Tööõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas naine saab jääda sünnituspuhkusele, kui sünnituse tähtaeg on mai 2018, aga otsustab lõpetada lepingu 31.12.2017?23.10.2017

Tere!
Kui naise eeldatav sünnituse tähtaeg on mai 2018, aga naine otsustab lõpetada TL seisuga 31.12.2017, kas siis pole võimalust sünnituspuhkusele jääda? Või, kui naine võtab jaanuaris 2018 ennast töötuna arvele, kuidas siis on sünnituspuhkusega, kas siis samuti ei saa seda?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Rasedus- ja sünnituspuhkust on võimalik kasutada üksnes isikutel, kellel on töösuhe. Selgitame alljärgnevalt rasedus- ja sünnituspuhkuse ja lapsehoolduspuhkuse kasutamist ning hüvitiste (sünnitushüvitis ja vanemahüvitis) saamist juhul kui isikul on töösuhe ja olukorras, kus töösuhe puudub.
1) Isikul on töölepinguline suhe. Esmalt kasutab ta rasedus- ja sünnituspuhkust 140 päeva, mille eest maksab hüvitist Haigekassa. Seejärel kasutab vanemahüvitist ja taotleb samaaegselt vanemahüvitist. Vanemahüvitist maksab Sotsiaalkindlustusamet 435 kalendripäeva.
2) Isikul puudub töölepingule suhe. Sellisel juhul ei ole võimalik kasutada rasedus- ja sünnituspuhkust ning lapsehoolduspuhkust (sest puudub töökoht, kus puhkusele jääda). Küll aga on võimalik taotleda Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitist. Isikule, kellel puudus õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, makstakse vanemahüvitist lapse sünnist kuni lapse 18 kuu vanuseks saamiseni.

Seega hüvitise saamiseks ei ole hädavajalik töölepingulise suhte olemasolu. Kui isikul puudub töölepinguline suhe, siis sellisel juhul on vanemahüvitise maksmise periood pikem kui isikul, kellel on töölepingul suhe, sest tema saab esmalt rasedus- ja sünnitushüvitist.

On ka kolmas variant. Isikul lõpeb töösuhe ajal kui ta viibib rasedus- ja sünnituspuhkusel. Sellisel juhul töösuhe küll lõpeb (nt tähtaja saabumise tõttu), kuid rasedus- ja sünnituspuhkus, mis ravikindluse seaduse mõttes on üks haiguslehe liikidest (sünnitusleht) kestab edasi ning ka Haigekassa maksab sünnitushüvitist. Seda hoolimata sellest, et töösuhe lõppes. Vanemahüvitist peale rasedu- ja sünnituspuhkuse ja töösuhte lõppemist on töötajal sellegipoolest õigus taotleda
 

Küsimus: Kuidas käituda, kui kästakse teha tööülesandeid, mida pole lepingus ja kui keeldun, siis ähvardatakse lahti lasta?23.10.2017

Tere.
Kui minu töölepingus pole kirjas tööülesandeid, mida pean täitma, siis kas mul on õigus keelduda neid täitmast? Ülemuste poolne suhtumine on selline, et peab tegema ja kõik. Kui keeldun, hakkatakse ähvardama, et laseme lahti siis. Kuidas peaksin käituma. Aitäh

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu kirjalikus dokumendis lepivad töötaja ja tööandja kokku tööülesannetes (töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 3. Tööülesannete kirjeldus võib sisalduda ka ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu osa. TLS § 15 lg 2 p 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Seega töötajal on kohustus täita neid tööülesandeid, milles on kokku lepitud ja mis tulenevad töö iseloomust. TLS § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi, sh kokkulepitud tööülesandeid muuta üksnes poolte kokkuleppel. Samas iga tööülesanne ei pruugi sisalduda ametijuhendis, vaid võib tuleneda töö iseloomust. Kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud uutes tööülesannetes, siis TLS § 17 lg 1 kohaselt peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Vastasel juhul on töötajal õigus sellest keelduda.

Kokkulepe tööülesannete muutmiseks võib olla nii suuline kui kirjalik. Seega tööandja võib töötajale alati teha ettepanekuid tööülesannete muutmiseks, kuid töötajal ei ole kohustust nõustuda. Töötaja võib uute tööülesannete pakkumise puhul pidada tööandjaga läbirääkimisi.

Lisaks töölepingus ja ametijuhendis kokkulepitule vaadeltakse ka pooltevahelist praktikat. Toome siinkohal selgitava näite. Töölepingus on kokku lepitud ühtedes tööülesannetes, kuid mõne aja pärast palub tööandja töötajal hakata täitma hoopis muid tööülesandeid. Töötaja asubki uusi ülesandeid täitma. Olukord, kus töötaja täidab uusi ülesandeid kestab pool aastat. Töötaja ei ole poole aasta jooksul teada andnud, et antud korraldus talle ei sobi. Poole aasta pärast on töötaja ja tööandja vahel arusaamatus ja töötaja viitab töölepingus kokkulepitud tööülesannetele ja keeldub ülesannete täitmisest, mida ta on juba pool aastat teinud. Siinkohal on pooled oma käitumisega märku andnud, et kokkulepe uute tööülesannete täitmiseks on sõlmitud (töötaja on täitnud ülesandeid pika perioodi vältel ning ei ole märku andnud, et see talle ei sobi). Kuna kokkulepe on sõlmitud, siis uuesti endiste tööülesannete täitmiseks tuleb saavutada uus kokkulepe TLS § 12 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 4 kohaselt loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimine või tegevusetuses tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast.

Seega antud juhul tuleb selgitada, millised on praegused tööülesanded, milles Te olete kokku leppinud (kas suuliselt, kirjalikult või pooltevahelise praktikaga) ning seejärel pidada läbirääkimisi uute tööülesannete üle. Kui Teile ei sobi tööandja ettepanek uute tööülesannete osas, siis on keeldumisest mõistlik teada anda kirjalikult, et vältida hilisemaid arusaamatusi. Kirjavahetused jäävad muuhulgas tõenditeks ka hilisemates vaidlustes kui töötüli peaks lõppema nt töövaidluskomisjonis.

Lisaks selgitame, et töölepingu ülesütlemiseks tööandja poolt peab olema seaduslik alus (nt töötaja ei vastanud katseaja eesmärkidele – TLS § 86 lg 1; rikkus töökohustusi – TLS § 88 lg 1 p 3, majanduslikud põhjused – TLS § 89 lg 1 (koondamine) jm). Ning tööandja peab ülesütlemist alati põhjendama (TLS § 95 lg 2) ning enne ülesütlemist võimaluse korral eelnevalt hoiatama (TLS § 88 lg 3).

TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töötajaga töölepingu üles öelda erakorraliselt, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 3 kohaselt eeldatakse enne erakorraliselt ülesütlemist eelnevaid hoiatusi. Hoiatuse eesmärk on anda teisele poolele aega rikkumise lõpetamiseks. Kui teine pool rikkumist ei lõpeta või kordab seda, siis tekib tööandjal õigus töösuhe üles öelda. Siiski tuleb märkida, et iga olukorda vaadeltakse eraldi ning kaalutakse, kas tegemist on raske rikkumisega, mistõttu on töösuhte jätkamine võimatu või mitte. Nt vargus on üldjuhul raske rikkumine, mistõttu ei saa eeldada töösuhte jätkumist, kuid hilinemine, asjade valesti paigutamine jms, on üldjuhul pigem väike rikkumine, mille korral piisab ka hoiatusest ning töösuhe saab siiski jätkuda.

Kui tööandja ütleb töötajaga töösuhte erakorraliselt üles, kuid töötaja leiab, et tegemist ei olnud raske rikkumisega või olnud tegu üleüldse rikkumisega, siis on töötajal õigus ülesütlemine töövaidluskomisjonis 30 kalendripäeva jooksul alates avalduse saamisest vaidlustada. Töötajal on õigus nõuda hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas see on õiguspärane, et tööpäev on tund pikem ja seda ei saa vormistada ega tasustata?19.10.2017

Kaupluse avamise eelneval nädalal töötasin 5 päeval 7-23. Edasi läheb töö graafiku alusel, kus samuti jookseb igal päeval tööpäeva pikkus ikka vähemalt tund pikemaks. Nüüd selgus, et juhataja väitel pole võimalik ületunde kirja panna ja neid ei tasustata, kuid töökohustused peab ära tegema ja nii toimitakse terves süsteemis. Kas on selline töökorraldus õiguspärane?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töögraafiku koostamisel tuleb arvestada kohustuslikku töö- ja puhkeaja regulatsiooni. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 51 lg 1 kohaselt peab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma vähematl 11 tundi järjestikust vaba aega. See tähendab seda, et kui tööpäev kestab nt 8.00 - 20.00, siis järgmine tööpäev võib kõige varasemalt alata 07.00 (peale 11-tunnilist puhkeaega). Lisaks tähendab see seda, et maksmiaalne tööpäeva pikkus võib olla 13 tundi. Nädalane puhkeaeg on sätestatud TLS § 51 lg-s 2, mille kohaselt peab summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul jääma vähemalt 36 tundi järjestikust vaba aega.

Kui tegemist on töö- ja puhkeaja rikkumisega, siis on peab töötaja kindlasti juhtima tööandja tähelepanu rikkumistele. Lisaks ei ole töötaja kohustatud täitma seadusega vastuolus olevaid korraldusi. Töötajal on võimalik esitada anonüümselt ka vihje Tööinspektsioonile aadressile vihje@ti.ee.

Mis puudutab ületunnitööd, siis ületunnitöö saab olla ainult kokkuleppeline (TLS § 44 lg 1). Tööandja võib teha ettepanekuid ületunnitöö tegemiseks, kuid töötajal on õigus keelduda. Õigusaktid kehtestavad ka lubatud ületunnitöö piirmäärad. Piirmäär on seatud arvestusperioodi kohta. Nimelt TLS § 46 lg 1 kohaselt ei tohi tööaeg kokku ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Erandina on lubatud kokku leppida, et tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette (TLS § 46 lg 3).

Ületunnitöö kajastamata jätmine ei ole lubatud. Ületunnitöö tuleb alati tasustada. Tehtud ületundide eest tuleb tasustada tasulise vaba ajaga (TLS § 44 lg 6) või kokkuleppel 1,5-kordse töötasuga (TLS § 44 lg 7). Kui tööandja ei ole tasunud ületunnitöötasu, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole saamata jäänud töötasu nõudega. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 3 kohaselt on töötajal saamata jäänud töötasu, sh ületunnitöötasu nõuda kuni kolm aastat tagant järele. Töövaidluskomisjonis tuleb oma nõudeid tõendada. Tõenditeks sobivad nii kirjavahetused tööandjaga, töögraafikud, pangakonto väljavõtted jms.

Selgitused ja avaldus töövaidluskomisjonile esitamiseks on kättesaadav siin: http://ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/ 

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kui soovin töölt lahkuda, kas tööandja võib kiusuks maksta töölepingujärgset palka või peab maksma nii nagu viimastel aegadel?14.10.2017

Tere!

Tööandja on minu tasu omaalgatuslikult pidevalt ettevõttes töötatud aja jooksul tõstnud, lepingu muudatust aga ei ole teinud. Suurem töötasu ei ole tingitud ajutistest suurematest tööülesannetest ja tööandja pole ka kuidagi väljendanud, et tegu on ajutise suurema maksega. Nüüd soovin esitada lahkumisavaldust, kas tööandjal on õigus nö kiusust maksta mulle palka, mis on lepingus kirjas (kuigi seal olevat palka on ta mu kaheaastase töötamise juures maksnud ainult 2 korda) või on mul õigus nõuda tasu, mida ta mulle on töötasuna pidevalt maksnud?

Tänan!

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt lepitakse töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töötasus, sh selles, kuidas töötasu moodustub ja millistest osadest koosneb. TLS § 12 kohaselt võib töölepingu tingimusi igal ajal muuta kui mõlemad pooled on sellega nõus. TLS ei sätesta, mis moel peavad pooled kokkuleppeid sõlmima. Üldjuhul tehakse muudatused kirjalikult, s.t tehakse töölepingu lisa, kus mõlemad pooled tõendavad oma allakirjaga nõustumist. Samas ei ole keelatud muudatusi teha ka suuliselt. Suuliseid kokkuleppeid on aeg-ajalt keeruline, kui mitte võimatu, tõendada. Töötasu kokkulepete puhul on enamasti parimaks tõendiks pangakonto väljavõte.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 4 kohaselt loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimine või tegevusetuses tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. See tähendab seda, et kokkulepe võib tuleneda ka pooltevahelisest praktikast. Nt kui töölepingus on kokku lepitud ühes töötasus, kuid tegelikkuses makstakse suuremat töötasu pika perioodi vältel, mil kumbki pool pole avaldanud vastupidist tahet, siis loetakse kokkulepe sõlmituks pooltevahelisest praktikast lähtuvalt. Nii töötaja kui tööandja on oma käitumisega andnud selgelt märku, et nimetatud kokkulepe sobib neile. Vastupidisel juhul tuleks poolel, kellele kokkulepe ei sobi, anda sellest märku, soovitavalt kirjalikult. Kuna kokkulepe on sõlmitud, siis uue kokkuleppe sõlmimiseks tuleb saavutada uuesti töötaja ja tööandja mõlemapoolne nõusolek. Kui nt tööandja teeb ettepanekut töötasu vähendamiseks, siis on töötajal õigus sellest keelduda.

Töölepingu ülesütlemine ei saa olla aluseks töötasu vähendamisel. Teie kirjeldatud olukorras on vaidluse korral eelkõige tarvis tõendada, et poolte vahel on tekkinud praktika maksta suuremat tasu kui töölepingus sätestatud ning kumbki pool pole pika perioodi vältel vastupidist tahet avaldanud. Teiseks eelduseks on see, et tegemist on olnud tasuga töö tegemise eest, mis on töötasu osa, s.t tegemist ei ole ühekordse tasuga nt ühekordsete lisaülesannete täitmise vms eest.
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus ühepooselt lisatasu vähendada?12.10.2017

Tööandja on maksnud aastast 2010 lisatasu tootmistöötajatele, mis moodustab töötajate töötasust olulise osa, suurendades aastatega järjest lisatasu arvestamise aluseks olevat koefitsienti, mis oli veel juunis 3,0. Juhatuse käskkirjaga määrati kindlaks, et lisatasu maksmise katkestavad puudulikust tooteteostusest tulenevad reklamatsioonid. Alates juulist vähendati koefitsienti 2,0-le. Otsustati küll tõsta baashinnet, mis on üks palgalisandi arvestamise komponent, kuid lisatasu summa väheneb märkimisväärselt. Põhjenduseks toob tööandja baashinde tõusu, mille alusel arvestatatakse tükitöö hinded. Kas tööandjal on õigus ühepooselt lisatasu vähendada?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama töö eest makstava tasu suurust, sealhulgas seda, millistest komponentidest ja kuidas töötasu kujuneb (nt lisatasu, tehingutelt makstav tasu jms). TLS ei sätesta, millistest osadest peab töötasu koosnema. Seega eelkõige on tegemist pooltevahelise kokkuleppega. Töötasu erinevate komponentide, nt lisatasu puhul tuleb hinnata, kas makstav lisatasu on tööandja ühepoolselt määratav preemia või on tegemist töötasu osaga. Tööandja poolt ühepoolselt määratava lisatasuga on tegemist nt jõulupreemia maksmisel, mida makstakse üks kord aastas ja mille maksmist või mittemaksmist võib tööandja ühepoolselt muuta. Töötajal ei ole igakuiselt õigus nõuda tööandja poolt ühepoolselt makstavat preemiat. Kui tegemist on töötasu osaga, siis saab seda muuta, sh vähendada üksnes poolte kokkuleppel (TLS § 12).

Kui lisatasu/preemia on tasu töö tegemise eest, siis üldjuhul on tegemist töötasu osaga. Töötasu ei saa tööandja ühepoolselt vähendada ega muuta. Lisaks võib vastavasisulise näite tuua Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-118-10, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et tööandja (k.a ühepoolselt) kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on tööandja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub töölepingu osaks.

Kui soovitakse lisatasu maksta teatud kriteeriumite alusel, siis tuleks need väga täpselt kokku leppida. Oluline on määrata täpsed ja arusaadavad tingimused, mille täitmisel või mittetäitmisel töötaja saab või ei saa lisatasu. Kui märkida lisatasu saamise kriteeriumiks üldsõnaliselt „kvaliteetne töö“, siis võivad pooled seda erinevalt mõista ehk võib jääda arusaamatuks kuidas mõõta töö kvaliteeti. Siinkohal on oluline ka see, et töötajale oleks selge, mida temalt oodatakse ning milline töö ei ole sobiv.

Seega igat olukorda tuleb hinnata eraldi. Kui tegemist on preemiaga ning see ei ole otseselt töötaja tööülesannetega seotud, siis see ei muutu töötasu osaks. Kui tegemist on töö eest makstava tasuga (ka siis tasu nimetus on preemia, lisatasu vms), siis võib see muutuda töötasu osaks ning tööandja seda sellisel juhul ühepoolselt vähendada ei saa.

Toome selgitava näite. Kui on olemas juhend lisatasu maksmiseks, siis makstakse lisatasu vastavalt sellele. Nt töötaja saab töötasu x summas, kui ta müüb kaupa x summa eest; töötasu x + 100 eurot, kui ta müüb kaupa x summa + 10%; töötasu x + 150 eurot, kui ta müüb kaupa x summa + 20 % jne. Kui töötaja müüb ühel kuul kaupa x summa + 20%, kuid teisel kuul ainult x summa, siis ei saa teisel kuul küsida esimese kuu töötasu, sest vastavalt kokkuleppele, ei ole töötaja seda välja teeninud. Sama näite saab tuua ka Teie kirjeldatud olukorda. Kui töötaja on täitnud kõik kokkulepitud kriteeriumid töötasu, sh lisatasu saamiseks, siis tuleb kokkulepitud tasu maksta. Kui töötasu, sh lisatasu on tasu töö tegemise eest, siis vastavalt TLS § 12, saab seda muuta üksnes poolte kokkuleppel. Seega tuleb vaadelda, kuidas on kokkulepitud töötasu maksmise tingimustes, et hinnata, kas koefitsendi 3,0 saamiseks on töötaja kõik kriteeriumid täitnud või mitte või on olnud tegemist tööandja poolt ühepoolselt töötasu vähendamisega.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas sätestada töölepingus, et tööandjana olen nõus maksma TL lõppemisel töötajale lisaks lõpparvele 3 kuu kompensatsiooni?12.10.2017

Mina tööandjana olen nõus maksma TL lõppemisel töötajale lisaks lõpparvele ka nn lisakompensatsiooni 3 kuu töötasu ulatuses. Kuidas peaksin selle TL sisse kirjutama? Kas siduma selle näiteks ärisaladuse hoidmise kokkuleppe tasuga või võin lihtsalt panna punkti, et mina, kui tööandja olen nõus maksma kompensatsiooni?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töösuhe on eraõiguslik suhe, kus pooled on vabad tegemaks erinevaid kokkuleppeid, mis ei ole vastuolus seadusega, sealhulgas töölepingu seadusega (edaspidi TLS). TLS § 2 kohaselt võivad töötaja ja tööandja teha alati seaduses sätestatust soodsamaid kokkuleppeid. Kuna TLS ei kohusta tööandjat töösuhte lõppedes töötajale tasuma kolme kuu hüvitist, siis on tegemist seaduses sätestatust soodsama sättega, milles pooled võivad töölepingu kirjalikus dokumendis kokku leppida. Hüvitis ei pea olema n.ö millegi eest, nt saladuse hoidmise kohustuse eest. Ehk töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et töösuhte lõppedes makstakse töötajale lisaks lõpparvele hüvitist töötaja kolme kuu töötasu ulatuses. Samas ei ole keelatud teha kokkuleppeid, et hüvitist saadakse ainult teatud tingimuste täitmisel (nt kui töötaja on tööandja juures töötanud vähemalt 3 aastat).

Oluline on lisada, et nimetatud hüvitis töötaja kolme kuu töötasu ulatuses, ei tohi minna vastuollu seadusega, s.t ei tohi nt asendada seadusest tulenevat hüvitist, millele töötajal nagunii õigus on, nt ületunnitöötasu, puhkusehüvitis, hüvitis vähem etteteatatud aja eest, koondamishüvitis jne.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas töötaja saab pärandada või üle anda kolmandale isikule nõude tööandja vastu?12.10.2017

Kas töötaja saab pärandada või üle anda kolmandale isikule nõude tööandja vastu?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduses (edaspidi TLS) on töötaja või tööandja surmaga seonduvat reguleeritud vaid kahes sättes. TLS § 81 sätestab, et tööleping lõpeb töötaja surmaga ning TLS § 111 reguleerib töölepingu kehtivust tööandja surma korral.

Töölepingu seaduses ei ole sätestatud töötaja nõuete üleminekut pärijatele. Selles küsimuses soovitame pöörduda õigusabi osutava õigus- või advokaadibüroo poole. Tasuta õigusabi kohta saate rohkem infot lugeda siit: http://www.kohus.ee/et/oigusabi/tasuta-oigusabi

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kuidas peaks vormistama lepingud, kui töötaja töötab aeg-ajalt ka teise tööandja juures?12.10.2017

Tere,
Töötaja töötab kahes ettevõttes. Nt ettevõtte X on tema peamine töökoht ning tulumaksuvaba miinimumi kasutatakse seal, kuid vahepeal teeb tööd teises ettevõttes Y. Ettevõttes Y töö ei ole pidev ning töötajat kutsutakse vajadusel TL alusel.
Kuidas paremini vormistada töölepingut? Kui töötaja mõni aeg (kuu või rohkem) ei tee tööd ettevõttes Y, väljamakset ei toimu, kas on võimalik hoida teda töötamise registris maksuvabalt? sots.maksu miinimumi eest vastutab ettevõte X. Või mingi TSD maksude miinimum on ikka olemas?
Kui tihti võib töötajat registreerida EMTA-s, pärast TL lõpetada ning uuesti registreerida jne.?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Kui töötaja ja tööandja sõlmivad töölepingu, siis on see kehtiv dokument on kohustuslik täitmiseks mõlemale poolele. Töölepingut reguleerib töölepingu seadus (edaspidi TLS). TLS § 28 lg 2 p-ide 1 ja 2 kohaselt on tööandja üks tähtsamaid kohustusi kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning maksta töö eest kokkulepitud tasu. Kui tööandja töötajat kokkulepitud mahus kokkulepitud tööga ei kindlusta, kuid töötaja on valmis tööd tegema, siis tuleb nimetatud aja eest maksta keskmist töötasu ehk nn alatunnitöötasu (TLS § 35). Töölepingut sõlmides tuleb kokku leppida konkreetses töökoormuses (TLS § 5 lg 1 p 7). Seega ei ole võimalik olukord, kus töötaja ühel kuul teeb tööd, teisel mitte. On küll võimalik kokku leppida summeeritud tööajas, kus tööaeg nädalate ja kuude lõikes kõigub.

Samas tuleb tähele panna, et mitte ühelgi kuul ei saa tööandja maksta töötajale vähem töötasu kui kehtestatud alammäär. TLS § 29 lg 6 kohaselt ei või Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta. TLS § 29 lg 5 alusel on kehtestatud määrus nr 139 “Töötasu alammäära kehtestamine”, mille kohaselt on tunnitasu alammäär aastal 2017 2,78 eurot tunnis ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Kui töötaja töötab osalise tööajaga, siis võib minimaalne töötasu olla proportsionaalne töökoormusega. Nt kui töötaja töötab arvestuslikult 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (nn 0,5 koormus), siis võib töötasu maksta proportsionaalselt. Antud näite puhul peab töötaja kuutasu kokkuleppe puhul saama minimaalselt 235 € kuus bruto (470/2) või kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud tunnitasus, siis tuleb töötajale maksta miinimumtunnitasu korrutatuna kuu normtundidega (kuu normtundide arv kuude lõikes kõigub).

Seega tööandja peab töötajale igakuiselt tagama kokkulepitud mahus töö. Summeeritud tööaja korral töötundide arv kuude lõikes küll kõigub, kuid arvestusperioodi lõpuks tuleb kokkulepitud maht siiski tagada. Vastasel juhul tuleb alatundide eest maksta keskmist töötasu. Lisaks ei tohi ühelgi kuul maksta väiksemat töötasu kui kehtestatud alammäär.

Oluline on veel silmas pidada, et sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 2 kohaselt ei saa töötaja töötasult maksta väiksemat sotsiaalmaksu kui kehtestatud sotsiaalmaksu kuumäär. Seega osalise tööaja korral tuleb maksta sotsiaalmaks mitte makstavalt töötasult, vaid sotsiaalmaksu kuumääralt ehk sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 141,90 eurot kuus. Seda olenemata sellest, mitu tööandjat töötajal on.

Töölepingu sõlmimisel varieeruva töökoormusega, on mõistlik sõlmida eeldatava töökoormusega tööleping summeeritud tööajaga neljakuulise arvestusperioodiga. Pooled võivad igal ajal töölepingut, sh töökoormust muuta. Töökoormuse muutmine eeldab mõlema poole nõusolekut.

Töötajat töötamise registris n.ö maksuvabalt hoida ei saa. Töötaja ja tööandja võivad küll kokku leppida palgata puhkuses, kus tööandja töötajale töötasu ei maksa ja töötaja tööd ei tee, kuid kehtestatud sotsiaalmaksu kuumäär tuleb igal juhul tasuda.

Mis puudutab töölepingu lõpetamist ja uuesti alustamist, siis siin tuleb järgida tähtajalise töötamise reegleid. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida üksnes siis, kui selleks on töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine (TLS § 9 lg 1). Samuti võib tähtajalise töölepingu sõlmida ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks (TLS § 9 lg 2). Kui tööleping sõlmitakse vastuolus TLS § 9 lg-tega 1 või 2, siis loetakse tööleping algusest peale tähtajatuks. Lisaks on piirangud tähtajaliste lepingute ajalisel sõlmimisel. TLS § 10 lg 1 kohaselt kui töötaja ja tööandja on TLS § 9 lg 1 alusel sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas mul on õigus saada 56 päeva puhkust, nagu erivajadusega laste õpetajal, kuna olen liikumisõpetaja ja tunnis käivad erivajadusega lapsed?08.10.2017

Tere!
Töötan lasteaias liikumisõpetajana. Minu tunnis käivad ka erivajadusega lapsed ja siit küsimus: Kas mul on ka õigus saada 56 päeva puhkust, nagu erivajadusega laste õpetajal, lasteaia direktoril ja õppealajuhatajal?
Ette tänades

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse § 58 lg 2 alusel on kehtestatud määrus nr 112 “Haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa” (edaspidi määrus nr 112).

Määruse nr 112 § 1 p 3 kohaselt antakse 56 kalendripäeva põhipuhkust koolieelsete lasteasutuste eripedagoogile ja logopeedile. Määruse nr 112 § 2 kohaselt antakse haridusliku erivajadusega laste rühma(de)ga koolieelsete lasteasutuste ja lasteaed-põhikoolide ning haridusliku erivajadusega laste rühmade haridustöötajatele puhkust järgmises ulatuses:
 1) direktor, õppealajuhataja – 56 kalendripäeva;
 2) õpetaja, eripedagoog, logopeed – 56 kalendripäeva;
 3) kehakultuuriinstruktor – 56 kalendripäeva

Õigusliku hinnangu, kas Teie ametikoht kuulub ülalnimetatud kategooriate hulka, saab anda Haridus- ja teadusministeerium, kelle poole saab pöörduda aadressil hm@hm.ee

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas saan haigusraha kui jään haigeks paar päeva enne töölepingu lõppu?08.10.2017

Tere! Kui ma annan tööandjale sisse lahkumisavalduse ja jään haigeks ehk siis haigusele nt 2 päeva enne TL määratud tähtaega. Nt TL lõpeb 01.11 ja haigeks jään 28.10 kas ma ikka haigusrahad saan? Kes maksab?

Vastus: Kaire Saarep, nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Lugupeetud pöörduja

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12(2) lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust. Ravikindlustuse seaduse § 56 lg 1 kohaselt tekib õigus saada haigushüvitist töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast alates.

Tööandja maksab neljanda kuni kaheksanda haiguslehel olemise päeva eest hüvitist üksnes siis, kui töötaja ja tööandja vahel on kehtiv töösuhe. Nt kui töösuhe lõpeb haiguslehel olemise viiendal päeval, siis tööandja maksab haigushüvitist neljanda ja viienda päeva eest, kuid kuuenda, seitsmenda ning kaheksanda haiguslehel olemise päeva eest tööandja hüvitist ei maksa. Põhjus on sellest, et neljandal ja viiendal päeval on töötaja ja tööandja vahel kehtiv töösuhe, kuid kuuendal, seitsmendal ja kaheksandal haiguslehel olemise päeval on töösuhe lõppenud ning tööandjal puudub kohustus maksta haigushüvitist isiku eest, kellega kehtiv töösuhe puudub.

Eeldusel, et töötajal on kehtiv ravikindlustus, on töötajal õigus saada haigushüvitist Haigekassalt alates üheksandast haiguslehel olemise päevast alates, seda ka siis kui töösuhe on selleks hetkeks lõppenud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).