Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas ühiselt soetatud korterisse (kaasomand) elama jäänud poolelt võib tagantjärgi nõuda üüri, kui üürilepingut ei ole sõlmitud?07.10.2020

Lahkumineku järgselt tegeleme kaasomandi lõpetamisega. Küsimus - kas ühiselt soetatud korterisse (kaasomand) elama jäänud poolelt võib tagantjärgi nõuda üüri, kui üürilepingut ei ole tegelikult sõlmitud? Suusõnaliselt tuli see võimalus küll jutuks, ent kirjalikult pole lepingut sõlmitud ega ka üüri varasemalt küsitud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Üüri on õigus nõuda olukorras, kus on sõlmitud üürileping (võib olla nii suuline kui ka kirjalik, kuid peab olema tõendatav). Teoreetiliselt võib Teie poolt kirjeldatud olukorras kõne alla tulla kasutuseelise hüvitamise nõue.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan keelduda sissetuleku andmete esitamisest, kui abikaasa taotleb kohtus oma esimesele lapsele makstava elatise vähendamist?07.10.2020

Oleme abielus. Eelmisest abielust on mehel laps. Meil on ka ühine laps. Minu abikaasa esitas hagi elatise vähendamise kohta. Kohtus nõutakse pangaväljavõtteid jne ning juhul kui nad seda ei tee paragrahvi 230 punkti 1,2,4,5 järgi nõuavad ise. Samuti kohtunik palub mul esitada ka pankade väljavõtted, töökoha andmed jne. Mina ei ole menetlusosaline ja ei soovi võõrastele esitada isiklikke andmeid palkade kohta ning väljavõtteid pangast samuti ei soovi, näidata vara ja majanduslikku olukorda. Arvan, et minu isiklikud andmed ei ole kunagi seotud esimese lapse ülalpidamise summa määramisega. Selles paragrahvis on kirjas, et kohtus võib nõuda tõendeid ainult menetlusosalejatelt. On nii? On minul õigus keelduda dokumentide esitamisest? Või juhul kui mina ei esita dokumente siis nendel on õigus paluda ning näidata kõik need andmed kostjale ka?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kohus on palunud tõendeid Teie sissetuleku osas selleks, et hinnata Teie abikaasa võimalusi oma laste ülalpidamiseks. Kui Teie abikaasa esimese lapse ülalpidamiskohustus langeb abikaasale ja esimese lapse emale, siis teie ühise lapse ülalpidamiskohustuse täitmise eest vastutate Teie ja Teie abikaasa - Teie varanduslikust olukorrast omakorda sõltub see, milline on Teie abikaasa võimekus oma esimese lapse ülalpidamiseks. Kui Teie varanduslik olukord on märkimisväärselt parem kui Teie abikaasa oma, siis langeb Teile ühise lapse ülalpidamise osas suurem kohustus ja abikaasa saab anda suuremas ulatuses ülalpidamist oma esimesele lapsele.

Kohtul ei ole siiski õigust nõuda andmeid Teie sissetuleku kohta, nagu on kohtul õigus nõuda seda lapse isalt ja emalt, samuti teha vastavaid päringuid.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui laps viibib erikoolis, kas elatist maksval vanemal on õigust maksta elatist vaid reaalsete kulutuste eest lapsele?06.10.2020

Tere!
Kui laps viibib erikoolis, kas elatist maksval vanemal on õigust maksta elatist vaid reaalsete kulutuste eest lapsele?
Kui ka elatist maksma kohustuv vanem teeb kulutusi lapse jaoks, kas need võib elatisest maha arvata?
Lisan, et elatist saav vanem ei ole nõus kompromisse tegema.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatis peab vastama lapse vajaduste suurusele ja kui lapse ülalpidamiskulusid katab reeglina üks vanematest, peaks teine vanem maksma talle elatisraha poole igakuise ülalpidamiskulu suuruses, teise poole panustab elatis saav vanem.

Üldjuhul loetakse põhjendatuks, kui lahus elav vanem täidab ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel ja last kasvatav vanem katab selle ja omapoolse panuse eest lapse igakuised kulutusi, mitte ei arvestata elatise suurust igakuiselt vastavalt soetatud esemetele/teenustele (on kulutusi, mida ei ole võimalik täpselt välja arvutada (nt toidukulu) ja see oleks kõikidele osapooltele ebamõistlikult koormav). Samad põhimõtted kehtivad ka olukorras, kus laps õpib mõlemast vanemast eraldi, kuid lapse ülalpidamisega seotud kulud on eelkõige ühe vanema kanda.

Kui elatist maksev vanem teeb lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi, võib olla põhjendatud nende kulutuste mahaarvamine elatisest. See oleks põhjendatud eelkõige olukorras, kus tehtud kulutuste arvelt vähenevad teise vanema ülalpidamiskulud lapsele, lisaks peaks vanemad sõlmima ka sellesisulise eelneva kokkuleppe.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida peaksin tegema, kui osalen laste elus, maksan elatist, aga nüüd tuli kohtutäituri nõue suure summaga?30.09.2020

Tere.
Läksime lahku pea kaks aastat tagasi. Mul on kaks tütart, kes elavad emaga, osalen nende elus igapäevaselt telefonitsi ja nädalavahetustel on lapsed minuga.
Kohtu kaudu on määratud alimendid 250 eurot lapse kohta aga kuna minu kulutused lastele on kuus suuremad kui nad on minuga, laste transportimine 140 km kauguselt minu juurde ja tagasi koju, toit, väljasõidud, riided. Lisaks kannan läbi isa konto lastele ülepäeviti raha kui nad küsivad. Kuus umbes 300 või rohkem.
Täna aga sain kohtutäiturilt kirja elatise sisse nõudmiseks, summas 4000 eurot?
Kas see on õige ja mida peaksin tegema?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Teie kirjeldusest ei selgu, kas olete elatist tasunud vastavalt kohtulahendile ehk kohtu poolt väljamõistetud summas ja laste ema pangakontole. Kui olete seda teinud, ei ole täitemenetluseks alust ja Teil tuleb seda kohtutäiturile selgitada ja tõendada.

Elatist tuleb tasuda vastavalt kohtulahendile - kui kohtulahendiga väljamõistetud elatise summa ei ole Teie suhtes õiglane, on võimalik taotleda elatise suuruse muutmist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ajal, mil laps on turvakoolis, peab isa emale ikka elatist maksma?21.09.2020

Tere,

Laps (14 a) osaleb sotsiaalprogrammis ja ajutiselt (11 kuud, kooliajal) elab turvakoolis.
Kool annab lapsele elukoha, haridust (9. klass) ka sööki. Kõik ülejäänud kulud maksab ema (riided, kooliasjad, kosmeetikat, hügieenitarvikud ja jne). Alates oktoobrist laps võib nädalavahetusel kodus olla (kui tema käitumine ja koolihinded on head).
Kas sellel juhul ja sellel ajal, mil laps on turvakoolis, isa peab elatist maksma emale?
Tänan

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse ülalpidamiskulud on vaatamata lapse uuele elukohale jätkuvalt lapse ema kanda, tuleb lapse isal emale kulude katteks elatist maksta. Kui aga ülalpidamiskulude suurus on muutunud (osad kulud on kaetud riigi poolt), tuleks üle vaadata ka elatise suurus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on õigus nõuda alimente ja kas lapse isa on kohustatud kuidagi lapse kasvatamist toetama?15.09.2020

Tere!
Läksin elukaaslasest lahku aasta alguses. Kolisin välja 01.01.2020- üürikorterisse ja koos lapsega. Ma ei pannud välja kolides peale alimente, sest ei tahtnus tekitada sellist viha või vaenulikku suhtumist ja kuna lapse isa ei pakkunud kunagi ka abi siis ei tahtnud torkida. Laps on siiani olnud nädala sees minuga ja nädalavahetuseti isagi ...mõnikord on olnud lapse isa vanemate juures nädala sees või siis lapse isaga samuti on mõned nädalavahetused olnud ka minuga.
Lapse uus kodu asub lasteaiast 8 km kaugusel kuhu eranditult viin mina lapse lasteaeda ja toon lasteaiast päevas 4x8km sõita.
Praeguse seisuga kui olen teinud juttu alimentidest siis mulle öeldakse, et oled saanud küll ja tema ei hakka uut elu üleval pidama, et mina pean minema ja uurima oma õiguste ja kohustuste kohta. Jaanuarist kuni praeguseni on ta maksnud kahe kuu lasteaia maksu ja ühe korra 350 nö laenuna kandnud raha. Mitte lapsele toetamiseks vaid üüri maksmiseks.
Kas mul on õigus nõuda alimente ja kas tema on kohustatud kuidagi lapse kasvatamist toetama?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse alaline elukoht on Teie juures ja lapse ülalpidamisega seotud kulud on peamiselt Teie kanda, tuleb lapse isal täita lapse suhtes ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel. Elatise suuruse leidmiseks tuleb kokku arvestada lapse igakuised püsikulud ja jagada summa pooleks - pool kuludest jääb vahetult Teie kanda, pool maksab elatisena lapse isa. Kui ka lapse isa teeb lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi, peaks seda asjaolu elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vanema surma puhul laps pärib ka elatisvõla, mis on talle maksmata jäänud? 10.09.2020

Olen eestkostja. Lapsevanematelt on hooldusõigus ära võetud. Kohtuotsusega on kindlaksmääratud elatisraha summa. Kumbki vanem ei tööta. Pean pöörduma kohtutäituri poole võla sissenõudmiseks. Selge, et vanemad ei hakka maksma elatist ja koguneb võlg. Küsimus: kas vanema surma puhul laps pärib ka elatisvõla, mis on talle maksmata jäänud? Ja kes maksab kinni kohtutäituri kulud?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatisvõlgnevus, mille suhtes on algatatud täitemenetlus, on samuti osa pärandvarast - pärandvarasse kuuluvad nii õigused kui ka kohustused. Pärandi vastuvõtmisel läheb pärand üle tervikuna ehk pärandi vastuvõtjale lähevad üle nii õigused kui ka kohustused.

Elatise sissenõudmisega seotud täitekulud kannab võlgnik.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on õigus kogunenud elatisvõlale või kustutati see isa eraisiku pankrotimenetlusega?10.09.2020

Tere,
Kasvatan 18-a. keskmise puudega last ja isalt mõisteti 2016 välja elatis, mida ta ei maksnud ja nüüdseks on elatisvõlg kasvanud üle 10000 euro. Kuna lapse isa kuulutas maksmisest pääsemiseks välja eraisiku pankroti, siis ei ole me rahast sentigi saanud v.a elatisabi. Nüüdseks on pankrotimenetlus lõpetatud. Kas minu 18-a. lapsel on õigus endiselt elatisele kui ta käib kutsekoolis? Kas pean selleks alustama uut täitemenetlust, sest eelmine lõpetati seoses pankrotimenetlusega? Kas mul on õigus kogunenud elatisvõlale või kustutati see pankrotimenetlusega?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe lapsele või elatise maksmise kohustused, seega lapse isa ei vabane elatisvõlgnevusest ega elatise maksmise kohustusest.

Kui laps saab täisealiseks, peab laps ise pöörduma elatise väljamõistmiseks kohtu poole. Hetkel kehtiva elatislahendi alusel on elatis (tõenäoliselt) välja mõistetud kuni lapse täisealiseks saamiseni, seega tuleb täisealiseks saanud õppivad lapsel elatise saamiseks uuesti kohtusse pöörduda (kui isa just vabatahtlikult teda ei toeta).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas vara jaotatakse enne või pärast lahutust ja kas saan oma osa ühisvarast teha kohe lastele?07.09.2020

Tere
Sooviks teada, kas vara jaotatakse enne või pärast lahutust? Saaksin ma oma osa ühisvarast teha lastele, ilma abikaasa nõusolekuta ning lasta sisse kirjutada lause, et tohin elada selles majas elu lõpuni? Kas vara jagamisel on oluline abikaasa sissekirjutus (jagatavasse majja pole olnud ta kunagi sisse kirjutatud, see on soetatud abielu jooksul)? Kas liisingus olev auto läheb ka jagamisele (ostu hetkel ei elanud me enam koos)?

Suured tänud

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Üldjuhul jagatakse ühisvara peale abielu lahutamist, kui aga abikaasad sõlmivad abielu ajal abieluvaralepingu, millega lõpetavad varaühisuse, on võimalik ühisvara jagada ka peale lepingu sõlmimist abielu ajal.

Ühisvaraga saab tehinguid teha mõlema abikaasa nõusolekul, seega peab oma kinkimiseks olema abikaasa nõusolek.

Kui varasuhteks on varaühisus ja kinnisvara on soetatud abielu ajal, on tegemist abikaasade ühisvaraga, olenemata sellest, kuhu on registreeritud abikaasade elukohad.

Liisingus olev auto ei kuulu ühisvara hulka, sest omandiõigus ei ole üle läinud (erinevalt nt laenuga ostetud kodust, mille omandiõigus läheb üle peale tehingu sõlmimist). Kui autoliising lõppeb abielu ajal ja auto ostetakse välja, on tegemist ühisvarasse kuuluva esemega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on mingisuguseid seaduslikke vahendeid, et isa vastuvõetud pärandit saaks kasutada elatisvõla katteks?03.09.2020

Tere!
Mu lapse isal on väga suur elatisvõlg meie lapse ees. Me pole abielus ega ela koos ning kohtutäitur juba müüb avalikul oksjonil ühte teist isale kuuluvat kinnisvara.
Hiljuti võttis lapse isa vastu oma vanemate pärandi kahasse oma vennaga - korteri Tallinnas. Ma palusin kohtutäituril panna peale pärandi võõrandamise keeld või teha midagi, mis aitaks ennetada lapse isal pärandit müüa/rentida või vähemalt võimaluse korral saada mingisugust osa pärandist/pärandist saadud tulust elatisvõla tasumise suunas.
Mu kohtutäituri vastus oli, et:"Pärandvara ühisuse osale keelumärget seada ei ole võimalik."
Kas see on õige? Kas on mingisuguseid seaduslikke vahendeid, et isa vastuvõetud pärandit saaks kasutada elatisvõla katteks?
Kas pean palkama advokaadi või saab ka kohtutäitur midagi ette võtta?

Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Ma tegelikult ei näe takistust, miks ei ole võimalik pärandiosale seada keelumärget, samasuguse vastuse sain ka kohtutäituri bürooga konsulteerides. Kui Teie asjaga tegelev kohtutäitur ei ole valmis oma seisukohta põhjendama, võiksite vast uurida võimalusi mõnest teisest büroost.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand