Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui isa ei soovi odavamasse hooldekodusse ümber asuda, aga meie ju maksame ja ei suuda kallist maksta?10.08.2017

Minu isa on vana ja peab elama hooldekodus. Tema pension on väike ja hooldekodu eest tuleb meil õe ja vennaga juurde maksta. Esialgu leidsime isale kallima hooldekodu, kuna odavamates ei olnud kohta. Nüüd leidsime aga odavama koha ja tahame isa sinna viia. Isa keeldub minemast ja tahab jääda sinna, kus ta praegu oli.
Kas ei ole nii, et see kes maksab, ka valib, kuhu inimene panna? Mina suudaks oma osa maksta seda kallimat hooldekodu, kuid minu õde ja vend ei suuda ja ei ole sellega nõus. Mida teha? Kellel on seaduslik õigus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Hooldusasutus tuleb valida vastavalt majanduslikele võimalustele – kui lastel ei ole võimalik tasuda kallima hooldusasutuse eest ja isal on võimalik asuda elama soodsamasse hooldekodusse, tuleb teha valik, mis vastab ülalpidajate majanduslikele võimalustele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis vanusest alates on lastel iseseisvalt õigus otsustada, kumma vanema juurde nad elama jäävad?10.08.2017

Tere!
Lahutasin abikaasast. Soovin teada, mis vanusest alates on lastel iseseisvalt õigus otsustada, kelle juurde nad elama jäävad? Kohtusse minema ei hakka. Ette tänades.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Seadus näeb ette, et vähemalt 14-aastase lapse puhul ei saa kohus otsustada lapse hooldusõiguse üleandmise osas vastupidiselt lapse enda arvamusele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kuhjunud suure elatisvõla osas tasub kohtu poole pöörduda, et summat vähendataks?09.08.2017

Tere
Kirjutan oma venna murest. Nimel talle oli määratud alimendid esimesele pojale 2007-2015 kuni täisealiseni. Aga tema elu oli väga alla käinud mitmeid aastaid. Nüüd on kõik muutunud paremuse poole, aga alimendid on kokku summas 11000 eurot. Enne 2007 maksis ta korralikult. Tal on veel teisest kooselust kaks poega, kes samamoodi vajavad elatusraha, kuid kohtutäitur võtab isegi invaliidsuspensionist raha maha. Esimese lapse ema ja ka laps elavad 2010 aastast üldse Rootsi, mis lahenduse võiks leida, kas tasub kohtu poole pöörduda ja taotleda võla summa üle vaatamist, sest tegelikult pole arvestatud, et mul on veel kaks alaealist last?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohus saab vähendada elatist vastavate asjaolude esinemisel edasiulatuvalt, kuid juba tekkinud elatisvõlgnevust kohus ei vähenda/kustuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas arvutada elatisraha vahelduva elukoha puhul?20.06.2017

Tere!
Kas oskate anda nõu kuidas arvutada elatisraha, kui 2 last veedavad u 1/3 ajast isaga ja 2/3 emaga. Päris võrdsed kulutused ei ole, et kompensatsiooni üldse mitte nõuda. Samas riikliku miinimumi nõudmine pole vist ka põhjendatud? Kusjuures emal on laste igapäevase transpordiga seoses märkimisväärselt suuremad kulutused kui isal. Vastavalt koosveedetud ajale on suuremad ka toidukulud ja proportsionaalselt elamiskulud. Kas ajakulu ja kohustust olla hoolduslehel kui lapsed on haiged (millega väheneb ema sissetulek) ka kuidagi arvesse võetakse? Kuidas võiks seda arvutada?
Mida arvate olukorrast, kus isa arvab, et kui tema oli 2 aastat tagasi (abielu ajal) tänu oma töögraafikule rohkem kodus ja hoidis ka haigeid lapsi, et ema ei peaks hoolduslehte võtma, siis temal on õigus nõuda, et nüüd oleks vaid ema haigete lastega kodus ja tema sellel ajal ema kaotatud sissetulekut kuidagi kompenseerima ei pea? Justkui isa oleks on 50% sellest kohustusest juba ette täitnud, kuigi olukorrad on täiesti erinevad.

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleks kokku arvutada lapse igakuised ülalpidamiskulud. Mõlemad vanemad peaksid lapse ülalpidamises osalema võrdsel määral, seega kui üks vanem teeb lapse ülalpidamiseks rohkem kulutusi, peaks vähem kulutusi tegev vanem kompenseerima talle enamtehtud kulutustest poole. Näiteks kui üks vanem teeb igakuiselt kulutusi 250 euro ulatuses ja teine vanem 400 euro ulatuses, peaks vähem panustav vanem maksma elatisraha 75 eurot (mõlema vanema panus oleks sellisel juhul võrdne, summas 325 eurot).

Kes vanematest on lapsega haiguslehel, on vanemate omavahelise kokkuleppe küsimus. Olukorra võib lahendada näiteks selliselt, et haiguslehele jääb haigestunud lapsega see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa peab maksma elatisraha edasi peale vanemlike õiguste äravõtmist?19.06.2017

Tere! Lapse isalt võeti vanemlikud õigused, kuna ei suutnud maksta elatisraha ja on võlgades senini maksmata elatisrahade tõttu. Kas isa peab maksma elatisraha edasi peale vanemlike õiguste äravõtmist või peab maksma võlguolevad summad, mis on maksmata enne vanemlike õiguste äravõtmist?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanemlike õiguste äravõtmine ei lõpeta vanema ülalpidamiskohustust oma lapse suhtes. Lapse isal tuleb lapsele elatisraha edasi maksta, samuti tasuda elatisvõlgnevus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 5 km eemale kolimiseks ja sissekirjutamiseks on vaja teist korda vanema nõusolekut?19.06.2017

Läksime 3 aastat tagasi lapse emaga lahku ja laps jäi minuga (isaga). Lapse ema andis sissekirjutuse osas nõusoleku. Nüüd vahetame taas elukohta. Kas uude kohta (5km kaugemal) on uuesti vaja lapse ema nõusolekut või ei ole see enam sissekirjutuse osas oluline?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teil ja lapse emal on lapse suhtes ühine hooldusõigus, on elukoha registreeringu muutmiseks vajalik ka lapse ema nõusolek.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas viimase klassi õpilasele ei peagi maksma elatist, kui saab 18 aastaseks ja kohtumääruses on "täisealiseks saamiseni"?19.06.2017

Tere
Kui kohtumääruses on kirjas, et lapse isa kohustub maksma elatisraha kuni lapse täisealiseks saamiseni, kas see tähendab seda, et vaatamata sellele, et laps saab täisealiseks 11. klassi lõpus, 12. klassis lapse isa ei pea enam elatisraha maksma? Kas selleks, et ta automaatselt maksaks kuni lapse 12. klassi lõpetamiseni, pean ma uuesti kohtusse pöörduma?

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Konkreetse kohtulahendi alusel tuleb isal lapsele elatist maksta kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid seadusest tulenevalt tuleb ülalpidamist anda ka täisealiseks saanud lapsele, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust, seejuures on õppival täisealisel lapsel õigus ülalpidamisele kuni 21-aastaseks saamiseni.

Seega kui lapse isa ei ole nõus keskkoolis õppivale lapsele peale 18-aastaseks saamist enam vabatahtlikult ülalpidamist andma, tuleb lapsel elatise väljamõistmiseks uuesti kohtusse pöörduma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui täpselt peab paika panema lapse suvepuhkuse veetmise, kas seda peab tegema ka kohtus?15.06.2017

Ema ja isa vahel on kohtumääruse järgi lapse suve/koolivaheaeg jagatud pooleks (täpsem ajastus pole paika pandud). Ema dikteerib kui palju ja millal ta lapse isale annab, huvi kokkuleppe osas puudub. Ema soovib, et tema tahtmine jääks peale. Ta valib endale kõige paremad ajad (jaanipäev, juuli), isa võtku see, mis üle jääb. Veel nõuab ta, et isa oleks alati puhkusel kui laps on temaga, mis aga tähendab, et isa ei saa kunagi juulis puhata, sest juulis ta pole nõus last andma. Kuna isal on oma pere ja teine laps, siis ta tahab ka puhata juulis. Lisaks sellele nõuab ta, et isa annaks aru, kellega ja kus on laps isa juures viibimise ajal. Ta ei soovi, et laps oleks päevasel ajal, kui isa on tööl, isa abikaasaga. Siit ka küsimused: kui täpselt peab paika panema lapse suvepuhkuse (täpsed kuud ja pikkus)? Kas seda peab tegema kohtus? Mida teha kui ema nõuab omale sobivaid aegu ja ei ole nõus tulema kompromissile? Kas isa peab kõiges järgi andma? Kas emal on õigus nõuda, kus ja kellega on laps isa juures oldud ajal?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohtumäärus on väga üldsõnaline ja vanemate omavahelised suhted halvad, ei pruugigi õnnestuda puhkuse veetmise osas kokkuleppele jõuda. Ega sellisel juhul ei jäägi muud üle, kui taotleda kohtult suhtluskorra konkretiseerimist suvepuhkuse ajal. Näiteks võib taotleda sellist varianti, et laps veedab ühe vanemaga kõigi kolme suvekuu esimese poole (st esimesed 15 päeva) ja teise vanemaga suvekuude teise poole. Võib taotleda ka seda, et näiteks jaanipäeva veedaks lapse vaheldumisi ühel aastal ühe vanemaga ja järgmisel aastal teise vanemaga.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Milline seadus sunnib last isa juurde minema, kui ta ise seda ei soovi?15.06.2017

Tere, kas Eesti Vabariigis on seadust, mis kohustaks isa oma lubadusest lapsega kohtuda kinni pidada? Vanematel on ju võrdsed õigused ja kohustused. Lapse isa jõudis oma põhjendamatute kaebustega (et ema takistab lapsega kohtuda) sinnamaani, et kohus määras kohtumiskorra. Peale määruse jõustumist (mis annaks isale õiguse ja kohustuse last võtta) oli isa 2a kadunud. Peale 2a möödumist ilmus välja, ja väidab, et lapse ema takistas 2a lapsega kohtuda. Esitas uuesti kaebuse kohtusse.
Saan aru, et lapsel on õigus mõlema vanemaga suhelda. Aga kui laps enam ei taha, ei taha ka isa kutsuda isaks, vaid kõnetada nimepidi.
Milline seadus sunnib last isa juurde minna? Kas lapse emal on mingil moel õigus nõuda, et lapse psüühikaga nii ei mängita või ongi nii, et emal ainult kohustus anda last siis kui isal suva peale tuleb, hoolimata sellest mida laps ise tahab?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse kohaselt on vanemal nii õigus kui ka kohustus oma lapsega suhelda. Kui aga lapsel on vanema suhtes tekkinud väga suur vastumeelsus ja laps ei soovi vanemaga kohtuda, ei olegi võimalik teda selleks sundida. Ka kohtud on avaldanud arvamust, et kui laps on täielikult vanemaga suhtlemise vastu, ei saa last sundida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis on elatise suuruse aluseks, kui laps elab emaga soomes ja isa eestis?15.06.2017

Tere,
Kuidas käib elatise maksmine kui isa elab eestis ja laps koos emaga kolib soome. Mis võetakse siis elatise maksime aluseks, kas soome riigi omad või eesti omad?
Lapsel on sissekirjutus soomes. Ja kui laps on ühes kuus pool aega ühe vanemaga, ning pool aega teise vanemaga kas siis on elatise maksmine õigustatud?

Ette tänades,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud olukorras võib lapse ema lapse nimel kohtusse pöörduda nii Soomes kui ka Eestis. Soomes kohtumenetluse alustamisel kohaldatakse Soome õigust ja Eestis kohtusse pöördudes vastavalt Eesti õigust. Elatise suuruse määramisel on aluseks lapse igakuised ülalpidamiskulud.

Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast ja mõlemad vanemad teevad lapse ülalpidamiseks seejuures võrdses osas kulutusi, ei ole elatise maksmine põhjendatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand