Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis on tulemus kui nõuaksin laste isalt elatisraha, samas olen tema majalaenu käendaja, see pöörduks lõpuks nagu minu vastu?28.11.2017

Tere,

Laste isa ei ole elatist maksnud 1a, hetkel ka töötu. Sooviksin kohtu kaudu tagasiulatuvalt nõuda seda summat. Olen ise aga laste isa majalaenu käendaja ning tal on olnud makseraskuseid. Kuidas see situatsioon siis praktikas oleks, kui ma esitan hagi ja tema ainus vara on see maja, kas minu nõue tema vastu pöördub siis panga nõudeks minu vastu, kui ta ei suuda maksta elatist ega majalaenu?

Milline oleks parim tegevuskäik?

Tänud!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohus nõuab elatise laste isalt kohtuotsusega välja, kuid ta ei hakka seda vabatahtlikult maksma, on Teie otsustada, kas algatate elatisraha kättesaamiseks laste isa suhtes täitemenetluse. Täitemenetluse algatamisel üritab kohtutäitur esmalt ikkagi laste elatise isa sissetulekust kätte saada, kinnisvara müümine elatisvõla kättesaamiseks saab toimuda vaid Teie nõusolekul.

Elatise mittemaksmise korral on elatise nõudmine kohtu kaudu igati põhjendatud, kuid nagu eelnevalt märkisin, on see Teie otsustada, kas kohtuotsuse rikkumisel pöördute täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole või leiate laste isaga omavahel kokkuleppe maksegraafiku osas.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on õigus määrata lapse ja isa kohtumiskoht, ajaline kestus ja inimesed, kellega ta kohtub?27.11.2017

Tere!
Missugused õigused on minul kui 1,5-aastase lapse isikuhooldust teostaval vanemal? Kas mul on õigus määrata lapse ja isa kohtumiskoht ja kohtumise ajaline kestus, samuti inimesed, kellega ta kohtub? Toidan last rinnaga ja ma ei ole nõus, et laps viiakse määramata ajaks kodust eemale, suvalisse kohta, näiteks isa kõikvõimalike sugulaste sünnipäevadele või sõprade juurde. Isa ei ole kahjuks huvitatud lapse sisulisest kasvatamisest, tema jaoks on tegemist justkui nukukesega, millega seltskondades eputamas käia, jättes samal ajal lapse huvid ja vajadused tähelepanuta (ei hooli une- ega söögiaegadest ega sellest, kas lapsel on piisavalt külmakindlad rõivad seljas jms).
Kas mul on õigus nõuda, et olen isa ja lapse kohtumise juures ja kas mul on õigus vajadusel määrata peale minu kohtumise juurde ka kolmas isik, kes kuulub minu perekonda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ja lahus elava vanema suhtluskord tuleb kokku leppida lähtuvalt lapse huvidest – milline see suhtlemiskord täpselt on, sõltub paljudest asjaoludest ja on iga juhtumi puhul erinev. Üldjuhul peaks mõlemal vanemal olema võimalik lapsega isiklikult suhelda, st lapsega aega veeta teise vanema juuresolekuta. Samuti on sellel vanemal, kellega laps parasjagu viibib, õigus otsustada, kuidas ta lapsega aega veedab ja kellega laps seejuures kokku puutub – otseloomulikult peab see tegevus olema lapse jaoks sobiv ja laps ei tohi kokku puutuda inimestega, kes talle mingil viisil ohtu kujutavad.

Kui Teil ei õnnestu lapse isaga suhtlemiskorra osas kokkuleppele jõuda, võib abi saamiseks pöörduda elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Kui ka lastekaitsetöötaja kaasabil ei õnnestu lapse isaga kokkuleppele jõuda, määrab suhtlemiskorra vanema nõudel kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse elukoht peab olema registreeritud ema juures, kui on soov taotleda elatist?23.11.2017

Tere
Kas lapse elukoht peab olema registreeritud ema juures, kui on soov taotleda elatist? Mõjutab lapse sissekirjutus kuidagi elatise taotlemisel või mõnel muul viisil on see oluline?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elukoha registreerimisel on eelkõige informatiivne tähendus, elatise väljamõistmise seisukohalt see tähtsust ei oma. Lapse elukoha registreerimine võib omada tähendust näiteks riiklike toetuste maksmisel või kooli- ja lasteaiakoha taotlemisel. Elatise väljamõistmise aluseks on asjaolu, et lapse faktiline elukoht asub ühe vanema juures ja laps on selle vanema ülalpidamisel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui esitasin avalduse täitemenetluse alustamiseks, aga elatisvõlga ju tiksub järjest juurde?23.11.2017

Tere
Tegin avalduse täitemenetluse alustamiseks võlgniku vastu seisuga september 2017 aga elatisvõlg tiksub iga kuuga suuremaks. Enne kui isa võib olla mõtleb maksma hakata, kuidas toimida ülejäänud juurdetekkiva võlaga, kas pean täiturile uue avalduse lisama? Ei suuda kuskilt sellele küsimusele vastust leida.
Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Jah, kui võlgnik jätkuvalt ei maksa ja elatisvõlg aina suureneb, tuleb uus avaldus teha.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu ja kelle poole pean pöörduma kui lapsega suhtlemisekord on määratud kohtuotsusega aga lapse ema seda ei täida?22.11.2017

Tere.
Lapsega suhtlemisekord on määratud kohtuotsusega aga lapse ema seda ei täida. Kuhu ja kelle poole pean pöörduma?
Tean, et kohtus on selle jaoks lepitusmenetlus aga kas ilma selleta ei saa keegi mind aidata. Ei soovi kohtuotsust muuta, vaid seda, et näeksin oma last nii nagu otsuses kirjas.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui suhtlemiskord on kindlaks määratud kohtuotsusega, näeb seadus ikkagi suhtlemiskorra rikkumisel ette lepitusmenetluse läbiviimist. Selle menetluse eesmärgiks ei ole suhtlemiskorda muuta, vaid selgitada suhtlemiskorda rikkunud lapsevanemale kohtulahendi täitmise olulisust. Kui Te lapse emaga kokkuleppele ei jõua, soovitan Teil siiski lepitusmenetluse läbiviimiseks kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse isal on kohustus lisaks elatisele ka üürikulude ja kommunaalmaksete maksmisega aidata?21.11.2017

Kuna lapse isa on emotsionaalselt vägivaldne ja ebastabiilne (hääle tõstmine, solvamine, ignoreerimine, soovitused välja kolida jne.) ja tunnen, et selline olukord on hakanud mu tervisele mõjuma (ärevus, hirm, stress, magamatus), siis olen hakanud lahku kolimisest mõtlema. Elan kahjuks mehe elamispinnal ja mul oma kodu pole. Seega pean korteri üürima. Tööl ma ei käi, kuna laps on alla aastane rinnalaps. Emapalka saan veel pool aastat. Laps on küll lasteaia järjekorras, aga ilmselt pean koju jääma kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.
Küsimus siis selline, et millised on lapse isa rahalised kohustused? Kas lapse isal on kohustus lisaks elatisele ka üürikulude ja kommunaalmaksete maksmisega aidata? Kui emapalk saab otsa, olen ju ilma sissetulekuta ja sisuliselt jääksin tänavale, kuna pole suuteline üüri maksma.
Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse eest hoolitsemise tõttu ei ole Teil võimalik endale ise sissetulekut teenida, tuleb lapse isal Teile ülalpidamist anda, kuid mitte kauem kui lapse 3-aastaseks saamiseni. Elatise suuruse määramisel võetakse arvesse nii Teie vajaduste suurust kui ka lapse isa majanduslikku olukorda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas hooldusõiguseta lapse isa võib teha päringuid lapse perearstile, lapse lasteaeda, kooli?20.11.2017

Tere!
Lapse isalt on hooldusõigus täielikult ära võetud. Mis õigused kehtivad lapse isale lisaks suhtlusõigusele, kuigi ta suhtlusõigust ei ole kasutanud? Isa ei suhtle lapsega. Kas lapse isa võib teha päringuid lapse perearstile (ilma vajaduseta), lapse lasteaeda, kooli? Kas kool võib anda lapse kohta infot ilma hooldusõigusliku vanema loata? Kas kool peab teavitama hooldusõiguslikku vanemat, et teine vanem, kel puudub hooldusõigus, on käinud koolis lapse kohta infot küsimas?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Infole, mis puudutab lapse käekäiku koolis/lasteaias ja terviseandmeid, peaks olema ligipääs mõlemal vanemal, olenemata hooldusõiguse kuuluvusest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatisraha on väiksem kui vanem saab riigi toetust?16.11.2017

Tere,
Olen kuulnud, et uue seaduse järgi arvestatakse miinimum elatisrahast (235.- laps) riigitoetused maha. Ehk siis, kui last kasvatav üksikvanem saab nt. kahe lapse pealt 100 eurot riigitoetust, siis elatisraha kahe lapse kohta on 470-50=420.- Kas vastab tõele?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Riigikohus on avaldanud arvamust, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Seega olenevalt konkreetsetest asjaoludest, võib olla põhjendatud peretoetuse maksmise arvelt elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pärandit omanud abikaasal on õigus suuremale osale ühisvarast?16.11.2017

Tere!
Abielu sõlmitud 1987 a. Abikaasade vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut. Ühisvaras 4 korteriomandit pluss ühe korteri müügist saadud summa kusjuures algkapitaliks oli ühe abikaasa pärandiks saadud kinnisvara. Kaks korteriomandit on koormatud hüpoteegiga. Kas pärandit omanud abikaasal on õigus suuremale osale ühisvarast? Kuidas hinnatakse ja kes hindab kinnisvara väärtuse? Kuidas jagatakse kohustused?
Kui abikaasad on saavutanud ühise kokkuleppe vara jagamises, kas on võimalik vormistada notariaalne leping nimekirjaga korteriomandite kuuluvuse kohta? Mõttes oli ka vormistada kahele korterile testament laste kasuks, et pääseda kinkelepingust ning korterite jagamisest abikaasade vahel.
Millises järjekorras ja kuidas vormistada? Kas enne lahutada ja siis jagada? Kuidas oleks mõistlikum?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui ühisvara soetamisel on kasutatud ühe abikaasa lahusvara, tuleks seda ühisvara jagamisel arvesse võtta. Kinnisvarale omistavad väärtuse abikaasad ise, vaidluse korral on võimalik tellida kinnisvara turuväärtuse leidmiseks eksperthinnang. Ühised kohustused jagatakse sarnaselt varaliste õigustega abikaasade vahel võrdsetes osades – näiteks kui pooled otsustavad ühisvara võõrandada, tasutakse müügitulust kõigepealt kohustused ja seejärel jagatakse ülejäänud rahasumma abikaasade vahel. Või kui üks abikaasadest soovib kinnisvara enda ainuomandisse saada, võtab ta üle laenukohustuse ja tasub teisele poolele hüvistist (pool kinnisvara turuväärtusest, millest on maha arvatud laenukohustus).

Ühisvara jagamisel on omavaheline kokkulepe alati eelistatum, kui kohtu kaudu ühisvara jagamise nõudmine, sest see arvestab rohkem mõlema poole huvidega ja säästab ebaotstarbekatest menetluskuludest. Kui pooled on jõudnud kokkuleppele, saab notari juures sõlmida ühisvara jagamise lepingu. Samuti saab notari juures vormistada testamendi, kui selleks on soov.

Kõige mõistlikum on vormistada notari juures nii abielu lahutamine kui ka ühisvara jagamine.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kohtutäituril on õigus ära võtta auto kui peres on alaealine?14.11.2017

Tere! Kolisime alles Eestisse. Elasime 10 aastat välismaal. Tagasi tulles hakkasime kirju saama, et mu elukaaslasel on võlgnevus pangale. Nüüd nõutakse meilt autot võla katteks. Me ei saa vastuseid küsimustele, et millal võlgnevus aegub ning kas auto katab kogu võla.
Lisan juurde, et elame lähimast asulast 5km kaugusel. Busse siin ei sõida. On olnud olukordi, kus on vaja öösel sõita haiglasse. Peres on 2 alaealist. Elukaaslane on töötukassas arvel ja läbi töötukassa õpib kiviskulptoriks. Ka minul pole veel tööd, sest laps on liiga väike, et teda täiskohaga lasteaeda panna. Kas kohtutäituril on õigus sellises olukorras autot ära võtta kui see on meie ainus liiklemisvahend ja ilma autota kaotame igasuguse võimaluse käia õpingutel, tööotsimisel ja last on vaja ka lasteaeda viia. Pakkusime ka maksegraafikut aga põhjust meile ei öeldud, miks sellega ei nõustuta. Arvatavasti sellepärast kuna meie ainus sissetulek on töötukassa. Kas selline ongi eesti riik, et tuled tahad alustada ja siis nullitakse kõik võimalused? Kas tõesti me oleme kohustatud enda auto kohtutäiturile viima ja mis juhtub kui me ei tee seda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui kohtutäituril ei õnnestu muul viisil võlgnevust kätte saada, on tal õigus sissenõue pöörata ka võlgniku varale, sealhulgas võlgniku vallasvarale (antud juhul sõidukile). Kui asi on kohtutäiturile täitmiseks esitatud, peab kohtutäitur oma tööd tegema ja kasutama kõiki seaduslikke viise võla kättesaamiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand