Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui ema eirab Soome kohtu otsust ja ei too last minuga Soome kohtuma?04.05.2020

Pikk jutt lühidalt. Kolisin naisega Soome. Sündis laps. Teed läksid lahku. Naine läks lapsega Eesti. Ise jäin Soome. Alustasin kohtuteed Soomes. Kaotasin lapse elamiskoha otsustamise asjus. Siiski soome kohus määras, et mul on lapsega õigus kohtuda Soomes teatud kuud aastas ja teatud kuud Eestis (mõlemad vanemad valisid kuud aastas, kes millal reisib). Ise olen käinud Eestis lapsega kohtumas, kuid lapse ema last Soome toonud ei ole. Ei ole last näinud kohe pea aasta. Elatist minult nõutakse ja võlg tagant järgi, kuna õppisin. Eestis puudub 0 tolerants haigete, töötute ja õppivate inimeste suhtes. Tahaks last näha, aga elatis ja tagantjärgi elatisvõlg on keeranud mu elu siin peapeale. Siin ma mingit abi ei saanud keele barjääri tõttu. Kuna Ema võitis kohtulahendi ja laps elab nüüd Eestis. Kas ema saab lihtsalt eirata Soome kohtu otsusele? Või kas oleks võimalik mul kulutada see 270 eurot alimentide asemel reisimiseks, et kohtuda lapsega (Soome-Eesti-Soome)? Isa ja lapse vahelised suhted on tuksi keeratud täielikult. Ma ei saa aru, lahus elav vanem on automaatselt see "must lammas". Netist ei leia pea mitte midagi. Teemad ainult, kuidas võlad sisse nõuda. Kuid abi lahuselavatele pea olematu.

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohus on määranud kindlaks lapsega suhtlemise korra, kuid üks vanematest seda rikub, on võimalik lepitusmenetluse läbiviimiseks kohtusse pöörduda. Kohtunik selgitab vanematele suhtlemiskorra täitmise vajalikkust ja üritab vanemaid mõlemaid osapooli rahuldavale kokkuleppele suunata. Kuivõrd lapse alaline elukoht on Eestis, tuleks vastav avaldus esitada Eesti maakohtule.

Enne kohtusse pöördumist võiksite ühendust võtta ka lapse elukohajärgse lastekaitsespetsialistiga, äkki õnnestub temal lapse emale selgitada suhtlemiskorra täitmise olulisust ja saate vältida kohtumenetlust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vähendada alimente, kui nüüd sündis meie perre ka laps?23.04.2020

Eelmisest abielust on laps. Praeguses abielus sündis väike laps. Minu abikaasa palus kohtus vähendada alimentide suurust alla miinimumi ning oli nõus maksta 200 eurot. Eelmine naine ei ole nõus sellega ning kohtus paluti palju lisadokumente, mistõttu see võtab veel palju aega lahendamise saamiseks ning kohtus võivad keelduda minu abikaasa palve alimentide vähendamises. Abikaasa palk on 600 eurot, seda raha meile ei jätku elamiseks. Kuidas te soovitate lahendada probleemi kiiremini?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Olete juba teinud vastavad sammud elatise vähendamiseks, kohtumenetlust paraku kiirendada kuidagi ei saa. Küll aga võiks kaaluda hagi tagamist - see tähendab seda, et taotlete kohtumenetluse ajaks kuni lõpliku lahendi tegemiseni juba elatise vähendamist. Selleks tuleb kohtule esitada vastav taotlus ja tasuda sellelt ka riigilõiv. Hagi tagamiseks on alust, kui vanem on rahaliselt eriti keerulises olukorras.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui täisealine laps tahab et vanemalt ei nõutaks elatusraha võlgnevuse maksmist, kas ta saab teha täituri juures vastava avalduse?23.04.2020

Tere
Kui täisealine laps tahab et vanemalt ei nõutaks elatusraha võlgnevuse maksmist, kas ta saab teha täituri juures vastava avalduse?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Jah, sissenõudjal on võimalik teha kohtutäiturile vastav avaldus täitemenetluse lõpetamiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui palju raha peab kohtutäitur vanemale ning lapsele elamiseks jätma?23.04.2020

Abikaasal on 16-aastane laps eelmisest abielust. Hetkel sündis abikaasal väike laps praeguses abielus. Samuti temal on võlg umbes 5000 eurot alimentide kohta ning 2 trahvi, mistõttu pangakonto on arestitud. Siiani kohtutäitur jätab elamiseks 250 eurot abikaasa arvel. Kohtu poolt on määratud uus alimentide summa 175 eurot. Küsimus on selles kui palju raha peab kohtutäitur jätma arvele (seoses teise lapse sünniga nüüd) ning mis selleks tuleb teha? On vaja kirjutada avaldus? Kohtutäitur alati räägib sellest, et on võlad ning on vaja neid maksta, kuna 250 abikaasale ning väike lapsele elamiseks on ebareaalne.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Täitemenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lõike 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

Samas sätestab TsMS § 132 lõike 1 prim, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust ja kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.

Täpsema info saamiseks pöörduge kohtutäituri poole, kes Teie suhtes täitemenetlust läbi viib.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saame abikaasaga jagada maja ja korteri abieluvaralepinguga selliselt, et kummalgi ei tekiks hiljem täiendavaid õigusi?22.04.2020

Soovime abikaasaga jagada abielu jooksul soetatud kinnisvara maja ja korter. Kas me saame seda teha abieluvaralepinguga ja selliselt, et kummalegi poolele ei tekiks hiljem täiendavaid õigusi jagatud kinnisvarale? Ja kui abikaasal on eelnevast kooselust laps, siis ega tal ei teki mingeid õiguseid abieluvaralepinguga jagatud vara suhtes, n. tekivad õigused minu korterile vms.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Saan aru, et olete jätkuvalt abielus ja soovite määrata ühisvaraks olevate esemete kuulumise emma-kumma abikaasa lahusvara hulka. Selline võimalus on abieluvaralepinguga täiesti olemas (nt määrata ühisvaraks oleva maja ühe abikaasa lahusvaraks), samuti on Teil võimalik valida senise ühisvara režiimi asemel edaspidi abieluvararežiimiks varalahusus - sellisel juhul Teil ja abikaasal vaatamata abielu jätkumisele edaspidi ühisvara ei teki.

Kui Teie abikaasal on laps, kes on tema seadusjärgseks pärijaks, siis tekib lapsel Teie abikaasa surma korral pärimisõigus ainult Teie abikaasale kuuluva vara suhtes.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas võin kolida alla aastase lapsega elukaaslasest eraldi korterisse ilma, et lapse isa annaks nõusoleku?20.04.2020

tere,
Kui peres (vabaabielus) on alla aastane laps, kas on võimalik lapse emal kolida eraldi korterisse ilma, et lapse isa annaks nõusoleku? Peres on juba alates rasedusest mehe poolt toimunud igapäevaselt vaimne terror ja ähvardused, et ema võib minna, kui tahab aga last ei saa kaasa. Väidab, et tahab perega koos olla, kuigi kõik töölt vabad päevad ja õhtud veedab ta kus iganes, kuid mitte kodus. Ema soov on anda lapsele rahulik keskkond kasvamiseks ja tal ei ole mingit kavatsust keelata lapsega kokkusaamisi ja jagada infot lapse tegemiste kohta. Kui ema leiab endale ja lapsele uue kodu, kas ta võib rahulikult alustada kolimist või on lapse isal õigus neid kuidagi "kinni hoida".

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühist hooldusõigust omavatel vanematel tuleks kõik last oluliselt puudutavad küsimused langetada ühiselt, sealhulgas lapse elukoha valik. Mõistan, et antud juhul ei ole võimalik vanematel kokkuleppele saada ja lapse ema kannatab igapäevase vaimse vägivalla all - sellises olukorras, kus laps (ja tema ema) viibib kirjeldatud ebaterves keskkonnas, võib olla põhjendatud see, et lapse ema teeb üksinda otsuse kolida lapsega teisele elamispinnale. Kolides lapsega ära, tuleks lapse emal ikkagi anda lapse isale infot lapse uue elukoha kohta ja võimaldada isale lapsega suhtlemine.

Kui omavahelised suhted muutuvad väga konfliktseks, tuleks esimeses järjekorras pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole, kes suunab vanemaid lapsest heaolust lähtuva kokkuleppe sõlmimisele. Kui see ei õnnestu, on võimalik lapse hooldusõiguses teha muudatusi kohtu kaudu, samuti määrata kindlaks lapse ja lahus elava vanema suhtlemiskord.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui soovin notariaalselt elatise kokkuleppe teha alla miinimumi, kas see on võimalik?20.04.2020

Kui soovin notariaalselt elatise kokkuleppe teha alla miinimumi, kas see on võimalik?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Jah, loomulikult võib sõlmida notariaalse elatise maksmise lepingu, millega lepitakse kokku, et elatist tasutakse väiksemas summas kui seadusest tulenev miinimummäär.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas meestel üldse on võimalik keelduda isaks saamisest või on naistel piiramatu voli ise otsustada teise inimese saatuse eest?20.04.2020

Kas perekonnaseaduses on mingi võimalik variant juhuks, kui ema ilma hoiatamata tahtis saada emaks, aga minul ei olnud ega ole mingit kavatsust ega võimalust olla isa ja muutuda 21 aastaks sisuliselt teise inimese orjaks. Kas meestel üldse on võimalik keelduda isaks saamisest või on naistel piiramatu voli ise otsustada teise inimese saatuse eest?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laps on juba eostatud, ei ole mehel võimalik sundida naist rasedust katkestama. Kui mees ja naine on kaitsmata seksuaalvahekorras, tuleb paraku mõlemal poolel arvestada sellega, et selle tulemusel võib naisterahvas rasestuda. Kui meesterahvas ei soovib vältida naise rasestumist, tuleb kasutada usaldusväärseid rasestumisvastaseid vahendeid või üldse vahekorrast hoiduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas toimub vara jagamine peale lahutust, kui abieluvaralepingus on jagatud ainult kinnisvara ja autod?16.04.2020

Tere
Abieluvaralepinguga sai kuu enne lahutust jagatud kinnistu - meie elukoht, pangalaen ja autod, mis jäid abikaasale. Tema kohustuseks oli maksta mulle pool ostetavast korterist, kuhu peale lahutust elama asusin koos meie lapsega. Ülejäänud varasid lepingus ei käsitletud. Kuidas toimub sellisel juhul ülejäänud ühisvara jagamine peale abielu lahutust? kas koduloom on ka ühisvara? Kui ülejäänud vara jagamist pole tehtud, siis kui kaua võib nõuet esitada? Kuidas mõista abieluvaralepingus olevat lauset - abielupooled avaldavad ja kinnitavad, et nad ei oma teineteise suhtes mingeid varalisi ega materiaalseid pretensioone? Kas see lause ütleb, et muu vara jääbki jagamata ja kuulub sellele, kelle kätte see lahutuse hetkel on jäänud ehk siis meie ühisesse elamisse?
Tänan juba ette vastuse eest.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Mõistan, et sõlmisite abielu ajal abieluvaralepingu, millega määrasite ühisvarasse kuuluvad esemed emma-kumma abikaasa lahusvaraks. Seda lepingut ei saa käsitleda ühisvara jagamise lepinguna, mis sõlmitakse peale abielu lõppemist. Seega asuksin seisukohale, et Teil on jätkuvalt õigus esitada nõue ühisvarasse kuuluvate vallasasjade jagamiseks ja see nõudeõigus on Teil 30 aastat peale abielu lahutamist. Kui vallasasjade jagamise osas kokkulepet sõlmida ei õnnestu, on võimalik nõuda ühisvara jagamist kohtu kaudu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui täitur ei edasta Sots.kindlustusametisse infot elatise mitte laekumise kohta, nii ei maksta välja ka elatisabi?16.04.2020

Tere! Lapse isalt nõuti välja elatis maksekäsu kiirmenetluskorras, isa elatist ei maksnud. Asjaga hakkas tegelema kohtutäitur, kes nõudis elatise sisse läbi tööandja (kui isa veel töötas), hiljem läbi töötukassa (isa sai töötuskindlustushüvitist). Kui see otsa lõppes, isa ametlikult tööle ei asunud, elatist ei laekunud. Hakkas laekuma elatisabi. Siis kuulutati välja isa eraisiku pankrot. Elatisabi ei laekunud enam. Kohtutäitur ütles, et täitemenetlus on lõppenud, tema enam infot elatise mitte laekumise kohta Sotsiaalkindlustusametisse ei edasta. Kui aga ametile ei laeku info elatise mitte laekumise kohta, ei maksta välja ka elatisabi. Kas sellises olukorras saab midagi ette võtta? Kas eraisiku pankrotiga tegelev pankrotihaldur võiks edastada info elatise mitte laekumise kohta (kuigi kardan, et neil ole väga huvi
/viitsimist seda teha)? Ametlikult on isa nö pankrotis, puuduvad varad ja sissetulek, aga siiski teeb näiteks pikki välisreise jne (ilmselt siis laekuvad mingid sissetulekud kas mustalt või uue elukaaslase arvele vms).

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Võlgniku pankroti väljakuulutamisega lõpeb täitemenetlus, seega kohtutäituril ei olegi enam võimalusi Teie abistamiseks.

Võlgniku pankroti väljakuulutamisele eelneva aja elatisenõuded, mis on pankrotimenetluses tunnustatud, tuleb üldjuhul rahuldada võlgniku pankrotivara arvel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-26-12). Selleks pöörduge oma nõudega pankrotihalduri poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand