Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas pärandit omanud abikaasal on õigus suuremale osale ühisvarast?16.11.2017

Tere!
Abielu sõlmitud 1987 a. Abikaasade vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut. Ühisvaras 4 korteriomandit pluss ühe korteri müügist saadud summa kusjuures algkapitaliks oli ühe abikaasa pärandiks saadud kinnisvara. Kaks korteriomandit on koormatud hüpoteegiga. Kas pärandit omanud abikaasal on õigus suuremale osale ühisvarast? Kuidas hinnatakse ja kes hindab kinnisvara väärtuse? Kuidas jagatakse kohustused?
Kui abikaasad on saavutanud ühise kokkuleppe vara jagamises, kas on võimalik vormistada notariaalne leping nimekirjaga korteriomandite kuuluvuse kohta? Mõttes oli ka vormistada kahele korterile testament laste kasuks, et pääseda kinkelepingust ning korterite jagamisest abikaasade vahel.
Millises järjekorras ja kuidas vormistada? Kas enne lahutada ja siis jagada? Kuidas oleks mõistlikum?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui ühisvara soetamisel on kasutatud ühe abikaasa lahusvara, tuleks seda ühisvara jagamisel arvesse võtta. Kinnisvarale omistavad väärtuse abikaasad ise, vaidluse korral on võimalik tellida kinnisvara turuväärtuse leidmiseks eksperthinnang. Ühised kohustused jagatakse sarnaselt varaliste õigustega abikaasade vahel võrdsetes osades – näiteks kui pooled otsustavad ühisvara võõrandada, tasutakse müügitulust kõigepealt kohustused ja seejärel jagatakse ülejäänud rahasumma abikaasade vahel. Või kui üks abikaasadest soovib kinnisvara enda ainuomandisse saada, võtab ta üle laenukohustuse ja tasub teisele poolele hüvistist (pool kinnisvara turuväärtusest, millest on maha arvatud laenukohustus).

Ühisvara jagamisel on omavaheline kokkulepe alati eelistatum, kui kohtu kaudu ühisvara jagamise nõudmine, sest see arvestab rohkem mõlema poole huvidega ja säästab ebaotstarbekatest menetluskuludest. Kui pooled on jõudnud kokkuleppele, saab notari juures sõlmida ühisvara jagamise lepingu. Samuti saab notari juures vormistada testamendi, kui selleks on soov.

Kõige mõistlikum on vormistada notari juures nii abielu lahutamine kui ka ühisvara jagamine.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kohtutäituril on õigus ära võtta auto kui peres on alaealine?14.11.2017

Tere! Kolisime alles Eestisse. Elasime 10 aastat välismaal. Tagasi tulles hakkasime kirju saama, et mu elukaaslasel on võlgnevus pangale. Nüüd nõutakse meilt autot võla katteks. Me ei saa vastuseid küsimustele, et millal võlgnevus aegub ning kas auto katab kogu võla.
Lisan juurde, et elame lähimast asulast 5km kaugusel. Busse siin ei sõida. On olnud olukordi, kus on vaja öösel sõita haiglasse. Peres on 2 alaealist. Elukaaslane on töötukassas arvel ja läbi töötukassa õpib kiviskulptoriks. Ka minul pole veel tööd, sest laps on liiga väike, et teda täiskohaga lasteaeda panna. Kas kohtutäituril on õigus sellises olukorras autot ära võtta kui see on meie ainus liiklemisvahend ja ilma autota kaotame igasuguse võimaluse käia õpingutel, tööotsimisel ja last on vaja ka lasteaeda viia. Pakkusime ka maksegraafikut aga põhjust meile ei öeldud, miks sellega ei nõustuta. Arvatavasti sellepärast kuna meie ainus sissetulek on töötukassa. Kas selline ongi eesti riik, et tuled tahad alustada ja siis nullitakse kõik võimalused? Kas tõesti me oleme kohustatud enda auto kohtutäiturile viima ja mis juhtub kui me ei tee seda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohtutäituril ei õnnestu muul viisil võlgnevust kätte saada, on tal õigus sissenõue pöörata ka võlgniku varale, sealhulgas võlgniku vallasvarale (antud juhul sõidukile). Kui asi on kohtutäiturile täitmiseks esitatud, peab kohtutäitur oma tööd tegema ja kasutama kõiki seaduslikke viise võla kättesaamiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas minu võlgade tõttu arestitakse ka abikaasa konto?14.11.2017

Tere Tahan teada kuidas minuga toimitakse, kui mu võlad on nii suured, et ma ei jõua maksta. Saan aru, et arved arestitakse. Olen abielus, meil ei ole ühist vara peale teleka ja pesumasina, kas keegi reaalselt arestib ka tema arve või siiski mitte, olge aus.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie isiklike võlgade tõttu võib seada sissenõude vaid Teie lahusvarale ja Teie osale ühisvarast.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse sünniga kaotas kehtivuse venna kasuks tehtud testament ja minu vara pärib nüüd laps?14.11.2017

Olen mees ja mul on testament tehtud vennale. Paar aastat peale testamendi tegemist sündis minu perre laps. Kas lapse sünniga kaotas kehtivuse vennale tehtud testament ja minu vara pärib laps või pean tegema uue testamendi, kus minu vara läheks lapsele?

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse sünniga testament kehtivust ei kaotanud. Teie vara pärijaks on endiselt vend ja kui Teie surma korral on lapsel Perekonnaseadusest tulenevalt õigus saada Teilt ülalpidamist, on lapsel õigus sundosale. Sundosa suurus on pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pean maksma elatist lapse ema 1,5 nädala reisi aja eest, ja mil ma pean 120 km kauguselt last ka lasteaeda sõidutama?13.11.2017

Mul on eelmisest kooselust laps, maksan igakuiselt talle elatisraha (235.- kohtuväliselt kokku lepitud)  ja kõik nädalavahetused on laps minuga. Lapse ema tahab minna 1,5 nädalaks reisile ja seega oleks minu kohus last hommikul viia autoga lasteaeda ja tagasi tuua. Küsimus seisneb nüüd selles, et laps elab ise linnast väljas ja käib seal lasteaias. Mina elan Tallinnas ja nüüd kaasneks sellega mulle iga päev umbes 120 kilomeetrit sõitu, mis oleks märkimisväärne kulu mulle. Tahaksin teada, kas see 1,5 nädalat, mis laps oleks minuga ja lasteaeda viimine ja toomine tähendaks mulle seda, et võiksin elatisraha mõnevõrra vähem maksma? Maini ära, et kui sellest lapse emaga juttu tegin, oli ta sellele kategooriliselt vastu.

 

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Arusaadavalt tuleb Teil teha lapse ülalpidamiseks lisakulutusi, kui lapse ema reisil viibib. Minu hinnangul oleks põhjendatud teha vastavalt selle perioodi ülalpidamiskulude suurusele mahaarvamine igakuiselt makstavast elatisrahast. Esitage lapse emale selge kalkulatsioon, kui suured on Teie kulutused lapse transpordile (ja ka muudele vajalikele kuludele) perioodil, kui ema viibib puhkusereisil ja ise lapse eest hoolitseda ei saa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse ema peab panustama sama summa lapse peale, kui minu makstavad alimendid?13.11.2017

Tere. Ma maksan alimente. Kas lapse ema peab panustama sama summa lapse peale ja kui ma tahan lapse hooldusõigused teha pooleks. Et kaks nädalat emaga ja kaks minuga. Kas siis peab alimente maksma? Ja mida selleks tegema peab?
Ette tänades

Jään ootama teie vastust

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina on vanematel lapse suhtes võrdne ülalpidamiskohustus, seega tuleks elatist saaval vanemal lapse ülalpidamisse omalt poolt samaväärselt panustada.

Kui laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa ajast ja mõlemad vanemad teevad seejuures võrdses osas kulutusi, ei teki elatise maksmise kohustust. Küll aga ei ole selline elukorraldus praktikas väga levinud, sest seda ei peeta lapsele kõige sobivamaks lahenduseks. Kohus sellist suhtlemiskorda suure tõenäosusega ei määra, sest kohtupraktikas on levinud seisukoht, et lapsel peab olema üks kindel kodu. Kui vanemad omavahel suhtlemiskorras kokkuleppele ei jõua, määrab suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui erinevalt meievahelisest jutust jäi neiu üheöö suhtest rasedaks?10.11.2017

Tere!
Üheöö suhte tagajärjel väidetavalt jäi neiu rasedaks. Enne vahekorda astumist sai räägitud kaitsevahenditest. Neiu ütles, et ta on pillide peal. Küll aga hiljem selgus, et alustas alles samal päeval pillide võtmist, millal vahekord juhtus. Vastuseks tuli temalt "Ma ju ei teadnud, et see kohe mõjuma ei hakka, anna andeks!". Hiljem väitis, et on võtnud pille 3 aastat juba. Tal endal on ees kaks last juba ja minu teada need mõlemad ka eri meestega. Mina ei taha last ja seda olen ma ka öelnud. Olen üritanud selgitada, et see ei ole õige tegu. Kuid väidetavalt teeb see teda õnnelikuks. Millised õigused ja võimalused minul on? Mingit tõestusmaterjale ta samuti minule edastanud pole. Neiu räägib kahtlast juttu. Olen konsulteerinud sõprade ja sõbrannadega, kes on samuti väitnud, et asi on kahtlane. Enamik suhtlusest on jäädvustatud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui naisterahvas on rasestunud, ei ole Teil võimalik nõuda temalt raseduse katkestamist. Kui laps sünnib ja Te ei ole nõus vabatahtlikult lapse isadust omaks võtma, on lapse emal õigus nõuda isaduse tuvastamist kohtu kaudu. Mõistan, et naisterahva käitumine on Teie suhtes ebaõiglane, kuid seaduse mõtteks on kaitsta last, olenemata sellest, kas laps sündis mõlema vanema soovil või mitte.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 17-aastaselt võib vanemate loata kodust lahkuda?10.11.2017

Tere!
Olen 17-aastane õpilane ning kodune olukord on selline, et üksteisega kooselamist ei talu juba pea 10 aastat. Vajadusel võin pikemalt ja täpsemalt kirjutada, mis kodus toimunud on, aga lühidalt olen pöördunud nii politsei kui lastekaitse poole, lastekaitsetöötaja on käinud ka kodus, ning olen sattunud vanemate pärast ka traumapunkti, kuna on esinenud vägivalda. Privaatsus kodus puudub, samuti ei ole mul enda hobide suhtes sõnaõigust või valikuvõimalust. Koolis saan ma hästi hakkama ja õpingutega raskusi pole. Lisaks oleks mul peale vanemate kodu olemas koht, kuhu minna. Kooli kõrvalt käiksin tööl (töökoht oleks kohe olemas) ja kahe korterikaaslasega üüriksin korteri. Mind huvitab küsimus, et kas mul on võimalik minna vanemate kodust ära ilma, et politsei saaks mind tagasi koju vedada? Kas oleks võimalik ka lastetoetuse rahad suunata enda pangakontole?

Vastust ootama jäädes

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanematel on nii õigus kui ka kohustus oma alaealise lapse eest hoolitseda. Kui Te soovite vanematest eraldi elama asuda, ei ole Teie vanematel ilmselt füüsiliselt võimalik Teid takistada.

Lapsetoetuse saajaks on lapse vanem, Teile seda ümber vormistada ei saa. Vanematel on Teie suhtes ülalpidamiskohustus ja seda saavad vanemad täita osaliselt lapsetoetuse arvelt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui palju peaks elatise maksjale endale pärast elatise maksmist raha alles jääma?31.10.2017

Kui palju peaks elatise maksjale endale pärast elatise maksmist raha alles jääma? Perekonnaseadus ütleb, et elatise maksja peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Siit võiks nagu välja lugeda, et ta peaks arvestama, et tema ja lapse kulud on võrdsed, ehk endale peaks jääma kaks korda nii palju, kui jaksab lapsele maksta. Lapsele annavad elatist ju kaks vanemat. Täitemenetluse seadustik aga ütleb, et võlglasele peab piisama poolest miinimumpalgast. Kas kuskil on seda selgemalt kirja pandud? Või ongi nii, et ka siis, kui ei ole elatist võlgu, pole alust täna kohtusse elatist väiksemaks küsima minna seni, kuni enda tarbeks pool miinimumpalka kätte jääb.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära nõuab väga kaalukaid asjaolusid. Kohtud on avaldanud seisukohta, et vanemal on kohustus hankida vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks. Ühe ülalpeetava puhul on elatise vähendamine üsnagi ebatõenäoline, kui vanemal ei ole tuvastatud töövõimetust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas seadusliku abikaasa alaealine laps on täitemenetluses arvestatav minu ülalpeetavaks?31.10.2017

Tere!
Kas seadusliku abikaasa alaealine laps on täitemenetluses arvestatav minu ülalpeetavaks? Laps elab meiega koos. Kas mittearestitav osa sissetulekust peaks tema arvelt suurenema?

Tänan vastuse eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie abikaasa laps ei ole käsitletav Teie ülalpeetavana.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand