Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuhu pean pöörduma, kui isa ei ole maksnud 5 kuud elatist kuigi see on kiirmenetlusega välja mõistetud?22.05.2017

Tere.
Kohus on mõistnud laste isale välja kiirmenetlusega elatise maksmise 400 eurot kuus. Viimase viie kuu jooksul ta elatist enam maksnud pole, väidab, et raha ei jätku.
Kuhu pean edasi pöörduma? Kas otse kohtutäituri poole?

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laste isa vabatahtlikult kohtulahendiga väljamõistetud elatist ei maksa, tuleb pöörduda kohtutäituri poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tütre isa saab lasteraha endale nõuda kuigi meil on kokkulepe, et laps tuleb minu juurde?22.05.2017

Tere,
8 aastat tagasi lahku minnes endisest abikaasast jäi meie ühine tütar elama isa juurde. (Vastasel juhul lubati endalt elu võtta). Tütar on siiani käinud isa juurest koolis aga veetnud nädalavahetused ja koolivaheajad minuga. Meie omavahelised suhted läksid pingeliseks kui kuuldi, et kolme lapse pealt hakkab alates juulist toetus olema 500 eurot. Minu uues peres kasvab veel 2 last, 2- ja 1-aastased poisid. Meie omavahelises kokkuleppes tuleb tüdruk nüüd elama minu juurde kui lõpetab teise klassi, juuni algul peaks juba siin olema.
Suureks üllatuseks tuli mulle paar päeva tagasi kiri, kus teatati, et tütre isa tahab lasteraha endale. Vastasin kirjale, et ma ei ole sellega nõus ja loomulikult põhjendasin oma vastust. Nüüd on mul suur hirm... mis edasi saab? Kas minu kõik 3 last peavad kannatama selle all, et endine mees tahab mind kiusata? Kusjuures ta ise ütles, et asi ei ole rahas. Hetkel olen kodune, saan emapalka, mis lõppeb detsembris, samuti käin õhtuti osalise ajaga tööl, et perel natukenegi kergem oleks. Pangalaenud ja arved, lasteaia maks, riided, toit ja kütus jne kõik on nii kallis ja tööl teenin vaid 190 eurot kuus. Peale emapalga lõppemist ei ole võimalik last kohe lasteaeda ka panna sest ta liiga väike veel ja täiskohaga tööle minek on seega võimatu. Siit küsimus, et kas tütre isa saab seda raha endale nõuda kuigi meil on kokkulepe et laps tuleb minu juurde elama? Juhul kui saab siis 500 euro asemel kuus hakkame saama vaid 110 eurot ja kuidas ma peaksin siis kõigile kolmele kõik vajaliku soetama.
Ette tänades! Mures ema

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lasterikka pere toetuse (300 eurot) saamise eelduseks on asjaolu, et olete kõigi kolme lapse lapsetoetuse saaja. Kui tütar asub Teie juurde elama, on igal juhul põhjendatud, et Teie oleksite ka tema lapsetoetuse saaja. Kui tütar tuleb sügisel Teie juurde elama, kuid tütre isa ei ole nõus Teid lapsetoetuse saajaks ümber vormistama, tuleb pöörduda ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks kohtu poole (kohtulahendi alusel on võimalik teha vajalikud muudatused lapsetoetuse saaja osas).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isal lasub kohustus edasi maksta elatisraha, kui laps saab 18a vanaks aga omandamisel on kutseharidus?18.05.2017

Tere
Kui laps saab 18a vanaks. Kas isal lasub kohustus edasi maksta elatisraha, kui ta veel õpib? Omandamisel kutseharidus ning aeg-ajalt käib ta ise tööl?

Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Täisealisel lapsel on õigus saada oma vanematelt ülalpidamist siis, kui ta täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Sellest lähtuvalt, on antud juhul 18-aastaseks saanud ja kutsekoolis õppival lapsel õigus saada oma vanematelt ülalpidamist. Ülalpidamise suurus oleneb lapse vajadustest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vanemad saavad takistada alaealisel (16.a.) rasedal sünnitada?15.05.2017

Kas vanemad saavad takistada alaealisel (16.a.) rasedal sünnitada? Kui lapse isa on täiskasvanud ja töötab. Ja kui alaealine ei elanud enam 9 kuud enne kodus.
Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapseootel naist, sealhulgas alaealist lapseootel naist, ei saa keegi sundida rasedust katkestama.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatisraha nõue aegub?12.05.2017

Lapse isalt on 2007 aastal elatisraha välja mõistetud. Vabatahtlikult maksma ei hakanud, kohtutäituri abil u aasta saime raha. Viimase 7 aasta jooksul oleme saanud u 300 eurot. Võlgnik ametlikult tööl ei käi, samuti keeldub andmast elukoha ja e-posti aadressi (elame erinevates linnades). Lisaks on asja menetlenud kohtutäitur litsentsist ilma jäänud. Laps praegu 14-aastane. Nii isa kui laps omavahelisest suhtlusest väga vähe huvitatud. Kas selles olukorras on üldse midagi veel teha või on mõistlikum asi jätta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks, seejuures ei hakka nõue aeguma enne lapse 18-aastaseks saamist.

Soovitan Teil pöörduda uue kohtutäituri poole ja algatada uus täitemenetlus, samuti võiks kaaluda lapse isa suhtes kriminaalmenetluse algatamist, sest praktika näitab, et sellel võib olla distsiplineeriv mõju.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa kohtutäituri võlad lähevad lapsele üle, kui laps saab täisealiseks või kui lapse isa ära sureb?12.05.2017

Tere. Kas isa kohtutäituri võlad lähevad lapsele üle, kui laps saab täisealiseks või kui lapse isa ära sureb?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse isa kohustused lähevad lapsele üle juhul, kui isa sureb ja laps pärijana isa pärandi vastu võtab. Olukorras, kus surnud isiku kohustused on suuremad kui tema vara, on mõistlik pärandist üldse loobuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu ma pean pöörduma, kui lapse isa ei suhtle lapsega juba aasta aega ja 4 kuud ei maksa raha?12.05.2017

Lapse isa ei suhtle lapsega juba aasta aega ja 4 kuud ei maksa raha, kuhu ma pean pöörduma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust täitma, tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole. Elatist võib nõuda läbi maksekäsu kiirmenetluse või hagiavaldusega kohtusse pöördudes. Elatise nõudmine on riigilõivuvaba.

Kui soovite, et isa taastaks lapsega suhted, pöörduge esimeses järjekorras elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Kui lastekaitsetöötaja vahendusel lapse isaga kokkuleppele jõuda ei õnnestu, on võimalik suhtlemiskorra kindlaks määramiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas see on õige, et emal on ainuisikuliselt õigus otsustada, mida ta lapsele ostab, kusjuures ise rahaliselt ei panusta?10.05.2017

Isa kannab lapsele iga kuu elatise miinimumi. Teada on, et lapse kuised kulud ei ole suured ning ema proovib elada isa antud rahast ja lapsetoetusest (235+50). Paraku on see tekitanud olukorra, kus ema ka dikteerib, mida ta lapsele ostab. Isal ei ole sõnaõigust. Näiteks ei osta ta lapsele pidulikke riideid ning kui isal on vaja minna peole, siis on ainult kulunud riided. Lapsele ei osteta peaaegu kunagi uusi riideid. Kui arvestada, et nii ema kui isa peavad panustama võrdselt 235+235 ja lapseraha 50 eurot, kokku 520 eurot, lisaks on laps veel puhkuse ajal isaga ja isa peab ka siis maksma elatist emale, kuigi ka tal on kulud, siis mis seisukoht on selles küsimuses - kas emal on ainuisikuliselt õigus otsustada, mida ta lapsele ostab? Vaatamata sellele, et rahaliselt panustab isa ja ema oma raha lapse alla ei pane. Kas emal on üldse õigust niimoodi käituda, et ta lapsele oma raha ei kuluta? Mismoodi saab seda mõjutada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina on vanemal, kelle juures laps alaliselt elab, parem ülevaade lapse vajadustest, mistõttu on põhjendatud, et last kasvatav vanem kannab ise kõik lapsega seonduvad kulud, kasutades selleks lahus elava vanema poolt makstavat elatist ja endapoolset rahalist panust. Rahalised panused peaksid seejuures olema võrdses suuruses. Perekonnaseadus sätestab, et elatist tuleb kasutada lapse huvides.

On väga kahetsusväärne, kui lapse ema enda poolt lapse ülalpidamisse ei panusta ja seetõttu lapse vajadused katmata jäävad, kuid kahjuks ei anna seadus kuidagi alust küsida lapse emalt infot elatisraha kasutamise kohta ega nõuda temapoolselt samaväärset panustamist ja lapsele vajalike asjade ostmist. Seega paraku erilisi mõjutusvahendeid polegi, ainukese asjana on Teil võimalik juhtida tema tähelepanu sellele, et seadus kohustab kasutama elatisraha lapse huvides (PkS § 100 lõige 2).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vanavanematel on õigus pöörduda kohtu poole suhtluskorra määramiseks, et oma lapselapsi näha?09.05.2017

Tere!
Palun andke teada, kui mõlemad lapse vanemad takistavad last oma vanavanematega suhelda, kuidas siis vanavanemad peavad tegutsema, st oma õigusi kaitsta? Kas neil on õigus pöörduda kohtu poole suhtluskorra määramiseks, millisel õiguslikul alusel?

Lugupidamisega ja ette tänades vastuse eest,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

PkS § 143 lõike 3 kohaselt võib kohus lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda – seega kui lapse ja vanavanemate suhtlemine vastab lapse huvidele, kuid lapse vanemad põhjendamatult suhtlemist takistavad, võiks kohus lubada vanavanematel lapselapsega siiski suhelda.
Enne kohtusse pöördumist soovitan pöörduda oma murega lapse elukohajärgse lastekaitsespetsalisti juurde, äkki õnnestub tema vahendusel lapse vanematega kokkuleppele jõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mil määral võiks teise vanema uue korteri kulutused olla lapse eluasemekuludeks?09.05.2017

Oleme lahku kolimas, abielus ei olnud. Kooselu alguses ostsin ise korteri (elukaaslase roll selles oli null, va veidi sisustusega seotud asju), kuhu kõik elama asusime. Nüüd ostis teine vanem endale oma korteri, kuhu kolib elama. Laps hakkab olema mõlema vanema juures, sh ka öösel, minu juures jääb talle ka oma tuba alles. Siit küsimus, mil määral võiks teise vanema uue korteriga seotud kulutused (nt kommunaalmaksed, laenumaksed, sisustuskulud) olla lapse eluasemekuludeks, arvestades, et korterit on vaja eelkõige talle endale (laps oleks võinud ka minu juurde jääda) ja mil määral võiks lapse eluasemekulude hulka kuuluda ka minu varem tehtud ja edaspidi jooksvalt tekkivad kulud mu enda korteriga seoses, eriti arvestades, et pean üleval suuremat korterit kui oleks vaja puhtalt minu enda vajadustest lähtuvalt?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ülalpidamiskulude üheks osaks on eluasemekulud, millisteks on eelkõige kommunaalkulud ja üürikorteri puhul üürikulu (pangalaenuga soetatud korteri puhul võetakse aluseks keskmine üürihind). Lapse osa on proportsionaalne osa eluasemele tehtavatest kulutustest, näiteks kui korteris elab kaks inimest (laps ja vanem), arvestatakse lapse kuluks reeglina ½ eluasemekuludest – pool sellest ehk ¼ jääb ühe vanema kanda ja teine pool teise vanema kanda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand