Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui lühike on päevades lühiajaline välisriigi külastus milleks ei ole vaja teise vanema kirjalikku nõusolekut?06.05.2019

Tere!
Kui pikk või lühike on lühiajaline välisriigis viibimise aeg päevades mil ei ole vaja teise vanema kirjalikku nõusolekut reisimiseks alaealisele lapsele, kui vanematel on ühine hooldusõigus. (Teie kiri allpool). Millisest seadusest või sättest see tuleneb ja kas kehtib vaid EU või välisriigis üldse. Kas 10 päeva on pikk või lühiajaline välisriigi külastus?
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, ei ole lühiajaliseks väliriigis viibimiseks vajalik teise vanema kirjalik nõusolek. Kui lapsel on vanemast erinev perekonnanimi, võiks võimalike komplikatsioonide vältimiseks igaks juhuks kaasas olla lapse sünnitunnistus.

Parimate soovidega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Konkreetset päevade arvu ei ole seadusega sätestatud, kuid praktikas on välja kujunenud seisukoht, et puhkusereisi pikkuseks, mis ei vaja teise hooldusõigusega vanema nõusolekut, on kuni 2 nädalat.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuna lapse isa mulle võlgu pole otseselt, siis kas kohtus määratakse ikkagi ametlikult talle elatis?02.05.2019

Mul oli lapse isaga suusõnaline kokkulepe, et maksab minimaalset elatist mis seaduses kirjas, kõik oligi ok kuni hakkas ta uus elukaaslane nõudma minuga kokkusaamist. Ütlesin, et mul pole temaga last ja mul pole temaga mitte millegist rääkida, seepeale sain sõnumi, et enne elatist ei saa kui pole tema uue naisega rääkinud. Nüüd saatsin kohtusse paberid, et ametlikult talle need määrataks.
Kuna ta mulle võlgu ju pole otseselt, siis kas määratakse ikkagi ametlikult talle elatis?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isa ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus lapse isalt elatise välja. Kui lapse isa ei ole tasunud elatist kasvõi ühe kuu eest, on see juba alus kohtusse pöördumiseks.

Seejuures on võimalik nõuda elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt, kuni 1 aasta enne elatishagi kohtule esitamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan läbi kohtu nõuda, et isa veedaks lapsega rohkem aega?02.05.2019

Lapse isal on lapse heaolu nimel süda siiski õiges kohas. Kuid väidab, et tal on nii kiire ja raske oma ajaga juba, et tal on vahest ainult 1 nädalavahetus aega temaga koos olla. Vahest kaks. Kuid mina soovin enda heaolu jaoks ning ka lapse, et see koosveedetud aeg oleks vähemalt nädal aega järjest. Elab ta elukaaslasega kahekesi, käib ühe koha peal tööl ja olen korduvalt palunud, et ta panustaks rohkem, sest ma ei pea seda tegema üksi. Olen ka mitmeid kordi teinud ettepaneku, et kui võtaks lapse enda juurde poole ajast või sinna lähedalegi, siis ma ei taha elatisraha, sest siis ma saan ise lisatööd teha, oma ajast.
Siis kas on võimalus läbi kohtu temalt nõuda seda E-P lapsega koosolemise aega ühes kuus vähemaltki?

Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teil on õigus pöörduda kohtusse isa ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, aga märgin ära, et kohus peab üldjoontes põhjendatuks sellist suhtlemiskorda, kus lapsel on üks kindel kodu ja regulaarne võimalus lahus elava vanemaga suhelda. Kui laps on juba koolilaps, võib tema jaoks olla ülemäära koormav niivõrd pikalt oma kodust eemal olla, seejuures vedada isa juurde kaasa ja seejärel tagasi koju terve nädala kooliasjad. Pigem võib olla lapse huvides see, kui ta saab veeta isaga kaks pikka nädalavahetust kuus ja pool kõikidest koolivaheaegadest (see on ka tavapärane kohtupraktika).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik, et teine abikaasa jääb küll formaalselt kinnisvaraga seotuks (kinnistusraamatusse), kuid talle ei jää kohustusi?30.04.2019

Tere,
palun selgitage võimalusi, kui on abikaasaga lahutus, on tehtud ühisvara jagamise leping ja elama jääb edaspidi kunagisesse ühisvarasse ainult üks abikaasa.
Kas on võimalik niimoodi teha, et teine abikaasa jääb küll formaalselt kinnisvaraga seotuks (kinnistusraamatusse), kuid kas pank aktsepteerib seda, et sellel abikaasal ei jää kohustusi ega õigusi panga ees? Kas sellisel juhul see abikaasa on ikkagi lepingupartner edasi ilma kohustuste ja õigusteta panga ees? Kas siis ei ole vaja laenulepingut muuta, vaid tuleb notariaalselt ühisvaralepingusse see märkida, et sellel abikaasal ei ole õigusi ega kohustusi?
Pank on vastanud, et kui teine abikaasa ei jääks formaalselt seotuks, siis pank tahab uuesti kinnisvara hinnata ja seega muutub kogu laenuleping. Kuidas aga seda vältida?
Kas saab ikkagi nii, et notariaalselt kinnitame, et abikaasale ei jää korteri osas ühtegi õigust ega kohustust, kuid laenulepingut siis ju pank ka ei torgi (abikaasa jääb formaalselt seotuks ilma õiguste ja kohustusteta)?

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühisvara jagamise lepingus võivad pooled kokku leppida, et laenulepingu täitmise eest vastutab üks abikaasadest, kuid see ei mõjuta panga õigust nõuda laenu tagasimaksmist mõlemale abikaasalt (kui pank ei ole nõus just laenulepingut vastavalt muutma).

Juhul, kui krediidiasutus ei ole nõus laenulepingut muutma ning vabastama teist abikaasat laenulepingu täitmise kohustusest, siis jäävad krediidiasutuse ees kohustatud isikuks mõlemad abikaasad. Pank võib nõuda täitmist mõlemalt abikaasalt. Hiljem võib tekkida abikaasal, kes teise abikaasa kohustuse täitis, tagasinõue selle abikaasa vastu, kelle kanda jäi kohustus poolte omavahelises suhtes.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ja kuidas saab elatisraha võla kustutada või tühistada kui oleme omavahel kokkuleppele saanud?29.04.2019

Lapse isa maksab jooksvalt elatist iga kuu läbi kohtutäituri ent tagasiulatuvalt on tal tekkinud võlg summas ca 6000.- .
Kas ja kuidas saab selle 6000 eurose võla kustutada või tühistada kui oleme omavahel kokkuleppele saanud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud olukorras saab täitemenetluse lõpetada - selleks tuleb esitada kohtutäiturile vastav avaldus. Enne avalduse esitamist arutage kohtutäituriga läbi ka kohtutäituri tasu küsimus, see peaks siiski jääma võlgniku kanda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse ema loast piisab, et laps võiks reisile minna või peab ka lapse isa selleks eraldi loa andma?23.04.2019

Tere. Lapse vanemad elavad lahus - ema koos lapsega Eestis ning isa välismaal (laps on 16-aastane). Noor osales konkursil, mille võiduks oli reis neljaks päevaks Suurbritanniasse. Kas lapse ema loast piisab, et laps võiks reisile minna või peab ka lapse isa selleks eraldi loa andma?

Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peaksid vanemad allkirjastama ühise nõusoleku.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa peaks maksma meile nüüd vähem, kuna tal uues peres kolm alaealist last?23.04.2019

Tere. Aastaid tagasi esitasin elatisnõude avalduse kohtule. Nõude esitasin miinimumi järgi, see on siis pool miinimumpalgast, kuna iga aasta see siis natuke tõuseb. Aastaid maksab isa ainult sada, aga peaks 270 sel aastal siis. Tal on uues peres kolm alaealist last, kas sel puhul peaks ta elatist meile vähem maksma. Lapse kasvatamises osalenud ta pole.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vastus Teie küsimusele sõltub eelkõige lapse isa varanduslikust olukorrast. Reeglina ei tohiks igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool alampalka, kuid kui kohustatud isikul on mitu ülalpeetavat ja tema sissetulek ei võimalda tal anda kõigile ülalpidamist elatise miinimummääras, võib olla põhjendatud ka elatise vähendamine alla kehtiva miinimumi. Kui isa varanduslik olukord on piisav, peaks elatise maksmine toimuma vastavalt kehtivale miinimummäärale.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas seda, et andsin ekselukaaslasele 50 % kinnisvara väärtusest võib pidada elatise ettemaksuks?23.04.2019

Tere!
Elasin eelmise kaasaga vabaabielu, kuhu sündis ka kaks last. Lahku läksime, kuna naine leidis uue mehe ja on nüüdseks veel ka abielus. Kas minul on rahalised kohustused eksnaise ja laste ees? Mis summas ja mille alusel arvutatakse?
Kui lahku läksime, omasin mina kinnisvara, millest andsin 50 protsenti müügiväärtusest eks naisel, et lapsed peavarjuta ei jääks. Kas seda võib arvestada, kui elatismaksu või oli see lihtsalt kingitus minu poolt talle?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teil on isana kohustus oma lastele ülalpidamist anda, reeglina täidab lahus elav vanem oma kohustust elatise maksmise teel. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvutatakse kokku lapse igakuised vajadused ja jagatakse need vanemate vahel pooleks - poole maksab lahus elav vanem elatisena, poole ulatuses panustab lapsi kasvatav vanem vahetult kulutusi tehes. Igakuine elatis ühele lapsele ei tohiks reeglina olla väiksem kui pool kehtivat alampalka.

Ülalpidamise andmine teisel viisil kui igakuiselt kulutusi tehes eeldab üldiselt vanemate eelnevat sellesisulist kokkulepet. Kui kokkulepet pole, on kirjeldatud kinnisvaratehingut keeruline käsitleda ülalpidamiskohustuse ettetasumisena.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas Euroopa Liidus reisimiseks nt. Lätti on vaja lahus elavatel vanematel teise vanema kirjalikku nõusolekut?18.04.2019

Kas Euroopa Liidus reisimiseks nt. Lätti on vaja lahus elavatel vanematel teise vanema kirjalikku nõusolekut? Reisi kestvus 1-2 päeva.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, ei ole lühiajaliseks väliriigis viibimiseks vajalik teise vanema kirjalik nõusolek. Kui lapsel on vanemast erinev perekonnanimi, võiks võimalike komplikatsioonide vältimiseks igaks juhuks kaasas olla lapse sünnitunnistus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas inimesele on võimalik seada lähenemiskeeld kui ta on muutunud juba ohtlikuks oma laste emale?18.04.2019

Tere, sooviks teada kas inimesele on võimalik seada lähenemiskeeld kui ta on muutunud juba ohtlikuks oma laste emale. Varem oli probleemiks see, et ta helistas päeva jooksul kümneid kordi ja üritas ühendust saada laste emaga, mis põhjustas suurt stressi naisele. Nüüd on asi veel hullemaks läinud, sest tuli alkoholi joobes ukse taha ja nõudis, et teda sisse lastakse kuigi see pole tema kodu. Selle käigus lõhkus ära ka ukse lingi. Kutsuti ka politsei ja fikseeriti olukord aga laste isa jõudis enne politsei saabumist lahkuda. Probleemiks on ka see, et ta tarvitab alkoholi sama aeg kui lapsed tema juures viibivad.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lähenemiskeelu näol on tegemist isikuõiguste väga range piiranguga, mistõttu kasutatakse seda viimase abinõuna ja selleks peavad esinema väga kaalukad asjaolud. Asja muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et antud juhul on tegemist isikutega, kellel on ühised lapsed ja laste isal on vaatamata vanemate omavahelistele pingelistele suhetele õigus suhelda oma lastega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand