Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas elatisraha suureneb seoses miinimumi muutusega, kui kiirmenetlusega on mõistetud välja 179 eurot?28.02.2017

Pöördun Teie poole tegelikult oma elukaaslase murega. Nimelt on minu elukaaslasel laps, kellele ta maksab igakuiselt elatist 179 eurot, mis on välja mõistetud kiirmenetlusega. Mure on tegelikult selles, kuna sellest aastast elatusmiinimum tõusis 235 euroni siis lapse ema ka seda praeguseks nõuab. Hagi on algatatud. Asi on selles, et minu elukaaslane maksab iga kuu lapsele 179 eurot pluss lapsele haridus kindlustust 25 eurot ja tema palk on 511 eurot kuus. Kuna elame Saaremaal siis suurema palgaga töökohta ei ole võimalik saada. Ka minul on 2 last, kes elavad meiega koos (elukaaslane ei ole laste isa). Tahtsingi küsida, kas mingigi võimalus on, et elukaaslane ei peaks hakkama maksma praegust elatusmiinimumi ja saab edasi maksta 179 eurot kuus? Või ei ole sellest pääsu? Nimelt asi ka selles, et see elatusraha ei jõua lapseni. Lapse ema kasutab seda enamasti enda vajaduste peale, juuksepikendused, geelküüned, ripsmepikendused jne.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina mõistab kohus miinimumsuuruses elatisraha välja, vaid väga kaalukatel asjaoludel on võimalik elatisraha vähendamine alla kehtiva miinimummäära. Kui Teie elukaaslasel on vaid üks ülalpeetav laps, siis tõenäoliselt suurendab kohus lapsele makstava elatisraha miinimumsuuruseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saab nö kasuisa omale ametliku staatuse ja laste osas ka sõnaõigust?27.02.2017

Tere, meil lastekaitsetöötajad põhimõtteliselt juba ahistavad oma külaskäikudega. Me oleme oma arust kõiki nende nõudeid täitnud. Aga iga kord neil tekivad uued nõuded ja kui me natukene kasvõi uurime oma õigusi, ähvardatakse laste äravõtuga. Me ei ole alkohoolikud, me mõlemad töötame turvafirmas. Meil on kindel elukoht, me teadvustame omale, et siin on vaja remonti teha ja teemegi osa-osa kaupa. Aga nende nõue on, et oleks juba valmis. Ma ise olen lastele kasuisa ja nende sõnul pole mul mingit õigust oma arvamust avaldada. Küsiks seda ka, et kuidas saaks laste kaashooldusõigust? Kuhu peaks pöörduma ja mida tegema? Kuna ma olen lastele kasuisa, siis misssugused õigused mul on laste tuleviku suhtes kuna nende sõnul mul puuduvad igasugused õigused?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Selleks, et omaksite laste suhtes samasuguseid õigusi ja kohustusi nagu laste ema, on ainukene võimalus laste lapsendamine. Lapsendamiseks on üldjuhul vajalik mõlema bioloogilise vanema nõusolek, erandkorras on lapsendamine võimalik ka vanema nõusolekuta, kui vanem on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on hooldusõigus perekonnaseaduse § 135 alusel täielikult ära võetud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui suur on tõenäosus, et mulle määrataks ainuhooldusõigus, kui isaga me kokkuleppele ei saa ja suhelda keeruline?23.02.2017

Tere.
Olen elanud lapse isaga lahus üle 1,5 aasta, millest ta toetas last rahaliselt 4 kuud. Elan kahe lapsega eestis ja olen kolinud 2 korda poole aasta jooksul. Ametlikult esitasin elatisenõude lapse isale jaanuaris. Lubas esitada vastuväite. See selleks. Pigem probleem selles, et last vaatamas on ta käinud 2 korda 7 kuu jooksul (ta elab soomes) ja keeruline on olnud küsida nõusolekut kolimiseks, et sissekirjutust saada, lisaks ei saa me omavahel normaalselt suhelda. Elan juba 1 aasta teise mehega. Kui suur on tõenäosus, et mulle määrataks üksikhooldusõigus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühise hooldusõiguse lõpetamist ei loeta reeglina põhjendatuks vaid seetõttu, et vanemad elavad alaliselt lahus. Ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks võib alust olla vaid siis, kui lahus elaval vanemal puudub soov lapse elus osaleda ja ta ei ole seda ka teinud pikema perioodi jooksul. Seega antud olukorras võib olla lapse ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine põhjendatud, kuid kohtu otsust ette prognoosida siiski ei ole võimalik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas praegune elukaaslane saaks minu lapse oma nimele võtta, isa on muidu nõus?23.02.2017

Tere. Laps on 4a ja bioloogiline isa ei ole lapse elust osa võtnud. Kohtu poolt on määratud igakuine elatis aga ka seda pole makstud. Sünnitunnistusel on isa nimi, laps on minu perekonnanimel (ema nimel) ja ainuhooldusõigus on minul (emal), isa ei soovinud seda. Nüüd praegune elukaaslane tahaks last oma nimele võtta. Kuidas peaks toimima edasi ja kuhu pöörduma jne? Bioloogiline isa on nõus vanemlikust õigusest ka loobuma kuna ei tunne huvi.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse lapsendamiseks on üldjuhul vajalik lapse mõlema vanema nõusolek ja nagu aru saan, on lapse bioloogline isa lapse lapsendamisega nõus. Sellisel juhul tuleb Teil lapsendamiseks pöörduda elukohajärgse Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse üksuse spetsialisti poole.

Rohkem infot leiate lapsendamise kohta järgmiselt veebiaadressilt: http://omapere.ee/kedatoetame/lapsendaja/

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas naise pealesunnitud käitumine lapse saamise eesmärgil on õiguslikult mingit moodi käsitletav?23.02.2017

Tere
Rohkem kui 13 aastat tagasi endine elukaaslane soovis väga last, kuid mina ei olnud valmis isaks saama, mistõttu olin ka selle vastu. Meie suhe oli väga ebastabiilne (nüüd oleme 10.a lahus). Tema poolt oli järjepidev pikk vaimne surve ja mõjutamine, et ta ei soovi midagi muud kui last, tema elul pole mõtet ja ta tapab end ära kui last ei saa. Oli pidev karjumine ja hüsteeritsemine antud teemal. Vahekordade ajal ei olnud ta nõus vahekorda lõpetama ja hoidis füüsiliselt kinni. Lõpuks naine rasestus. Sellel ajal oli ka arstide poolt fikseeritud minul haigus ja oli ka vastav ravi, kuna ei suutnud taluda vaimseid ja psühholoogilisi pingelisi olukordi. Tunnen, et ta kasutas mind ära. Naise arvamus oma käitumisest on, et tema võib-olla tahtis natukene rohkem last saada ja last saadakse ikka kahekesi.

Minu küsimus on, kas selline pealesunnitud käitumine ja vaimne surve teise inimese poolt on ka õiguslikult mingit moodi käsitletav? Kas see võiks olla kohtus menetletav millegi järgi?

Ei soovi loobuda isadusest ega kohustusest lapse ees.

Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui mees ja naine on vahekorras, tuleb alati arvestada võimalusega, et naine võib selle tulemusel rasestuda. Kui naine rasestub, ei saa keegi kohustada teda abordi tegemiseks ja seda ka juhul, kui laps ei olnud naise rasestanud mehe poolt soovitud. Kui mees soovib välistada olukorra, et ta naise rasestab, on tal võimalik vahekorda vältida, millest tulenevalt ei ole antud juhul võimalik ega põhjendatud naisterahva mingil viisil karistamine lapse saamise eest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan nõuda elatise suurendamist ja ka tagantjärgi, kuigi laps saab juba peagi 18-aastaseks?22.02.2017

Tere!
Mulle maksab lapse isa alimente alates 2009. aasta ja sel hetkel oli see kohtuga määratud 1500 krooni. Nüüdseks eurodes on see summa 127 eurot. Sooviksin suurendada elatist. Aga laps saab aprillis juba 18. Kas on võimalik seda teha? Ja ka küsida elatist, mis oli miinimumiga määratud ka eelmiste aastate eest? Või vähemalt ühe aasta eest.
Samuti sooviksin uurida, mul on laps invaliid eluaegne, kas saab alimente ka edaspidi nõuda? Kuidas oleks seda võimalik teha?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui elatis on kohtuotsusega juba välja mõistetud, ei saa elatist suurendada tagasiulatuvalt - praegu kehtiva kohtuotsuse tühistab ainult uue otsuse tegemine.

Kui laps ei ole täisealisena võimeline oma sissetuleku eest ise hoolitsema, näiteks takistab teda tervislik seisund, on tal õigus oma vanematelt ülalpidamist saada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul oleks kuidagi võimalus hooldusõigus, kasvõi osaline, tagasi saada ja mis ma tegema peaks selleks?22.02.2017

Tere, soov oleks saada tagasi lapsehooldusõigust/kaashooldusõigust. Tegin aastaid tagasi väga vale otsuse, et ainuhooldusõigus sai lapse isale antud. See sai tehtud omavahelise paberiga kuhu said alla tunnistajate allkirjad, mitte kohtu kaudu. Isa aga ei lase lapsega kohtuda ilma kellegi juuresolekuta. Last enda juurde elama ei nõua sest tean, et isa juures on tal paremad võimalused ja ka kool, aga sooviks lihtsalt lapsega segamatult koos aega veeta või nädalavahetuseks/koolivaheaegadel külla tuua, ise elan Soomes, laps Eestis. Laps sooviks seda ise väga aga isa lihtsalt ei luba. Kas mul oleks kuidagi võimalus hooldusõigus tagasi saada ja mis ma tegema peaks selleks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kõigepealt peaksite Rahvastikuregistrist kontrollima, kas lapse hooldusõigus üldse kuulub ainult ühele vanemale. Hooldusõiguses on võimalik muudatusi teha vaid kohtu kaudu (mõni aeg tagasi oli seda võimalik teha ka perekonnaseisuametis), kuid omavahelise kokkuleppe sõlmimine hooldusõiguse kuuluvust ei muuda.

Kui peate siiski omavahelise kokkuleppe sõlmimise all silmas perekonnaseisuametis ühiselt tehtud avaldust, tuleb ühise hooldusõiguse taastamiseks pöörduda kohtu poole. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus ja tasuda avalduselt riigilõivu 10 eurot.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kõik kolm last peavad toetama invaliidistunud isa, kui ta ei olnud laste emaga abielus, kuid elatisraha maksis kõigile lastele?20.02.2017

Tere, kas mu sõber, kes on invaliidistunud raske töö tagajärjel, saab lastelt nõuda rahalist toetust, kuigi ei ole laste emaga abielus ja üks tütar pole bioloogiline laps, aga on maksnud kõigile elatist? Ja sünnitunnistusel on kõik registreeritud tema lastena, kas kõik kolm laste peavad toetama?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud juhul ei ole oluline, kas mees oli laste emaga abielus või mitte. Kui mehel on kolm last, kelle suhtes ta on ülalpidamiskohustust täitnud, on täiskasvanud lastel kohustus teda abivajaduse korral ülal pidada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui laps elab nüüd minu juures, aga vanast ajast on mul elatise maksmise kohustus, nüüd see ju pole enam õigustatud?20.02.2017

Tere
kuidas toimub elatise muutmine, kui nüüd elab laps minu juures? Minult oli varem talle kohtu kaudu välja mõistetud miinimumelatis ema arvele. Soov on mitte maksta enam emale, kuna laps elab ju minu juures ja katan kõik kulud. Ma saan aru, et tuleb esitada uuesti hagi kohtusse. Kes on sel juhul hageja, kostja ja lapse esindaja? Kas hageja olen mina ja kostja laps ning lapse seaduslik esindaja ema või antud juhul ei puutu ema enam asjasse ja hagisse saab panna lapse esindajaks ka enda? Mis tõendeid tuleb esitada ja kuidas hagi nõue formuleerida? Vähendada elatist 0.- kuus?
Lapse emalt ma elatist nõuda ei soovi. Soovin muuta elatise maksmist, kuna kui ma omavoliliselt ei maksa enam talle, siis võib ema pöörduda kohtutäituri poole kättemaksuks, mis on väga tõenäoline. Ette tänades vastuse eest.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teil tuleb esitada kohtule elatise muutmise hagi, millega taotlete kehtiva kohtuotsuse tühistamist. Antud vaidluses on hagejaks laps, Teie kui last kasvatav vanem olete lapse seaduslik esindaja ja kostjaks on lapse ema.

Kohtule tuleb tõendada, et laps elab Teie juures ja täidate sellest tulenevalt oma ülalpidamiskohustust vahetult ning puudub kohustus elatise maksmiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui läksime lahku aga lapsega enam kohtuda ei lasta?20.02.2017

Läksin elukaaslasest lahku. Lapse võttis ta kaasa. Ma pole lapsest loobunud ega midagi. Aga nüüd mure, et ei näe last, kuna lapse ema vanemad ei luba minu juurde last. Mida ma tegema peaks jne. Pikemat aega pole tahtnud lapse ema mingit raha, kui lapsel midagi vaja on läinud, siis alati aitan. On ähvardatud politseiga, et tullakse ja võetakse laps minu juurest ära. Alles oli olukord, kus lapse ema teadis, et toon lapse lasteajast ära, et hiljem toon ta koju. Siis hakkas pihta jama, et anna laps siia, kuna ei saa tuppa minna ilma temata. Lapse ema emal on selline olukord, kus ta pidevalt alkoholi tarbib ja siis valab oma viha seal olijate peale. Laps ise ka öelnud, et tahab minuga olla ja minu juurde jääda. Mida ma tegema peaksin?
Kas peaks pöörduma kohtusse, et saada laps endale? Muidugi ma kaotaks selle, kuna kohus ei hakka last emalt ära võtma. Loodan, et saan mingit infot mida tegema peaksin.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kõigepealt pöörduge oma murega lapse elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole, võibolla õnnestub Teil tema vahendusel lapse emaga kokkuleppele saada. Kui mitte, on võimalik suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand