Perekonnaõigus

Abiellusin 1990. Aastal 1996 sain emalt kinkelepinguga pool maja. Aastal 2000 toimus erastamine, ostu-müügileping Eesti vabariigiga, mulle 1/2 ja emale 1/2. Minu pool loeti tasutuks seoses poja sünniga ja ma ei pidanud midagi maksma, ema tasus enda poole eest EVP-dega. Aastal 2005 kinkis ema teise poole majast ka mulle. Tänaseks olen lahutatud. Kas kingituseks saadud maja saab lugeda ühisvaraks ja kui siis mis millisel määral või saab ühisvaraks lugeda poolt kinnistut mis erastati kuna hooned kõik on kingitud? PkS § 27 lõike 2 p2 järgi tasuta ja kinke teel saadud asjad ühisvara alla ei lähe, kas see tasuta ostu-müügileping maa osas ikkagi läheb ühisvara alla või ei?

Tere!
Abikaasale kingiti 2007. aastal maatükk, millele ehitasime abielu ajal maja. Kas maja, mille ehitasime ühiselt, on ühisvara ja kuidas toimida? Pidin juulikuu lõpus majast lastega välja kolima ja endale uue elamise otsima. Abikaasa väidab, et maja kuulub ainult temale: tema ehitas, tema maksab laenu ja makse. Laenu maja ehitamiseks võttis abikaasa ja maja kuuluvat hoopis pangale. Minul ei ole mingeid õigusi.
Olen asja uurinud ja küsinud paarist kohast. Vastusteks on olnud: et abikaasa peab pool maja rahast mulle maksma või uue elamise aitama muretseda. Või siis, kas maja kuulubki ainult abikaasale ja minul/lastel sellele õigust ei ole?
Suured tänud!

Tere!
Septembri alguses meil mehega oli sõlmitud abieluvaraleping ja kõik meie ühisvara (2 korterit mis oli ostetud abielu jooksul pangalaenuga, üks korter juba ostetud välja) oli registreeritud minu lahusvaraks, mees loobus suuremas osas oma varast. Nüüd mehel on probleemid äriga ja arvatavasti ta peab isiklikult vastutama. Sain aru, et meie abielulepingu saab kergesti annulleerida, kuna vara jaotatud ebaõiglaselt. Nüüd tahame vara müüa ja raha jagada võrdselt omavahel. Kas saab kuidagi selle tehingu notariaalselt fikseerida? Tahame, et edaspidi meil oleks kehtiv lahusvaraleping, lihtsalt soovime seda lepingut õiglaselt teha ja meie vara (raha vara müügist) jagada meie vahel õiglaselt (võrdselt).
Küsimus:
1. Kuidas saab selle tehingu notariaalselt vormistada? (vara müük ja raha jagamine). Tahame, et edasi meil oleks ka lahusvara leping kehtiv. Kas sel juhul minu 50% korteri müügist raha ei saa kuidagi minu kontolt arestida minu mehe võlgade pärast?
2. Kuidas tulevikus saan endale korteri osta (kui mehel on võlg ja kohtutäitur näiteks)? Kas selleks peab olema vormistatud abielulahutus? Või piisab kehtiva lahusvaralepingu?
Tänan!

Tere,
Laste isa lahkus kodust 9 kuud tagasi. Maja, milles mina ja lapsed elame, on kaasomandis. Eile tuli ja paigaldas kinnistule kaamera. Ei andnud ma luba. Ei ole minul ei juurdepääsu ega infot millist kohta see filmib.
Hetkel tunnen, et minu privaatsust rikutakse sellega väga tugevalt. Kuna ei taha väga majast väljagi minna. Sest ei tea mida ja millal ta jälgib. Kodus on 3 alaealist last.

Tere,

Kas abielu ajal abikaasale kantud summasid igapäevaste kulutuste katteks on võimalik abielulahutuse korral tagasi nõuda?

Tere
Kas lapse isa on kohustatud maksma ka ülalpidamiskulusid enne lapse sündi või kuna oleme lahus või jääb see vaid minu kanda.
Olen 6. kuud rase ja lapse isa pole panustanud lapse jaoks katma kulusid mis on lapse tulekuga seotud.

Tere!

Ühele vanemale on mõistetud kohtuotsusega lapse puhul otsustusõigus elukoha määramise osas 2014 aastal. Laps on seni elanud selle vanemaga, aegajalt ka teise vanema juures. Hooldusõigus on ühine. Kuna suhted on jällegi halvenenud ning laps soovib elada vanemaga, kellel ei ole otsustusõigust elukoha suhtes, siis kuidas edasi toimida? Kas esitada kohtusse uus hagi otsustusõiguse osas või peab arvesse võtma eelmise kohtuotsuse ning tegema selle põhjal hagi?
Aitäh!

Tere. Panin lapse isale alimendid peale, kuid tema nõuab, et laps peab hakkama käima tema juures ja tema vanemate juures, laps saab alles 3-aastaseks, kuid "isa" pole last käinud 12 kuud vaatamas ega ei suhtle temaga, ning lapse isa elab ka teiselpool Eestit. Kuidas peaksin käituma sellises olukorras, kus laps ei tunnegi oma isa aga isa nõuab last enda juurde?

Minu ema päris maja oma ema surma järel 1989.aastal. Selle kohta on seadusjärgne pärimisõiguse tunnistus. Oli veel nõukogude aeg, maa kuulus tol ajal riigile. EV maareformi järel, 1998. aastal sai ta erastada ka majaaluse maa. Selle kohta on olemas kõik kehtivad dokumendid (linnavalitsuse korraldus, maa müügileping märkega, et selle eest tasunud on EVP-des ja kinnistamisotsus selle maatüki kinnistamiseks ema omandisse). Ema maksis maa eest oma tööaastate eest saadud EVP-dega. Dokumendid vaatas advokaat läbi, kõik on kehtivad. Kuna aga aasta varem, 1997.aastal ema abiellus, siis nüüd notari sõnul EV-s kehtiva pärimisseaduse järgi muutus see tagantjärele ühisomandiks. Advokaadi hinnangul on mõtet kohtusse minna ja tugineda sellele, et maaerastamise eest maksis ema enda EVP-dega aga ise kohtulahendeid vaadates ei tundu et see üldse omaks tähtsust. Samuti kas siis majas sees olevad esemed (mööbel, tehnika, pisiasjad) lähevad ka pärimisel jagamisele? Palun teie seisukohta.

Tere!
Kuidas on võimalik kindlaks teha alaealise lapse isa elukoht ja andmeid kui tegemist on Läti vabariigi kodanikuga? Et saaksin pöörduda kohtusse elatise välja nõudmiseks. Lapse isa igalt poolt mind ära blokeerinud ja keeldub last omaks tunnistama.