad selleks nõusolekut. Ehk kui üks vanematest esitab avalduse lapse elukoha muutmiseks, peaks vastavat kannet tegev ametnik küsima eelnevalt teise hooldusõigusega vanema nõusolekut. Kui seda tehtud ei ole, peaksite info saamiseks pöörduma kohaliku omavalitsuse asutuse poole, kes nende toimingutega tegeleb.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui kohtus mõisteti suurem elatisraha, kas siis pean selle otsuse kohtutäiturile edastama?27.12.2017

Aastal 2009 esitasin kohtule elatisraha hagi. Hagi rahuldati ning elatisraha nõue on kohtutäituri juures täitemenetluses.
Kuni käesoleva aasta septembrini oli elatisraha summa muutumatu. Tegin uue hagi kohtule, hagi rahuldati ning summat suurendati/suurendatakse järgnevatel aastatel automaatselt vastavalt kehtivale miinimumile. Kas mul tuleb teha nüüd uus avaldus kohtutäiturile või edastada kohtutäiturile uus kohtuotsus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui elatisasjas on jõustunud uus kohtulahend, toimub täitemenetlus kohtulahendi tegemise ajast alates selle alusel, seega tuleb kohtutäiturit uuest kohtulahendist kindlasti teavitada ning ta saab anda informatsiooni edasise tegevuse kohta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pean uuesti kohtusse pöörduma, et praegune miinimumelatise kätte saada, kuna kunagi on välja mõistetud 205 eurot?21.12.2017

Tere,
Aastaid tagasi on lapse isalt kohtu kaudu alimendid välja nõutud 205€. Kas pean uuesti kohtutee ette võtma, et miinimumsumma kätte saada?

Ette tänades.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult elatist kehtivas miinimumsummas tasuma, tuleb elatise suurendamise nõudega kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand