Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas arvestada alimente, kui laenuga oleme ostnud korteri ja elukaaslane nõuab veel omakorda hüvitist elamiskulude katteks?18.02.2021

Tere
Elukaaslane lahkus pool aastat tagasi kodust, katkestas kooselu ja asus omaette elama. 11-aastane laps jäi minuga elama meie senisesse kodusse. Korter on ostetud pangalaenuga, mis on meie mõlema nimel. Pangalaenu ja kommunaalkulusid tasusin meie kooselu ajal mina ja tasun siiani. Elukaaslane keeldub alimentide maksmisest. Veelgi enam - ta tahab minult saada hüvitist talle tekkinud elamiskulude katteks. Selle põhjenduseks toob ta väite, et mul on kasutuseelis ühisvarale, sest jäin lapsega koju edasi elama. Ka lapsetoetus on siiani abikaasa arvele laekunud. Selle ümbervormistamiseks tegin sotsiaalkindlustusametile taotluse, mis on menetluses. Laps külastab ema regulaarselt ja ööbib selle käigus 1-2 ööd ka tema juures. Kuidas sellises olukorras alimente maksta tuleb?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui üks vanematest elab lapsest eraldi ja lapse ülalpidamises vahetult ei osale, tuleb tal oma ülalpidamiskohustust täita elatise maksmise teel. Kui lahus elav vanem seda vabatahtlikult ei tee, on võimalik elatise väljamõistmist nõuda kohtu kaudu. Lapse elatise suuruse leidmiseks tuleb kokku arvutada lapse igakuised ülalpidamiskulud ja jagada need pooleks - pool jääb vahetult lapsega kooselava vanema kanda, pool lahus elava vanema kanda elatise maksmise teel.

Kaasomandi jagamine on eraldiseisev vaidlus - kui kooselu on lõplikult purunenud, soovitan esimesel võimalusel tegeleda ka kaasomandi lõpetamisega. Jällegi, kui kohtuväliselt ei õnnestu kokkuleppele saada, on võimalik kaasomandi lõpetamine kohtu kaudu. Elukaaslane võib küll nõuda kasutuseelise hüvitamist, kuid samas tuleb tal arvestada ka sellega, et võrdsetes osades kaasomandi korral tuleb kaasomandiga seotud kulusid kanda võrdsetes osades.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas arvestada lahutamisel korteri eest kompensatsiooni kui kasutasime selle ostuks abikaasa korteri raha ja võtsime ka laenu?11.02.2021

Endisel abikaasal (naisel) oli 2-toaline korter enne abielu sõlmimist. Abiellusime aastal 1999. Aastal 2004 sai soetatud 3-toaline korter mille ostmiseks kasutasime raha mis oli saadud 2-toalise korteri müügist ja võtsime kahe peale ka laenu pangast. Aastaks 2014 oli laen pangale tagasi makstud. Abielu sai lahutatud aastal 2020. Küsimus: kui endine abikaasa (naine) soovib 3-toalise korteri endale jätta ning maksta endisele abikaasale (mehele) kompensatsiooni - mis oleks õige valem kompensatsiooni arvutamiseks ühisvara jagamisel?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui abikaasa on kasutanud oma lahusvara ühisvara huvides, on tal õigus nõuda, et selle väärtus (antud juhul kõnealuse 2-toalise korteri müügitulu) hüvitatakse ühisvara arvel.

Abikaasade osade määramiseks tuleb lahutada kogu ühisvarast (s.o korteri turuväärtus) maha osa, mille ulatuses on poolte võrdsusest kõrvalekaldumine põhjendatud (s.o lahusvarana panustatud osa), ning ülejäänud ühisvara väärtus jagada kahega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui ainult ühe kinnisvaraobjekti peale lahusvara leping sõlmida, kas see tuleb enne panga tehingut notari juures teha või pärast?04.02.2021

Tere!

Kui ostame abikaasaga uue kodu ja laenu võtame vaid tema nimele, siis pank tahab, et kodu oleks vaid mehe nimel. Kui ainult selle ühe objekti peale lahusvara leping sõlmida, kas see tuleb enne panga tehingut notari juures teha või pärast? Kas kuskil on lepingupõhja või see sõlmitakse notari enda poolt?

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Leping sõlmitakse vastavalt esitatud infole notari poolt.

Usun, et kinnisvara ostutehingu ja hüpoteegi seadmisega samaaegselt on võimalik sõlmida ka abieluvaraleping, kuid soovitan notarilt üle küsida, millises järjekorras saab nimetatud tehingud vormistada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lahutuse korral saan maha arvata mingi summa ühisvarast, kuna olen kasutanud päritud raha perekonna heaoluks?02.02.2021

Tere.
Olukord selline, et naine lahkus pere juurest teise mehe juurde. Oleme hetkel abielus ja meil on 2 last - 14 a poeg ja 19 a tütar, kes õpib gümnaasiumis ning lapsed otsustasid jääda isaga koos elama.
2002 aastal taotlesime laenu koos, mina laenajana ja naine kaaslaenajana ning ostsime endale korteri.
2008 registreerisime abielu ja tänase seisuga on naine lahkunud.
Meile kuuluv korter kuulub ühisvara alla. Lahutuse korral läheb pool ühisvarast abikaasale.
Küsimus selline, abielu ajal sain päranduseks talu, koos sinna kuuluvate maadega (erinevad katastriüksused) ja müüsin osa kinnistuid maha saades 22000 EUR. saadud raha kasutasin osaliselt laenu tagasimakseks ja pere vajaduseks (remont, korteri sisustuse ost jne), kas lahutuse korral saan maha arvata mingisuguse summa ühisvarast, kuna olen kasutanud oma lahusvara müügi arvelt saadud raha perekonna heaoluks?
Teine küsimus puudutab nn lapseraha.
Kui naine lahkus pere juurest, kas tal on õigus edasi saada lapsetoetust? Minu soov oleks, et lapsetoetuse raha läheks otse lapse pangakontole.
Tütar on kunagi emaga sellel teemal rääkinud, kui ema keeldus, väites et temal on niigi suured kulutused laste peale. Hetkel elab naine teise mehega ja lapsed on minu juures. Kas ei peaks lapsetoetuseraha minema lapsevanemale, kes elab koos lastega.
Viimane küsimus, kui suure summa peaks naine eraldama oma sissetulekust elatisraha maksmiseks (poeg 14 ja tütar 19, gümnaasiumi õpilane). Tema palga suurust täpselt ei tea jääb kuskile 700-800 EUR neto. Mida teha, kui naine keeldub elatisraha maksmisest?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui abikaasa on kasutanud oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta perekonnaseaduse § 34 lõike 2 kohaselt nõuda, et selle väärtus hüvitatakse lahusvara arvel. Selline nõue eeldab ka toimunud tehingute tõendamist.

Lapsetoetus peaks kindlasti laekuma selle vanema kontole, kelle juures on laste alaline elukoht. Kui laste ema sellega vabatahtlikult nõus ei ole, pöörduge Sotsiaalkindlustusameti poole.

Elatise suurus oleneb laste vajaduste suurusest - mõlema vanema kanda peaks jääma pool laste igakuiste ülalpidamiskulude suurusest. Teie lapsi kasvatava vanemana kannate kulutusi vahetult, laste ema peaks oma ülalpidamiskohustust kandma elatise maksmise näol. Laste ülalpidamiskulude alla kuuluvad eluasemekulud, toit, rõivad, kooli ja huvialadega seotud kulutused, meelelahutuskulud jms. Elatise suuruse leidmiseks tuleb kulud kokku arvutada ja pooleks jagada. Kui laste emaga ei ole võimalik elatise maksmise osas kokkuleppele saada, tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui eksabikaasa ei vii ära oma isiklikke esemeid, ma ei taha neid ka ära visata, sest võib probleeme tekitada?21.01.2021

Tere,

Lahutasime abikaasaga abielu 4 kuud tagasi, ühisvara sai jagatud, kuid probleem tekkis seoses lahusvaraga, täpsemalt isiklike tarbeesemetega. Mina jäin elama majja, milles me eelnevalt koos elasime.
Probleem on selles, et eksabikaasa keeldub minule kuuluvast majast ära viimast tema isiklikke tarbeesemeid, muuhulgas riided, ehted, tema praeguse ja varasema tööga seotud dokumendid, koolitusmaterjalid jms. Ekskaasa väidab, et tema majast midagi ei soovi, temale siin midagi ei kuulu, kõik majas olev on peale lahutust minu oma ja ma võin kõik tema asjad ära visata või ära kinkida. Ometi ta kasutas oma seisukohta juba meie ühiste lastega manipuleerimiseks - väitis neile mind halvustavalt, et mina viskan tema asjad ära.
Lisaks on tema isiklikke asju ka minu isale kuuluvas majas - ka nende osas on eksabikaasal sama seisukoht - tema neid ära ei vii, kõik on minu oma.
Kuna pelgan, et ekskaasa kasutab ka edaspidi antud olukorda enda kasuks või minu vastu ära, siis mina ise tema asju ei soovi ei ära visata ega kinkida. Ometi tema asjad minu majas häirivad mind ja ma ei soovi neid siin enam pikalt taluda ei moraalselt ega ka ruumi võtmise mõttes.
Kuidas te kommenteerite minu ekskaasa sisukohti ja mida te soovitate minul antud olukorras ette võtta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud juhul võiks asuda seisukohale, et tegemist on asja hoidmisega ilma tasu maksmata. Võlaõigusseaduse § 885 kohaselt tasuta hoidmise puhul ei vastuta hoidja asja kaotsimineku, hävimise, kahjustumise või asja mitteõigeaegse tagastamise eest, kui ta on asja hoidmisel ilmutanud samasugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjade hoidmisel.

Teavitage abikaasat (kirjalikult), et ta viiks ära talle kuuluvad esemed ning hoiatage, et edasine tema vara hoiustamine võib kaasa tuua kulutused. Kui ta ikkagi oma vara ära ei vii, siis teavitage teda, et annate selle hoiule ja hoidmisega kaasnevad kulud. Igaks juhuks tuleks koostada ka vara nimekiri. Teise isiku vara hävitamine ei ole lubatud. Peaksite leidma mingi laopinna või muu hoiukoha, kuhu vara toimetada - selliselt toimides väldite võimalikku kahjunõuet. Kuna Teil võivad kaasneda hoiustamisega seoses kulutused, siis olete õigustatud nõudma kulude hüvitamist vara omanikult.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas anda asi kohtusse, kui isa on lapse konto tühjaks teinud, ehk siis otsesõnu raha ära varastanud?20.01.2021

Tere,
Lapse nimel olevalt kontolt on isa võtnud kõik raha ja kandnud enda arvele. Konto avas lapsele ema ja pank andis hiljem lapse isale õigused lapse kontole ja paroolid sisse logimiseks, ilma lapse ema ega last teavitamata. Sellest tulenevalt ei osanud laps ega ema ohtu karta, et keegi võib kontolt raha varastada.
Isa ei ole lapsega koos elanud lapse sünnist saadik ja pole sinna kontole raha pannud. Lapse kontole on kogunud raha lapsega koos elav ema. Lapse isa pole sinna kandnud elatist, elatis on makstud ema kontole. Nüüd tahan selle asja kohtusse anda, et raha lapsele tagasi saada. Raha varguse ajal oli laps 15-aastane. Praegu 16a. Selline küsimus, kas ma panen, et mina ise olen kannatanu või lapse esindaja ja laps on kannatanud-hageja?
Kuidas oleks õigem? Ema - lapse esindaja? Ema - hageja? Laps - hageja? Isa - kostja?
Kas näete siin pangal ka süüd? Mida soovitate teha?
Teid vastuse eest ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie poolt kirjeldatud olukorra lahendamise muudab keeruliseks asjaolu, et jagate lapse suhtes ühist hooldusõigust (Teie poolt kirjeldatud asjaolud lubavad arvata, et hooldusõiguse kuuluvuses vaatamata lahuselule muudatusi tehtud ei ole).

Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, sealhulgas varahooldusõigus, ongi mõlemal lapsevanemal õigus omada ligipääsu lapse pangakontole ja teha sealsete rahaliste vahenditega tehinguid (mis muidugi peaksid vastama lapse huvidele).

Praeguses olukorras soovitan Teil esimesel võimalusel pöörduda kohtusse lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, kuivõrd kirjeldatud asjaolude alusel on lapse isa lapse varahooldusõigust kuritarvitanud ja talle ei peaks kuuluma õigus otsustada lapse varahooldusõigusega seonduvaid küsimusi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas poja täisealiseks saamisega kaob elatisraha alampiir, st. 292 eurot kuus?20.01.2021

Tere
Olen oma pojale maksnud elatisraha seadusega ettenähtud määras. Nüüd on poeg täisealine kuid jätkab õpinguid gümnaasiumis st. pean elatisraha maksmist jätkama. Kas poja täisealiseks saamisega kaob elatisraha alampiir, st. 292 eurot kuus? Elatisraha maksan kokkuleppel, see ei ole kohtu poolt välja mõistetud.
Kas saan makstavat elatise summat ise vähendada.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Täisealise lapse puhul puudub elatise alammäär - elatise suurus oleneb lapse vajadustest. Elatise suuruse leidmiseks tuleb kokku arvutada lapse igakuised vajadused ja jagada summa pooleks - pool jääb lapsega koos elava vanema kanda ja pool jääb lapsest lahus elava vanema kanda elatise maksmise teel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas toimub elatisvõla tühistamine?12.01.2021

Tere. Maksan regulaarselt elatist lapsele. Oli aeg kui olin töötu või liiga madala palgaga, mistõttu tekkis elatise võlg. Lapsel hetkel on 16 aastat. Lisaks on minul veel 2 last ülalpidamiseks. Olin töötu 2008 aastal ning 2015 aastal. Kas seda võlga on võimalik vähendad, sest on aegunud? Millal ning kuidas seda tehakse? Kas seadus elatise aegumise kohta ongi põhjus võlga tühistamiseks või menetlusel vaadatakse läbi ka põhjusi miks tekkis see võlg?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ülalpidamise kohustuse nõude aegumistähtaeg on kümme aastat alates iga üksiku kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast. Alaealisele lapsele välja mõistetud elatise nõude aegumise küsimuses on oluline aga teada erinormi, mille kohaselt vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seega antud olukorras elatisvõlgnevuse aegumisele tugineda ei ole võimalik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas notaris kinnitatud elatise summa muutub ka kui riiklik määr muutub?12.01.2021

Tere
Kust võiksin saada infot või teavet muutuva olukorra ees. Kasvatan üksi oma lapsi peale lahutust, peale lahutust sai notaris kokku lepitud notariaalselt, et elatise summaks jääb eesti miinimumpalk ja seda vastavalt nii kui tõuseb ka see mis siiani iga aasta tõusnud siis ka tõuseb see automaatselt see aasta ei tõuse ja mais on üldse muutused ees, kas see puudutab ka siis mind kuigi notariaalselt sai kokku lepitud summa ja hetkel maksab ta 584 2 lapsele kokku seega 292 eurot laps. Kuidas nüüd edasi arvutatakse maist sest lapsed isa juures kordagi ei ööbi ega ela kohtuvad vaid. Äkki saate aidata. Kas muutub ka minul elatise summa siis või ei kui oleme notaris kinnitanud kuidas kord on.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui notariaalse kokkuleppega on määratud elatise summaks kehtiva alampalga suurus, siis uue elatise regulatsiooni jõustumine teie kokkuleppe kehtivust ei mõjuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ühisvara lepingut saab muuta ka varalahususlepinguks, kuna ostsime maja üksnes minu eluaseme müügi rahast?07.01.2021

Tere, abiellusime ja tegime ühisvara lepingu, kas seda saab ka muuta varalahususlepinguks?
Nimelt sai ostetud maja minu eluaseme müügist, (enne seda oli korter minu oma) ja maja ostuks võtsin ka mina pangast väikelaenu. Mees pole maja ostule sentigi kulutanud, kas mul on õigus saada maja täielikult endale?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui olete abielludes valinud vararežiimiks varaühisuse, on võimalik abieluvaralepinguga määrata edaspidi vararežiimiks varalahusus, sealhulgas on võimalik määrata konkreetsete esemete kuulumine ühe poole lahusvara hulka. Abieluavarlepingu sõlmimine eeldab aga mõlema poole vastavat tahet.

Kehtib ka perekonnaseadusest tulenev põhimõte, et ühe abikaasa lahusvaraga tehtud tehingu alusel omandatud esemed kuuluvad selle abikaasa lahusvara hulka. Siiski võib tekkida olukord, et abielu kestel eseme väärtuse kasvamine toob kaasa õiguse hüvitisele mitteomanikuks olevale abikaasale.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand