Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas emal on endiselt õigust saada lapse elatist, kuigi laps on nädala emaga, nädala minuga?18.03.2019

Tere,
Eelmise aasta algusest taotles lapse ema elatise maksmist lapsele ja see rahuldati. Laps on juba viimased 6 kuud olnud ja elanud nii, et 1 nädal emaga ja 1 nädal isaga.
Kas emal on endiselt õigust saada lapse elatis ja kuidas edasi toimida, et elatise maksmise kohustus lõpetada?
Lisan veel niipalju, et olen lapse eest kogu aeg hoolt kandnud nii vaimsel tasandil kui majanduslikul tasandil ja olen alles hoidnud ka kõik arved, mis on otseselt lapsega seotud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kehtiva kohtulahendi tühistab uus kohtulahend, seega praegusel juhul on Teil kohtulahendi kohaselt jätkuvalt elatise maksmise kohustus, kuigi asjaolud on muutunud. Soovitan Teil esimesel võimalus pöörduda kohtusse kehtiva elatislahendi muutmiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu ma peaks pöörduma, et tõendada, et lapse isa ei teeni sandikopikaid ega pole poole kohaga tööl?18.03.2019

Tere. On määratud lapse isale elatis miinimum 270 eurot. Kui talle mainisin, siis tegi ta nii, et firma maksab talle vähem palka ja siis osa mustalt. Kuna tal automakse 240 eurot kuus. Ja lapsele ka veel 270 kandma. Kas ta saab midagi teha, et elatist vähendada? Kuhu ma peaks pöörduma, et ta ei maksaks lapsele vähem ja tõestaksin et ta ei teeni sandikopikaid ega pole poole kohaga tööl?
Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isalt on elatis kohtulahendiga välja mõistetud, kuid ta ei ole nõus seda vabatahtlikult maksma, tuleb elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole pöörduda. Täitemenetluse käigus teeb kohtutäitur muuhulgas selgeks lapse isa varandusliku seisundi. Kunstlikult vähendatud sissetulek ei anna alust elatise vähendamiseks, tõenäoliselt on skeem selleks piisavalt läbinähtav.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kohtutäitur võib omavoliliselt täitemenetlust jätkata lapse täisealiseks saamisel?14.03.2019

Tere!
On olemas kohtumäärusega elatisraha maksmise kohustus alaealise lapse seaduslikule esindajale kuni lapse täisealiseks saamiseni, mida haldab kohtutäitur.
Kas kohtutäitur võib omavoliliselt täitemenetlust jätkata lapse täisealiseks saamisel? Või tuleb lapsel vanem kohtusse kaevates alustada iseseisvalt uut elatisrahanõuet?
Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui alaealise lapse puhul nõuab elatist vanem lapse seadusliku esindajana, siis täisealine laps peab juba iseseisvalt elatise nõudega kohtu poole pöörduma (muidugi võib ta kasutada lepingulise esindaja abi). Kohtutäitur saab täita jõustunud kohtuotsust kui täitedokumenti, nö omavoliliselt kohtutäitur kindlasti elatist nõuda ei saa. Kui kohtulahendiga on elatis välja mõistetud kuni lapse täisealiseks saamiseni, siis tuleb täisealisel lapsel elatise nõudmiseks uuesti kohtusse pöörduda (eeldusel, et vanem/vanemad vabatahtlikult talle ülalpidamist ei anna).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ja millal minu elatusraha võlg ja kohtutäituri tasud aeguvad või mida ma edasi tegema pean?14.03.2019

Tere
Minult nõuti kahe lapse pealt elatusraha 1992 aastal. Aja jooksul tekkisid elatusraha maksmisel võlad. Elatusraha hakkas sisse nõudma kohtutäitur ning minu elatusraha võlale lisandusid ka kohtutäituri rahad. Käesolevaks ajaks on elatusraha ja kohtutäituri võlad kokku 10000 eurot. Viimane elatusraha võla maksimine oli kusagil 7 või enam aastat tagasi, lapsed on mul täiskasvanud. Hetke seis on selline, et arved on mul võla tõttu kinni.
Minu küsimus on selline, kas ja millal minu elatusraha võlg ja kohtutäituri tasud aeguvad või mida ma edasi tegema pean?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 154 lõike 2 kohaselt on lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Seejuures on sama seaduse § 164 lõike 2 kohaselt vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni.

See tähendab seda, et enne laste täisealiseks saamist ei ole elatisvõlgnevus üldse aeguma hakanud, kuid täpsema vastuse andmiseks peaksid olema asjaolud detailsemalt lahti seletatud. Kui elatisvõlgnevus peaks olema aegunud (kasvõi mingis osas), on võimalik esitada kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise avaldus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas peame toetama täisealise poisi koolis käimist?14.03.2019

Tere
18-aastane poeg jättis koolitee pooleli mais. Nüüd istub kodus sööb ja magab. Töötuna on arvel aga tööd ei otsi. Kodustes töödes aitab väga minimaalselt a la toob puid korviga tuppa vahest, puuküttega maja on. Nüüd teatas, et tema läheb sügisel kooli ja meie peame tema koolis elamiseks ja käimiseks raha maksma, temal ju sissetulek puudub! Kas me peame teda ikka toetama? Kooli mineku ajaks on juba 19-aastane!

Tervitades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse kohaselt tuleb ülal pidada kuni 21-aastast last, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust. Asjaolu, et hetkel ta ei õpi ja vanematelt iseenesest ülalpidamist nõuda ei saa, ei välista tema õigust nõuda ülalpidamist uuesti õpinguid alustades (kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui kaua ja kui palju peab maksma elatist 18+ gümnaasiumis õppivale lapsele?13.03.2019

Tere.
Olen maksnud korralikult elatist aastaid. Laps sai 18. Kas sellest hetkest pole mul kohustus maksta elatist eksabikaasa arvele kellega laps elab vaid võin maksta lapse isiklikule arvele? Kas alates 18+ pole elatise miinimum summat enam kehtestatud? Ma saan aru, et gümnaasiumi lõpuni pean maksma elatist aga mis saab edasi, kas siis tuleb hakata elatist maksma (kui laps seda taotleb) meil mõlemal nii emal kui isal võrdne summa, mis siis, et laps elab eksabikaasaga? Alla 18 a on elatise miinimum summaks 270€ siis kuidas ma tean, et see on ka 18+ see eluga toime tulemise piir aga pole mitte vähem näiteks (kui arvestada ka eks abikaasa pannust lapse ellu sama summaga...kokku 540€ siis)?
Kui saaks nendele küsimustele vastused oleksin tänulik.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Täisealisele lapsele võib elatist maksta tema isiklikule pangakontole.

Täisealise lapse elatisele ei ole kehtestatud alampiiri, elatise suurus oleneb lapse vajaduste suurusest ja ülalpidamiskohustus jaguneb vanemate vahel (reeglina) pooleks. Kohtu kaudu elatist nõudes tuleb lapsel tõendada oma vajaduste suurust.

Kui täisealine kuni 21-aastane haridust omandav laps elab ühe vanemaga koos ja lahus elav vanem teda vabatahtlikult ei toeta (või ei jõuta elatise summas kokkuleppele), on lapsel õigus kohtu kaudu lahus elavalt vanemalt elatist nõuda. Kui lapsega kooselav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust vahetult (katab eluasemekulusid, ostab süüa jms), ei ole lapsel alust ega vajadust nõuda sellelt vanemalt elatist kohtu kaudu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis õigused mul vanemana on kui tütar on 15-aastane, lapseootel ja tahab kodust välja kolida?13.03.2019

Tere!
Minu tütar on 15-aastane, saab kohe kohe kuusteist ja on rase. Tahavad lapse alles jätta ja ta tahab kodust välja kolida, mis õigused minul selle kohapeal on? Kas mul on õigus teda kodus hoida või võib ta oma poisi juurde kolida peale kooli lõpetamis? Mis õigused minul kui lapsevanemal üldse on või enam polegi.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Alaealise lapse vanemana on Teil nii õigus kui ka kohustus oma alaealise lapse eest hoolitseda ja hooldusõigust teostada. Seega juriidiliselt on Teil õigus otsustada, kas laps võib eraldi elama asuda või mitte, aga iseasi on, kas füüsiliselt on võimalik teda takistada. Ilmselgelt oleks kõige parem jõuda lapsega rahumeelselt kokkuleppele, selleks võib kasutada ka pereterapeudi/psühholoogi abi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas käituda kui lapse ema soovib vanemahüvitise määramist ümber vormistada ja lapsega ära kolida?13.03.2019

Lapse ema on ühepoolselt otsustanud, et tema võtab lapse ning kolib teise Eesti otsa, mis raskendab minul oluliselt lapse elus osalemist. Kuna minu sissetulek oli suurem, siis vanemahüvitist oleme seni saanud minu sissetuleku järgi kuid nüüd nõuab ema selle ümbervormistamist enda nimele läbi sotsiaalkindlustuse ameti. Teatises seisab: Palume teatada, kelle juures elab laps alaliselt ja kumb vanem tegeleb rohkem lapse kasvatamisega. Kuidas peaks selles olukorras käituma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanemahüvitise saajaks peaks olema vanem, kes on faktiliselt lapsehoolduspuhkusel ja hoolitseb igapäevaselt lapse eest.

Vanemahüvitisel ja lapse hooldusõigusel omavahel seost ei ole. Kui Teil ja lapse emal on ühine hooldusõigus, ei mõjuta hooldusõiguse kuuluvust asjaolu, kes on vanemahüvitise saajaks. Küll aga tuleb ühise hooldusõiguse korral kõik last oluliselt puudutavad otsused ühiselt vastu, sealhulgas lapse elukoha valik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Millisel juhul minnakse inimese kinnisvara kallale, kui oma palgast ei suuda maksta elatisraha lisaks 270.-?11.03.2019

Tere!
Lähedasel meesterahval on mure. Nimelt toimus üheöösuhe, mille tagajärjel naine rasestus, tahtlikult! Nii praalis ta järgmine päev, kuna bioloogiline kell tiksuvat.
Minu tuttav ei soovi last aga tulevase lapse ema ähvardab isaduse tuvastamisega kohtu kaudu ja siis tõenäoliselt leiab aset isaduse kandmine sunniviisiliselt lapse sünnitunnistusele (olen niipalju ise uurinud). Ja siis on sunnitud isa alimente maksma lapsele. Nn "tulevase isa" palk on väike, aga tal on lapsepõlvekodu maja näol. Minu küsimus on, et millisel juhul minnakse inimese kinnisvara kallale, kui oma palgast ei suuda maksta lisaks 270.- Tal on ka varasemast suhtest (oli lapse emaga abielus) laps, kellele ta maksab juba 270.-
Vastuse eest ette tänades!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kinnisvara võõrandamine täitemenetluses on kindlasti viimane samm, kui elatisraha ei ole võimalik teisiti kätte saada. Kui lapse isa palk on väiksemapoolne ja ta maksab juba ühele lapsele elatist, ei pruugi kohus elatist üldse kehtivas miinimumsummas välja mõista. Elatis peab vastama ka lapse vanemate majanduslikule olukorrale, seega väiksema sissetulekuga vanemate puhul, kelle ülalpidamisel on mitu last, võib elatis jääda ka alla kehtiva miinimummäära.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on õigus saada elatisabi kui lapse isa pole 2 aastat elatist maksnud ja nüüd järsku tema ema kandis paarkümmend eurot?07.03.2019

Tere.
Kas mul on õigus saada elatisabi kui lapse isa pole peaaegu 2 aastat elatist maksnud ja nüüd järsku tema ema kandis paarkümmend eurot "pannkoogi raha"? Elatis on kohtulikult välja nõutud. Mida ma peaksin tegema? Raha tagasi kanda ei tohi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie poolt kirjeldatud ülekannet lapse vanaemalt on raske seostada lapse isa asemel elatise maksmisega ja igal juhul ei mõjuta see Teie õigust algatada lapse isa suhtes täitemenetlus elatisraha kättesaamiseks. Kui täitemenetlus on algatatud, kuid see ei ole nelja kuu jooksul tulemust andnud, on Teil võimalik taotleda täitemenetlusaegset elatisabi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand