Sotsiaalne turvalisus
Küsimus: Kas tik-toki video kaudu võib müüa keelatud e-sigarette?26.11.2021
Tere!
Avastasin noorte seas populaarselt lehelt nimege TikTok inimese, kes müüb Maskking e-sigarette. Videos on nimi kirjas ja ütleb et võtke minuga ühendust. Kas see on lubatud? Ja kõigil on sellele sisule ligipääs nii et usun et ta müüb ka alaealistele.
Avastasin noorte seas populaarselt lehelt nimege TikTok inimese, kes müüb Maskking e-sigarette. Videos on nimi kirjas ja ütleb et võtke minuga ühendust. Kas see on lubatud? Ja kõigil on sellele sisule ligipääs nii et usun et ta müüb ka alaealistele.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Teie küsimuses kahjuks ei kajastu müüja andmed. Soovitan Teil anda müüja kohta vihje Maksu- ja Tolliametile: vihje@emta.ee
Küsimus: Kas tohib sõita autoga, mille omanik on surnud?16.11.2021
Tere
Kas ma tohin sõita oma isa autoga, kui isa on kahjuks meie hulgast lahkunud?
Pärandi ajamine võtab aega, enne, kui jõuab auto pärida ja omanikuvahetuse vormistada.
Olen passis kasutaja, kas ma tohin selle autoga praegu sõita?
Kas ma tohin sõita oma isa autoga, kui isa on kahjuks meie hulgast lahkunud?
Pärandi ajamine võtab aega, enne, kui jõuab auto pärida ja omanikuvahetuse vormistada.
Olen passis kasutaja, kas ma tohin selle autoga praegu sõita?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Sisuiliselt, olles passis kasutaja, on Teil õigus autot kasutada. Siiski võiksite veenduda, et see tegevus on aktsepteeritav ka teiste pärijate poolt.
Küsimus: Kui relvaluba saada ja osta üks relv, kas siis peab kohe olema kapp ka kuhu panna?08.11.2021
Kui relvaluba saada ja osta üks relv, kas siis peab kohe olema kapp ka kuhu panna? Kuulsin sõbralt, et alates kahest tulirelvast peab kapp olemas olema, ja kas relvakappe võib hoida korteris mida rendid?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Relvaseaduse § 46 lg 8 kohaselt ei ole ÜHE relva hoidmiseks vajalik relvakapp. § 46 lg 1 kohaselt peab hoidma relva omaniku elukohas, muud hoiukohad tuleb kooskõlastada PPA-ga
§ 46. Füüsilise ja juriidilise isiku relva ja laskemoona hoidmine
(1) Füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga.
(8) Relvakapp, lukustatav sahtel ega laegas ei ole nõutav ühe relva ja selle laskemoona puhul. Sel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav. Ühte piiratud käibega padrunisalvega tulirelva ja selle laskemoona tuleb hoida käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 sätestatud korras.
Küsimus: Millal hakatakse karistama neid, kes poes maski ei kanna?22.10.2021
Ma näen juba pikemat aega, et minu kodukoha poodides ei kanna 30-40% inimestest maske. Poetöötajad ei tee mitte midagi, teenindavad neid inimesi edasi, kedagi ukse pealt tagasi ei saadeta, samuti pole näha kuskil politseid seal poes.
Pole ka kuulda, et neid inimesi trahvitaks, kes maski ei kanna.
Millal selline jama lõppeb?
Milleks üldse maskikohustus, kui tegelikult ei juhtu mitte midagi, kui seda ei kanna?
Miks pean mina olema see loll, kes maski kannab, aga minu kõrval poe sabas ridamisi inimesi seda ei tee ja pääsevad täiesti karistamatult?
Miks riik poputab neid inimesi?
Ammu oleks juba aeg aru saada, et hoiatamine ei mõju ja trahv tuleks määrata esimese korraga kõigile, kes ei kanna maski.
Pole ka kuulda, et neid inimesi trahvitaks, kes maski ei kanna.
Millal selline jama lõppeb?
Milleks üldse maskikohustus, kui tegelikult ei juhtu mitte midagi, kui seda ei kanna?
Miks pean mina olema see loll, kes maski kannab, aga minu kõrval poe sabas ridamisi inimesi seda ei tee ja pääsevad täiesti karistamatult?
Miks riik poputab neid inimesi?
Ammu oleks juba aeg aru saada, et hoiatamine ei mõju ja trahv tuleks määrata esimese korraga kõigile, kes ei kanna maski.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Just äsja avaldas kaupmeeste liit ühise kokkuleppe, et maskita inimesi enam ei teenindata ja turvatöötajad pannakse sisuliselt ustele maskikohustust jälgima. Ka PPA on välja öelnud, et edaspidi suhtume korralduste eirajatesse oluliselt rangemalt.
Küsimus: Kas on võimalik ise teha lasketiir enda maale?13.10.2021
Mul tekkis selline küsimus, et kas oleks võimalik ise teha lasketiiru enda territooriumil või on vaja mingit spetsiifilist luba/sertifikaati? Mu teine küsimus on, et kui ma tahaksin ennast ja enda vara kaitsta sileraudse relvaga, mitu padrunit võin ma seaduslikult hoida selles relvas? Ma lugesin relvaseadusest et vintpüssil
võib olla 10 padrunit, kas see on tõsi?
võib olla 10 padrunit, kas see on tõsi?
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Teie küsimusele vastab sisuliselt Relvaseadus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/RelvS
§ 84. Lasketiir ja laskepaik
(3) Lasketiiru või laskepaiga rajamiseks peab olema selle kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, kelle territooriumile see tahetakse rajada, ning Politsei- ja Piirivalveameti kirjalik nõusolek.
Seega oma lasketiiru rajamise esimene samm peab olema pöördumine KOV ja PPA poole vastava sooviga.
Mitte ühtegi tulirelva ei või hoida laetuna
§ 45. Relva ja laskemoona hoidmise üldnõuded
(3) Tulirelva hoitakse ainult tühjaks laetuna.
Maksimaalsed kogused on toodud siin
§ 46. Füüsilise ja juriidilise isiku relva ja laskemoona hoidmine
(5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
1) kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta;
3) kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta;
4) kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta;
Küsimus: Kas on võimalik vahele võtta petuskeemil rahateenijaid?05.10.2021
Kas on võimalik vahele võtta petuskeemil rahateenijaid? Internetis
helistavad ühelt telefoni numbrilt korra. Mulle on helistatud paarikümnelt erinevalt numbrilt ja eri riikidest. Esineb ka eranumbreid.
helistavad ühelt telefoni numbrilt korra. Mulle on helistatud paarikümnelt erinevalt numbrilt ja eri riikidest. Esineb ka eranumbreid.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
See kas on, sõltub paljudest asjaoludest. Kui keegi on saanud kahju ja esitab süüteoteate, alustatakse meneetlust. Aga nagu ka ise viitate - erinevad riigid, siis menetlus on väga pikk ja aeganõudev. Kiireid lahendust rahvusvaheliste juhtumite puhul ei ole. Siiski viimasel ajal on mitu sellist kõnekeskust läbi otsitud ja isikud kinni peetud. Hiljuti näiteks https://www.eurojust.europa.eu/coordinated-action-against-international-investment-fraud-network
Küsimus: Palun kirjeldada protseduuri, kuidas käib füüsilise vägivalla suhtes avalduse kirjutamine?25.09.2021
Tere!
Kas teil on võimalik kirjeldada protseduuri, kuidas käib füüsilise vägivalla suhtes avalduse kirjutamine?
Soovin seda kasutada oma raamatu kirjelduses, et vastav protseduur oleks adekvaatselt esitatud, ning olen väga tänulik, kui leiate hetke selle täpsustamiseks.
Kui tulen esitama jaoskonda avaldust toimunud füüsilise rünnaku kohta, kuidas see käib?
Sündmus ise on toimunud endiste elukaaslaste vahel, kui mees tuleb kutsumata naise koju ning on olnud joobeseisundis. Mees on endast väljas ja agressiivne ning enne lahkumist ja kanna pealt ümberpööramist lükkab naist, et teda hirmutada. Naine aga kaotab siis tasakaalu ja kukub üsna õnnetult vastu ust ning lööb ära nina. Järgneb verejooks ja minestus. Mees aga on lahkunud. Naine on üksi kodus ning kui ta toibub, otsustab minna politseisse avaldust esitama, et see oleks fikseeritud ja kordumise puhul oleks märk maha jäetud.
Kas eelnevalt peaks käima naine kiirabis ja laskma vigastused fikseerida?
Samuti, kuidas toimub siis mehe jaoks protseduur? Kas järgneb karistus? Kui jah, siis missugune?
Kui teil ei ole võimalik mulle teavet praegu anda, siis kas te ehk saate mind edasi suunata, kust sellist infot saada.
Suured tänud juba ette.
Kas teil on võimalik kirjeldada protseduuri, kuidas käib füüsilise vägivalla suhtes avalduse kirjutamine?
Soovin seda kasutada oma raamatu kirjelduses, et vastav protseduur oleks adekvaatselt esitatud, ning olen väga tänulik, kui leiate hetke selle täpsustamiseks.
Kui tulen esitama jaoskonda avaldust toimunud füüsilise rünnaku kohta, kuidas see käib?
Sündmus ise on toimunud endiste elukaaslaste vahel, kui mees tuleb kutsumata naise koju ning on olnud joobeseisundis. Mees on endast väljas ja agressiivne ning enne lahkumist ja kanna pealt ümberpööramist lükkab naist, et teda hirmutada. Naine aga kaotab siis tasakaalu ja kukub üsna õnnetult vastu ust ning lööb ära nina. Järgneb verejooks ja minestus. Mees aga on lahkunud. Naine on üksi kodus ning kui ta toibub, otsustab minna politseisse avaldust esitama, et see oleks fikseeritud ja kordumise puhul oleks märk maha jäetud.
Kas eelnevalt peaks käima naine kiirabis ja laskma vigastused fikseerida?
Samuti, kuidas toimub siis mehe jaoks protseduur? Kas järgneb karistus? Kui jah, siis missugune?
Kui teil ei ole võimalik mulle teavet praegu anda, siis kas te ehk saate mind edasi suunata, kust sellist infot saada.
Suured tänud juba ette.
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Selles protsessis ei ole midagi keerulist. Füüsilise ründe puhul on tegelikult soovituslik esimese asjana käia EMOs, fikseerida seal vigastused traumakaardil ja seejärel pöörduda jaoskonda. Jaoskonnas edasi suunatakse isikuvastase süüteo puhul tavaliselt inimene ikkagi avalduse täitmise asemel otse valvemenetleja juurde, kes kuulab inimesei üle, võtab vastu traumakaardi (fikseerib selle üleandmise ülekuulamise protokollis), fotografeerib või korraldab vigastuse fotografeerimise.
Järgneb sündmuskoha vaatlus, ehk siis kus naine kukkus, sealsete jälgede tuvastamise, vestlused naabritega, kas keegi nägi/kuulis meest saabumas, lahkumas, tegevust, tüli vmt pealt.
Valmis toimik saadetakse kohtusse ja karistuse määrab kohus.
Vastused.ee ei ole parim keskkond sellise diskussiooni pidamiseks, seega kui Teil on veel küsimusi, siis julgustan Teid kirjutama mulle andero.sepp@politsei.ee peale.
Küsimus: Milliseid enesekaitse vahendeid (mis ei nõua relvaluba) lisaks pipragaasile, soovitate?25.09.2021
Tere!
Olen väikest kasvu naine ja ühtlasi fotograaf. Vahel pean pildistama hilisel või varasel kellaajal, ka inimtühjasid või üksikuid asukohti. Kahjuks ei ole töö iseloomu tõttu võimalik selliseid olukordi alati vältida ning tahan teha endast kõik, mida saan oma turvalisuse tagamiseks. Relvaluba mul ei ole.
Kannan pipragaasi, olen läbinud enesekaitse kursuse ning lugenud internetist erinevaid soovitusi enesekaitse ja ümbruse jälgimise suhtes.
Juba oma kasvu tõttu võin olla potentsiaalne märklaud, lisaks on fototehnika ka hinnaline.
Kahjuks ei ole mul majanduslikult võimalik hetkel tööülesandeid muuta.
Jättes kõrvale töökoha vahetamise ja päris relvaloa tegemise, palun andke nõu järgmistes küsimustes:
1. Mida veel saan teha, et oma turvalisust tõsta?
2. Milliseid enesekaitse vahendeid (mis ei nõua relvaluba) lisaks pipragaasile Te soovitate?
Aitäh :)
Olen väikest kasvu naine ja ühtlasi fotograaf. Vahel pean pildistama hilisel või varasel kellaajal, ka inimtühjasid või üksikuid asukohti. Kahjuks ei ole töö iseloomu tõttu võimalik selliseid olukordi alati vältida ning tahan teha endast kõik, mida saan oma turvalisuse tagamiseks. Relvaluba mul ei ole.
Kannan pipragaasi, olen läbinud enesekaitse kursuse ning lugenud internetist erinevaid soovitusi enesekaitse ja ümbruse jälgimise suhtes.
Juba oma kasvu tõttu võin olla potentsiaalne märklaud, lisaks on fototehnika ka hinnaline.
Kahjuks ei ole mul majanduslikult võimalik hetkel tööülesandeid muuta.
Jättes kõrvale töökoha vahetamise ja päris relvaloa tegemise, palun andke nõu järgmistes küsimustes:
1. Mida veel saan teha, et oma turvalisust tõsta?
2. Milliseid enesekaitse vahendeid (mis ei nõua relvaluba) lisaks pipragaasile Te soovitate?
Aitäh :)
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
Lisaks gaasile on raske midagi enamat soovitada. Üks, mille peale võiks mõelda on kaasaskantav häireseade. Sisuliselt on tegemist karbiga, millest paela välja tõmbamisel kostub häire, sarnaselt autodele või hoonetele. Vaigistamiseks tuleb kas patarei eemaldada või splint tagasi sisse panna. See on vali ja tõmbab kindlasti tähelepanu, lisaks võib ehmatada ründajat. Jään ainult vastuse võlgu, kas ja kust on võimalik seda osta.
Lisaks võib alati kaaluda mõne sõbra kaasamist, kellega koos jalutada.
Hinnalise tehnika osas tasub kaaluda kindlustust mis kataks võimaliku varguse.
Küsimus: Kas osaline töövõimetus ongi 40% või on need kaks erinevat töövõimetust?21.09.2021
Tere!
Kas osaline töövõimetus ongi 40% või on need kaks erinevat töövõimetust? Mis koormusega täistöövõimetuse puhul tavaliselt tööl käiakse? Kas see oleneb inimese võimetest?
Kas osaline töövõimetus ongi 40% või on need kaks erinevat töövõimetust? Mis koormusega täistöövõimetuse puhul tavaliselt tööl käiakse? Kas see oleneb inimese võimetest?
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Töövõime ulatus hinnatakse praegu kehtiva seaduse järgi järgmiselt:
- Töövõimeline - inimese töötamine ei ole terviseseisundist tulenevatel põhjustel takistatud,
- Osaline töövõime – inimese töötamine on terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu osaliselt takistatud,
- Puuduv töövõime - inimene ei ole terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu võimeline töötama.
See tähendab, et töövõimetuse % enam ei määrata.
Küsimus: Kas ettevõtte asutamine arveoleku ja hüvitise saamise ajal probleeme ei tekita?21.09.2021
Tere.
Inimene koondatakse ja võtab ennast töötuna arvele. Varasem staaž on pikk ja tal on ka õigus töötuskindlustushüvitisele. Töötuna arvel oleku ning töötuskindlustushüvitise saamise aja jooksul soovib inimene asutada enda ettevõtte eesmärgiga investeerida raha. Raha on osaliselt pärit inimese varasematest säästudest ning osaliselt ka hiljutistest pensioni väljamaksetest. Tulu inimene hetkel sealt ei saa/ ei võta.
Kas sellise ettevõtte asutamine arveoleku ja hüvitise saamise ajal probleeme ei tekita?
Tänud.
Inimene koondatakse ja võtab ennast töötuna arvele. Varasem staaž on pikk ja tal on ka õigus töötuskindlustushüvitisele. Töötuna arvel oleku ning töötuskindlustushüvitise saamise aja jooksul soovib inimene asutada enda ettevõtte eesmärgiga investeerida raha. Raha on osaliselt pärit inimese varasematest säästudest ning osaliselt ka hiljutistest pensioni väljamaksetest. Tulu inimene hetkel sealt ei saa/ ei võta.
Kas sellise ettevõtte asutamine arveoleku ja hüvitise saamise ajal probleeme ei tekita?
Tänud.
Vastus: Nansi Kartanas, infospetsialist, Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee
Äriühingu juhatuse liiget saab töötuna arvele võtta, kui ta vastab töötuskindlustushüvitise maksmise tingimustele:
- tal on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- viimane töösuhe (töötamise registri alusel) enne töötuna arvelevõtmist on lõpetatud töötuskindlustushüvitisele õigust andval alusel
(nt koondamine, katseaja või tähtajalise lepingu lõppemine);
- juhatuse liikmena ei saa tasu äriühingu juhtimise eest.
Kui isik töötuna arveloleku ajal loob ettevõtte, milles ta on juhatuse liige, siis tema töötuna arvelolekut ei lõpetata, kui ta vastab töötuskindlustushüvitise maksmise tingimustele, st talle on määratud töötuskindlustushüvitis sellel arveloleku perioodil.
Töötuskindlustushüvitise maksmist ei mõjuta isiku muud sissetulekud, kui need ei ole seotud töötamisega.