Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas 13-aastane laps, saab ise otsustada, kelle juures ta elama tahab hakata ja kas tema sooviga arvestatakse?06.03.2017

Tere! Kas 13-aastane (saab varsti 14) laps, saab ise otsustada, kelle juures ta elama tahab hakata ja kas tema sooviga arvestatakse? Siiani pole lapse isa elatist maksnud ja poja eest hoolt kandnud, on olnud pühapäevaisa. Kolisin uue elukaaslasega kokku ja nüüd isa otsustas, et meelitab poja enda juurde elama. Kogu see kolimise draama on päädinud ähvardustega minu ja mu uue elukaaslase suunas. Kui arvan, et lapse isa ei sobi last kasvatama, mida siis ette võtta? Kui vana laps võib üksi elama hakata?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui üks vanematest esitab kohtule avalduse lapse hooldusõiguse osaliseks või täielikuks lõpetamiseks, kuid vähemalt 14-aastane lapse vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu, siis vanema avaldust ei rahuldata, sätestab perekonnaseaduse § 137 lõike 2 punkt 1. Eelöeldust tuleneb, et vähemalt 14-aastasel lapsel on sisuliselt otsustusõigus, kumma vanema juures ta soovib elada. Arvesse võetakse hooldusõiguslikus vaidluses muidugi ka noorema kui 14-aastase lapse arvamust.

Kui vanemad ei saa lapse elukoha osas kokkuleppele, peaks esimeses järjekorras pöörduma vaidluse lahendamiseks elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole ja seejärel, kui kokkulepet ei saavutata, ühise hooldusõiguse lõpetamise avaldusega kohtu poole.

Seadus otseselt ei määratle, kui vanalt võib laps hakata üksinda elama. Enne täisealiseks saamist on lapse vanematel nii õigus kui ka kohustus oma lapse eest hoolitseda, kuid see ei pruugi tähendada tingimata seda, et laps elab vanematega ühe katuse all (või ühega vanematest). Lapse eraldi elamine eeldab seda, et see on lapse huvides ja kõik tema vajadused on kaetud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas õpilaskodus elav 16-aastane on kohe automaatselt eraldi elav isik ja mõlemad vanemad peavad tema kontole elatist maksma?03.03.2017

Tere.
Olen 13 aastat poega kasvatanud üksi ja lahus elav lapseisa on vabatahtlikult toetanud last vastavalt alampalgale. Kohtu kaudu pole ma elatist taotlenud, sest asi toimis ilusasti. Nüüd on poeg 16-aastane ja läks kutsekooli ja asus elama õpilaskodus kuna kool teises linnas ja mille arveid mina maksan.
Nüüd sügisesel tegi lapseisa lapsele eraldi pangakonto ja maksab otse pojale ülalpidamist. Ja nüüd nõuab minult aru, kas mina ikka ka samapalju raha pojale panen. Minul on pojale tehtud juba ammu arve kuhu siis mina kannan raha pojale. Olen öelnud, et mina maksan poja arved ja loomulikult toetan last edasi vahetult nädalalõppudel ja vaheaegadel ja ka rahaga, aga see vastus teda ei rahulda ja nõuab minult arvete väljavõtteid ja konto väljavõtteid. ja tagatipuks ähvardab kohtuga mulle elatis peale panna. Kuna väidab, et õpilaskodus elav laps on eraldi elav isik.
Minu küsimus: Kas õpilaskodus elav 16-aastane on kohe automaatselt eraldi elav isik? Mina ju maksan arved ja kodu on ikka minu juures. Ja kas tal on õigus minu kontode ja arvete väljavõtteid nõuda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Otse alaealise pangakontole elatise maksmiseks peab vanematel olema eelnevalt sõlmitud sellekohane kokkulepe, omavoliliselt lahus elav vanem seda teha ei tohi. Kui Teie maksate lapse ülalpidamisega seotud kulusid, täidate Teie oma ülalpidamiskohustust vahetult, kuid lapsest lahus elav isa peaks oma ülalpidamiskohustust täitma elatist makstes. Seejuures peaks elatist maksma Teie kontole, kuivõrd Teie kanda on lapsega seotud kulud (nagu Teie kirjeldusest aru saan).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas nõuda naiselt osa korteri kulude hüvitamist, kuna mina pidin kuni müügini korteri eest maksma?03.03.2017

Olin abielus ja korter ühisomandis, müüsin korteri maha naise nõusolekul, kuid me ei elanud koos enam juba 4 kuud, naine lahkus teise mehe juurde. Aga maksud maksin mina seal, elekter, vesi, küte, prügi vedu. Kas on võimalik nõuda sisse pool summat naiselt. Arved olemas. Korteri pärast lahku läksimegi, kuid panga laen minu nimel ja mina maksin laenu, mis oli võetud 10 a peale. Ja muidugi tekitas naine selle korteriga veel kahju, kuna kehvas kohas ja müük oli odavalt. Kas on mingeid seaduseid tekitatud kahjule.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui peale abielu lahutamist tuli kõik ühisomandi ülalpidamisega seotud kulutused Teil üksinda kanda, on Teil võimalik nõuda hüvitist poole ulatuses kantud kuludest. Kui endine abikaasa sellega ei nõustu, on Teil võimalik nõuda hüvitist kohtu kaudu, esitades kohtule vastava hagiavalduse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas lahutuse käigus nõuda naiselt osa raha tagasi, mille meie vanematel laenasime?03.03.2017

Tere.
Abielu ajal võetud minu vanematelt laenu umbes 3850 eurot. Nüüd lahutusega ei suvatse naine sellest välja teha. Tema ema ostis asju ja sai tagasi. Kas mul oleks õigus sealt tagasi saada pool. Kuidas toimida edasi.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui perekonna huvides võetud laen on võetud abielu ajal ja ka tagastatud abielu ajal, puudub alus teiselt abikaasalt hüvitise nõudmiseks.

Kui laen on võetud abielu ajal, kuid pole veel tagastatud, on tegemist abikaasade ühise kohustusega ja abikaasad vastutavad laenu tagastamise eest võrdselt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu peaksin pöörduma, kui saan lapse isa nõusse ja sooviks vormistada ainuhooldusõiguse?02.03.2017

Tere
Sooviksin oma kahele lapsele 10a ,11a ainuhooldusõigust, et otsustada kõike (reisimine, elukoht, nimi jne). Oleme elanud 7a Rootsis ning isa elab Eestis. Isa ei tunne laste vastu huvi. Kuhu ma peaksin pöörduma et taotleda ainuhooldust Rootsis, kus lapsed elavad. Või saan ka Eestis?
Ja kuhu ma lapse isaga pöörduma peaksin, kui isa nõusolek on olemas?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina tuleb hooldusõiguslikud küsimused lahendada laste elukohariigi kohtus. Antud juhul on selleks pädev Rootsi kohus. Soovitan Teil õigusabi saamiseks pöörduda Rootsis perekonnaõiguse valdkonnas tegutseva juristi/advokaadi poole, kes saab Teid aidata dokumentide koostamisel ja kohtus esindamisel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on seadusega kindlaks määratud lapse elatisraha suurus või lähtub see konkreetse pere majanduslikust seisust?02.03.2017

Mees soovib kiiresti lahutada 28 aastat kestnud abielu. Meil on lisaks kahe täiskasvanud lapse üks alaealine laps. Kuid veel ka maja, korter, auto, firma ning laenud. Kuidas oleks kõige mõistlikum seda teha? Kas vastastikusel kokkuleppel (kuigi mina lahutust ei soovi) või minna kohtusse? Mida viimane endaga kaasa toob? Olen olnud pikalt lapsega kodus, teinud kodus tööd (meie firmas), praeguse seisuga ametlikult töötu.
Kas on seadusega kindlaks määratud lapse elatisraha suurus või arvestatakse seda konkreetse pere majandusliku seisu järgi? Missugused on minu õigused elatisraha saamise osas? Isa hoolib väga lapsest, kuid emana olen võtnud suurema rolli kasvatuses enda peale. Laps soovib jääda oma koju, käia oma koolis ja olla oma sõpradega. Ja nii minagi.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohtule tuleks alati eelistada omavahel kokkuleppele jõudmist. Abielu on mõistlik lahutada poolte kokkuleppel perekonnaseisuametis, sest kohus lahutab abielu igal juhul, olenemata sellest, et üks abikaasadest seda ei soovi. Samuti on mõistlik jagada ühisvara poolte kokkuleppel, sest kohus jagab ühisvara vastavalt seadusele, kuid omavahelises kokkuleppes on võimalik abikaasade osade võrdsuse põhimõttest ka kõrvale kalduda.

Alaealise lapse elatisraha suurus oleneb lapse vajaduste suurusest, kuid ei tohiks olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise suuruse leidmiseks tuleb kokku arvutada kõik lapse ülalpidamiseks tehtud kulutused ühe kalendrikuu jooksul ja jagada kogusumma vanemate vahel pooleks, sest mõlema vanema kanda peaks üldjuhul jääma pool lapse ülalpidamiskohustusest.

Lahutatud abikaasal on õigus saada teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist siis, kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas. Samuti on õigus ülalpidamisele siis, kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda (õigus ülalpidamisele on sellisel juhul kuni lapse 3-aastaseks saamiseni).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui isa maksab elatist rohkem kui kohtuotsusega ette nähtud, kas seda on võimalik lugeda siiski ettemaksuks?02.03.2017

Tere

19.02.2013 vastasite sellele küsimusele ilma viideteta seadusesätetele või kohtulahenditele elik avaldsite oma arvamust.

Perekonnaseaduse § 100. Ülalpidamise andmise viis lg (4) ütleb:
Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Selle sätte järgi on makstav elatis igal juhul ettemaks.

Seadusest saan ma aru nii, et elatis peab igal juhul olema makstud enne, kui saabub see kuu (ehk kalendrikuu), kus elatisena ettenähtud vahendeid kasutatakse. Ma ei osanud kuskilt välja lugeda, et elatisena käsitletakse ainult seda summat, mis on laekunud vahetult kalendrikuule (ehk elatise kasutamise kuule) eelneval kuul.

Kuna juriidika pole minu igapäevane leib, siis ei osanud ka kõiki kohtulahendeid läbi otsida, aga silma jäi kaks lahendit, kus oli teemaks ka enammakse- 2-14-56567 ja 2-15-11854.

Kummalgi juhul ei öelnud kohus, et sellist asja nagu ette makstud või enammakstud elatist ei ole olemas. Esimesel juhul kohus arvestas elatise ettemakset. Seal oli muidugi nüansiks asjaolu, et pooled olid sellest enne rääkinud, kuigi kohtus üritas elatise nõudja sellest läbirääkimisest taganeda. Teisel juhul ei esitatud tõendeid ettemaksu tekkimise kohta. Aga veelkord - kummalgi juhul ei öelnud kohus, et ettemakse elatise puhul on välistatud.

Minu küsimus on, kas vahepealsel ajal (2013-2017) on veel mõnes kohtulahendis käsitletud elatise ettemaksu/enammakset?
Kui jah, siis palun viidet.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui elatis on kohtu poolt välja mõistetud, tuleb elatist tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele ehk kindlaksmääratud summas ja kindlaksmääratud kuupäeval. Elatise eesmärgiks on tagada lapsele regulaarselt rahalised vahendid igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kui elatist makstakse mingil perioodil rohkem kui kohtuotsusega ette nähtud ja seejärel makstakse vähem/ei maksta üldse, on minu hinnangul eesmärk täitmata ja kohtuotsust rikutud. See ei kehti juhul, kui vanemad on sõlminud sellekohase kokkuleppe.

Olen arvamusel, et vastus Teie küsimusele sõltub paljudest asjaoludest – tähtsust omab näiteks asjaolu, kas vanematel on kokkuleppe elatise ettetasumise kohta, samuti see, millise selgitusega on kohtuotsusest enammakstud elatis tasutud. Samuti peab selle küsimuse käsitlemisel eristama olukorda, kas elatist tasutakse omavahelisel kokkuleppel vabatahtlikult, nagu Teie poolt viidatud kohtulahendis 2-14-56567, või on elatise maksmise tingimused kindlaks määratud kohtulahendi alusel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas nii võib, et elatist maksta suurem summa korraga ja siis ülejäänud kuudel proportsionaalselt vähem?28.02.2017

Tere
Isik on nõus tasuma lapse elatisraha. Ta tegi ühe suurema ülekande, kuna rahalised vahendid seda hetkel võimaldasid ning ülejäänud puudujääva summa on ta jaganud 12 kuu peale ära ning tasub iga kuu. Ehk siis aasta kokkuvõttes saab kõik ülekanded tehtud.
Kas selline maksmise viis on arvestatav?

Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

PkS § 100 lõige 3 sätestab, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Seega, kui vanemad lepivad kokku, et ülalpidamist antakse Teie poolt kirjeldatud viisil, on elatise maksmiseks kohustatud vanem on ülalpidamiskohustuse korrektselt täitnud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui tõenäoline on, et lapse bioloogilise isa hooldusõiguse saaks kohtu kaudu määrata kasuisale, kes tegelikult last kasvatab?28.02.2017

Olen lapse isast elanud lahus juba 3 aastat. Kohtu kaudu on määratud, et lapse isa maksab lapsele elatist, olen pöördunud ka kohtutäituri poole ning lapse isa varjab oma tulusi ning laps elatist ei ole 3 aasta jooksul kordagi saanud. Laps ja isa kohtuvad regulaarselt. Asjaga on kursis ka sotsiaaltöötajad, oleme üritanud asju arutada lastekaitse töötaja kaudu ja sõlmida suhtluskorra leppeid, kuid lapse isa ei ole koostööaldis ja nõuab, et laps oleks nädal ühe vanema juures ja nädal teise juures. Sotsiaaltöötajad ja lapse psühhiaater arvavad, et see on lapse vaimsele tervisele kahjulik. Lapse isa elab ise oma vanemate juures. Ise olen hetkel vahepeal abiellunud ja ootan last, olen akadeemilisel puhkusel ja hetkel püsivat tööd ei ole (aeg-ajalt töölevõtulepinguga tööotsad). Soovin uurida, et kui tõenäoline on, et lapse bioloogilise isa hooldusõiguse saaks kohtu kaudu määrata kasuisale, kes tegelikult täidab koos minuga lapsega seonduvaid kohustusi (viib last arstile kui, ravikulud, lasteaiamaks, riided söögiraha jne kõik lapsega seonduv). Põhjuseks oleks siis pere majanduslikud küsimused ja ka kasuisa õigus teha lapsega seonduvaid otsuseid (tervise ja haridusega seotuid). Lapse bioloogiline isa ei andnud ka nõusolekut lapse sissekirjutuse osas kuigi laps on kogu aeg elanud minuga ja elukoht on lapse isale teada. Seadusest lähtuvalt sain siiski rahvastikuregistris muudatuse ära teha (nõusolekut pole vaja kui see on lapse huvides). Hetkel ei saa ette võtta ka perereisi (kuigi laps sooviks seda) kuna lapse bioloogiline isa ei anna selleks nõusolekut. Lapse bioloogilisest isast lahkumise põhjus oli vägivald nii lapse kui minu vastu kuid kahjuks jäi see tõendamata, hetkel on alles suur hulk sõimu ja ähvardusi sisaldavaid e-kirju, kas kohus ka neid arvestaks? Kui kulukaks võiks selline pöördumine kohtu poole minna ja mis oleks tõenäoline lahendus? Kas oskate soovitada mõnda advokaati, kes saaks aidata see tee läbida?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse hooldusõigus kuulub lapse vanematele ja seda ei ole võimalik üle anda kolmandatele isikutele. Teie abikaasa omandaks lapse suhtes vanemlikud õigused ja kohustused vaid siis, kui ta lapse lapsendaks, kuid selleks on (üldjuhul) vajalik lapse mõlema bioloogilise vanema nõusolek. Kui laps isaga regulaarselt suhtleb, ei ole lapse isa sellest tõenäoliselt huvitatud.

Antud juhul võiks lahenduseks olla ühises hooldusõiguses muudatuste tegemine – kui Teie olete lapse alaline kasvataja, võiks olla põhjendatud Teile osaliselt hooldusõiguse üleandmine, näiteks lapse elukoha-, huvialade- ja kooliküsimuses. Kui kohus Teie avalduse rahuldab, oleks Teil võimalik otsustada eeltoodud küsimusi iseseisvalt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatisraha suureneb seoses miinimumi muutusega, kui kiirmenetlusega on mõistetud välja 179 eurot?28.02.2017

Pöördun Teie poole tegelikult oma elukaaslase murega. Nimelt on minu elukaaslasel laps, kellele ta maksab igakuiselt elatist 179 eurot, mis on välja mõistetud kiirmenetlusega. Mure on tegelikult selles, kuna sellest aastast elatusmiinimum tõusis 235 euroni siis lapse ema ka seda praeguseks nõuab. Hagi on algatatud. Asi on selles, et minu elukaaslane maksab iga kuu lapsele 179 eurot pluss lapsele haridus kindlustust 25 eurot ja tema palk on 511 eurot kuus. Kuna elame Saaremaal siis suurema palgaga töökohta ei ole võimalik saada. Ka minul on 2 last, kes elavad meiega koos (elukaaslane ei ole laste isa). Tahtsingi küsida, kas mingigi võimalus on, et elukaaslane ei peaks hakkama maksma praegust elatusmiinimumi ja saab edasi maksta 179 eurot kuus? Või ei ole sellest pääsu? Nimelt asi ka selles, et see elatusraha ei jõua lapseni. Lapse ema kasutab seda enamasti enda vajaduste peale, juuksepikendused, geelküüned, ripsmepikendused jne.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina mõistab kohus miinimumsuuruses elatisraha välja, vaid väga kaalukatel asjaoludel on võimalik elatisraha vähendamine alla kehtiva miinimummäära. Kui Teie elukaaslasel on vaid üks ülalpeetav laps, siis tõenäoliselt suurendab kohus lapsele makstava elatisraha miinimumsuuruseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand