Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas minu elukaaslane saab minu last lapsendanda ehk oma nimele võtta ja kas me peame olema ilmtingimata abielus?11.06.2018

Tere, Mu praegune elukaaslane soovib minu last lapsendanda ehk oma nimele võtta, kas me peame olema ilmtingimata abielus? Laps on muidu oma bioloogilise isa nimel aga Ta pole last kunagi toetanud ega ka lapse vastu huvi tundnud. Minu praegune elukaaslane on last kasvatanud alates poisi 1-aastasest saadik ja poiss saab 6-aastaseks.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse lapsendamiseks ei pea Te elukaaslasega abielus olema. Kui lapse bioloogiliselt isalt ei ole PkS § 135 alusel lapse hooldusõigust täielikult ära võetud (ja ei esine ka teisi aluseid), peab lapsendamiseks olema lapse bioloogilise isa nõusolek. Lapsendamisega seotud küsimistes tuleks pöörduda Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas teha omavaheline kokkulepe, kui ei soovi kohtu kaudu kokkulepet muutma minna?11.06.2018

Tere!
Alates sügisest alustab laps õpinguid kutsekeskkoolis ning elab ühiselamus nädala sees. Lapse isa ei ela igapäevaselt Eestis (töötab Soomes) ning Eesti kodus viibib üle nädalavahetuse ja puhkustel. Alaealine soovib viibida terve suve kui ka kooli perioodil nädalavahetustel isa Eesti kodus... peaasjalikult üksinda. Meil on kohtumäärusega kinnitatud kompromisskokkulepe, millega isa tasub lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Saan aru, et praegusel juhul tuleb elatist tasuda vastavalt kohtumäärusele, kohtumääruse tühistab vaid uus kohtulahend.
Kuidas on kõige õigem selles olukorras käituda, kui ei soovi kohtu kaudu kokkulepet muutma minna?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanemad võivad sõlmida omavahel lihtkirjaliku kokkuleppe elatise maksmise osas, kuid see siiski ei tühista kehtivat kohtulahendit. Kui mõlemad vanemad järgivad omavahelist kokkulepet, ei tekita eelnimetatud asjaolu komplikatsioone. Küll aga on kohtulahend jätkuvalt kehtiv täitedokument, mille alusel on võimalik alustada täitemenetlust. Seega kõige kindla, variant on antud olukorras ikkagi uus kohtulahend, kuid nagu eelpool märkisin, kui mõlemad vanemad suhtuvad omavahelisse kokkuleppesse lugupidavalt, ei ole vajalik kohtusse pöördumine.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on lootust saada lapse ainuhooldusõigust, arvestades isa rasket vaimset puuet ja eluliste asjadega mittetoimetulemist?07.06.2018

Tere
Lahutasime 1,5 aastat tagasi, meil on täna ühine laps 9a poiss. Jäi minu juurde elama kolmetoalisse korterisse, abikaasa kolis oma ema kahetoalisse korterisse, kus puudub lapsel oma tuba. Kokkulepitud summas 280.-eurot on maksnud siiani. Lapse isal on ka suvila, milles saab ainult suvel elada ja ka lapsega olla. Probleem on selles, et lapse isal on psüühiline diagnoos, millega on tal määratud 100% töövõimetus. Ta ei tule lapse kasvatamisega toime (ei oska isegi muna praadida, ja vajalikke toiduaineid osta päriselt ka). Last koolitan üksi, aeg-ajalt käib eksämm last hoidmas, kui ma tööl olen, isa ei usalda, kuna mõned korrad on olnud, aga lapsega õppimisega ei saa hakkama. Last armastab väga. Kokkusaamisi pole keelanud, on olnud aegu, kus pole last näinud omal soovil 1 kuu ja mõnel kuul 1-2 korda kinos käinud.
Kas mul on lootust saada lapse ainuhooldusõigust, arvestades isa rasket vaimset puuet ja eluliste asjadega mittetoimetulemist? Ei soovi piirata tal lapsega kohtumisi. Mis selleks tegema pean?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teie olete lapse igapäevane kasvataja ja isa ei ole võimeline iseseisvalt lapse eest hoolitsema, on ilmselt põhjendatud lapse ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine. Selleks tuleb lapse elukohajärgsele maakohtule esitada vastav avaldus ja tasuda avalduselt riigilõivu 10 eurot.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas minu tulevane abikaasa saaks lapsed lapsendada, kuna isa ei hooli nendest?07.06.2018

Tere.
Küsimus lapsendamise kohta. Mu kaks tütart on teise mehe omad, kes ei tunne nende vastu huvi ega midagi, aga mu uus elukaaslane, kellega 2 nädala pärast abiellun, tahab lapsed lapsendada, kuidas see protsess käima hakkab? Ning üks küsimus veel, kui ta need lapsendab, kas ma kaotan alimendi toetuse riigilt ja ka laste isalt?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapsendamiseks on vajalik laste bioloogilise isa nõusolek, seda ei ole vaja vaid juhul, kui isalt on laste hooldusõigus PkS § 135 alusel täielikult ära võetud. Lapsendamisega seotud küsimustes nõustavad Teid Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna spetsialistid. Seega pöörduge oma küsimustega Sotsiaalkindlustusameti poole.

Kui Teie tulevane abikaasa Teie lapsed lapsendab, omandab ta laste suhtes kõik vanemlikud õigused ja kohustused, sealhulgas kohustuse laste ülalpidamiseks. Laste bioloogiline isa kaotab lapsendamisega laste suhtes kõik õigused ja kohustused, sealhulgas laste ülalpidamiskohustuse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ema tohib piirata lapsel isaga aega veeta ja et laps ka isa juures ööbida tohiks?06.06.2018

Tere
Laps elab koos emaga. Kas saab ema keelata isale veeta aega koos oma lapsega, ehk laps ööbib ka isa kodus. Laps ise tahab rohkem aega veeta isaga. Ema põhjendab seda sellega, et lapsel peab olema üks kodu, ehk ema kodu.
Kas on mingi seadus mis piirab seda?

Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseadus sätestab, et mõlemal vanemal on nii õigus kui ka kohustus lapsega isiklikult suhelda – isiklik suhtlemine tähendab seda, et mõlemal vanemal peab olema võimalik lapsega aega veeta kahekesi, teise vanema juuresolekuta. Reeglina hõlmab lahus elava vanemaga ajaveetmine ka selle vanema juures ööbimist ja kui lahus elava vanemaga suhtlemine kuidagi last ei kahjusta, ei näe ma mingisugust põhjendust, miks ei võiks laps aeg-ajalt lahus elava vanema juures ööbida. Eelnimetatu ei muuda kuidagi ju asjaolu, et lapse alaline elukoht on ema juures, kuid sellegi poolest peab lahus elaval vanemal olema võimalus lapsega piisavas mahus suhelda ja see võiks kindlasti sisaldada ka pikemat koosviibimist, so koos ööbimistega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas laste elatisraha on kindlaks määratud summa või sõltub see mehe sissetulekust?06.06.2018

Kas abielulahutusel jagatakse ühisvara pooleks ja mingeid erandeid sealjuures ei ole? Näiteks naine teenib vähem ja tema elukvaliteet langeb pärast lahutust jne. Kas laste elatisraha on kindlaks määratud summa või sõltub see mehe sissetulekust?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühisvara jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades, sellest põhimõttest on võimalik kõrvale kalduda juhul, kui abikaasad jagavad ühisvara poolte kokkuleppel. Kui abikaasad ühisvara jagamise osas kokkuleppele ei jõua, jagab kohus ühisvara võrdsetes osades.

Lapse elatisraha suurus oleneb lapse vajaduste suurusest, kui ei tohiks reeglina olla väiksem kui pool kehtivat alampalka. Üldjuhul tuleb vanematel täita lapse ülalpidamiskohustust võrdsetes osades ehk poole lapse igakuistest ülalpidamiskuludest tasub lapsest lahus elav vanem elatisena ja teise poole panustab last kasvatav vanem vahetult.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui pärast lahutust naine ei saa linnalt toetust enne kui nõuab kohtu kaudu minult elatist?06.06.2018

Tere. Läheme naisega lahku, ühine laps 3-aastane. Mina ostan endale korteri, naine läheb üürikorterisse ja hakkab saama linnavalitsusest toetus. Ja seal talle öeldi, et ta on kohustatud minul nõudma elatisraha. Samas meil juba naisega oli eelnevalt kokkulepe (tegime kirjalikult aga mitte notariaalset) sest laps on temaga ja sama palju (võib olla isegi rohkem) minuga, annan raha ja ostan nii lapsele kui naisele vajalikud asjad. Lepisime nii, et tegime selle minimaalse elatis 250 pooleks, sest kulutan ma ikka rohkem nende peale aga linnavalitsus nõuab, et ta peab läbi kohtu nõudma minult.
Küsimus sellest, miks keegi meist peab minema kohtuse ja midagi nõudma, kui me omavahel kokku leppinud ja me saame ka aru kui pereelu ei toimi peame eraldi elama.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Mulle jääb kahjuks selgusetuks, millisest toetusest jutt käib. Igal juhul tundub absurdne väide, nagu nõuaks linnavalitsus lapse emalt elatise väljamõistmist. Elatise väljamõistmiseks on alust olukorras, kus vanemad ei saa lapse ülalpidamiskohustuse täitmise osas kokkuleppele, kuid antud juhul see alus ju puudub.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas teha nii, et saaks korteri laste nimele aga ei leia tehinguks sobilikku viisi?05.06.2018

Tere, oleme lahutatud alates 2017 aasta mai kuust. Elan 2 lapsega sellest ajast saadik korteris, mis on soetatud abielu jooksul laenuga (maksta veel nõks alla 20 aasta). Alates lahutamisest olen kõik korteriga seonduvad kulud (laen, kindlustused, kommunaalid jne) maksnud ise. Laen on võetud pangas, kus eraisikute lepinguid enam ei muudeta, kuna nad teevad koostööd ainult äriklientidega. Eksabikaasa on laenutaotleja, mina aga kaastaotleja. Laste ise maksab igakuiselt lasterahasid. Korter on hetkel müügis, kuna tekkisid lahkarvamused eksabikaasaga. Nüüd tuli eksabikaasalt pakkumine. Kui ma olen nõus kirjutama korteri vanema lapse nime peale (lapse vanus hetkel 11a), siis ei pretendeeri ta korterile ning meil on võimalus lastega siia edasi elama jääda. Sain teada, et hetkel ei saaks ma korterit lapse nimele kirjutada, kuna pank ei aktsepteeri alaealise vara kui tagatisena. Minu eesmärk oleks korter jätta ikkagi kahele lapsele võrdselt.
Küsimus olekski, kuidas peaksin edasi toimetama, kui soovin sellist pakkumist vastu võtta, millega peaksin arvestama? Kuhu peaksin pöörduma?

Suured tänud ette!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teie sooviks on korter kinkida võrdsetes osades lastele, kuid Teie pangale see tingimus ei sobi, võiksite iseenesest uurida ka teistest pankadest, kas nad pakuvad kodulaenu refinantseerimise võimalust ja kas laenu tagatiseks võiks olla lastele kuuluv korter. Kui leiate sellise võimaluse, saate laenu praegusele laenuandjale ennetähtaegselt tagastada ja korteri lastele kinkida. Ülejäänud ühisvara (ja ühiste kohustuste) osas tuleks sõlmida endise abikaasaga ühisvara jagamise leping.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kes kasvatab last peale ema (ainuhooldusõigus) surma?04.06.2018

Tere
Mul on laps kelle ainuhooldusõigus on minul. See sai sünni registreerimisel koos lapse isaga nii määratud. Rahaliselt ta toetab meid nii nagu seadus ette näeb aga lapse kasvatamises ta ei osale.
Kui minuga peaks midagi juhtuma (ära surema) mis saab lapsest? Kas minu uuel elukaaslasel kellega oleme abielus ja kes on põhimõtteliselt terve lapse eluaja teda kasvatanud, on mingi õigus teda edasi kasvatada? Kas selle jaoks peaks mingi dokumendi vormistama praegu?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse ainuhooldusõigusega vanem sureb, saab lapse hooldusõiguse lapse teine vanem. Seega esmajärjekorras saab lapse kasvatamise õiguse (ja kohustuse) lapse elusolev vanem, seda ei saa ainuhooldusõigusega vanem oma eluajal kuidagi välistada. Vaatamata sellele, et Teie abikaasa on last kasvatanud, ei ole tal paraku lapse suhtes vanemlikke õigusi ja kohustusi ning seda ka siis, kui Teie peaksite surema. Ainukene variant tagada see, et Teie surma korral jääks abikaasa lapse hooldajaks, oleks abikaasa poolt lapse adopteerimine, kuid see eeldab lapse bioloogilise isa nõusolekut. Kui Teie abikaasa lapse lapsendab, omandab ta lapse suhtes kõik õigused ja kohustused, mis on lapse bioloogilisel vanemal.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saab nõuda elatise vähendamist kohtus, kui kahele lapsele vaja maksta ja nüüd saame veel meie lapse?31.05.2018

Tere!
Mees läks oma abikaasast lahku ja neil on kaks last. Alguses oli neil kirjalik kokkulepe, et mees maksab 300€ kuus lastele. Nüüd läks naine kohtusse ja nõuab 500€. Mehel polnud iga kuu nii palju raha ja nüüd on veel kohtutäitur ka kaelas. Peab maksma kohtutäiturile 150+ naisele 500€.
Hetkel olen ise 5 kuud rase ja ei tea, kuidas nüüd hakkama saama peaksime. Kas mehel on õigus nõuda elatise vähendamist? Ja kui nõuab siis kas võetakse see üldse arvesse, et ka mina ootan temalt last?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise vähendamise põhjendatus oleneb antud juhul laste isa majanduslikust olukorrast, kolmanda lapse sünd automaatselt elatise vähendamiseks alust ei anna. Kui peale kolmanda lapse sündi ei ole isal enam võimalik kahele vanemale lapsele praeguses summas elatist maksta, võib olla põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand