Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas lapse perekonnanime saab muuta põhjendusel, et isa on vägivaldne ja suht haruldase nimega?20.01.2022

Tere!
Oleme lapse isaga lahus alates sellest kui laps oli 3-kuune (tänaseks 1-aastane). Kuna isa on vägivaldne alkohoolik (mitmed kohtulikud lahendid alkoholijoobes vägivalla kasutamise asjus nii tal endal kui tema nüüdseks surnud isal) ja tema perekonnanimi on Eestis mitte levinud, kas oleks see mõjuv põhjus nõuda lapse perekonnanime vahetamist minu oma vastu sel põhjendusel, et laps ei peaks tulevikus isa perenimest tuleneva pärast tundma häbi, piinlikust, halvakspanu teiste poolt vms. Isa kallaletulek minule on Riigiteatajas avalikult leitav seni kuni poiss saab 10-aastaseks.

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui Teil ja lapse isal on ühine hooldusõigus, on lapse perekonnanime muutmiseks vajalik mõlema vanema nõusolek. Kui lapse isa keeldub nõusolekut andmast, on võimalik kohtult taotleda otsusõigust lapse perekonnanime muutmiseks - kui kohus vastava otsusõiguse annab, on Teil võimalik esitada lapse isa nõusolekuta perekonnaseisuasutusele taotlus lapse nime muutmiseks (kokkuvõttes otsustab lapse perekonnanime muutmise üle perekonnaseisuasutus).

Kas kohus peab avaldust põhjendatuks, on keeruline öelda - seda mõjutavad mitmed asjaolud, muuhulgas see, kas isa osaleb lapse elus või mitte. Pelgalt asjaolu, et lapse perekonnanimi ei ole Eestis levinud, põhjenduseks olla ei saa. Seega eelkõige proovige jõuda lapse isaga nimemuutmises kokkuleppele, see oleks kindlasti parim variant.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas teada saada palju pean elatist maksma nüüd 2022. aastast?13.01.2022

Tere
Olen 15 a. lapse isa ja kohus mõistis 2010a, minult lapse elatiseks välja 2500 krooni kuus ja kuni siiamaani olen tasunus vastavalt min elatisele 292eur kuus kohtutäiturile pluss maksimaalselt 100 eurot kuus taskuraha. Kirjutasin ka kohtutäiturile kuid vastati, vaadake www.just.ee kuid sealt ei leia konkreetset summat. Kui palju olen kohustatud elatist maksma alates 2022 aastast?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui kohus on Teilt elatise välja mõistnud muutuva suurusena pooles alampalga summas, siis perekonnaseaduse muudatustega eelmise (ja ka üleeelmise) aasta miinimumelatise summa 292 eurot nö külmutatakse - ka käesoleval aastal, kui alampalk on tegelikult kasvanud, on elatise summaks 292 eurot.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapsel on õigus otsustada millise vanema juures ta elab?13.01.2022

Tere!
Kas lapsel on õigus otsustada millise vanema juures ta elab? Laps tahaks elada isa juures Eestis, kus on ta vanavanemad ja ta sugulased. Hetkel on nii, et isa maksab alimente korrektsel, vastavalt seadusele ja nüüd otsustas lapse ema, et see summa ei ole piisav. Laps elab emaga Hispaanias. Kus riigis peaks pöörduma kohtu poole?
Hetkel on hooldusõigus 50/50 aga lapse ema üldiselt otsustab lapse külas käimist alimentide summa pealt. Laps on 14a.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Perekonnaseaduse kohaselt ei saa kohus teha muudatusi hooldusõiguses, kui sellele vaidleb vastu vähemalt 14-aastane laps. Sellele tuginevalt on 14-aastasel lapsel juba õigus otsustada, kumma vanema juures ta elada soovib.

Kui aga lapse elukohariik on välisriigis, nagu antud juhul, on pädevaks kohtuks lapse elukohariigi kohus. Seega eelkõige soovitan Teil üritada lapse emaga kohtuväliselt kokkuleppele jõuda, kuivõrd kohtumenetlus välisriigis võib olla aeganõudev ja koormav. Arvestades lapse vanust, peaks ema olema võimeline mõistma, et lapse otsus on adekvaatne ja kaalutletud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas aastal 2022 võin elatisest maha arvata osa lasterikka pere toetusest?13.01.2022

Elatist nõudev vanem saab lisaks lapsetoetusele 60€ ka lasterikkaperetoetust 300€, ehk üks laps 3-st lapsest minu laps ja 2 last uue elukaaslasega.
Võin nüüd elatise summast maha arvata 60€/2=30€ ja 100€/2=50€ ehk kokku ca 80€?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui peres kasvab kolm last ja igakuiselt makstakse neile riiklikke toetusi summas 520 eurot (lasterikka pere toetus 300 eurot + lapsetoetused kolmele lapsele 220 eurot), on ühe lapse proportsionaalne osa toetustest 173 eurot (520 : 3).

Kuivõrd peretoetuste arvelt on võimalik katta lapse igakuiseid vajadusi, on põhjendatud arvestada elatisest maha pool toetuste summast ehk antud juhul 87 eurot (173 : 2).

Juhin tähelepanu sellele, et kui elatis on välja mõistetud kohtulahendiga, siis automaatselt kohtulahend eeltoodud muudatuste valguses ei muutu, selleks tuleb elatise suuruse muutmise hagiga kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas muutub eelmise kooselu lapse elatisraha suurus, kui nüüd sünnib laps uues peres?13.01.2022

Tere!
Eelmisest kooselust on ühine laps, kelle elatisrahaks on kohus määranud 250 €. Nüüdseks olen abielus ning praeguse abikaasaga on meil üks ühine laps, teine sünnib juunis. Kuidas muutub eelmise kooselu lapse elatisraha suurus, kas üldse muutub?
Kas selgitaksite ka uut seadusemuudatust, kuna jäi ikkagi veidi arusaamatuks? Elatiskalkulaator näitab, et minu elatisraha suurus peaks olema 213 €. Kas võin automaatselt edasi hakata maksma 213 € või muutub elatisraha suurus tagasi n-ö külmutatud 292 € peale?

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui kohtulahendiga on elatisraha suuruseks määratud 250 eurot, siis 01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatused Teie jaoks automaatselt mingisugust muudatust kaasa ei too.

Kui soovite muuta elatise suurust vastavalt uuele regulatsioonile, on selleks vajalik elatise vähendamiseks kohtusse pöördumine - uus kohtulahend tühistab hetkel kehtiva lahendi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas leiab kohtu kaudu aset lahutus kui abikaasa lubas venitama hakata ja takistama seda protsessi?07.01.2022

Tere! Soovin abikaasast lahutada. Kuna ta ei tule minuga perekonnaseisuametisse (lihtsalt kiusu pärast), siis andsin lahutuse hagi läbi kohtu. Sellest teada saanud abikaasa ütles, et tal tegemist ja tema hakkab kohtuga venitama. Kohtumääruses on kirjas, et kohus tagaselja otsust ei tee. Kas on siis tõesti võimalus, et ma ei saagi lahutust ja inimene võibki nii lihtsalt haiguslehtede ja mitte riigis viibimisega kõrvale hoida? Või kuidas see protsess välja näeb, kui inimene eirab kohtuistungeid? Millal ja kas lahutus aset leiab?

Täpsustan, et meil on lahusvaraleping, meil ei ole ühist vara ega lapsi.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kohus ei või tõepoolest teha abieluasjas tagaseljaotsust, küll aga võib kohus lahendada asja sisuliselt, nagu sätestab TsMS § 414 lõige 1. Selle eelduseks on asjaolu, et hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

Seega ei ole võimalik kohtumenetlust lõputult venitada, ühel hetkel teeb kohus otsuse abielu lahutamise kohta. Kui kaua kohtumenetluse kokkuvõttes aega võtab, on paraku keeruline öelda, see oleneb paljudest asjaoludest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kust alustada elatise muutmist, kui uue elatissüsteemi korral oleks elatis väiksem kui seni kokku lepitu?27.12.2021

Tere!

Soovin nõu kuidas käituda uue elatise maksmise süsteemis, kui hetkel on kohtu poolt paika pandud kindel elatise maksmise summa (233 €). Kohtu otsuse tegemise ajal oli meil teise vanemaga suusõnaline kokkulepe, et laps viibib minu juures kaks nädalavahtust kuus. Peale kohtu otsuse tegemist tegime uue kokkuleppe, mis sai ka notariaalselt kinnitatud, et lisaks eelmainitule on laps minu juures ka poole koolivaheajad ja suvekuudel pooled nädalad. Kui nüüd on soov seda summat vähendada, sest elatiskalkulaatori järgi tuleb nendel tingimustel märgatavalt väiksem summa, siis kuidas oleks kõige mõistlikum käituda ja kuskohast alustada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui elatise kohtulahendi aluseks olevad asjaolud on muutunud (sealhulgas on muutunud õiguslik regulatsioon), on võimalik pöörduda kohtusse elatise vähendamiseks.

Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, kus on selgelt ja tõendatult kirjeldatud kõik asjaolud, mis põhjendavad elatise vähendamist ja nõue, millise suuruseni elatise vähendamist hagiga taotletakse. Riigilõivu elatise vähendamise hagilt tasuma ei pea.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kus ja kas mul oleks võimalik lapsele enda perekonnanimi anda, sest isa ei tegele lapsega?09.12.2021

Elan lapse isaga 1,5 aastat lahus. Ühine tütar on hetkel 3-aastane. Lapse isa ei tegele lapsega ja ei tunne huvi lapse vastu. Last toetab vabatahtlikult igakuiselt raha kandes, et ära hoida ametlikku käiku alimentide osas. Kus ja kas mul oleks võimalik lapsele enda perekonnanimi anda? Soov on seepärast, et lapse isa on alkoholilembeline ja väga ükskõikne lapse suhtes kui just mingeid ultimaatumeid ei esitata ja ta teeb näo hetkeks nagu ta hooliks. Olen välja pakkunud lapse isale, et ma lapse perekonnanime ära vahetaks ja ta minu nimele tuleks. Siiani pole ta vastu hakanud, aga on öelnud, et ma ise tegeleks selle asjaga. Kuid ei oska kuskilt alustada.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui Te soovite muuta lapse perekonnanime, on selleks vajalik lapse isa nõusolek (eeldusel, et teil on lapse suhtes ühine hooldusõigus). Kui lapse isa on lapse perekonnanime muutmisega nõus, on teil võimalik taotleda lapsele uue perekonnanime andmist, selle otsustab kokkuvõttes perekonnaseisuasutus.

Kui lapse isa nõusolekut ei anna, siis on võimalik taotleda kohtult otsustusõigust lapse perekonnanime muutmiseks - kui kohus peab Teie avaldust põhjendatuks, antakse Teile üle otsustusõigus, taotlemaks lapse perekonnanime muutmist isa nõusolekuta.

Märgin ära, et lapse perekonnanime muutmine ei too kaasa muid tagajärgi peale nime muutmise fakti - vanemalikud õigused ja kohustused jäävad samaks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas toimida kui naine soovib osta korteri lahusvaraks aga suvila ühisvaraks jätta, mina tahaks selle aga lastele jätta?10.11.2021

Tere, on käsil naisega varsti lahutus. Meil on ühisvara autod ja üks väike suvila. Naine tahab endale osta uut korterit ja tahab saada minult nõusolekut, et uus korter ei jääks ühisvaraks. Suvila tahab aga jätta esialgu ühisvaraks nagu on nüüd. Aga mina tahaks, et ta loobuks oma osast sest kardan, et ta tuleb kunagi seda maha müüma, kuna ühisvara kehtib mingi 30 a. Kui ma käin seal tegemas remondi töid ja muu selline asi. Siis mina investeerin sinna oma raha, aga tema ei midagi. Tahaks jätta suvila kunagi lastele. Kuidas toimida selles olukorras. Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui Teie ja abikaasa abielulised suhted on lõppenud, soovitan Teil abielu ka lahutada, sest abielu lahutamisega lõppeb ühisvara varasuhe. Peale abielu lahutamist ostetud kinnisvara on vaidlusteta selle isiku ainuomandis, kes selle ostis ja ka võetud laenud on kohustuse võtnud isiku ainukohustus.

Kui abielu on lahutatud, saate jagada ühisvara ära - suvila võib jääda emma-kumma omandisse, kohustusega teisele poolele omandi kaotamise eest hüvitist maksta või võite selle ka maha müüa ja müügitulu omavahel võrdsetes osades jagada.

Kui lepite kokku, et suvila jääb Teile, on Teil võimalik suvila lastele kinkida või pärandada (kui nad ei ole juba Teie seadusjärgselt ainsad pärijad). Loomulikult võite abikaasaga juba praegu suvila lastele kinkida, kuid see eeldab teie mõlema nõusolekut selliseks tehinguks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isale peab enda eluks jääma ka mingi miinimum kui maksab 4 lapsele elatist?09.11.2021

Tere
Olen nelja lapse isa. Kaks last (16a. ja 13a.) eelmisest abielust, ning kaks last kehtivast. Asjaolud muutusid (kahjuks) selliseks, et suure tõenäosusega toimub lahutus. Eelmisest abielust on olemas kohtumäärus mille kohaselt tasun ilusasti kahe lapse elatisraha. Milline on maksimaalne summa mida kohus võib minult nõuda teise abielu lahutamise puhul (elatisraha lastele teisest abielust), ja kas kohus võtab aluseks asjaolu elatisraha arvestamisel, et isal on küll sissetulek üle keskmise (ca 3000eur) aga isal pole oma pinda kus elada, ja ta peab olema sunnitud leidma uurikorterit ja maksma vastavalt üüri kulud+kommunaalid+toit)? Sooviksin teada kas või ümbkaudu mis mind võib ees oodata? Kas on mingi piirmäär mis "ei laseks" isa sissetulekust maha arvutada?

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Konkreetset summat, milline peaks olema antud olukorras elatis kahele lapsele, on keeruline öelda - see oleneb paljudest asjaoludest, nagu laste vajaduste suurus, mõlema vanema varanduslik olukord jms.

Kindlasti mängib rolli asjaolu, kui elatise maksjal on mitu ülalpeetavat, samuti võetakse arvesse seda, kui suured on lastele riiklikult makstavad toetused. Reeglina ei mõisteta Eestis elatist välja suuremas summas kui kehtiv miinimumelatis (s.o 292 eurot lapse kohta) ja pigem jääb elatise summa, eriti mitme ülalpeetava puhul, alla kehtiva miinimummäära.

Konkreetsema vastuse andmiseks peaks olema natuke rohkem informatsiooni ehk andmed laste tavapärase elulaadi kohta, samuti vanemate sissetulekute suuruste ja kohustuste osas.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand