Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui kohtusse minna, kas siis 14-aastase lapse arvamusega arvestatakse või oleneb kõik lastekaitse seisukohast?09.06.2020

Tere, 3 aastat tagasi läksime lahku, käisin välismaal tööl, ema andis kohe ka kohtusse elatisrahaga, maksin niigi ja maksan siiani. Nüüd elan ja töötan juba mitu aastat Eestis ja ka laps on iga kuu pool aega ja vahest rohkemgi minu juures. Praegu on kokku lepitud ka suhtluskord kus kuu lõikes jagunevad päevad võrdselt.
Kui laps on minu juures siis vastutan mina kõige eest mis lapsega seotud, annan taskuraha, käime väljas, arsti juures, juuksuris jne. ostan väiksemaid asju, viin-toon kooli-trenni jne. Lapsel on oma tuba ja ka kõik muud asjad minu juures olemas.
Suurem kohustus ehk lapse riided lasen pigem emal osta kuna maksan ikkagi 292.- iga kuu, vahest ostan ka mõned riided ise.
Laps on 14-aastane ja teeb autokoolis rolleri lube ja seegi minu kanda ja kõik rolleriga seonduv minu kanda. Emaga pole väga võimalik kokkuleppele saada ja ka läbisaamine halb.
Siiski kui me omavahel kokkuleppele saame, mismoodi vormistada kokkulepe ja kas peab ilmtingimata kohtu poole pöörduma?
Kas mul on võimalik kohtu kaudu elatise maksmisest täielikult vabaneda? Ema advokaadi sõnul pole, sest tema omast arust vastutav, kuigi seda pole kokku lepitud kuskil ja hooldusõigus meil võrdne, ainult lapse sissekirjutus ema juures, vabatahtlikult ise andsin loa.
Kui 14.a laps on avaldanud soovi pigem minu juures elada siis mida edasi teha, lastekaitse ei aita, nemad lapse sooviga ei arvesta vaid pressivad ema tahtmist peale. Ema on närviline ja tekitab pidevalt lapses pahameelt, lastekaitse on ka lapsega vestelnud ja laps rääkis neile kõik ära ja avaldas soovi minu juures pigem elada. Kui kohtusse minna kas siis lapse arvamusega arvestatakse või oleneb kõik lastekaitse seisukohast?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohtu poole pöördumine on alati viimane variant - ideaalis võiksidki vanemad lapse elukorralduse osas omavahel kokkuleppele jõuda. Hea oleks, kui kokkulepe saab sõlmitud kirjalikult. Kui kokkuleppele ei jõuta, on mõlemal vanemal õigus taotleda kohtult lapse hooldusõiguse osalist või täielikku üleandmist - seejuures avaldust ei rahuldata, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb avaldusele vastu. Eelöeldust järeldub, et vähemalt 14-aastase lapse puhul on tema arvamusel oluline tähtsus ja kohus ei saa teha selles vanuses oleva lapse arvamusega vastuollu minevat kohtulahendit.

Arvestades Teie poolt kirjeldatut, siis asuksin seisukohale, et sellises summas elatise maksmine pigem põhjendatud ei ole (kuid oleneb muidugi lapse vajadustest, see vajaks põhjalikumat analüüsi). Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast ja mõlemad vanemad teevad lapse ülalpidamiseks samaväärses ulatuses vahetult kulutusi, siis ei ole elatise maksmine põhjendatud, kuid kui ühe vanema kanda on siiski suurem osa kulutustest, peaks teine vanem elatist maksma - siiski tuleb elatise suuruse leidmiseks mõlema vanema poolt tehtavad kulutused kokku arvutada, ilmselt katamata osa poole alampalga ulatuses ei ole. Kui elatis on kohtu kaudu välja mõistetud, tuleb elatise suuruse muutmiseks kohtusse pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatise võla pean kohe maksma või osade kaupa?08.06.2020

Tere! Kuidas olla kui naine, kellega polnud suhteid ega polnud elanud koos, 9 aasta möödumisel paneb mulle elatise kaela. DNA kaudu tuvastamisel selgus, et laps on minu. Kohtu kaudu tema kasuks mõisteti kindla summana 3691,32 see on võlg alates hagi esitamisest. Ma ei keeldu iga kuu elatise maksmisest. Aga kuidas ma pean maksma juba võlga? Kohe või kuni lapse täisealiseks saamiseni? Ja siis selline võlg kunagi aegub? Kui maksan iga kuu elatist nii nagu peab. Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Igakuiselt väljamõistetud elatisraha tuleb maksta iga kuu eest eraldi, kuid tagasiulatuvalt väljamõistetud elatist võib õigustatud vanem nõuda ühekordse summana, alates kohtulahendi jõustumisest.

Kas elatisvõlgnevust on võimalik tasuda osade kaupa, sõltub juba kokkuleppest teise vanemaga. Arusaadavalt on kohustus suur ühekordse summana tasumiseks, seega kindlasti üritage lapse emaga kokkuleppele jõuda elatisvõlgnevuse osade kaupa tasumise osas.

Elatisvõlgnevuse aegumine ei alga enne lapse täisealiseks saamisest. Lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse isal on õigus kohtu kaudu nõuda ühe lapse hooldusõigust endale, kas nii lahutatakse lapsi üksteisest?08.06.2020

Kas lapse isal on õigus kohtu kaudu nõuda ühe lapse hooldusõigust endale, kui vanemad on lahku läinud. Lapsi on 2 ja üks vanem tahab ühe lapse hooldusõigust endale. Kas nii lahutatakse lapsi üksteisest?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina lapsi pigem ei lahutata, kuid esineb ka erandeid - loomulikult oleneb kõik konkreetse kaasuse asjaoludest. Selline olukord võib näiteks tekkida juhul, kui juba vanemaks saanud lapsed avaldavad kindlat seisukohta, et üks soovib elada ühe vanema juures ja teine teise vanema juures.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha kui ühisele hooldusõigusele vaatamata ei saa naiselt tagasisidet, miks ta lapse psühholoogi juurde viis?04.06.2020

