Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mul on ka õigus mingile hüvitisele, kui oleme ehitanud abielu jooksul üles mehe endise pooliku maja?25.04.2017

Tere. Minu mehel oli enne abielu ostetud kinnistu koos pooleli ehitatud majaga, selleks ta võttis pangas laenu. Oleme abielus 10 aastat. Abielu ajal ehitasime maja lõpuni, samuti ehitasime ka juurdeehitised. Maja hind hinnangu alusel enne abielu oli ca 30 000 eurot, praegu aga 140 000 eurot (on olemas ametlikud hinnangud). Mees oma arvelt maksab laenu, mina oma arvelt maksan kõik kulud, mis on majaga seotud (elekter, vesi jne). Mõlemad töötame ja sissetulek on umbes võrdne. Kas on mul mingi õigus sellele varale abielu lahutamisel? Ja kui on, siis kui suures ulatuses, kas pool, või pool 90 000 -eurost, või kuidas?
Tänan vastuse eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse § 27 lõige 3 sätestab, et lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud. Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka. See tähendab, et Teil võiks olla endise abikaasa vastu nõue poole ulatuses sellest, mille võrra on tema lahusvaraks oleva kinnistu väärtus varaühisuse kestel kasvanud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas piisab, kui vormistada kokkulepe elatise osas kirjalikult omavahel või peab seda tegema siiski notari juures?20.04.2017

Lahutame abielu poolte kokkuleppel. Meil on kaks last, kes jäävad elama minuga (emaga). Lahutus jõustub meil järgmise kuu alguses, aga elatise maksmiseks on hetkel laste isaga ainult suuline kokkulepe. Kas piisab, kui vormistada kokkulepe elatise osas kirjalikult omavahel ja allkirjastada või peab seda tegema siiski notari juures? Küsin just seetõttu, kuna antud summa võib osutuda oluliseks minu sissetulekute osas, kuna plaanis on soetada ka uus eluase. Või kas pangale piisab ka omavahel sõlmitud kokkuleppest? Tänades info eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Iseenesest ei vaja elatise maksmise kokkulepe notariaalset kinnitamist, kuid panga jaoks on see tõenäoliselt vajalik, lisaks saab lisada notariaalsesse kokkuleppesse tingimuse, et kokkulepe allub kohesele sundtäitmisele – see tähendab seda, et kui laste isa rikub kokkulepet, on Teil võimalik koheselt, ilma kohtusse pöördumata, algatada tema suhtes elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui laps elab 3 päeva nädalas minu juures (selline kokkulepe on lapse emaga), kas mul on kohustus elatisraha maksta?19.04.2017

Tere! Kui laps elab 3 päeva nädalas minu juures (selline kokkulepe on lapse emaga), kas mul on kohustus elatisraha maksta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise maksmise kohustuse suurus oleneb sellest, kui palju teevad vanemad lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi. Kui lapsel on vahelduv elukoht ja mõlemad vanemad teevad lapse ülalpidamiseks samaväärselt kulutusi, puudub iseenesest kohustus elatise maksmiseks. Kui aga ühe vanema kanda on suurem osa lapse ülalpidamiskuludest (näiteks on lapsele jalanõude-riiete ostmine ning lapse lasteaia/kooli/huvialadega seotud kulude kandmine vaid ühe vanema õlgadel), on elatise maksmine vähem kulutusi tegeva vanema poolt põhjendatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas see on huvide konflikt, kui ühelt poolt esindab ema ostjat (last) seaduse järgi ja müüjat volikirja järgi?17.04.2017

Tere!
Planeeritud järgmine tehing: ostetakse alaealise lapse (12.a) nimele kinnistu, kus lapse esindajateks on vanemad (ja eelnev kohtu nõusolek), tehingu teist poolt - müüjat esindab volikirja alusel lapse (ostja) ema.

Perekonnaseaduse § 180 lg 1 p 1 järgi ei saa eestkostja (vanem) eestkostetavat (last) esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend.
Meie juhul on ühelt poolt eestkostetav ostja (ema esindab seaduse järgi) ning teiselt poolt ema esindab müüjat volikirja alusel. Kas on siin huvide konflikt? või siiski teiseks pooleks lugeda tuleb müüjat (ema lihtsalt esindab, ei ole tehingu pool).

Kuidas Teie arvamus, kas pean taotlema kohtult (lisaks loale omandamiseks) ka erieestkostja määramist, jaatava vastuse juhul - kas võib see isik olla lapse vanaema (lapse ema ema)?
Kas kohtusse pöörduma peavad lapse vanemad koos, või piisab ainult ema osalemisest?

Tänan ette vastuse eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud juhul ei ole ema lepingupooleks, vaid lepingupoole volitatud esindajaks ja seetõttu minu hinnangul siin PkS § 180 lõike 1 punkt 1 ei kohaldu. Kui kohus on juba andnud nõusoleku konkreetse tehingu tegemiseks, ei ole minu seisukoha kohaselt enam vajalik erieestkostja määramine.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui lapse seaduslikul isal on tasumata trahvid, kas on võimalik, et seaduse järgi pärib need tulevikus laps?17.04.2017

Tere!

Kui lapse seaduslikul isal on tasumata trahvid, kas on võimalik, et seaduse järgi pärib need tulevikus laps? Kui on nii, siis kas on kuidagi võimalik seda vältida? Trahvide väljanõudmine on antud inkassosse. Kas see jutt on tõsi, et trahvid aeguvad?

Tänan vastamast

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui vanem sureb ja laps võtab tema pärandi vastu, võtab laps vastu nii vanema vara kui ka vanema kohustused. Pärand tuleb vastu võtta tervikuna ehk kui vanemal on lisaks varale ka kohustused, ei saa vastu võtta vaid vara. Mõnikord on kohustusi rohkem kui vara, sellisel juhul võib olla mõistlik pärandist üldse loobuda.

Trahvinõuded aeguvad seadusega sätestatud korras.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas toimub osaühingu jagamine lahutuse korral?17.04.2017

Abielu ajal olen asutanud osaühingu, mille ainuomanik olen mina. Abieluvaralepingut sõlmitud ei ole. Kuidas toimub OÜ jagamine lahutuse korral? Kas jagamisele lähevad ainult osakud ja aktsiad või ka kontol olevad rahalised vahendid?

Lugupidamisega,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ühisvaraks oleva ettevõtte jagamisel määratakse ettevõtte turuväärtus. Kui ettevõte on seotud vaid Teie isikuga, on ilmselt kõige mõistlikum jagada ühisvara selliselt, et ettevõte jääb Teie ainuomandisse ja Teie maksate lahutatud abikaasale hüvitist poole ettevõtte turuväärtuse ulatuses.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kohus võib elatise vähendamise taotlust arvesse võtta, kui laps on terve kuu isaga, ka suvel pikemalt?17.04.2017

Kui laps on 1,5 kuud suvel, iga nädal paar tundi ühel päeval, üle nädala reedest pühapäeviti, pool vaheaegadest isaga, kas siis on lootust, et suvel, ajal kui laps on isaga (1 kuu jooksul), ei pea isa maksma elatist? Pean silmas eelkõige seda, et kas kohus võib elatise vähendamise taotlust arvesse võtta. Kui laps on terve kuu isaga, on ka isal kulud ning kuna emale laekub lapsetoetus ning alles jääb ka tema (ema) poolt panustatav 235 eur. Püsikulud peaks ema saama selle eest tasutud, enamgi veel.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!
Reeglina ei vähenda kohus elatisraha nende päevade eest, mil laps veedab aega lahus elava (ja elatist maksva) vanemaga. Seda eelkõige põhjusel, et last kasvataval vanemal on püsikulud ka ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures.

Kõikide juhtumite korral tuleb siiski asjaolusid eraldi hinnata, täpselt välja arvutada kulutused, mida kumbki vanem lapse ülalpidamiseks teeb ja seejärel on võimalik kujundada õiguslik seisukoht.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui ma täna esitan elatise nõude teisele poolele, siis kui pika aja eest (tagasiulatuvalt) on mul õigus elatist saada?12.04.2017

Tere! Kui ma täna esitan elatise nõude teisele poolele, siis kui pika aja eest (tagasiulatuvalt) on mul õigus elatist saada? Meil ei ole elatis kohtu poolt määratud vaid teine pool maksab vabatahtlikult. Kui elatist ei makstud 2015 aastal täies ulatuses, siis kas mul on võimalik see praegu sisse nõuda. Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatist on võimalik tagasiulatuvalt nõuda kuni 1 aasta eest enne elatishagi esitamist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas kunagi välja nõutud elatist 145 eurot kuus, on nüüd võimalik 235 eurole tõsta kiirmenetlusega?11.04.2017

Tere, minu lapse isalt on 5 aastat tagasi elatiseks välja nõutud 145 eurot kuus, nüüd on 235 eurot pool miinimum palgast. Kas mul on võimalik seda summat tõsta kiirmenetluse käigus 235 eurole?
Samas pole ta maksnud 145 eurot viimased 5 kuud, kui ma küsisin, palun maksa, siis ta ütles, et ei maksa, kuna küsisin tema käest. Talle meeldetuletus ei meeldinud, siis ta küsis, kas ikka kulutan lapse peale piisavalt? Siis ma saatsin talle e-kirja paljude arvetega, tegelikult on mul neid veel, et näidata, et kulutan rohkemgi raha ja aega, kui ta arvata oskab. Ikka ei maksa. Nüüd on mul plaanis anda see täitevametnikule üle. Kas samal ajal saan algatada kiirmenetlust summa suurendamiseks? Veel olen kuulnud, et samal ajal, kui ta ei maksa, siis Eesti riik maksab elatist lapsele ja siis nõuab lapse isa käest välja?
Veel ähvardab lapse isa, et tahab last endale, aga isegi oma aadressi ei anna, kus ta elab. Kas see on üldse võimalik, et kohus võiks isale lapse hooldusõiguse anda? Laps on elanud kõik 12 aastat minuga. Esimesed 8 aastat ei maksnud lapsele midagi. Lapse isa töötab Soomes.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isa ei maksta elatist vastavalt kohtuotsusele, on Teil võimalik algatada tema vastu täitemenetlus elatisraha kättesaamiseks. Kui lapse isa alaline elukoht on Soomes, aitab Teid täitemenetluse algatamisel Justiitsministeerium.

Elatisraha suurendamiseks tuleb esitada hagi elatisraha suuruse muutmiseks, kuid seda ei ole võimalik teha läbi maksekäsu kiirmenetluse. Täitemenetluse algatamine ei välista kuidagi kohtumenetluse algatamist elatisraha suurendamiseks.

Kui laps on siiani elanud Teiega ja olete lapse kasvatamisega hästi hakkama saanud, peaksid esinema väga kaalukad põhjused, et kohus annaks lapse hooldusõiguse osaliselt/täielikult lapse isale üle.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas võin endiselt elukaaslaselt korteri kasutamise raha küsida, kui maksan talle 940 eurot laste elatist?11.04.2017

Läksime elukaaslasega lahku. Meil on neli alaealist last. Elasime minu laenuga ostetud korteris. Kuna tema pole kunagi korralikult tööl käinud ja pidevalt olid tal kohtutäiturid kallal, oli korter täielikult minu ostetud ja minu makstud. Nüüd ta nõuab minult iga kuu laste elatisraha 940 eurot kuus. Mind viskas ta sealt korterist välja. Ütles, et ma võin oma ema juures elada. Ma olen selle elatisrahaga nõus, kuna see on seadusega ette nähtud ja oma laste eest ma loomulikult hoolitsen. Aga peale selle pean ma veel korteri laenu ka tagasi maksma, mis on ka üle 300 euro kuus. Tema (elukaaslane) pidi vaid kommunaalid maksma. Minu arust on see vähe ebaõiglane. Ma saan aru, et lapsi ei saa ühest kohast teise kogu aeg solgutada ja olen nõus, et nad seal edasi elaksid. Aga kas tema ei peaks mulle kas või mingit üüri või mingit kompensatsiooni maksma. Minul ju tegelikult ei ole praegu kuskil elada. Ja ta saab riigi lastetoetusi ka 300 eurot. Kõik lapsed on üle kolme aasta vanad. Ja viimasel ajal ma olen suurte laste käest kuulnud, et naisel on öösel kodus viibimisega ka probleeme. Väiksemad lapsed on 3,5 aastased ja suuremad lapsed 13- ja 16-aastased peavad väiksemaid kogu aeg hoidma. Naisterahval on kindel plaan mind enda orjaks teha, aga minu arust on see kuidagi ülekohtune. Suurte laste suhtumine emasse on ka mitte väga meeldivaks muutunud. Lapsed saavad aru, et ema käitumine ei ole normaalne. Tihti ei jõua poeg esimestesse tundidesse, kuna ema ei ole veel selleks ajaks koju jõudnud kui poeg peaks kooli minema. Probleem on keeruline ja masendav. Algatuseks, kas mul on temalt õigus üüri nõuda või on ainuke variant korter maha müüa ja siis igaüks vaatab kus elada. Keeruline ja masendav olukard minu suhtes, kuna selle plaaniga mida tema nõuab, mulle endale praktiliselt raha ei jää.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui korter kuulub Teile, on Teil ainuõigus otsustada, kes seal viibib ja millistel tingimustel. Teil on igal juhul õigus küsida laste emalt üüri või otsustada korteri müügi kasuks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand