Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas peaksin käituma olukorras, kus laps ei tunnegi oma isa aga isa nõuab last enda juurde?07.06.2023
Tere. Panin lapse isale alimendid peale, kuid tema nõuab, et laps peab hakkama käima tema juures ja tema vanemate juures, laps saab alles 3-aastaseks, kuid "isa" pole last käinud 12 kuud vaatamas ega ei suhtle temaga, ning lapse isa elab ka teiselpool Eestit. Kuidas peaksin käituma sellises olukorras, kus laps ei tunnegi oma isa aga isa nõuab last enda juurde?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse isal on seadusest tulenev õigus oma lapsega suhelda, seda keelata ei saa ega tohi. Küll aga tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramisel alati arvestada lapse huvidega ja Teie poolt kirjeldatud olukorras tuleb kohtumistega alustada kindlasti tasapisi, esialgu ilmselt oleks põhjendatud ka Teie juuresolek isa ja lapse kohtumistel.
Kui omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu, tasub abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes proovib teid kokkuleppele suunata ja vajadusel selgitab, milline suhtlemiskord vastab enim lapse huvidele. Mõningatel juhtudel osaleb lastekaitsetöötaja ka ise lapse ja isa kohtumistel, kui see on asjaolusid arvestades vajalik.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas majas sees olevad esemed (mööbel, tehnika, pisiasjad) lähevad ka pärimisel jagamisele?31.05.2023
Minu ema päris maja oma ema surma järel 1989.aastal. Selle kohta on seadusjärgne pärimisõiguse tunnistus. Oli veel nõukogude aeg, maa kuulus tol ajal riigile. EV maareformi järel, 1998. aastal sai ta erastada ka majaaluse maa. Selle kohta on olemas kõik kehtivad dokumendid (linnavalitsuse korraldus, maa müügileping märkega, et selle eest tasunud on EVP-des ja kinnistamisotsus selle maatüki kinnistamiseks ema omandisse). Ema maksis maa eest oma tööaastate eest saadud EVP-dega. Dokumendid vaatas advokaat läbi, kõik on kehtivad. Kuna aga aasta varem, 1997.aastal ema abiellus, siis nüüd notari sõnul EV-s kehtiva pärimisseaduse järgi muutus see tagantjärele ühisomandiks. Advokaadi hinnangul on mõtet kohtusse minna ja tugineda sellele, et maaerastamise eest maksis ema enda EVP-dega aga ise kohtulahendeid vaadates ei tundu et see üldse omaks tähtsust. Samuti kas siis majas sees olevad esemed (mööbel, tehnika, pisiasjad) lähevad ka pärimisel jagamisele? Palun teie seisukohta.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Maa erastamist võiks käsitleda maa ostu-müügilepingu sõlmimisega, mille teiseks pooleks on riik. Abielu ajal ostetud, sh erastatud vara muutub ühisvaraks, kui abikaasaga ei olnud just sõlmitud teistsugust abieluvaralepingut.
Alates 01.07.2010 kehtiva PkS § 27 lõike 2 punktide 2 ja 3 järgi on abikaasa lahusvaraks rahalised vahendid, mis kuulusid talle enne abiellumist või mida ta sai abielu ajal kinke või pärandina või vahendid oma lahusvara müümisest, isegi kui see toimus abielu ajal. Sellel seadusesättel pole aga paraku tagasiulatuvat jõudu enne 2010. aastat toimunud maa erastamise tehingute kohta. Seega jääksin Teie kirjelduses esitatud asjaolude pinnalt pigem seisukohale, et tegemist on abikaasade ühisvaraga.
Pärandvara hulka kuuluvad ka majas olevad esemed.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas on võimalik kindlaks teha alaealise lapse isa elukoht ja andmeid kui tegemist on Läti vabariigi kodanikuga?17.05.2023
Tere!
Kuidas on võimalik kindlaks teha alaealise lapse isa elukoht ja andmeid kui tegemist on Läti vabariigi kodanikuga? Et saaksin pöörduda kohtusse elatise välja nõudmiseks. Lapse isa igalt poolt mind ära blokeerinud ja keeldub last omaks tunnistama.
Kuidas on võimalik kindlaks teha alaealise lapse isa elukoht ja andmeid kui tegemist on Läti vabariigi kodanikuga? Et saaksin pöörduda kohtusse elatise välja nõudmiseks. Lapse isa igalt poolt mind ära blokeerinud ja keeldub last omaks tunnistama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtule ei piisa lapse isa e-posti aadressi edastamisest ja kohus soovib saada ka kehtivaid elukohaandmeid, esitage päring Läti politseile. Samuti võite proovida infot saada ühistelt tuttavatelt (kui neid on).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui üks abikaasa abielu ajal loobub oma osast ühises majas, kas siis hiljem on lapse kaudu mingeid õigusi sellele majale?09.05.2023
Tere!
Kui abielu ajal on soetatud ühisvara (maja). Abielu ajal naine loobub oma osast majas. Perel on ka üks ühine laps. Kui nüüd see vanem, kes loobus oma osast, mis on ka notari poolt kinnitatud. Kas naisel on läbi lapse mingeid õigusi veel majale? Kui jah siis millised on tema õigused? Maja laenu maksab mees. Abielu on tänaseks ka lahutatud, pea aasta tagasi.
Kui abielu ajal on soetatud ühisvara (maja). Abielu ajal naine loobub oma osast majas. Perel on ka üks ühine laps. Kui nüüd see vanem, kes loobus oma osast, mis on ka notari poolt kinnitatud. Kas naisel on läbi lapse mingeid õigusi veel majale? Kui jah siis millised on tema õigused? Maja laenu maksab mees. Abielu on tänaseks ka lahutatud, pea aasta tagasi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui üks abikaasadest (naine) on kinkinud oma osa teisele abikaasale (mehele) või on abieluvaralepinguga määratud ühisvaraks olnud maja ühe abikaasale lahusvaraks (s.o mehele), ei näe ma aluseid, mis võiks anda naisterahvale kõnealuse maja osas mingeid (omandi)õigusi.
Laps võib küll maja kunagi isa surma korral pärida (kui isa ei ole otsustanud testamendiga teisiti) ja sealt edasi võivad ema-laps sõlmida maja osas erinevaid kokkuleppeid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapselapsel on hoolduskohustus, kui talle kinkis maja vanainimene, kellel omal on veel 3 last elus? 03.05.2023
Tere. Maja kingitud lapselapsele tingimusega, et vanainimene jääb oma elupäevade lõpuni sinna elama. Lepingus ei ole kirjas, et lapselaps peaks vanainimest hooldama (vanus 95a). Kas on hoolduskohustus lapselapsel? Vanainimesel elab veel 3 oma last. Kas lapselaps saab kehtestada vanainimese juures külastamise korra. Praegu nii, et igaüks astub ette teatamata vabalt uksest sisse. Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanainimene on kinkinud oma maja lapselapsele, kinkija kasuks on seatud isiklik kasutusõigus, kuid lepinguga ei ole kokku lepitud hooldamiskohustust, siis paraku nii ongi - kinkija võib kingisaajale kuuluvas majas oma elu lõpuni elada, kuid kingisaajal tema suhtes lepingust tulenevat hooldamiskohustust ei ole.
Eluruumi omanikul (antud juhul siis kingisaajal) on õigus otsustada, kes talle kuuluvas ruumis viibib (va isikliku kasutusõigusega isik). Seega põhimõtteliselt võib lapselaps teha ettepaneku küll, kuidas võiks vanainimese külastamine toimuda. Loomulikult võiks sellise ettepaneku esitada rahumeelselt, heas usus - võibolla pole külastajatel aimugi, et praegune nö vaba korraldus majaomanikku häirib.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jaguneb ühisvara, kui mina olen maja ostu finantseerinud?03.05.2023
Tere, Plaanin lahutust ja jagada ka ühisvara. Soetasime mehega 3 aastat tagasi maja. Mina panustasin maja ostuks 20000€ enda korteri müügist saadud tulu (minu korter oli minu lahusvara). Ülejääk 15000€ võtsin ka mina väikelaenu lisaks kuna maja ostusumma oli 30000€. Maja peale võetud väikelaenu on veel maksta 2a. Kuidas jaotatakse maja müügist saadud tulud?
Samas võttis mees veoauto ostuks laenu, millele olin mina vastu, et pigem teeme majas remonti aga tema surus ikka enda tahtmist ja nüüd on see veoauto lihtsalt üle aasta seisnud, ei ole ta sellega midagi teinud. See on tema nime peal ja kuna minul veoauto lube pole siis mina pole nõus maja müügist saadud tulu ka sinna maksma.
Samas võttis mees veoauto ostuks laenu, millele olin mina vastu, et pigem teeme majas remonti aga tema surus ikka enda tahtmist ja nüüd on see veoauto lihtsalt üle aasta seisnud, ei ole ta sellega midagi teinud. See on tema nime peal ja kuna minul veoauto lube pole siis mina pole nõus maja müügist saadud tulu ka sinna maksma.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete panustanud ühise elamispinna ostmiseks oma lahusvaraga, siis tuleb seda ühisvara jagamisel arvestada, st Teil on õigus saada selle eest panustatud lahusvara ulatuses hüvitist. Ühisvara jagamiseks on erinevaid võimalusi - seda on võimalik müüa, tasuda laenukohustused ja ülejääk pooleks jagada, samuti võib üks abikaasadest ühisvara enda omandisse jätta, võtta üle laenukohustuse ja tasuda omandi kaotanud abikaasale hüvitist.
Kohustused, mis on abielu ajal võetud perekonna vajaduste rahuldamiseks, on abikaasade ühised kohustused. Kui laenukohustus on võetud eluaseme soetamiseks, on tegemist abikaasade ühise kohustusega ja selle eest vastutavad abikaasad võrdselt. Kui üks abikaasa on võtnud kohustuse isiklikes huvides, on tegemist tema isikliku kohustusega - selle alla võib näiteks minna sõiduk, mille juhtimisõigust teisel abikaasal ei ole ning mida kasutabki ainult üks abikaasa oma isiklikes huvides.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mees saab meie 4-kuuse tütre lihtsalt võtta ja temaga minema minna?03.05.2023
Tere,
Nägin, et siin on küll hiljuti sarnast asja küsitud, kuid ...
Asi nimelt selles, et elame mehega koos majas (pangalaen koos võetud). Kasvatame siin koos neljakuust tütart. Kooselu on muutunud võimatuks ja me mõlemad teame seda. Mees ärritub hästi kergesti ning on verbaalselt väga vägivaldne, füüsiliselt vähem, kuid siiski. Kõik, mis mina teen, on tema meelest igas mõttes halvasti (ka lapsega seoses). Mees on mitu korda öelnud, et võtab lapse ja läheb minema ning küll siis kohtus näeme, kus laps kohe kindlasti talle määratakse.
Minu mured ja küsimused on, et
1) kas ta saab meie 4-kuuse tütre lihtsalt võtta ja temaga minema minna? Mida mina sel juhul teha saaksin, et laps enda hoolde saada? Kas peangi ootama, kuni tuleb kohtupäev (ei tea, kaua selleni aega oleks)?
2) kas mina võiksin teha nii, et võtan lapse ja kolin päevapealt minema? Kas isa tohib seda takistada?
3) mehe väitel ei annaks kohus last mulle, sest tema saab talle paremaid tingimusi pakkuda - ta koliks temaga maale vanavanemate juurde, kus on suur maja ja hoov, n-ö linnamürgist eemal, ning tema saaks samal ajal tööd teha, kui vanavanemad last hoiavad - ja sedasi oma sissetulekut suurendada. Minu valik oleks aga võtta üürikorter. Kas kohus annab hooldusõiguse sellele, kellel on n-ö paksem rahakott?
4) hetkel on meil nii seatud, et mina käin tööl (kodukontor) ning mees on vanemapuhkusel. Tema väidab, et mul ei oleks üksi olles mingit sissetulekut, sest vanemahüvitist saab hetkel tema (ja beebi kõrvalt ei saaks ma tööl käia). Kas see määratakse kohtus ümber, kui laps teisele vanemale määratakse või vaadeldakse seda kui vanema isiklikku sissetulekut (arvestamata sellega, et ka mina võiksin seda hüvitist saada)?
5) mehe väitel ei sobi ma emaks oma iseloomu ja kõige muu poolest, mis teda minu juures häirib - kas mehe subjektiivseid väiteid võetakse siinkohal tõsiselt? Kas kohus võib lapse isale määrata sellistel alustel?
6) kui hooldusõigus pooleks läheks, siis kas siis laps peaks veetma pool ajast isaga? Ta on ju alles rinnalaps.
Aitäh ette
Nägin, et siin on küll hiljuti sarnast asja küsitud, kuid ...
Asi nimelt selles, et elame mehega koos majas (pangalaen koos võetud). Kasvatame siin koos neljakuust tütart. Kooselu on muutunud võimatuks ja me mõlemad teame seda. Mees ärritub hästi kergesti ning on verbaalselt väga vägivaldne, füüsiliselt vähem, kuid siiski. Kõik, mis mina teen, on tema meelest igas mõttes halvasti (ka lapsega seoses). Mees on mitu korda öelnud, et võtab lapse ja läheb minema ning küll siis kohtus näeme, kus laps kohe kindlasti talle määratakse.
Minu mured ja küsimused on, et
1) kas ta saab meie 4-kuuse tütre lihtsalt võtta ja temaga minema minna? Mida mina sel juhul teha saaksin, et laps enda hoolde saada? Kas peangi ootama, kuni tuleb kohtupäev (ei tea, kaua selleni aega oleks)?
2) kas mina võiksin teha nii, et võtan lapse ja kolin päevapealt minema? Kas isa tohib seda takistada?
3) mehe väitel ei annaks kohus last mulle, sest tema saab talle paremaid tingimusi pakkuda - ta koliks temaga maale vanavanemate juurde, kus on suur maja ja hoov, n-ö linnamürgist eemal, ning tema saaks samal ajal tööd teha, kui vanavanemad last hoiavad - ja sedasi oma sissetulekut suurendada. Minu valik oleks aga võtta üürikorter. Kas kohus annab hooldusõiguse sellele, kellel on n-ö paksem rahakott?
4) hetkel on meil nii seatud, et mina käin tööl (kodukontor) ning mees on vanemapuhkusel. Tema väidab, et mul ei oleks üksi olles mingit sissetulekut, sest vanemahüvitist saab hetkel tema (ja beebi kõrvalt ei saaks ma tööl käia). Kas see määratakse kohtus ümber, kui laps teisele vanemale määratakse või vaadeldakse seda kui vanema isiklikku sissetulekut (arvestamata sellega, et ka mina võiksin seda hüvitist saada)?
5) mehe väitel ei sobi ma emaks oma iseloomu ja kõige muu poolest, mis teda minu juures häirib - kas mehe subjektiivseid väiteid võetakse siinkohal tõsiselt? Kas kohus võib lapse isale määrata sellistel alustel?
6) kui hooldusõigus pooleks läheks, siis kas siis laps peaks veetma pool ajast isaga? Ta on ju alles rinnalaps.
Aitäh ette
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuni tegemist on rinnalapsega, peaks laps emaga veetma põhilise osa ajast - vastupidine oleks lihtsalt ebamõistlik. Lapse vanust arvestades ei oleks praegu asjakohane kohaldada vahelduva elukohaga elukorraldust, seda võib kaaluda hiljem ja olukorras, kus lapsel on mõlema vanemaga välja kujunenud kiindumuslikud suhted.
Kindlasti ei oleks lapse huvides ootamatu kodust lahkumine - sellised otsused tuleks vähemalt proovida vastu võtta rahumeelselt, vajadusel kasutades näiteks elukohajärgse lastekaitsespetsialisti abi. Loomulikult, kui tekib oht Teie ja lapse tervisele/elule, eelöeldu ei kohaldu ja lahkuda tuleb esimesel võimalusel.
Kui peaks tekkima olukord, et isa lahkub lapsega kodust, võimaldamata Teile lapsega kohtumist, on võimalik kohtult taotleda esialgse õiguskaitse korras suhtlusgraafiku kehtestamist - vanem ei tohi takistada teise vanema suhtlust lapsega.
Hooldusõiguse kuuluvuse/suhtluskorra kindlaksmääramisel ei oma kindlasti määravat tähtsust vanema varanduslik olukord. Oluliseks on eelkõige lapse ja vanema kiindumusliku ning lähedase suhte olemasolu jms asjaolud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas jagada auto kui muu ühisvaraga on keerulisemad vaidlused?06.03.2023
Kui abielu on lahutatud ja üks osapool on teinud teisele ettepaneku ühisvara jagamiseks väljaspool kohut, kuid teine osapool ei ole sellest huvitatud, siis kuidas on õige toimida autoga, mille puhul ei ole vaidlust, kas asi on ühisvara või mitte? Probleem selles, et auto on mehe ostetud ja mehe nimel ning hooldada, kuid endine naine leiab, et pool on tema oma ning võtab autot suvalisel ajal kasutada, ise sinna sentigi panustamata. Kas on võimalik nn välja osta naise pool, kui viimane keeldub notarise tulemast, et asi rahumeelselt lahendada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui endistel abikaasadel ei ole vaidlust ühisvarasse kuuluva sõiduki jagamise üle, siis võivad nad sõlmida ühisvara jagamise kokkuleppe vaid sõiduki osas ning jätta muu ühisvara momendil jagamata.
Kui üks pooltest soovib auto endale jätta ja teine pool sellega nõustub, siis tuleb auto ainuomanikuks saaval poolel hüvitada teisele pool sõiduki väärtusest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma võin kohtus tõendina kasutada lapse ja ema vahelist kirjavahetust, kuna kohtus räägib ema hoopis teist juttu?21.02.2023
Tere,
Kas ma võin kohtus tõendina kasutada lapse emaga peetud kirjavahetust? Nimelt, lapse ema kirjutab omavahelistes kirjades seisukohti ja kokkuleppeid kuid kohtule ütleb hoopis midagi muud või jätab ütlemata kirjades kokkulepitu?
Kas ma võin kohtus tõendina kasutada lapse emaga peetud kirjavahetust? Nimelt, lapse ema kirjutab omavahelistes kirjades seisukohti ja kokkuleppeid kuid kohtule ütleb hoopis midagi muud või jätab ütlemata kirjades kokkulepitu?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laps on Teile avaldanud kõnealuse kirjavahetuse, võite sellega tõendada oma väiteid - samas tuleb mõelda ka sellele, kas see teguviis võib asetada lapse ebamugavasse olukorda ja seda tuleks võimalusel vältida.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ja kuhu peaks pöörduma, kui sooviks läbi kohtu nõuda DNA testi?14.02.2023
Tere, sooviks tuvastada isadust DNA kaudu, et tean, kes on lapse isa aga pole aastaid näinud teda ja ei tea kontakte. Lapse sünnitunnistusel isa puudub. Sooviks läbi kohtu nõuda DNA testi, kuidas ja kuhu peaks pöörduma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Isaduse tuvastamiseks tuleb kohtule esitada hagiavaldus, kus on põhjalikult kirjeldatud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja selgelt väljendatud, kellest isaduse tuvastamist nõutakse. Kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise väljamõistmise hagiga, riigilõivu tasuda ei tule, kui aga iseseisvalt, on riigilõivu suuruseks 40 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ette ja maksekorraldus esitada koos hagiga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand