Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas täisealisel on õigus kaitse eesmärgil alaealist vastu rünnata, eeldusel, et ei ületata hädakaitse piire?19.12.2018

Tere
Millised õigused on täiskasvanud inimesel enda kaitsmisel vägivaldse alaealise vastu? Näiteks suvel palju kära tekitanud "McDonaldsi juhtum", kus alaealine poiss ründas füüsiliselt täisealist meest ja varastas ta rahakoti. Kas täisealisel on õigus kaitse eesmärgil alaealist vastu rünnata (eeldusel, et ei ületata hädakaitse piire). Alaealise kehaline väärkohtlemine on rangelt karistatav, aga kuidas peaks ohver kindlaks tegema, kas ründaja on täisealine või mitte, kui seda ei ole vaatlusega võimalik tuvastada?

Lugupidamisega

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Igal inimsel on õigus ennast agressiivse ründe eest kaitsta, tagamaks enda elu ja tervise puutumatus. Ründaja vanus ei ole selle juures oluline. Oluline on, et valitud kaitsemeetmed oleksid proportsionaalsed ründemeetmetega. Kindlasti tuleb arvestada, et oma vastutegevust võib olla vajalik ka hiljem põhjendada süüteomenetluse raames - menetluse alustamise eesmärk ei ole sellistel puhkudel "kindlasti kedagi karistada" vaid selgitada välja, kes ründas keda ja miks ning mis asjaoludel asjaosalistele vigastused tekkisid.
 

Küsimus: Kuidas aru saada, kas minuga käituti õigesti, kiiruseületamisel näidati üksnes mõõdiku näitu, aga kas see ikka minu oma?19.12.2018

Ma väga kahtlen, kas minuga käituti õigesti? Peeti kinni, näidati mõõdikult 80, öeldi, et viiekümne ala, trahv 400.- või load 6 kuuks hoiule, kiirmenetlusega 120-. OK esimest korda kahetsen, tunnistan viga, aga ikka närib sees, kas see ikka oli minu auto näit seal radaril, mingit pilti ega videot. Kõhe tunne lööb ju sisse kohe, pole enne sellist asja olnud, et ka teised teaksid, oli see siis aus asi?

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Jah, see on tavapärane praktika. Alati võite kohapeal ka oma kahtlustest rääkida ja Teile selgitatakse protseduure põhjalikumalt. Kui siiski leiate, et tegemist ei olnud Teie mõõtetulemusega siis on Teil õigus tehtud otsus kohtu vaidlustada.
 

Küsimus: Kas kutseline juht on kohustatud teda kontrollivale politseiametnikule esitama töölepingu?19.12.2018

Tervist.
Kas kutseline juht on kohustatud teda kontrollivale politseiametnikule esitama töölepingu? Kui on siis palun viidet seadusepunktile.

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere
2018 aasta lõpuni peab kutselisel juhil olema kaasas ka tööleping. Alus tuleneb autoveoseaduse § 29 lg 2 p 2

Tõsi, et § 30 lg 3 on toodud vastupidine kuid seejuures on oluline vaadata ka autoveoseaduse § 74 lg:
§ 74. Üleminekusätted
(1) Käesoleva seaduse § 30 lõiget 3 kohaldatakse alates 2019. aasta 1. jaanuarist.
 

Küsimus: Kuidas taotleda luba riigist lahkumiseks katseajal?19.12.2018

Olen kuriteo eest saanud tingimisi karistuse, käitumiskontrolli rakendatud ei ole. Kohtuistungist on meeles, et riigist lahkumiseks (kuni 14 päeva) pean saama loa. Kuhu peaksin pöörduma selle loa küsimiseks?

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere
Antud küsimusega pöörduge palun Justiitsministeeriumi poole
 

Küsimus: Kas lubade tegemine võib edasi lükkuda ka alaealisena alkoholi tarbimise või suitsetamise eest?19.12.2018

Tere!
Sain hiljuti kõik ARK-i eksamid tehtud, kuid vanuse tõttu veel lube kätte ei saa. Küsimus tekkis selles, et kui on teada, et kehtivate rikkumistega eksamitele ei lasta, siis kas kui ma nüüd peaksin saama trahvi nt punase tulega üle tee minnes(jalakäijana) pikeneb lubade saamine ka aasta võrra? Kas see võib pikeneda ka alaealisena alkoholi tarbimise või suitsetamise eest?

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Ükski Teie poolt mainitud rikkumine ei mõjuta Teile juhtimisõiguse andmist.
 

Küsimus: Kuidas hiljem kindlaks teha, kes see politseinik oli, kui liiklusõnnetuse blanketil ei ole andmeid tema kohta?19.12.2018

Toimus liiklusõnnetus, juhid ei olnud ühel meelel süüdlase osas ja kutsuti kohale politsei. Kohapeal täitis politseinik "Liiklusõnnetuse teade" blanketi. Seal on koht - tunnistajad: nimed, aadressid, telefonid. Kas sinna peab politseinik oma andmed märkima? Tema on ju antud olukorras tunnistaja? Kui blanketil ei ole andmeid politseiniku kohta, kuidas seda hiljem kindlaks teha, kes oli see politseinik? Vaja on seda selgituste saamiseks, blanketi täitmisel esineb ka muid vigu-puudujääke.

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Tunnistajana käsitletakse eeskätt seda isikut, kes õnnetuse toimumist pealt nägi, politseiametnik näeb üksnes tagajärgi ja ei oma seetõttu tõenduslikku teavet sündmuse toimumise enda kohta. Kindlustus või ka Teie ise võite vajaduse korral pöörduda PPA poole järelepärimisega väljastada sündmuskohal õnnetuse osalistel blankette täita aidanud ametniku nimi.
 

Küsimus: Kas selline aine on eestis ebaseaduslik - 1A-LSD?19.12.2018

Kas see aine on eestis keelatud, kui mitte kasutada söömiseks.
Kas tuleb pahandusi, kui tellida teisest riigist eesti vabariiki?

1A-LSD / ALD-52

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Pöördusin antud küsimusega ise Ravimiameti poole ja nende seisukoht/vastus on järgnev:
aine ALD-52 (1-Acetyl-LSD) on uus psühhoaktiivne aine, mis võib ohustada inimeste tervist ja elu. Käesolevalt aine Eestis narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ei kuulu, küll aga lisatakse see sinna peatselt, mis tähendab, et aine ALD-52 käitlemine keelustatakse täielikult. Aine sisseveol Eestisse peatatakse saadetis tõenäoliselt Maksu- ja Tolliameti poolt ning saadetakse analüüsi, et kindlaks teha, mis ainega on tegu. Juhime tähelepanu, et toimeaineid (pulbrilisel kujul) postiga saata ei tohi. Neid tohib saata vaid ravimite tootmiseks, valmistamiseks või teaduslikel eesmärkidel ning selleks on tarvis taotleda Ravimiameti eriluba. Ravimiseaduse kohaselt ei ole lubatud toimeaineid eraisikul isiklikuks otstarbeks soetada, see kehtib ka reisilt kaasavõetavate pulbriliste ainete kohta.
 

Küsimus: Kas esmase juhiloa omanik peab kasutama "vahtralehte"?19.12.2018

Nii liiklusseadusest kui ka siinsetest varasematest küsimustest loen välja vaid, et nn "vahtraleht" on kohustuslik vaid piiratud juhtimisõigusega juhile. Kusagil pole juttu esmase juhiloa omanikest. Nii, et kas esmase juhiloa omanik peab kasutama "vahtralehte"?

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021?leiaKehtiv

§ 95. Piiratud juhtimisõigus
(4) Autol, mida juhib piiratud juhtimisõigusega juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.

§ 106. Auto ja mootorratta juhtimisõiguse andmine
(3) Autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.

Seega vastavalt LS § 106 lg 3 peab ka esmase juhiloa omanik asetama nähtavale kohale algaja juhi tunnusmärgi ehk "vahtralehte"
 

Küsimus: Palun selgitust, kas TLS § 91 3 alusel saab töölepingu lõpetamisel töötuskindlustushüvitist?07.12.2018

Kas saab TLS § 91 3 alusel töölepingu lõpetamisel töötuskindlustushüvitist?

Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee

Lugupeetud küsimuse esitaja

Töölepingu seaduse § 91 lõike 3 alusel töösuhte lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.

Inimesel on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui tema viimane töösuhe enne töötuna registreerimist on lõppenud töölepingu seaduse järgmiste sätete alusel:
- töötasu vähendamine töö mitteandmise korral (§ 37 lõige 5);
- töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel (§ 80);
- töölepingu ülesütlemine katseajal (§ 86);
- töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu ja töövõime vähenemine (§ 88 lõike 1 punktid 1 ja 2);
- koondamine (§ 89);
- tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (§ 91 lõige 2);
- töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonis ( § 107 lõige 2).
 

Küsimus: Kas mul on ravikindlustus, kui töötan osalise tööajaga ja töötasu on 350 eurot, sest sot.maks on 115,50, mitte nõutud 155,10?29.11.2018

Kui ma töötan osalise tööajaga ja töölepinguga ja minu töötasu kuus on 350 eurot, kas mul on siis ravikindlustus, sest sot.maks 33% selle palga pealt oleks 115,50, mitte nõutud 155,10?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Ravikindlustusele on õigus üle ühe kuu kehtiva töölepingu alusel töötaval töötaja.

Oma ravikindlustuse kehtivust saate kontrollida riigiportaalist www.eesti.ee lingilt: https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/tervis_ja_tervisekaitse/kindlustatus_1.

Parimat soovides

Pille Sõõrde
Eesti Haigekassa