Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha või kuhu pöörduda, kui lapse isa keelab lapsel vanavanematel kohtuda?25.10.2017

Lapse isa ei taha lapsega kohtuda ja suhelda, keelab seda teha ka oma vanematel lapselapsega kohtuda. Mida teha või kuhu pöörduda selle olukorra muutmiseks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isapoolsed vanavanemad lapsele kuidagi kahjulikku mõju ei avalda, ei ole alust takistada lapse suhtlust isapoolsete vanavanematega. Kui Teil ei õnnestu lapsega suhtlemise osas vanavanematega omavahel kokkuleppele jõuda, on vanavanematel iseenesest õigus kohtult taotleda, et neil oleks õigus oma lapselapsega kohtuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul õigus nõuda mingit hüvitust kui olen ka panustanud meie kodu parendamisse, mis tegelikult ei kuulu mu abikaasale?25.10.2017

tere
Enne abiellumist tegime varalahususe lepingu. 2016. aasta sügisel kinkis abikaasa oma maja, mis on hetkel meie ühine kodu, oma tütrele esimesest abielust. Mina sain sellest teada juhuslikult 2017. aasta mais, millest tekkis tema tütrega suur tüli. Lepingujärgselt võib abikaasa elada seal kuni oma surmani, aga mind seal märgitud ei ole ning kui kunagi peaks see aeg kätte jõudma, tuleks minul sealt välja kolida. Kuidas toimib meie leping praegu, kuna temal enam vara ei ole? Kas mul on hiljem õigus nõuda mingit hüvitust kui olen ka panustanud meie kodu parendamisse, mis tegelikult ei kuulu enam mu abikaasale või mul ei olegi mingeid õigusi?
Tema tütrega me läbi ei saa ning tema sinna niikaua ei tule kuniks mina seal olen.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui Teie ja abikaasa vararežiimiks on varalahusus, olete majanduslikult üksteisest sõltumatud. Ühisvara teil abielu jooksul ei teki – iga asi kuulub selle soetanud abikaasa omandisse.

Kui olete teinud parendusi kolmandale isikule kuuluvale kinnisvarale, võib Teil olla nõudeõigus selle isiku suhtes, abikaasa sellega kuidagi seotud ei ole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis teha, kui lapse elukoht on määratud ema juures kuid laps soovib elada isaga?24.10.2017

Tere! Laps on 8-aastane ja pärast lahutamist elab ema juures (u. 6 kuud). Lapsega on määratud kohtu kaudu suhtluskord aga ema raskendab ja takistab isa ja lapse suhtlemist. Laps on avaldanud konkreetset soovi elada isaga. Ema ei ole joodik ega narkomaan, armastab last aga käitub isa suhtes vaenulikult ja pahausklikult ning kasutab last kättemaksu eesmärgil. Kohalik lastekaitse spetsialistid on ka olukorraga kursis ja saavad kinnitada. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus.
Kas sellises olukorras on isal võimalik taotleda lapse elukoha muutmist enda juurde? Kas kohus võtab arvesse 8-aastase lapse soovi? Lapsel on isa juures kõike eluks vajalik olemas ja isa on kõrgharidusega korralik inimene (ei joo, ei suitseta, ei ole narkomaan jne). Aitäh!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohus väldib võimalusel lapse elukorralduse muutmist, eriti veel olukorras, kus last kasvatav vanem on siiani lapse kasvatamisega kenasti toime tulnud. Kui aga vanem takistab järjepidevalt lapse suhtlemist lahus elava vanemaga, võib asuda seisukohale, et ta ei lähtu lapse huvidest ja see võib iseenesest anda aluse lapse senise elukorralduse muutmiseks. Muidugi mängivad siinjuures rolli ka muud asjaolud, ainult eelnimetatud asjaolu ei ole tõenäoliselt piisav alus hooldusõiguslike muudatuste tegemiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on lahutusega õigus rahale, mida mees vahetult enne lahutust oma kontolt sugulase kontole on kandnud?24.10.2017

Tere, soovin lahutada abielu. Abikaasa on sellest samuti teadlik ja minule teada olevalt teeb ta ülekandeid oma pangaarvelt ehk kandib oma arvel olevaid suuremaid summasid ümber oma õe pangakontole. Me ei ole veel sisse andnud avaldust abielu lahutamiseks. Kas minul on õigus osale/poolele abikaasa pangakontol olevast rahast seisuga enne ülekannete tegemise algust, aga pärast abielulahutuse jõustumist? Ülekandmine peaks olema väljavõtetega tõendatav. Raha arveldusarvel on tema enda palgana teenitud. Muu abielu jooksul soetatud ühisvara (kaasomandis olev maja, auto) jagamisega ma probleeme praegu ei näe. Laps on täiskasvanud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Antud olukorras võib olla võimalus käsitleda neid rahalisi vahendeid, mis on sisulise põhjuseta kantud abikaasa sugulase pangakontole, ühisvarana. Konkreetsema vastuse andmiseks tuleks tutvuda kõikide asjas tähtust omavate asjaolude ja tõenditega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vanemlikest õigustest loobumisel vanem ikkagi alimente tasuma?24.10.2017

Tere! Kas vanemlikest õigustest loobumisel peab teine vanem ikkagi alimente tasuma? See loobumine toimub teise vanema survestamisel ja ähvardamisel. Teiepoolset vastust ootama jäädes!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Pean täpsustama, kas vanemlikest õigustest loobumise all peate silmas lapsendamist? Kui jah, siis lapse lapsendamisel kaotab bioloogiline vanem lapse suhtes kõik õigused ja kohustused, sealhulgas lapse ülalpidamiskohustuse.

Ühelgi teisel viisil peale lapse lapsendada andmise vanemal vanemlikest õigustest loobuda ei ole võimalik – vanemal on nii õigus kui ka kohustus oma last kasvatada.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse ema tohib keelata isal ja 4-aastasel lapsel suhelda telefoni teel, ilma, et ema pealt ei kuulaks?19.10.2017

Tere.
Kas lapse emal on õigus keelduda laskmast isal ja 4 aastasel lapsel suhelda telefoni teel kui ta ei saa valjuhääldi kaudu või mingil muul moel seda pealt kuulata? Tänan vastamast

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse kohaselt on vanemal õigus oma lapsega suhelda ja teine vanem ei tohi seda takistada, kuid täpsemalt seadus suhtlemise viisi, kestust jms ei reguleeri. Samas sätestab seadus, et vanemal on õigus on lapsega isiklikult suhelda, millest võib järeldada, et lapsel ja vanemal tuleb võimaldada kahekesi suhelda, teise vanema kohalolekuta. Sellest järeldaksin mina seda, et ka telefoni teel peaks vanemal olema võimalik lapsega suhelda selliselt, et teine vanem ei kuula pealt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis on sellisel juhul isa õigused, kui ema ähvardab suure elatisrahaga ja last ei taha üldse isaga kokku lasta?19.10.2017

Kooselu elanud 4-aastase lapse vanemad läksid lahku. Nüüd on seis selline, kus ema ähvardab, et isa enam last mitte kunagi ei näe ning paneb üle 500 euro suurused alimendid peale. Ema ise tööl ei käi. Käis läbi ka jutt, et ema kolib lapsega ära välismaale ja pole isa asi kuhu. Naine ise pole aga aastaid rahaliselt panustanud ning isa on ainsana perekonda ülal pidanud. Isa last kaotada ei taha, soovib edaspidigi last materiaalselt toetada ja on seda naisele korduvalt öelnud.
Mis on sellisel juhul isa õigused? Või on emal võimalik kõik oma ähvardused ellu viia?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Perekonnaseaduse kohaselt ei või vanem takistada lapse suhtlemist teise vanemaga. Kui ta seda aga teeb, on võimalik taotleda kohtu poolt suhtlemiskorra kindlaksmääramist.

Elatise suurus oleneb lapse vajaduste suurusest, last kasvatava vanema isiklikud soovid/nõudmised siin rolli ei mängi. Kui lapse ema soovib saada kohtu kaudu elatist 500 eurot kuus, tuleb tal kohtule tõendada, et lapse igakuised ülalpidamiskulud on 1000 eurot ja see on lapse tavaline elustandard. Reeglina jääb kohtus väljamõistetud elatis miinimummäära kanti, mis on hetkel 235 eurot.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elukaaslase elatisvõla tõttu võib minu maja või kodused asjad ohus olla?17.10.2017

Tere
Minu elukaaslasel on elatisvõlg. Meil on samuti ühine tütar aga abielus me ei ole, elame lihtsalt koos. Majas, kus me elame, olen mina ainuomanik ja pangalaen on ka ainult minu nimel. Kas on mingi võimalus, et ka minu maja kuulub arestimisele kui me koos elame või kodus olev vara?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Arvestades asjaolusid, ei ole võimalik elukaaslase elatisvõla tõttu seada sissenõuet Teie isiklikule varale.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik tasaarveldada minu makstavat summat ja mehe tekitatud kahju?17.10.2017

Ostsin abikaasaga ühiskodu. Pangalaen minu nimel. Kodu saime ühisomandisse. Ise ma seal kodus ei elanud, sest mul oli kodu mujal olemas. Abikaasa kolis meie ühiskodusse sisse. Vahepeal suhted halvenesid. Algatasin lahutusprotsessi ja ühisvara jagamise. Kuna vabatahtlikult ei saanud, siis kohtus. Kohus lahutas ja jagas ühiskodu minu ainuomandisse. Mina pean maksma kohtuotsuse alusel mehele kompensatsiooni enamsaadu arvelt. Minu jaoks oli loogiline, et kui ühiskodu on nüüd ainult minu kodu, siis peab mees sealt lahkuma. Kui vabatahtlikult ei saanud, siis jälle kohtuga. Kohtuotsus läks täitmisele kohtutäiturile ja mees lõpuks lahkus. Aga ta jättis selle kodu hoopis kehvemasse seisu kui see oli ostes. Ei ole enam tapeet seinas, kõik on kas maha kraabitud või ei oskagi öelda, kuhu see on kadunud, on maha lammutanud vaheseinu ja abihoonetest on kadunud mõned konstruktsioonid. Samuti on kadunud krunti piiranud aed. Krunt ise on hooldamata. Tema käest ei ole midagi küsida, sest ta on pensionär väga väikese sissetulekuga. Usun, et ta vaidlustab iga asja, mis ma tema suhtes algatan. Vassib ja valetab. Kas on võimalus mind vabastada temale ühisvara jagamisega välja mõistetud summa edasisest maksmisest (kokkulepe on teatud summa peale, aga sellest on osa alles maksmata), sest mul kulub nüüd raha ju selle ühiskodu korrastamisele? Isegi kui kindlustus leiab, et korrastamine kuulub hüvitamisele, ikkagi ei ole mehelt midagi nõuda. Mille järgi kindlustus paneb paika endise seisukorra taastamise, kui ta ei tea endist seisukorda. On ainult minu ja mehe ütlused, mis käivad kardinaalselt teineteisele vastu. Kelle sõna peale jääb siis? Juhul kui peaks minema halvima stsenaariumi järgi ja nii kindlustus kui pank tahavad mind hoopis trahvida hooletu suhtumise eest ja olukorra tekkimise võimaldamise eest, kas mina pean mehele ikka kinni maksma selle, mis on tema süül tekkinud ja samuti veel ka kohtuga minult väljamõistetud enamsaadud summa .... tasumata jäänud summa on võrreldes minu tulevaste väljaminekute ja trahvidega võrreldes tilk meres aga see tilk on minu jaoks ületamatu kohustus.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie poolt kirjeldatud olukord ei anna alust nö tasaarvelduseks – kohtulahendit, millega jagati ühisvara, tuleb täita vastavalt sätestatule. Kui aga endine abikaasa on kahjustanud Teie vara või võtnud omavoliliselt endale Teile kuuluvaid esemeid, võib Teil olla tema vastu mõni muu nõue (konkreetsed võimalused selguvad asja detailsel läbitöötamisel).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vanem saab oma täiskasvanud laste kasuks vabatahtlikult loobuda laste tulevastest kohustustest oma vanema ees?16.10.2017

Tere,
kas vanem saab oma täiskasvanud laste kasuks vabatahtlikult loobuda laste tulevastest kohustustest oma vanema ees?
Seega nagu tekiks omavahel juriidiliselt mitteseotud inimesed. Ema, kes tahab oma vanaduseelu elada täiskasvanud lastega mitte arvestades, ei tekita vajaduse tekkimisel lastele kohustusi ning lapsed ei pea neid hambad ristis oma pere arvelt täitma, sest lastel ei ole ka pärandvara nendeni jõudmist loota. Ehk siis - kas on võimalik kahepoolselt kohustustevabalt võimaldada emal ise oma elu tema soovijärgselt lõpuni elada.
Tänan.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

PkS §-i 109 kohaselt on tühine kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult. Seega isegi kui sõlmite vastavasisulise kokkuleppe, ei saa sellega välistada isiku õigust kunagi abivajajana ülalpidamist nõuda. Kas abivajav isik ka faktiliselt oma seaduslikku õigust kasutab, oleneb juba temast.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand