Perekonnaõigus
Küsimus: Mida saaksin ära teha, et lastega aega veeta ja millised õigused minul on?03.08.2016
Tere,
Sain isaks varajases eas (polnud veel täisealine), naine oli minust mõned aastad vanem, alguses ütles, et laps on teise mehe oma. Lõpuks siiski leebus ja kolisime taas kokku. Mõned aastad elasime koos kui naine uuesti titaootele jäi. Sündis veel üks laps. Saatuse tahtel siiski kokku me ei jäänud ja kolisime lahku, alguses lasi lastega koos olla ja maksin ka nn elatusraha (Kaasa arvatud mõningad maksud, mis kooselu ajal olid tema nimele jäänud). Tuli aga välja, et raha sinna ei jõudnudki kuhu oleks pidanud, lõpetasin maksmise (viisin mõnda aega veel lastele vajalike söögiaineid jms). Siis hakkas leidma ka vabandusi, et mitte lastega kokku saada.
Nüüd on olukord jõudnud selleni, et lapsi ma ei näe, kuigi meelsasti saaksin kokku ja võtaksin ka enda juurde. Kuna eks elab uue mehega koos, siis tänasel päeval juba lapsed nimetavad uut meest isaks, mis minule kui tegelikule isale väga haiget teeb.
Mainin veel ära, et kuna lapse sain alaealisena, siis laps on vallaslapsena kirjas, samas ka teine laps vallaslapsena kirjas. Mida saaksin ära teha, et lastega aega veeta ja millised õigused minul on? Kuidas soovitate edasi minna? Tahaksin väga lastele oma nime anda, kuid tema sellest keeldub ja ei taha kuulatagi, et nn isana kirja lähen.
Sain isaks varajases eas (polnud veel täisealine), naine oli minust mõned aastad vanem, alguses ütles, et laps on teise mehe oma. Lõpuks siiski leebus ja kolisime taas kokku. Mõned aastad elasime koos kui naine uuesti titaootele jäi. Sündis veel üks laps. Saatuse tahtel siiski kokku me ei jäänud ja kolisime lahku, alguses lasi lastega koos olla ja maksin ka nn elatusraha (Kaasa arvatud mõningad maksud, mis kooselu ajal olid tema nimele jäänud). Tuli aga välja, et raha sinna ei jõudnudki kuhu oleks pidanud, lõpetasin maksmise (viisin mõnda aega veel lastele vajalike söögiaineid jms). Siis hakkas leidma ka vabandusi, et mitte lastega kokku saada.
Nüüd on olukord jõudnud selleni, et lapsi ma ei näe, kuigi meelsasti saaksin kokku ja võtaksin ka enda juurde. Kuna eks elab uue mehega koos, siis tänasel päeval juba lapsed nimetavad uut meest isaks, mis minule kui tegelikule isale väga haiget teeb.
Mainin veel ära, et kuna lapse sain alaealisena, siis laps on vallaslapsena kirjas, samas ka teine laps vallaslapsena kirjas. Mida saaksin ära teha, et lastega aega veeta ja millised õigused minul on? Kuidas soovitate edasi minna? Tahaksin väga lastele oma nime anda, kuid tema sellest keeldub ja ei taha kuulatagi, et nn isana kirja lähen.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te ei ole kantud isana laste sünnitunnistusele, ei ole Teil seaduslikke võimalusi nõudmaks lastega kohtumist. Laste suhtes omandate vanemlikud õigused ja kohustused siis, kui Teid kantakse nende sünnitunnistustele.
Kui laste ema ei ole nõus, et Teid kantakse läbi isaduse omaksvõtu laste sünnitunnistustele, tuleb Teil pöörduda isaduse tuvastamise hagiga kohtu poole. Kui kohus Teie isaduse tuvastab, kantakse Teid isana laste sünnitunnistustele ja Teil on seaduslik alus nõuda lastega kohtumist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 4 lapse korral on elatisraha võimalik vähendada ka alla miinimumi?02.08.2016
Tere
Mul on 4 last kellest 3-le maksan alimente 3x215 eurot kuus. Praeguse elukaaslasega on ka 10-kuune laps. Töötan soomes ja saan palka olenevalt kuust 1600-1800 eurot. Maksan veel soomes üüri 800 eurot plus elekter talvel kõige külmemal kuul oli 200 eurot. Soome mõistes on see suht hea hinnaga üür. Järgmisest aastast tõuseb elatusmiinimum 470 euroni. Seega alimendid 3x235=705 eurot. Elukaaslasel aga lõpeb emapalk ja praegu on ta niigi üksi pisema lapse kulud kinni maksnud. Järgmisest aastas on ju seega ka nemad minu ülalpeetavad. Kas elatus raha on võimalik ka vähendada alla miinimumi? Kuna tekib olukord, kus endale ei jäägi midagi elamiseks. Ja kõige väiksem jääb võrreldes teiste lastega vähemkindlustatuks.
Mul on 4 last kellest 3-le maksan alimente 3x215 eurot kuus. Praeguse elukaaslasega on ka 10-kuune laps. Töötan soomes ja saan palka olenevalt kuust 1600-1800 eurot. Maksan veel soomes üüri 800 eurot plus elekter talvel kõige külmemal kuul oli 200 eurot. Soome mõistes on see suht hea hinnaga üür. Järgmisest aastast tõuseb elatusmiinimum 470 euroni. Seega alimendid 3x235=705 eurot. Elukaaslasel aga lõpeb emapalk ja praegu on ta niigi üksi pisema lapse kulud kinni maksnud. Järgmisest aastas on ju seega ka nemad minu ülalpeetavad. Kas elatus raha on võimalik ka vähendada alla miinimumi? Kuna tekib olukord, kus endale ei jäägi midagi elamiseks. Ja kõige väiksem jääb võrreldes teiste lastega vähemkindlustatuks.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealisi lapsi teistele lastele. Kui lapse emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada, on lapse isa kohustatud ka teda ülal pidama kuni lapse kolme aastaseks saamiseni – ülalpidamist saama õigustatud isikute järjestuses asub ta pärast alaealisi lapsi ja enne täiskasvanud lapsi. Kui kõik teie lapsed on alaealised, siis peate neile andma ülalpidamist esmajärjekorras.
Tulenevalt PKS § 100 lg 2 täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos. Tulenevalt §101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 2017. aastast on minimaalne igakuine elatis seega 235 € lapse kohta. Kolmele lapsele elatist makstes peaksite hakkama maksma 705 € kuus.
Teatud juhtudel on aga võimalik elatise suurust vähendada. Tulenevalt PKS § 102 lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 tulenevalt vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on lg 1 nimetatud oukorras, siis peab ta kasutama enda käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Mõjuval põhjusel võib kohus vähendada elatist alla miinimummäära, eelkõige on selliseks põhjuseks olukord kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi ülal võrdväärselt.
Seega olukorras, kus kohus on mõistnud välja elatise kolmele lapsele miinimummääras, kuid Teie ülalpidamisele on lisandunud ka neljas alaealine laps ning alla aastase lapse ema ning Teil ei ole võimalik elatist sellises suurused enam maksta, on Teil mõistlik pöörduda Kohtu poole nõudega vähendada elatist.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kes vastutab perekodus elava alaealise poolt tekitatud kahju eest, kui tema emalt vanemlikke õigusi ära pole võetud?06.06.2016
Alaealisel on vaid üks vanem - ema. Laps on emalt kohtuotsusega ära võetud ja paigutatud omavalitsuse poolt perekodusse. Emalt vanemlikke õigusi ära ei ole võetud, eestkostet ei ole seatud. Ema ei ole lapse kasvatusse aastaid sekkunud, mõju lapse käitumisele puudub. Laps tekitab perekodus elamise ajal varalise kahju. Kes vastutavad tekitatud kahju eest, kas ema, omavalitsus või mõlemad? Kui vaid ema, siis tekib olukord, et ema võib vastutusest vabaneda seetõttu, et põhjendab ära, et ei saanud kahju tekitamist ära hoida ja kui omavalitsus ka eestkosteasutusena ei vastuta, siis jääb kannatanu sellisesse olukorda, et ei olegi kelleltki kahju hüvitamist nõuda. Tegemist on erandliku olukorraga, kus vanemalt on küll laps ära võetud, samas õigusi mitte ja seetõttu ei ole ka eestkostet seatud.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Alla 14-aastase lapse poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad automaatselt, sõltumata süüst, tema vanemad või eestkostja. Sõltumata süüst vastutavad vanemad ja eestkostja ka 14-18 aastase lapse poolt tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et hoida ära kahju tekitamist. Vanemad vastutavad lapse eest isegi siis, kui nad ei ole lapse kasvatamisega tegelenud, kui vanema õigused on siiski isikul alles. Kui praegusel juhul on tegemist 14-18 aastase lapsega, vastutab vanem siis, kui ta ei suuda tõendada, et ta on teinud kõik mõistlikult võimaliku alaealise poolt tekitatud kahju ärahoidmiseks. Vanem peaks vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahju on tekkinud hoolimata sellest, et ta on last nõuetekohaselt kasvatanud ja teostanud tema üle piisavat järelevalvet. Seetõttu vanema vastutusest vabanemine nii lihtne ei ole. Kuna omavalitsust ei saa praegusel juhul pidada eestkostjaks, vastutab lapse tekitatud varalise kahju eest tema ema.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha, kui palk on väike ja ei suuda lapse emale maksta ettenähtud miinimumsummat elatist?02.06.2016
Tere
Kui lapse ema nõuab 215 eurot lapse isalt aga lapse isal on väike palk ja ta maksab ära selle ning endale põhimõtteliselt kätte ei jää. Lapse ema ei leppi alla selle summaga, mida tuleb teha sellisel juhul?
Ütleb, et lapse isa ei käi teda vaatamas aga lapse isa töötab, et saada neile seda raha maksta ja et ise ära elada. Mis on isa õigused ja kui tõesti väike palk ja kas saab siis väiksema summa talle saata või peab tõesti miinimum palga alammääral maksma 215 eurot kuus ja ei huvitu, et teine ei suuda ära elada enam.
Kui lapse ema nõuab 215 eurot lapse isalt aga lapse isal on väike palk ja ta maksab ära selle ning endale põhimõtteliselt kätte ei jää. Lapse ema ei leppi alla selle summaga, mida tuleb teha sellisel juhul?
Ütleb, et lapse isa ei käi teda vaatamas aga lapse isa töötab, et saada neile seda raha maksta ja et ise ära elada. Mis on isa õigused ja kui tõesti väike palk ja kas saab siis väiksema summa talle saata või peab tõesti miinimum palga alammääral maksma 215 eurot kuus ja ei huvitu, et teine ei suuda ära elada enam.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtud reeglina elatist alla kehtiva miinimummäära ei vähenda, selleks peavad esinema väga kaalukad põhjused. Kui vanemal on vaid üks ülalpeetav laps ja vanemal ei esine osalist/täielikku töövõimetust, mis takistaks tal sissetuleku teenimist, ei ole vanema väike palk piisav argument elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimumäära.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui minuga peaks midagi juhtuma, kas lapse isal on õigust hakata minu vara haldama?02.06.2016
Lapse isaga koos elanud pole ja kirjas olen samuti üksikemana. Laps hetkel 1,4 a. ja ainult minu üleval pidada. Isa on lapsest teadlik ja meie eluga kursis ent meil on kokkulepe, et rahastan end ja last ise. Kui minuga peaks midagi juhtuma, kas lapse isal on õigust hakata minu vara haldama, oman korterit ja metsamaad, laenudeta. Soovin teha oma pärimise teisiti ja ka otsustada lapse kasvamise teises peres. Ent kui lapse isa siiski tõestab oma isaduse ja soovi last ise kasvatada ja hallata seniks ka mu kinnisvara kui suur on tõenäosus, et tal see õnnestub. Kuidas ikkagi kindlustada minu enda soov tulevikuks.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isa ei ole lapse sünnitunnistusele märgitud, ei ole tal lapse suhted mingeid õigusi ega kohustusi. Kui lapse isadus tuvastatakse ja isa märgitakse sünnitunnistusele, tekivad ka vanemlikud õigused ja kohustused.
Eeskätt on lapse kasvatamise õigus kui ka kohustus lapse vanematel, seega kui isa on lapse sünnitunnistusele kantud, ei ole Teil võimalik määrata, et Teie surma korral hoolitseb lapse eest keegi teine kui lapse isa. Kui lapse isa ei ole kantud lapse sünnitunnistusele, on lapse bioloogiline isa Teie surma korral lapse jaoks võõras isik.
Teie surma korral jääb Teie vara seadusjärgse pärimise korral Teie lapsele. Kui lapse isa kantakse lapse sünnitunnistusele ja laps on Teie surma hetkel alaealine, ei saa laps ise päritud varaga tehinguid teha. Samuti ei saa seda omavoliliselt teha tema isa, sest vanem peab lapse varaga tehingute tegemiseks küsima kohtult luba ja kui tehing ei ole lapse huvides, ei anna kohus selleks nõusolekut.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui tihti on kohustus anda laste emal lapsi isa juurde kui on kohtuotsus üksnes elatise suuruse kohta?01.06.2016
Tere
Kui isa maksab kahele lapsele korrektselt elatisraha, siis mis on tema õigused? Kui ei ole kohtuotsust millegi muu kohta, kui ainult elatise suuruse kohta, siis kui tihti on kohustus anda laste emal lapsi isa juurde? Kui lapsed veedavad öid ka isa juures, siis kas on õigus nõuda emalt välja sealkasutatavaid asju? Näiteks ööriided, vahetusriided, vannimatt (et pepu ei läheks punaseks). Ja kui ema neid asju isa juurde ei soeta, siis kas ise vajalikud asjad ostes on luba need elatisest maha arvestada? Või on see vaid vastastikkusel kokkuleppel, isegi kui vajalikke asju ema ei osta?
Aitäh
Kui isa maksab kahele lapsele korrektselt elatisraha, siis mis on tema õigused? Kui ei ole kohtuotsust millegi muu kohta, kui ainult elatise suuruse kohta, siis kui tihti on kohustus anda laste emal lapsi isa juurde? Kui lapsed veedavad öid ka isa juures, siis kas on õigus nõuda emalt välja sealkasutatavaid asju? Näiteks ööriided, vahetusriided, vannimatt (et pepu ei läheks punaseks). Ja kui ema neid asju isa juurde ei soeta, siis kas ise vajalikud asjad ostes on luba need elatisest maha arvestada? Või on see vaid vastastikkusel kokkuleppel, isegi kui vajalikke asju ema ei osta?
Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohus ei ole kindlaks määranud isa ja laste suhtlemiskorda, sõltub see vanemate kokkuleppest. Mingeid kindlaid reegleid siin ei ole, tuleb arvestada sellega, kuidas on lastele kõige parem.
Kui elatis on kohtuotsusega välja mõistetud, ei ole laste isal õigust omavoliliselt elatisest mahaarvamisi teha. Kui vanemad selles küsimuses kokkuleppele ei saa, tuleb laste isal tasuda elatist vastavalt kohtuotsuses märgitule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida võib elatist küsides arvestada igakuiste kulutuste hulka, kas korteriostuks võetud pangalaen ka proportsionaalselt?01.06.2016
Tere,
minu tütar on 14-aastane. Isa ei maksa elatisraha. Arvutasime tema igakuiseid kulusid ning summa on oluliselt suurem kui miinimum elatisraha. Meil on vaja breketeid ning tütar peab kandma ortopeedilisi jalanõusid või sisetaldu kõikides jalatsites. Jalg kasvab kohutava kiirusega ning see on väga kallis. Mida ma võin elatist küsides üldse arvestada igakuiste kulutuste hulka, kas korteriostuks võetud pangalaen kuulub ka proportsionaalselt sellesse arvestusse? Lahku minnes ei jaganud me vara ja isale jäi kolmekorruseline maja. Kui pikk on tagasiulatuvalt periood, mille jooksul võib elatisraha taotleda. Aitäh
minu tütar on 14-aastane. Isa ei maksa elatisraha. Arvutasime tema igakuiseid kulusid ning summa on oluliselt suurem kui miinimum elatisraha. Meil on vaja breketeid ning tütar peab kandma ortopeedilisi jalanõusid või sisetaldu kõikides jalatsites. Jalg kasvab kohutava kiirusega ning see on väga kallis. Mida ma võin elatist küsides üldse arvestada igakuiste kulutuste hulka, kas korteriostuks võetud pangalaen kuulub ka proportsionaalselt sellesse arvestusse? Lahku minnes ei jaganud me vara ja isale jäi kolmekorruseline maja. Kui pikk on tagasiulatuvalt periood, mille jooksul võib elatisraha taotleda. Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise sisse võib arvestada kõik kulutused, mis on lapse ülalpidamise seisukohalt vajalikud ja põhjendatud. Põhilised kuluartiklid on seejuures eluasemekulud, söök-jook, riided-jalanõud, meelelahutus, huvialad, ravimid jms.
Kohtupraktikast lähtuvalt ei ole võimalik lapse ülalpidamiskulude hulka arvestada otseselt pangalaenu, pangalaenuga soetatud eluaseme korral on põhjendatud arvestada ülalpidamiskulude hulka analoogse eluaseme üürikulu (lapse osa arvutatakse seejuures välja lähtuvalt isikute arvust, kellega ta elamispinda jagab).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas elu korraldada, et laps saaks minuga välisriiki tulla ja isa ei pea pidevalt ingliskeelseid volitusi vormistama?31.05.2016
Tere, küsimusi on mitu.
Alustaks sellest, et kui lapse isa on nõus andma volituse, et lapse ema saab võtta 10-aastase lapse Rootsi elama ja panna seal ka kooli, kas sellisel juhul tuleb lapse isal kirjutada inglise keelne volitus, mis notari juures kinnitada või notar kirjutab ise selle valmis kohapeal ja lapse isa siis seal samas kokkusaamisel notariga kinnitab selle oma allkirjaga?
Teine küsimus on aga selline, et saaks lapsele pangakaardi Rootsis teha ja lapse ka klassi nn reisidele välis riikidesse jne jne lubada ilma, et lapse isa ei peaks jooksma kogu aeg notari juurde inglise keelseid nõusolekuid vormistama nendeks puhkudeks Eestis (mida Rootsis nõutakse sellistel puhkudel) ja siis need ka Rootsi organiseerida, see kõik võtaks aega ja ka raha, siis oleme mõelnud, et kõige lihtsam oleks minul, kui lapse emal taotleda lapse osas ainuhooldusõigust. Siinkohal küsingi, kui lapsevanemad on selles osas kokkuleppe saavutanud, mis tuleb kohtule esitada sellisel juhul ja kaua võib otsuse langetamine aega võtta!? Või oleks targem seda teha edaspidi hoopis mul Rootsi kohtu poole pöördudes?
Ette tänades!
Alustaks sellest, et kui lapse isa on nõus andma volituse, et lapse ema saab võtta 10-aastase lapse Rootsi elama ja panna seal ka kooli, kas sellisel juhul tuleb lapse isal kirjutada inglise keelne volitus, mis notari juures kinnitada või notar kirjutab ise selle valmis kohapeal ja lapse isa siis seal samas kokkusaamisel notariga kinnitab selle oma allkirjaga?
Teine küsimus on aga selline, et saaks lapsele pangakaardi Rootsis teha ja lapse ka klassi nn reisidele välis riikidesse jne jne lubada ilma, et lapse isa ei peaks jooksma kogu aeg notari juurde inglise keelseid nõusolekuid vormistama nendeks puhkudeks Eestis (mida Rootsis nõutakse sellistel puhkudel) ja siis need ka Rootsi organiseerida, see kõik võtaks aega ja ka raha, siis oleme mõelnud, et kõige lihtsam oleks minul, kui lapse emal taotleda lapse osas ainuhooldusõigust. Siinkohal küsingi, kui lapsevanemad on selles osas kokkuleppe saavutanud, mis tuleb kohtule esitada sellisel juhul ja kaua võib otsuse langetamine aega võtta!? Või oleks targem seda teha edaspidi hoopis mul Rootsi kohtu poole pöördudes?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui soovite notariaalses vormis volikirja, tuleb Teil notarile anda teada volikirja sisust, mille alusel koostatakse vastav volikiri. Reeglina koostatakse volikiri isiku poolt antud info alusel enne kohtumist, saadetakse soovi korral ülevaatamiseks ja seejärel on võimalik isikul tulla notaribüroosse asja vormistama.
Hooldusõiguslikke muudatusi on võimalik teha vaid läbi kohtu, seega tuleb kohtusse pöörduda ka olukorras, kus vanemad on iseenesest jõudnud kokkuleppele. Kui kõigi kolme osapoole elukoht on hetkel Eestis, oleks minu hinnangul Teile mõistlikum ikkagi ajaga koheselt tegeleda ja Eesti kohtu poole pöörduda. Ajaliselt tuleks arvestada umbes 2-3 kuuga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas peaksid vanavanema hoolduse korraldama lapsed ja lapselapsed?31.05.2016
Mis järjekorras või kuidas jagunevad kohustused kui on ülalpidamist vajab ema/vanaema. Vanaemal on 2 last, kellest üks suri hiljuti. Vanaemal on 4 lapselast, sh 3 täisealist (surnud lapsel on 2 last ja teisel 1 alaealine ja 1 täisealine).
Vanaema vara on ära jagatud pärast vanaisa surma kahe lapse vahel juba 14 a tagasi, seega vanaemal endal vara enam ei ole.
Vanaema vara on ära jagatud pärast vanaisa surma kahe lapse vahel juba 14 a tagasi, seega vanaemal endal vara enam ei ole.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eeskätt peaks vanaemale ülalpidamist andma tema elusolev laps. Kui laps peaks vabanema oma varandusliku seisundi tõttu oma ema ülalpidamisest, peaksid vanaemale ülalpidamist andma tema lapselapsed.
Lapselastel tekib vanaema suhtes ülalpidamiskohustus alles siis, kui vanaema elusolev laps on PkS § 102 lõike 1 alusel osaliselt või täielikult vabastatud oma ema ülalpidamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas arvestatakse elatisnõude aegumist?30.05.2016
Tere
Kui laps on sündinud 21.12.94 ja peale põhikooli edasi õppima ei läinud, siis kas tema elatusnõue aegus 3 aastaga või aegub 10 aastaga?
Kui laps on sündinud 21.12.94 ja peale põhikooli edasi õppima ei läinud, siis kas tema elatusnõue aegus 3 aastaga või aegub 10 aastaga?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, kas lapsele on elatis kohtu kaudu väljamõistetud või mitte.
Kui mitte, on võimalik elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni 1 aasta enne elatishagi kohtule esitamist.
Kui lapsele on elatis kohtulahendiga väljamõistetud, toimub aegumine järgmistel alustel:
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 164 lõike 2 järgi on vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seega ei hakka elatisvõlgnevus aeguma enne lapse täisealiseks saamist.
Kui laps on saanud täisealiseks, toimub elatisnõude aegumine TsÜS § 154 lõike 2 järgi ehk aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand