Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas esmase juhiloa omanik peab kasutama "vahtralehte"?19.12.2018

Nii liiklusseadusest kui ka siinsetest varasematest küsimustest loen välja vaid, et nn "vahtraleht" on kohustuslik vaid piiratud juhtimisõigusega juhile. Kusagil pole juttu esmase juhiloa omanikest. Nii, et kas esmase juhiloa omanik peab kasutama "vahtralehte"?

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021?leiaKehtiv

§ 95. Piiratud juhtimisõigus
(4) Autol, mida juhib piiratud juhtimisõigusega juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.

§ 106. Auto ja mootorratta juhtimisõiguse andmine
(3) Autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.

Seega vastavalt LS § 106 lg 3 peab ka esmase juhiloa omanik asetama nähtavale kohale algaja juhi tunnusmärgi ehk "vahtralehte"
 

Küsimus: Palun selgitust, kas TLS § 91 3 alusel saab töölepingu lõpetamisel töötuskindlustushüvitist?07.12.2018

Kas saab TLS § 91 3 alusel töölepingu lõpetamisel töötuskindlustushüvitist?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Töölepingu seaduse § 91 lõike 3 alusel töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.

Inimesel on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui tema viimane töösuhe enne töötuna registreerimist on lõppenud töölepingu seaduse järgmiste sätete alusel:
- töötasu vähendamine töö mitteandmise korral (§ 37 lõige 5);
- töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel (§ 80);
- töölepingu ülesütlemine katseajal (§ 86);
- töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu ja töövõime vähenemine (§ 88 lõike 1 punktid 1 ja 2);
- koondamine (§ 89);
- tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (§ 91 lõige 2);
- töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonis ( § 107 lõige 2).
 

Küsimus: Kas mul on ravikindlustus, kui töötan osalise tööajaga ja töötasu on 350 eurot, sest sot.maks on 115,50, mitte nõutud 155,10?29.11.2018

Kui ma töötan osalise tööajaga ja töölepinguga ja minu töötasu kuus on 350 eurot, kas mul on siis ravikindlustus, sest sot.maks 33% selle palga pealt oleks 115,50, mitte nõutud 155,10?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Ravikindlustusele on õigus üle ühe kuu kehtiva töölepingu alusel töötaval töötaja.

Oma ravikindlustuse kehtivust saate kontrollida riigiportaalist www.eesti.ee lingilt: https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/tervis_ja_tervisekaitse/kindlustatus_1.

Parimat soovides

Pille Sõõrde
Eesti Haigekassa
 

Küsimus: Kas palka mitte saava osaühingu juhatuse liikmena on mul peale lapsehoolduspuhkust on õigus töötuskindlustushüvitisele?17.11.2018

Tere
Olen oma osaühingu juhatuse liige, tasu selle eest ei saa. Viibin hetkel lapsehoolduspuhkusel. Kas peale lapsehoolduspuhkust on mul õigus töötuskindlustushüvitisele? OÜ tegevus on peatatud alates lapsehoolduspuhkusele jäämise ajast.
Ette tänades,

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud äriühingu juhatuse liige

Teil on igal ajal õigus esitada töötuna arvelevõtmise avaldus, kui Te otsite tööd, soovite tööle asuda ja soovite oma tööotsingutel kasutada töötukassa abi.

Töötuna arvelevõtmise avaldust on võimalik esitada:
- kas isiklikult töötukassa kohalikus esinduses tööpäevadel
- või e-töötukassas ööpäevaringselt: https://www.tootukassa.ee/tkauth/login

Äriühingu juhatuse liiget saab töötuna arvele võtta, kui ta vastab järgmistele tingimustele:
- tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- viimane töösuhe enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud töötuskindlustushüvitisele õigust andval alusel (nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine);
- äriühingu juhatuse liikmena ei saa juhtimistasu.

Töötuskindlustuse seaduse alusel ei ole töötuskindlustusega kindlustatud isik, kes on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus.
See tähendab, et äriühingu juhatuse liikmele makstud tasudelt ei maksta töötuskindlustusmakseid, mistõttu ei teki ka töötuskindlustushüvitise määramiseks vajalikku töötuskindlustusstaaži.

Töötuskindlustusstaaži arvestatakse töötamise registrisse kantud töötamise perioodide alusel. Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse iga kalendrikuu eest, sõltumata selles kuus töötatud päevade arvust.

Seetõttu peab äriühingu juhatuse liige olema töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul äriühingu juhtimise kõrvalt töötanud ka töölepingu või töövõtulepingu alusel vähemalt 12 kuud
ja viimase töösuhte lõppemise põhjus peab vastama töötuskindlustushüvitise maksmise tingimusele.
 

Küsimus: Kas ka töötutoetuse määramine nullib sarnaselt töötuskindlustuse määramisega kindlustusstaaži?09.10.2018

Tere! Kas ka töötutoetuse määramine nullib sarnaselt töötuskindlustuse määramisega kindlustusstaaži?
Tänan

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Töötutoetuse väljamaksed ei ole seotud töötuskindlustusstaažiga.
Õigus töötutoetusele on töötuna arvelevõetud isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud või tegelenud 180 päeva tööga võrdsustatud tegevusega ja kelle muu sissetulek (nt töövõimetoetus, toitjakaotuspension, vanemahüvitis, renditulu, stipendium vm) kalendrikuus on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast (164,61).
Töötutoetuse päevamäär 2018. aastal on 5,31 eurot, mida makstakse töötule töötukassa konsultandi vastuvõtule pöördumiste vahele jäävate päevade eest tagasiulatuvalt.
 

Küsimus: Kui mind oktoobris koondatakse, kas siis augusti tööseisaku palgata olek mõjutab hüvitist?19.09.2018

Tere.
Tööandja saatis augusti algul meiliga teate ajutisest tööseisakust. Septemberi algul tuli aga teade koondamisest. Sooviks teada, et kui mind oktoobris koondatakse, kas siis arvestatakse ka need kaks kuud, mil palka ei saanud, keskmise töötasu hulka mis makstakse lõpparvena?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud Pille-Mari

Koondamise korral makstakse koondatud isikule erinevaid hüvitisi.
Tööandja peab töölepingu lõpetamisel maksma ühe kuupalga ulatuses koondamishüvitist ( + väljateenitud töötasu + kasutamata puhkuse eest hüvitis).
Tööandja makstava koondamishüvitise arvutamine toimub töölepingu seaduse alusel kehtestatud tingimustel, mille kohta saab selgitusi jagada tööinspektsioon: jurist@ti.ee

Töötukassa kaudu makstakse töötuna arvelevõetud isikule töötuskindlustushüvitist: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootuskindlustushuvitis
Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab kolmele tingimusele:
1) ta on töötuna arvele võetud;
2) tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
3) viimane töösuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine).
Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt Teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Arvestuse aluseks on viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaksed (maksuameti andmete alusel). Üheksal töötamise kuul makstud tasude summa jagatakse arvuga 270 ning tulem ongi Teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Ühe kalendripäeva keskmise töötasu arvutamisel ei võeta arvesse Teile viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasusid, samuti tasusid, millelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset (nt koondamishüvitused, lähetustasud, haigustoetused, sünnituspuhkuse ja emapalk jne). Ka neid kuid ei arvestata, millal Teile töötasu üldse ei makstud.
Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50% ja seejärel 40% kindlustatu üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele.
 

Küsimus: Kas parklas tekkinud avarii politseile antud tunnistust on võimalik tagasi võtta?29.08.2018

Tere!
Kuidas käituda olukorras?
Minu autole sõideti parklas sisse ning süüdlane sõitis minema. Kohale kutsusin politsei, et fikseerida olukord ning hiljem pöörduda kindlustusse sellega.
Sama päeva õhtul aga võttis ühendust minuga süüdlane ning ütles, et sõitis minema kuna tal oli kiire ning soovis seda asja kindlustuse kaudu edasi ajada.
Kas minul on võimalik võtta tagasi tunnistus mis sai politseile antud ning ajada antud asja edasi kindlustusega või ootab süüdlast ka mingi karistus?

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Tagasi võtmise võimalust seadus ette ei näe kuid kahju vabatahtlik hüvitamine ja süü ülestunnistamine on kergenevad asjaolud mida saame kindlasti arvesse võtta otsuse tegemisel. Seega tuleks Teil pöörduda jaoskonna poole, kus antud asi menetluses on ja seal anda täiendav selgitus teise poole käitumise kohta ning avaldada omapoolset soovi menetluse lõpetamiseks.
 

Küsimus: Millised on seaduslikud võimalused ohvril tõendeid koguda enda ahistaja vastu?29.08.2018

Tere, kui inimene ahistab siis millised on seaduslikud võimalused ohvril tõendeid koguda eestis?

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere
Selliste võimaluste loend puudub. Täpsema infota on keeruline ka soovitada, enamasti kasutatavad videosalvestamine, fotografeerimine, ka oma kõnede salvestamine on lubatud kui sellised tegevused on vajalikud, et hiljem oma õiguste kaitse tagada.
 

Küsimus: Kas liblikanuga pääseb tollist läbi?29.08.2018

Tere! Kas ma võin tellida internetist ühe libliknoa? Ma tahan sellega kodus lihtsalt trikke teha. Noa tera pikkus on üle 8.5 cm aga ei ole kahelt poolt teritatud. Kas seda tellida on lubatud? Kui see eesti tolli jõuab kas see konfiskeeritakse ära?

Aitäh vastamast!

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere
Teie kirjelduse põhjal ei ole alust keelata selle loa importi. Siiski kodus trikkide tegemiseks on mõistlik hankida mõni spetsilaane treeningversioon sellest tootest.
 

Küsimus: Kuidas fikseerida joomingu ajal majas korraldatav kaos ja läbu, kas peab kutsuma politsei, et saaks kaebuse esitada?29.08.2018

Tere!
Kaasomandis olevas majas elab omanik koos meesterahvaga, kes pole sisse kirjutatud. Aeg-ajalt tarvitavad nad alkoholi ning langevad nö tsüklisse, mis võib kesta nädalaid, isegi kuid. Maja eluruumidesse pääsemiseks kasutatakse ühist koridori, mis alkoholi tarbimise ajal muutub kohutavaks - urineeritakse ja roojatakse trepikojas (st on rooja ja uriini jäätmed). Kuidas on võimalik olukorda fikseerida? Kas politseipatrull tuleb olukorda fikseerima või on mõni teine asutus, kes reageeriks. Samas pole ka omanikust naisterahvast 2 kuud näinud (vahepeal on küll hääli kuulda) ja korterist tuleb ebameeldivat haisu.

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Kui omanik on enda juurde või oma eluruumidesse elama lubanud kolmanda isiku siis ei ole tegemist olukorraga kuhu politsei sekkuda saab. Ka sissekirjutus ei ole vajalik. Olukorra fikseerimine sõltub fikseerimise eesmärgist. Enamikul juhtudel on piisav kui fikseerite olukorra ise fotode ja/või videona.
Politsei võite välja kutsuda kui toimub õigusrikkumine - lärmamine, üldkasutatavates ruumides häiriv tegevus jmt.