Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas see vanem, kelle eluasemekulud on väiksemad, peaks maksma elatist teisele vanemale, kelle kulud on suuremad?10.10.2017

Tere
Lapsed elavad võrdselt mõlema vanema juures. Kuna elamistingimused on erinevad (üks vanem elab vanavanemate juures, kus elusaemekulud ja söögikulu on vanavanematega jaotatud; teine vanem elab üksi ja kannab kõik kulud üksi, on võtnud ka korterilaenu enda kanda), siis on märkimisväärne vahe eluasemekuludel ja toidule kuluvale rahal. Kas eluasemekulud/söögiraha/majapidamistarbed arvestatakse ka laste ülalpidamiskulude hulka (proportsionaalselt vanema juures elatud ajale)? Kui jah, kas see vanem, kelle eluasemekulud on väiksemad, peaks maksma elatist teisele vanemale, kelle kulud on suuremad?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lastel on vahelduv elukoht, kuid üks vanem teeb lapse ülalpidamiseks märkimisväärselt rohkem kulutusi, tuleks minu hinnangul vähem kulutusi tegeval vanemal maksta elatisraha suuremate kuludega vanemale. Tuleks lähtuda sellest, et mõlema vanema kanda jääb võrdne osa lapse igakuistest ülalpidamiskuludest. Samas tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, millised on vanemate majanduslikud võimalused – kui ühe vanema varanduslik olukord on oluliselt halvem, võib olla põhjendatud, et tema kanda jääbki väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest.

Lapse ülalpidamiskulude alla kuulvad kõik lapse ülalpidamisega seotud kulud, sealhulgas kulutused eluasemele, söögile-joogile ja majapidamistarvetele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Miks pean maksma mina raha kui lapsed saavad otse minupoolse toetuse nii moraalse kui ka rahalise?09.10.2017

Tere, Me ei ela lapse emaga koos aga lapsed elavad peaaegu pool ajast minu juures ja enamik riided ostan mina, käin nendega ujumas, tivolis ja mis kõike veel. Ehitasin kodu neile, millepärast ka laenu võtsin mitu korda aga nüüd järsku nõuab elatisraha ja ütles, et muidu lapsi ei näe. Lapsed 2 ja 5a. Mõlemale meeldib minuga koos olla aga mis õigusega ja kas saab ema seda piirata? Miks pean maksma mina talle raha kui lapsed saavad otse minupoolse toetuse nii moraalse kui ka rahalise. Ema on näidanud kogu 10a jooksul, et ta ei oska rahadega ümber käia. Laste tarbeks peab ju tema sama palju kulutama ja kui lapsed on minuga koos siis kulub minu raha ju lisaks sellele mida omale nõuab minult.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lastel on vahelduv elukoht ja nad veedavad mõlema vanema juures võrdse osa ajast, ei pruugi elatise maksmise kohustust tõepoolest tekkida. Elatise maksmise kohustust ei ole siis, kui mõlemad vanemad teevad laste ülalpidamiseks võrdselt kulutusi. Kui aga ühel vanemal on laste ülalpidamiseks oluliselt suuremad kulutused kui teisel (näiteks on laste riiete, lasteaia ja huviringide kulutused vaid ühe vanema kanda), tuleb vähem kulutusi tegeval vanemal maksta ka elatisraha.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas alustada kinnisvara jagamist 16 aastat pärast abielu lahutust?09.10.2017

Kaks, eraldi paiknevat kinnisvara objekti (üks korter ja üks maja) on soetatud 90-te aastate algul, abielu ajal, ühisvarana.
Abielu lahutati 16 aastat tagasi ja mõlema kinnisvara omanikuks ja haldajaks on senini üks endistest abikaasadest (naine). Igasugustest ettepanekutest kinnisvara jagada või siis mingit osa rahaliselt kompenseerida, on senine omanik/haldaja aastaid keeldunud. Kuidas oleks loogilisem lahendus rahumeelselt kokkuleppele jõuda? (milliste seaduste, millistele punktidele viidata või on ainsaks võimaluseks kohtusse pöörduda?)
PS. Peres kaks täiskasvanud (vanematest eraldi elavat) last.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui omavahel kokkuleppele jõuda ei õnnestu, soovitan Teil võtta endale lepinguline esindaja, kes teeb Teie nimel endisele abikaasale kohtuvälise ettepaneku ühisvara jagamiseks. Ettepanekuga saab esitada endisele abikaasale õigusliku ja sisulise põhjenduse ühisvara jagamiseks. Mõnikord õnnestuvad läbirääkimised lepingulise esindaja vahendusel oluliselt paremini kui üksteisega otse suheldes.

Kui jõuate selliselt lähenedes kokkuleppele, saate ühisvara jagamise lepingu vormistada notaribüroos. Kui kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb ühisvara jagamiseks hagiga kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas peaksin alustama isaduse tuvastamise kohtuteed, kelle poole esmalt pöörduma?09.10.2017

Mul on esimesest abielust tütar ja poeg, praeguseks mõlemad täiskasvanud ja elatisraha olen järjepidevalt neile maksnud aastast 2003. Tütrele ka ülikoolis käidud ajal, pojale tehnikumi lõpetamiseni. Umbes 6a tagasi sattus mu tütar avariisse, haiglas teda külastades ütles tütar, et talle oli vaja vereülekannet aga et ei ema ega ta venna veri sobinud, ka minu veri on hoopis teise grupiga. Tekkis pisuke kripeldus hinge, helistasin oma eksabikaasale, küsides tema veregruppi, vastu tuli lausa ropp sõim, karjumine, et mida ma nuhin jne. Lapsed peale seda minuga enam ei suhtle, ega nad suurt ennegi suhelnud, ainult siis, kui lisaraha oli vaja. Ma ei ole enam noor, oma südamerahustamiseks tahan teha DNA testi ja et ka tütar teeks, seda saan teha ainult kohtu kaudu, sest vabatahtlikult tütar poleks seda nõus tegema. Siit ka küsimus, kuidas peaksin alustama isaduse tuvastamise kohtuteed, kelle poole esmalt pöörduma? Ja veel, kui tõesti selgub, et ma pole oma tütre bioloogiline isa, kas mul on õigus esitada süüdistus oma eksabikaasale kelmuses st. valega minult raha välja nõudmises ja nõuda temalt tagasi minu poolt tütrele saadetud elatisraha?
Tänan ja parimat!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Esiteks märgin ära, et isaduse vaidlustamise tähtaeg on 1 aasta arvates päevast, kui Teile said teatavaks isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud. Teie kirjeldust lugedes võib asuda seisukohale, et isaduse vaidlustamise tähtaeg hakkas jooksma siis, kui peale tütre autoavariisse sattumist tekkis kahtlus tema põlvnemise osas.

Praegusel hetkel, kui tütar on juba täisealine, ei ole Teil nii või naa enam õigust tema suhtes oma isadust vaidlustada. Tütrel on see õigus olemas, kuid kas ta seda kasutab, on juba tema otsustada.

Makstud elatisraha tagasi nõuda ei saa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas tõendatakse kohtus lapse eluasemekulu, mis reaalselt koosneb pangalaenust ja kommunaalkuludest?05.10.2017

Tere,
Kuidas tõendatakse kohtus lapse eluasemekulu, mis reaalselt koosneb pangalaenust ja kommunaalkuludest. Pangalaen ei ole hageja nimel, aga hageja elab koos lapsega selles eramus ja maksab osa pangalaenust igakuiselt eramu omanikule nn üürina. Samas pangalaen ei ole mitte eramu omaniku, vaid tema lahutatud abikaasa nimel. Seega laenukohustust panga ees täidab ametlikult eramu omaniku eksabikaasa, kusjuures eramu omanik tasub poole igakuisest pangalaenust oma eksabikaasale osaliselt ülekandega, osaliselt sularahas.

KÜSIMUS1:Kuidas tõendada, et taoliselt vormistatud eramu pangalaen moodustab lapse eluaesemekulu?

Antud juhul on 4-liikmelise pere eluasemekulu 500€ + 320€ = 820€/kuus, millest lapse osa eluaseme kulust on 205€/kuus.

KÜSIMUS 2: kas lapse eluasemekulu tõendamine on kohtus vältimatu või käsitleb kohus eluaseme kulude kuu suurust eelkõige mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt?

Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie poolt kirjeldatud alusel tuleks eluasemekuluna käsitleda üüri ja kommunaalkulusid, liites need ühe kuu lõikes kokku ja jagades vastavalt perekonnaliikmete arvule, leides selliselt lapse osa. Üüri maksmist saab tõendada üürilepinguga, konto väljavõttega, ka üürileandja kinnitusega.

Kohtus tuleb kindlasti lapse eluasemekulusid tõendada (seda muidugi juhul, kui nõutav elatis ületab kehtivat elatismiinimumi, kuivõrd miinimumsuuruses elatise nõudmisel kulutusi tõendada ei ole vaja).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saaksin elatise maksmise korral lapse elukoha enda juurde?05.10.2017

Olen oma last esimestel eluaastatel kasvatanud täisajaliselt. Kuna isa hakkas valetama, et minul olevat vaimse tervisega probleeme, siis määrati kohtus lapsehooldusõigust talle. Ma olen üritanud ka varem hooldusõigust tagasi saada, aga sain vaid suhtemisõiguse. Olen lapse eest kogu aeg hoolitsenud ja talle vajalikke tarbeasju ostnud. Nüüd kui laps on 10-aastane, tegi isa elatise nõude. Mulle tundub, et kui isa väide on, et ma olevat viletsa tervisega, ei peaks ta minu käest elatist nõudma. Isa peaaegu ei tööta. Soovin last ise kasvatada, aga peale isa elatise avaldust arvas kohus, et peaksin lapsele elatist maksma. Praegu on minu sissetulek liiga madal, et kogu ulatuses maksta. Lisaks sellele on vajalik, et ma lapsele isiklikult ostaks talle vajaliku, sest ei ole teada, mille peale isa raha kulutab. Kas saaksin elatise maksmise põhjal lapse elukoha enda juurde?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Te ei jõua lapse elukohas lapse isaga kokkuleppele, tuleks hooldusõiguse kuuluvuse muutmiseks avaldusega kohtusse pöörduda. Enne kohtusse pöördumist võiksite siiski üritada asja kokkuleppel lastekaitsetöötaja vahendusel lahendada.

Kuniks lapse elukohaks on tema isa elukoht, tuleb tasuda lapse ülalpidamiskulude osaliseks katmiseks elatist vastavalt kohtulahendile.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mittebioloogiline isa, kes on sünnitunnistusel ja kellelt ka välja nõutud elatis, saab isaduse vaidlustada?05.10.2017

Tere,
Mul on kohtu poolt lapsele välja nõutud alimendid isa poolt, kuid ta pole neid maksnud. Lapse isa, kes pole tema bioloogiline isa, aga on märgitud tema sünnitunnistusele, pole alimente maksnud. Tahaks teada, et kui nüüd asi kohtutäiturite kaudu edasi ajada, mis rahalised kahjud mul võivad ette tulla? Mõtlen kui isa peaks kohtus tõestama, et pole lapse bioloogiline isa ja loobub isadusest, kas siis mina pean need kohtu kulud kinni maksma? Kas lapse nö isal on üldse võimalik otsus kohtus vaidlustada kui elatisraha nõue jõustus juba selle aasta juunis? Sooviks teada siis kuidas edasi toimida, kui sünnitunnistusel pole lapse bioloogiline isa, aga kohtu poolt on alimendid peale pandud, kohtuotsus tehtud ja isa pole alimente maksnud?
Aitäh vastamast

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Isaduse vaidlustamise tähtaeg on 1 aasta alates ajast, mil isikule said teatavaks asjaolud, mis annavad aluse põlvnemise vaidlustamiseks. Kui näiteks mõlemad vanemad olid juba lapse sünni hetkel teadlikud, et lapse sünnitunnistusele märgitud mees ei ole lapse bioloogiline isa, lõppes isaduse vaidlustamise tähtaeg lapse 1 aastaseks saamisel. Seega sõltub ka vastus Teie küsimusele konkreetsetest asjaoludest, millest mul kahjuks ülevaadet pole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas peab paika, et elatisrahad on 25% palgast?04.10.2017

Tere. Lapse isaga läksime lahku ja ta ei ole nõus rohkem maksma elatisrahasid kui 230€. Ise teenib kuus 3500€. Kas peab paika, et elatisrahad on 25% palgast? Kuidas käituda? Laps käib 3 trennis, pluss jooksvad kulud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatisraha suurus oleneb lapse vajadustest, kuid ei tohiks olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2017. aastal on elatise miinimummäär 235 eurot). Lahus elava vanema poolt makstava elatise suuruse leidmiseks tuleks kokku liita lapse igakuised ülalpidamiskulud ja jagada need pooleks – pool tuleb elatisena maksta lapsest lahus elaval vanemal ja pool jääb vahetult last kasvatava vanema kanda. Elatist ei määrata kindlasti protsendina lahus elava vanema palgast.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis juhtub minu kinnisvaradega varaühisuse abielu korral?04.10.2017

Abieluvarasuhteks on varaühisus. Mis juhtub minu nimel olemas olevate varadega peale lahutust.
Enne abielu soetatud:
Kaks korterit millel hetkel siiani ka pangalaen peal. Mõlemad on üüritud praeguseks minu ettevõttele, mis on ka loodud enne abielu. Ettevõte teenib korteritega üüritulu.
Abielu alguses sai ühes neist korteritest ka sees elatud paar aastat.
Abielu ajal soetatud:
Soetasin ka kolmanda korteri meie uueks koduks pangalaenuga.
Abielu ajal olen ainult mina pere ülal pidanud ja raha teeninud. Minu tööga on tulnud pere sissetulek miinimum 95% ulatuses.
Peale lahutamist:
Kas mul on õigus, et lahutuse korral jagamisele läheb ainult viimane ehk kolmas korter mida kasutame ühise koduna? Kas muudab see asjaolu midagi, et abielu jooksul jätkasin pangalaenu tagasimaksmist esimesele kahele korterile? Või siis hoopis see asjaolu, et sai ühes nendest ka paar aastat sees elatud?

Tänan.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui korterid on soetatud enne abielu, on tegemist Teie lahusvaraga ja seega ühisvarana peale abielu lahutamist jagamisele ei kuulu.
Kolmas korter, mis on soetatud abielu ajal, on Teie ja abikaasa ühisvara ning kuulub abikaasade vahel peale abielu lahutamist võrdsetes osades jagamisele, olenemata abikaasade panustest abielu ajal.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas naisel või lapsel on aastatega tekkinud õigus elukaaslase korterile?04.10.2017

Õigus kinnisvarale. Jah või Ei? Naine on elanud elukaaslasega koos mehe poolt soetatud korteris peaaegu 14 aastat. Korter on notariaalselt mehe oma. Neil on sündinud ühine laps, kes saab nüüd 4-aastaseks. Mees on leidnud endale uue elukaaslase ning lahkus oma korterist paar aastat tagasi, jättes lapse ja lapse ema enda korterisse elama. Naine elas terve selle aja heas usus sellega, et mees teda toetab ja kasvatab last ning sellega seoses ei ole naine näinud vajadust ka endale kinnisvara soetada. Naine on korteris terve elatud aja (u 12a) tasunud kõik kommunaalkulud ise ning maksab neid ka käesoleval ajal. Nüüd, kus naine tahab enda eluga edasi minna, tahaks ta mehelt korterit ära osta, kuid mees küsib vastava korteri eest turuhinnast kõrgemat hinda. Seega on ta motiveeritud kasumi saamisele. Mees ei maksa ametlikult alimente, kuid toetab naist kokkulepitud summaga igakuiselt. Küsimus on: kas naisel või lapsel on tekkinud sellistel asjaoludel ja tingimustel mingisugune õigus korteri osas? Kas mees peaks arvestama sellega, et korter kuulub ka osaliselt nüüd naisele ja/või ühisele lapsele?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud kirjelduse alusel tuleb asuda seisukohale, et korter on meesterahva ainuomand. Sellest tulenevalt on meesterahval korteri omanikuna õigus määrata, kes temale kuuluval elamispinnal viibib või mis hinnaga ta soovib korterit võõrandada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand