Sotsiaalne turvalisus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kes ja millisel moel tagastab minule valvearstile tasutud summa, sest tegelikkuses teostati ebakvaliteetne hambaravi?07.03.2018

Tere,
Teostasin hambaravi ja peale ravi (arst puhkusel) tuli pöörduda sama ravitud hambaga valvearsti poole. Valvearsti juures tuli tasuda visiidi tasu ja ka soetada ravimid. Kes ja millisel moel tagastab minule valvearstile tasutud summa, sest tegelikkuses teostati ebakvaliteetne ravi?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Alates 01.07.2017 muutus hambaravihüvitis mitterahaliseks. See tähendab, et arveldamine toimub otse raviasutuse ja haigekassa vahel. Õigus hüvitist saada on ainult juhul, kui hambaraviteenus on saadud haigekassaga lepingu sõlminud hambaarstide juures. Hüvitis kehtib ainult esmavajalikele hambaraviteenustele.

Arveldus toimub hambaravihüvitise piires hambaarsti ja haigekassa vahel elektrooniliselt. Kui hambaarsti osutatud teenusele kehtib uus hüvitis, arvestatakse hüvitatav summa raviarvelt maha kohe maksmise hetkel. Kõigi nende teenuste eest, mis ei kuulu hüvitatavate teenuste nimekirja, tuleb tasuda täishinda. Lisaks on teenuseosutajal õigus patsiendilt nõuda visiiditasu kuni 5 eurot.

Tagantjärele enam haigekassa rahalist hüvitist ei maksa. Kui teenust osutab asutus, kes ei oma haigekassaga lepingut, siis paraku hüvitisele õigust ei ole.

Hambaraviasutusi, kes on sõlminud haigekassaga täiskasvanute hambaravi hüvitamise lepingu, näete haigekassa kodulehelt: https://www.haigekassa.ee/inimesele/arsti-ja-oendusabi/haigekassa-lepingupartnerid/hambaarstid. Nimekirja täiendatakse jooksvalt vastavalt sellele, kuidas lepinguid sõlmitakse. Lepingupartnerite päringu saab kitsendada valikuga „täiskasvanute hambaravi“.

Lisainfo leiate https://www.haigekassa.ee/hambaravi/patsiendile/hambaravihuvitis.

Garantii küsimusega peaksite pöörduma tervishoiuteenuse osutaja poole, kus raviteenust osutati.

Eesti Haigekassa kontrollib haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahelise lepingu täitmist (arstiabi järjekorrad, rahalised suhted arstiabi osutajatega).

Sotsiaalministri loodud nõuandva õigusega Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon annab sõltumatu hinnangu patsiendile osutatud tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile.

Parimat soovides

Pille Sõõrde
Eesti Haigekassa
 

Küsimus: Kas töötaja võib võtta järjest esmase töövõimetuslehe jätkulehega ja seejärel tööl käimata neli esmast töövõimetuslehte?07.03.2018

Tere
Kas töötaja võib võtta järjest esmase töövõimetuslehe jätkulehega ja seejärel ilma vahepeal tööl käimata neli esmast töövõimetuslehte? Tööandjat teavitati ainult esimese lehe võtmisel. Kokku on töötaja eemal olnud nii juba neli kuud. Kas tööandja peab iga esmase lehe puhul maksma sellises olukorras viis päeva haigushüvitist?
Töötajaga ühendust saada ei õnnestu. Millised on tööandja võimalused olukorra lahendamiseks? Eeldatavasti on nüüd jooksmas juba viies esmane haigusleht, kuna eelmine on lõpetatud ja töötaja pole tööle ilmunud kuigi on lehe järgi arsti poolt tööle määratud.

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Töövõimetuslehe väljastamise otsust ei tee patsient vaid raviv arst, arvestades patsiendi terviseseisundit ja kehtivaid seadusakte. Töövõimetuslehe väljakirjutaja vastutab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest.

Ühe ja sama haigusjuhu korral väljastatakse kindlustatule haiguse jätkumisel järglehed.

Kui ajutise töövõimetuse jätkumise põhjustab uus haigestumine teise diagnoosiga, väljastatakse uus esmane töövõimetusleht ja arvestamine algab uuesti otsast peale.

Parimat soovides

Ülvi Rebane
 

Küsimus: Kas saan lapsega haiguslehel olla, kui olen tööta ja pole ennast töötuks registreerinud?07.03.2018

Kui olen tööta ja pole ennast töötuks registreerinud, kas saan lapsega haiguslehel olla?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Kui Te ei tööta, siis ei ole Teil õigust ka töövõimetushüvitisele. Töövõimetushüvitis on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel töötavale kindlustatule, kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Sel päeval kui algab töövõimetusleht, peab olema kehtiv töösuhe ja ravikindlustus tööandja kaudu.

Parimat soovides

Ülvi Rebane
 

Küsimus: Kas tööandja on kohustatud kinni maksma tööõnnetuse haiguselehe hüvitise ja võimaliku palga vahe?02.03.2018

Tere
Peale tööõnnetust olin kuu aega haiguslehel. Kuigi haigekassa maksab 100% teisest päevast, siis siiski kaotasin rahaliselt palju võrreldes palgaga, mis oleksin saanud tööl käies. Kas tööandja on kohustatud selle vahe kinni maksma, kuna tööandja ei suutnud tagada töötajale ohutuse tööl?
Tänan

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Ravikindlustuse seaduse § 54 alusel maksab haigekassa kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest keskmisest tulust 100 protsenti kutsehaiguse või tööõnnetuse korral. Kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvestatud tulu ja arvu 365 jagatisega.
Küsimusest ei selgu, kas küsija oli töövõimetuslehel käesoleval või eelmisel kalendriaastal. Kui töövõimetus oli eelmisel kalendriaastal, siis võetakse kalendripäeva keskmise tulu arvutamise aluseks 2016 kalendriaasta sotsiaalmaksuga arvestatud tulu. Seega võib olla väga tõenäoline, et haigekassa poolt makstav 100 protsendine töövõimetuse hüvitis ei ole võrreldav töötasuga, mida vahetult saadi enne tööõnnetust.
Küsimusest ei selgu, kas tööõnnetuse uurimisel ning selle asjaolude ja põhjuste väljaselgitamise järel vormistatud tööõnnetuse raportis on välja toodud ka tööandjapoolsed töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete rikkumised. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel on üheks tööandja põhikohustuseks tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras. Koos kohustusega kaasneb tööandja vastutus, muuhulgas vastutus seoses töötaja tervisekahjude hüvitamisega. Tervisekahjudest tingituna tekkis küsijal tulude kaotus, mida tööandja peaks oma süü korral tööõnnetuses ka kannatanule korvama.
Tööandja on kohustatud andma ühe eksemplari tööõnnetuse raportist ka kannatanule, seega soovitan küsijal selle põhjal jõuda selgusele tööandjapoolsetes töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete rikkumises. Kui rikkumised on tööõnnetuse raportis fikseeritud, võib küsija pöörduda avaldusega tööandja poole töövõimetuslehel oldud ajal tulude vähenemisest tekkinud kahju korvamiseks.
Tööandja eitava vastuse korral võib küsija ehk kannatanu pöörduda kohtu poole, kus kahju hüvitamise nõude esitamisel saab üldjuhul tugineda võlaõigusseadusele, mille kohaselt peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik ehk siis tööandja selle hüvitama.
Tervisekahjude hüvitamiseks kohtusse pöördunud töötaja saab nõuda nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamist. Küsija poolt esitatud kirjelduse põhjal on varalise kahju võimalikuks nõudeks töövõimetuslehel oldud ajal sissetuleku langusega tekkinud tulude langus. Mittevaralise kahju tekkimist on keerulisem tõendada, kuid see võib olla põhjendatud näiteks töövõimetusperioodil kaasnenud valude, hingelise valu ja kannatustega. Mittevaralise kahju hüvitamise rahasumma määramisel langetab kohus otsuse, kaaludes kõiki asjaolusid ning määrab seaduse järgi hüvitiseks mõistliku summa.
Eelkõige soovitan pöörduda avaldusega tööandja poole ja leida mõlemaid osapooli rahuldav kompromiss. Pöördumise eelduseks on aga tööõnnetuse uurimismaterjalides väljatoodud tööandjapoolsed töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete rikkumised.

Vastuse koostas: Priit Siitan
 

Küsimus: Kas see on tööõnnetus, kui juhtub kliendiga kokkusaamisele sõites liiklusõnnetus?28.02.2018

Tere,
Kui juhtub kliendiga kokkusaamisele sõites liiklusõnnetus (töötaja sõitis tagant sisse ja jäi süüdi), siis kas see käib ka tööõnnetuse alla?
Kui tihti peaks läbi viima tööohutuse koolitust? Mis hetkest alates on vajalik tööohutuse spetsialisti asutusse? Olen väikeettevõtja ja sooviks teada, mis hetkest alates peaksin keskenduma tööohutuse protsessidesse?

Vastus: Margus Veide, tööohutusspetsialist, Abiteenused OÜ, www.tooohutus.ee

Tere
Kui töötaja täitis tööülesannet ning selle teostamise käigus tekkis liiklusõnnetus, siis tegemist on tööõnnetusega. Lisan juurde ka TTOS-t täpse sõnastuse :
§ 22. Tööõnnetus
(1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
Tööandjana peate välja selgitama põhjuse, miks õnnetus juhtus. Võimalusi on natuke rohkem kui ainult liiklusseadusest tulenevalt: kas töötaja eiras ohutu pikivahe hoidmist, sõitis lubatust kiiremini, oli väsinud või ei olnud auto tehniliselt korras jne. Õnnetuse põhjustest peab tööandja tegema järeldused ning ennetustegevused, et sarnaseid õnnetusi tulevikus vältida.
Kui nüüd natuke üldisemalt tööohutusest ja töökeskkonnast kirjutada, siis riigi tasandil on kõik töötajad sama väärtusega sõltumata ettevõtte suurusest. See tähendab, et kui ettevõttes on vähemalt 1 töötaja, siis tuleb hakata tegelema tööohutusega ning tuleb täita TTOS toodud kohustuslikke nõudeid.
Töökeskkonnaspetsialist peab olema ettevõttes määratud või ostetud vastav teenus sisse alates 1 töötajast.
Seega kuna tööõnnetus juhtus teil töötajaga, siis olete juba kohustatud tegelema tööohutusalaste tegevustega.

Ohutut töökeskkonda soovides
Margus Veide, Abiteenused OÜ, www.tooohutus.ee
 

Küsimus: Kas tööle minnes tööandja territooriumil libedaga kukkudes saadud trauma on tööõnnetus?14.02.2018

Tere,
Käin tööl autoga. Hommikul tööle minnes parkisin auto tööandja territooriumil asuvasse parklasse. Teekonnal autost majani, kõnniteel, kukkusin ja murdsin jalaluu. Lahtise lume all oli jää. Hoonet haldab ja libedustõrje teostamise eest vastutab tööandja.
Tööandja sõnul suhtles ta tööinspektoriga, kelle väitel tegemata libedustõrje ei mängi rolli. Kuna ma ei olnud veel tööülesandeid täitma asunud, ei ole tööõnnetus.
Leidsin siit portaalist varasema samateemalise küsimuse millele Teie vastasite, et sellistel tingimustel on tegemist tööõnnetusega. Ka pereõde ja seaduseid paremini tundvad kolleegid, tuttavad väidavad et on.
Palun selgust kas minu juhtum on või ei ole tööõnnetus?

Parimate soovidega,

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere,

Tööõnnetusega on tegemist, kui õnnetus on põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga ja juhtub ajal mil töötaja:
• täitis tööandja antud tööülesannet
• tegi muud tööd tööandja loal
• tegutses tööandja huvides
• viibis tööaja hulka arvataval vaheajal.

Tööõnnetus on näiteks autoavarii, kui töötaja tööülesandeks oli autoga sõitmine. Kui töötajaga juhtub õnnetus tööteel (teel kodunt tööle või töölt koju) ei ole tegemist tööõnnetusega sest õnnetus ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

See, mis hetkel töötee algab ja lõppeb, ei ole määratletud. Töötee võiks lugeda lõppenuks siis kui töötaja on jõudnud näiteks oma töökoha hoone trepile. Kui töötaja liigub nö avalikul kõnniteel, siis seda võiks veel lugeda tööteeks. Kuid otsuse, kas konkreetsel juhul on tegemist tööõnnetusega või mitte, teeb tööandja peale seda kui juhtumi asjaolud on välja selgitatud.

Tartu Ringkonnakohus on oma 09. märtsi 2012 aasta otsuses (otsuse number on 3-10-1138) selgitanud, et kui kukkumine toimub parklas, mis on ettevõtte maa-ala, ei ole see siiski käsitatav tööõnnetusena, vaid tööteel juhtunud õnnetusena. Isegi siis, kui parkla kuulunuks tööandjale, ei olnud parkla töökohaks, kus töötaja oma tööülesandeid täidab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõige 1 mõttes.

Ringkonnakohus märgib, et olemuslikult ei ole vahet, kas isik kukub jäise ja liivatamata pinnase tõttu tööandjale kuuluvas parklas või ükskõik millisele isikule kuuluvas parklas. Kui isik leiab, et talle on sellega tekitatud kahju, võib ta esitada parkla omaniku vastu tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõude. Seega on isikul õiguskaitsevahendite kasutamise võimalus olemas mõlemal juhtumil ning puudub alus nende eristamiseks ja töötaja soodsamaks kohtlemiseks juhul, kui ta saab parkida oma autot tööandjale kuuluvas parklas.

Vastuse koostas Piret Kaljula.
 

Küsimus: Kui kaua kehtib ravikindlustus peale kaitseväe läbimist?14.02.2018

Kui kaua kehtib ravikindlustus peale kaitseväe läbimist ettenähtud aja jooksul ja kui kaua kehtib ravikindlustus juhul, kui operatsioonile minnes lõppeb teenistus enne ettenähtud aega?

Vastus: Eesti Haigekassa, www.haigekassa.ee

Tere

Vastavalt sotsiaalmaksuseaduse muudatusele makstakse alates 01.01.2018 ajateenistuse lõpetanud isiku eest kaks kuud sotsiaalmaksu ajateenistusest vabastamise päevast arvates. Peale seda kehtib haigekassa poolt antav garantiiaeg veel 1 kuu. Seega kokku kehtibravikindlustus 3 kuud peale ajateenistuse lõppemist.

Parimat soovides

Ülvi Rebane
 

Küsimus: Kas hädakaitse puhul on teleskoopnuia kasutamine lubatud?14.02.2018

Kas hädakaitse puhul, kui ründaja on füüsiliselt ohtlik mulle, on lubatud kasutada teleskoopnuia? Seadustik ütleb, et teleskoopnui on tsiviilkasutuses keelatud, aga hädakaitse puhul on reeglid laiemad.

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Ainus stsenaarium kus see seaduslik oleks, mis mulle pähe tuleb. Te näete kuidas teleskoopnuia kandmise õigusega isik muudetakse ründaja poolt vastupanuvõimetuks. Teie haarata tema nuia ning tõrjute seejärel ründe. Muudel juhtudel, kuna tegemist on tsiviilkäibes keelatud relvaga,ei või Te seda omada, seega ei saa Teil seda olla ka hädakaitse puhuks.
 

Küsimus: Mida teha, kui saan ähvarduskirju ja kardan, kas teha avaldus politseisse?14.02.2018

Tere!
Mul on mure. Ma ei tea enam ise kuidas ja mida ma peaksin tegema. Sain enda klassiõe sõbralt 5 erineva facebooki konto alt ähvarduskirju (kõikide nende kontode omanik on sama isik). Kus kirjas, et ma lõpetan surnukuuris ja saan peksa varsti jne. Eile sain jälle teada, et plaanitakse mulle kättemaksu ja, et saan peksa. Kas mul oleks mõttekam nende kirjadega pöörduda politseisse ja teha avaldus? Kuna ma tegelikult suhteliselt kardan enda elu pärast ja ei tea enam ise mida teha.

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Tegemist on olukorraga kus peaks teadma täpsemalt juhtumi tagamaid. Võtke minuga palun otse ühendust: andero.sepp@politsei.ee või kui seda ei soovi siis jah, pöörduge jaoskonda.
 

Küsimus: Kuidas teada saada korteriomaniku kontakti, kui vaja oleks luua korteriühistu?14.02.2018

Tere!
Kortermajas korterit omav isik töötab ja ilmselt ka elab Soomes ja on katkestanud igasugused sidemed. Teated ja e-kirjad kohale ei lähe ning inimene on justkui kadunud. Siinse korteriga seotud arveid ei tasu. Kuidas oleks võimalik sellisel juhul saada sellise inimese kontaktandmeid, et teda teavitada probleemidest. Nimelt on tegemist korteriühistu moodustamisega ja kõigi korteriomanike andmed ja aadressid on vajalikud. Kuidas toimida? Kas kuulutada tagaotsitavaks?

Vastus: Andero Sepp, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Tagaotsitavaks teda kuulutada ei saa. Aga võite proovida eesnimi.perenimi@eesti.ee ning isikukood@eesti.ee peale e-kirja saatmist.