Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mil määral võiks teise vanema uue korteri kulutused olla lapse eluasemekuludeks?09.05.2017

Oleme lahku kolimas, abielus ei olnud. Kooselu alguses ostsin ise korteri (elukaaslase roll selles oli null, va veidi sisustusega seotud asju), kuhu kõik elama asusime. Nüüd ostis teine vanem endale oma korteri, kuhu kolib elama. Laps hakkab olema mõlema vanema juures, sh ka öösel, minu juures jääb talle ka oma tuba alles. Siit küsimus, mil määral võiks teise vanema uue korteriga seotud kulutused (nt kommunaalmaksed, laenumaksed, sisustuskulud) olla lapse eluasemekuludeks, arvestades, et korterit on vaja eelkõige talle endale (laps oleks võinud ka minu juurde jääda) ja mil määral võiks lapse eluasemekulude hulka kuuluda ka minu varem tehtud ja edaspidi jooksvalt tekkivad kulud mu enda korteriga seoses, eriti arvestades, et pean üleval suuremat korterit kui oleks vaja puhtalt minu enda vajadustest lähtuvalt?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ülalpidamiskulude üheks osaks on eluasemekulud, millisteks on eelkõige kommunaalkulud ja üürikorteri puhul üürikulu (pangalaenuga soetatud korteri puhul võetakse aluseks keskmine üürihind). Lapse osa on proportsionaalne osa eluasemele tehtavatest kulutustest, näiteks kui korteris elab kaks inimest (laps ja vanem), arvestatakse lapse kuluks reeglina ½ eluasemekuludest – pool sellest ehk ¼ jääb ühe vanema kanda ja teine pool teise vanema kanda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas peaksin nõuandja palkama, kui lapse ema nõustub väiksema elatisrahaga juhul, kui annan talle oma perelt päritud ehted?09.05.2017

Meil on endise elukaaslasega imearmas väike 4-aastane tütar, kellega mul on superhea läbisaamine. Olgu öeldud, et mina elan Tallinnas aga tema Ida-Virumaal vanemate juures. Hetkel käivad meil oma endise elukaaslasega läbirääkimised elatisraha igakuise summa suurusest. Minu palk hetkel ei võimalda maksta talle maksimum summat, mida seadus ette näeb. Kuna minu lapse ema koos lapsega elab oma vanemate korteris, siis tõesti eluaseme kulud tal puuduvad aga lapsele olen nõus ju raha ometi maksma. Ta on nimetatud väiksema summaga kiirmenetluses rahul ainult siis kui loovutaksin talle n.ö "kauba peale" rohkem kuni 1500 € väärtuses kuldehteid, mis olen kunagi ise ostnud või on perekonna lapse vanavanaemalt saadud pärandus. Minu arust ei mängi 4-aastane laps kuldehetega keset tuba, vaid tal on vaja arendavaid mänguasju ja muud (näiteks jalgratas, mille talle ostsin)! Minu küsimus seisneb selles, kas see pole mitte väljapressimine ja lapse reaalseid huve sellise "tehingu" puhul eri arvestata... Kas peaksin palkama juristi, kes annaks mulle selles olukorras nõu?

Olen väga tänulik Teile vastuse eest,

lugupidamisega,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teil on õigus, lapse igapäevaseid vajadusi tõenäoliselt ei rahulda see, kui „maksate“ osa elatisest ehete näol, see vastab ilmselt rohkem lapse ema huvidele. Isegi juhul, kui lapse ema nõustub väiksema elatisega, ei välista see kuidagi lapse emal kui lapse seaduslikul esindajal pöörduda kohtusse elatise väljamõistmiseks suuremas summas kui algselt kokku lepitud. Soovitan Teil kindlasti antud küsimuses konsulteerida antud valdkonna spetsialistiga, kes oskab Teile detailselt kirjeldada õiguslikku olukorda antud küsimuses.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik kohtulikult nõuda, et isa ise isadusest loobuks ja uus elukaaslane saaks lapse lapsendada?03.05.2017

3a jooksul on sõlmitud erinavaid kirjalikke kokkuleppeid, kus on täpselt korraldatud lapsega kohtumiskorrad. Lapse isa ei ole viimase 3a jooksul suutnud neid (paha)tahtlikult korrektselt täita (valla lastekaitsetöötaja juures sõlmitud kokkulepe, lepitaja juures sõlmitud ja kohtulikult kinnitatud kokkulepe). Ehk käitub oma suva järgi. 1,5 puudus igasugune huvi lapse vastu. Määruse rikkumise osas on tehtud 2 avaldust kohtutäiturile, sh elatisvõla osas. Nüüd ootab ees uute kokkulepete sõlmimine (kuna eelmise kokkuleppe tähtaeg läbi). 9.a laps ise ei soovi bioloogilist isa külastada, kuna peab minu uut elukaaslast oma isaks.
1. kas on võimalik kohtulikult nõuda, et isadusest loobuks ja uus elukaaslane saaks lapse lapsendada?
2. või on ainus asi, mis lapse kasvatamise kergendamiseks teha saab, nõuda ainuhooldusõigust? Kas ainuhoolduse nõudmiseks piisab eelpool mainitud asjaoludest?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapsendamiseks on reeglina vajalik vanema nõusolek. Vanema nõusolekut ei ole vaja, kui ta on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on hooldusõigus perekonnaseaduse § 135 alusel täielikult ära võetud.

Kohtupraktikas ei ole väga levinud lapse ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine, selleks peaksid esinema väga kaalukad asjaolud. Kui lahus elaval vanemal on soov lapse elus osalemiseks, ei pea kohus üldjuhul põhjendatuks hooldusõiguse täielikku lõpetamist, vaid eelistatakse hooldusõiguse osalist lõpetamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis otsuse võib teha kohus, kui elatisraha suurus kolmele lasele on 705 eurot, aga isa saab palka 600 eurot?03.05.2017

Tere!
Läksin oma abikaasast lahku ning mulle jäid 3 meie ühist last. Kolme lapse peale on mul õigus saada 705 eurot kuus? Laste isa väidab, et keegi temalt nii suurt summat nõuda ei saa, kuna tema ametlik palk on 600 eurot. Mis otsust sellisel juhul võib kohus ette võtta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui ülalpeetavaid on mitu ja elatise maksmiseks kohustatud vanema sissetulek on väiksem kui kolmekordne elatismiinimum, võib kohus elatise välja mõista elatise miinimummäärast väiksemas suuruses.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas abikaasad saavad oma korteri pärandada nii, et ühe abikaasa surma korral läheks korteriomand kohe lapsele?27.04.2017

Tere
Kui korter on abikaasade ühisvara, siis kas abikaasad saavad selle kuidagi pärandada oma lapsele nii, et kui üks abikaasa sureb, siis läheks korteri omand kohe lapsele üle?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Mõlemal abikaasal on võimalik teha testament, millega jäetakse teine abikaasa pärijate ringist välja ning pärandatakse kogu oma vara lastele. Siinkohal on vaid üks erand – kui abikaasa on pärandist ilmajätnud teise abikaasa, kelle suhtes oli surnud abikaasal perekonnaseaduse alusel ülalpidamiskohustus, on üleelanud abikaasal vaatamata testamendile õigus sundosale. Sundosa on 1/2 pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatisvõlglane saab taotleda kohtult eraisiku pankrotti, et elatisvõlast vabaneda?27.04.2017

Kas elatisvõlglane saab taotleda kohtult eraisiku pankrotti, et elatisvõlast vabaneda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Pankrotiseaduse § 176 lõige 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe muuhulgas lapsele elatise maksmise kohustus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui lapse ema otsustab ilma isaga kooskõlastamata kolida teise linna, mis raskendab ühise hooldusõiguse teostamist?26.04.2017

Kuidas peaks isa käituma kui lapse ema on omavoliliselt (lapse isa sai sellest teada viimasel minutil) võtnud vastu otsuse kolida teise Eesti linna, mis asub 300 km kaugusel, mis raskendab oluliselt ühise hooldusõiguse teostamist? Tuues ettekäändeks, et tema perekond on seal ja tal on seal lihtsam ja kergem. Isa keeldus ka sissekirjutuseks loa andmisest, kuid Eesti riigis need seadused ei kehti ja väiksed linnad tervitada oma uusi kodanikke igal juhul.
Lisaks on lapse ema arvamusel, et lapse "solgutamine" kahe linna vahel ei ole mõeldav ja üritab leida takistusi isal lapse nägemiseks. Lapse isa on väga huvitatud lapsega koos olemisest ja oleks valmis teda ka ise kasvatama. Laps on 2,5 aastane.
Kas oleks kuidagi võimalik tühistada see omavoliline sissekirjutuse muutmine? Või on ainuke variant taotleda otsustusõigust? Ka lastekaitse töötajad tunduvad selle koha pealt üsna nõutud olema. Sest 6h last ühest linnast teise transportida päeva jooksul pole ka eriti mõeldav suhtluskorra paika panemisel.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ema ei saa takistada elukohta vahetamast, kuid antud juhul on lapse isal võimalik taotleda kohtult lapse hooldusõiguse üleandmist osas, mis annab õiguse määratleda lapse elukohta. Kas kohus peab avaldust põhjendatuks, sõltub paljudest asjaoludest, muuhulgas sellest, milline on isa ja lapse suhe ning millised on lapse elamistingimused nii ema kui ka isa juures.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas jagada kohustusi, kui vara jagamata ja laenumaksed vajavad maksmist?26.04.2017

Tere.
2008 a. võetud kodulaen ja tänaseks päevaks lahutatu. Maja müüa 3 aastat pole õnnestunud. Eksmees elab kodulaenuga saadud majas ja juba 7 kuud ei maksa laenu, kuna koondati 2 a tagasi ja pole leidnud sobivat kohta, lisaks alkoholiprobleemid. Oleme lahutatud ja vara jagamata. Ise elan üüripinnal, kogu palk läheb laenu ja oma üüri tasumiseks. Igapäevaseks eluks elatisraha puudub. Kas minul on õigust nõuda, et oleks võimalik normaalse eluga edasi minna või peangi veel 22 aastat eksabikaas peavarju ja kohustuste eest vastutama?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonna huvides võetud kohustuste eest vastutavad abikaasad solidaarvõlgnikena. Kui abielu lahutatakse, kuid vara jääb jagamata, tuleb ühiseid kohustusi täita võrdsetes osades. Kui kohustusi täidab peale abielu lahutamist vaid üks abikaasa, on tal õigus teiselt abikaasalt nõuda enammakstud kulutuste hüvitamist.

Lisaks ühisvara müügile ja peale kohustuste kandmist allesjäänud müügitulu jagamisele on võimalik ühisvara jagada ka selliselt, et ühisvaraks olev kinnisvara jääb ühe poole ainuomandisse ja selle eest maksab omandiõiguse saanud abikaasa teisele abikaasale hüvitist poole (positiiivse) ühisvara väärtuse ulatuses.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa saab nõuda, et maksab elatist ja ainult lapse kontole ning üksnes juhul, kui ema maksab sama palju?25.04.2017

Lapse põhielukoht on ema juures. Laps on eelkooliealine. Laps külastab isa nädala sees kahel päeval 3 tundi ja iga teine nädalavahetus reede õhtust pühapäeva õhtuni. Lapse isa ütleb, et kannab miinimumelatise ainult lapse kontole ja ema peab samuti sinna miinimumi kandma. Kui ema lapse kontoga ja omapoolse miinimumi kandmisega nõus pole, siis isa miinimumi ei kanna. Kas sellisel nõudel on alust? Väga keeruline on hakata lapse kontolt ülekandeid tegema. Saan aru, et ka pangalaenust ja kommunaalmaksetest arvestatakse 1/4 lapse kuludesse. Emal kulub ainuüksi eluasemele, toidule, lasteaiale ja trennile 245 eurot kuus.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Vanemal, kes on lapse alaline kasvataja, on õigus nõuda lahus elavalt vanemalt elatise maksmist otse oma pangakontole. Mõlemal vanemal tuleb küll lapse ülalpidamisse reeglina võrdselt panustada, kuid last kasvatav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust vahetult, kandes vahetult lapse ülalpidamisega seotud kulusid. Sellest lähtuvalt ei ole lapse isal alust nõuda, et lapse ema kannaks igakuiselt elatisraha lapse pangakontole, samuti peab lapse isa kandma elatise lapse ema pangakontole (õigus kanda elatisraha otse lapse pangakontole tekib juhul, kui last kasvatav vanem annab selleks nõusoleku).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik teha seaduslik dokument, millega mu bioloogiline ütleb lahti seaduslikest õigustest?25.04.2017

Tere, kas on võimalik teha seaduslik dokument, millega mu bioloogiline isa, kes pole mind kunagi kasvatanud, ütleb lahti nö seaduslikest õigustest? Alimente maksnud ei ole. Sooviks seda teha selleka, et tulevikus ei peaks tema eest hoolt kandma.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Isadusest loobuda ei ole võimalik, kuid sellele vaatamata võib antud juhul kohus Teie ülalpidamiskohustust oma isa suhtes piirata või üldse sellest vabastada. Siinkohal oleks vajalik, et Teil oleksid olemas tõendid selle kohta, et isa on kunagi Teie suhtes ülalpidamiskohustust rikkunud, selleks on näiteks kohtuotsus, millega on elatis isalt välja mõistetud ja dokument täitemenetluse läbiviimise kohta.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand