Perekonnaõigus
Küsimus: Kui ehitasime abikaasaga koos maja tema kingitusena saadud maatükile, kas mul on siis ka majale mingit õigust?09.11.2023
Tere!
Abikaasale kingiti 2007. aastal maatükk, millele ehitasime abielu ajal maja. Kas maja, mille ehitasime ühiselt, on ühisvara ja kuidas toimida? Pidin juulikuu lõpus majast lastega välja kolima ja endale uue elamise otsima. Abikaasa väidab, et maja kuulub ainult temale: tema ehitas, tema maksab laenu ja makse. Laenu maja ehitamiseks võttis abikaasa ja maja kuuluvat hoopis pangale. Minul ei ole mingeid õigusi.
Olen asja uurinud ja küsinud paarist kohast. Vastusteks on olnud: et abikaasa peab pool maja rahast mulle maksma või uue elamise aitama muretseda. Või siis, kas maja kuulubki ainult abikaasale ja minul/lastel sellele õigust ei ole?
Suured tänud!
Abikaasale kingiti 2007. aastal maatükk, millele ehitasime abielu ajal maja. Kas maja, mille ehitasime ühiselt, on ühisvara ja kuidas toimida? Pidin juulikuu lõpus majast lastega välja kolima ja endale uue elamise otsima. Abikaasa väidab, et maja kuulub ainult temale: tema ehitas, tema maksab laenu ja makse. Laenu maja ehitamiseks võttis abikaasa ja maja kuuluvat hoopis pangale. Minul ei ole mingeid õigusi.
Olen asja uurinud ja küsinud paarist kohast. Vastusteks on olnud: et abikaasa peab pool maja rahast mulle maksma või uue elamise aitama muretseda. Või siis, kas maja kuulubki ainult abikaasale ja minul/lastel sellele õigust ei ole?
Suured tänud!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abikaasale kingitud maatükk võis küll olla tema lahusvara, kuid asjaolu, et abielu ajal on sellele ehitatud maja, on ilmselgelt maatüki väärtust märkimisväärselt tõstnud. Selle väärtuse kasv võiks olla käsitletav ühisvarana, andes Teile õiguse õiglase hüvitise saamiseks. Laen on samuti käsitletav ühise kohustusena, kuivõrd seda kasutati perekonna ühistes huvides - kodu ehitamiseks.
Konkreetse lahenduskäigu ja hüvitise suuruse arvutamiseks peaks asjaolusid täpsemalt uurima, seda hetkel esitatud kirjelduse pinnalt kahjuks teha ei ole võimalik.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas vormistada vara müük ja raha võrdselt jagada, kui enne olime varalahususe vormistanud aga olukord on muutunud mehe äri probleemide tõttu?06.11.2023
Tere!
Septembri alguses meil mehega oli sõlmitud abieluvaraleping ja kõik meie ühisvara (2 korterit mis oli ostetud abielu jooksul pangalaenuga, üks korter juba ostetud välja) oli registreeritud minu lahusvaraks, mees loobus suuremas osas oma varast. Nüüd mehel on probleemid äriga ja arvatavasti ta peab isiklikult vastutama. Sain aru, et meie abielulepingu saab kergesti annulleerida, kuna vara jaotatud ebaõiglaselt. Nüüd tahame vara müüa ja raha jagada võrdselt omavahel. Kas saab kuidagi selle tehingu notariaalselt fikseerida? Tahame, et edaspidi meil oleks kehtiv lahusvaraleping, lihtsalt soovime seda lepingut õiglaselt teha ja meie vara (raha vara müügist) jagada meie vahel õiglaselt (võrdselt).
Küsimus:
1. Kuidas saab selle tehingu notariaalselt vormistada? (vara müük ja raha jagamine). Tahame, et edasi meil oleks ka lahusvara leping kehtiv. Kas sel juhul minu 50% korteri müügist raha ei saa kuidagi minu kontolt arestida minu mehe võlgade pärast?
2. Kuidas tulevikus saan endale korteri osta (kui mehel on võlg ja kohtutäitur näiteks)? Kas selleks peab olema vormistatud abielulahutus? Või piisab kehtiva lahusvaralepingu?
Tänan!
Septembri alguses meil mehega oli sõlmitud abieluvaraleping ja kõik meie ühisvara (2 korterit mis oli ostetud abielu jooksul pangalaenuga, üks korter juba ostetud välja) oli registreeritud minu lahusvaraks, mees loobus suuremas osas oma varast. Nüüd mehel on probleemid äriga ja arvatavasti ta peab isiklikult vastutama. Sain aru, et meie abielulepingu saab kergesti annulleerida, kuna vara jaotatud ebaõiglaselt. Nüüd tahame vara müüa ja raha jagada võrdselt omavahel. Kas saab kuidagi selle tehingu notariaalselt fikseerida? Tahame, et edaspidi meil oleks kehtiv lahusvaraleping, lihtsalt soovime seda lepingut õiglaselt teha ja meie vara (raha vara müügist) jagada meie vahel õiglaselt (võrdselt).
Küsimus:
1. Kuidas saab selle tehingu notariaalselt vormistada? (vara müük ja raha jagamine). Tahame, et edasi meil oleks ka lahusvara leping kehtiv. Kas sel juhul minu 50% korteri müügist raha ei saa kuidagi minu kontolt arestida minu mehe võlgade pärast?
2. Kuidas tulevikus saan endale korteri osta (kui mehel on võlg ja kohtutäitur näiteks)? Kas selleks peab olema vormistatud abielulahutus? Või piisab kehtiva lahusvaralepingu?
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuivõrd mõlemad korterid kuuluvad hetkel Teie lahusvara hulka, siis on Teil võimalik need võõrandada ostu-müügitehingu alusel ja vastavas lepingus on seejuures võimalik kindlaks määrata, et müügitulu laekub võrdsetes osades Teie ja abikaasa pangakontodele. Tingimused tuleb muidugi eelnevalt läbi arutada ka krediidiasutusega (Teie kirjelduse alusel on üks korteritest koormatud pangalaenuga). Teile laekunud müügitulu arestimiseks alus puudub.
Abieluvaralepinguga on Teil võimalik lõpetada senine ühisvara varasuhe ja määrata edasiseks vararežiimiks varalahususe varasuhe. Varalahususe korral olete abikaasadena majanduslikult üksteisest sõltumatud - kui ostate endale korteri, on igal juhul tegemist Teie lahusvaraga, sama kehtib abikaasa suhtes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui laste isa lahkus kodunt mitu kuud tagasi ja nüüd paigaldas meie kaasomandis maja kinnistule kaamera, ma ei tea mida ta jälgib?12.10.2023
Tere,
Laste isa lahkus kodust 9 kuud tagasi. Maja, milles mina ja lapsed elame, on kaasomandis. Eile tuli ja paigaldas kinnistule kaamera. Ei andnud ma luba. Ei ole minul ei juurdepääsu ega infot millist kohta see filmib.
Hetkel tunnen, et minu privaatsust rikutakse sellega väga tugevalt. Kuna ei taha väga majast väljagi minna. Sest ei tea mida ja millal ta jälgib. Kodus on 3 alaealist last.
Laste isa lahkus kodust 9 kuud tagasi. Maja, milles mina ja lapsed elame, on kaasomandis. Eile tuli ja paigaldas kinnistule kaamera. Ei andnud ma luba. Ei ole minul ei juurdepääsu ega infot millist kohta see filmib.
Hetkel tunnen, et minu privaatsust rikutakse sellega väga tugevalt. Kuna ei taha väga majast väljagi minna. Sest ei tea mida ja millal ta jälgib. Kodus on 3 alaealist last.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kaasomandit peaksid kaasomanikud valdama ja kasutama kokkuleppel - ka turvakaamera paigaldamine peaks toimuma poolte kokkuleppel.
Andke veelkordselt teisele kaasomanikule teada, et Te ei ole nõus turvakaamera olemasoluga ja paluge kaamera eemaldada. Juhtige tema tähelepanu ka sellele, et kui ta ei ole nõus kaamerat ise eemaldama, teete seda Teie (tooge seejuures välja ka konkreetne kuupäev, milliseks ootate turvakaamera eemaldamist).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abielu ajal abikaasale kantud summasid igapäevaste kulutuste katteks on võimalik abielulahutuse korral tagasi nõuda?05.10.2023
Tere,
Kas abielu ajal abikaasale kantud summasid igapäevaste kulutuste katteks on võimalik abielulahutuse korral tagasi nõuda?
Kas abielu ajal abikaasale kantud summasid igapäevaste kulutuste katteks on võimalik abielulahutuse korral tagasi nõuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abikaasadel on vastastikune kohustus pidada oma töö ja varaga perekonda ülal, seejuures eeldatakse, et kui üks abikaasa teeb perekonna hüvanguks suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, ei ole tal õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatu eest hüvitist.
Igapäevakulutuste katteks kantud rahasummasid võib kahtlusteta käsitleda kui perekonna huvides tehtavaid kulutusi ja olenemata konkreetsete panuste suurusest, ei ole lahutuse korral alust neid rahalisi vahendeid tagasi nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa peab kandma lapsega seotud kulusid ka veel enne lapse sündi?20.06.2023
Tere
Kas lapse isa on kohustatud maksma ka ülalpidamiskulusid enne lapse sündi või kuna oleme lahus või jääb see vaid minu kanda.
Olen 6. kuud rase ja lapse isa pole panustanud lapse jaoks katma kulusid mis on lapse tulekuga seotud.
Kas lapse isa on kohustatud maksma ka ülalpidamiskulusid enne lapse sündi või kuna oleme lahus või jääb see vaid minu kanda.
Olen 6. kuud rase ja lapse isa pole panustanud lapse jaoks katma kulusid mis on lapse tulekuga seotud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 111 lõike 1 kohaselt on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat peale lapse sündi. Minu hinnangul kätkeb lapse ema ülalpidamiskohustus ka lapse isa rahalist panust tulevikus sündiva lapsega seotud kulutuste kandmisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas toimida kui laps soovib elada vanemaga, kellel ei ole otsustusõigust tema elukoha suhtes?08.06.2023
Tere!
Ühele vanemale on mõistetud kohtuotsusega lapse puhul otsustusõigus elukoha määramise osas 2014 aastal. Laps on seni elanud selle vanemaga, aegajalt ka teise vanema juures. Hooldusõigus on ühine. Kuna suhted on jällegi halvenenud ning laps soovib elada vanemaga, kellel ei ole otsustusõigust elukoha suhtes, siis kuidas edasi toimida? Kas esitada kohtusse uus hagi otsustusõiguse osas või peab arvesse võtma eelmise kohtuotsuse ning tegema selle põhjal hagi?
Aitäh!
Ühele vanemale on mõistetud kohtuotsusega lapse puhul otsustusõigus elukoha määramise osas 2014 aastal. Laps on seni elanud selle vanemaga, aegajalt ka teise vanema juures. Hooldusõigus on ühine. Kuna suhted on jällegi halvenenud ning laps soovib elada vanemaga, kellel ei ole otsustusõigust elukoha suhtes, siis kuidas edasi toimida? Kas esitada kohtusse uus hagi otsustusõiguse osas või peab arvesse võtma eelmise kohtuotsuse ning tegema selle põhjal hagi?
Aitäh!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Arvestades kohtulahendi aastat, võib eeldada, et laps on juba piisavalt suur, et omada oma elukorralduse osas kindlat seisukohta. Kui laps on otsustanud elama asuda teise vanema juurde ja see asjaolu vanemate vahel erimeelsusi ei tekita, ei olegi põhjust kohtulikult mingisuguseid hooldusõiguslikke muudatusi teha. Otsused lapse elukorralduse osas peaksidki ideaalis toimuma vanemate kokkuleppel.
Kui vanemad ei jõua aga kõnealuse muudatuse osas kokkuleppele, võib tekkida vajadus kohtusse pöördumiseks. Enne seda tuleks aga pöörduda abi saamiseks elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole, kelle kaasabil võiks ikkagi õnnestuda kohtuvälise kokkuleppe sõlmimine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas peaksin käituma olukorras, kus laps ei tunnegi oma isa aga isa nõuab last enda juurde?07.06.2023
Tere. Panin lapse isale alimendid peale, kuid tema nõuab, et laps peab hakkama käima tema juures ja tema vanemate juures, laps saab alles 3-aastaseks, kuid "isa" pole last käinud 12 kuud vaatamas ega ei suhtle temaga, ning lapse isa elab ka teiselpool Eestit. Kuidas peaksin käituma sellises olukorras, kus laps ei tunnegi oma isa aga isa nõuab last enda juurde?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse isal on seadusest tulenev õigus oma lapsega suhelda, seda keelata ei saa ega tohi. Küll aga tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramisel alati arvestada lapse huvidega ja Teie poolt kirjeldatud olukorras tuleb kohtumistega alustada kindlasti tasapisi, esialgu ilmselt oleks põhjendatud ka Teie juuresolek isa ja lapse kohtumistel.
Kui omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu, tasub abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes proovib teid kokkuleppele suunata ja vajadusel selgitab, milline suhtlemiskord vastab enim lapse huvidele. Mõningatel juhtudel osaleb lastekaitsetöötaja ka ise lapse ja isa kohtumistel, kui see on asjaolusid arvestades vajalik.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas majas sees olevad esemed (mööbel, tehnika, pisiasjad) lähevad ka pärimisel jagamisele?31.05.2023
Minu ema päris maja oma ema surma järel 1989.aastal. Selle kohta on seadusjärgne pärimisõiguse tunnistus. Oli veel nõukogude aeg, maa kuulus tol ajal riigile. EV maareformi järel, 1998. aastal sai ta erastada ka majaaluse maa. Selle kohta on olemas kõik kehtivad dokumendid (linnavalitsuse korraldus, maa müügileping märkega, et selle eest tasunud on EVP-des ja kinnistamisotsus selle maatüki kinnistamiseks ema omandisse). Ema maksis maa eest oma tööaastate eest saadud EVP-dega. Dokumendid vaatas advokaat läbi, kõik on kehtivad. Kuna aga aasta varem, 1997.aastal ema abiellus, siis nüüd notari sõnul EV-s kehtiva pärimisseaduse järgi muutus see tagantjärele ühisomandiks. Advokaadi hinnangul on mõtet kohtusse minna ja tugineda sellele, et maaerastamise eest maksis ema enda EVP-dega aga ise kohtulahendeid vaadates ei tundu et see üldse omaks tähtsust. Samuti kas siis majas sees olevad esemed (mööbel, tehnika, pisiasjad) lähevad ka pärimisel jagamisele? Palun teie seisukohta.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Maa erastamist võiks käsitleda maa ostu-müügilepingu sõlmimisega, mille teiseks pooleks on riik. Abielu ajal ostetud, sh erastatud vara muutub ühisvaraks, kui abikaasaga ei olnud just sõlmitud teistsugust abieluvaralepingut.
Alates 01.07.2010 kehtiva PkS § 27 lõike 2 punktide 2 ja 3 järgi on abikaasa lahusvaraks rahalised vahendid, mis kuulusid talle enne abiellumist või mida ta sai abielu ajal kinke või pärandina või vahendid oma lahusvara müümisest, isegi kui see toimus abielu ajal. Sellel seadusesättel pole aga paraku tagasiulatuvat jõudu enne 2010. aastat toimunud maa erastamise tehingute kohta. Seega jääksin Teie kirjelduses esitatud asjaolude pinnalt pigem seisukohale, et tegemist on abikaasade ühisvaraga.
Pärandvara hulka kuuluvad ka majas olevad esemed.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas on võimalik kindlaks teha alaealise lapse isa elukoht ja andmeid kui tegemist on Läti vabariigi kodanikuga?17.05.2023
Tere!
Kuidas on võimalik kindlaks teha alaealise lapse isa elukoht ja andmeid kui tegemist on Läti vabariigi kodanikuga? Et saaksin pöörduda kohtusse elatise välja nõudmiseks. Lapse isa igalt poolt mind ära blokeerinud ja keeldub last omaks tunnistama.
Kuidas on võimalik kindlaks teha alaealise lapse isa elukoht ja andmeid kui tegemist on Läti vabariigi kodanikuga? Et saaksin pöörduda kohtusse elatise välja nõudmiseks. Lapse isa igalt poolt mind ära blokeerinud ja keeldub last omaks tunnistama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtule ei piisa lapse isa e-posti aadressi edastamisest ja kohus soovib saada ka kehtivaid elukohaandmeid, esitage päring Läti politseile. Samuti võite proovida infot saada ühistelt tuttavatelt (kui neid on).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui üks abikaasa abielu ajal loobub oma osast ühises majas, kas siis hiljem on lapse kaudu mingeid õigusi sellele majale?09.05.2023
Tere!
Kui abielu ajal on soetatud ühisvara (maja). Abielu ajal naine loobub oma osast majas. Perel on ka üks ühine laps. Kui nüüd see vanem, kes loobus oma osast, mis on ka notari poolt kinnitatud. Kas naisel on läbi lapse mingeid õigusi veel majale? Kui jah siis millised on tema õigused? Maja laenu maksab mees. Abielu on tänaseks ka lahutatud, pea aasta tagasi.
Kui abielu ajal on soetatud ühisvara (maja). Abielu ajal naine loobub oma osast majas. Perel on ka üks ühine laps. Kui nüüd see vanem, kes loobus oma osast, mis on ka notari poolt kinnitatud. Kas naisel on läbi lapse mingeid õigusi veel majale? Kui jah siis millised on tema õigused? Maja laenu maksab mees. Abielu on tänaseks ka lahutatud, pea aasta tagasi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui üks abikaasadest (naine) on kinkinud oma osa teisele abikaasale (mehele) või on abieluvaralepinguga määratud ühisvaraks olnud maja ühe abikaasale lahusvaraks (s.o mehele), ei näe ma aluseid, mis võiks anda naisterahvale kõnealuse maja osas mingeid (omandi)õigusi.
Laps võib küll maja kunagi isa surma korral pärida (kui isa ei ole otsustanud testamendiga teisiti) ja sealt edasi võivad ema-laps sõlmida maja osas erinevaid kokkuleppeid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand