Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mis vanusest võib laps saatjata sõita linnadevaheliste bussidega?06.04.2017

Mis vanusest võib laps saatjata sõita linnadevaheliste bussidega? (näiteks Narva-Tallinn). Aitäh.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Seadusega ei ole määratletud, millisest vanusest võiks laps iseseisvalt bussiga liigelda, kuivõrd lapsed on väga erinevad. Seega tuleb vanematel ise vastu võtta otsus, kas laps on iseseisvaks bussireisiks valmis või mitte.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas eksabikaasal on õigus nõuda teiselt eksabikaasalt tema poolt tasutud pangalaenu poole ulatuses kompenseerimist?06.04.2017

Tere!
Palun Teie abi seaduse tõlgendamisel.
Perekonnaseaduse järgi abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti (PKS par. 28 lg 1).
VÕS par. 64 järgi ("ühisvõlgnikud") kehtiv õigus tunneb mh järgmist ühisvõlgnikega võlasuhet - abikaasade varaühisus (PKS par. 25, 28 jj)
VÕS ei näe ette ühisvõlgnikute jaoks ühisvõlgnikute omavahelisete suhete jaoks regulatsiooni ega võimalust esitada teine teise vastu regressinõuet.
Palun andke teada, kui abikaasad võtsid laenu abielus, peale seda lahutasid abielu ning üks abikaasadest tagastas pangale pangalaenu jäägi üksi, kas siis temal on õiguslik alus pöörduda kohtu poole teiselt abikaasalt poole tema poolt tasutud pangalaenu jäägi väljamõistmiseks või selleks puudub õiguslik alus?
Ette tänades vastuse eest

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Abikaasad vastutavad ühisvara huvides võetud ja täidetud kohustuste eest solidaarselt vastavalt PkS § 29 lõikele 1 ja 4 ja ka VÕS § 69 lõike 1 alusel, mistõttu võiks ühel lahutatud abikaasal olla nõudeõigus teise lahutatud abikaasa vastu peale lahutust korteriomandiga seotud laenumaksete hüvitamiseks poole ulatuses. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-164-14 avaldanud seisukohta, et lahutatud abikaasal võivad teise lahutatud abikaasa vastu olla nõuded PKS § 29 lg 4 alusel tulenevalt sellest, et lahutatud abikaasa on kandnud korteriomandi valitsemisega seotud kulud ja teine lahutatud abikaasa solidaarvõlgnikuna on kohustatud VÕS § 69 lg 2 alusel maksma hüvitist talle langeva solidaarkohustuse eest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on alust kõrgemat elatist nõuda, kuna isa teenib võrreldes minuga rohkem?05.04.2017

Tere,
Lapse isa maksab lapsele elatist vastavalt meie kokkuleppele miinimumi järgi. Kohtulikult alimente peale pole määratud. Sooviksin nüüd aga lapsele kõrgemas määras elatist nõuda? Vabatahtlikult lapse isa nõus ei ole. Ise saan miinimumpalka, lapse isa aga üle Eesti keskmise. Lapsel erivajadusi ei ole terve nii vaimselt kui ka füüsiliselt. On üldse mul alust kõrgemat elatist nõuda, kuna isa teenib võrreldes minuga rohkem?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Reeglina jaguneb ülalpidamiskohustus vanemate vahel võrdselt ehk lapse ülalpidamiskulud tuleb vanematel kanda võrdsetes osades. Kui ühe vanema varanduslik olukord on teisest vanemast märkimisväärselt parem, võib olla põhjendatud ülalpidamiskohustuse ebavõrdne jagamine, jättes parema majandusliku olukorraga vanema kanda suurema osa lapse vajadustest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas määrata kaasomandi väljaostmise korral varale õiglane hind?05.04.2017

Tere!
Soetasime 9 aastat tagasi kinnisvara (1/2 paarismajaga kinnistust) pangalaenu abil abikaasaga ühisomandisse. Nüüd on soov see ühisomand lõpetada ja vajalik teisele poolele kompenseerida tema osa. Milline oleks see väljaostu hind, kuidas see leida ja kokkuleppeliselt fikseerida tehinguks notaris? Kas vara netoväärtuse leidmisel arvestatakse vara turuhinnast peale laenujäägi veel mingid kulud maha (nt järelejäänud laenuperioodi kommunaalkulud, kindlustus vms)? Laenuperioodist on kulunud hetkeks ca 1/3. Kui vara turuhinda on keeruline määrata ja kokku leppida, kas siis on ainus ja parim lahendus kinnisvarahindajate poolt pakutav hindamisteenus?
Kas on vajalik ka kinnistu kaasomaniku nõusolek vms?
Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui jõuate abikaasaga kinnistu turuväärtuses ja hüvitise suuruses kokkuleppele, ei ole vaja eksperthindamist teostada. Kui kokkuleppele ei jõua, tuleb hindamisakt tellida.

Kuivõrd pangalaen on abikaasade ühiskohustus, tuleks positiivse ühisvara suuruse leidmiseks lahutada kinnisvara turuväärtusest pangalaenu jääk. Leitud suurus tuleks jagada pooleks ja see ongi hüvitise suurus, mis tuleb kompenseerida omandiõiguse kaotanud abikaasale. Pangalaenu tasumise kohustus jääb abikaasale, kes on saanud kinnisvara ainuomanikuks. Antud lahenduse võimalikkus tuleb muidugi ka pangaga läbirääkida.

Kui kinnistu on kaasomandis, on kaasomandi lõpetamiseks vajalik kõigi kaasomanike nõusolek.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas aegub elatisenõue, mille kohta on tõendatud, et tegemist oli kuritahtliku elatise mitte maksmisega?05.04.2017

Tere,

Kuidas aegub elatisenõue, mille kohta on tõendatud, et tegemist oli kuritahtliku elatise mitte maksmisega? Selliseid lahendeid on isa kohta kaks - esimese lahendi järgselt tehti tingimisi otsus ning isa elatist maksma ei hakanud. Uute laekumata elatisenõuete kohta tehti uus otsus kolm aastat hiljem, milles taas tuvastati elatise kuritahtlik mitte maksmine ja isa sai reaalse karistuse ÜKT näol.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 154 lõike 2 kohaselt on lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Seejuures ei alga aegumine enne lapse 18-aastaseks saamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ema peab ka lastele raha eraldama, või peab seda tegema ainult isa, ema saab lastetoetuse rahaga panustada?05.04.2017

Tere,
kui peres on 3 last, kes elavad emaga, kes hakkab lastetoetust saama 1. juulist 500 eurot, siis kas isa peab ikka maksma pool elatise miinimumist (kolmele lapsele 705 eur) ja emal ei ole enam üldse rahalisi kohustusi, sest lastetoetus on 500 eur? Või võtab kohus nüüd suurenenud toetusi ka isa osas arvesse? Miks seadus paneb ema ja isa ebavõrdsesse seisu? s.t. keskmist palka teeniv isa peab enamuse palgast ära maksma, ema ei pea üldse midagi maksma. Või peavad vanemad nüüd kohustuslikus korras laste jaoks raha panema 1910eur (637 eur ühele)?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!
Olen isiklikult seisukohal, et sellises olukorras peaks olema põhjendatud elatise vähendamine, kuivõrd suur osa laste vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega. Vanemate kanda peaks jääma see osa laste ülalpidamiskuludest, mis ei ole kaetud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega.

Kas kohtupraktika samuti seda seisukohta toetab, näitab juba aeg.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui kaua võib kesta tsiviilhagi menetlus ajaliselt kuigi kõik kuupäevad on juba saabunud?05.04.2017

Tere, kasvatan üksi kahte poissi, kes on 7- ja 8-aastased. Eelmise aasta oktoobri kuus esitasin kiirmenetluse avalduse elatisraha nõude kohtusse poiste ema suhtes. Sain riigi poolt elatisabi. Poiste ema esitas vastuväite, kus mainis ära ka selle, et kasvatab kõige nooremat last, kes ei ole sündinud meie kooselust ja et saab pensioni, toimetulekutoetust, lapseraha. Poiste ema pole oma vanemaid poisse toetanud eelpool mainitud ajast alates. Hiljuti esitasin elatisraha tsiviilhagi kohtusse, kuna kohus esitas nõude. Siiamaani pole emalt sentigi saadud ja tekib küsimus, kaua võib kesta see tsiviilhagi menetlus ajaliselt kuigi kõik kuupäevad on juba saabunud ja mis tagajärjed sellel võivad tulla. Kuidas jagunevad materiaalsed osad? Kuna poisid kasvavad ja nende nõudmised ka samamoodi, aga ühepoolselt seda on raskevõitu teha.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Keeruline on ette ennustada kohtumenetluse pikkust, kuivõrd iga kaasuse puhul on asjaolud erinevad. Minu kogemusele toetudes lahendatakse elatisasjad üldjuhul ca 6 kuuga, tavaliselt isegi kiireminini, mõnikord kulub ka pikem aeg kohtulahendi saamiseks.

Soovitan Teil kohtust uurida, kui kaugel menetlus on ja millal võib oodata kohtuistungit/kohtulahendit.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui laps on aastane ja nüüd on välja ilmuinud isa, kes nõuab DNA testi ja tahab lapse elus osaleda?03.04.2017

9 kuud olin ma rase ja lapse isa kordagi ei tundnud huvi selle vastu, et kuidas rasedus kulgeb. Raseduse ajal kahtles selles, et kas see laps on üldse tema oma. Laps on nüüd aastane. Aga enne seda ta ei tundnud huvi kuidas läheb meil ja kas lapsele asju on vaja. Rahaliselt üldse ei toetanud mind. Ja nüüd siin eile ehk 27.03.2017 sain kirja niiöelda konsultatsiooni ameti poolt kus lapse isa tahab teha DNA testi kohtu väliselt. Ehk siis nüüd tahab lapse elust osa võtta. Aga mina ei soovi teda oma lapse ellu. Lapse sünnitunnistusel pole lapse isa nime kirjas. Ma olen oma eluga edasi läinud ja siiamaani olen saanud hakkama. Mul on toetavad inimesed kõrval olemas ja mees kes kasvatab mu last. Mis ma tegema peaksin nüüd?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse bioloogilisel isal on õigus nõuda, et tema nimi kantaks lapse sünnitunnistusele. Sellega omandab ta lapse suhtes vanemlikud õigused ja kohustused, sealhulgas õiguse lapsega suhelda ja ka kohustuse lapse ülalpidamises osaleda.

Kui Te ei nõustu DNA-analüüsi läbiviimisega kohtuväliselt, on lapse isal õigus pöörduda isaduse tuvastamise nõudega kohtu poole ja analüüs teostatakse kohtu korraldusel. Seega kui tegemist on lapse bioloogilise isaga, on mõistlik asi lahendada kohtuväliselt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui üheöö suhtest sündis laps, kuigi naine ütles, et teeb abordi, nüüd aga nõuab raha?03.04.2017

Tere. Mul juhtus u 5a tagasi üheöösuhe. Juhtus nii, et naine jäi rasedaks. Ta ütles mulle, et ootab last, siis me arutasime ja saime otsusele, et ma ei taha last ja tema ka ei tahtnud. Ja siis hakkas kõik pihta. Ma andsin talle selle abordi raha, sai raha kätte ja mingi aeg helistas mulle, et tegi abordi ära. Ja siis ma mõtlesin, et nüüd on asi ühel pool. Ja ta kadus. Ja seitse kuud ei teadnud ma temast midagi, kuid siis ta saatis mulle smssi ja õnnitles mind lapse sünni puhul.
Ja nüüd ta kogu aeg terroriseerib ja küsib raha. Kas tõesti seadus lubab nii, et määritakse laps lihtsalt valega pähe, ja mees peab terve elu kannatama. Ja dna testi ma kategooriliselt keeldun tegemast, sest tunnen, et mind on petetud. Ehk siis küsimus. Mida teha sellises olukorras.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Olenemata asjaoludest, on igal lapsel õigus emale ja isale. Kui Te ei ole nõus vabatahtlikult lapse isadust omaks võtma, on lapse emal õigus pöörduda isaduse tuvastamiseks kohtu poole. Sellisel juhul teostatakse DNA-analüüs kohtu korraldusel, sellest keelduda pole võimalik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas seadusest tulenevalt võib lapse toetusraha elatise summast maha arvata?30.03.2017

Lapse isa esitas elatise nõudele vastuväite. Vastuväite kohaselt on isa nõus maksma 210 eurot kuus (pool miinimum palgast, kust on maha arvatud lapse toetus). Kas seadusest tulenevalt võib lapse toetusraha maha arvata?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 101 lõige 1 sätestab igakuise miinimumelatise suuruseks pool alampalka, millise summa vähendamine ei ole üldjuhul põhjendatud. Perekonnaseadus ei näe ette miinimumelatisest lapsetoetuse mahaarvamise võimalust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand