Perekonnaõigus
Küsimus: Kas saan lapse oma nimele võtmise aastaid hiljem vaidlustada, kui ma pole bioloogiline isa?22.11.2022
Tere, Laps elab minuga üle nelja aasta. Teine laps elab eksnaisega. See kes elab eksnaisega, sai kunagi emotsiooni käigus lihtsalt kanne tehtud. Pole talle bioloogiline isa. Laps käib eksnaise juures aastas nädal vast kokku. Kummagile me midagi ei maksa. Mõlemad lapsed sissekirjutatud tema juurde, aga päriselt kogu aeg minuga ja kulud kõik minu kanda. Läbisaamine meil raskendatud kuid laste osas pole probleemi. Nüüd siis küsimus. Eksnaine ei ole nõus lapsetoetust mulle andma. Kuigi kasvatan mina. Arvan, et asi selles, et saavad äkki suurperetoetust. Millised on minu võimalused, et saaksin toetuse endale. See on ikka mõeldud lapsele. Teine küsimus, kui on tehtud isa kanne kui pole bioloogiline isa kuid sellest on mitmeid aastaid möödas, siis ma ei saa seda kuidagi vaidlustada enam?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te ei saa laste emaga lapsetoetuse saaja ümbervormistamise osas omavahel kokkuleppele, pöörduge Sotsiaalkindlustusameti poole. Amet selgitab lapse emale, et toetuse saajaks peab olema last alaliselt kasvatav vanem ja vast ametniku selgituse peale on laste ema nõus ka toetuse ümbervormistamisega. Kui vaidlust lahendada siiski ei õnnestu, tuleb vastava nõudega kohtu poole pöörduda.
Isadust on võimalik vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, mil vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks said. Kui Teile oli juba isaduse omaksvõtmise hetkel teada asjaolu, et Te ei ole lapse bioloogiline isa, lõppes isaduse vaidlustamise tähtaeg isaduse omaksvõtust aasta möödumisel. Sellise sätte eesmärgiks on eelkõige lapse huvide kaitse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma võin nõuda poolt müügisummast või pean ma midagi laenumaksete ja sissemaksu katteks kompenseerima?14.11.2022
Tere
ostsime aastaid tagasi koos poja isaga maja. Sissemaksu raha tuli tema poolt, samuti on ta tasunud laenumakseid. Kinnisvara on kaasomandis. Koos elanud me praktiliselt polegi (tegu on välismaalasega). Praegu on majal veel hüpoteek ja laenujääk. Oleme rääkinud maja müügist, aga pole saanud kokkuleppele müügist saadava summa jagamisel. Kas ma võin nõuda poolt müügisummast või pean ma midagi laenumaksete ja sissemaksu katteks kompenseerima? Mis juhtub, kui me omavahel kokkuleppele ei saa?
ostsime aastaid tagasi koos poja isaga maja. Sissemaksu raha tuli tema poolt, samuti on ta tasunud laenumakseid. Kinnisvara on kaasomandis. Koos elanud me praktiliselt polegi (tegu on välismaalasega). Praegu on majal veel hüpoteek ja laenujääk. Oleme rääkinud maja müügist, aga pole saanud kokkuleppele müügist saadava summa jagamisel. Kas ma võin nõuda poolt müügisummast või pean ma midagi laenumaksete ja sissemaksu katteks kompenseerima? Mis juhtub, kui me omavahel kokkuleppele ei saa?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaõigusseaduse § 75 lõige 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi – olles võrdsetes osades kaasomanikud, langevad ka kaasomandiga seotud kohustused pooltele võrdselt. Kui Te siiani ei ole varal lasuvaid kohustusi kandnud, on teisel kaasomanikul iseenesest õigus nõuda tasutud maksetest poole ulatuses hüvitist (nö Teie eest tasutud osa ulatuses). Kas teine kaasomanik sellise nõude ka esitab, sõltub loomulikult temast.
Kui omavahel ei õnnestu kaasomandi lõpetamise osas kokkuleppele saada, tuleb pöörduda vastava hagiga kohtu poole. Arvestades seda, et kohtuväliselt maja müümise kasuks otsustades juhite ise kogu müügiprotsessi (kohtulahendi alusel müüakse maja avalikul enampakkumisel, kui kaasomand otsustakse lõpetada müügi teel), on omavaheline kokkuleppe kordades mõistlikum variant.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan muuta perekonnanime ja isikukoodi, et mu pere ei saaks minuga kunagi enam kontakti otsida?27.10.2022
Tere.
Sooviksin küsida, et kui mul ei ole mitte mingit seost oma sünniperega ning täisealisena leidsin endale nö uue pere, aga kuna täisealist ei ole enam võimalik lapsendada, siis kas mul on ikkagi võimalik võtta endale selle pere perekonnanimi? Ja lisaks küsin ka sellise küsimuse, et kas mul on võimalik vahetada oma isikukoodi, kuna see oleks mu elus puhtalt lehelt alustamine? Soovin katkestada absoluutselt kõik sidemed oma sünniperega, et mu sealsed "pereliikmed" ei saaks mind enam soovi korral üles otsida.
Sooviksin küsida, et kui mul ei ole mitte mingit seost oma sünniperega ning täisealisena leidsin endale nö uue pere, aga kuna täisealist ei ole enam võimalik lapsendada, siis kas mul on ikkagi võimalik võtta endale selle pere perekonnanimi? Ja lisaks küsin ka sellise küsimuse, et kas mul on võimalik vahetada oma isikukoodi, kuna see oleks mu elus puhtalt lehelt alustamine? Soovin katkestada absoluutselt kõik sidemed oma sünniperega, et mu sealsed "pereliikmed" ei saaks mind enam soovi korral üles otsida.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil on võimalik taotleda endale soovi korral uut perekonnanime, selleks tuleb esitada vastav avaldus perekonnaseisuasutusele. Uue perekonnanime taotlemisel tuleb siiski arvestada nimeseadusest tulenevate eelduste ja nõuetega, seega kokkuvõttes jääb uue perekonnanime andmine ikkagi perekonnaseisuasutuse otsustada. Enne avalduse esitamist tutvuge kindlasti nimeseaduse vastavate sätetega või küsige nõu perekonnaseisuasutusest.
Isikukoodi pelgalt vastava soovi olemasolul muuta ei saa, seda on võimalik erandkorras teha vaid lapsendamisel või juhul, kui isiku sünniandmetes on tekkinud ebatäpsus ja see tuleb parandada, samuti soovahetuse korral.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui lapsed asuvad püsivalt elama oma isa juurde, kas siis hakkab ema maksma laste isale 290€ kuus lapse kohta ja lasterahad ka isale? 27.10.2022
Tere
Kui lapsed (8a ja 15a) asuvad püsivalt elama oma isa juurde.
Kas siis hakkab ema maksma laste isale seda 290€ kuus lapse kohta ja lasterahad ka isale?
Lapsed käiks a'la 2x kuus nädalavahetusel ema juures ja võib olla vahel ka nädala sees.
Uues peres oleks siis - mina, minu elukaaslane, 15a laps, 8a laps ja veel üks 5a laps. Ehk siis 3 last. Me saaksime siis 3 lapse toetust ka?
Tervitades
Kui lapsed (8a ja 15a) asuvad püsivalt elama oma isa juurde.
Kas siis hakkab ema maksma laste isale seda 290€ kuus lapse kohta ja lasterahad ka isale?
Lapsed käiks a'la 2x kuus nädalavahetusel ema juures ja võib olla vahel ka nädala sees.
Uues peres oleks siis - mina, minu elukaaslane, 15a laps, 8a laps ja veel üks 5a laps. Ehk siis 3 last. Me saaksime siis 3 lapse toetust ka?
Tervitades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapsed asuvad alaliselt isa juurde elama, tekib lastest lahus elaval emal laste suhtes ülalpidamiskohustus. Alates 01.01.2022 ei ole enam miinimumelatise suuruseks pool alamapalka, vaid elatis arvutatakse välja vastavalt elatise baassummale (hetkel on selle suuruseks 209,2 eurot), millele lisatakse 3% kas keskmisest palgast või elatise maksmiseks kohustatud isiku sissetulekust, lahutatakse pool riiklikest lapsetoetustest ning võetakse arvesse ka seda, kui palju aega veedab laps lahus elava vanemaga. Lisaks eeltoodule vähendatakse elatist olukorras, kus laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat. Seega tuleb iga lapse kohta elatise suurus eraldi välja arvutada, selleks kasutage elatisekalkulaatori rakendust: https://www.just.ee/elatiskalkulaator/
Lasterikka pere toetust makstakse siis, kui kõigi kolme lapse lapsetoetuse saajaks on üks vanem. Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, kas Teie peres elav 5-aastane laps on Teie ja elukaaslase ühine laps - kui jah, siis on Teil õigus lasterikka pere toetusele (eeldusel, et kõikide laste lapsetoetused laekuvad Teie elukaaslasele).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasa poolt oma eelmisest suhtest sündinud lapsele elatisraha tasumine on meie lahusvara osa?11.10.2022
Tere
Mehel on eelmisest suhtest laps ja me oleme abielus.
Kas elatisraha tasumine on meie lahusvara osa?
Kui mees ei tasu elatist, kas pean hakkama seda ise tasuma?
Kas see mõjutab ka maksekohustusena mind?
Kui neil peaks kunagi uuesti elatise vaidlus tekkima, kas ma pean ka enda vara osa esitama? Näiteks abielu ajal teenitud palka ja konto väljavõtteid?
Mehel on eelmisest suhtest laps ja me oleme abielus.
Kas elatisraha tasumine on meie lahusvara osa?
Kui mees ei tasu elatist, kas pean hakkama seda ise tasuma?
Kas see mõjutab ka maksekohustusena mind?
Kui neil peaks kunagi uuesti elatise vaidlus tekkima, kas ma pean ka enda vara osa esitama? Näiteks abielu ajal teenitud palka ja konto väljavõtteid?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealise lapse ülalpidamise kohustus lasub tema vanematel, see ei laiene vanema elukaaslasele/abikaasale. Kui Teie abikaasa ei maksa oma lapsele elatist ja isegi elatise väljamõistmiseks kohtusse pöördumine tulemust ei anna, on lapse emal võimalus nõuda elatist ka lapse isapoolsetelt vanavanematelt, kuid mitte Teilt.
Kohtuvaidluses tuleb varanduslikku olukorda tõendavad dokumendid esitada lapse vanematel, väga erandlikel juhtudel soovib kohus infot ka vanema elukaaslase/abikaasa varandusliku olukorra kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida ette võta kui lapse isa ei kuula minu tungivat soovi, et ta lapse juuresolekul, teda hoides, ei tarvitaks alkoholi?06.10.2022
Tere.
Mure 4-aastase poja pärast. Ma ei oska kuidagi oma lapse isale seletada, et alkoholi joomine lapse juuresolekul ja lapsega koos oldud ajal ei ole lapsele eluterve ja adekvaatne kasvukeskkond.
Läksime lapse isaga lahku juba ammu. Suhtluskord on meil kokku lepitud võrdses osas, see tähendab et kuu lõikes on mõlemad sama palju lapsega koos. Lasteaia arveid maksame kordamööda ja keegi kelleltki elatist ei nõua, tundub lausa ideaalne ja rahumeelne kokkulepe. Kuid probleem seisneb selles, et lapse isa on alkohoolik, tarvitab ta seda ka siis kui laps tema juures viibib. Lastekaitse töötajaga olen ühenduses olnud, on antud nõu, et kui jälle joogine, siis laps ära tuua ise tema juurest, või siis kaasata politsei kes fikseerib olukorra. Olen seda viimast ka rakendanud, aga laps jäeti isaga, sest väidetavalt oli olukord stabiilne, kuigi tuvastati joove. Kui tahtsin ise järele minna, siis lapse isa ähvardas mul kõri läbi lõigata kui ukse taha lähen, selliseid ähvardusi on analoogseid ka varem olnud. Ka üks ähvardus politseis registreeritud eelneval, tunnistajaks minu enda suuremad lapsed, kes väikestega talvel kelgumäel käisid. Kui väike käis operatsioonil (adenoidid ja kõrvade sondeerimine) ei saanud mina töölt puududa, operatsioonil olin kaasas, aga järgnevast päevast pidi tema lehele jääma, palusin lapse isa, oli nõus. Aga kui saabus see päev, siis ei ilmunud ta kokkulepitud ajaks lapsele järele, helistas mitu tundi hiljem alkoholi joobes, aga last ma talle üle ei andnud, temast poleks opijärgset hooldajat kui joobes. Lehele jäi minu täiskasvanud tütar ja isa leht sai tühistatud. Aasta jooksul mis laps on lasteaias käinud, olen ma temaga igal kuul olnud vähemalt 2 nädalat olnud hoolduslehel, sest lapse isa ei saavat. Minu töö rippus niigi juuksekarva otsas, sest ühelegi tööandjale selline olukord ei meeldi.
Lapse isa jõi alkoholi ka meie suhte/abielu ajal, tülitses joobeseisundis ka minu eelnevate lastega, kõige vanemale läks ka kallale (pigistas/kägistas kaelast) ja tütar esitas politseile avalduse kallaletungis, see jäeti poolikuks, sest mina ei saanud kinnitada, et see toimus, sest ma ei näinud, tunnistajaid polnud.
Lapse isale ei anna rahu ja ähvardab pidevalt nii mu uut abikaasat kui mind, kellele peksa anda, keda maha lüüa jne. Selle asja juures on ka kurb see, et rahu ei saa temast üldse, elame samas majas, meie ühes trepikojas, tema teises. Mõnes mõttes on hea, last üle anda ja koju tuua, näha kas on joobes, aga kunagi ei tea kuna ta oma ähvardusi tõsiselt võib võtta ja väljas passib. Lähenemiskeeld oleks ka võimatu missioon, kui laps nii väike ja pean talle last üle andma/järel käima.
Ma olen alati pooldanud, et lapsel on kaks vanemat, isegi siis kui nad koos ei ela, aga ka palve, et lapse nähes ei tarvitata ka alkoholi, tema sellest viimasest kinni ei pea, kuigi ka lastekaitse on talle sellise ettekirjutuse teinud.
Pojale mõjub see joomine laastavalt, tal on tekkinud käitumishäired, löömised, ta ei taha vahel isa juurde minna, palub et mina lasteaeda järele läheksin. Aga ma ju ei saa midagi teha, võrdsed õigused ikkagi.
Kas mul on võimalik seda olukorda lahendada seaduslikult. Suhtluskorra määramine, lapse elukoha määramine meie juurde? Elatist ma ei soovi, see pole minu eesmärk.
Mure 4-aastase poja pärast. Ma ei oska kuidagi oma lapse isale seletada, et alkoholi joomine lapse juuresolekul ja lapsega koos oldud ajal ei ole lapsele eluterve ja adekvaatne kasvukeskkond.
Läksime lapse isaga lahku juba ammu. Suhtluskord on meil kokku lepitud võrdses osas, see tähendab et kuu lõikes on mõlemad sama palju lapsega koos. Lasteaia arveid maksame kordamööda ja keegi kelleltki elatist ei nõua, tundub lausa ideaalne ja rahumeelne kokkulepe. Kuid probleem seisneb selles, et lapse isa on alkohoolik, tarvitab ta seda ka siis kui laps tema juures viibib. Lastekaitse töötajaga olen ühenduses olnud, on antud nõu, et kui jälle joogine, siis laps ära tuua ise tema juurest, või siis kaasata politsei kes fikseerib olukorra. Olen seda viimast ka rakendanud, aga laps jäeti isaga, sest väidetavalt oli olukord stabiilne, kuigi tuvastati joove. Kui tahtsin ise järele minna, siis lapse isa ähvardas mul kõri läbi lõigata kui ukse taha lähen, selliseid ähvardusi on analoogseid ka varem olnud. Ka üks ähvardus politseis registreeritud eelneval, tunnistajaks minu enda suuremad lapsed, kes väikestega talvel kelgumäel käisid. Kui väike käis operatsioonil (adenoidid ja kõrvade sondeerimine) ei saanud mina töölt puududa, operatsioonil olin kaasas, aga järgnevast päevast pidi tema lehele jääma, palusin lapse isa, oli nõus. Aga kui saabus see päev, siis ei ilmunud ta kokkulepitud ajaks lapsele järele, helistas mitu tundi hiljem alkoholi joobes, aga last ma talle üle ei andnud, temast poleks opijärgset hooldajat kui joobes. Lehele jäi minu täiskasvanud tütar ja isa leht sai tühistatud. Aasta jooksul mis laps on lasteaias käinud, olen ma temaga igal kuul olnud vähemalt 2 nädalat olnud hoolduslehel, sest lapse isa ei saavat. Minu töö rippus niigi juuksekarva otsas, sest ühelegi tööandjale selline olukord ei meeldi.
Lapse isa jõi alkoholi ka meie suhte/abielu ajal, tülitses joobeseisundis ka minu eelnevate lastega, kõige vanemale läks ka kallale (pigistas/kägistas kaelast) ja tütar esitas politseile avalduse kallaletungis, see jäeti poolikuks, sest mina ei saanud kinnitada, et see toimus, sest ma ei näinud, tunnistajaid polnud.
Lapse isale ei anna rahu ja ähvardab pidevalt nii mu uut abikaasat kui mind, kellele peksa anda, keda maha lüüa jne. Selle asja juures on ka kurb see, et rahu ei saa temast üldse, elame samas majas, meie ühes trepikojas, tema teises. Mõnes mõttes on hea, last üle anda ja koju tuua, näha kas on joobes, aga kunagi ei tea kuna ta oma ähvardusi tõsiselt võib võtta ja väljas passib. Lähenemiskeeld oleks ka võimatu missioon, kui laps nii väike ja pean talle last üle andma/järel käima.
Ma olen alati pooldanud, et lapsel on kaks vanemat, isegi siis kui nad koos ei ela, aga ka palve, et lapse nähes ei tarvitata ka alkoholi, tema sellest viimasest kinni ei pea, kuigi ka lastekaitse on talle sellise ettekirjutuse teinud.
Pojale mõjub see joomine laastavalt, tal on tekkinud käitumishäired, löömised, ta ei taha vahel isa juurde minna, palub et mina lasteaeda järele läheksin. Aga ma ju ei saa midagi teha, võrdsed õigused ikkagi.
Kas mul on võimalik seda olukorda lahendada seaduslikult. Suhtluskorra määramine, lapse elukoha määramine meie juurde? Elatist ma ei soovi, see pole minu eesmärk.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Võrdne hooldusõigus ei tähenda tingimata seda, et lapsel on vahelduv elukoht ja mõlemad vanemad saavad lapsega koos aega veeta täpselt võrdse osa ajast. Lapse elukorraldus peab vastama lapse huvidele - olgu selleks alaline elukoht ühe vanema juures ja piisavas mahus suhtlus lahus elava vanemaga või tõesti ka elukorraldus vahelduva elukoha põhimõttel. Milline elukorraldus vastab lapse huvidele kõige enam, oleneb paljudest asjaoludest.
Kui lapse isa ei ole võimeline vältima alkoholi (liig)tarvitamist ajal, mil laps viibib tema juures, ei ole vahelduv elukorraldus just parim lahendus. Arvestades Teie kirjeldatud asjaolusid, peaks lapse alaline elukoht olema pigem Teie juures ja lapse isale määratud regulaarne suhtluskord (eeldusel, et lapsega koosviibimise ajal ta alkoholi ei tarbi). Vast on lapse isa suuteline ennast vähemalt piiratud aja jooksul distsiplineerima alkoholi mitte tarbima (kui ta seda nädala jooksul võimeline tegema ei ole). Kui lapse isaga antud küsimuses omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu ja kokkulepet ei sünni ka lastekaitsetöötaja vahendusel, tuleb vastava avaldusega kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa peab kandma poole remondist, kui laps elab emaga, võttis omavoliliselt võõra auto ja sõitis katki?04.10.2022
Tere,
Laps 16-aastane: koolikohustust täidab osaliselt, kodus ei ela, töötab (väidetavalt mustalt).
Ülaltoodud küsimustele saab isa erinevad vastused emalt ja lapselt. Kooliga kontakt puudub (õpetaja isa kirjadele ei vasta). Isa Soomes, ema/laps Eestis. Elatist maksab isa igakuiselt (ema arvelduskontole). Tänaseks päevaks ei ole lapse tegemiste kohta enam kontrolli ega adekvaatset infot. Välja arvatud digiloo väljavõtted (alkoholi ületarbimine, enesetapukatsed, rahustid, pidevad haigestumised).
Suve lõpul võttis kodust purjuspäi ema abikaasa auto ja sõitis puruks. Ema oli välismaal puhkusel. Nüüdseks on asi politseis ja ema nõuab isalt pool auto remondikuludeks ja pool purukssõidetud aia kindlustuseks, et asi ei jõuaks prokuratuuri. Ametlikke dokumente selle kohta isale pole saadetud, vaid arveldusarve number (ema elukaaslase konto nr), summa ja pane kommentaariks lapse nimi. Summa 2000€ ringis. Isa teab juhtunust facebooki piltide põhjal, kus oli avariikohast foto. Ja nüüd siis ema nõuetest, mis tulevad messangeri kaudu, ähvardusega anda nõue kohtutäiturile, kui isa ei maksa.
Kuidas oleks sellisel juhul kõige õigem toimida? Milline on isa osa kulude kandmise osas?
Tänan!
Laps 16-aastane: koolikohustust täidab osaliselt, kodus ei ela, töötab (väidetavalt mustalt).
Ülaltoodud küsimustele saab isa erinevad vastused emalt ja lapselt. Kooliga kontakt puudub (õpetaja isa kirjadele ei vasta). Isa Soomes, ema/laps Eestis. Elatist maksab isa igakuiselt (ema arvelduskontole). Tänaseks päevaks ei ole lapse tegemiste kohta enam kontrolli ega adekvaatset infot. Välja arvatud digiloo väljavõtted (alkoholi ületarbimine, enesetapukatsed, rahustid, pidevad haigestumised).
Suve lõpul võttis kodust purjuspäi ema abikaasa auto ja sõitis puruks. Ema oli välismaal puhkusel. Nüüdseks on asi politseis ja ema nõuab isalt pool auto remondikuludeks ja pool purukssõidetud aia kindlustuseks, et asi ei jõuaks prokuratuuri. Ametlikke dokumente selle kohta isale pole saadetud, vaid arveldusarve number (ema elukaaslase konto nr), summa ja pane kommentaariks lapse nimi. Summa 2000€ ringis. Isa teab juhtunust facebooki piltide põhjal, kus oli avariikohast foto. Ja nüüd siis ema nõuetest, mis tulevad messangeri kaudu, ähvardusega anda nõue kohtutäiturile, kui isa ei maksa.
Kuidas oleks sellisel juhul kõige õigem toimida? Milline on isa osa kulude kandmise osas?
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse ülalpidamise kohustuse all tuleb mõista lapse vältimatute igakuiste ülalpidamiskulude katmist - sellisteks kuludeks loetakse eluasemekulusid, toidukulu, haridusega ja meelelahutuse seotud kulusid jms. Lapse poolt tekitatud kahju hüvitamine ei ole seega osaks ülalpidamiskohustuse täitmisest.
Eeltoodule vaatamata vastutavad vanemad VÕS § 1053 lõike 2 ja 4 alusel siiski lapse poolt teisele isikule tekitatud kahju eest. Vanemad vastutavad ühiselt, seega ei saa eeldada, et lapse tekitatud kahju tuleb lapse isal üksinda hüvitada. Loomulikult on Teil vastutava isikuna õigus tutvuda kahju suurusega ja nõuda täpsemat infot kahju suurust tõendavate dokumentide esitamisel teel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma pean maksma elatist lapsele keda ma pole soovinud, sest olime naisega selleks hetkeks lahus kui test tuli positiivne?22.09.2022
Kas ma pean maksma elatist lapsele keda ma pole soovinud, sest olime naisega selleks hetkeks lahus kui test tuli positiivne? Raseduse ajal ei lubanud naine ennast toetada ei lapse riiete ostuga ega kummuti. Peale sündi ei pannud minu nime lapse sünnitunnistusele, keeldub kokku saamast, last reaalselt olen näinud ühe korra (laps sündis kevadel 2022), lapse ema on ähvardanud minna kohtusse kui ma ei maksa lapsele alimente ning on lasknud ühel oma vanglast kutil mulle helistada ja ähvarada. Nüüdseks on jutt, et kui järgmine kuu see mees vabaneb, siis nad abielluvad.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete kantud lapse isana sünnitunnistusele, on Teil kohustus lapse suhtes ülalpidamiskohustust täita. Samamoodi on Teil õigus lapsega suhelda ja lapse ema selleks takistusi teha ei tohi.
Kui Teid lapse sünnitunnsitusele isana märgitud ei ole, siis ei ole lapse emal ka õiguslikku alust elatist nõuda, samuti ei saa Teie nõuda lapsega kohtumist. Kui lapse ema ei ole nõus Teie kandmisega lapse sünnitunnistusele, on Teil võimalik kohtu kaudu nõuda isaduse tuvastamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas nii ongi lõputult, et kui tekib elatise võlg siis võib minu makstavat elatist järjepanu suurendada, suletud ring?15.06.2022
Tere,
lapse ema esitas teate nõude suurenemise kohta (2008 aastal koostatud täitemenetlus) igakuise elatise tasumata jätmise osas perioodil 01.01.2008 kuni 02.03.2010, mille kohtutäitur ka mulle edastas. Lisaks lisas kohtutäitur, et tema menetluses on minu suhtes veel üks elatise võlgnevus, mis on algatatud juba uue lahendi alusel (tegemist on sellise emaga, kes ainult mööda kohut jooksiski ja mingil hetkel paisusid elatise summad kolossaalseks, mida lapsele nõuti).
Lisan juurde, et tööandja kannab minu palgast igakuiselt mingi summa kohtutäituri kontole (juba aastaid, kuid ehk) + tulumaksu tagastused lähevad kõik kohtutäiturile. Laps on täisealine.
Kohtutäituri kirjast selgus, et sissenõudjal on õigus nõuet suurendada juhul kui ma ei ole igakuist elatist otse tasunud ning selles osas on tekkinud uus võlgnevus. Minu pärimise peale, et mida tähendab väljend „otse“ tasunud, sain vastuseks - "Kohtutäitur menetleb täitmisele antud elatise võlgnevust mis tuleneb sellest, et otse sissenõudjale vastavalt kohtu otsusele Teie ei ole tasunud." Mulle jääb arusaamatuks, kas ma oleksin siis pidanud otse sissenõudja kontole summad kandma, kuigi kohtutäituri kiri kunagi tööandjale sisaldas tema kontoandmeid.
Selle „skeemi“ kohaselt saab sissenõudja nõude suurendamise taotlust nn pidevalt esitada, kuna sellist summat ei ole mul küll koheselt ära maksta, seega mingi võlg (mis küll väheneb, kui sissenõudja jälle uut taotlust ei esita) jääb ehk praeguse skeemi kohaselt ootab sissenõudja mingi summa tasumiseni ära ja siis saab esitada uue taotluse. Mulle tundub, et praegu maksan ma sissenõudjale endale elatisraha, mitte enam lapsele (kes on täiskasvanud). Lisaks, kas minul on ka mingeid õigusi - olen igakuiselt maksnud, kuid sissenõudja teeb kõik selleks, et maksan seda summat „surmani“? Kas elatisnõue ei aegu millalgi? Kohtutäituri sõnul - "Juhul kui leiate, et võlanõude täitmine on Teie suhtes ebaõiglane, siis saate sellega pöörduda kohtusse". Kas mul on mõtet kohtusse pöörduda või sealne käik tõstaks veelgi mu laenukoormat? Tänud!
lapse ema esitas teate nõude suurenemise kohta (2008 aastal koostatud täitemenetlus) igakuise elatise tasumata jätmise osas perioodil 01.01.2008 kuni 02.03.2010, mille kohtutäitur ka mulle edastas. Lisaks lisas kohtutäitur, et tema menetluses on minu suhtes veel üks elatise võlgnevus, mis on algatatud juba uue lahendi alusel (tegemist on sellise emaga, kes ainult mööda kohut jooksiski ja mingil hetkel paisusid elatise summad kolossaalseks, mida lapsele nõuti).
Lisan juurde, et tööandja kannab minu palgast igakuiselt mingi summa kohtutäituri kontole (juba aastaid, kuid ehk) + tulumaksu tagastused lähevad kõik kohtutäiturile. Laps on täisealine.
Kohtutäituri kirjast selgus, et sissenõudjal on õigus nõuet suurendada juhul kui ma ei ole igakuist elatist otse tasunud ning selles osas on tekkinud uus võlgnevus. Minu pärimise peale, et mida tähendab väljend „otse“ tasunud, sain vastuseks - "Kohtutäitur menetleb täitmisele antud elatise võlgnevust mis tuleneb sellest, et otse sissenõudjale vastavalt kohtu otsusele Teie ei ole tasunud." Mulle jääb arusaamatuks, kas ma oleksin siis pidanud otse sissenõudja kontole summad kandma, kuigi kohtutäituri kiri kunagi tööandjale sisaldas tema kontoandmeid.
Selle „skeemi“ kohaselt saab sissenõudja nõude suurendamise taotlust nn pidevalt esitada, kuna sellist summat ei ole mul küll koheselt ära maksta, seega mingi võlg (mis küll väheneb, kui sissenõudja jälle uut taotlust ei esita) jääb ehk praeguse skeemi kohaselt ootab sissenõudja mingi summa tasumiseni ära ja siis saab esitada uue taotluse. Mulle tundub, et praegu maksan ma sissenõudjale endale elatisraha, mitte enam lapsele (kes on täiskasvanud). Lisaks, kas minul on ka mingeid õigusi - olen igakuiselt maksnud, kuid sissenõudja teeb kõik selleks, et maksan seda summat „surmani“? Kas elatisnõue ei aegu millalgi? Kohtutäituri sõnul - "Juhul kui leiate, et võlanõude täitmine on Teie suhtes ebaõiglane, siis saate sellega pöörduda kohtusse". Kas mul on mõtet kohtusse pöörduda või sealne käik tõstaks veelgi mu laenukoormat? Tänud!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Siinkohal tuleb eristada elatise võlgnevust ja edasiulatuvalt makstavat igakuist elatisraha - kui Te tasute igakuiselt korrektselt elatist vastavalt kohtulahendile, ei ole täitemenetluse läbiviimine ju põhjendatud. Elatise võlgnevuse suhtes täitemenetluse läbiviimise osas kohtutäiturile etteheiteid aga teha ei saa. Kas võib olla nii, et tööandja kantav osa katab osaliselt võlga ja osaliselt edasiulatuvalt makstavat elatisraha? See tuleks asja lahendamise seisukohalt kindlasti selgeks teha.
TsÜS § 157 lõige 5 sätestab, et lapse ülalpidamise kohustuse nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks, küll aga tuleb arvestada sellega, et vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on TsÜS § 164 lõike 2 järgi peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada lapsed oma nimele, kui isa ei taha ega soovi nende kasvatamisega tegeleda?15.06.2022
Lapsed (2.5a) isa nimel kas ja kuidas saaks lapsed ema nimele? Isa ei taha ega saa laste kasvatamisel ja elus osaleda. Alimente ka ei soovi saada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks ei selgu Teie küsimusest, kas soovite muuta laste perekonnanime või lõpetada laste isaga ühist hooldusõigust - kui soovite perekonnanime vahetada, kuid laste isa sellega ei nõustu, on võimalik vastavat otsustusõigust kohtu kaudu taotleda (selleks peavad loomulikult esinema mõjuvad põhjused).
Kui aga peate põhjendatuks ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist, tuleks ka selleks vastava avaldusega kohtu poole pöörduda. Kui kohus ühise hooldusõiguse lõpetab, säilib laste isal siiski lastega suhtlemise õigus (iseasi, kas ta seda kasutada soovib) ja elatise maksmise kohustus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand