Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui palju peab mees mulle elatisraha maksma, kui meil on kaksikud ja tal veel eelmistest suhetest 3 last kellele vaja maksta?10.02.2017

Tere! Minu mehel on eelmistest suhetest 3 last ja igaühele maksab igakuiselt 235 eurot. Mul on temaga 2 last (kaksikud), kui palju peab ta neile alimente maksma? Lahutus pole veel sisse antud aga lapsed jääksid minuga elama.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina ei tohi igakuine elatis ühe lapse kohta olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja seda ka juhul, kui ülalpeetavaid on mitu. Lisaks tuleb arvestada ka põhimõttega, et kõiki lapsi tuleb ülal pidada ühetaoliselt. Lähtuvalt eeltoodust, peaks laste isa tasuma ka teie ühistele lastele elatist poole alampalga ulatuses ühe lapse kohta. Eeltoodu kehtib muidugi juhul, kui lapsed jäävad Teie igapäevasele kasvatamisele ja ülalpidamisele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse isa saab nõuda last enda juurde elama, kui lapse ema on alaealine?10.02.2017

Tere.
Kui lapse ema on alaealine ja mees nõuab last enda nimele, siis kas tal on see õigus? Ja samas tahab ta ka last enda juurde elama, kas saab nii? Ja mis õigused on alaealisena emaks saanud lapse emal omakorda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Asjaolu, et lapse ema on alaealine, ei kitsenda kuidagi tema õigusi emana. Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, tuleks otsus lapse elukoha osa vastu võtta ühiselt. Kui kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleks pöörduda elukohajärgse sotsiaaltööötaja poole ja kui ka tema vahendusel kokkulepet saavutada ei õnnestu, vastava avaldusega kohtu poole.

Sellise vaidluse lahendamisel tuleb alati kõige kõrgemale seada lapse huvid, seda peaksid otsuse langetamisel arvestama vanemad ja sellest lähtub kindlasti ka kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas edaspidiste ootamatuste vältimiseks peaks selle kuidagi vormistama, kui lapse ema on nõus väiksema elatisrahaga?10.02.2017

Tere
Maksan elatisraha igakuiselt miinimummäära järgi. See aasta siis 235 eurot. Lapse ema aga tegi suusõnalise ettepaneku, et maksaksin talle ainult 200 eurot kuus, kuna tahab minu maksekoormust vähendada.
Kui aga maksan igakuiselt vähem, kui miinimum, siis võivad minul ju hiljem sellest probleemid tekkida? Näiteks otsustab lapse ema (misiganes põhjusel) hiljem kohtutäiturile avalduse teha, et mina pole täismahus maksnud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Nagu aru saan, on Teilt elatis kohtuotsusega välja mõistetud ja seda poole alampalga ulatuses. Kuni kõnealune kohtuotsus on kehtiv, tuleb elatist tasuda selle järgi, vastasel juhul on tegemist kohtuotsuse rikkumisega ja lapse emal on õigus algatada Teie suhtes täitemenetlus. Praeguse kohtuotsuse tühistab vaid uus kohtuotsus.

Eeltoodust tulenevalt võite küll sõlmida lapse emaga kokkuleppe väiksema elatise maksmises, kuid kui lapse ema peaks ümber mõtlema, on tal võimalik nõuda elatist vastavalt kehtivale kohtuotsusele. Ainukene lahendus oleks uue kohtuotsuse tegemine, millega vähendatakse elatist 200-le eurole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse isa võib elatisraha arvelt hakata lapsele täiskasvanuks saamiseni fondi koguma?09.02.2017

Minu alaealise lapse isa on siiani maksnud elatist korralikult igakuiselt minu ehk siis lapse ema kontole ilma kohtulahendita. Aga nüüd lapse isa plaanib teha lapsele rahakogumise fondi, kuhu ta igakuiselt plaanib korjata raha lapse täisealiseks saamiseni, selleks rahaks tahab ta kasutada elatisraha. Sellega aga mina kui lapsega koos elav vanem ei nõustu. Kas seadusega on lapse isal õigus sedasi käituda? Või peab ta siiski maksma alimente minu (lapse ema) kontole?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teie ei nõustu lapse isa sooviga kanda elatisraha eraldi kontole, tuleb lapse isal igal juhul kanda elatis Teie isiklikule pangakontole. Kui lapse isa vaatamata sellele otsustab koguda elatisraha eraldi kontole, on ta rikkunud oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes ja Teil on lapse seadusliku esindajana alus pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas täieliku hooldusõiguse korral pean ka lapse isalt lapse perekonnanime muutmiseks luba küsima?09.02.2017

Tere, lapsel on küll isa perekonnanimi, aga hooldusõigus on 100% minu. Kas perekonnanime muutes pean lapse isalt ka luba küsima?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse hooldusõigus kuulub täielikult Teile, on Teil õigus taotleda lapse perekonnanime muutmist lapse isa nõusolekuta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vormistada, et minu eesti kodanikust lapse eestkostjaks võiks vajaduse korral olla minu välisriigis elav sõbranna?09.02.2017

Tere! Olen üksikema ja sugulastega läbi ei käi. Kuna mu tervis ei ole kõige parem, soovin määrata oma alaealisele tütrele eestkostjaks/hooldajaks sõbranna Hispaanias, et hoida ära orbudekodusse sattumine juhul kui minuga midagi juhtuks. Elame Hispaanias 20 aastat, kuid oleme tütrega mõlemad Eesti kodanikud. Hispaania advokaat selgitas, et notariaalne paber on piisav selleks, et valitud inimene saaks kohtu poolt hooldajaks/eestkostjaks määratud. Kas asjaolu, et oleme Eesti kodanikud ning minuga võiks midagi juhtuda ka hetkel kui viibime Eestis kuna teeme seda tihti, laps on isegi Eesti koolis koduõppel, muudab midagi? Kuidas oleks õige paberid vormistada, et sel juhul ei saaks hooldajaks mitte mingil juhul riik? Lisaks on allakirjutataval paberil märge, et välismaalased valigu millise riigi õigust kohaldatakse ja ma ei tunne Eesti õigust ning kogemustest tean, et teise riigi pabereid peab legaliseerima jne. Mis juhtuks kui Hispaania õiguse kohaselt peaks määratama eestkostjaks/hooldajaks riik kuid oleksime hetkel Eestis ja olles Eesti kodanikud? Kuidas paberid vormistada, et hooldajaks ei saaks riik?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere,

Kuivõrd eestkostja määrab Eestis kohus, ei taga notariaalse kinnituskirja vormistamine kahjuks kindlust, et just Teie poolt soovitud isik eestkostjaks määratakse. Kuid nagu aru saan, Hispaanias sellest kinnituskirjast piisab, et eestkostjaks saaks Teie poolt soovitud isik.

Lastesse puutuvate vaidluste lahendamisel on üldreeglina pädev lapse elukohariigi kohus, seega kui Teie ja lapse alaline elukoht on Hispaanias, peaks ka kohtumenetlus toimuma Hispaanias. Aeg-ajalt välisriigis viibimine ei muuda Teie ja lapse elukohariiki, milleks on juba pikemat aega Hispaania.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Millised seaduslikud võimalused on ema hooldamiseks kuluvat summat teiselt lapselt sisse nõuda?08.02.2017

Tere.
Küsin nõu seoses laste kohustustega oma vanemat ees. Ema (66-aastane), kelle tervis sedavõrd halvenes, et ta on hooldekodus. Isiklikku kinnisvara tal ei ole, on ainult võlad. Tal on kaks last: tütar (45) ja poeg (43), kellel on omakorda lapsed. Kohustus ema eest hoolitseda on mõlemal lapsel, aga poeg oma kohuseid ei täida.
Hooldekodu leping näeb ette, et sealsed kulud lähevad tasumisele järgmiselt: ema pension – täise ulatuses ja ülejäänud osa poja ja tütre vahel võrdsetes osades.
Tütar kirjutas lepingule alla ja on ka igakuiselt oma osa tasunud. Poeg millegipärast mitte, raha tal on (tegemist lugupeetud persooniga), aga kohustust ei võta.
Millised seadusandlikud võimalused on ema hooldamiseks kuluvat osa temalt sisse nõuda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui abivajava isiku poeg vabatahtlikult ema ees ülalpidamiskohustust ei täida, tuleb emal poja vastu elatise väljamõistmiseks kohtusse pöörduda. Kui ema selleks ise suuteline ei ole, tuleb kohtusse pöörduda ema seaduslikul esindajal ehk eestkostjal. Kui emal veel eestkostjat pole, tuleb eelnevalt eestkostja määramiseks kohtusse pöörduda (eestkostjaks saab olla näiteks tütar).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui suur on tõenäosus, et isale antakse ainuhooldusõigus?08.02.2017

Tere,
kui suur on tõenäosus, et taotledes lapse ainuhooldusõigust, isa ka selle saab?
Lisaks on probleem ka selles, et lapse ema soovib lapsega välismaale kolida. Milliseid tõendeid või eeldusi on hooldusõiguse saamiseks vaja? Kust peaks alustama?
Info - laps on 5-aastane, käib lasteaias
- isa maksab hetkel miinimum alimente
- isal on olemas üürikorter, auto, kindel töökoht suures ettevõttes ja korralik palk
- isa on vallaline
- ema elab samuti üürikorteris
- emal on olemas elukaaslane

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie küsimusele on kahjuks võimatu vastust anda, sest ühele vanemale hooldusõiguse osaline/täielik üleandmine sõltub väga paljudest asjaoludest ja kokkuvõttes teeb otsuse ikkagi kohtunik.

Väga olulist rolli mängib antud juhul see, kui lähedased on siiani olnud isa ja poja suhted ning kui aktiivselt on isa poja elus senini osalenud. Kokkuvõttes tulebki kohtunikul langetada otsus, kas lapse huvides on jääda elama isaga või asuda välismaale emaga elama.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isal on õigus hooldusõigusele, sest vanemate suhe on lõppenud ja laps võiks elada isa juures?07.02.2017

Tere. Vanemate suhe on lõppenud. Kuidas käituda isana kui sooviks saada lapse hooldusõigust? Praegu elatakse veel isa kodus ja lapse emal pole kindlat elukohta. Kas isal oleks siis võimalik nõuda lapse ainuhooldust või siis vähemalt kaashooldust? Sooviga, et lapse püsiv elukoht oleks seal, kus ta praegu elab isa juures.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanematel ei õnnestu lapse tulevases elukohas omavahel kokkuleppele jõuda, tuleks esmalt pöörduda elukohajärgse sotsiaaltöötaja poole. Kui ka sotsiaaltöötaja vahendusel ei õnnestu kokkulepet saavutada, on võimalik pöörduda hooldusõiguse osaliseks/täielikuks üleandmiseks kohtu poole. Kas kohus peab avaldust põhjendatuks, sõltub juba paljudest asjaoludest.

Parimate soovidega,
Hanna Kvirand
 

Küsimus: Kuidas vormistada abielu Maroko päritolu mehega, kui ta ei saa eesti viisat?07.02.2017

Soovin abielluda Marokost pärit mehega. Sooviks oli abielu sõlmida Eestis notari juures, et teha ka leping varad lahus jne. Saatsin talle kutse, aga talle ei antud viisat. Kuidas on võimalik sellisel juhul abielluda? Ei tahaks abielu Marokos sõlmida, sest ma ei tea sealseid seaduseid. Ei tea, mis keeles peavad dokumendid siis olema ja kas üldse saab sõlmida abielulepingut nagu olin soovinud Eestis sõlmida. Juhul kui lõpuks on võimalik abielluda, ei tea küll kuidas, aga siis on mureks, et millised kohustused või õigused on minul tema kui kolmanda riigi kodaniku ees. Mis õigused on kolmanda riigi kodanikul abielus olles ja peale lahutamist? Tunnen muret, sest tema ei oma midagi, mina oman korterit. Kuidas teha leping, et tema lahutuse korral ei omaks õigust minu kodus elada või ei saaks osa endale? Ühesõnaga tahaks varad lahus ja võlad lahus elada olgu siis abielu kestel või peale lahutust. Palun andke nõu! Ka ei soovi ma vastutada tema eest 32000 euroga. Kust teada saan, mis keeles paberitega saab Marokos abielluda? Kas on võimalik abielluda Prantsusmaal või Türgis, kui ta sinna viisa saab? Eestisse ju ei saa. Kas mul on võimalik enne leping valmis teha Eesti notaris, et muus riigis ainult kinnitada see? Eesmärk on koos elada Eestis minu kodus, aga lahutuse korral sooviks, et see oleks võimalikult valutu. Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseisutoimingute seaduse § 38 lõike 3 kohaselt tuleb välismaalasel, kes soovib Eestis abielu sõlmida, tõendada perekonnaseisuasutusele, et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus (antud juhul viisa). Sellest lähtuvalt ei ole antud olukorras Eestis abielu sõlmimine võimalik.

Kui soovite abielluda välismaal, tuleks enne abiellumist ennast kindlasti kurssi viia selles riigis abiellumist, abielu lahutamist ja abieluvara puudutavate seadustega. Selleks tasuks pöörduda spetsialisti poole, kes on kursis konkreetse riigi vastate õigusaktidega, mina selles küsimuses kahjuks pädev ei ole. Kindlasti soovitaksin Teie kirjelduse alusel valida abieluvararežiimiks varalahusus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand