Perekonnaõigus

Mul on kaks ühist last eelneva elukaaslasega. Alates aasta algusest kuni tänaseni on ta aluseks võtnud elatiskalkulaatori, mille põhjal on tasutud 417 eurot iga kuu (eelnevalt oli tasutavaks summaks ca 600 eurot). Nüüd aga on olukord muutunud. Laste ema sai mai keskel kolmanda lapse ja kuna ühised kaks last on tema nimel, siis makstakse talle ka nüüd suurperetoetust. Kas lisandunud suurperetoetus mõjutab kuidagi ka laste isa poolt makstavat elatist? Kui jah, siis kuidas? Lisaks sündis minul uue elukaaslasega augustis beebi ehk ka minul on nüüd kolm alaealist last.
Olen seni võtnud aluseks elatiskalkulaatori.
Täiendavaks infoks veel nii palju, et viimastel aastatel ei ole ma erinvatel põhjustel lastega suhelnud, kuid pöördusin detsembris laste ema poole sooviga suhtlus lastega taastada.

Ette tänades

Tere,

Soovin elukaaslasest lahku minna suhteprobleemide tõttu (kasutab minu peal vaimset vägivalda). Meil on ka 1a laps, kellega elukaaslane ei tegele, on sageli kodust ära (lisaks ei tee minuga koostööd reeglite kehtestamise/kinnipidamisel, devalveerib minu sõnu, jätab last üksi hooleta, toidab last rämpstoiduga jne).
Kas mul on õigus niisama lapsega kodust ära kolida omaette elama (laps hetkel veel rinnalaps)?
Kas isal on õigus nõuda, et laps jääks tema juurde elama?
Millega peaksin arvestama, kui soovin lapsega ära kolida, kuid elukaaslane nõuab, et lapsehooldus jääks talle/saaks osaleda lapse kasvatamisel, kuigi mina seda ei soovi?

Tere!
Vanemad on lahutatud. Nüüd soovib teine pereliige, s.o isa, et vabastaksime korteri. Korteris elab alaliselt täisealine poeg koos emaga. Millised on võimalused elukoha säilitamiseks? Kas ilma jõustunud kohtuotsuseta (välja tõstmine) on isal õigus oma pereliikmed välja tõsta? Kas isa peab teada andma korterist vabastamise osas teate kirjalikult või on aktsepteeritav ka see, et purjus peaga helistades seda mainib? Kui pikk peab olema etteteavitamise aeg ning kui isa pole korteris elanud ca 20 aastat, sel ajal on ema maksnud remondifondi, sh oleme teostanud korteri väärtuse säilitamiseks parandustöid iseseisvalt. Kas korterisse panustatud kulusid on võimalik korteri omanikul, s.o isalt välja nõuda hagi korras? Üürilepingut sõlmitud pole, suuline kokkulepe oli algusest peale, et saame korteris elada.

Laps sai 18-aastaseks ja käib gümnaasiumis, oleks vaja et isa edasi toetaks. Kus kohast saab ta esitada taotluse selleks? Meile küll öeldi et kohus.ee aadressil aga peale sisselogimise ei oska kuhugi enam pöörduda ega vajutada.

Tänan

Tere! Kuna lapseröövi Haagi konventsiooni järgi oli saadetud laps Hollandi tagasi isa juurde, kahjuks ka seal pikka kohtuprotsessi otsuses ei saanud ma tagasi last Eestisse vaid sain suhtluskorras last näha. Kõik koolivaheajad, mis jagati Hollandi seaduse järgi pooleks ning veel pluss 6 nädalavahetust aastas on mul õigus last külastada. Alates 2018. aastast olen ma oma lapsega olnud koolivaheaegadel tema juures või kaks suve olin ma võtnud ta Eestisse enda juurde ja nüüd ka 2 nädalat detsembris. Kõik kulud tasun ma oma taskust lennupiletid, autorent, lõbustuspargid, muuseumid, riided jne. Isa isegi ei too teda lennujaama, kui olen isegi palunud. Kohtu kaudu ta nõudis elatisraha 2018. aastal mis otsuseks oli sel ajal min 292 eurot miinus Hollandi lapsetoetust mis on praegu kvartali eest 320 eurot. Eelmine aasta on mul sündinud ka laps uude perre. Minu abikaasa ka maksab oma eksnaisele elatisraha 2 lapse eest. Nüüdseks sissetulekut mul ei laeku, sest emapalk on lõppenud detsembri kuus ja laps on veel kodune. Kas on mul õigus elatisraha vähenemiseks kohtu kaudu ja mitte maksmine kasvõi see suvine 5 nädalat kus on laps üldse minu juures. Praegu mulle maksid lennupiletid pluss rendiauto 1400 eurot, et laps saaks minuga siin olla Eestis ja oma vanavanematega keda ta väga armastab. Samuti on ka küsimus, et lapse isa ei anna lapsele võimalust suhelda vanaemaga ja vanaisaga, muidu laps tahab. Mida on võimalik teha? Laps saab elatisraha Eesti seaduse järgi kuna Hollandi järgi ei olnud kasu eks mehel seda saada (25 eurot).

Tere

Ma ei suuda välja arvutada milline tuleb summa, mis puudutab seda osa elatisest, mida pean maksma laste elamispinna ja kommunaalide eest (ülejäänud elatise hulgas). Äkki saate mind sellega aidata?
Minu 3 last (10a, 8a, 5a) elavad ema ja tema uue elukaaslasega Tallinnas, 4-toalises, 85 ruutmeetrises korteris. Korteri kommunaalid on suvel ca 150, talvel ca 300 eurot, ehk keskmiselt aasta peale 225 eurot kuus. Arvestame tehtes siis seda hinda. Lastel on kolme peale 2 magamistuba, suurem laps magab üksi oma toas, 8a ja 5a jagavad magamistuba. Mõlemad magamistoad on suurusega 10m2.
Tegemist on 2019 aastal ehitatud majaga, ehk siis korter on võrdlemisi uus. Vaadates samaväärsete korterite keskmist ruutmeetri üürihinda, tuleb selleks ca 14 eurot ruutmeetri kohta selles piirkonnas. Arvestame siis hetkel seda hinda.

Hetkel ei küsigi ma seda kui palju peaksin maksma elatist oma laste eest kokku, vaid just arvutuskäiku konkreetselt eluaseme kulude kohta elatises, võttes arvesse ülaltoodud numbreid ja laste vanust.

Ma tean, et uus elukaaslane ei puutu küsimusse selles mõttes, et temal pole kohustusi minu laste ülalpidamise osas, kuid kui kasvõi arvutada ühiskasutatavat ruumi, kas tema läheb ka sinna inimeste hulka, kelle vahel seda summat jagada või mitte, arvestades, et uus elukaaslane elab alaliselt seal ruumides.

Kui võimalik, palun kirjutage arvutuskäik lahti, et oskaksin seda tehet teha ka üürihindade/kommunaalide ajas muutumise puhul.

Tänan

07.2022 jõustus uus kohtulahend. Avastasin liiga hilja, et kohus on siinkohal eksinud ja jäin hiljaks appellatsioonikaebusega.
Elatist maksin enne pool miinimumpalgast.
Elatise summat vähendati seoses suhtluskorraga. Kohtulahendis aga on välja toodud kohtu poolt, et lapsed veedavad elatist maksva vanemaga  73 päeva, mis teeb keskmiselt 6 päeva kuus.
Tegelikkuses lapsed veedavad elatist maksva vanemaga aastas 91-92 päeva, mis teeb ühe kuu lõikes keskmiselt 7.6 päeva. 
Teiseks võeti arvesse ainult lapsetoetust, suurperetoetust arvesse ei võetud. 
Uus suurperetoetus on aga märkimisväärne summa. 

PKS § 101.   Elatis alaealisele lapsele 
Uus muudatus (5) Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka peretoetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. - kohus arvestas ainult lapsetoetusega, mis oli tollel ajal 60€, kuid veebruarist 2023 suureneb see 80€le. 
  (6) Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
- summat vähendati ainult 6 päeva eest kuus, kuigi lapsed veedavad elatist maksva vanemaga 7 päeva. 
Siinkohal ongi küsimus, kas tasub kohtusse uuesti minna elatist vähendama, esiteks juba seetõttu, et elatist maksva vanemaga ollakse koos keskmiselt 7 päeva kuus, teiseks seetõttu, et uus PKS https://sm.ee/laste-ja-perede-toetamise-kkk#uus-kuidas-muudab-s andmetel arvestatakse ka suurperetoetusega elatise maksmisel. 

Tere.
Mul mure. Nimelt mu abikaasa endine elukaaslane, kellega on neil 3a. ühine laps nõuab elatusraha. Mehel oli temaga tehtud suusõnaline kokkulepe 150€ iga kuu. Neil on ka paika pandud hetkel suusõnaline suhtluskord. Kuna mees on nüüd viimased 3 kuud graafikuga tööl. Ehk 4 tööl ja 4 vaba. Ja üle ühe vabade päevade võtab last. Mis tagab tal võimaluse lapsega rohkem koos olla. Võrreldes varasemale kokkulepe üle nädalavahetuse. Ja kuna meie ja abikaasa lapse elukoha vahemaa pole ka väike, siis on lihtsam kui laps jääb korraga kauemaks isaga, see vähendab sõitmist. Mis on tegelikult korralik kütte kulutus. Algul ta küll krimpsutas nina aga piirdus ainult vingumisega, et võiks rohkem maksta ja vahepeal ei andnud ka kokkuleppe alusel last. Kuid nüüd ta lahkus töölt ja otsustas töötuks end võtta siis andis mehe vastu maksekäsu 225€ mille me vaidlustasime andes meie leibkonna sissetulekute ja väljaminekute ülevaate. (Mul on eelnevatest suhetest ka 3 last). Peale seda panid end kirja perelepitusse mehe algatusel, et saaks selle suhtluskorra ja alimendi summa ikkagi ametlikult paika pandud. Kuid kui mehe eks sai teada, et ma ootan nüüd meie ühist last, siis andis hagi kohtusse. Mina ise kui 3 lapse ema tean neid reaalseid kulutusi lapse peale. Ja ise saan ka sammuti elatist laste peale 150€ + 120€ + 100€ = 370€. Näen et 150 on suht okei summa 3-aastase lapse puhul. Suuremate lastega nagu mul on 8a. 13a. ja 16a. kulub vahest tõesti rohkem, kuigi ennetan seda sellega, et panen iga kuu raha laste suuremate kulutuste jaoks kõrvale. Ja minu teada peaks mõlemad vanemad panustama võrdselt lapse kasvatamisele. Seega siit tekib mul küsimus kui lapse ema on ise töötu ja nõuab 225€ kuidas ta saab ise sama summa lapse peale panustada? Mehele ütleb küll et otsi lisatöö kui ei jaksa maksta aga ta ise? Kas ta ise ei peaks ka tööd otsima, mitte lootma et tema hetkeline elukaaslane ja minu praegune mees peaksid teda üleval pidama. Temal on sammuti kohustus tagada/teenida vahendid lapse kasvatamiseks. Ma olen üritanud otsida netis kuid ei leia mingit infot selle kohta. Kui elatist nõudev vanem on töötu. On ainult elatist maksvate suhtes. Kas ta saab nõuda sellist summat mida ta ise ei suuda lapse peale panustada? Rääkimata lisafaktoritest et laps käib meie juures sammuti, me oleme pidanud lapsele siia ka vahetusriided soetama kuna ema ei anna lapsele normaalseid asju kaasa ja ma tänu rasedusele kodune kuna tööandjal pole mulle kergemat tööd pakkuda. Me oleme lastega igal pool väljas käinud vastavalt võimalustele, mida tema pole teinud. Ehk me oleme ka ikka lapse peale kulutanud raha kui ta meil on. Hetkel on abikaasa ainuke kes saab perest tööl käia ja ülal pidada. Nagu olen aru saanud siis abikaasa eks lähtub elatuskalkulaatorist 225€ aga seal on ka see et päevade arv vähendab seda summat ja tänu sellele on ta ka mõjutanud last et see ei tahtnud mingi aeg isa juurde minna mis oli ka perelepitusse minekuks üks põhjus. Psühholoogilt isegi uurisin et 3 aastane laps on nagu svamm kes imab ema emotsioonid endasse. Kui ema on selle vastu et lapse isa juurde läheb siis hakkab ka laps protestima. Ehk üritab vältida et laps liiga palju isaga koos poleks et alimendi summa ei väheneks. Ehk minu arusaam et see inimene ei lähtu lapse vajadusest ka isaga koos olla vaid lähtub ainult alimendi summast ja rahadest. Aga kui ta tahab oma mehega välja minna siis meie peame küll kohe valmis olema last võtma ja annab kas või jonniva või haige lapse üle. Selgelt näha et see naine ajab lihtsalt oma kiusu ja on raha peal väljas mitte lapse heaolu peale. Meile hõõrub kogu aeg et tal on oma eraelu ka aga tekib küsimus kas meil seda pole või et peame võtma lapse siis kui tema seda otsustab. Nagu siin praegu mehe graafikus jooksevad nädalavahetused vabaks siis üritab suruda nüüd iga nv laps meile et ta saaks väljas käia aga meie abikaasaga tahaks ka ju oma aega. Aga kui graafik jookseb nädala sisse siis lähtub et aga laps ei taha ju sinu juurde tulla.

Kui 16-aastane tunneb, et tal ei ole kodus turvaline elada (vaimne vägivald, hooletusse jätmine, mille tagajärjel söömishäired ja suitsiidkatse), kas tal on õigus kolida perekonna juurde, kes on valmis pakkuma talle turvalist elukeskkonda? Nooruki vanemad eitavad probleeme, lastekaitse ei ole kodukülastust teinud, kuid leiab, et nooruk peaks kodus elama. Samas nooruki vaimne tervis järjest halveneb ja nooruk ise toob välja, et ei suuda kodus olla. Mujal olles ei ole selliseid probleeme olnud.
Kas noorukil endal on õigus otsustada kodust lahkumise ja turvalisema elupaiga valiku üle?

Tere
Mul selline olukord, et lapse isa maksab elatist nii nagu seaduses on ette nähtud, aga kui ta on lapsega haiguslehel, siis võtab elatisest haiguslehel oldud päevad maha. Nagu näiteks oli 6 päeva lapsega haiguslehel, siis maksis 181 eurot, 226 euro asemel. Kas tal on selleks õigus?