Perekonnaõigus
Küsimus: Kui tahan kahe lapsega korterisse jääda, kas siis vara jagamisel pean ikka mehele poole korterist hüvitama?24.05.2022
Tere
Hetkel on ühisvara jagamise protsess. Ühise vara hulka kuulub 3-toaline korter. Minuga jäävad elama 2 last 8.a ja 14a.
Kuidas sel juhul toimub korteri jagamine, kas võrdsetes osades etenduse abikaasa? Kui ma tahan jätta korteri, kus elavad lapsed ja mina endale, palju sel juhul ma pean maksma kompensatsiooni? Kas ikka 50%
Lugupidamisega
Hetkel on ühisvara jagamise protsess. Ühise vara hulka kuulub 3-toaline korter. Minuga jäävad elama 2 last 8.a ja 14a.
Kuidas sel juhul toimub korteri jagamine, kas võrdsetes osades etenduse abikaasa? Kui ma tahan jätta korteri, kus elavad lapsed ja mina endale, palju sel juhul ma pean maksma kompensatsiooni? Kas ikka 50%
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara jagatakse abikaasade vahel võrdsetes osades - kui jõuate abikaasaga kokkuleppele, võite loomulikult sellest põhimõttest ka kõrvale kalduda. Kui aga omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu ja ühisvara jagamiseks tuleb pöörduda kohtusse, siis kohus jagab ühisvara võrdselt mõlema abikaasa vahel.
Kui Teie sooviks on säilitada korter enda ja laste elukohana, siis tuleb Teil hüvitada abikaasale pool korteri turuväärtusest (kui ei õnnestu just saada teistsugusele kokkuleppele). Kui teil on ka laenukohustus, tuleb sellega arvestada ühisvara väärtuse kindlaksmääramisel (laenukohustus jääb selle abikaasa kanda, kes soovib saada kinnisvara ainuomanikuks).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada varem pensionile kui eksabikaasa, kes pole lapsi kasvatanud soovib ka eelisaastaid kasutada?02.05.2022
Tere.
Mul keeruline küsimus. 2abielust on mul 4 last, eksabikaasaga 3, praegusega 1. Eksabikaasal on ainult 3 meie ühist last. Saaksin järgmisel aastal pensionile minna, aga eksabikaasa keeldub mulle allkirja andmast, väites, et lapsed kuuluvad jagamisele. Tema pensioniaeg saabub alles aastal 2027, siis saaksime ka neid jagada. Ta töötab soomes aastast 1997, eesti pensionistaaži 15 aastat tal ei ole. Telefoniga temaga rääkida ei saa, katkestab kõne. Ja veel, oma lapsi ta kasvatanud ei ole. Ta lahkus meie juurest, kui noorim laps polnud veel 8-aastanegi. 3aastat ta elatisraha ei maksnud, siis pöördusin kohtusse ja mõned aastad sain temalt elatisraha. Kõik lapsed on lõpetanud ülikoolid, mille kulud kandsin kõik mina. Oma lapsi pole ta näinud üle 10 aasta. Keegi neist temaga suhelda ei taha. Oma neljast lapselapsest on ta näinud ainul üht, sedagi imikuna. Kuna pean ise tööl käima, on mul väga raske oma lapselapsi hoida, kuigi tahaks. Palun Teie nõu, mida peaksin tegema. Ehk on mul mingi võimalus varem pensionile jääda, ma ei võta ju temalt midagi ära.
Mul keeruline küsimus. 2abielust on mul 4 last, eksabikaasaga 3, praegusega 1. Eksabikaasal on ainult 3 meie ühist last. Saaksin järgmisel aastal pensionile minna, aga eksabikaasa keeldub mulle allkirja andmast, väites, et lapsed kuuluvad jagamisele. Tema pensioniaeg saabub alles aastal 2027, siis saaksime ka neid jagada. Ta töötab soomes aastast 1997, eesti pensionistaaži 15 aastat tal ei ole. Telefoniga temaga rääkida ei saa, katkestab kõne. Ja veel, oma lapsi ta kasvatanud ei ole. Ta lahkus meie juurest, kui noorim laps polnud veel 8-aastanegi. 3aastat ta elatisraha ei maksnud, siis pöördusin kohtusse ja mõned aastad sain temalt elatisraha. Kõik lapsed on lõpetanud ülikoolid, mille kulud kandsin kõik mina. Oma lapsi pole ta näinud üle 10 aasta. Keegi neist temaga suhelda ei taha. Oma neljast lapselapsest on ta näinud ainul üht, sedagi imikuna. Kuna pean ise tööl käima, on mul väga raske oma lapselapsi hoida, kuigi tahaks. Palun Teie nõu, mida peaksin tegema. Ehk on mul mingi võimalus varem pensionile jääda, ma ei võta ju temalt midagi ära.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seadus näeb ette, et suuremat pensioni või varem pensionile jäämise õigust saab kasutada lapsevanem, kes on kasvatanud alla 18-aastast last vähemalt 8 aastat. Seega on vaieldav, kas endisel abikaasal on üldse õigus neid soodustusi kasutada.
Olukorras, kus mõlemal vanemal on õigus saada eelnimetatud soodustusi, kuid omavahel kokkuleppele ei jõuta, jagatakse õigused võrdselt mõlema vanema vahel.
Palun pöörduge täiendava info saamiseks Sotsiaalkindlustusameti poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis ajast hakatakse elatise võla aegumist arvestama?26.04.2022
Tere. Minu laps saab 18-aastaseks 02.07.22. 2008 ja 2011 olin töötu ning tekkis võlg. Muidu maksan regulaarselt. Minul on teises abielus ka lapsed ning ei ole võimalust maksta vana võlga. Olen teadlik, et 10 aasta pärast võlg ei ole aktuaalne ning saan taotleda aegumisest. Mis päevast minu situatsiooni puhul saan taotleda võla aegumisest? Kas saan 2008 ja 2011 aasta eest korraga neid taotleda või igaühe aasta eest pean eraldi taotlema? Kas õigesti saan aru, et esimene võlg aegus 2018 ja teine 2021 aastal? Mis päevast arvutatakse 10 aastat?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 164 lõike 2 järgi on vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni - see tähendab seda, et enne lapse 18-aastaseks saamisest aegumise tähtaeg kulgema ei hakka.
Kui laps saab täisealiseks, kohaldatakse aegumisele TsÜS § 157 lõiget 5, mille kohaselt on lapse ülalpidamise kohustuse nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas fikseerida, et lahutuse korral teine isik, kelle nimel ei ole laen ega kodu, saaks oma osa tagasi?18.04.2022
Enne abiellumist ja ühisvara lepingu sõlmimist üks kaasadest võttis kodulaenu aastal 2019. Laenu sissemakse oli ühe inimese poolt, kuid nüüd laenu tasutakse võrdsetes osades. Laenuaastaid jäänud 27.
Kas on võimalik kuidagi juriidiliselt fikseerida, et lahutuse korral teine isik, kelle nimel ei ole laen ega kodu, saaks oma osa tagasi? Või kuidas fikseerida omandiõigus teise isiku puhul?
Kas on võimalik kuidagi juriidiliselt fikseerida, et lahutuse korral teine isik, kelle nimel ei ole laen ega kodu, saaks oma osa tagasi? Või kuidas fikseerida omandiõigus teise isiku puhul?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abikaasade ühine kodu soetati enne abielu sõlmimist ja see on sellest tulenevalt ühe abikaasa lahusvara, on võimalik sõlmida abieluvaraleping, millega määratakse kodu abikaasade ühisvara hulka. Sellisel juhul kuulub kõnealune kinnisvara abielu lahutamisel jagamisele vastavalt ühisvara jagamise sätetele.
Lepingu sõlmimiseks pöörduge notaribüroo poole, kus kirjeldatakse täpsemalt vajalikku asjaajamist, sealhulgas suhtlust pangaga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peale täisealiseks saamiseni pean maksma elatist, kui tütar on õppepuhkusel, ent kooli nimekirjas?07.04.2022
Tere
Tütar saab mais 18-aastaseks. Käib veerand kohaga tööl. Haridust hakkas taga nõudma Täiskasvanute Gümnaasiumis. Õppimine pole talle kunagi väga mokkamööda olnud, seega otsustas teha avalduse õppepuhkusele, kuni septembrini. Kas peale täisealiseks saamiseni pean maksma elatist, kui ta on õppepuhkusel, ent kooli nimekirjas? Täiskasvanute Gümnaasiumis võib, minu teada, õppida eluaeg... Vist...
Ette tänades
Tütar saab mais 18-aastaseks. Käib veerand kohaga tööl. Haridust hakkas taga nõudma Täiskasvanute Gümnaasiumis. Õppimine pole talle kunagi väga mokkamööda olnud, seega otsustas teha avalduse õppepuhkusele, kuni septembrini. Kas peale täisealiseks saamiseni pean maksma elatist, kui ta on õppepuhkusel, ent kooli nimekirjas? Täiskasvanute Gümnaasiumis võib, minu teada, õppida eluaeg... Vist...
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus näeb ette, et täisealisel õppival lapsel on õigus saada vanematelt ülalpidamist kuni 21-aastaseks saamiseni. Üldreeglina võib õppivaks lapseks pidada last, kes on mõne kooli nimekirjas - kui suur on konkreetselt õppekoormus, ei mõjuta ülalpidamise saamise õigust.
Küll aga mõjutab ülalpidamise suurust asjaolu, kas laps teenib endale õpingute kõrvalt ise sissetulekut. Täisealise lapse elatis on vajaduspõhine ehk oleneb lapse ülalpidamiskulude suurusest ja kui ta on võimeline osa oma kuludest oma sissetulekust, vähendab see vanemate panuse suurust. Seega tuleks kokku arvestada lapse igakuised ülalpidamiskulud, lahutada sellest lapse enda rahalised vahendid ja tulem jagada pooleks - pool kuludest jääb lapse ema kanda, pool lapse isa kanda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abielulahutuse korral on poja abikaasal õigus ka minu poolt pojale kingitud maakodule?24.03.2022
2021 aastal sai minu poeg kinkelepinguga endale minule kuulunud maakodu, seal elame koos abikaasaga. Pojal on Tartus kolmetoaline korter, kus elab tema koos abikaasa ja kahe alaealise lapsega. Abielu on kestnud 32 aastat.
Kas abielulahutuse korral on poja abikaasal õigus ka minu poolt kingitud maakodule? Kas poeg saab teha uue kinkelepingu minule või minu abikaasale?
Kas abielulahutuse korral on poja abikaasal õigus ka minu poolt kingitud maakodule? Kas poeg saab teha uue kinkelepingu minule või minu abikaasale?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kinke teel omandatu on abikaasa lahusvara, seega Teie poolt kingitud maakodu on Teie poja lahusvara ja ühisvararežiimi lõppemisel abikaasaga jagamisele ei kuulu. Erand võib olla olukorras, kus Teie poeg on sõlminud oma abikaasaga abieluvara lepingu, millega on maakodu määratud abikaasade ühisvara hulka.
Maakodu ainuomanikuna on Teie pojal igal ajal õigus kinnistut edasi kinkida nii Teile kui ka Teie abikaasale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on üldse mingi lootus saada elatisraha, kui laste isa on 100% töövõimetu?15.03.2022
Tere, Olin abielus 23 a, lahutus jõustus oktoober 2021a. Abielust sündis 4 last, neist kaks on veel alaealised (9a terve laps ja 3a sügava puudega laps).
Laste isa on 100% töövõimetu, kas mul on üldse mingi lootus saada elatisraha meie lastele? Kas sellisel juhul riik kuidagi aidata ei saa?
Laste isa on 100% töövõimetu, kas mul on üldse mingi lootus saada elatisraha meie lastele? Kas sellisel juhul riik kuidagi aidata ei saa?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldreeglina ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ja seda ka olukorras, kus vanemal on tuvastatud osaline/täielik töövõimetus.
Loomulikult on olukord äärmiselt keeruline siis, kui töövõimetuse tõttu ei ole vanemal võimalik üleüldse endale sissetulekut teenida (töövõimetus ei too alati kaasa seda olukorda). Hetkel ei ole selle kohta infot, kas vanem töötab vaatamata tuvastatud töövõimetusele või on tema ainukeseks sissetulekuks riigipoolne toetus, seega on keeruline öelda, millises summas võiks kohus elatisraha välja mõista (seda loomulikult juhul, kui vanemad omavahel kokkuleppele ei saa). Kui kohus mõistab elatise välja, aga laste isa elatist tasuma ei hakka, on võimalik saada riigipoolset elatisabi.
Muid võimalusi saada riigipoolset abi, palun uurige Sotsiaalkindlustusametist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui laps saab 2. kuupäeval 18-aastaseks, kas siis selle kuu eest pean maksma ikka elatist, või üksnes 2 päeva eest?15.03.2022
Tere! Laps saab 02.07.22 18-aastaseks. Kohtu poolt on määratud elatisraha summas 200 eurot kuni lapse 18-aastani ehk kuni 02.07.2022. Iga kuu peab elatist maksma hiljemalt 10 kuupäevaks. Maksan nii, et näiteks augustis maksan hiljemalt 10 augustini. Juhul kui laps saab 2 juulil 18-aastaseks, siis mina ei pea juuli eest maksma elatist? Võin pean arvutama ning maksta 2 päeva eest, mis juulis laps veel ei olnud 18-aastane?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui maksate elatist jooksvalt iga kuu eest, siis tuleks viimane elatise makse teha juulis 2022, kahe kalendripäeva eest (arvutada välja elatise summa kahe päeva eest).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on võimalik iseseisvalt midagi selleks teha, et algatada eestkoste lõpetamine?25.02.2022
Tere.
Olen 19-aastane neiu, kellele on määratud piiratud teovõime ja kohtu poolt ka eestkostja juba enne täisealiseks saamist, olen määratud saama SKA poolt erihoolekandeteenust (kogukonnas elamine), kuid nii mina kui ka minu erihoolekandeteenust osutava asutuse juhataja oleme seda meelt, et minu eestkoste pole põhjendatud, et võiksin elada täiesti iseseisvat elu. Siit ka minu küsimus: Kas mul on võimalik iseseisvalt midagi selleks teha, et algatada eestkoste lõpetamine? Ja kuidas mul oleks võimalik seda asja ajada, milliseid blankette jms asju ma selle jaoks vajan?
Olen 19-aastane neiu, kellele on määratud piiratud teovõime ja kohtu poolt ka eestkostja juba enne täisealiseks saamist, olen määratud saama SKA poolt erihoolekandeteenust (kogukonnas elamine), kuid nii mina kui ka minu erihoolekandeteenust osutava asutuse juhataja oleme seda meelt, et minu eestkoste pole põhjendatud, et võiksin elada täiesti iseseisvat elu. Siit ka minu küsimus: Kas mul on võimalik iseseisvalt midagi selleks teha, et algatada eestkoste lõpetamine? Ja kuidas mul oleks võimalik seda asja ajada, milliseid blankette jms asju ma selle jaoks vajan?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus võib TsMS § 529 lõike 1 alusel eestkoste lõpetada, kui eestkostja määramise alused on ära langenud. Selleks, et kohus asja arutada saaks, peaksite Te kohtule sellest teada andma, esitades kohtule vastava avalduse.
Avalduse peaksite ise koostama, selgitades kohtule põhjalikult eestkoste lõpetamise aluseks olevaid asjaolusid. Avaldusele võiks lisada ka erihoolekandeteenust osutava asutuse juhataja kirjalikud selgitused. Kohus arutab eestkosteasju hagita menetluses - avalduselt tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean nõustuma isa nõudega, et laps tema leibkonda arvestataks?21.02.2022
Laste isaga 2 last. Lapsetoetus laekub minu arvele. Lapsed on nädal ühe ja nädal teise vanemaga. Kuna minule laekub lastetoetus, katan kõik lasteaia, kooli, huvitegevuse, väljasõitude, jalgrataste, kooliasjade, õueriiete kulud. Kuna olen saamas uue elukaaslasega kolmandat last ja sellest tulenevalt ka lasterikka pere toetust, nõuab vanemate laste isa, et üks lastest tuleb määrata tema leibkonda, et tema saaks kõik lapsega seotud toetused endale.
Kas ma pean sellega nõustuma? 4 lahusoldud aastast 3 kasvatasin lapsi sisuliselt üksi. Millised on võimalikud kompromisslahendused?
Kas ma pean sellega nõustuma? 4 lahusoldud aastast 3 kasvatasin lapsi sisuliselt üksi. Millised on võimalikud kompromisslahendused?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Riiklikult makstavate lapsetoetuste arvelt on võimalik katta laste vajadusi, mis omakorda vähendab vanemate endi panust laste ülalpidamisse. Lapsetoetus ja lasterikka pere toetus ei ole selle vanema nö lisasisstulek, kes neid toetusi saab, vaid peaks toetama mõlemaid vanemaid lapse ülalpidamisel. Seega mida suuremad on riiklikult makstavad toetused, seda "kasulikum" on see mõlemale vanemale - kui laste isal ei ole rohkem lapsi peale Teie ühiste, siis ei oleks toetuste saaja muutmine mõistlik samm.
Mina soovitaksin Teil ja laste isal kokku arvutada kõik kulutused, mis te ühiste laste ülalpidamiseks teete ja seejärel analüüsida, millised kulutused on võimalik katta riiklikult makstavate peretoetuste arvelt. Tõenäoliselt ongi tulemuseks see, kõikvõimalikud lasteaia- ja kooliga seotud kulutused, huvitegevuse kulud ja muud Teie poolt nimetatud kuluartiklid saab katta toetustega ning mõlema poole kanda jäävad laste elamiskulud ajal, mil nad viibivad suhtluskorra järgi vanemaga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand