Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas arvutada eluaseme kulude osa elatises?13.01.2023
Tere
Ma ei suuda välja arvutada milline tuleb summa, mis puudutab seda osa elatisest, mida pean maksma laste elamispinna ja kommunaalide eest (ülejäänud elatise hulgas). Äkki saate mind sellega aidata?
Minu 3 last (10a, 8a, 5a) elavad ema ja tema uue elukaaslasega Tallinnas, 4-toalises, 85 ruutmeetrises korteris. Korteri kommunaalid on suvel ca 150, talvel ca 300 eurot, ehk keskmiselt aasta peale 225 eurot kuus. Arvestame tehtes siis seda hinda. Lastel on kolme peale 2 magamistuba, suurem laps magab üksi oma toas, 8a ja 5a jagavad magamistuba. Mõlemad magamistoad on suurusega 10m2.
Tegemist on 2019 aastal ehitatud majaga, ehk siis korter on võrdlemisi uus. Vaadates samaväärsete korterite keskmist ruutmeetri üürihinda, tuleb selleks ca 14 eurot ruutmeetri kohta selles piirkonnas. Arvestame siis hetkel seda hinda.
Hetkel ei küsigi ma seda kui palju peaksin maksma elatist oma laste eest kokku, vaid just arvutuskäiku konkreetselt eluaseme kulude kohta elatises, võttes arvesse ülaltoodud numbreid ja laste vanust.
Ma tean, et uus elukaaslane ei puutu küsimusse selles mõttes, et temal pole kohustusi minu laste ülalpidamise osas, kuid kui kasvõi arvutada ühiskasutatavat ruumi, kas tema läheb ka sinna inimeste hulka, kelle vahel seda summat jagada või mitte, arvestades, et uus elukaaslane elab alaliselt seal ruumides.
Kui võimalik, palun kirjutage arvutuskäik lahti, et oskaksin seda tehet teha ka üürihindade/kommunaalide ajas muutumise puhul.
Tänan
Ma ei suuda välja arvutada milline tuleb summa, mis puudutab seda osa elatisest, mida pean maksma laste elamispinna ja kommunaalide eest (ülejäänud elatise hulgas). Äkki saate mind sellega aidata?
Minu 3 last (10a, 8a, 5a) elavad ema ja tema uue elukaaslasega Tallinnas, 4-toalises, 85 ruutmeetrises korteris. Korteri kommunaalid on suvel ca 150, talvel ca 300 eurot, ehk keskmiselt aasta peale 225 eurot kuus. Arvestame tehtes siis seda hinda. Lastel on kolme peale 2 magamistuba, suurem laps magab üksi oma toas, 8a ja 5a jagavad magamistuba. Mõlemad magamistoad on suurusega 10m2.
Tegemist on 2019 aastal ehitatud majaga, ehk siis korter on võrdlemisi uus. Vaadates samaväärsete korterite keskmist ruutmeetri üürihinda, tuleb selleks ca 14 eurot ruutmeetri kohta selles piirkonnas. Arvestame siis hetkel seda hinda.
Hetkel ei küsigi ma seda kui palju peaksin maksma elatist oma laste eest kokku, vaid just arvutuskäiku konkreetselt eluaseme kulude kohta elatises, võttes arvesse ülaltoodud numbreid ja laste vanust.
Ma tean, et uus elukaaslane ei puutu küsimusse selles mõttes, et temal pole kohustusi minu laste ülalpidamise osas, kuid kui kasvõi arvutada ühiskasutatavat ruumi, kas tema läheb ka sinna inimeste hulka, kelle vahel seda summat jagada või mitte, arvestades, et uus elukaaslane elab alaliselt seal ruumides.
Kui võimalik, palun kirjutage arvutuskäik lahti, et oskaksin seda tehet teha ka üürihindade/kommunaalide ajas muutumise puhul.
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tavapärase praktika järgi arvestatakse eluasemekuludest lapse osa välja vastavalt leibkonnaliikmete arvule - kui perekonnas on 5 liiget, siis jagatakse eluasemekulude kogukulu viieks ja saadud tulem ongi eluasemekulu ühe leibkonnaliikme kohta.
Nö puust ja punaseks - kui 5-liikmelise perekonna kulud eluasemele on keskmiselt 1000 eurot kuus, on kulu ühe perekonnaliikme kohta 200 eurot. Kuivõrd ülalpidamiskohustus jaguneb vanemate vahel (reeglina) võrdsetes osades, tuleks Teil sellest kanda pool ehk 100 eurot ühe lapse kohta (pluss pool ülejäänud ülalpidamiskuludest - toit, riided, huvialad jne).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tasub kohtusse uuesti minna elatist vähendama, kuna laps veedab minuga 6 päeva asemel 7 päeva?12.01.2023
07.2022 jõustus uus kohtulahend. Avastasin liiga hilja, et kohus on siinkohal eksinud ja jäin hiljaks appellatsioonikaebusega.
Elatist maksin enne pool miinimumpalgast.
Elatise summat vähendati seoses suhtluskorraga. Kohtulahendis aga on välja toodud kohtu poolt, et lapsed veedavad elatist maksva vanemaga 73 päeva, mis teeb keskmiselt 6 päeva kuus.
Tegelikkuses lapsed veedavad elatist maksva vanemaga aastas 91-92 päeva, mis teeb ühe kuu lõikes keskmiselt 7.6 päeva.
Teiseks võeti arvesse ainult lapsetoetust, suurperetoetust arvesse ei võetud.
Uus suurperetoetus on aga märkimisväärne summa.
PKS § 101. Elatis alaealisele lapsele
Uus muudatus (5) Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka peretoetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. - kohus arvestas ainult lapsetoetusega, mis oli tollel ajal 60€, kuid veebruarist 2023 suureneb see 80€le.
(6) Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
- summat vähendati ainult 6 päeva eest kuus, kuigi lapsed veedavad elatist maksva vanemaga 7 päeva.
Siinkohal ongi küsimus, kas tasub kohtusse uuesti minna elatist vähendama, esiteks juba seetõttu, et elatist maksva vanemaga ollakse koos keskmiselt 7 päeva kuus, teiseks seetõttu, et uus PKS https://sm.ee/laste-ja-perede-toetamise-kkk#uus-kuidas-muudab-s andmetel arvestatakse ka suurperetoetusega elatise maksmisel.
Elatist maksin enne pool miinimumpalgast.
Elatise summat vähendati seoses suhtluskorraga. Kohtulahendis aga on välja toodud kohtu poolt, et lapsed veedavad elatist maksva vanemaga 73 päeva, mis teeb keskmiselt 6 päeva kuus.
Tegelikkuses lapsed veedavad elatist maksva vanemaga aastas 91-92 päeva, mis teeb ühe kuu lõikes keskmiselt 7.6 päeva.
Teiseks võeti arvesse ainult lapsetoetust, suurperetoetust arvesse ei võetud.
Uus suurperetoetus on aga märkimisväärne summa.
PKS § 101. Elatis alaealisele lapsele
Uus muudatus (5) Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka peretoetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. - kohus arvestas ainult lapsetoetusega, mis oli tollel ajal 60€, kuid veebruarist 2023 suureneb see 80€le.
(6) Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
- summat vähendati ainult 6 päeva eest kuus, kuigi lapsed veedavad elatist maksva vanemaga 7 päeva.
Siinkohal ongi küsimus, kas tasub kohtusse uuesti minna elatist vähendama, esiteks juba seetõttu, et elatist maksva vanemaga ollakse koos keskmiselt 7 päeva kuus, teiseks seetõttu, et uus PKS https://sm.ee/laste-ja-perede-toetamise-kkk#uus-kuidas-muudab-s andmetel arvestatakse ka suurperetoetusega elatise maksmisel.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtu poolt väljamõistetud elatisraha ei arvesta teisele vanemale makstavaid riiklikke toetusi ega lastega koosveedetavat aega (ja sellel ajal tehtud vahetuid ülalpidamiskulusid), on kehtivast summast elatise vähendamine põhjendatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapse ema on töötu ja nõuab 225 € kuidas ta saab ise sama summa lapse peale panustada?13.12.2022
Tere.
Mul mure. Nimelt mu abikaasa endine elukaaslane, kellega on neil 3a. ühine laps nõuab elatusraha. Mehel oli temaga tehtud suusõnaline kokkulepe 150€ iga kuu. Neil on ka paika pandud hetkel suusõnaline suhtluskord. Kuna mees on nüüd viimased 3 kuud graafikuga tööl. Ehk 4 tööl ja 4 vaba. Ja üle ühe vabade päevade võtab last. Mis tagab tal võimaluse lapsega rohkem koos olla. Võrreldes varasemale kokkulepe üle nädalavahetuse. Ja kuna meie ja abikaasa lapse elukoha vahemaa pole ka väike, siis on lihtsam kui laps jääb korraga kauemaks isaga, see vähendab sõitmist. Mis on tegelikult korralik kütte kulutus. Algul ta küll krimpsutas nina aga piirdus ainult vingumisega, et võiks rohkem maksta ja vahepeal ei andnud ka kokkuleppe alusel last. Kuid nüüd ta lahkus töölt ja otsustas töötuks end võtta siis andis mehe vastu maksekäsu 225€ mille me vaidlustasime andes meie leibkonna sissetulekute ja väljaminekute ülevaate. (Mul on eelnevatest suhetest ka 3 last). Peale seda panid end kirja perelepitusse mehe algatusel, et saaks selle suhtluskorra ja alimendi summa ikkagi ametlikult paika pandud. Kuid kui mehe eks sai teada, et ma ootan nüüd meie ühist last, siis andis hagi kohtusse. Mina ise kui 3 lapse ema tean neid reaalseid kulutusi lapse peale. Ja ise saan ka sammuti elatist laste peale 150€ + 120€ + 100€ = 370€. Näen et 150 on suht okei summa 3-aastase lapse puhul. Suuremate lastega nagu mul on 8a. 13a. ja 16a. kulub vahest tõesti rohkem, kuigi ennetan seda sellega, et panen iga kuu raha laste suuremate kulutuste jaoks kõrvale. Ja minu teada peaks mõlemad vanemad panustama võrdselt lapse kasvatamisele. Seega siit tekib mul küsimus kui lapse ema on ise töötu ja nõuab 225€ kuidas ta saab ise sama summa lapse peale panustada? Mehele ütleb küll et otsi lisatöö kui ei jaksa maksta aga ta ise? Kas ta ise ei peaks ka tööd otsima, mitte lootma et tema hetkeline elukaaslane ja minu praegune mees peaksid teda üleval pidama. Temal on sammuti kohustus tagada/teenida vahendid lapse kasvatamiseks. Ma olen üritanud otsida netis kuid ei leia mingit infot selle kohta. Kui elatist nõudev vanem on töötu. On ainult elatist maksvate suhtes. Kas ta saab nõuda sellist summat mida ta ise ei suuda lapse peale panustada? Rääkimata lisafaktoritest et laps käib meie juures sammuti, me oleme pidanud lapsele siia ka vahetusriided soetama kuna ema ei anna lapsele normaalseid asju kaasa ja ma tänu rasedusele kodune kuna tööandjal pole mulle kergemat tööd pakkuda. Me oleme lastega igal pool väljas käinud vastavalt võimalustele, mida tema pole teinud. Ehk me oleme ka ikka lapse peale kulutanud raha kui ta meil on. Hetkel on abikaasa ainuke kes saab perest tööl käia ja ülal pidada. Nagu olen aru saanud siis abikaasa eks lähtub elatuskalkulaatorist 225€ aga seal on ka see et päevade arv vähendab seda summat ja tänu sellele on ta ka mõjutanud last et see ei tahtnud mingi aeg isa juurde minna mis oli ka perelepitusse minekuks üks põhjus. Psühholoogilt isegi uurisin et 3 aastane laps on nagu svamm kes imab ema emotsioonid endasse. Kui ema on selle vastu et lapse isa juurde läheb siis hakkab ka laps protestima. Ehk üritab vältida et laps liiga palju isaga koos poleks et alimendi summa ei väheneks. Ehk minu arusaam et see inimene ei lähtu lapse vajadusest ka isaga koos olla vaid lähtub ainult alimendi summast ja rahadest. Aga kui ta tahab oma mehega välja minna siis meie peame küll kohe valmis olema last võtma ja annab kas või jonniva või haige lapse üle. Selgelt näha et see naine ajab lihtsalt oma kiusu ja on raha peal väljas mitte lapse heaolu peale. Meile hõõrub kogu aeg et tal on oma eraelu ka aga tekib küsimus kas meil seda pole või et peame võtma lapse siis kui tema seda otsustab. Nagu siin praegu mehe graafikus jooksevad nädalavahetused vabaks siis üritab suruda nüüd iga nv laps meile et ta saaks väljas käia aga meie abikaasaga tahaks ka ju oma aega. Aga kui graafik jookseb nädala sisse siis lähtub et aga laps ei taha ju sinu juurde tulla.
Mul mure. Nimelt mu abikaasa endine elukaaslane, kellega on neil 3a. ühine laps nõuab elatusraha. Mehel oli temaga tehtud suusõnaline kokkulepe 150€ iga kuu. Neil on ka paika pandud hetkel suusõnaline suhtluskord. Kuna mees on nüüd viimased 3 kuud graafikuga tööl. Ehk 4 tööl ja 4 vaba. Ja üle ühe vabade päevade võtab last. Mis tagab tal võimaluse lapsega rohkem koos olla. Võrreldes varasemale kokkulepe üle nädalavahetuse. Ja kuna meie ja abikaasa lapse elukoha vahemaa pole ka väike, siis on lihtsam kui laps jääb korraga kauemaks isaga, see vähendab sõitmist. Mis on tegelikult korralik kütte kulutus. Algul ta küll krimpsutas nina aga piirdus ainult vingumisega, et võiks rohkem maksta ja vahepeal ei andnud ka kokkuleppe alusel last. Kuid nüüd ta lahkus töölt ja otsustas töötuks end võtta siis andis mehe vastu maksekäsu 225€ mille me vaidlustasime andes meie leibkonna sissetulekute ja väljaminekute ülevaate. (Mul on eelnevatest suhetest ka 3 last). Peale seda panid end kirja perelepitusse mehe algatusel, et saaks selle suhtluskorra ja alimendi summa ikkagi ametlikult paika pandud. Kuid kui mehe eks sai teada, et ma ootan nüüd meie ühist last, siis andis hagi kohtusse. Mina ise kui 3 lapse ema tean neid reaalseid kulutusi lapse peale. Ja ise saan ka sammuti elatist laste peale 150€ + 120€ + 100€ = 370€. Näen et 150 on suht okei summa 3-aastase lapse puhul. Suuremate lastega nagu mul on 8a. 13a. ja 16a. kulub vahest tõesti rohkem, kuigi ennetan seda sellega, et panen iga kuu raha laste suuremate kulutuste jaoks kõrvale. Ja minu teada peaks mõlemad vanemad panustama võrdselt lapse kasvatamisele. Seega siit tekib mul küsimus kui lapse ema on ise töötu ja nõuab 225€ kuidas ta saab ise sama summa lapse peale panustada? Mehele ütleb küll et otsi lisatöö kui ei jaksa maksta aga ta ise? Kas ta ise ei peaks ka tööd otsima, mitte lootma et tema hetkeline elukaaslane ja minu praegune mees peaksid teda üleval pidama. Temal on sammuti kohustus tagada/teenida vahendid lapse kasvatamiseks. Ma olen üritanud otsida netis kuid ei leia mingit infot selle kohta. Kui elatist nõudev vanem on töötu. On ainult elatist maksvate suhtes. Kas ta saab nõuda sellist summat mida ta ise ei suuda lapse peale panustada? Rääkimata lisafaktoritest et laps käib meie juures sammuti, me oleme pidanud lapsele siia ka vahetusriided soetama kuna ema ei anna lapsele normaalseid asju kaasa ja ma tänu rasedusele kodune kuna tööandjal pole mulle kergemat tööd pakkuda. Me oleme lastega igal pool väljas käinud vastavalt võimalustele, mida tema pole teinud. Ehk me oleme ka ikka lapse peale kulutanud raha kui ta meil on. Hetkel on abikaasa ainuke kes saab perest tööl käia ja ülal pidada. Nagu olen aru saanud siis abikaasa eks lähtub elatuskalkulaatorist 225€ aga seal on ka see et päevade arv vähendab seda summat ja tänu sellele on ta ka mõjutanud last et see ei tahtnud mingi aeg isa juurde minna mis oli ka perelepitusse minekuks üks põhjus. Psühholoogilt isegi uurisin et 3 aastane laps on nagu svamm kes imab ema emotsioonid endasse. Kui ema on selle vastu et lapse isa juurde läheb siis hakkab ka laps protestima. Ehk üritab vältida et laps liiga palju isaga koos poleks et alimendi summa ei väheneks. Ehk minu arusaam et see inimene ei lähtu lapse vajadusest ka isaga koos olla vaid lähtub ainult alimendi summast ja rahadest. Aga kui ta tahab oma mehega välja minna siis meie peame küll kohe valmis olema last võtma ja annab kas või jonniva või haige lapse üle. Selgelt näha et see naine ajab lihtsalt oma kiusu ja on raha peal väljas mitte lapse heaolu peale. Meile hõõrub kogu aeg et tal on oma eraelu ka aga tekib küsimus kas meil seda pole või et peame võtma lapse siis kui tema seda otsustab. Nagu siin praegu mehe graafikus jooksevad nädalavahetused vabaks siis üritab suruda nüüd iga nv laps meile et ta saaks väljas käia aga meie abikaasaga tahaks ka ju oma aega. Aga kui graafik jookseb nädala sisse siis lähtub et aga laps ei taha ju sinu juurde tulla.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alates 01.01.2022 ei ole enam miinimumelatise summaks pool alampalka, vaid PkS § 101 alusel väljaarvutatud summa - käesoleval hetkel on selleks 225,64 eurot ühe lapse kohta. Kui laps veedab lahus elava vanemaga aega vähemalt 7 päeva kuus (kalendriaasta lõikes), tehakse nimetatud summast mahaarvamine vastavalt koosveedetud ajale. Kui koos veedetuid päevi on vähem, ei anna seadus paraku alust mahaarvamist teha.
Kui last kasvatav vanem on töötu, ei võta see lapselt õigust saada teiselt vanemalt elatist vähemalt PkS §-s 101 sätestatud miinimummääras - kui see nii oleks, jääks ju laps ülalpidamisest suisa ilma. Samas, on mõlemal vanemal kokkuvõttes kohustus oma last ülal pidada ja hankida selleks vajalikud rahalised vahendid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 16-aastasel noorukil endal on õigus otsustada kodust lahkumise ja turvalisema elupaiga valiku üle?12.12.2022
Kui 16-aastane tunneb, et tal ei ole kodus turvaline elada (vaimne vägivald, hooletusse jätmine, mille tagajärjel söömishäired ja suitsiidkatse), kas tal on õigus kolida perekonna juurde, kes on valmis pakkuma talle turvalist elukeskkonda? Nooruki vanemad eitavad probleeme, lastekaitse ei ole kodukülastust teinud, kuid leiab, et nooruk peaks kodus elama. Samas nooruki vaimne tervis järjest halveneb ja nooruk ise toob välja, et ei suuda kodus olla. Mujal olles ei ole selliseid probleeme olnud.
Kas noorukil endal on õigus otsustada kodust lahkumise ja turvalisema elupaiga valiku üle?
Kas noorukil endal on õigus otsustada kodust lahkumise ja turvalisema elupaiga valiku üle?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealise lapse eest hoolitsemise kohustus lasub lapse vanematel. Kui laps tunneb, et vanemate hoolitsus ei ole piisav, on lapsel loomulikult õigus abi otsida - saan aru, et lastekaitsetöötaja on lapse murega tuutav, kuid ei ole teostanud kodukülastust ega ole koduse olukorraga piisavalt kursis. Sellest on kahju ja olen seisukohal, et vajalik on korduv lastekaitsetöötaja poole pöördumine ja arutelu kõikide osapoolte vahel (ema-isa-laps). Lapse kodust lahkumine peaks toimuma kokkuleppel - iseasi, kas 16-aastast last õnnestub takistada, kui ta on igal juhul otsustanud lahkuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isal on õigus, kui on lapsega haiguslehel, siis maksab proportsionaalselt vähem elatisraha?08.12.2022
Tere
Mul selline olukord, et lapse isa maksab elatist nii nagu seaduses on ette nähtud, aga kui ta on lapsega haiguslehel, siis võtab elatisest haiguslehel oldud päevad maha. Nagu näiteks oli 6 päeva lapsega haiguslehel, siis maksis 181 eurot, 226 euro asemel. Kas tal on selleks õigus?
Mul selline olukord, et lapse isa maksab elatist nii nagu seaduses on ette nähtud, aga kui ta on lapsega haiguslehel, siis võtab elatisest haiguslehel oldud päevad maha. Nagu näiteks oli 6 päeva lapsega haiguslehel, siis maksis 181 eurot, 226 euro asemel. Kas tal on selleks õigus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seadus ei näe ette alust elatise erakorraliseks vähendamiseks olukorras, kus elatise maksmiseks kohustatud vanem viibib lapsega haiguslehel. Paratamatult lapsed aeg-ajalt haigestuvad ja vanematel tuleb seetõttu töölt kõrvale jääda, kaotades osaliselt sissetulekus ja tehes võibolla sellel perioodil lapse ülalpidamiseks mõnevõrra rohkem kulutusi.
Elatise vähendamine PkS § 101 lõike 6 alusel (s.o lapsega koosoldud päevade arvelt) on põhjendatud olukorras, kui vanematel on sõlmitud kokkulepe (või on kohus kindlaks määranud), et lahus elav vanem veedab lapsega igakuiselt vähemalt 7 päeva kuus. Seaduse mõtteks ei saa olla see, et jooksva kuu elatist vähendatakse igakordselt erakorralise suhtluskorra muudatuse alusel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan lapse oma nimele võtmise aastaid hiljem vaidlustada, kui ma pole bioloogiline isa?22.11.2022
Tere, Laps elab minuga üle nelja aasta. Teine laps elab eksnaisega. See kes elab eksnaisega, sai kunagi emotsiooni käigus lihtsalt kanne tehtud. Pole talle bioloogiline isa. Laps käib eksnaise juures aastas nädal vast kokku. Kummagile me midagi ei maksa. Mõlemad lapsed sissekirjutatud tema juurde, aga päriselt kogu aeg minuga ja kulud kõik minu kanda. Läbisaamine meil raskendatud kuid laste osas pole probleemi. Nüüd siis küsimus. Eksnaine ei ole nõus lapsetoetust mulle andma. Kuigi kasvatan mina. Arvan, et asi selles, et saavad äkki suurperetoetust. Millised on minu võimalused, et saaksin toetuse endale. See on ikka mõeldud lapsele. Teine küsimus, kui on tehtud isa kanne kui pole bioloogiline isa kuid sellest on mitmeid aastaid möödas, siis ma ei saa seda kuidagi vaidlustada enam?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te ei saa laste emaga lapsetoetuse saaja ümbervormistamise osas omavahel kokkuleppele, pöörduge Sotsiaalkindlustusameti poole. Amet selgitab lapse emale, et toetuse saajaks peab olema last alaliselt kasvatav vanem ja vast ametniku selgituse peale on laste ema nõus ka toetuse ümbervormistamisega. Kui vaidlust lahendada siiski ei õnnestu, tuleb vastava nõudega kohtu poole pöörduda.
Isadust on võimalik vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, mil vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks said. Kui Teile oli juba isaduse omaksvõtmise hetkel teada asjaolu, et Te ei ole lapse bioloogiline isa, lõppes isaduse vaidlustamise tähtaeg isaduse omaksvõtust aasta möödumisel. Sellise sätte eesmärgiks on eelkõige lapse huvide kaitse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma võin nõuda poolt müügisummast või pean ma midagi laenumaksete ja sissemaksu katteks kompenseerima?14.11.2022
Tere
ostsime aastaid tagasi koos poja isaga maja. Sissemaksu raha tuli tema poolt, samuti on ta tasunud laenumakseid. Kinnisvara on kaasomandis. Koos elanud me praktiliselt polegi (tegu on välismaalasega). Praegu on majal veel hüpoteek ja laenujääk. Oleme rääkinud maja müügist, aga pole saanud kokkuleppele müügist saadava summa jagamisel. Kas ma võin nõuda poolt müügisummast või pean ma midagi laenumaksete ja sissemaksu katteks kompenseerima? Mis juhtub, kui me omavahel kokkuleppele ei saa?
ostsime aastaid tagasi koos poja isaga maja. Sissemaksu raha tuli tema poolt, samuti on ta tasunud laenumakseid. Kinnisvara on kaasomandis. Koos elanud me praktiliselt polegi (tegu on välismaalasega). Praegu on majal veel hüpoteek ja laenujääk. Oleme rääkinud maja müügist, aga pole saanud kokkuleppele müügist saadava summa jagamisel. Kas ma võin nõuda poolt müügisummast või pean ma midagi laenumaksete ja sissemaksu katteks kompenseerima? Mis juhtub, kui me omavahel kokkuleppele ei saa?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaõigusseaduse § 75 lõige 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi – olles võrdsetes osades kaasomanikud, langevad ka kaasomandiga seotud kohustused pooltele võrdselt. Kui Te siiani ei ole varal lasuvaid kohustusi kandnud, on teisel kaasomanikul iseenesest õigus nõuda tasutud maksetest poole ulatuses hüvitist (nö Teie eest tasutud osa ulatuses). Kas teine kaasomanik sellise nõude ka esitab, sõltub loomulikult temast.
Kui omavahel ei õnnestu kaasomandi lõpetamise osas kokkuleppele saada, tuleb pöörduda vastava hagiga kohtu poole. Arvestades seda, et kohtuväliselt maja müümise kasuks otsustades juhite ise kogu müügiprotsessi (kohtulahendi alusel müüakse maja avalikul enampakkumisel, kui kaasomand otsustakse lõpetada müügi teel), on omavaheline kokkuleppe kordades mõistlikum variant.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan muuta perekonnanime ja isikukoodi, et mu pere ei saaks minuga kunagi enam kontakti otsida?27.10.2022
Tere.
Sooviksin küsida, et kui mul ei ole mitte mingit seost oma sünniperega ning täisealisena leidsin endale nö uue pere, aga kuna täisealist ei ole enam võimalik lapsendada, siis kas mul on ikkagi võimalik võtta endale selle pere perekonnanimi? Ja lisaks küsin ka sellise küsimuse, et kas mul on võimalik vahetada oma isikukoodi, kuna see oleks mu elus puhtalt lehelt alustamine? Soovin katkestada absoluutselt kõik sidemed oma sünniperega, et mu sealsed "pereliikmed" ei saaks mind enam soovi korral üles otsida.
Sooviksin küsida, et kui mul ei ole mitte mingit seost oma sünniperega ning täisealisena leidsin endale nö uue pere, aga kuna täisealist ei ole enam võimalik lapsendada, siis kas mul on ikkagi võimalik võtta endale selle pere perekonnanimi? Ja lisaks küsin ka sellise küsimuse, et kas mul on võimalik vahetada oma isikukoodi, kuna see oleks mu elus puhtalt lehelt alustamine? Soovin katkestada absoluutselt kõik sidemed oma sünniperega, et mu sealsed "pereliikmed" ei saaks mind enam soovi korral üles otsida.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil on võimalik taotleda endale soovi korral uut perekonnanime, selleks tuleb esitada vastav avaldus perekonnaseisuasutusele. Uue perekonnanime taotlemisel tuleb siiski arvestada nimeseadusest tulenevate eelduste ja nõuetega, seega kokkuvõttes jääb uue perekonnanime andmine ikkagi perekonnaseisuasutuse otsustada. Enne avalduse esitamist tutvuge kindlasti nimeseaduse vastavate sätetega või küsige nõu perekonnaseisuasutusest.
Isikukoodi pelgalt vastava soovi olemasolul muuta ei saa, seda on võimalik erandkorras teha vaid lapsendamisel või juhul, kui isiku sünniandmetes on tekkinud ebatäpsus ja see tuleb parandada, samuti soovahetuse korral.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapsed asuvad püsivalt elama oma isa juurde, kas siis hakkab ema maksma laste isale 290€ kuus lapse kohta ja lasterahad ka isale? 27.10.2022
Tere
Kui lapsed (8a ja 15a) asuvad püsivalt elama oma isa juurde.
Kas siis hakkab ema maksma laste isale seda 290€ kuus lapse kohta ja lasterahad ka isale?
Lapsed käiks a'la 2x kuus nädalavahetusel ema juures ja võib olla vahel ka nädala sees.
Uues peres oleks siis - mina, minu elukaaslane, 15a laps, 8a laps ja veel üks 5a laps. Ehk siis 3 last. Me saaksime siis 3 lapse toetust ka?
Tervitades
Kui lapsed (8a ja 15a) asuvad püsivalt elama oma isa juurde.
Kas siis hakkab ema maksma laste isale seda 290€ kuus lapse kohta ja lasterahad ka isale?
Lapsed käiks a'la 2x kuus nädalavahetusel ema juures ja võib olla vahel ka nädala sees.
Uues peres oleks siis - mina, minu elukaaslane, 15a laps, 8a laps ja veel üks 5a laps. Ehk siis 3 last. Me saaksime siis 3 lapse toetust ka?
Tervitades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapsed asuvad alaliselt isa juurde elama, tekib lastest lahus elaval emal laste suhtes ülalpidamiskohustus. Alates 01.01.2022 ei ole enam miinimumelatise suuruseks pool alamapalka, vaid elatis arvutatakse välja vastavalt elatise baassummale (hetkel on selle suuruseks 209,2 eurot), millele lisatakse 3% kas keskmisest palgast või elatise maksmiseks kohustatud isiku sissetulekust, lahutatakse pool riiklikest lapsetoetustest ning võetakse arvesse ka seda, kui palju aega veedab laps lahus elava vanemaga. Lisaks eeltoodule vähendatakse elatist olukorras, kus laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat. Seega tuleb iga lapse kohta elatise suurus eraldi välja arvutada, selleks kasutage elatisekalkulaatori rakendust: https://www.just.ee/elatiskalkulaator/
Lasterikka pere toetust makstakse siis, kui kõigi kolme lapse lapsetoetuse saajaks on üks vanem. Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, kas Teie peres elav 5-aastane laps on Teie ja elukaaslase ühine laps - kui jah, siis on Teil õigus lasterikka pere toetusele (eeldusel, et kõikide laste lapsetoetused laekuvad Teie elukaaslasele).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasa poolt oma eelmisest suhtest sündinud lapsele elatisraha tasumine on meie lahusvara osa?11.10.2022
Tere
Mehel on eelmisest suhtest laps ja me oleme abielus.
Kas elatisraha tasumine on meie lahusvara osa?
Kui mees ei tasu elatist, kas pean hakkama seda ise tasuma?
Kas see mõjutab ka maksekohustusena mind?
Kui neil peaks kunagi uuesti elatise vaidlus tekkima, kas ma pean ka enda vara osa esitama? Näiteks abielu ajal teenitud palka ja konto väljavõtteid?
Mehel on eelmisest suhtest laps ja me oleme abielus.
Kas elatisraha tasumine on meie lahusvara osa?
Kui mees ei tasu elatist, kas pean hakkama seda ise tasuma?
Kas see mõjutab ka maksekohustusena mind?
Kui neil peaks kunagi uuesti elatise vaidlus tekkima, kas ma pean ka enda vara osa esitama? Näiteks abielu ajal teenitud palka ja konto väljavõtteid?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealise lapse ülalpidamise kohustus lasub tema vanematel, see ei laiene vanema elukaaslasele/abikaasale. Kui Teie abikaasa ei maksa oma lapsele elatist ja isegi elatise väljamõistmiseks kohtusse pöördumine tulemust ei anna, on lapse emal võimalus nõuda elatist ka lapse isapoolsetelt vanavanematelt, kuid mitte Teilt.
Kohtuvaidluses tuleb varanduslikku olukorda tõendavad dokumendid esitada lapse vanematel, väga erandlikel juhtudel soovib kohus infot ka vanema elukaaslase/abikaasa varandusliku olukorra kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand