Perekonnaõigus

Tere

Kui lapsed (8a ja 15a) asuvad püsivalt elama oma isa juurde.
Kas siis hakkab ema maksma laste isale seda 290€ kuus lapse kohta ja lasterahad ka isale?
Lapsed käiks a'la 2x kuus nädalavahetusel ema juures ja võib olla vahel ka nädala sees.

Uues peres oleks siis - mina, minu elukaaslane, 15a laps, 8a laps ja veel üks 5a laps. Ehk siis 3 last. Me saaksime siis 3 lapse toetust ka?


Tervitades

Tere

Mehel on eelmisest suhtest laps ja me oleme abielus.
Kas elatisraha tasumine on meie lahusvara osa?
Kui mees ei tasu elatist, kas pean hakkama seda ise tasuma?
Kas see mõjutab ka maksekohustusena mind?
Kui neil peaks kunagi uuesti elatise vaidlus tekkima, kas ma pean ka enda vara osa esitama? Näiteks abielu ajal teenitud palka ja konto väljavõtteid?

Tere.
Mure 4-aastase poja pärast. Ma ei oska kuidagi oma lapse isale seletada, et alkoholi joomine lapse juuresolekul ja lapsega koos oldud ajal ei ole lapsele eluterve ja adekvaatne kasvukeskkond.
Läksime lapse isaga lahku juba ammu. Suhtluskord on meil kokku lepitud võrdses osas, see tähendab et kuu lõikes on mõlemad sama palju lapsega koos. Lasteaia arveid maksame kordamööda ja keegi kelleltki elatist ei nõua, tundub lausa ideaalne ja rahumeelne kokkulepe. Kuid probleem seisneb selles, et lapse isa on alkohoolik, tarvitab ta seda ka siis kui laps tema juures viibib. Lastekaitse töötajaga olen ühenduses olnud, on antud nõu, et kui jälle joogine, siis laps ära tuua ise tema juurest, või siis kaasata politsei kes fikseerib olukorra. Olen seda viimast ka rakendanud, aga laps jäeti isaga, sest väidetavalt oli olukord stabiilne, kuigi tuvastati joove. Kui tahtsin ise järele minna, siis lapse isa ähvardas mul kõri läbi lõigata kui ukse taha lähen, selliseid ähvardusi on analoogseid ka varem olnud. Ka üks ähvardus politseis registreeritud eelneval, tunnistajaks minu enda suuremad lapsed, kes väikestega talvel kelgumäel käisid. Kui väike käis operatsioonil (adenoidid ja kõrvade sondeerimine) ei saanud mina töölt puududa, operatsioonil olin kaasas, aga järgnevast päevast pidi tema lehele jääma, palusin lapse isa, oli nõus. Aga kui saabus see päev, siis ei ilmunud ta kokkulepitud ajaks lapsele järele, helistas mitu tundi hiljem alkoholi joobes, aga last ma talle üle ei andnud, temast poleks opijärgset hooldajat kui joobes. Lehele jäi minu täiskasvanud tütar ja isa leht sai tühistatud. Aasta jooksul mis laps on lasteaias käinud, olen ma temaga igal kuul olnud vähemalt 2 nädalat olnud hoolduslehel, sest lapse isa ei saavat. Minu töö rippus niigi juuksekarva otsas, sest ühelegi tööandjale selline olukord ei meeldi.
Lapse isa jõi alkoholi ka meie suhte/abielu ajal, tülitses joobeseisundis ka minu eelnevate lastega, kõige vanemale läks ka kallale (pigistas/kägistas kaelast) ja tütar esitas politseile avalduse kallaletungis, see jäeti poolikuks, sest mina ei saanud kinnitada, et see toimus, sest ma ei näinud, tunnistajaid polnud.
Lapse isale ei anna rahu ja ähvardab pidevalt nii mu uut abikaasat kui mind, kellele peksa anda, keda maha lüüa jne. Selle asja juures on ka kurb see, et rahu ei saa temast üldse, elame samas majas, meie ühes trepikojas, tema teises. Mõnes mõttes on hea, last üle anda ja koju tuua, näha kas on joobes, aga kunagi ei tea kuna ta oma ähvardusi tõsiselt võib võtta ja väljas passib. Lähenemiskeeld oleks ka võimatu missioon, kui laps nii väike ja pean talle last üle andma/järel käima.
Ma olen alati pooldanud, et lapsel on kaks vanemat, isegi siis kui nad koos ei ela, aga ka palve, et lapse nähes ei tarvitata ka alkoholi, tema sellest viimasest kinni ei pea, kuigi ka lastekaitse on talle sellise ettekirjutuse teinud.
Pojale mõjub see joomine laastavalt, tal on tekkinud käitumishäired, löömised, ta ei taha vahel isa juurde minna, palub et mina lasteaeda järele läheksin. Aga ma ju ei saa midagi teha, võrdsed õigused ikkagi.
Kas mul on võimalik seda olukorda lahendada seaduslikult. Suhtluskorra määramine, lapse elukoha määramine meie juurde? Elatist ma ei soovi, see pole minu eesmärk.

Tere,

Laps 16-aastane: koolikohustust täidab osaliselt, kodus ei ela, töötab (väidetavalt mustalt).
Ülaltoodud küsimustele saab isa erinevad vastused emalt ja lapselt. Kooliga kontakt puudub (õpetaja isa kirjadele ei vasta). Isa Soomes, ema/laps Eestis. Elatist maksab isa igakuiselt (ema arvelduskontole). Tänaseks päevaks ei ole lapse tegemiste kohta enam kontrolli ega adekvaatset infot. Välja arvatud digiloo väljavõtted (alkoholi ületarbimine, enesetapukatsed, rahustid, pidevad haigestumised).
Suve lõpul võttis kodust purjuspäi ema abikaasa auto ja sõitis puruks. Ema oli välismaal puhkusel. Nüüdseks on asi politseis ja ema nõuab isalt pool auto remondikuludeks ja pool purukssõidetud aia kindlustuseks, et asi ei jõuaks prokuratuuri. Ametlikke dokumente selle kohta isale pole saadetud, vaid arveldusarve number (ema elukaaslase konto nr), summa ja pane kommentaariks lapse nimi. Summa 2000€ ringis. Isa teab juhtunust facebooki piltide põhjal, kus oli avariikohast foto. Ja nüüd siis ema nõuetest, mis tulevad messangeri kaudu, ähvardusega anda nõue kohtutäiturile, kui isa ei maksa.

Kuidas oleks sellisel juhul kõige õigem toimida? Milline on isa osa kulude kandmise osas?

Tänan!

Kas ma pean maksma elatist lapsele keda ma pole soovinud, sest olime naisega selleks hetkeks lahus kui test tuli positiivne? Raseduse ajal ei lubanud naine ennast toetada ei lapse riiete ostuga ega kummuti. Peale sündi ei pannud minu nime lapse sünnitunnistusele, keeldub kokku saamast, last reaalselt olen näinud ühe korra (laps sündis kevadel 2022), lapse ema on ähvardanud minna kohtusse kui ma ei maksa lapsele alimente ning on lasknud ühel oma vanglast kutil mulle helistada ja ähvarada. Nüüdseks on jutt, et kui järgmine kuu see mees vabaneb, siis nad abielluvad.

Tere,
lapse ema esitas teate nõude suurenemise kohta (2008 aastal koostatud täitemenetlus) igakuise elatise tasumata jätmise osas perioodil 01.01.2008 kuni 02.03.2010, mille kohtutäitur ka mulle edastas. Lisaks lisas kohtutäitur, et tema menetluses on minu suhtes veel üks elatise võlgnevus, mis on algatatud juba uue lahendi alusel (tegemist on sellise emaga, kes ainult mööda kohut jooksiski ja mingil hetkel paisusid elatise summad kolossaalseks, mida lapsele nõuti).
Lisan juurde, et tööandja kannab minu palgast igakuiselt mingi summa kohtutäituri kontole (juba aastaid, kuid ehk) + tulumaksu tagastused lähevad kõik kohtutäiturile. Laps on täisealine.
Kohtutäituri kirjast selgus, et sissenõudjal on õigus nõuet suurendada juhul kui ma ei ole igakuist elatist otse tasunud ning selles osas on tekkinud uus võlgnevus. Minu pärimise peale, et mida tähendab väljend „otse“ tasunud, sain vastuseks - "Kohtutäitur menetleb täitmisele antud elatise võlgnevust mis tuleneb sellest, et otse sissenõudjale vastavalt kohtu otsusele Teie ei ole tasunud." Mulle jääb arusaamatuks, kas ma oleksin siis pidanud otse sissenõudja kontole summad kandma, kuigi kohtutäituri kiri kunagi tööandjale sisaldas tema kontoandmeid.
Selle „skeemi“ kohaselt saab sissenõudja nõude suurendamise taotlust nn pidevalt esitada, kuna sellist summat ei ole mul küll koheselt ära maksta, seega mingi võlg (mis küll väheneb, kui sissenõudja jälle uut taotlust ei esita) jääb ehk praeguse skeemi kohaselt ootab sissenõudja mingi summa tasumiseni ära ja siis saab esitada uue taotluse. Mulle tundub, et praegu maksan ma sissenõudjale endale elatisraha, mitte enam lapsele (kes on täiskasvanud). Lisaks, kas minul on ka mingeid õigusi - olen igakuiselt maksnud, kuid sissenõudja teeb kõik selleks, et maksan seda summat „surmani“? Kas elatisnõue ei aegu millalgi? Kohtutäituri sõnul - "Juhul kui leiate, et võlanõude täitmine on Teie suhtes ebaõiglane, siis saate sellega pöörduda kohtusse". Kas mul on mõtet kohtusse pöörduda või sealne käik tõstaks veelgi mu laenukoormat? Tänud!

Lapsed (2.5a) isa nimel kas ja kuidas saaks lapsed ema nimele? Isa ei taha ega saa laste kasvatamisel ja elus osaleda. Alimente ka ei soovi saada.

Tere

Hetkel on ühisvara jagamise protsess. Ühise vara hulka kuulub 3-toaline korter. Minuga jäävad elama 2 last 8.a ja 14a.
Kuidas sel juhul toimub korteri jagamine, kas võrdsetes osades etenduse abikaasa? Kui ma tahan jätta korteri, kus elavad lapsed ja mina endale, palju sel juhul ma pean maksma kompensatsiooni? Kas ikka 50%

Lugupidamisega

Tere.
Mul keeruline küsimus. 2abielust on mul 4 last, eksabikaasaga 3, praegusega 1. Eksabikaasal on ainult 3 meie ühist last. Saaksin järgmisel aastal pensionile minna, aga eksabikaasa keeldub mulle allkirja andmast, väites, et lapsed kuuluvad jagamisele. Tema pensioniaeg saabub alles aastal 2027, siis saaksime ka neid jagada. Ta töötab soomes aastast 1997, eesti pensionistaaži 15 aastat tal ei ole. Telefoniga temaga rääkida ei saa, katkestab kõne. Ja veel, oma lapsi ta kasvatanud ei ole. Ta lahkus meie juurest, kui noorim laps polnud veel 8-aastanegi. 3aastat ta elatisraha ei maksnud, siis pöördusin kohtusse ja mõned aastad sain temalt elatisraha. Kõik lapsed on lõpetanud ülikoolid, mille kulud kandsin kõik mina. Oma lapsi pole ta näinud üle 10 aasta. Keegi neist temaga suhelda ei taha. Oma neljast lapselapsest on ta näinud ainul üht, sedagi imikuna. Kuna pean ise tööl käima, on mul väga raske oma lapselapsi hoida, kuigi tahaks. Palun Teie nõu, mida peaksin tegema. Ehk on mul mingi võimalus varem pensionile jääda, ma ei võta ju temalt midagi ära.

Tere. Minu laps saab 18-aastaseks 02.07.22. 2008 ja 2011 olin töötu ning tekkis võlg. Muidu maksan regulaarselt. Minul on teises abielus ka lapsed ning ei ole võimalust maksta vana võlga. Olen teadlik, et 10 aasta pärast võlg ei ole aktuaalne ning saan taotleda aegumisest. Mis päevast minu situatsiooni puhul saan taotleda võla aegumisest? Kas saan 2008 ja 2011 aasta eest korraga neid taotleda või igaühe aasta eest pean eraldi taotlema? Kas õigesti saan aru, et esimene võlg aegus 2018 ja teine 2021 aastal? Mis päevast arvutatakse 10 aastat?