Tere! Elasime naisega vabaabielus 11 aastat ning meil kolm ühist last. läksime lahu 10 kuud tagasi. Kaks käivad lasteaias 4 aastane poeg ning 5 aastane tütar, 10 aastane tütar. Eksnaine on ähvardanud, et paneb lapse teise kooli, kuid mina ja laps pole sellega nõus. Laps elab rohkem minu juures ja käib emal külas. Meil on suusõnaliselt suhtluskord jagatud nädal lapsed minuga ja nädal emaga, kuid kui viin lapsed siis tütar (10a) lepib emaga kokku, et ta ikka veel ei tule ja tuleb nädalavahetusel. Teised kaks last üldjuhul lähevad. Kas peaksin sellised ema ja lapsevahelised suusõnalised kokkulepped meili teel kirjalikult veel igal korral saatma, et hiljem ei saaks eksnaiselt süüdistust, et hooldusõigust kuritarvitan? Selle tõttu küsin, et eksnaine saadab peaaegu alati sms-i, et millal lapse toon? Samas on nad vahepeal nädala sees lapsega telefoni teel üle rääkinud, et tuleb reedel. Täna avastasin, et Arno keskkonnas on tehtud päring minu ja lapse andmete kohta. See päring tuleb automaatselt kui teine vanem selles keskkonnas teeb mingi taotluse. Arvangi, et minu teadmata on eksnaine teinud vanemale lapsele uueks õppeaastaks kooli taotluse. Veel selline küsimus kas eksnaine tohib panna lapse minu teadmata psühholoogi juurde ning sinna mineku põhjuseid lapsele ei selgita ning ka psühholoog ei selgita miks laps tema vastuvõtule tuli. Laps pandi arvutis teste lahendama. Perearstilt küsisin ka üle ning sain vastuseks, et mingit saatelehte psühholoogile pole temalt küsitud ning temaga pole ka arutatud lapse probleeme ja tema pole erialaarstile sellega seoses osanud suunamist teha. Lastekaitselt ka küsisin, et mida sellises olukorras teha kui on ühine hooldusõigus aga eksnaine seda eirab, kuid vastust ei saanutki. Mõned kuud tagasi sain psühholoogi vastuvõtul teada, et eksnaine on minu kohta esitanud naiste tugikeskusele kaebuse (psühholoogi kontaktid sain eksnaiselt kuna ei osanud kellegi juurde minna ja mõtlesin proovida sama psühholoogi kelle juures eksnaine käib). Kaebuse sisu täpselt ei tea, kuid lahutuse põhjuseks oli eksnaise pereelust eemaldumine ning kodus mitte viibimine lisaks tarbis pidevalt alkoholi ja tuli välja naise pikalt kestnud kõrvalsuhe. See oli ka lahkumineku peamiseks põhjuseks. Palusin tal välja kolida kuna eksnaine elas minu elukohas. Arvan, et kaebus on väljaviskamine kuna midagi muud polnud kaevata ja vägivalda meie kooselus ei esinenud. Lisaks minu pikaaegsele manipuleerimisele eksnaise poolt üritas ta ka kahel korral enne lahutust kelmuse läbi minult kinnisvara kaasomandisse saada, et vabaabielust väljuda võimalikult tulusalt. Kas oskate nõu anda mida sellises olukorras saan enda kaitseks ette võtta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teil ei õnnestu laste emaga laste elukorralduses kõiki osapooli rahuldavale kokkuleppele jõuda, siis esimeses järjekorras tuleks pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole. Kui ka spetsialisti vahendusel ei õnnestu kokkuleppele jõuda, on võimalik pöörduda laste hooldusõiguses muudatuste tegemiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks vastava avaldusega kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas ja mismoodi muuta notariaalset elatise lepingut, kui elatise saaja ei ole nõus summa muutusega?04.06.2020

tere, Soov on muuta sõlmitud notariaalset elatise lepingut, kuna elatise maksja võimalused elatist endises summas maksta on muutunud (laste sünd). Kuidas ja mismoodi seda oleks võimalik teha, kui elatise saaja ei ole nõus summa muutusega?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui omavahel ei õnnestu jõuda kokkuleppele uue lepingu sõlmimiseks, siis tuleb elatise maksjal kehtiv leping nõuetekohaselt üles öelda. Selleks tuleb esitada ülesütlemisavaldus, selgitades muuhulgas lepingu ülesütlemise põhjuseid. Kas elatise saajaks olev vanem lepingu ülesütlemisega rahuldub või otsustab elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda, oleneb juba temast.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatise hagis tuleb kuskil märkida ka soov lapse põlvnemise tuvastamiseks?04.06.2020

Tere!
Mul on 17-aastane vallaslaps. Vallaslaps on ta seetõttu, et isa ei olnud nõus minuga koos lapse sündi registreerima tulema, üldse enne lapse sündi raseduse poole pealt meie kooselu lõppes, aga see ei puutu praegu asjasse.
Viimasel ajal on laps väga palju hakanud küsima oma isa kohta ja ta on minu peale väga kuri, et olen lasknud asjadel nii kulgeda, et isa tema elus osalenud ei ole. Laps tahab nõuda isaduse tuvastamist (sest lapse isa ise temaga ühendust võttes isadust ei tunnista) koos elatise hagi esitamisega, kuna laps veel täisealine pole, peaksin seda mina tegema. Kuna olen 17-aastat üksi, kuigi majanduslikult raskelt hakkama saanud, ei hakkaks ma elatise nõudega tegelema, et laps ei peaks tulevikus oma isa hooldekodu kulusid kandma jne, aga lapse soov on nii suur, et olen hakanud otsima kuidas neid hagisid esitada (lapse soov on eelkõige isast põlvnemine tuvastada, aga kui seda teha, esitaks ka elatise hagi, sest neid koos esitades on teenus riigilõivuvaba, kui olen asjast õigesti aru saanud).
Ma ei leia aga täpset juhist ja avalduse blanketti internetist, et esitada kohtule koos isaduse tuvastamise ja elatise hagi avaldused.
Leidsin elatise hagi avalduse, aga seal pole kohta, kuhu linnuke teha, et sooviksin ka isadust tuvastada. Saan aru, et need on erinevad avaldused.
Kas elatise hagi tuleb esitada eraldi blanketil? Kas elatise hagis tuleb kuskil märkida ka soov lapse põlvnemise tuvastamiseks?
Kust leida hagi avaldus isaduse tuvastamiseks, ma internetist kusagilt ei leia sellist blanketti?
Kas need avaldused tuleb ära täita ja ise viia kohalikku kohtumajja kohale või saab esitada ka interneti teel?
Kas lapsel on võimalus 18-aastaseks saades endal hagi kohtusse esitada isadusse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks õpingute lõpuni?
Lapse vajadused on küll viimasel õppeaastal suurenenud seoses teise linna gümnaasiumisse õppima minemisega, seega elatise nõue oleks põhjendatud küll, kuid teeksin seda raske südamega just lapse tulevikule mõeldes.

Suur tänu vastuse eest ette!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Internetist on leitav küll elatise väljamõistmise hagi blankett, kuid minule teadaolevalt isaduse tuvastamiseks hagi blanketti ei ole. Reeglina koostataksegi hagiavaldused iga kaasuse jaoks eraldi, vastavalt seaduses sätestatud nõuetele ja selleks võib olla vajalik ka õigusnõustaja abi kasutamine.

Kui esitada üks hagi isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks, siis tõepoolest ei tule hagilt riigilõivu tasuda. Kui esitada eraldi ainult isaduse tuvastamise hagi, siis tuleb hagilt tasuda riigilõivu 40 eurot.

Hagiavalduse saab esitada kohtule elektrooniliselt, nii digiallkirjastatuna kohtu e-posti aadressile saates kui ka läbi veebikeskkonna www.e-toimik.ee

Jah, lapsel on täisealiseks saanuna õigus ka ise nõuda kohtu kaudu isaduse tuvastamist ja õpingute ajaks elatise väljamõistmist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse isa peab ikka elatist mulle maksma kui laps viibib hetkel erikoolis, laps 14-aastane ja elab minuga?03.06.2020

Tere
Kas lapse isa peab ikka elatist mulle maksma kui laps viibib hetkel erikoolis, laps 14-aastane ja elab minuga?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui alaealise lapse püsiv elukoht on Teie juures ja Teie kanda on kõik lapse ülalpidamiskulud, siis on lapsest lahus elaval vanemal kohustus tasuda Teile nende kulude katteks elatist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas oleks üldse mingit võimalust last ema juurest isa juurde saada ning mis tõendeid selleks vaja oleks ja mis selleks teha?03.06.2020

Mida ja kuidas toimida kui ema manipuleerib laste kaudu raha saamiseks isegi kui elatisrahad makstud. Laste isa töötab soomes ning eelnevalt enne eesti tulekut oli lepitud kokku, et lapsed saavad isa juures olla kaks nädalat. Kui isa eestisse jõudis oli jutt juba teine ning laste ema oli nõus ainult nädalaga. Isa andis järele ning oli samuti siis nädalaga nõus aga juba neljandal päeval tuli ema jutuga, et tahab lapsi tagasi. Põhjusel, et laste isa ei maksnud teise poole kuu alimente kohe ära kuna lapsed olid temaga. Nimelt on nii, et laste isa maksab kuu algul 270 eurot ning ka kuu lõpus 270 eurot, et kindlustada laste toimetulek. Kuna on teada, et laste ema ei panusta 100% ega ka teadaolevalt ei käi tööl. Kuidas sellises olukorras toimima peaks? Lapsed said kaasa antud emale ega tekitatud probleemi isa poolt. Kõik kokkulepped on näha kirjalikult.
Ning teadaolevalt ja ka paistab välja, et lastel tehakse vahet. Kui on ainult jutt ning tean, et kohtus ei piisa ainult jutust ning on tõendeid vaja selleks, et saaks ühe lapse enda juurde elama. Nimelt poisi keda siis väga laste ema poolt ei hoita. Kas oleks üldse mingit võimalust last ema juurest isa juurde saada ning mis tõendeid selleks vaja oleks ja mis selleks tegema peaks? Laste isa on korralik, käib tööl. Muretseb ka lisaks alimentidele telefone ja muud elektroonikat.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanemad omavahel laste elukorralduses kokkuleppele ei saa, siis tuleks esimeses järjekorras pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Kui ka tema vahendusel vanemad omavahel kokkuleppele ei jõua, on võimalik pöörduda vastava avaldusega kohtu poole laste hooldusõiguses muudatuste tegemiseks (ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks).

Kahjuks ei ole Te kirjeldanud, kui vanad on lapsed - kindlasti arvestatakse ka lapse enda arvamust, suuremate laste puhul on nende arvamusel rohkem kaalu. Vanem, kes soovib saada lapse viibimiskoha osas hooldusõigust, peab kohtule tõendama, et ta on nii vaimselt kui ka majanduslikult võimeline last kasvatama, tal on lapsega lähedased suhted ja ka laps soovib seda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas eksmehe laenuvõla tõttu on pangal õigus müüa minu kodu?02.06.2020

Tere,
Abielu ajal võttis mees laenu (mina ei olnud kaaslaenaja) ja tagatiseks sai ühisomandis olev maja. See jäi vara jagamisel (notaris, lepinguga) mulle. Peale vara jagamist ka lahutasime. Laenu maksis mees edasi. Nüüd ütles, et tal raha vähe ja enam ei maksa seda laenu. Et mingu maja sundmüüki. Kas nii saabki? Et siis mina pean välja kolima? Mis õigused mul on temalt nõuda, et ta laenu maksaks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ma mõistan, et olete sõlminud abieluvara jagamise lepingu, millega saite kinnistu ainuomanikuks, samas pangalaenu tasujaks jäi kokkuleppe kohaselt endine abikaasa ja laenu tagatisena on seatud majale hüpoteek. See on keeruline olukord, sest pangalaenu tasumata jätmisel tekib tõepoolest olukord, kus pank võib laenulaepingu üles öelda. Kindlasti tuleks endise abikaasaga olukorda arutada ja üritada leida üheskoos lahendus, mis tagaks Teile elukoha säilimise.

Samas eeldaks konkreetsema nõu andmine kindlasti ühisvara jagamise lepingu ülevaatamist, täpsustamaks poolte õigusi ja kohustusi sellises olukorras.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saab hakata minult elatist nõudma, kui lapse võttis enda nimele üks teine mees ja temalt on nõutud ka elatist?02.06.2020

Tere. On laps ühe kunagise naisega aga lapse võttis oma nimele üks teine mees ja temalt on nüüd kohtu kaudu alimendid ka sisse nõutud. Küsimus nüüd selles, et kui lapse ema peaks järsku ümber mõtlema ja tahtma ikkagi minult hakata elatisraha nõudma, siis kas tal oleks see võimalik? Oleks tal õigus nõuda DNA testi vms?

Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohtu kaudu on võimalik elatist nõuda vaid mehelt, kes on kantud isana lapse sünnitunnistusele. Seega antud olukorras ei ole Teil lapse suhtes ülalpidamiskohustust, vaatamata sellele, et olete lapse bioloogline isa.

Iseenesest on lapse emal õigus isaduse vaidlustamiseks, kuid vaidlustamise tähtaeg võib olla lõppenud - isadust on võimalik vaidlustada ühe aasta jooksul alates vastavatest asjaoludest teadasaamisest. Kui lapse emale oli juba lapse sündides teada, et isaduse omaks võtnud mees ei ole lapse isa, lõppes tema jaoks isaduse vaidlustamise tähtaeg lapse 1-aastaseks saamisel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand