Perekonnaõigus
Küsimus: Kas isa peab kandma poole remondist, kui laps elab emaga, võttis omavoliliselt võõra auto ja sõitis katki?04.10.2022
Tere,
Laps 16-aastane: koolikohustust täidab osaliselt, kodus ei ela, töötab (väidetavalt mustalt).
Ülaltoodud küsimustele saab isa erinevad vastused emalt ja lapselt. Kooliga kontakt puudub (õpetaja isa kirjadele ei vasta). Isa Soomes, ema/laps Eestis. Elatist maksab isa igakuiselt (ema arvelduskontole). Tänaseks päevaks ei ole lapse tegemiste kohta enam kontrolli ega adekvaatset infot. Välja arvatud digiloo väljavõtted (alkoholi ületarbimine, enesetapukatsed, rahustid, pidevad haigestumised).
Suve lõpul võttis kodust purjuspäi ema abikaasa auto ja sõitis puruks. Ema oli välismaal puhkusel. Nüüdseks on asi politseis ja ema nõuab isalt pool auto remondikuludeks ja pool purukssõidetud aia kindlustuseks, et asi ei jõuaks prokuratuuri. Ametlikke dokumente selle kohta isale pole saadetud, vaid arveldusarve number (ema elukaaslase konto nr), summa ja pane kommentaariks lapse nimi. Summa 2000€ ringis. Isa teab juhtunust facebooki piltide põhjal, kus oli avariikohast foto. Ja nüüd siis ema nõuetest, mis tulevad messangeri kaudu, ähvardusega anda nõue kohtutäiturile, kui isa ei maksa.
Kuidas oleks sellisel juhul kõige õigem toimida? Milline on isa osa kulude kandmise osas?
Tänan!
Laps 16-aastane: koolikohustust täidab osaliselt, kodus ei ela, töötab (väidetavalt mustalt).
Ülaltoodud küsimustele saab isa erinevad vastused emalt ja lapselt. Kooliga kontakt puudub (õpetaja isa kirjadele ei vasta). Isa Soomes, ema/laps Eestis. Elatist maksab isa igakuiselt (ema arvelduskontole). Tänaseks päevaks ei ole lapse tegemiste kohta enam kontrolli ega adekvaatset infot. Välja arvatud digiloo väljavõtted (alkoholi ületarbimine, enesetapukatsed, rahustid, pidevad haigestumised).
Suve lõpul võttis kodust purjuspäi ema abikaasa auto ja sõitis puruks. Ema oli välismaal puhkusel. Nüüdseks on asi politseis ja ema nõuab isalt pool auto remondikuludeks ja pool purukssõidetud aia kindlustuseks, et asi ei jõuaks prokuratuuri. Ametlikke dokumente selle kohta isale pole saadetud, vaid arveldusarve number (ema elukaaslase konto nr), summa ja pane kommentaariks lapse nimi. Summa 2000€ ringis. Isa teab juhtunust facebooki piltide põhjal, kus oli avariikohast foto. Ja nüüd siis ema nõuetest, mis tulevad messangeri kaudu, ähvardusega anda nõue kohtutäiturile, kui isa ei maksa.
Kuidas oleks sellisel juhul kõige õigem toimida? Milline on isa osa kulude kandmise osas?
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse ülalpidamise kohustuse all tuleb mõista lapse vältimatute igakuiste ülalpidamiskulude katmist - sellisteks kuludeks loetakse eluasemekulusid, toidukulu, haridusega ja meelelahutuse seotud kulusid jms. Lapse poolt tekitatud kahju hüvitamine ei ole seega osaks ülalpidamiskohustuse täitmisest.
Eeltoodule vaatamata vastutavad vanemad VÕS § 1053 lõike 2 ja 4 alusel siiski lapse poolt teisele isikule tekitatud kahju eest. Vanemad vastutavad ühiselt, seega ei saa eeldada, et lapse tekitatud kahju tuleb lapse isal üksinda hüvitada. Loomulikult on Teil vastutava isikuna õigus tutvuda kahju suurusega ja nõuda täpsemat infot kahju suurust tõendavate dokumentide esitamisel teel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma pean maksma elatist lapsele keda ma pole soovinud, sest olime naisega selleks hetkeks lahus kui test tuli positiivne?22.09.2022
Kas ma pean maksma elatist lapsele keda ma pole soovinud, sest olime naisega selleks hetkeks lahus kui test tuli positiivne? Raseduse ajal ei lubanud naine ennast toetada ei lapse riiete ostuga ega kummuti. Peale sündi ei pannud minu nime lapse sünnitunnistusele, keeldub kokku saamast, last reaalselt olen näinud ühe korra (laps sündis kevadel 2022), lapse ema on ähvardanud minna kohtusse kui ma ei maksa lapsele alimente ning on lasknud ühel oma vanglast kutil mulle helistada ja ähvarada. Nüüdseks on jutt, et kui järgmine kuu see mees vabaneb, siis nad abielluvad.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete kantud lapse isana sünnitunnistusele, on Teil kohustus lapse suhtes ülalpidamiskohustust täita. Samamoodi on Teil õigus lapsega suhelda ja lapse ema selleks takistusi teha ei tohi.
Kui Teid lapse sünnitunnsitusele isana märgitud ei ole, siis ei ole lapse emal ka õiguslikku alust elatist nõuda, samuti ei saa Teie nõuda lapsega kohtumist. Kui lapse ema ei ole nõus Teie kandmisega lapse sünnitunnistusele, on Teil võimalik kohtu kaudu nõuda isaduse tuvastamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas nii ongi lõputult, et kui tekib elatise võlg siis võib minu makstavat elatist järjepanu suurendada, suletud ring?15.06.2022
Tere,
lapse ema esitas teate nõude suurenemise kohta (2008 aastal koostatud täitemenetlus) igakuise elatise tasumata jätmise osas perioodil 01.01.2008 kuni 02.03.2010, mille kohtutäitur ka mulle edastas. Lisaks lisas kohtutäitur, et tema menetluses on minu suhtes veel üks elatise võlgnevus, mis on algatatud juba uue lahendi alusel (tegemist on sellise emaga, kes ainult mööda kohut jooksiski ja mingil hetkel paisusid elatise summad kolossaalseks, mida lapsele nõuti).
Lisan juurde, et tööandja kannab minu palgast igakuiselt mingi summa kohtutäituri kontole (juba aastaid, kuid ehk) + tulumaksu tagastused lähevad kõik kohtutäiturile. Laps on täisealine.
Kohtutäituri kirjast selgus, et sissenõudjal on õigus nõuet suurendada juhul kui ma ei ole igakuist elatist otse tasunud ning selles osas on tekkinud uus võlgnevus. Minu pärimise peale, et mida tähendab väljend „otse“ tasunud, sain vastuseks - "Kohtutäitur menetleb täitmisele antud elatise võlgnevust mis tuleneb sellest, et otse sissenõudjale vastavalt kohtu otsusele Teie ei ole tasunud." Mulle jääb arusaamatuks, kas ma oleksin siis pidanud otse sissenõudja kontole summad kandma, kuigi kohtutäituri kiri kunagi tööandjale sisaldas tema kontoandmeid.
Selle „skeemi“ kohaselt saab sissenõudja nõude suurendamise taotlust nn pidevalt esitada, kuna sellist summat ei ole mul küll koheselt ära maksta, seega mingi võlg (mis küll väheneb, kui sissenõudja jälle uut taotlust ei esita) jääb ehk praeguse skeemi kohaselt ootab sissenõudja mingi summa tasumiseni ära ja siis saab esitada uue taotluse. Mulle tundub, et praegu maksan ma sissenõudjale endale elatisraha, mitte enam lapsele (kes on täiskasvanud). Lisaks, kas minul on ka mingeid õigusi - olen igakuiselt maksnud, kuid sissenõudja teeb kõik selleks, et maksan seda summat „surmani“? Kas elatisnõue ei aegu millalgi? Kohtutäituri sõnul - "Juhul kui leiate, et võlanõude täitmine on Teie suhtes ebaõiglane, siis saate sellega pöörduda kohtusse". Kas mul on mõtet kohtusse pöörduda või sealne käik tõstaks veelgi mu laenukoormat? Tänud!
lapse ema esitas teate nõude suurenemise kohta (2008 aastal koostatud täitemenetlus) igakuise elatise tasumata jätmise osas perioodil 01.01.2008 kuni 02.03.2010, mille kohtutäitur ka mulle edastas. Lisaks lisas kohtutäitur, et tema menetluses on minu suhtes veel üks elatise võlgnevus, mis on algatatud juba uue lahendi alusel (tegemist on sellise emaga, kes ainult mööda kohut jooksiski ja mingil hetkel paisusid elatise summad kolossaalseks, mida lapsele nõuti).
Lisan juurde, et tööandja kannab minu palgast igakuiselt mingi summa kohtutäituri kontole (juba aastaid, kuid ehk) + tulumaksu tagastused lähevad kõik kohtutäiturile. Laps on täisealine.
Kohtutäituri kirjast selgus, et sissenõudjal on õigus nõuet suurendada juhul kui ma ei ole igakuist elatist otse tasunud ning selles osas on tekkinud uus võlgnevus. Minu pärimise peale, et mida tähendab väljend „otse“ tasunud, sain vastuseks - "Kohtutäitur menetleb täitmisele antud elatise võlgnevust mis tuleneb sellest, et otse sissenõudjale vastavalt kohtu otsusele Teie ei ole tasunud." Mulle jääb arusaamatuks, kas ma oleksin siis pidanud otse sissenõudja kontole summad kandma, kuigi kohtutäituri kiri kunagi tööandjale sisaldas tema kontoandmeid.
Selle „skeemi“ kohaselt saab sissenõudja nõude suurendamise taotlust nn pidevalt esitada, kuna sellist summat ei ole mul küll koheselt ära maksta, seega mingi võlg (mis küll väheneb, kui sissenõudja jälle uut taotlust ei esita) jääb ehk praeguse skeemi kohaselt ootab sissenõudja mingi summa tasumiseni ära ja siis saab esitada uue taotluse. Mulle tundub, et praegu maksan ma sissenõudjale endale elatisraha, mitte enam lapsele (kes on täiskasvanud). Lisaks, kas minul on ka mingeid õigusi - olen igakuiselt maksnud, kuid sissenõudja teeb kõik selleks, et maksan seda summat „surmani“? Kas elatisnõue ei aegu millalgi? Kohtutäituri sõnul - "Juhul kui leiate, et võlanõude täitmine on Teie suhtes ebaõiglane, siis saate sellega pöörduda kohtusse". Kas mul on mõtet kohtusse pöörduda või sealne käik tõstaks veelgi mu laenukoormat? Tänud!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Siinkohal tuleb eristada elatise võlgnevust ja edasiulatuvalt makstavat igakuist elatisraha - kui Te tasute igakuiselt korrektselt elatist vastavalt kohtulahendile, ei ole täitemenetluse läbiviimine ju põhjendatud. Elatise võlgnevuse suhtes täitemenetluse läbiviimise osas kohtutäiturile etteheiteid aga teha ei saa. Kas võib olla nii, et tööandja kantav osa katab osaliselt võlga ja osaliselt edasiulatuvalt makstavat elatisraha? See tuleks asja lahendamise seisukohalt kindlasti selgeks teha.
TsÜS § 157 lõige 5 sätestab, et lapse ülalpidamise kohustuse nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks, küll aga tuleb arvestada sellega, et vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on TsÜS § 164 lõike 2 järgi peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada lapsed oma nimele, kui isa ei taha ega soovi nende kasvatamisega tegeleda?15.06.2022
Lapsed (2.5a) isa nimel kas ja kuidas saaks lapsed ema nimele? Isa ei taha ega saa laste kasvatamisel ja elus osaleda. Alimente ka ei soovi saada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks ei selgu Teie küsimusest, kas soovite muuta laste perekonnanime või lõpetada laste isaga ühist hooldusõigust - kui soovite perekonnanime vahetada, kuid laste isa sellega ei nõustu, on võimalik vastavat otsustusõigust kohtu kaudu taotleda (selleks peavad loomulikult esinema mõjuvad põhjused).
Kui aga peate põhjendatuks ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist, tuleks ka selleks vastava avaldusega kohtu poole pöörduda. Kui kohus ühise hooldusõiguse lõpetab, säilib laste isal siiski lastega suhtlemise õigus (iseasi, kas ta seda kasutada soovib) ja elatise maksmise kohustus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui tahan kahe lapsega korterisse jääda, kas siis vara jagamisel pean ikka mehele poole korterist hüvitama?24.05.2022
Tere
Hetkel on ühisvara jagamise protsess. Ühise vara hulka kuulub 3-toaline korter. Minuga jäävad elama 2 last 8.a ja 14a.
Kuidas sel juhul toimub korteri jagamine, kas võrdsetes osades etenduse abikaasa? Kui ma tahan jätta korteri, kus elavad lapsed ja mina endale, palju sel juhul ma pean maksma kompensatsiooni? Kas ikka 50%
Lugupidamisega
Hetkel on ühisvara jagamise protsess. Ühise vara hulka kuulub 3-toaline korter. Minuga jäävad elama 2 last 8.a ja 14a.
Kuidas sel juhul toimub korteri jagamine, kas võrdsetes osades etenduse abikaasa? Kui ma tahan jätta korteri, kus elavad lapsed ja mina endale, palju sel juhul ma pean maksma kompensatsiooni? Kas ikka 50%
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades - kui jõuate abikaasaga kokkuleppele, võite loomulikult sellest põhimõttest ka kõrvale kalduda. Kui aga omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu ja ühisvara jagamiseks tuleb pöörduda kohtusse, siis kohus jagab ühisvara võrdselt mõlema abikaasa vahel.
Kui Teie sooviks on säilitada korter enda ja laste elukohana, siis tuleb Teil hüvitada abikaasale pool korteri turuväärtusest (kui ei õnnestu just saada teistsugusele kokkuleppele). Kui teil on ka laenukohustus, tuleb sellega arvestada ühisvara väärtuse kindlaksmääramisel (laenukohustus jääb selle abikaasa kanda, kes soovib saada kinnisvara ainuomanikuks).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada varem pensionile kui eksabikaasa, kes pole lapsi kasvatanud soovib ka eelisaastaid kasutada?02.05.2022
Tere.
Mul keeruline küsimus. 2abielust on mul 4 last, eksabikaasaga 3, praegusega 1. Eksabikaasal on ainult 3 meie ühist last. Saaksin järgmisel aastal pensionile minna, aga eksabikaasa keeldub mulle allkirja andmast, väites, et lapsed kuuluvad jagamisele. Tema pensioniaeg saabub alles aastal 2027, siis saaksime ka neid jagada. Ta töötab soomes aastast 1997, eesti pensionistaaži 15 aastat tal ei ole. Telefoniga temaga rääkida ei saa, katkestab kõne. Ja veel, oma lapsi ta kasvatanud ei ole. Ta lahkus meie juurest, kui noorim laps polnud veel 8-aastanegi. 3aastat ta elatisraha ei maksnud, siis pöördusin kohtusse ja mõned aastad sain temalt elatisraha. Kõik lapsed on lõpetanud ülikoolid, mille kulud kandsin kõik mina. Oma lapsi pole ta näinud üle 10 aasta. Keegi neist temaga suhelda ei taha. Oma neljast lapselapsest on ta näinud ainul üht, sedagi imikuna. Kuna pean ise tööl käima, on mul väga raske oma lapselapsi hoida, kuigi tahaks. Palun Teie nõu, mida peaksin tegema. Ehk on mul mingi võimalus varem pensionile jääda, ma ei võta ju temalt midagi ära.
Mul keeruline küsimus. 2abielust on mul 4 last, eksabikaasaga 3, praegusega 1. Eksabikaasal on ainult 3 meie ühist last. Saaksin järgmisel aastal pensionile minna, aga eksabikaasa keeldub mulle allkirja andmast, väites, et lapsed kuuluvad jagamisele. Tema pensioniaeg saabub alles aastal 2027, siis saaksime ka neid jagada. Ta töötab soomes aastast 1997, eesti pensionistaaži 15 aastat tal ei ole. Telefoniga temaga rääkida ei saa, katkestab kõne. Ja veel, oma lapsi ta kasvatanud ei ole. Ta lahkus meie juurest, kui noorim laps polnud veel 8-aastanegi. 3aastat ta elatisraha ei maksnud, siis pöördusin kohtusse ja mõned aastad sain temalt elatisraha. Kõik lapsed on lõpetanud ülikoolid, mille kulud kandsin kõik mina. Oma lapsi pole ta näinud üle 10 aasta. Keegi neist temaga suhelda ei taha. Oma neljast lapselapsest on ta näinud ainul üht, sedagi imikuna. Kuna pean ise tööl käima, on mul väga raske oma lapselapsi hoida, kuigi tahaks. Palun Teie nõu, mida peaksin tegema. Ehk on mul mingi võimalus varem pensionile jääda, ma ei võta ju temalt midagi ära.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seadus näeb ette, et suuremat pensioni või varem pensionile jäämise õigust saab kasutada lapsevanem, kes on kasvatanud alla 18-aastast last vähemalt 8 aastat. Seega on vaieldav, kas endisel abikaasal on üldse õigus neid soodustusi kasutada.
Olukorras, kus mõlemal vanemal on õigus saada eelnimetatud soodustusi, kuid omavahel kokkuleppele ei jõuta, jagatakse õigused võrdselt mõlema vanema vahel.
Palun pöörduge täiendava info saamiseks Sotsiaalkindlustusameti poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis ajast hakatakse elatise võla aegumist arvestama?26.04.2022
Tere. Minu laps saab 18-aastaseks 02.07.22. 2008 ja 2011 olin töötu ning tekkis võlg. Muidu maksan regulaarselt. Minul on teises abielus ka lapsed ning ei ole võimalust maksta vana võlga. Olen teadlik, et 10 aasta pärast võlg ei ole aktuaalne ning saan taotleda aegumisest. Mis päevast minu situatsiooni puhul saan taotleda võla aegumisest? Kas saan 2008 ja 2011 aasta eest korraga neid taotleda või igaühe aasta eest pean eraldi taotlema? Kas õigesti saan aru, et esimene võlg aegus 2018 ja teine 2021 aastal? Mis päevast arvutatakse 10 aastat?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 164 lõike 2 järgi on vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni - see tähendab seda, et enne lapse 18-aastaseks saamisest aegumise tähtaeg kulgema ei hakka.
Kui laps saab täisealiseks, kohaldatakse aegumisele TsÜS § 157 lõiget 5, mille kohaselt on lapse ülalpidamise kohustuse nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas fikseerida, et lahutuse korral teine isik, kelle nimel ei ole laen ega kodu, saaks oma osa tagasi?18.04.2022
Enne abiellumist ja ühisvara lepingu sõlmimist üks kaasadest võttis kodulaenu aastal 2019. Laenu sissemakse oli ühe inimese poolt, kuid nüüd laenu tasutakse võrdsetes osades. Laenuaastaid jäänud 27.
Kas on võimalik kuidagi juriidiliselt fikseerida, et lahutuse korral teine isik, kelle nimel ei ole laen ega kodu, saaks oma osa tagasi? Või kuidas fikseerida omandiõigus teise isiku puhul?
Kas on võimalik kuidagi juriidiliselt fikseerida, et lahutuse korral teine isik, kelle nimel ei ole laen ega kodu, saaks oma osa tagasi? Või kuidas fikseerida omandiõigus teise isiku puhul?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abikaasade ühine kodu soetati enne abielu sõlmimist ja see on sellest tulenevalt ühe abikaasa lahusvara, on võimalik sõlmida abieluvaraleping, millega määratakse kodu abikaasade ühisvara hulka. Sellisel juhul kuulub kõnealune kinnisvara abielu lahutamisel jagamisele vastavalt ühisvara jagamise sätetele.
Lepingu sõlmimiseks pöörduge notaribüroo poole, kus kirjeldatakse täpsemalt vajalikku asjaajamist, sealhulgas suhtlust pangaga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peale täisealiseks saamiseni pean maksma elatist, kui tütar on õppepuhkusel, ent kooli nimekirjas?07.04.2022
Tere
Tütar saab mais 18-aastaseks. Käib veerand kohaga tööl. Haridust hakkas taga nõudma Täiskasvanute Gümnaasiumis. Õppimine pole talle kunagi väga mokkamööda olnud, seega otsustas teha avalduse õppepuhkusele, kuni septembrini. Kas peale täisealiseks saamiseni pean maksma elatist, kui ta on õppepuhkusel, ent kooli nimekirjas? Täiskasvanute Gümnaasiumis võib, minu teada, õppida eluaeg... Vist...
Ette tänades
Tütar saab mais 18-aastaseks. Käib veerand kohaga tööl. Haridust hakkas taga nõudma Täiskasvanute Gümnaasiumis. Õppimine pole talle kunagi väga mokkamööda olnud, seega otsustas teha avalduse õppepuhkusele, kuni septembrini. Kas peale täisealiseks saamiseni pean maksma elatist, kui ta on õppepuhkusel, ent kooli nimekirjas? Täiskasvanute Gümnaasiumis võib, minu teada, õppida eluaeg... Vist...
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus näeb ette, et täisealisel õppival lapsel on õigus saada vanematelt ülalpidamist kuni 21-aastaseks saamiseni. Üldreeglina võib õppivaks lapseks pidada last, kes on mõne kooli nimekirjas - kui suur on konkreetselt õppekoormus, ei mõjuta ülalpidamise saamise õigust.
Küll aga mõjutab ülalpidamise suurust asjaolu, kas laps teenib endale õpingute kõrvalt ise sissetulekut. Täisealise lapse elatis on vajaduspõhine ehk oleneb lapse ülalpidamiskulude suurusest ja kui ta on võimeline osa oma kuludest oma sissetulekust, vähendab see vanemate panuse suurust. Seega tuleks kokku arvestada lapse igakuised ülalpidamiskulud, lahutada sellest lapse enda rahalised vahendid ja tulem jagada pooleks - pool kuludest jääb lapse ema kanda, pool lapse isa kanda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abielulahutuse korral on poja abikaasal õigus ka minu poolt pojale kingitud maakodule?24.03.2022
2021 aastal sai minu poeg kinkelepinguga endale minule kuulunud maakodu, seal elame koos abikaasaga. Pojal on Tartus kolmetoaline korter, kus elab tema koos abikaasa ja kahe alaealise lapsega. Abielu on kestnud 32 aastat.
Kas abielulahutuse korral on poja abikaasal õigus ka minu poolt kingitud maakodule? Kas poeg saab teha uue kinkelepingu minule või minu abikaasale?
Kas abielulahutuse korral on poja abikaasal õigus ka minu poolt kingitud maakodule? Kas poeg saab teha uue kinkelepingu minule või minu abikaasale?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kinke teel omandatu on abikaasa lahusvara, seega Teie poolt kingitud maakodu on Teie poja lahusvara ja ühisvararežiimi lõppemisel abikaasaga jagamisele ei kuulu. Erand võib olla olukorras, kus Teie poeg on sõlminud oma abikaasaga abieluvara lepingu, millega on maakodu määratud abikaasade ühisvara hulka.
Maakodu ainuomanikuna on Teie pojal igal ajal õigus kinnistut edasi kinkida nii Teile kui ka Teie abikaasale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand