Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas hinnata ja kindlaks teha kuus lapsele kuluvat summat?16.02.2022

Kohtus elatise suurendamine. Selleks peab nõudja ära tõestama oma sissetuleku. Lisaks oma sissetulekule soovib siis lapse ema sissetulekuks arvata ema ja õdede antud nn. rahad. Kuidas sellele reageerida? Lapse ema väidab, et tal on seoses lapsega suured väljaminekud. Ühes kuus lapsele vähemalt 600 - 800 eurot! Ja seda igakuiselt.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatise suurendamiseks on alust olukorras, kus lapse vajadused on kasvanud. Kui tegemist ei ole just lapse tervislikust olukorrast tuleneva ootamatu ülalpidamiskulude kasvuga, eeldab kasvanud ülalpidamiskulu üldjuhul ka vanema suurenenud sissetulekut ja sellest tulenevalt lapse tavapärase elulaadi tõusu. Minu hinnangul ei saa lugeda vanema sissetuleku suurenemiseks lähedaste toetusi.

Täpsema tagasiside andmiseks peaksin tutvuma kohtudokumentidega - elatise suurendamisel mängivad rolli mitmed erinevad asjaolud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vähendada fikseeritud elatisraha ja kuidas vanemlikke õigusi tagasi taotleda?10.02.2022

Tere. Vana seaduse järgi on mul välja arvutatud elatis ühele lapsele 292 eurot, sooviksin seda muuta ehk vähendada kuna mul on juures nüüd veel 2 ülalpeetavat. Lisaksin ka, et mult võeti ära vanemlikud õigused, kuidas neid tagasi saada, soovin teada kuidas kirjutada kohtule kiri, kas vabas vormis ja mida sinna lisada või kuhu pöörduda abi saamiseks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks tuleb pöörduda hagiavaldusega kohtu poole. Kui suur võiks olla elatise uus suurus, oleneb paljudest asjaoludest - selleks tuleb asjaolusid põhjalikult analüüsida.

Ka ühise hooldusõiguse taastamiseks tuleb pöörduda kohtu poole, esitades selleks vastava avalduse.

Nii elatise vähendamise hagi kui ka hooldusõiguse taastamise avaldus peavad olema korrektses vormis, sisaldades nii põhjalikku asjaolude kirjeldust kui ka selget nõuet, vajadusel tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Võimalusel soovitan kasutada nende dokumentide korraktsel vormistamisel (ja ka kohtus esindamisel) spetsialisti abi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui ekskaasa tahab saada pensionile lisaraha laste pealt, samas pole kunagi neid kasvatanud?04.02.2022

Tere,
Pöördun Teie poole küsimusega kuna ei oska kusagile mujale pöörduda. Kui eksabikaasa hakkab pensionile minema ja soovib laste pealt (keda ta pole üldse kasvatanud) pensionilisa nõudes minult nüüd allkirja avaldusele selle taotlemiseks. Meil on 2 last ja lapsi ta kasvatanud ei ole. Esimese lapsega elasime tema juures ainult 8 aastat ja hiljem ta kirjutas meid lihtsalt lastega sealt elamisest välja. Kasvatusest pole üldse osa võtnud ja vabatahtlikult alimente ka maksnud ei ole. Lõpuks sain kohtu kaudu alimendid siiski peale. Nüüd aga hakkab ekskaasa nõudma minult allkirja, et saada pensionile lisaraha laste pealt, kes pole tema juures üldse elanud ja kasvanud. Kuidas nüüd toimida sellise asjaga?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Pensionilisa kasutamise peaksid vanemad omavahel kokku leppima. Kui laste isa laste kasvatuses osalenud ei ole ja Teie arvates ei oleks pensionilisa saamine õiglane, ei pea Te talle vastavat nõusolekut andma.

Täpsema informatsiooni saamiseks soovitan pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatise arvutamiseks peaks kokku arvestama tunnid ja ööpäevad mil laps oli minu juures?27.01.2022

Tere
Meil on sõlmitud kohtus suhtluskord. Laps on iga teine nädalavahetus minu juures ja pool suvevaheajast (2nädalat isa ja 2 nädalat ema juures jne kuni suve lõpuni). Kuidas arvestada elatise suurust? Mina saan nii aru, nädalavahetus algab kell 18.00 reede õhtul ja kell 8.00 viin lapse esmaspäeval kooli (see on suhtluskorras määratud). Nädalavahetuse pikkus on seega 62 tundi. Aastas oli laps minu juures 22 nädalavahetust seega 62 x 22 saan 1362 tundi. Jagan 24-ga, saan ümmarguselt 56 ööpäeva. Suvel oli laps minu juures 42 ööpäeva, käisin lapsega kahel reisil 8 ja 15 ööpäeva pluss suur reede oli laps minu juures. Seega kõik need kokku liites oli laps minu juures 122 ööpäeva. Jagan siis 12 kuuga läbi ja saan, et keskmiselt on laps 10 ööpäeva kuus minu juures. Kas nii peaks siis seda arvutama, kalkulaatori järgi oleks siis elatissumma 71,14, kas ma pean siis maksma seda summat terve 2022 aasta ja siis 2023 aasta alguses jälle 2022 aasta ööpäevad kokku lugema ja siis saan teada millise summa ma 2023 aastal pean maksma.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse § 101 lõike 6 kohaselt olukorras, kus laps laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. See tähendab tõepoolest seda, et arvutatakse ühe kalendriaasta lõikes kuu keskmine päevade arv, mille laps veedab suhtluskorra alusel lahus elava vanemaga. Igakuine elatis on igal kuul üks kindel summa.

Teie poolt kirjeldatud arvutuskäik on minu hinnangul igati adekvaatne, määramaks kindlaks Teiega veedetud keskmise päevade arvu ühes kalendrikuus.

Kui suhtlemiskorras erilisi muutusi ei toimu, ei peaks ma tingimata vajalikuks iga-aastaselt konkreetsete päevade kokkulugemist ja elatise summa kohandamist. Asjakohane oleks see pigem olukorras, kus suhtlemiskorras toimuvad märkimisväärsed muutused.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse perekonnanime saab muuta põhjendusel, et isa on vägivaldne ja suht haruldase nimega?20.01.2022

Tere!
Oleme lapse isaga lahus alates sellest kui laps oli 3-kuune (tänaseks 1-aastane). Kuna isa on vägivaldne alkohoolik (mitmed kohtulikud lahendid alkoholijoobes vägivalla kasutamise asjus nii tal endal kui tema nüüdseks surnud isal) ja tema perekonnanimi on Eestis mitte levinud, kas oleks see mõjuv põhjus nõuda lapse perekonnanime vahetamist minu oma vastu sel põhjendusel, et laps ei peaks tulevikus isa perenimest tuleneva pärast tundma häbi, piinlikust, halvakspanu teiste poolt vms. Isa kallaletulek minule on Riigiteatajas avalikult leitav seni kuni poiss saab 10-aastaseks.

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui Teil ja lapse isal on ühine hooldusõigus, on lapse perekonnanime muutmiseks vajalik mõlema vanema nõusolek. Kui lapse isa keeldub nõusolekut andmast, on võimalik kohtult taotleda otsusõigust lapse perekonnanime muutmiseks - kui kohus vastava otsusõiguse annab, on Teil võimalik esitada lapse isa nõusolekuta perekonnaseisuasutusele taotlus lapse nime muutmiseks (kokkuvõttes otsustab lapse perekonnanime muutmise üle perekonnaseisuasutus).

Kas kohus peab avaldust põhjendatuks, on keeruline öelda - seda mõjutavad mitmed asjaolud, muuhulgas see, kas isa osaleb lapse elus või mitte. Pelgalt asjaolu, et lapse perekonnanimi ei ole Eestis levinud, põhjenduseks olla ei saa. Seega eelkõige proovige jõuda lapse isaga nimemuutmises kokkuleppele, see oleks kindlasti parim variant.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas teada saada palju pean elatist maksma nüüd 2022. aastast?13.01.2022

Tere
Olen 15 a. lapse isa ja kohus mõistis 2010a, minult lapse elatiseks välja 2500 krooni kuus ja kuni siiamaani olen tasunus vastavalt min elatisele 292eur kuus kohtutäiturile pluss maksimaalselt 100 eurot kuus taskuraha. Kirjutasin ka kohtutäiturile kuid vastati, vaadake www.just.ee kuid sealt ei leia konkreetset summat. Kui palju olen kohustatud elatist maksma alates 2022 aastast?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui kohus on Teilt elatise välja mõistnud muutuva suurusena pooles alampalga summas, siis perekonnaseaduse muudatustega eelmise (ja ka üleeelmise) aasta miinimumelatise summa 292 eurot nö külmutatakse - ka käesoleval aastal, kui alampalk on tegelikult kasvanud, on elatise summaks 292 eurot.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapsel on õigus otsustada millise vanema juures ta elab?13.01.2022

Tere!
Kas lapsel on õigus otsustada millise vanema juures ta elab? Laps tahaks elada isa juures Eestis, kus on ta vanavanemad ja ta sugulased. Hetkel on nii, et isa maksab alimente korrektsel, vastavalt seadusele ja nüüd otsustas lapse ema, et see summa ei ole piisav. Laps elab emaga Hispaanias. Kus riigis peaks pöörduma kohtu poole?
Hetkel on hooldusõigus 50/50 aga lapse ema üldiselt otsustab lapse külas käimist alimentide summa pealt. Laps on 14a.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Perekonnaseaduse kohaselt ei saa kohus teha muudatusi hooldusõiguses, kui sellele vaidleb vastu vähemalt 14-aastane laps. Sellele tuginevalt on 14-aastasel lapsel juba õigus otsustada, kumma vanema juures ta elada soovib.

Kui aga lapse elukohariik on välisriigis, nagu antud juhul, on pädevaks kohtuks lapse elukohariigi kohus. Seega eelkõige soovitan Teil üritada lapse emaga kohtuväliselt kokkuleppele jõuda, kuivõrd kohtumenetlus välisriigis võib olla aeganõudev ja koormav. Arvestades lapse vanust, peaks ema olema võimeline mõistma, et lapse otsus on adekvaatne ja kaalutletud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas aastal 2022 võin elatisest maha arvata osa lasterikka pere toetusest?13.01.2022

Elatist nõudev vanem saab lisaks lapsetoetusele 60€ ka lasterikkaperetoetust 300€, ehk üks laps 3-st lapsest minu laps ja 2 last uue elukaaslasega.
Võin nüüd elatise summast maha arvata 60€/2=30€ ja 100€/2=50€ ehk kokku ca 80€?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui peres kasvab kolm last ja igakuiselt makstakse neile riiklikke toetusi summas 520 eurot (lasterikka pere toetus 300 eurot + lapsetoetused kolmele lapsele 220 eurot), on ühe lapse proportsionaalne osa toetustest 173 eurot (520 : 3).

Kuivõrd peretoetuste arvelt on võimalik katta lapse igakuiseid vajadusi, on põhjendatud arvestada elatisest maha pool toetuste summast ehk antud juhul 87 eurot (173 : 2).

Juhin tähelepanu sellele, et kui elatis on välja mõistetud kohtulahendiga, siis automaatselt kohtulahend eeltoodud muudatuste valguses ei muutu, selleks tuleb elatise suuruse muutmise hagiga kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas muutub eelmise kooselu lapse elatisraha suurus, kui nüüd sünnib laps uues peres?13.01.2022

Tere!
Eelmisest kooselust on ühine laps, kelle elatisrahaks on kohus määranud 250 €. Nüüdseks olen abielus ning praeguse abikaasaga on meil üks ühine laps, teine sünnib juunis. Kuidas muutub eelmise kooselu lapse elatisraha suurus, kas üldse muutub?
Kas selgitaksite ka uut seadusemuudatust, kuna jäi ikkagi veidi arusaamatuks? Elatiskalkulaator näitab, et minu elatisraha suurus peaks olema 213 €. Kas võin automaatselt edasi hakata maksma 213 € või muutub elatisraha suurus tagasi n-ö külmutatud 292 € peale?

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui kohtulahendiga on elatisraha suuruseks määratud 250 eurot, siis 01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatused Teie jaoks automaatselt mingisugust muudatust kaasa ei too.

Kui soovite muuta elatise suurust vastavalt uuele regulatsioonile, on selleks vajalik elatise vähendamiseks kohtusse pöördumine - uus kohtulahend tühistab hetkel kehtiva lahendi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas leiab kohtu kaudu aset lahutus kui abikaasa lubas venitama hakata ja takistama seda protsessi?07.01.2022

Tere! Soovin abikaasast lahutada. Kuna ta ei tule minuga perekonnaseisuametisse (lihtsalt kiusu pärast), siis andsin lahutuse hagi läbi kohtu. Sellest teada saanud abikaasa ütles, et tal tegemist ja tema hakkab kohtuga venitama. Kohtumääruses on kirjas, et kohus tagaselja otsust ei tee. Kas on siis tõesti võimalus, et ma ei saagi lahutust ja inimene võibki nii lihtsalt haiguslehtede ja mitte riigis viibimisega kõrvale hoida? Või kuidas see protsess välja näeb, kui inimene eirab kohtuistungeid? Millal ja kas lahutus aset leiab?

Täpsustan, et meil on lahusvaraleping, meil ei ole ühist vara ega lapsi.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kohus ei või tõepoolest teha abieluasjas tagaseljaotsust, küll aga võib kohus lahendada asja sisuliselt, nagu sätestab TsMS § 414 lõige 1. Selle eelduseks on asjaolu, et hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

Seega ei ole võimalik kohtumenetlust lõputult venitada, ühel hetkel teeb kohus otsuse abielu lahutamise kohta. Kui kaua kohtumenetluse kokkuvõttes aega võtab, on paraku keeruline öelda, see oleneb paljudest asjaoludest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand