Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis juhtub minu kinnisvaradega varaühisuse abielu korral?04.10.2017

Abieluvarasuhteks on varaühisus. Mis juhtub minu nimel olemas olevate varadega peale lahutust.
Enne abielu soetatud:
Kaks korterit millel hetkel siiani ka pangalaen peal. Mõlemad on üüritud praeguseks minu ettevõttele, mis on ka loodud enne abielu. Ettevõte teenib korteritega üüritulu.
Abielu alguses sai ühes neist korteritest ka sees elatud paar aastat.
Abielu ajal soetatud:
Soetasin ka kolmanda korteri meie uueks koduks pangalaenuga.
Abielu ajal olen ainult mina pere ülal pidanud ja raha teeninud. Minu tööga on tulnud pere sissetulek miinimum 95% ulatuses.
Peale lahutamist:
Kas mul on õigus, et lahutuse korral jagamisele läheb ainult viimane ehk kolmas korter mida kasutame ühise koduna? Kas muudab see asjaolu midagi, et abielu jooksul jätkasin pangalaenu tagasimaksmist esimesele kahele korterile? Või siis hoopis see asjaolu, et sai ühes nendest ka paar aastat sees elatud?

Tänan.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui korterid on soetatud enne abielu, on tegemist Teie lahusvaraga ja seega ühisvarana peale abielu lahutamist jagamisele ei kuulu.
Kolmas korter, mis on soetatud abielu ajal, on Teie ja abikaasa ühisvara ning kuulub abikaasade vahel peale abielu lahutamist võrdsetes osades jagamisele, olenemata abikaasade panustest abielu ajal.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas naisel või lapsel on aastatega tekkinud õigus elukaaslase korterile?04.10.2017

Õigus kinnisvarale. Jah või Ei? Naine on elanud elukaaslasega koos mehe poolt soetatud korteris peaaegu 14 aastat. Korter on notariaalselt mehe oma. Neil on sündinud ühine laps, kes saab nüüd 4-aastaseks. Mees on leidnud endale uue elukaaslase ning lahkus oma korterist paar aastat tagasi, jättes lapse ja lapse ema enda korterisse elama. Naine elas terve selle aja heas usus sellega, et mees teda toetab ja kasvatab last ning sellega seoses ei ole naine näinud vajadust ka endale kinnisvara soetada. Naine on korteris terve elatud aja (u 12a) tasunud kõik kommunaalkulud ise ning maksab neid ka käesoleval ajal. Nüüd, kus naine tahab enda eluga edasi minna, tahaks ta mehelt korterit ära osta, kuid mees küsib vastava korteri eest turuhinnast kõrgemat hinda. Seega on ta motiveeritud kasumi saamisele. Mees ei maksa ametlikult alimente, kuid toetab naist kokkulepitud summaga igakuiselt. Küsimus on: kas naisel või lapsel on tekkinud sellistel asjaoludel ja tingimustel mingisugune õigus korteri osas? Kas mees peaks arvestama sellega, et korter kuulub ka osaliselt nüüd naisele ja/või ühisele lapsele?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud kirjelduse alusel tuleb asuda seisukohale, et korter on meesterahva ainuomand. Sellest tulenevalt on meesterahval korteri omanikuna õigus määrata, kes temale kuuluval elamispinnal viibib või mis hinnaga ta soovib korterit võõrandada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saab olla, et poolteist aastat pärast lahutust avastasin, et kinnisvara on mehe nimel, eeldasin, et vara ühine?03.10.2017

Poolteist aastat pärast abielulahutust avastasin, et endine ühisvara (kinnisvara) on vormistatud eksabikaasa nimele. Vara jagamise lepingule ma alla kirjutanud ei ole. Kuidas see automaatselt nii sai minna? Abielu kestis 30 aastat. Plaan ja loogika oli vara jagada võrdselt. Mida edasi teha?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui ühisvara on kinnistusregistri andmete kohaselt kantud vaid ühe abikaasa nimele, ei tähenda see seda, et see kuulubki vaid sellele abikaasale. Kui varaese kuulub seaduse alusel abikaasade ühisvara hulka, ei oma registrikanne tegelikult tähendust. Samuti ei ole endisel abikaasal võimalik jagada ühisvara Teie teadmata. Kui peale abielu lahutamist jäi ühisvara jagamata, soovita seda esimesel võimalusel siiski teha.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lastekaitsel on õigus lapsed ära võtta, kui jäin joobes juhtimisega vahele, lapsed autos?03.10.2017

Jäin joobes juhtimisega vahele, lapsed autos. Kas lastekaitsel on õigus lapsed ära võtta? Joove ei olnud kriminaalne, aga autos oli 3 alaealist last. Mis on karmim stsenaarium mis mind ees võib oodata?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie küsimusele on väga keeruline vastata, teadmata kõiki asjaolusid. Kui kirjeldatud liiklusrikkumine on Teie nö ainuke „rikkumine“ ja varasemalt ei ole Teie käitumine lastekaitseametnike tähelepanu äratanud, ei pruugi vast lastekaitse väga tõsiseid samme ette võtta, samas tähelepanuta see kindlasti ei jää. Kuid nagu märkisin, on lastekaitsetöötaja seisukohta ja tegevust keeruline ette ennustada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse isal on kohustus ka lapse ema üleval pidada?03.10.2017

Tere!
Vallalised noored, täiselised, said lapse. Mõlemad eestlased. Koos ei ole elatud. Ema elab lapsega Eestis. Lapse isa elab ja töötab Ameerikas. Laps sündis Ameerikas ja omab ka USA kodakondsust.
Probleem selles, et lapse ema nõuab suuremaid summasid elatiseks, mitteametlikult. Lapse isa maksab iga kuu 650€ ja sellest ei pidavat lapsele piisama. Lapsel vanust 1 a 10 kuud. Lapse ema tööl ei käi.
Küsimus: Kas lapse isal on kohustus ka lapse ema üleval pidada? Kui jah, siis kui kaua? Kas elatisraha maksmise saaks ka lapse isa ametlikuks teha. Kuhu peaks sellisel juhul pöörduma?
Kahju lapse isast, kes on sunnitud ennast vigaseks töötama, et lapse ema nõudmisi täita. Kuidas käituda sellise terrori puhul?
Tänud ette vastuse eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse emal on õigus saada lapse isalt endale ülalpidamist, kui ta ei ole võimeline raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel või lapse eest hoolitsemise tõttu ennast ise ülal pidama. See õigus on lapse emal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Kui näiteks alla 2-aastane lapse käib juba lasteaias, kuid lapse ema ei soovi tööle minna, ei ole lapse emal õigust nõuda lapse isalt endale ülalpidamist. Kui aga laps lasteaias ei käi ja lapse emal ei ole võimalik tööle minna, on tal õigus nõuda ülalpidamist lapse isalt. Ülalpidamise suuruse kindlaksmääramisel võetakse kindlasti arvesse mõlema poole majanduslikku seisundit.

Elatise suuruses kokkuleppele jõudmise korral on võimalik elatise maksmine fikseerida notariaalses lepingus, mis on kohtulahendile sarnaselt täitedokument.

Kokkuleppe mittesaavutamisel on elatise väljamõistmiseks võimalik kohtusse pöörduda vaid lapse emal, isa seda teha ei saa. Kui lapse ema nõuab pidevalt suuremaid summasid, peaks lapse isa maksma elatist ikkagi selles summas, mis on isa hinnangul lapse vajadusi arvestades piisav. Kui lapse ema sellega ei nõustu, on tal võimalik elatise väljamõistmiseks kohtusse pöörduda ja kohtulahendiga kokkuvõttes elatise konkreetne suurus ka fikseeritakse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas käib elatisraha arvestamine ja maksmine täisealise puudega lapsele?30.08.2017

Tere!
Olen maksnud abielulahutuse järgselt oma puudega lapse tarvis juba aastaid igakuiselt elatisraha lapse ema kontole. Laps saab nüüd täisealiseks ja jätkab õpinguid täiskasvanute gümnaasiumis. Kas seoses täisealiseks saamisega on tal võimalik taotleda ka töötukassa kaudu vähenenud töövõime hüvitist? Kas mina pean siiski ka temale elatist edasi maksma kuni 21-aastaseks saamiseni? Kuidas käib üldse täisealise (vähenenud töövõimega) lapse elatise suuruse arvestamine - 1/2 peaks maksma ema ja 1/2 isa? Seadusandluses siin miinimummäära kehtestatud pole, kuid kas makstav kuumäär tuleks siis osapoolte vahel kuidagi kokku leppida või on siin ikkagi mingi muu loogika? Kas on ilmtingimata vajalik notariaalne kokkulepe, kelle kontole kui palju jne? Laps elab hetkel koos emaga.
Tänud vastuse eest ette!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Täisealisele abivajavale isikule tuleb elatist maksta vastavalt tema vajadustele. Täisealise isiku igakuistest ülalpidamiskuludest tuleb maha arvestada tema enda sissetulekud (nt toetused) ja seejärel jagada järelejäänud summa ülalpidamiseks kohustatud isikute arvuga (antud juhul tuleb siis summaga jagada pooleks Teie ja lapse ema vahel). Notariaalne kokkulepe elatise maksmise osas ei ole vajalik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas emal on õigus keelata poja majas elamist kui poeg on maja kaasomanik?30.08.2017

Tere. Nimelt on mu poiss-sõbral maja, kus elab peale tema ka ema, õde ja ema uus elukaaslane. Pärast isa surma läks kogu kinnisvara nende kolme nimele, ema uus elukaaslane ilmus sinna alles hiljuti. Poeg on hetkel 21-aastane. Nimelt nõuab ema, et poeg kodust välja koliks ja nemad omaette elada saaksid. Ähvardab ka maja maha müümisega. Kas tal on selleks õigus kui poeg on maja kaasomanik? Olukorra teeb raskemaks see, et õel on puue ja ei suuda iseseisvalt elada ning tema hooldusõigus kuulub emale. Kas emal on võimalus maja poja seljataga maha müüa ilma poja nõusolekuta kui õde on selleks mõjutatav? Kuidas seda olukorda lahendada saaks, kas tuleks teha varajagamine, maja võrdselt pereliikmete vahel ära jagada või lihtsalt alla anda ja pojal ema nõudmisega leppida?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud olukorras on tervet maja võimalik müüda vaid kõigi kaasomanike nõusolekul. Kasutada võivad maja samuti kõik kaasomanikud, ühel kaasomanikul (ema) ei ole õigust nõuda, et teine kaasomanik (poeg) eluruumi ei kasutaks. Teie poolt kirjeldatud olukorras oleks vast kõige mõistlikum see, kui teised kaasomanikud ostaksid Teie poiss-sõbra osa välja, makstes talle omandi kaotamise eest hüvitist. Kui pooled jõuavad kokkuleppele, on võimalik teha seda notari juures, kokkuleppele mittejõudmisel tuleb vastava nõudega pöörduda kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Milliseid otsuseid võivad vanemad oma alaealise last ootava tütre otsuste juures teha?30.08.2017

Tere.

Minu mure on selles, et meie alaealine laps on rase. Arst seletas talle, et ta ei pea vanematega oma otsust läbi rääkima, aga vanemad on kohustatud teda endiselt üleval pidama, mis mõjutas otseselt tütre otsust laps sünnitada. Lapse isa on täisealine noormees, kes soovib ka last saada, aga tal puudub kindel töökoht, samuti pole poisi vanematel vahendeid noorte aitamiseks lapse kasvatamisel. Meie abikaasaga ei poolda noorte otsust.
Milliseid otsuseid meie alaealise tütre vanematena võime teha tütre soovile vaatamata ning millised kohustused kaasnevad kõigile osapooltele, enne ja peale väikese ilmakodaniku sündi?

Ette tänades
murelikud vanemad

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui tütar soovib lapse sünnitada, ei saa keegi teda raseduse katkestamiseks kohustada.

Lapse isal on kohustus Teie tütart ülal pidada 8 nädalat enne lapse sündi ja 12 nädalat peale lapse sündi. Samuti on tal õigus saada lapse isalt ülalpidamist kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, kui ta ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel või lapse eest hoolitsemise tõttu võimeline ennast ülal pidama. Kui isa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapse emale ülalpidamist enda tavapärast ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist isikud, kes on seda kohustatud tegema järgmisena.

Teil on samaaegselt eelnimetatuga igal juhul kohustus oma alaealise lapse ülalpidamiseks. Kui tütar saab täisealiseks, on tal õigus oma vanematelt ülalpidamist nõuda vaid õppimise või abivajaduse korral, kuid alaealise lapse suhtes lasub vanematel igal juhul ülalpidamiskohustus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas oleks võimalik teha nii, et ainult emal oleks lapsehooldusõigus?28.08.2017

Laps sündis Norras ja on registreeritud Norras. Kuid tal on Eesti kodakondsus. Lapse isa ähvardab, et läheb Norras kohtusse, et ma viisin lapse riigist välja ilma tema loata ja soovib lapse Norra viia. Ta ei anna mulle luba, et ma saaksin lapse Tallinnas registreerida. Ilma selleta ma isegi ei saa last lasteaeda kirja panna. Alimente ta ei maksa. Siis kui ta tahab last näha ja me kohtume temaga, ta kogu aeg ähvardab mind, solvab, lööb. Karjub ja kasutab selleks kõikvõimalikke sõnu, isegi siis kui laps on minu käes. Paar korda oli nii, et ta lõi mind ja laps sai ka pihta. Ma soovin kolida teise linna, kuid lastekaitse ütles, et ma ei saa seda teha. Tundub, et minul, nagu emal, pole üldse mingit õigust. Kas ma pean edasi elama nii ja kannatama? Politseis ma ei saa midagi tõestada, kuna minu näol pole jälgi sellest, et ta lõi mind. Lisaks sellele ta suitsetab kanepit (narkootikumid).
Ma ei taha, et sellinne isa suhtleks minu lapsega. Kas on võimalik teha, et ainult minul oleks hooldusõigus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanematel ei õnnestu ühist hooldusõigust üksmeeles teostada, on võimalik kohtult taotleda, et kohus annaks ühele vanemale lapse hooldusõiguse osaliselt/täielikult üle. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus ja põhjendada oma väiteid.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saaksin vabaneda elatise maksmiset, kui ma pole lapse lihane isa, kuid nimi on sünnitunnistusel?28.08.2017

Tere.
Lahutasime abikaasaga (lapse emaga) kuid ühiseid lapsi meil pole, küll aga olen lapse sünnitunnistusel kirjas. Kas on õigust nõuda minult lapse elatisraha (alimendid)? Ning kui hagi avaldus on sisse antud siis kas aitab DNA testi tegemine tõestamaks, et ma pole lapse lihane isa? Või üldse kas minul on mingisuguseid õigusi keelduda maksmisest ja kuidas selles olukorras üldse käituda.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui olete kantud lapse sünnitunnistusele, on Teil lapse suhtes ülalpidamiskohustus.

Isadust on võimalik kohtu kaudu vaidlustada, kuid vaidlustamise tähtaeg on 1 aasta alates vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest. Näiteks kui Te olite juba lapse sündimise hetkel teadlik, et tegemist ei ole Teie bioloogilise lapsega, lõppes isaduse vaidlustamise tähtaeg lapse 1-aastaseks saamisel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand