Perekonnaõigus

Kohtujuristi poolt on välja saadetud kohtumäärus. Menetlustoiminguks Menetlusse võtmine ja kirjaliku vastuse nõue. Sisuks välja mõista teiselt vanemalt elatis tagasiulatuvalt pluss tulevikus elatis miinimumsummas.
Kui pikaks võib protsess Eesti kohtupraktika järgi kujuneda, kui teise vanemaga ei saa kontakti ning ta suure tõenäosusega tahtlikult väldib kohtukirja kätte saamist (pärast mida algaks 14 päevane periood kirjalikuks vastamiseks)? Kas antud toiming võib kesta sellisel juhul kesta määramata aja, kui kostjaga ühendust ei saa ega kiri temani ei jõua? Või mida mina kui Hageja esindaja enda lapse kaitseks sellises olukorras veel teha saan/pean?

Minu vend sai 3,5 aastat tagasi diagnoosiks kaugele arenenud vähk. Samal ajal nõudis tema abikaasa lahutust. Lahutus toimus, vara jagati ära. Neil on kolm last - kaks on oma elu peal ja noorim on praegu 15-aastane ning elab ema juures. Vastavalt kokkuleppele maksis vend tööl käimise jooksul alimente 290 eurot kuus. Eksabikaasa ei olnud nõus, et raha läheks kohe lapse arvele ja raha läks eksabikaasale. Nüüd on venna olukord kahjuks kapitaalselt halvenenud. Tööl käia ta ei jaksa ja ta on praegu haiguslehel. Palun andke nõu kuidas on seadustes reguleeritud alimentide maksmine kui oled töövõimetu.

Tere
Olen lahutatud 2.5 aastat. Laps (8 aastat) elab minuga, kohtub isaga nädalavahetustel ja erikokkuleppel tihedamini. Kui ma olin abielus, minu nimele kirjutas minu vend 5/9 korterist, kus elas isa (kinkis). Kas lapse isal on nüüd õigus nõuda peale lahutust pool minu osast (ehk 5/9 ÷2)?
See on meie ainus eluase ja kuna kasvatan ja pean üleval last üksinda, siis maksta talle hullu raha enda isa vara eest on suur probleem. Kas korteri väärtus arvutatakse lahutuse ajal olevate hindade alusel?
Esimesed 2 aastat maksis lapse isa vabatahtlikult lapse kontole raha, viimased pool aastat ta keeldub maksmast. Kas on võimalik nõuda ka maksmata kuude eest elatist, kui esitan avalduse kohtusse?

Tere. Meil oli sõlmitud abieluvaraleping, ühisvara oli jagatud ebavõrdselt. Nüüd me ikkagi soovime meie vara teistmoodi jagada (võrdselt), seega vajame abieluvaralepingus muudatused teha. Kas selline tehing on lubatud üldse? Kas meie vana abieluvaralepingut tühistatakse ja vormistatakse uus? Meil praegu kehtib lahusvararežiim, mul ostetud auto, mis on hetkel minu lahusvara. Juhul, kui vana abieluvaralepingu tühistatakse ja vormistatakse uue, kas meie vana lahusvararežiim tühistatakse ka ja auto, mis oli ostetud lahusvararežiimi perioodi jooksul läheb meie ühisvarasse? Loodan, et küsimus on selge)

Tere
Kuna teine vanem keeldub gümnaasiumis õppivale 19-aastasele lapsele elatist maksmast ning plaan on ette võtta kohtutee elatise väljamõistmiseks, siis kui pikalt tagantjärgi on vaja koguda kulusid tõendavaid dokumente?

Mees sai pärandi, mille müügist ostis ta abielu vältel ühe kortermaja kolm korterit enda nimele. Aasta oli 2003. Lisaks ostsid nad abikaasaga koos neljanda korteri ühisomandisse. Kuidas näeb abielu lahutuse korral välja vara jagamine? Pärandvarast ostetud kinnisvara on ju justkui lahusvara ja see ei tohiks jagamisele minna?! Või siiski?
Jagamisele peaks minema vaid see üks korter, mis on ühisvara.

Tere!

Kuidagi on taas aktuaalne nimi. Olen vahetanud korra oma eesnime. Nüüd kuulsin, et see pidavat olema energeetiline error ja tõesti, ega midagi paremaks sellest läinud ei ole.
Küsin nüüd, et kas saab tagasi võtta vanemate pandud eesnime ja perekonnanimeks oma neiupõlvenime?

Olen eaka inimese kaugem sugulane. Lapsi tal ei ole. Vanemad on juba ammu surnud. Tal oli õde, kuid ta suri juba 7-8a tagasi. Ainus lähedasem sugulane, kes tal on, on õe tütar, kes ei ela Eestis juba viimased 15+ aastat. Olen aidanud oma eakat sugulast igasugustel toimetustel, kui ta veel oma kodus elas, kuid, kui eakas sugulane asus elama hooldekodusse, siis olen aidanud igakuiselt tal tasuda hooldekodus kohatasu, sest pensionist ta välja ei tule. Viimastel kuudel on inimese mentaalne seisund väga halb ja ta enam ei saa aru, mis on minevik ja mis on olevik, kus ta on ja miks ta on. Sellega seoses tahaks esitada kohtule taotluse saada tema eestkostjaks. Siit ka küsimused. Eakas sugulane on minu isale vanatädi.
1. Kas minul, kes on tema kaugem sugulane, on õigus taotleda tema hooldusõigust?
2. Kas saab kohus otsustada, et tema õetütar, kes on kõige lähem sugulane, kuid kes elab püsivalt välismaal, saab olla tema eestkostja?
3. Kas kohus saab üldse määrata tema eestkostjaks omavalitsuse, sest olen liiga kauge sugulane?
4. Kuna olen nii kauge sugulane, kas ma saan algatada eestkoste seadmise vaid läbi kohaliku omavalitsuse või on mul võimalus ka otse kohtusse pöörduda?

Tere,

Laps saab täisealiseks märtsis 2024. Õpib gümnaasiumis ja hetkel vähemalt 1,5a elab ema juures ehk kodus edasi. Hetkel teine lapsevanem (kes ammu elab/töötab Soomes) on kandnud kohtuotuse (ei mäleta aastat) järgi 292eur. elatisraha teise lapsevanema kontole iga kuu (st. et viimane makse toimub veebruaris märtsi eest). Sooviks teada, kas Eesti seaduses on kirjas kui palju tuleb hakata maksma mõlemal lapsevanemal täisealise lapse kontole iga kuu? Kas miinimumpalgast pool ehk 410 eurot? Võib juhtuda, et teine lapsevanem otsustab, et enam ei toeta peale lapse täisealiseks saamisel siis kuidas tuleb edasi toimida lapsel, kes on saanud just täisealiseks?

Vastust ootama jäädes.

Tere!
Lapsed said 18-aastaseks ja käivad gümnaasiumis, kuidas nüüd käib elatise maksmine. Kas nad siis peavad kindlasti kohtu poole pöörduma elatise saamiseks ja kohus siis määrab selle summa vajadusepõhiselt mõlemale vanemale võrdselt. (Kas ma pean siis kohtu kulud ise maksma?) Kui on koolivaheaeg, kas siis ka pean maksma sest nad ju võivad tööle minna selleks ajaks?
Ma olen iga kuu natuke vähem elatist maksnud kahele lapsele kuna ma ei olnud suuteline täit summat maksma kui nad olid alla 18a. Siiamaani oli ta nagu nõus ei tekitanud probleeme ega kaevanud mind kohtusse. Ja nüüd tahab seda võlga tagasi. Kui kaugele tagasiulatuvalt on tal õigus seda võlga tagasi nõuda?