Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Palju tuleb hakata maksma mõlemal lapsevanemal täisealise lapse kontole iga kuu (märts 2024)?21.12.2023

Tere,

Laps saab täisealiseks märtsis 2024. Õpib gümnaasiumis ja hetkel vähemalt 1,5a elab ema juures ehk kodus edasi. Hetkel teine lapsevanem (kes ammu elab/töötab Soomes) on kandnud kohtuotuse (ei mäleta aastat) järgi 292eur. elatisraha teise lapsevanema kontole iga kuu (st. et viimane makse toimub veebruaris märtsi eest). Sooviks teada, kas Eesti seaduses on kirjas kui palju tuleb hakata maksma mõlemal lapsevanemal täisealise lapse kontole iga kuu? Kas miinimumpalgast pool ehk 410 eurot? Võib juhtuda, et teine lapsevanem otsustab, et enam ei toeta peale lapse täisealiseks saamisel siis kuidas tuleb edasi toimida lapsel, kes on saanud just täisealiseks?

Vastust ootama jäädes.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Täisealise lapse elatis on vajaduspõhine ehk oleneb lapse vajaduste suurusest, miinimummäära siin kehtestatud ei ole. Lapse igakuised ülalpidamiskulud tuleb arvutada kokku ja jagada pooleks - pool jääb ühe vanema kanda, pool teise vanema kanda.

Kui lahus elav vanem ei ole nõus vabatahtlikult lapsele edasi elatist maksma, tuleb lapsel pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole. Laps on kohtumenetluses hagejaks, st vanem teda enam ei esinda. Loomulikult saab vanem last abistada vajalike dokumentide koostamisel, samuti võib lapsel olla lepinguline esindaja.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui kaugele tagasiulatuvalt on õigus maksmata elatist nõuda?21.12.2023

Tere!
Lapsed said 18-aastaseks ja käivad gümnaasiumis, kuidas nüüd käib elatise maksmine. Kas nad siis peavad kindlasti kohtu poole pöörduma elatise saamiseks ja kohus siis määrab selle summa vajadusepõhiselt mõlemale vanemale võrdselt. (Kas ma pean siis kohtu kulud ise maksma?) Kui on koolivaheaeg, kas siis ka pean maksma sest nad ju võivad tööle minna selleks ajaks?
Ma olen iga kuu natuke vähem elatist maksnud kahele lapsele kuna ma ei olnud suuteline täit summat maksma kui nad olid alla 18a. Siiamaani oli ta nagu nõus ei tekitanud probleeme ega kaevanud mind kohtusse. Ja nüüd tahab seda võlga tagasi. Kui kaugele tagasiulatuvalt on tal õigus seda võlga tagasi nõuda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapsed täisealiseks saanuna omandavad keskharidust edasi, on neil jätkuvalt õigus oma vanematelt ülalpidamist saada. Kohtusse tuleb täisealiseks saanud lapsel pöörduda siis, kui vanem ei ole nõus teda vabatahtlikult toetama - kui saadakse omavahel kokkuleppele, puudub kohtusse pöördumiseks igasugune vajadus.

Kui on tekkinud elatisvõlgnevus, ei hakka see nõue aeguma enne kui lapse täisealiseks saamisel. Lapse ülalpidamise kohustuse nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik tõestada, et tegelik kooselu lõppes viis aastat enne abielu lõppu, ja peale seda erastatud vara ei kuulu ühisvarasse?20.12.2023

Minu abielu lõppes 1997.a, tegelik kooselu lõppes 1992. Kas on võimalik kuidagi tõestada, et kooselu lõppes tegelikult 1992 ja peale seda erastatud vara ei kuulu ühisvarasse?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Hetkel kehtiva perekonnaseaduse rakendussäte § 210 lõige 3 sätestab, et kui abielusuhted lõppesid enne 1. juulit 2010, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni.

Teie poolt kirjeldatud asjaolude toimumine leidis aset kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse ajal ja tolleaegse seaduse § 18 lõige 2 sätestab, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Seega pole määrav abielu lahutamise aeg, vaid abielusuhete lõppemise aeg, et määrata ühe või teise eseme kuulumine ühisvara koosseisu.

Kas ja kuidas õnnestub abielusuhete lõppemist tõendada, on omaette küsimus. Lisaks dokumentaalsetele tõenditele on siinkohal võimalik kasutada ka tunnistajate abi (kui peaks selliste asjaoludega kursis olevaid isikuid olema).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas peale abieluvaralepingu annulleerimist jääb kehtima lahusvara suhe või see automaatselt muutub ühisvarasuhteks?20.12.2023

Tere. Mul on selline küsimus. Kui juhtub nii, et kohtu kaudu võlausaldaja annulleerib meie abieluvaralepingu, kas sellega lõpetakse meie lahusvarasuhe ka? Või sellega annulleeritakse ainult meie tehing, kus mees oluliselt määral loobus oma varast? Kas peale abieluvaralepingu annulleerimist jääb kehtima lahusvara suhe või see automaatselt muutub ühisvarasuhteks? Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Vastus Teie küsimusele sõltub sellest, kas tühistatakse abieluvaraleping tervikuna või mõne konkreetse eseme osas.

Kui algselt oli varasuhteks varaühisus, abieluvaralepinguga määrati varasuhteks lahusvara ja leping tühistatakse tervikuna, kohaldub edaspidi eelnev varasuhe ehk varaühisus. Kui tühistatakse tehing konkreetse eseme osas, jääb lepinguga valitud varasuhe kehtima.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas jagatakse abielulahutusel abielu ajal laenuga (mitte liisinguga) ostetud autot?14.12.2023

Tere! Kuidas jagatakse abielu lahutusel autot mis on abielu ajal soetatud laenuga (mitte liisinguga)? Laenu võtja olen ainult mina ja makseid teostasin ka ainult mina.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui abieluvararežiimiks on varaühisus ja auto on soetatud abielu ajal, on tegemist abikaasade ühisvaraga. Abielu lahutamisel jagatakse ühisvara abikaasade vahel võrdsetes osades.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas maja on ühisvara kui sain selle kingituseks abielu ajal aga maa on erastatud ka abielu ajal?15.11.2023

Abiellusin 1990. Aastal 1996 sain emalt kinkelepinguga pool maja. Aastal 2000 toimus erastamine, ostu-müügileping Eesti vabariigiga, mulle 1/2 ja emale 1/2. Minu pool loeti tasutuks seoses poja sünniga ja ma ei pidanud midagi maksma, ema tasus enda poole eest EVP-dega. Aastal 2005 kinkis ema teise poole majast ka mulle. Tänaseks olen lahutatud. Kas kingituseks saadud maja saab lugeda ühisvaraks ja kui siis mis millisel määral või saab ühisvaraks lugeda poolt kinnistut mis erastati kuna hooned kõik on kingitud? PkS § 27 lõike 2 p2 järgi tasuta ja kinke teel saadud asjad ühisvara alla ei lähe, kas see tasuta ostu-müügileping maa osas ikkagi läheb ühisvara alla või ei?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Maa ostueesõigusega erastamise korral abielussuhte ajal tekib erastatud maa osas abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühe abikaasa lahusvara hulka. Seega oli 1996. aastal kinke teel omandatud majaosa algselt Teie lahusvara, kuid erastamisega muutus ühisvaraks.

2005. aastal ema poolt kingitud majaosa on aga Teie lahusvara - seega on 1/2 majast ühisvara ja 1/2 majast lahusvara.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui ehitasime abikaasaga koos maja tema kingitusena saadud maatükile, kas mul on siis ka majale mingit õigust?09.11.2023

Tere!
Abikaasale kingiti 2007. aastal maatükk, millele ehitasime abielu ajal maja. Kas maja, mille ehitasime ühiselt, on ühisvara ja kuidas toimida? Pidin juulikuu lõpus majast lastega välja kolima ja endale uue elamise otsima. Abikaasa väidab, et maja kuulub ainult temale: tema ehitas, tema maksab laenu ja makse. Laenu maja ehitamiseks võttis abikaasa ja maja kuuluvat hoopis pangale. Minul ei ole mingeid õigusi.
Olen asja uurinud ja küsinud paarist kohast. Vastusteks on olnud: et abikaasa peab pool maja rahast mulle maksma või uue elamise aitama muretseda. Või siis, kas maja kuulubki ainult abikaasale ja minul/lastel sellele õigust ei ole?
Suured tänud!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Abikaasale kingitud maatükk võis küll olla tema lahusvara, kuid asjaolu, et abielu ajal on sellele ehitatud maja, on ilmselgelt maatüki väärtust märkimisväärselt tõstnud. Selle väärtuse kasv võiks olla käsitletav ühisvarana, andes Teile õiguse õiglase hüvitise saamiseks. Laen on samuti käsitletav ühise kohustusena, kuivõrd seda kasutati perekonna ühistes huvides - kodu ehitamiseks.

Konkreetse lahenduskäigu ja hüvitise suuruse arvutamiseks peaks asjaolusid täpsemalt uurima, seda hetkel esitatud kirjelduse pinnalt kahjuks teha ei ole võimalik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vormistada vara müük ja raha võrdselt jagada, kui enne olime varalahususe vormistanud aga olukord on muutunud mehe äri probleemide tõttu?06.11.2023

Tere!
Septembri alguses meil mehega oli sõlmitud abieluvaraleping ja kõik meie ühisvara (2 korterit mis oli ostetud abielu jooksul pangalaenuga, üks korter juba ostetud välja) oli registreeritud minu lahusvaraks, mees loobus suuremas osas oma varast. Nüüd mehel on probleemid äriga ja arvatavasti ta peab isiklikult vastutama. Sain aru, et meie abielulepingu saab kergesti annulleerida, kuna vara jaotatud ebaõiglaselt. Nüüd tahame vara müüa ja raha jagada võrdselt omavahel. Kas saab kuidagi selle tehingu notariaalselt fikseerida? Tahame, et edaspidi meil oleks kehtiv lahusvaraleping, lihtsalt soovime seda lepingut õiglaselt teha ja meie vara (raha vara müügist) jagada meie vahel õiglaselt (võrdselt).
Küsimus:
1. Kuidas saab selle tehingu notariaalselt vormistada? (vara müük ja raha jagamine). Tahame, et edasi meil oleks ka lahusvara leping kehtiv. Kas sel juhul minu 50% korteri müügist raha ei saa kuidagi minu kontolt arestida minu mehe võlgade pärast?
2. Kuidas tulevikus saan endale korteri osta (kui mehel on võlg ja kohtutäitur näiteks)? Kas selleks peab olema vormistatud abielulahutus? Või piisab kehtiva lahusvaralepingu?
Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kuivõrd mõlemad korterid kuuluvad hetkel Teie lahusvara hulka, siis on Teil võimalik need võõrandada ostu-müügitehingu alusel ja vastavas lepingus on seejuures võimalik kindlaks määrata, et müügitulu laekub võrdsetes osades Teie ja abikaasa pangakontodele. Tingimused tuleb muidugi eelnevalt läbi arutada ka krediidiasutusega (Teie kirjelduse alusel on üks korteritest koormatud pangalaenuga). Teile laekunud müügitulu arestimiseks alus puudub.

Abieluvaralepinguga on Teil võimalik lõpetada senine ühisvara varasuhe ja määrata edasiseks vararežiimiks varalahususe varasuhe. Varalahususe korral olete abikaasadena majanduslikult üksteisest sõltumatud - kui ostate endale korteri, on igal juhul tegemist Teie lahusvaraga, sama kehtib abikaasa suhtes.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui laste isa lahkus kodunt mitu kuud tagasi ja nüüd paigaldas meie kaasomandis maja kinnistule kaamera, ma ei tea mida ta jälgib?12.10.2023

Tere,
Laste isa lahkus kodust 9 kuud tagasi. Maja, milles mina ja lapsed elame, on kaasomandis. Eile tuli ja paigaldas kinnistule kaamera. Ei andnud ma luba. Ei ole minul ei juurdepääsu ega infot millist kohta see filmib.
Hetkel tunnen, et minu privaatsust rikutakse sellega väga tugevalt. Kuna ei taha väga majast väljagi minna. Sest ei tea mida ja millal ta jälgib. Kodus on 3 alaealist last.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kaasomandit peaksid kaasomanikud valdama ja kasutama kokkuleppel - ka turvakaamera paigaldamine peaks toimuma poolte kokkuleppel.

Andke veelkordselt teisele kaasomanikule teada, et Te ei ole nõus turvakaamera olemasoluga ja paluge kaamera eemaldada. Juhtige tema tähelepanu ka sellele, et kui ta ei ole nõus kaamerat ise eemaldama, teete seda Teie (tooge seejuures välja ka konkreetne kuupäev, milliseks ootate turvakaamera eemaldamist).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas abielu ajal abikaasale kantud summasid igapäevaste kulutuste katteks on võimalik abielulahutuse korral tagasi nõuda?05.10.2023

Tere,

Kas abielu ajal abikaasale kantud summasid igapäevaste kulutuste katteks on võimalik abielulahutuse korral tagasi nõuda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Abikaasadel on vastastikune kohustus pidada oma töö ja varaga perekonda ülal, seejuures eeldatakse, et kui üks abikaasa teeb perekonna hüvanguks suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, ei ole tal õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatu eest hüvitist.

Igapäevakulutuste katteks kantud rahasummasid võib kahtlusteta käsitleda kui perekonna huvides tehtavaid kulutusi ja olenemata konkreetsete panuste suurusest, ei ole lahutuse korral alust neid rahalisi vahendeid tagasi nõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand