Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Millisele kohtutäiturile pean asja andma, kui isa ei maksa elatist, kas isa elukoha või enda elukohast lähtuvale?14.06.2017

Tere
Kui lapse isa ei maksa elatist (kohtu poolt on välja mõistetud), mis pean edasi tegema? Andma kohtutäiturile, aga kuidas ma tean milline täitur sellega tegeleb, kui lapse isa elab Tartus siis pean valima ka Tartus oleva kohtutäituri, või võin võtta selle, kes on minule lähemal? Kas seda avaldust, mida esitama peab, saab interneti teel ka edastada? Kui kaua ma võiks oodata kuni kohtutäiturile asja annan?
Küsimusi nii palju ei oska kohe kirjagi panna.
Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Täitemenetluse alustamiseks tuleb täitmisavaldus esitada sellele kohtutäiturile, kelle tööpiirkonnas on lapse isa elukoht. Täitmisavalduse saate esitada ka e-posti teel. Täitemenetluse algatamiseks on sisuliselt alust kohe, kui lapse isa kohtulahendit rikub ehk jätab elatise kohtu poolt kindlaks määratud kuupäevaks maksmata.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida peaksin tegema või kuhu minema, et saaksin lastega rohkem koos olla?14.06.2017

Tere
Meil elukaaslasega on kaks last üks on 4-aastane ja teine saab kolmeseks. Ühel päeval läksime vaidlema ja paar päeva pärast seda pakkis elukaaslane asjad ja võttis lapsed ja läks oma vanemate juurde elama. Ütles mulle, et näed igal ajal lapsi kui tahad.
Nüüd kui tahan lapsi näha, ütleb tema, et ei ole praegu võimalik kui siis ainult koos temaga. Kuu aja jooksul olen neid näinud ainult kaks korda ja siis peale seda hakkab süüdistama, et räägin lastele asju, mida ma pole rääkinud.
Tahaksin olla lastega koos rohkem kui tund aga tema ütleb, et pole aega. Mida peaksin tegema või kuhu minema ,et saaksin lastega rohkem koos olla?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laste emaga omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleks esimese asjana pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Kui ka lastekaitsetöötaja vahendusel lastega suhtlemise korra osas kokkulepet saavutada ei õnnestu, on võimalik suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on alust taotleda ainuhooldusõigust, kui ema on pool aega välismaal ja jätab lapse vanavanemate hoida?13.06.2017

Tere,
Vanematel on ühine hooldusõigus, kuigi abielus pole kunagi olnud. Laps elab emaga, kuid viimase 1 aasta jooksul viibib pidevalt välismaal (vähemalt pooled päevad kuust) ja viib last vanavanemate juurde hoidmiseks.
Isa soovib et laps temaga elaks vähemalt E-R, et lapsel oleks stabiilne elukeskkond ja ei peaks pidevalt oma kodust eemal olema, arvestades, et laps on 8a.
Ema keeldub last andmast isa juurde elama, põhjendusega et laps on hoitud. Isa maksab elatist lapsele regulaarselt ja osaleb lapse elus aktiivselt. Laps on minimaalselt 2 nädalavahetust kuus isaga, mõnedel kuudel isegi nädala sees päevadel, kui töö võimaldab.
Isa suhtleb igapäevaselt telefoni teel lapsega ja laps kurdab, et ema on kogu aeg ära ja ei näe teda piisavalt ja ei saa oma kodus olla. Laps on öelnud, et tahaks isaga elada.
Kas sellises situatsioonis on alust üldse alustada ainuhooldusõiguse taotlemisele, lähtudes lapse vajadustest, vaimsest heaolust ja hetkelisest ebastabiilsest elukorraldusest?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Usun, et antud olukorras võib tõesti olla põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine, kuid pigem siiski osaliselt, eelkõige lapse viibimiskohta puudutavas osas. Reeglina ei lõpeta kohtud lapse hooldusõigust täielikult, vaid ainult vaidlusaluses osas, milleks on hetkel lapse elukoht.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa saab perekonnanime muutmiseks nõuda ema elukaaslase poolt lapse lapsendamist?12.06.2017

Mure seisneb selles, et mu abikaasal on eelmisest suhtest laps kes on oma ema perekonnanimega ja nüüd see ema on abielus teise mehega ja soovib vahetada lapse perekonnanime oma abielu järgselt saadud perekonnanimega. Kuid mees on selle poolt ainult sel tingimusel, et selle naise praegune abikaasa ta ka lapsendaks ja vabastaks ta hooldus- ja alimendi õigustest. Kuna see laps oli talle teatud asjaoludel põhimõtteliselt vägisi pähe määritud. Pealegi tolle naise abikaasa on selle lapse kasvatamises nagunii suht algusest peale osalenud ja mu mees on nagunii ainult väike rahamasin neile. Kuna tal on teisest kooselust ka kaks tütart ja ka meil on üks ühine laps siis tema poolt pole võimalik nagunii erilisi rahasummasid nõuda, kuna tal ülalpeetavaid palju. See oleks ka lapse huvidele parem kui ametlikult oleks isa ikkagi see kes ta üles kasvatab, kuna mu abikaasa pole selle lapsega eriti kohtunud ega suhelnudki. Saaksidki nad olla üks suur pere, kuna sel naisel on oma praeguse abikaasaga veel kaks last mis on abielusisesed. Kas on tal õigust nii nõuda ja mis õigused tal seoses sellega üldse on?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie abikaasal ei ole õigust nõuda, et lapse ema uus abikaasa lapse lapsendaks. Lapsendamine saab toimuda vaid siis, kui sellega on nõus kõik kolm osapoolt – lapse isa, lapse ema ja lapse ema uus abikaasa. Kui Teie abikaasa on seisukohal, et lapse lapsendamine lapse ema abikaasa poolt vastaks lapse huvidele, on tal võimalik teha sellekohane ettepanek lapse emale ja tema abikaasale.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kohus võiks näiteks otsustada, et minu kulud ongi liiga kõrged ning ma nõuan liiga palju elatisraha?08.06.2017

Tere,
Kui tegemist ühe lapsega, siis kuidas käib kohtus elatise määramise loogika? Täna maksab isa 350 eur kuus kuid sellest jääb väheks kuna auto liising vajab tasumist ja ka korteri üür on päris kõrge. Mõtlema paneb veidi see, et korteris on tegelikult pinda rohkem kui mul lapsega vaja oleks ja ka asukoha mõttes on väga heas piirkonnas ehk siis kui veidi otsida saaks kindlasti ka odavama raha eest hakkama. Kuidas võiks kohus sellise loo puhul otsustada? Kas siin määrab lapse elatise summa see kui palju ma kulusid tõendada suudan või tuleb siin sisse ka nö mõistlikkuse mõiste. Ehk siis kas kohus võiks näiteks otsustada ka nii, et minu kulud ongi liiga kõrged ning ma nõuan liiga palju ja peaks hoopis enda kulutusi vähendama mitte isalt juurde nõudma?

Lugupidamisega,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ülalpidamiskohustus jaguneb vanemate vahel reeglina võrdsetes osades. Seega tuleks lahus elava vanema poolt makstava elatise suuruse leidmiseks kokku arvutada lapse igakuised kulutused ja jagada need pooleks – pool nendest jääb elatise maksmise teel lahus elava vanema kanda ja teise poole kannab last kasvatav vanem vahetult kulutusi tehes. Seega on 350 euro suuruse elatise maksmise eelduseks see, et lapse ülalpidamiskulud ühes kuus on ca 700 eurot.

Kui laps on harjunud keskmisest kõrgema elustandardiga ja vanemad saavad talle seda lubada, võib olla põhjendatud ka keskmisest kõrgem elatisraha. Sellest hoolimata võib kohus pidada teatud kulutusi ebamõistlikeks või ülepaisutatuks, kui elatise maksmiseks kohustatud vanem sellele tähelepanu juhib.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mees saab lapse endale, kuna tal on korter ja aga ma plaanin lapsega üürikorterisse kolida?08.06.2017

Tere. Elan lapse isaga koos ja meil on 2-aastane laps. Oleme elanud selle aja jooksul ka palju lahus, kuna omavahelised suhted halvad ja ei sobi kokku elama. Olen otsustanud lapsega ära kolida aga mees ähvardab, et võtab minult kohtu kaudu lapse ära. Ma käin tööl ja laps lasteaias. Mehel on aga oma korter ja väga hea palk. Mina hakkaksin aga lapsega üürikorteris elama. Kui suured võimalused on tal last endale saada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapsele peavad olema tagatud normaalsed elamistingimused, kuid ei oma mingisugust tähtsust, kas lapse elamispinnaks on üürikorter või vanema omandis olev korter. Üleüldse on varanduslik olukord hooldusõigusliku vaidluse lahendamisel teisejärguline, eelkõige on oluline, millised on suhted lapse ja vanema vahel ning millisel määral on vanem siiani lapse elus osalenud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas laste isa saab muuta laste sissekirjutust omavoliliselt ilma ema nõusolekuta?08.06.2017

Tere,
abielu on purunenud, meil on 3 last. Mõlemad vanemad soovivad, et lapsed hakkaksid alaliselt elama nende juures ehk ei suuda saavutada kokkulepet laste elukoha osas. Probleem ka selles, et vanemad elavad erinevates omavalitsustes ja elukohast sõltub ka kool ja lasteaed. Siiani (9 aastat) on lapsed olnud sisse kirjutatud ja käivad koolis/lasteaias emaga samas omavalitsuses, kuid lapse isa soovib muuta laste sissekirjutust ja nende kooli/aeda. Kas ta saab seda teha omavoliliselt, ilma ema nõusolekuta (väikestes kohtades teadupärast on iga uus kodanik teretulnud)? ja kuidas sellises olukorras käituda?
Aitäh vastamast!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, peab lapse elukoha registreeringu muutmiseks olema mõlema vanema nõusolek. Kui laste uus elukoht on registreeritud ühe vanema nõusolekuta (mingil põhjusel on otsustanud ametnik teha registreeringu teise vanema nõusolekut küsimata), on võimalik otsus vaidlustada.

Kui vanemad ei jõua üksmeelele laste elukohas ega lasteaia/kooli küsimuses, on põhjendatud hooldusõiguslike muudatuste tegemiseks kohtu poole pöördumine. Mõlemal vanemal on võimalik kohtult taotleda, et talle antaks üle hooldusõigus osas, mis annab õiguse üksinda otsustada lapse elukoha ja lasteaia/kooliga seotud küsimusi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vanemad saavad mind, 16-aastaselt emaks saavat tütart, takistada kodust välja kolimast?07.06.2017

Tere!
Saan tuleval talvel emaks ja olen siis 16-aastane. Lapse isa on 21-aastane, käib tööl ja omab isiklikku kodu. Kas minu vanemad saavad mind takistada kodust välja kolimast? Nagu aru olen saanud, ei ole EVs otseselt selle kohta käivat seadust.

Tänan ette!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Alaealise lapse vanematel on küll õigus ja ka kohustus oma lapse eest hoolitseda, kuid samas ei ole vanematel siiski võimalik takistada lapse eraldi elama asumist. Kõige õigem oleks muidugi antud vaidlus lahendada kokkuleppel, võiksite selleks terve perega kasutada ka elukohajärgse lastekaitsespetsialisti abi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas täiskasvanud lapse võlad kanduvad mingil hetkel üle vanematele?07.06.2017

Tere.
Laps on täiskasvanu, aga võlgasid on palju. Kas lapse võlad kanduvad mingil hetkel üle vanematele?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse kohustused kanduvad vanematele üle vaid siis, kui lapse surma korral on vanemad lapse pärijateks ja võtavad lapse pärandi vastu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirad
 

Küsimus: Kas vanemad on kohustatud mind kuni 21 eluaastani toetama, kuigi kolin nende juurest ära ja õpin kutsekoolis?07.06.2017

Olen 20-aastane kutsekooli õpilane, kellel on kooli lõpuni veel aasta. Seaduse järgi on mu vanemad kohustatud mind ülal pidama 21 eluaastani, kui ma õpin. Kuid perekonnasiseste probleemide tõttu me ühe katuse alla ei mahu ning plaan on lõpetada kool vanemate juures elamata. Kui ma nende juurest lahkun, kas nad on kohustatud ikka mind kuni 21 eluaastani toetama?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanematel on antud olukorras Teie suhtes ülalpidamiskohustus ka siis, kui olete otsustanud neist eraldi elama asuda. Ülalpidamist on Teil õigus saada õppimise ajal kuni 21-aastaseks saamiseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand