Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas eemaldada isa nimi oma sünnitunnistuselt, sest ta ei ole mulle isa olnud?21.03.2017

Tere
Olen 25-aastane naine, lõpetasin kaks aastat tagasi ülikooli, käin tööl ja elan iseseisvat elu. Mind on terve elu kasvatanud minu ema, kes on olnud mulle nii parima ema, kui isa eest. Isa elas meiega umbes minu 4. eluaastani, peale seda ei kuulnud temast aastaid mitte midagi. Kui ma sain umbes 12 (täpset vanust ei mäleta) siis isa ilmus paariks kuuks uuesti välja, aga kadus sama kiirelt taaskord. Ühesõnaga inimene, kes seaduse järgi on minu isa, pole mind kunagi kasvatanud, rahaliselt toetanud ega üritanud olla isa oma lapsele. Nüüd kui ma olen täiskasvanud ja pole temast taaskord üle 10 aasta midagi kuulnud, olen mõelnud, et sooviksin seaduslikult kirjutada ta enda elust välja. Vabandust, aga ma ei oska teisiti antud tegevust sõnastada. Ma ei näe loogilist seletust, miks peaks minu dokumentides olema kirjas, et mul on isa, keda mul tegelikult pole mitte kunagi olnud. Ehk oskate anda nõu, kuidas antud olukorras peaksin käituma ja mida ma saaksin/võiksin teha.

Suured tänud Teile,
Ilusat päeva.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kahjuks ei näe seadus antud juhul ette võimalust sünniaktist isa nime kustutamiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas tuvastada isadus, kui lapse isa elab oma elu, kuid ta võiks ikkagi lapsele elatist maksta?21.03.2017

Tere
Eelmine aasta jäin poisist rasedaks, ta oli siis 17 a. Tema vanemad ei lubanud ning ta ise ka ei tahtnud tunnistada end lapse isaks. Laps sündis, sünnitunnistusel on isa lahter tühi. Millised õigused on minul saada tema käest alimente ning elatist? Hetkel poiss töötab heas ettevõttes ning omab stabiilset sissetulekut, lisaks on tal uus naine, kellega on ka laps.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult lapse isadust omaks võtma, tuleb isaduse tuvastamiseks kohtu poole pöörduda. Samaaegselt on võimalik esitada kohtule hagi elatise väljamõistmiseks. Kui kohus tuvastab, et mees on lapse isa, mõistetakse mehelt ühtlasi ka lapse ülalpidamiseks elatis välja.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas määratletakse elatisraha otsustamisel "vajadus", kas igal aastal uus IPad ja I Phone, aga võib-olla ka auto?16.03.2017

Kolm küsimust (hakkan maksma elatisraha):

1. Mis ajast peab hakkama maksma elatisraha? Abielu lahutamise hetkest? Aga kui elatakse endiselt vanal elamispinnal ja kommunaalid ja kulud on kaetud?
2. Kui teine pool eelistab (vähemalt esialgu) süsteemi, kus elatisraha ei maksta, kuid elab endises majas ja kulud on kaetud, kas võib tulevikus tekkida õigus ikkagi tagant järgi elatisraha nõuda ehk peaksin igal juhul enda riskide maandamiseks talle raha ka kandma?
3. Siinsetes vastustes jääb kõlama lause, et lisaks seaduses olevale: "... ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära." on kusagil kirjas ka, et elatisraha suurus oleneb lapse vajadustest.
Kuidas see "vajadus" määratletakse või mida see tähendab? Kas on lapse vajadus osta igal aastal uus IPad ja I Phone, aga võib-olla ka auto?
Kuidas "vajadust" interpreteeritakse?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Elatist tuleb maksta siis, kui vanem ei osale enam lapse ülalpidamises vahetult. Reeglina tekib see olukord siis, kui vanem kolib lapsest eraldi ja üldjuhul enam lapse vajaduste katmises vahetult ei osale. Kui vanemad elavad vaatamata lahutusele koos ja teevad mõlemad lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi, ei ole elatise maksmise kohustust. Samasugune on olukord siis, kui vanemad elavad küll lahus, kuid on kokku leppinud, et lapse kulud kantakse võrdselt (kõik kulud tehakse pooleks) või jagatakse omavahel ära, kes mingisuguse kulutuse teeb (a la üks vanem ostab riided, teine kannab trennikulud jne).

Seadus tolereerib olukorda, et lahus elav vanem elatist ei maksa, vaid osaleb selle asemel lapse ülalpidamises vahetult. Kindlustamaks seda, et teine vanem tulevikus pahatahtlikult tagasiulatuvalt elatisraha ei nõuaks, peaks see vanem olema võimeline tõendama, et kulutusi on kantud vahetult (selleks sobivad erinevad kuludokumendid – tšekid, arved, maksekorraldused).

Lapse vajadused kujunevad vastavalt tema elulaadile ehk sellele, milline oli elustandard vanemate kooselu ajal. Reeglina peaksid vanemad võimaldama lapsele samasugust elulaadi ka peale lahkuminekut (alati see muidugi võimalik ei ole). Seega kui lapse elustandard on olnud tavapärasest kõrgem, näiteks kuuluvad sinna iga-aastased reisid või erakool, peaksid vanemad seda elustandardit toetama ka edaspidi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas enne seadusliku lahutuse toimumist on mul õigus nõuda mingigi elatisraha lapsele?14.03.2017

Kui ei ole lahutust veel toimunud, laps elab emaga ja seni ei ole isa maksnud lapse ülalpidamiseks elatisraha. Kas enne seadusliku lahutuse toimumist on mul õigus nõuda mingigi elatisraha lapsele? Kõik muud maksud - üürid, laenud jne. tasub abikaasa, kuid ta ei ela enam meiega koos. Ema käib lapse nõrka tervist arvestades poole kohaga tööl ja vastavalt sellel on sissetulek väike. Laps on 3.a.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Asjaolu, et vanemad on endiselt abielus, ei takista elatisraha väljamõistmist. Elatisraha väljamõistmise aluseks on asjaolu, et lahus elav vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust vabatahtlikult.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ma pean oma alla 3-aastase lapse andma mitmeks päevaks lapse isale?14.03.2017

Lapse isa töötab soomes ja käib eestis vähe. Ma pole kunagi keelanud tal lapsega kokku saada, kuid siiani on see toimunud minu kodus ehk siis ka lapse enda kodus. Elatist maksab ta vabatahtlikult veidi rohkem kui 235 eurot. Nüüd kui julgesin juttu teha, et võiks rohkem maksta, kuna kasvatan last üksi ja kulud suurenevad, siis läks asi tuliseks.
Ma küll täpselt veel ei tea, aga kuuldavasti oli ta alustanud ametlikku asja, et tema pole nõus rohkem maksma kui 235 eurot, kuigi siiani maksis vabatahtlikult. Kuna praegu on rahal suur mõju, siis see jutt oli sissejuhatus, et saaks terviklikuma pildi.
Küsimus on selles, et kui laps pole varem olnud temaga tema kodus öösel, kas ma võin keelduda sellest, et anda laps talle mitmeks päevaks? Arvestades seda, et laps näeb teda vähe ja tavaliselt võõrastab kui lapseisa teda vaatama tuleb. Ma ei ütleks, et ta ei käi last vaatamas Eestis olles, käib küll, paar tundi päevas. Aga ega ta just suurt huvi välja pole näidanud.
Sellest tekib küsimus, et kui keeldun last talle andmast, kas temal on võimalus mulle mingi jama kokku keerata? Lisan veel juurde, et lapseisa kasutab teatavasti psühhotroopseid aineid.
Jutt on pikk ja keeruline, aga loodan et saan abi.
Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Üldjuhul on mõlemal vanemal õigus lapsega isiklikult (ehk teise vanema juuresolekuta) aega veeta. Kas kohtumised peaksid toimuma koos ööbimisega, sõltub juba paljudest asjaoludest, nagu näiteks sellest, kui vana laps on ja kui lähedane on tema suhe lahus elava vanemaga. Lapse ja lahus elava vanema suhtlemise takistamiseks on alust vaid olukorras, kui see kahjustab kuidagi last.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui tõenäoline on, et lapsed määratakse isa juurde elama?14.03.2017

Tere!
Elame abikaasaga juba aasta lahus, elatist maksab siis, kui ütleb, et raha on. Tanaseks päevaks on elatised 3 lapsele valja mõistetud ning kohtutäituri käes. Lahkumineku hetkel olin rase ja ootasin 4. last, kes on tänaseks sündinud ja kellele nõuan ka kohtu kaudu elatist. Nüüd esitas isa vastuhagi laste elukoha määramiseks isa juurde? Kui tõenäoline on, et lapsed määratakse isa juurde elama? Minul emana on isiklik korter, isa elab üürikorteris ja lisaks puudub tal ka pidev sissetulek, mida ta ka enda kontoväljavõttega tõestas kohtule.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Hooldusõiguslikud vaidlused lahendab kohus alati lähtuvalt laste huvidest, seega laste isa avalduse rahuldamine sõltub sellest, kas isa juures elamine on laste huvidega kooskõlas või mitte. Reeglina ei pea kohtud põhjendatuks laste senise elukorralduse muutmist, kui nende eest siiani hoolitsenud vanem on sellega hästi hakkama saanud ja puuduvad kaalukad põhjused laste harjumuspärase elukeskkonna muutmiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis võimalused oleks mul lapse isa nime eemaldamiseks sünnitunnistuselt, kui ma ise elatisest loobuks? 09.03.2017

Tere, Mul on kohtu kaudu lapse isale elatis määratud ning ainuhooldusõigus minule. Kas ma siis pean last lapse isale näitama, kui ta ei maksa ja võlg on juba pea 1000€ ning kunagi ammu on ta vaid kokku maksnud umbes 800-1000 eurot. Kuid praegu pole ta lapsele elatist maksnud ja võlga ka tasunud. Ning lapse vastu tunneb ta huvi vaid öösel. Ja kuna ma tean, et ta joob, siis olen ma 95% kindel, et ta kirjutab täis peaga ning ta ei kirjutanud see kord mulle vaid mu uuele elukaaslasele. Mis õigused mul on kui ta väga harva öösiti sellist jama teeb. Mind saab ta vaid e-maili kaudu kätte. Sest ma ei taha seda terrorit läbi elada mida ta korraldab. Ta teeb meelega läbi lapse mulle haiget sest minu kõige nõrgem külg on laps, ta ajab mu endast välja või korraldab midagi muud. Seega mida ma peaks tegema kui ta väga harva lapse vastu huvi tunneb (laps on 1 ja 2 kuud ning selle aja jooksul on ta a'la 3-5 korda vaid küsinud ja ka mitte midagi asjaliku ning küsimus suuresti on sisse tulnud siis kui me algul ka läbi facebooki suhtlesime tal oli mingi teema või vaja midagi ja kui ma meelde tuletasin, et tal on laps siis ta küsis. ). Mis võimalused oleks mul lapse isa nime eemaldamiseks sünnitunnistuselt, kui ma ise elatisest loobuks?
Aitäh vastuse eest

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Isal on õigus lapsega kohtuda ka siis, kui lapse hooldusõigus on Teile täielikult üle antud. Isa ja lapse suhtlemise takistamiseks on alust vaid olukorras, kus isa on mingil viisil lapsele ohtlik.

Kui isa on lapse sünnitunnistusele kantud, ei ole võimalik seda kannet nö tühistada. Ainukene võimalus, kus isa lapse sünnitunnistuselt kustutatakse, on siis, kui laps lapsendatakse. Lapsendamiseks on aga üldjuhul vaja lapse isa nõusolekut.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa saab tõsta elukaaslase koos lapsega oma korterist välja?09.03.2017

Andsin sisse alimendid, lapse isa hakkas peale seda ähvardama. Ta nõuab korterist lahkumist kuna soovib panna korteri müüki. Elasime vabaabielu 13 aastat ja eraldi 12, nüüdseks 25 aastat. Olen elanud tema korteris, mis on tema omand ja oleme lapsega koos sisse registreeritud. Olen teinud korteri korralikuks, vahetanud aknad, tapeedid, põrandad. Olen hetkel töötu, uut elukohta pole võimalik soetada. Kas tal on õigus mind lapsega nö. tänavale tõsta? Kuna elan seal kokkuleppeliselt, olen maksnud korralikult kommunaalkulud, kas lapse isal on õigust nõuda täiendavalt veel üüri maksmist? Kuna varalepingut ei ole sõlmitud, kas on võimalik üldse selle korteri korda tegemise eest saada mingit hüvitist?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Kui lapse isa on korteri ainuomanik, on tal õigus otsustada, kes temale kuuluvat eluruumi kasutab. Samuti on tal õigus küsida korteri kasutamise eest üüri. Lapse isal on lapse suhtes küll ülalpidamiskohustus, kuid tal ei ole kohustust tagada lapsele elamispinda.

Kui olete korterit remontinud ja selle väärtust tõstnud, võiks Teil olla lapse isa vastu alusetu rikastumise nõue, kuid sellisel juhul peaksite olema võimeline tehtud kulutusi tõendama.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatisevõla puhul on võimalik taotleda eraisiku pankrotti, sest minu palgast ei jätku 3 lapse elatiseks?09.03.2017

Peaksin maksma kolmele lapsele elatist kokku 705.- kuus. Kuna mu palk on 900 € miinus maksud, siis kõigest sellest jääb ikkagi väheks ja iga kuu kasvab võlg suuremaks. Konto on arestitud ja minule jääb elamiseks 235 € (pool miinimumi). Selle rahaga ei ole võimalik elada, süüa, üürida korterit ja saada vajadusel ka arstiabi. Kohus elatist ei vähenda, sest tegemist niigi miinimumiga. Ometi on samas öeldud, et elatise tasumine ei tohi isa jaoks samuti koormavaks muutuda... samas on minu ellujäämine ju sellise summaga ilmvõimatu. Kas minule ei kehtigi inimõigused? Isegi, kui ma teeniks eesti keskmist palka, mida teatavasti ei saa meist paljud, ka siis suureneks iga kuu elatisevõlg, kuna ei jaguks kolme lapse elatiseks.
Küsimus, kas elatisevõla puhul on võimalik taotleda eraisiku pankrotti? Või mis lahendus üldse oleks sellise olukorra puhul?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Arvestades Teie kirjeldust oma olukorra kohta, võiks minu hinnangul olla alust elatisraha vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära. Ülalpeetavaid on siiski kolm, mis teeb Teie sissetuleku juures keeruliseks kõigile lastele miinimummääras elatise maksmise.

Eraisiku pankroti väljakuulutamine ei vabasta Teid lastele elatise maksmise kohustusest.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ema on ka kohustatud teises linnas elavat ja õppivat tütart toetama, kes saab isalt elatisraha aga emalt võiks ka saada?07.03.2017

Tere!
Perekond on lahutatud. Pere 17a tütar elab teises
linnas üürikorteris ja käib seal koolis. Isa maksab iga kuu ema arvele elatisraha 235 eurot. Ema kannab selle summa tütrele edasi, et ta saaks maksta sellest üüri ja kommunaalkulud. Elamiseks sellest aga ei jagu. Küsimus järgmine - kas ema on ka kohustatud (saab seda kuidagi
nõuda) tütart iga kuu sama summaga 235 eurot toetama? Praegu
teeb ta seda minimaalselt.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee

Tere!

Lapse ülalpidamises tuleb vanematel (üldjuhul) osaleda võrdsel määral. Antud juhul peaks ka lapse ema panustama lapse ülalpidamisse isaga võrdselt ehk toetama tütar samaväärse elatisrahaga.

Kui lapse ema ei ole nõus seda vabatahtlikult tegema, tuleb elatisraha väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda. Kuivõrd tegemist on alaealise lapsega, tuleb lapsel kohtusse pöörduda oma seadusliku esindaja ehk vanema vahendusel, antud juhul saab teda esindada isa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand