Perekonnaõigus

07.2022 jõustus uus kohtulahend. Avastasin liiga hilja, et kohus on siinkohal eksinud ja jäin hiljaks appellatsioonikaebusega.
Elatist maksin enne pool miinimumpalgast.
Elatise summat vähendati seoses suhtluskorraga. Kohtulahendis aga on välja toodud kohtu poolt, et lapsed veedavad elatist maksva vanemaga  73 päeva, mis teeb keskmiselt 6 päeva kuus.
Tegelikkuses lapsed veedavad elatist maksva vanemaga aastas 91-92 päeva, mis teeb ühe kuu lõikes keskmiselt 7.6 päeva. 
Teiseks võeti arvesse ainult lapsetoetust, suurperetoetust arvesse ei võetud. 
Uus suurperetoetus on aga märkimisväärne summa. 

PKS § 101.   Elatis alaealisele lapsele 
Uus muudatus (5) Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka peretoetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. - kohus arvestas ainult lapsetoetusega, mis oli tollel ajal 60€, kuid veebruarist 2023 suureneb see 80€le. 
  (6) Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
- summat vähendati ainult 6 päeva eest kuus, kuigi lapsed veedavad elatist maksva vanemaga 7 päeva. 
Siinkohal ongi küsimus, kas tasub kohtusse uuesti minna elatist vähendama, esiteks juba seetõttu, et elatist maksva vanemaga ollakse koos keskmiselt 7 päeva kuus, teiseks seetõttu, et uus PKS https://sm.ee/laste-ja-perede-toetamise-kkk#uus-kuidas-muudab-s andmetel arvestatakse ka suurperetoetusega elatise maksmisel. 

Tere.
Mul mure. Nimelt mu abikaasa endine elukaaslane, kellega on neil 3a. ühine laps nõuab elatusraha. Mehel oli temaga tehtud suusõnaline kokkulepe 150€ iga kuu. Neil on ka paika pandud hetkel suusõnaline suhtluskord. Kuna mees on nüüd viimased 3 kuud graafikuga tööl. Ehk 4 tööl ja 4 vaba. Ja üle ühe vabade päevade võtab last. Mis tagab tal võimaluse lapsega rohkem koos olla. Võrreldes varasemale kokkulepe üle nädalavahetuse. Ja kuna meie ja abikaasa lapse elukoha vahemaa pole ka väike, siis on lihtsam kui laps jääb korraga kauemaks isaga, see vähendab sõitmist. Mis on tegelikult korralik kütte kulutus. Algul ta küll krimpsutas nina aga piirdus ainult vingumisega, et võiks rohkem maksta ja vahepeal ei andnud ka kokkuleppe alusel last. Kuid nüüd ta lahkus töölt ja otsustas töötuks end võtta siis andis mehe vastu maksekäsu 225€ mille me vaidlustasime andes meie leibkonna sissetulekute ja väljaminekute ülevaate. (Mul on eelnevatest suhetest ka 3 last). Peale seda panid end kirja perelepitusse mehe algatusel, et saaks selle suhtluskorra ja alimendi summa ikkagi ametlikult paika pandud. Kuid kui mehe eks sai teada, et ma ootan nüüd meie ühist last, siis andis hagi kohtusse. Mina ise kui 3 lapse ema tean neid reaalseid kulutusi lapse peale. Ja ise saan ka sammuti elatist laste peale 150€ + 120€ + 100€ = 370€. Näen et 150 on suht okei summa 3-aastase lapse puhul. Suuremate lastega nagu mul on 8a. 13a. ja 16a. kulub vahest tõesti rohkem, kuigi ennetan seda sellega, et panen iga kuu raha laste suuremate kulutuste jaoks kõrvale. Ja minu teada peaks mõlemad vanemad panustama võrdselt lapse kasvatamisele. Seega siit tekib mul küsimus kui lapse ema on ise töötu ja nõuab 225€ kuidas ta saab ise sama summa lapse peale panustada? Mehele ütleb küll et otsi lisatöö kui ei jaksa maksta aga ta ise? Kas ta ise ei peaks ka tööd otsima, mitte lootma et tema hetkeline elukaaslane ja minu praegune mees peaksid teda üleval pidama. Temal on sammuti kohustus tagada/teenida vahendid lapse kasvatamiseks. Ma olen üritanud otsida netis kuid ei leia mingit infot selle kohta. Kui elatist nõudev vanem on töötu. On ainult elatist maksvate suhtes. Kas ta saab nõuda sellist summat mida ta ise ei suuda lapse peale panustada? Rääkimata lisafaktoritest et laps käib meie juures sammuti, me oleme pidanud lapsele siia ka vahetusriided soetama kuna ema ei anna lapsele normaalseid asju kaasa ja ma tänu rasedusele kodune kuna tööandjal pole mulle kergemat tööd pakkuda. Me oleme lastega igal pool väljas käinud vastavalt võimalustele, mida tema pole teinud. Ehk me oleme ka ikka lapse peale kulutanud raha kui ta meil on. Hetkel on abikaasa ainuke kes saab perest tööl käia ja ülal pidada. Nagu olen aru saanud siis abikaasa eks lähtub elatuskalkulaatorist 225€ aga seal on ka see et päevade arv vähendab seda summat ja tänu sellele on ta ka mõjutanud last et see ei tahtnud mingi aeg isa juurde minna mis oli ka perelepitusse minekuks üks põhjus. Psühholoogilt isegi uurisin et 3 aastane laps on nagu svamm kes imab ema emotsioonid endasse. Kui ema on selle vastu et lapse isa juurde läheb siis hakkab ka laps protestima. Ehk üritab vältida et laps liiga palju isaga koos poleks et alimendi summa ei väheneks. Ehk minu arusaam et see inimene ei lähtu lapse vajadusest ka isaga koos olla vaid lähtub ainult alimendi summast ja rahadest. Aga kui ta tahab oma mehega välja minna siis meie peame küll kohe valmis olema last võtma ja annab kas või jonniva või haige lapse üle. Selgelt näha et see naine ajab lihtsalt oma kiusu ja on raha peal väljas mitte lapse heaolu peale. Meile hõõrub kogu aeg et tal on oma eraelu ka aga tekib küsimus kas meil seda pole või et peame võtma lapse siis kui tema seda otsustab. Nagu siin praegu mehe graafikus jooksevad nädalavahetused vabaks siis üritab suruda nüüd iga nv laps meile et ta saaks väljas käia aga meie abikaasaga tahaks ka ju oma aega. Aga kui graafik jookseb nädala sisse siis lähtub et aga laps ei taha ju sinu juurde tulla.

Kui 16-aastane tunneb, et tal ei ole kodus turvaline elada (vaimne vägivald, hooletusse jätmine, mille tagajärjel söömishäired ja suitsiidkatse), kas tal on õigus kolida perekonna juurde, kes on valmis pakkuma talle turvalist elukeskkonda? Nooruki vanemad eitavad probleeme, lastekaitse ei ole kodukülastust teinud, kuid leiab, et nooruk peaks kodus elama. Samas nooruki vaimne tervis järjest halveneb ja nooruk ise toob välja, et ei suuda kodus olla. Mujal olles ei ole selliseid probleeme olnud.
Kas noorukil endal on õigus otsustada kodust lahkumise ja turvalisema elupaiga valiku üle?

Tere
Mul selline olukord, et lapse isa maksab elatist nii nagu seaduses on ette nähtud, aga kui ta on lapsega haiguslehel, siis võtab elatisest haiguslehel oldud päevad maha. Nagu näiteks oli 6 päeva lapsega haiguslehel, siis maksis 181 eurot, 226 euro asemel. Kas tal on selleks õigus?

Tere, Laps elab minuga üle nelja aasta. Teine laps elab eksnaisega. See kes elab eksnaisega, sai kunagi emotsiooni käigus lihtsalt kanne tehtud. Pole talle bioloogiline isa. Laps käib eksnaise juures aastas nädal vast kokku. Kummagile me midagi ei maksa. Mõlemad lapsed sissekirjutatud tema juurde, aga päriselt kogu aeg minuga ja kulud kõik minu kanda. Läbisaamine meil raskendatud kuid laste osas pole probleemi. Nüüd siis küsimus. Eksnaine ei ole nõus lapsetoetust mulle andma. Kuigi kasvatan mina. Arvan, et asi selles, et saavad äkki suurperetoetust. Millised on minu võimalused, et saaksin toetuse endale. See on ikka mõeldud lapsele. Teine küsimus, kui on tehtud isa kanne kui pole bioloogiline isa kuid sellest on mitmeid aastaid möödas, siis ma ei saa seda kuidagi vaidlustada enam?

Tere

ostsime aastaid tagasi koos poja isaga maja. Sissemaksu raha tuli tema poolt, samuti on ta tasunud laenumakseid. Kinnisvara on kaasomandis. Koos elanud me praktiliselt polegi (tegu on välismaalasega). Praegu on majal veel hüpoteek ja laenujääk. Oleme rääkinud maja müügist, aga pole saanud kokkuleppele müügist saadava summa jagamisel. Kas ma võin nõuda poolt müügisummast või pean ma midagi laenumaksete ja sissemaksu katteks kompenseerima? Mis juhtub, kui me omavahel kokkuleppele ei saa?

Tere.

Sooviksin küsida, et kui mul ei ole mitte mingit seost oma sünniperega ning täisealisena leidsin endale nö uue pere, aga kuna täisealist ei ole enam võimalik lapsendada, siis kas mul on ikkagi võimalik võtta endale selle pere perekonnanimi? Ja lisaks küsin ka sellise küsimuse, et kas mul on võimalik vahetada oma isikukoodi, kuna see oleks mu elus puhtalt lehelt alustamine? Soovin katkestada absoluutselt kõik sidemed oma sünniperega, et mu sealsed "pereliikmed" ei saaks mind enam soovi korral üles otsida.

Tere

Kui lapsed (8a ja 15a) asuvad püsivalt elama oma isa juurde.
Kas siis hakkab ema maksma laste isale seda 290€ kuus lapse kohta ja lasterahad ka isale?
Lapsed käiks a'la 2x kuus nädalavahetusel ema juures ja võib olla vahel ka nädala sees.

Uues peres oleks siis - mina, minu elukaaslane, 15a laps, 8a laps ja veel üks 5a laps. Ehk siis 3 last. Me saaksime siis 3 lapse toetust ka?


Tervitades

Tere

Mehel on eelmisest suhtest laps ja me oleme abielus.
Kas elatisraha tasumine on meie lahusvara osa?
Kui mees ei tasu elatist, kas pean hakkama seda ise tasuma?
Kas see mõjutab ka maksekohustusena mind?
Kui neil peaks kunagi uuesti elatise vaidlus tekkima, kas ma pean ka enda vara osa esitama? Näiteks abielu ajal teenitud palka ja konto väljavõtteid?

Tere.
Mure 4-aastase poja pärast. Ma ei oska kuidagi oma lapse isale seletada, et alkoholi joomine lapse juuresolekul ja lapsega koos oldud ajal ei ole lapsele eluterve ja adekvaatne kasvukeskkond.
Läksime lapse isaga lahku juba ammu. Suhtluskord on meil kokku lepitud võrdses osas, see tähendab et kuu lõikes on mõlemad sama palju lapsega koos. Lasteaia arveid maksame kordamööda ja keegi kelleltki elatist ei nõua, tundub lausa ideaalne ja rahumeelne kokkulepe. Kuid probleem seisneb selles, et lapse isa on alkohoolik, tarvitab ta seda ka siis kui laps tema juures viibib. Lastekaitse töötajaga olen ühenduses olnud, on antud nõu, et kui jälle joogine, siis laps ära tuua ise tema juurest, või siis kaasata politsei kes fikseerib olukorra. Olen seda viimast ka rakendanud, aga laps jäeti isaga, sest väidetavalt oli olukord stabiilne, kuigi tuvastati joove. Kui tahtsin ise järele minna, siis lapse isa ähvardas mul kõri läbi lõigata kui ukse taha lähen, selliseid ähvardusi on analoogseid ka varem olnud. Ka üks ähvardus politseis registreeritud eelneval, tunnistajaks minu enda suuremad lapsed, kes väikestega talvel kelgumäel käisid. Kui väike käis operatsioonil (adenoidid ja kõrvade sondeerimine) ei saanud mina töölt puududa, operatsioonil olin kaasas, aga järgnevast päevast pidi tema lehele jääma, palusin lapse isa, oli nõus. Aga kui saabus see päev, siis ei ilmunud ta kokkulepitud ajaks lapsele järele, helistas mitu tundi hiljem alkoholi joobes, aga last ma talle üle ei andnud, temast poleks opijärgset hooldajat kui joobes. Lehele jäi minu täiskasvanud tütar ja isa leht sai tühistatud. Aasta jooksul mis laps on lasteaias käinud, olen ma temaga igal kuul olnud vähemalt 2 nädalat olnud hoolduslehel, sest lapse isa ei saavat. Minu töö rippus niigi juuksekarva otsas, sest ühelegi tööandjale selline olukord ei meeldi.
Lapse isa jõi alkoholi ka meie suhte/abielu ajal, tülitses joobeseisundis ka minu eelnevate lastega, kõige vanemale läks ka kallale (pigistas/kägistas kaelast) ja tütar esitas politseile avalduse kallaletungis, see jäeti poolikuks, sest mina ei saanud kinnitada, et see toimus, sest ma ei näinud, tunnistajaid polnud.
Lapse isale ei anna rahu ja ähvardab pidevalt nii mu uut abikaasat kui mind, kellele peksa anda, keda maha lüüa jne. Selle asja juures on ka kurb see, et rahu ei saa temast üldse, elame samas majas, meie ühes trepikojas, tema teises. Mõnes mõttes on hea, last üle anda ja koju tuua, näha kas on joobes, aga kunagi ei tea kuna ta oma ähvardusi tõsiselt võib võtta ja väljas passib. Lähenemiskeeld oleks ka võimatu missioon, kui laps nii väike ja pean talle last üle andma/järel käima.
Ma olen alati pooldanud, et lapsel on kaks vanemat, isegi siis kui nad koos ei ela, aga ka palve, et lapse nähes ei tarvitata ka alkoholi, tema sellest viimasest kinni ei pea, kuigi ka lastekaitse on talle sellise ettekirjutuse teinud.
Pojale mõjub see joomine laastavalt, tal on tekkinud käitumishäired, löömised, ta ei taha vahel isa juurde minna, palub et mina lasteaeda järele läheksin. Aga ma ju ei saa midagi teha, võrdsed õigused ikkagi.
Kas mul on võimalik seda olukorda lahendada seaduslikult. Suhtluskorra määramine, lapse elukoha määramine meie juurde? Elatist ma ei soovi, see pole minu eesmärk.