Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Milliseid otsuseid võivad vanemad oma alaealise last ootava tütre otsuste juures teha?30.08.2017

Tere.

Minu mure on selles, et meie alaealine laps on rase. Arst seletas talle, et ta ei pea vanematega oma otsust läbi rääkima, aga vanemad on kohustatud teda endiselt üleval pidama, mis mõjutas otseselt tütre otsust laps sünnitada. Lapse isa on täisealine noormees, kes soovib ka last saada, aga tal puudub kindel töökoht, samuti pole poisi vanematel vahendeid noorte aitamiseks lapse kasvatamisel. Meie abikaasaga ei poolda noorte otsust.
Milliseid otsuseid meie alaealise tütre vanematena võime teha tütre soovile vaatamata ning millised kohustused kaasnevad kõigile osapooltele, enne ja peale väikese ilmakodaniku sündi?

Ette tänades
murelikud vanemad

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui tütar soovib lapse sünnitada, ei saa keegi teda raseduse katkestamiseks kohustada.

Lapse isal on kohustus Teie tütart ülal pidada 8 nädalat enne lapse sündi ja 12 nädalat peale lapse sündi. Samuti on tal õigus saada lapse isalt ülalpidamist kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, kui ta ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel või lapse eest hoolitsemise tõttu võimeline ennast ülal pidama. Kui isa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapse emale ülalpidamist enda tavapärast ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist isikud, kes on seda kohustatud tegema järgmisena.

Teil on samaaegselt eelnimetatuga igal juhul kohustus oma alaealise lapse ülalpidamiseks. Kui tütar saab täisealiseks, on tal õigus oma vanematelt ülalpidamist nõuda vaid õppimise või abivajaduse korral, kuid alaealise lapse suhtes lasub vanematel igal juhul ülalpidamiskohustus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas oleks võimalik teha nii, et ainult emal oleks lapsehooldusõigus?28.08.2017

Laps sündis Norras ja on registreeritud Norras. Kuid tal on Eesti kodakondsus. Lapse isa ähvardab, et läheb Norras kohtusse, et ma viisin lapse riigist välja ilma tema loata ja soovib lapse Norra viia. Ta ei anna mulle luba, et ma saaksin lapse Tallinnas registreerida. Ilma selleta ma isegi ei saa last lasteaeda kirja panna. Alimente ta ei maksa. Siis kui ta tahab last näha ja me kohtume temaga, ta kogu aeg ähvardab mind, solvab, lööb. Karjub ja kasutab selleks kõikvõimalikke sõnu, isegi siis kui laps on minu käes. Paar korda oli nii, et ta lõi mind ja laps sai ka pihta. Ma soovin kolida teise linna, kuid lastekaitse ütles, et ma ei saa seda teha. Tundub, et minul, nagu emal, pole üldse mingit õigust. Kas ma pean edasi elama nii ja kannatama? Politseis ma ei saa midagi tõestada, kuna minu näol pole jälgi sellest, et ta lõi mind. Lisaks sellele ta suitsetab kanepit (narkootikumid).
Ma ei taha, et sellinne isa suhtleks minu lapsega. Kas on võimalik teha, et ainult minul oleks hooldusõigus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanematel ei õnnestu ühist hooldusõigust üksmeeles teostada, on võimalik kohtult taotleda, et kohus annaks ühele vanemale lapse hooldusõiguse osaliselt/täielikult üle. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus ja põhjendada oma väiteid.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saaksin vabaneda elatise maksmiset, kui ma pole lapse lihane isa, kuid nimi on sünnitunnistusel?28.08.2017

Tere.
Lahutasime abikaasaga (lapse emaga) kuid ühiseid lapsi meil pole, küll aga olen lapse sünnitunnistusel kirjas. Kas on õigust nõuda minult lapse elatisraha (alimendid)? Ning kui hagi avaldus on sisse antud siis kas aitab DNA testi tegemine tõestamaks, et ma pole lapse lihane isa? Või üldse kas minul on mingisuguseid õigusi keelduda maksmisest ja kuidas selles olukorras üldse käituda.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui olete kantud lapse sünnitunnistusele, on Teil lapse suhtes ülalpidamiskohustus.

Isadust on võimalik kohtu kaudu vaidlustada, kuid vaidlustamise tähtaeg on 1 aasta alates vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest. Näiteks kui Te olite juba lapse sündimise hetkel teadlik, et tegemist ei ole Teie bioloogilise lapsega, lõppes isaduse vaidlustamise tähtaeg lapse 1-aastaseks saamisel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas omal ajal määratud elatismiinimum tõuseb automaatselt või peaksin uuesti kohtusse pöörduma, et tänast miinimumi saada?28.08.2017

Tere. Minu kahe lapse isale on määratud elatisraha miinimum, viimane aastal 2010, mis omal ajal oli 139€. Elatisraha miinimum on aga praeguseks tõusnud, kas omal ajal määratud miinimum tõuseb automaatselt või ma peaksin uuesti kohtusse pöörduma, et seda miinimumi saada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohtulahendiga on elatis välja mõistetud konkreetse summana, tuleb elatise suurendamiseks uuesti hagiga kohtu poole pöörduda. Kui aga kohtulahendi kohaselt on elatise suurus seotud alampalgaga, suureneb makstav elatis automaatselt alampalga muutumisel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vastab tõele, et lepitusmenetlus tuleb läbi viia 60 päeva jooksul avalduse esitamisest arvates?28.08.2017

Tere,

kohtule sai esitatud avaldus lepitusmenetluse algatamiseks. Avaldus võeti menetlusse ning sellest on möödas juba peaaegu 3 kuud. Kas vastab tõele, et lepitusmenetlus tuleb läbi viia 60 päeva jooksul avalduse esitamisest arvates? Kui see vastab tõele ja kohus ei ole ettenähtud aja jooksul asja lahendanud, siis mida selle olukorraga peale hakata?

Tänud ette vastamast!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Tõepoolest TsMS § 563 lõige 9 sätestab, et kohus viib lepitusmenetluse läbi 60 päeva jooksul avalduse esitamisest alates. Siiski võib ette tulla teatud takistusi, mis kohtumenetlust pikendavad, näiteks kohtuniku suvepuhkus. Pöörduge kohtu poole ja paluge infot menetluse seisu kohta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui palju on võimalik küsida lapse jaoks elatisraha, kui lapse isa on sügava puudega ja kuu sissetulek on 371 eurot?23.08.2017

Kui lapse isa on sügava puudega, asub hooldushaiglas ja tema kuu sissetulek on ainult vanaduspension (371,59 eurot), siis kui palju on võimalik küsida lapse jaoks elatisraha?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Üldjuhul oleneb lapse elatisraha suurus lapse vajadustest, kuid samas mõjutab elatisraha suurust ka vanema majanduslik seisund. Antud juhul ei ole tõenäoliselt põhjendatud elatisraha nõudmine suuremas summas kui kehtiv elatismiinimum (2017. aastal 235 eurot) ja võib isegi olla alus elatisraha vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära, oleneb juba kõikidest asjas tähtsust omavatest asjaoludest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui lapsel ei ole bioloogilise isa nime, kas siis on võimalik lapse bioloogilist isa elatist maksma panna?22.08.2017

Tere, mind painab küsimus kui lapsel ei ole bioloogilise isa nime, kas siis on võimalik lapse bioloogilist isa elatist maksma panna?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse isalt on võimalik kohtulikult elatist nõuda vaid siis, kui lapse isa on kantud lapse sünnitunnistusele. Kui lapse sünnitunnistusele isa märgitud ei ole, tuleb kõigepealt kindlaks teha isadus (kas lapse isaga kokkuleppel või kohtu kaudu) ja seejärel on võimalus nõuda kohtu kaudu elatise väljamõistmist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas seda elatise kuud siis lugeda, kas esimesest kuupäevast või poole pealt?21.08.2017

Tere

Kohtuotsusega on määratud alimendid alates 16.03 ja esimese makse tegi lapse isa aprillis. Kohtuotsuses on punkt, et 15. augustiks peab olema makstud elatis perioodi 16.03-15.04 eest. Mina saan asjast aru nii, et ta peab maksma terve kuu eest ja aprillis makstud raha on maikuu eest, lapse isa aga saab teisiti aru. Tema tegi makse perioodi 16.03-30.03 eest ja ütleb, et võlg on tasutud. Kuidas seda kuud siis lugeda kas esimesest kuupäevast või poole pealt ja kumb on asjast valesti aru saanud?

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohtuotsuse sõnastusest saan mina aru selliselt, et elatis tuleb maksta terve kuu kohta (periood 16.03-15.04). Edaspidi tuleb tasuda elatist iga kalendrikuu eest ette.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis samme tuleb astuda ja milliseid pabereid on vaja, et nõuda kohtu kaudu isalt lastele elatist?21.08.2017

Tere

Mis samme tuleb astuda ja milliseid pabereid on vaja, et nõuda kohtu kaudu isalt lastele elatist?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laste isa on märgitud laste sünnitunnistusele, tuleb elatise väljamõistmiseks hagiavaldusega kohtu poole pöörduda. Hagiavalduse blankett on leitav internetis: http://www.kohus.ee/et/hagiavaldus-lapsele-elatise-valjamoistmiseks

Samuti on võimalik elatise väljamõistmine läbi maksekäsu kiirmenetluse, kuid sellisel juhul ei ole võimalik nõuda elatist tagasiulatavalt ega suuremas summas kui 1,5-kordne kehtiv elatismiinimum.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan ülikooli ajaks vanematelt suuremat elatist nõuda?21.08.2017

Tere! Olen 19-aastane noor, kes sügisest suundub edasi ülikooli õppima. 2016 aasta suvest elan iseseisvat elu ning 2016 aasta lõpus sai kohtu kaudu välja mõistetud emapoolne elatis (70 eurot) kompromissiga, millega mind n-ö sunniti nõustuma. Isa maksis juba varasemalt elatist, sest vanemad on lahutatud. Emaga ei saa ma üldse läbi. Elasin eelnevalt (gümnaasiumi ajal) ühikas, mille maksumus oli kuus 20 eurot ja kooli poolt sain odava raha eest ka nädala sees süüa. Ülikooli minnes üürin korterit, sest kuskil on vaja elada ja ka muud kulud on suurenenud. Selle tõttu tahaksin suurendada emapoolset elatist. Tean, et elatist määratakse mulle vastavalt minu kuludele ja pean neid kohtus tõendama. Minu küsimus on aga, et millised dokumendid peaksin ma elatise suurendamiseks ära täitma ja kust ma need leiaksin, et kohtule esitada? Millega ma peaksin veel arvestama, kui tahan kohtusse pöörduda? Kui ma emaga ei saa läbi ega ei suhtle, kas mul on siiski kohustus teda teavitada, et soovin suurendada elatist? Või võin ka kohe otse kohtu poole pöörduda? Kas mul on õigus saada kohtus ka tasuta õigusabi?
Tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kõigepealt üritage kindlasti emaga elatise suurendamise osas kokkuleppele jõuda. Kui kokkuleppele jõuda ei õnnestu, on põhjendatud hagiga kohtusse pöördumine. Selleks tuleb koostada hagiavaldus, millega taotlete elatise suuruse muutmist. Teil tuleb tõendada enda vajaduste suurenemist, esitades seejuures vastavaid tõendeid. Riigilõivu elatise suurendamise hagilt tasuma ei pea.

Kehva majandusliku seisundi korral on Teil õigus tasuta õigusabile, selleks tuleb teha kohtule vastav taotlus. Tasuta riigipoolse õigusabi kohta leiate rohkem infot järgmiselt veebiaadressilt: http://www.riigioigusabi.ee/

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand