Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas lahutada välismaalasest fiktiivabielu?17.02.2017

Tere,
Olen juba peaaegu 2 aastat fiktiivabielus olnud. Abiellusime 16.03.2015.aasta Iirimaal, et ta saaks VISA euroopasse. Soovin lahutada, kõik tema andmed on mul olemas, koopia abielulepingust ja mõlemad osapooled on nõus. Kuhu ma peaksin pöörduma Eestis, et lahutada abielu?
Teine tüdruk on samuti fiktiivabielus, 2.aastat saab tal samuti. Ta teab ta nime, on saadetud mingisugune leping, kuid ta pole kindel, et see õige on, kuna ta ei käinud kohapeal registreerimas abielu. Talle anti mingi paber, mille ta pidi allkirjastama ja rohkem ta ei tea mitte midagi. Ta soovib lahutada, kuhu tema peaks pöörduma?
Kaua umbes sellised lahutused aega võtavad? Ja kui keerukad need olla võivad?
Mõlemad noormehed pole VISA't kätte saanud, kuna viimasel korral, kui pidime Iirimaale tagasi minema, et nad VISA saaksid, ei läinud me sinna.


Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Abielu lahutamiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse maakohtusse. Kohtule tuleb esitada hagiavaldus abielu lahutamiseks, lisada hagiavaldusele abielutõend ja tasuda riigilõiv 100 eurot (riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus tuleb samuti hagiavaldusele lisada).

Võimatu on öelda, kui kaua võib kohtumenetlus kesta, see oleneb paljudest asjaoludest. Kindlasti kulub sellisele kohtumenetlusele rohkem aega, kus üks osapooltest elab teises riigis.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas määratakse elatisraha suurus, kui vanemad on rahaliste kulutuste osas erineva käekirjaga?17.02.2017

Kuidas määratakse kindlaks lapse vajadused, mida teine vanem peaks elatusraha maksmise kaudu hüvitama? Elasime nüüdseks juba endise elukaaslasega (ei olnud abielus) mõnda aega koos ja juba sel ajal ei olnud me tehtavate kulutuste tegemisel ühel meelel, ka lapsega seoses. Kooselu ajal polnud meil rahakott ühine, sest meie suhtumine rahasse oli selleks liialt erinev. Minu arvates tegi elukaaslane küllalt palju küsitava väärtusega kulutusi ja ei valinud sama tulemuse saavutamiseks kõige ökonoomsemaid lahendusi, seda ka lapsega seoses. Üsna palju tuli asju ära visata, sest need olid läinud halvaks või vanaks jms. Vaatamata kõigele oleme seni jõudnud kulude katmisel kokkuleppele, kuid ma ei ole kindel, kas ka edaspidi. Nimelt on endine elukaaslane asunud koguma igasuguseid kulutšekke, ilmselt eesmärgiga nende abil tõestada, et ta tegi lapsega seoses mingeid kulutusi ja neid kasutama argumendina ametliku elatusraha suuruse määramisel, mida soovib saada ilmselt oluliselt üle miinimumi, sest juba praegu olin nõus üle miinimumsumma panustama. Kuid kui üks vanem on mingi kulutuse teinud, millega teine vanem nõus ei ole, kes siis otsustab, kas see oli mõistlik või mitte? Ei ole ju loogiline eeldada, et iga tehtud kulutus oli mõistlik ja vajalik ainult seepärast, et see tehti. Kasvatame last vaatamata lahkuminekule endiselt koos. Üks vanem kipub aga arvama, et just tema teab ainuisikuliselt, kuidas lapsel on hea, seda nii kulude kui ka muude küsimuste koha pealt.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatisraha suurus oleneb lapse vajadustest – vajaduste suurus oleneb lapse tavalisest elulaadist, mille kujundavad otseselt vanemate varanduslikud võimalused. Samas tuleb lapse ülalpidamiskulude kandmisesse suhtuda mõistlikkusega (kohtuotsustest leiab tihtipeale seisukohti, et kulutused on ülepaisutatud, olenemata sellest, et vanemate rahalised vahendid on väga head).

Kui vanemad on tehtavate kulutuste osas väga erinevatel seisukohtadel, tuleb ikkagi leida kuldne kesktee. Kui lapse ema ei ole nõus Teie panusega, pidades seda liiga väikeseks, on tal võimalik pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole. Kui nõutav elatissumma on miinimumist kõrgem, tuleb tal kõiki lapse kulutusi dokumentaalselt tõendada, seejuures põhjendada kõikide kulude vajalikkust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui kaua on täisealisel lapsel võimalik esitada uut elatisraha maksmise hagi minu vastu?17.02.2017

Maksin elatisraha kohtuotsuse alusel oktoobrini 2016.a. kiirmenetluse alusel. Edasi olen teinud seda ilma kohtu otsuseta ja lapse nõudmiseta. Kui kaua on täisealisel lapsel võimalik esitada uut hagi minu vastu? Kas seadusemuudatus oktoobrist 2015.a. laieneb automaatselt edasi kuigi resolutsioonis on öeldud, et elatise maksmine peab toimuma oktoobrini 2016.a?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui täisealine laps omandab põhi- või kesk(eri)haridust või õpib kõrgkoolis, on tal õigus saada oma vanematelt ülalpidamist kuni 21-aastaseks saamiseni. Seda ei mõjuta asjaolu, et kohtuotsusega oli elatis välja mõistetud kuni täisealiseks saamiseni.

Tagasiulatuvalt on lapsel õigus nõuda ülalpidamist kuni 1 aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui isa ei täida kokkuleppeid, kas siis emal on alust saada täielik hooldusõigus?17.02.2017

Tere, lapse isaga on olemas kehtiv notariaalne kokkulepe, millega ta kohustub maksma riigi poolt määratud suuruses elatist ning alluma kohesele sundtäitmisele, kui ei maksa. Kaks aastat tagasi jõustus lisaks kohtuotsus, kus on määratud lapse-isa kohtumiskord ning määratud osaliselt otsustusõigus teatud küsimustes emale. Kohtuotsuse jõustumisest (ca 2a) ei ole isa lapse vastu huvi tundnud, elatist maksab alla miinimummäära.
Täitemenetlusega saan nõuda puuduva osa elatist. Küsimus selles, kas käesolev olukord on piisav, et ema saaks lisaks nõuda ka täielikku hooldusõigust?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina ei pea kohtud põhjendatuks lapse ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist pelgalt seetõttu, et vanemad elavad alaliselt lahus. Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks võiks olla alust siis, kui lahus elaval vanemal puudub igasugune huvi lapse elus osalemise vastu ja ta ei ole seda teinud pikema perioodi kestel. Seega Teie poolt kirjeldatud olukorras võib ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine olla põhjendatud, kuid otsuse teeb siiski kohtunik, võttes arvesse kõiki tähtsust omavaid asjaolusid.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saame kokkuleppel abieluvaralepingut muuta, et ühe kinnistu osas vastastikune pärimine sätestada?17.02.2017

Tere
Meil on abikaasaga sõlmitud abieluvaraleping. Probleemiks on aga üks kinnistu, mille suhtes oleme mõlemad sama meelt, et selle võiksime emb-kumb siiski pärida teine-teiselt, mitte, et see läheks näiteks minu mehe sugulastele. Kas saab abieluvaralepingut muuta või tühistada või mida teha?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Nagu aru saan, olete abieluvaralepinguga määranud varasuhteks lahusvara režiimi ja kõnealune kinnistu kuulub ühele abikaasale lahusvarana. Kui Te soovite jätkuvalt, et kõnealune kinnistu oleks ühe abikaasa lahusvara, kuid abikaasa surma korral oleks teine abikaasa igal juhul täies ulatuses kinnistu pärijaks, ei tule muuta abieluvaralepingut, vaid teha kinnistut omaval abikaasal testament teise abikaasa kasuks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vabaneda elukaaslasega koos võetud kodulaenust, kuna elan lastega ja tahaks nüüd oma kodu soetada?17.02.2017

Tere
Küsimus puudutab kodulaenu ja järgmise sammuna ka lastele elatise maksmist. Võtsime koos toonase elukaaslasega kodulaenu. Täna elan koos kaksikutest tütardega oma elukaaslasest lahus, mitte koos soetatud kodus, vaid üürikorteris. Meie laenuga ostetud kodus elab endine elukaaslane. Laenu tagasi maksmine toimub aga minu kontolt. Siiani on kõik sujunud ning elukaaslane on minu kontole vastava summa kandnud.
Täna soovin osta endale oma kodu, ent elukaaslane ei taha kuuldagi laenu oma nimele võtmisest. Meie lahkukolimisest on möödunud poolteist aastat, ent see küsimus on meil tänaseni lahti rääkimata ja minu oskustest endist elukaaslast ühise laua taha tuua jääb vajaka. Näen keerulist suhteprobleemistikku.

Millised peaksid olema mu järgmised sammud?

Tänuga

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, kas pangalaenuga soetatud korter on Teie ja elukaaslase kaasomandis või kuulub emma-kumma ainuomandisse. Kui tegemist on kaasomandiga, on võimalik nõuda kohtu kaudu kaasomandi lõpetamist.

Laenu ümbervormistamise võimalus sõltub eelkõige pangast ehk sellest, milline on kummagi laenutaotleja krediidivõimekus. Võimalik, et pank nõuab ühele laenutaotlejale laenu ümbervormistamiseks ka lisatagatist. Antud küsimuses tuleb otse pangaga suhelda.

Mõistan, et omavahelised suhted on keerulised, seetõttu soovitaksin läbirääkimisteks ja üleüldse antud olukorra juriidiliseks kaardistamiseks võtta endale esindaja. Mõnikord õnnestub kokkulepete sõlmimine esindaja vahendusel oluliselt kiiremini kui omavahel suheldes.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapsepuhkust saab ka elukaaslane, kellel on veel üks laps, kui mina olen meie ühise lapse lapsepuhkuse juba saanud?17.02.2017

Tere
Minu elukaaslasel on kokku 2 last. Üks neist on minuga ühine alla 3-aastane laps. Kui mina nüüd võtan lapsepuhkuse 6 päeva, siis kas minu elukaaslasel on õigus saada oma teise lapse pealt, kes ei ole meie ühine, 3 päeva lapsepuhkust? (Teine laps on 9-aastane).

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere,

Õigus lapsepuhkusele on lapse emal või isal, seega tuleb elukaaslasel ja tema lapse emal jõuda omavahel kokkuleppele, kuidas kasutada lapsepuhkust nende ühise lapse suhtes (kas lapsepuhkuse saab ainult ema või ainult isa või saavad mõlemad võrdse osa puhkusepäevi).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas alustada, et minu abikaasa saaks lapse lapsendada, sest lapse pärisisaga ei ole 8 aastat kontakti olnud?14.02.2017

Tere!
Laps on 9-aastane. Lapse isa kohtus lapsega viimati 8a tagasi ja sellest hetkest saati pole temaga kontakti. Kuuldavasti ei ela ta juba ammu Eestis. Olen oma abikaasaga elanud koos sellest ajast saati kui laps sai 6-kuuseks ning teist isa laps ei tea ning küsib pidevalt miks temal on teine perekonnanimi. Samuti on meil mitmel korral olnud takistusi reisimisel, kus meid on takistatud üle piiri minemast, sest puudub lapse isa luba.
Kuidas ja kust peaksime me alustama tegevust, et minu abikaasa saaks lapse lapsendada ning anda talle oma perekonnanime? Kuna meil puuduvad igasugu andmed lapse isa kohta ja kui ta elabki välismaal, siis kas ilma temaga ühendust saamata on meil võimalus hooldusõiguse ära võtmine ning seejärel lapsendamine?
Ette tänades!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse lapsendamiseks on vajalik lapse vanemate nõusolek, erandkorras ei ole nõusolekut vaja, kui vanem on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on hooldusõigus perekonnaseaduse § 135 alusel täielikult ära võetud.

Kõigepealt tuleks nõustamise saamiseks pöörduda oma piirkonna sotsiaalkindlustusameti vastava spetsialisti poole, kellega koos saate arutada, kuidas oleks just Teie olukorras kõige õigem edasi toimida, saavutamaks soovitud eesmärk.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas naine saab kahele lapsele nõuda alimentideks kogu mu sissetuleku, kui saan 1000 eurot bruto?14.02.2017

Tere. Kui ma lahutan ja endine abikaasa paneb mulle alimendid peale (2 last - 9 ja 1.5 a) siis kas tal on õigus minu käest kõik raha ära võtta? Ehk siis ta ähvardas, et läheb kohtu ja võtab mul kõik ära. Kuna ma ise ei ole seadustega kursis siis kas tal oleks see õigus? Mu enda palk on 1000 bruto ehk siis maksud maha.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise suurus oleneb lapse vajaduste suurusest, kuid ei tohiks olla väiksem kui pool alampalka. Käesoleval aastal on minimaalse elatise suurus 235 eurot ühe lapse kohta. Miinimumsuuruses elatise väljamõistmiseks laste emal kohtus lapse vajaduse tõendada ei tule.

Kui laste ema soovib Teilt suuremat elatist kui 235 eurot ühe lapse kohta, tuleb tal laste kulutusi kohtus dokumentaalselt tõendada. Mõlema vanema kanda peaks jääma pool lapse igakuistest ülalpidamiskuludest, seega mõistab kohus Teilt elatise välja poole ulatuses laste ülalpidamiskulude kogusummast.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas esitada hagi elatisraha suurendamiseks, kui ei tea aadressi ja isa telefonile ei vasta?13.02.2017

Tere
Elatisraha määrati kohtuotsusega aastaid tagasi 200 eurot. Praeguseks on laps 18-aastane ja soovib jätkata ülikoolis. Vahepeal on muutunud isegi miinimumsumma. Kas peab uuesti kohtusse pöörduma kui lapse rahalised vajadused muutuvad? Kas isa peab maksma poole õppemaksust kui ema suudab koolitada? Kui lapse kommunaalkulud muutuvad, kas isa peab poole tasuma? Kuidas esitada hagi, kui ei tea aadressi ja isa telefonile ei vasta?
Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohtuotsusega on elatisraha välja mõistetud kuni lapse täisealiseks saamiseni, tuleb lapsel iseseisvalt uuesti kohtusse pöörduda. Seejuures ei kehti täisealisele lapsele elatise miinimummäär ja elatis mõistetakse välja vajaduspõhiselt. Lapsel tuleb kohtule tõendada oma vajaduste suurus ja kohus mõistab elatise välja poole ulatuses lapse põhjendatud ülalpidamiskulude kogusummast, teine pool sellest tuleb tasuda lapse teisel vanemal. Seejuures arvestab kohus ka vanemate varanduslikku olukorda.

Kui puuduvad andmed isa elukoha osas, tuleb hagiavaldusse märkida need andmed, mis on teada, näiteks telefoninumber ja e-posti aadress. Kindlasti tuleks üritada ka postiaadressi välja selgitada (näiteks ühiste tuttavate/sugulaste kaudu) ja kui see ebaõnnestub, kirjeldada hagiavalduses, milliseid kanaleid kaudu on andmete väljaselgitamist üritatud. Puudulike andmete korral proovib seejärel infot leida kohus ise.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand