Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kui ei ole nõus osalise hooldusõiguse määramise kohtuotsusega?21.12.2017

Tere! Pojal olnud kohus, et lapse ema saaks ainuhooldajaks, otsus oli, et pojale jääb vaid osaline hooldusõigus. Kohtumäärust lugedes selgus palju sellist, mis tegelikkuses tõele ei vastagi, mida teha? Osaline õigus ka ainult nii, et lapse ema ja uue mehe juuresolekul.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui isik ei ole nõustu maakohtu lahendiga, on tal võimalik kohtulahend edasikaebamistähtaja jooksul teise astme kohtusse edasi kaevata.

Kui edasikaebamistähtaeg on juba möödunud, on kohtulahendi muutmiseks alust siis, kui asjaolud on võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga muutunud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas eesti kohus peab seksisõltuvust väikse lapsega peres normaalseks nähtuseks?20.12.2017

Tere, olen abielus ameeriklasega ja meil on 7-kuune laps. Abiellusin seal aasta alguses, aga kolisin kohe tagasi Eestisse (kus olen olnud ametlikult ka sissekirjutatud terve oma elu), kuna sain teada, et abikaasa on aktiivne seksisõltlane. Selline, kes ei anna oma tegudele üldse aru. Valimata aega, kohta või olukorda. Pani mind ja meie last mu raseduse ajal korduvalt riski. (Tal on ka 6-aastane heroiini- ja alkoholisõltuvus seljataga, kuid 2 aastat olnud sellest puhas.) Ta on last 1 korra näinud, kui laps siin sündis. Laps on Eesti kodanik! Ta pole veel kordagi lapsekasvatamist finantsiliselt toetanud. Üritasin hakata lahutust- ja hooldusõigusprotsessi nö kaugjuhtimise teel ajama USA-s, aga tulutult. Ta pole nõus paberitele alla kirjutama. Nimelt olen ma nõus loobuma rahast (teades, et ta on raha-ahne), kui saan ainuhooldusõiguse, kuna selline mees ei ole usaldusväärne ning vastutustundlik. Mul on ka palju tõestusmaterjali tema kohta. Mees ei ole aga nõus ja tahab last, aga samas mitte maksta ka. Minu USA juristi sõnul peab Ameerika kohus seksisõltuvust elustiiliks. Ja see ei sega olemast suurepärane ja eeskujulik isa. Mis lootus oleks mul, kui lahutaksin Eestis? Kuidas vaatab Eesti kohus sellistele sõltuvustele? Mul endal on laitmatu minevik ja laps on minu ja mu vanemate juures õnnelik ja armastatud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui laps on olnud siiani Teie hoole all, annaks kohus Teile tõenäoliselt üle hooldusõiguse lapse viibimiskoha osas, kuid lapse isal oleks siiski õigus lapsega suhelda. Olen seisukohal, et Teie poolt kirjeldatud asjaolud ei võta lapse isalt õigust lapsega kohtuda, kuid suhtlemisgraafikut paika pannes tuleks eeskätt lähtuda lapse huvidest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas tegutseda, kui sooviks taotleda isalt miinimumilt suuremat elatisraha?18.12.2017

Tere,
Kuidas peab toimima, et elatisraha saada?
Kasvatan üksi alaealist last. Millised dokumendid ja kus tuleb täita?
1. kui taotleda riiklikult ettenähtud raha (oli vist 230€)
2. milline on tegutsemine juhul, kui väljaminekud on suuremad ning sooviks taotleda isalt suuremat elatisraha (millised dokumendid täita, kus jne. NB! kunagi öeldi, et sel juhul on vajalik koguda 1 aasta tšekke - väljaminekute, kulude tõestamiseks. Olen seda teinud).

Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatise taotlemiseks tuleb esitada kohtule hagiavaldus, hagiavalduse näidise leiate järgmiselt veebiaadressilt: http://www.kohus.ee/et/hagiavaldus-lapsele-elatise-valjamoistmiseks

Kui taotlete elatise väljamõistmist kehtivas miinimummääras, ei tule hagile lisada tõendeid lapse ülalpidamiskulude kohta. Kui nõuate elatise väljamõistmist miinimumist suuremas summas, tuleb lapse igakuiste ülalpidamiskulude suurust tõendada erinevate kuludokumentidega (tšekid, arved, maksekorraldused). Mida pikema perioodi jooksul saate kulude suurust tõendada, seda parem.

Riigilõivu elatise hagilt tasuda ei tule, hagi tuleb esitada lapse elukohajärgsesse kohtusse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas anda emale ainuhooldusõigus või otsustusõigus, kui kolin välismnaale, kuid tahan lapsega käia kohtumas iga nädalavahetus?14.12.2017

Tere.
Elan lapse emast lahus ja mõlemal on lapsele hooldusõigus. Vahepeal abiellusin ja uus pere elab eestist välja ja plaanin vahetada elukohta (riiki). Lapse ema tahab nüüd määrata lapse elukoha ja tahab saada ainuhooldusõigust lapsele. Minu küsimus on selline, et ma ei taha loobuda oma lapsest ega ka tema elus osalemisest, hakkan käima igakuiselt eestis, et nädalavahetused lapsega olla. Mind huvitab, kas peaksin andma lapse emale ainuhooldusõiguse või otsustusõiguse? Mainin ka ära, et elatisraha olen maksnud alates sellest ajast kui lõpetasime kooselu.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse alaline elukoht on oma juures ja Teie elate alaliselt välismaal, võiks vähemalt osaliselt kuuluda hooldusõigus lapse emale, sest faktiliselt teostab sellises olukorras hooldusõigust just tema. Põhjendatud oleks emale ainuhooldusõiguse üleandmine lapse viibimiskoha, hariduse ja terviseküsimuste osas. Hooldusõiguslikke muudatusi on võimalik teha vaid kohtu kaudu.

Hooldusõiguse kuuluvus ei mõjuta kuidagi Teie õigust oma lapsega suhelda, suhtlemiskorra osas tuleb eraldi kokkulepe sõlmida. Kui kokkuleppele saada ei õnnestu, määrab suhtlemiskorra vanema avalduse alusel kohus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida peaksin tegema, et ma ei peaks oma isa eest hoolitsema, kuna ta omal ajal mind ema ja vennaga tänavale viskas?14.12.2017

Tere
9 aastat tagasi viskas minu isa minu, olles 18-aastane gümnasist, koos minu sel ajal alaealise venna (14a) ja emaga kodust välja. Täpsemalt 2009. aasta 31. detsembri hommikul. Tol hommikul kutsuti kohale ka politsei, kuid peale seda tuli minu emal nii minu alaealise venna, kui minu eest üksinda hoolitseda ja üleval pidada. Alimente ema sel ajal ei nõudnud, kuna tegemist oli väga raske perioodiga ning nö isa ei oleks neid kunagi ka välja maksnud. Kogu selle 9 aasta jooksul ei ole meist keegi selle inimesega suhelnud ega kokku saanud.
Minul on küsimus aga tuleva perioodi kohta - kas mul on võimalik möödunud situatsiooni arvestades, praegu midagi ennetavalt ära teha selleks, et ma ei peaks tulevikus tema eest hoolitsema, kui ta seda abi vajab ning kohtu kaudu nõudma peaks? Kas on võimalik kuidagi juba praegu teha vastav avaldus selle jaoks?
Oleksin väga tänulik teie tagasiside ja nõuaannete eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohus võib isiku ülalpidamiskohustusest vabastada või ülalpidamiskohustuse täitmist piirata mõjuva põhjuse olemasolul, näiteks juhul, kui ülalpidamist nõudev isik on kunagi jämedalt rikkunud ülalpidamiskohustuse täitmist ülalpidamiseks kohustatud isiku vastu. Kas jämedaks ülalpidamiskohustuse rikkumiseks võib nimetada ka lühiajalist ülalpidamiskohustuse rikkumist või peab see olema pikaajaline ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, on jällegi küsitav.

Teil on võimalik pöörduda kohtu poole oma ülalpidamiskohustuse puudumise tuvastamiseks, kuid see ei ole hetkel otseselt vajalik. Ülalpidamiskohustuse puudumist on võimalik tuvastada ka siis, kui isa esitab Teie vastu ülalpidamisnõude (ei ole ju teada, kas ta seda üldse teeb).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas abielu ajal soetatud lemmikloomad on tõlgendatavad kui ühisvara või mitte?14.12.2017

Tere!
Kas abielu ajal soetatud lemmikloomad on, tulenevalt perekonnaseadusest, tõlgendatavad kui ühisvara või mitte?
Kui mitte, siis missugusele jurisdiktsioonile nad alluvad abielu lahutades? Kas omab siinkohal rolli, kes on kantud nende omanikuna registrisse?
Tänan tähelepanu eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Seaduse järgi käsitletakse looma kui asja ja abielu ajal soetatud asjad (nii kinnisasjad kui ka vallasasjad) kuuluvad varaühisuse režiimi korral ühisvara hulka. Seega on ka abielu ajal soetatud lemmikloom abikaasade ühisvara.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui lapsed elavad paljuski minu juures aga ema ähvardab pidevalt summasid tagantjärgi välja nõuda?14.12.2017

Tere, mure järgmine! Kunagi tegi kohus otsuse, et lapsed elavad ema juures ja käivad üle nädala isa juures. Kogu otsus kehtis vist mõned kuud, kui kõik kirja pandud punktid hakkasid jooksma vastavalt elule, mitte paberi järgi. Nüüd läks üks lastest kooli ja elab üldse minu juures juba kaks aastat. Varem käis ema tihti Soomes ning oli ka olukordi, kus lapsed olid 12 st kuust 9 kuud minu juures. Iga kuu on lapsed minu juures väga palju, laste riided ostan kõik mina ja jalanõud, lasteaiamaksud maksan mina, kingitused ja teatrites ja huviringides käimise eest tasun ka mina. Kuna mul endal on 3 last, siis soovisin, et poiss oleks ka ametlikult meie nimekirjas ja saame suurepere toetust. Emale kannan iga kuu ikkagi 150 e nüüd, et ta saaks midagi ka minu teisele lapsele lubada. Kui midagi jälle emale ei sobi, siis ähvardab kohe kohtutäituri poole pöörduda ja tagantjärgi kõik summad küsida. Mis oleks kõige õigem lahendus? Kas oleks kõige parem variant pöörduda kohtu kantselisse, et mis edasi teha, et kohtuotsust muuta. Kas perekonnaõigus on perele tasuta? Sest kuskil pole ju kirjas, et mõlemad lapsed peavad elama ema juures. Ning ma niigi tulin vastu ja maksan talle 150 e kuus, kuigi üks laps elab minu juures ja teine tema juures. Mida oskate soovitada kuhu pöörduda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Saan aru, et kohtulahendiga on määratud kindlaks laste elukoht ja suhtlemiskord, kuid elatist välja mõistetud ei ole. Seega on alusetu laste ema väide, et ta pöördub kohtutäituri poole elatisraha kättesaamiseks, sest see eeldaks täidedokumenti (jõustunud kohtulahendit).

Kui laste elukoha ja suhtlemiskorra osas esineb vaidlus, on põhjendatud kehtiva kohtulahendi muutmiseks kohtu poole pöörduda. Faktiline olukord peaks olema kooskõlas juriidilise poolega. Tasuta õigusabi pakub riik vähekindlustatud peredele, selleks tuleb kohtule esitada vastav taotlus, mille kohta leiate rohkem infot aadressil www.riigioigusabi.ee

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas töövõimetust arvesse võttes väheneb elatise miinimum ja mis võib olla keskmine elatise summa sellisel asjaolul?14.12.2017

Tere
Elatise miinimum on 235 eurot. Minule on määratud töövõimetus 40%, kas töövõimetust arvesse võttes väheneb elatise miinimum ja mis võib olla keskmine elatise summa sellisel asjaolul?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Töövõimetus võib anda aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära, kuid see eeldab ka seda, et töövõimetus mõjutab reaalselt Teie võimet teenida sissetulekut. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse paljusid asjaolusid, võimalikku vähendatud elatise summat öelda ei ole küll võimalik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on kohustust panna üle aastane laps isaga Skype teel suhtlema, kuigi ma ise ei soovi temaga suhelda?12.12.2017

Tere
Praegu kõik asjad seoses lapsega on kohtus ja ootame selle lahendust. Minu avaldus kohtusse oli seotud lapse ainuhooldusõiguse saamisega. Laps on praegu 1,3 aastane. Lapse isa nõuab igapäevast suhtlemist lapsega Skype teel, sest ta elab välismaal. Mina ise temaga suhelda ei soovi, sest lapse isa kogu aeg solvab mind. Ja ma ei kujuta ette, kuidas ma panen lapse istuma ühe koha peale ja ta istuks samal kohal järjest, näiteks tund aega. Kas minul on siis kohustus panna Skype tööle ja panna lapse kõrvale, et nad saaksid suhelda? Kas lapseisa saab mul seda nõuda?
Parimat,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isa elab välismaal ja muud suhtlemisvõimalused on üsnagi piiratud, peaks lapse isal olema võimalus lapsega Skype teel suhelda. Ilmselt igapäevase suhtlemisvõimaluse tagamine ei ole mõistlik, sest see seaks Teie ja lapse elule liialt suuri piiranguid, kuid mõnel korral nädalas peaksite lapse isale võimaldama lapsega Skype teel suhelda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui suure tõenäosusega võib minna läbi see, et isa võtab lapse enda juurde 2 nädalaks, et mitte maksta elatist?12.12.2017

Tere.
Minu mure on selles, et lapse isa tahab lõpetada elatise maksmise ja nõuda last hoopis 2 nädalaks endale, laps on praegu 3-aastane. Mina sellega nõus ei ole, sest ta varasemalt tarvitas kanepit ja armastas tihti alkoholi tarbida ning ma ei ole kindel, et ta enam seda ei tee. Samuti olen mõelnud taotleda ainuotsustusõigus, sest kui peaks tekkima olukord, kus oleks plaanis kolida teisse linna, ei annaks ta selleks nõusolekut. Aga ma kardan seda, et kas kohus võtab üldse seda kõike arvesse, muidu on hiljem lihtsalt kogu see asi ilma asjata ette võetud, sest mingeid tõendeid mul selle kohta ei ole, ainus asi mida nad peaksid nägema on vist see, et tal on olnud tingimisi karistus ühe teise asja eest.
Kuidas mul oleks mõistlik nüüd edasi toimida ja kui suure tõenäosusega läheb tema tahtmine läbi.
Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohtute ühtne seisukoht on see, et lapsel peab olema üks kindel kodu ja võimalus lahus elava vanemaga piisavas mahus suhelda. Pean seetõttu väga ebatõenäoliseks, et kohus määraks lapsele isa nõudel vahelduva elukoha.

Kui lapse alaline elukoht on Teie juures, kuid Teil on kahtlus, et lapse isa võib lapse vastu Teie tahtmist enda juurde elama võtta, on ilmselt põhjendatud pöörduda kohtu poole ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Eelkõige on hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud lapse viibimiskoha osas, täielikult kohus ühist hooldusõigusõigust reeglina ei lõpeta, kui mõlemad vanemad soovivad lapse elus osaleda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand