Töötervishoid ja tööohutus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida töölt koju minekul jalaluu murdmine loetakse tööõnnetuseks?27.01.2015

Tere!
Mida loetakse tööõnnetuseks liikluses? Kas teel koju või kodust tööle käib ka selle alla? Murdsin kukkudes teel töölt koju jalaluu ja olen vähemalt 3-4 kuud töölt eemal. Kas makstud saab 70 või 100%?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Tööõnnetuseks ei loeta juhtumeid, mis toimuvad teel tööle või teel töölt lahkudes.
Kui õnnetus juhtus teel koju, kui te ei täitnud enam tööandja huvides tööülesandeid, siis ei käsitleta juhtumit tööõnnetusena ning rakendub 70%.
 

Küsimus: Kas see on lubatud ja normaalne, et minu töötervishoiu arstil tehtud uuringute tulemused saadetakse tööandjale?21.01.2015

Tere,
Käisin töötervishoiu arstil ja ei saanud pabereid isiklikult kätte, vaid need saadeti firmasse. Kas firmas tohib neid ja igasuguseid analüüside tulemusi ise avatud ümbrikus keegi töötajatest lugeda? Või on need ikka isiklikud? Mida saab teha ettevõttele kui minu analüüside andmeid on keegi nende töötajatest uurinud? Kas on võimalik nõuda hüvitist ja mis suuruses? Tänan

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 19 (prim 2) järgib töötervishoiuspetsialist oma töös kutse-eetika põhimõtet, kus teatab tervisekontrolli tulemustest ettevõtte juhtkonnale ainult seda, millised piirangud on töötajale tööülesannete täitmiseks seatud tervise vastunäidustuste tõttu (st tööandjal on õigus näha vaid tervisekontrolli otsust, kus tuuakse välja, kas antud isik sobib tehtavale tööle või tuleb antud töökeskkonnas sisse viia parendusi töötaja tervise kaitseks). Muude spetsiifiliste terviseuuringute andmeid ei ole tööandjal õigus näha/avada ilma Teie nõusolekuta vastavalt Isikuandmete kaitse seadusele. Vastavalt Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 punt 3 on delikaatsed isikuandmed andmed terviseseisundi kohta.
Kui tööandjal on töötervishoiuteenuse pakkujaga kokkulepe, et tervisekontrolli otsused ja uuringute tulemused ettevõttesse, siis on see üsnagi tavapärane praktika. Samas võib tööandja vaadata/avada vaid tervisekontrolli otsuseid aga terviseuuringute tulemused tuleb jätta suletuks ning anda need töötajale, kelle kohta need käivad.
Sisuliselt teades, et tööandja on rikkunud Isikuandmete kaitse seadust, on Teil õigus pöörata sellele tähelepanu ning teavitada selle rikkumisest tööandajat ning leida koostöös sobiv lahendus Teile kahju tekitamise hüvitamise osas. Loomulikult on parim, kui lahendus leitakse omakeskis, ilma et tuleks kaasata kohtusüsteemi.

Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kas tagantjärgi on võimalik esitada pretensioon tööandjale, kuna eelmisel kohal külmetamisest tekkisid tervisekahjustused?12.01.2015

Tere ja tänan Teid
Kunagi töötasin aastaid (10 a.) liiga külmas ruumis, tööandjaga oli sellest korduvalt juttu, aga mingit lahendust ei leitud. Olin materiaalselt raskes olukorras ja seetõttu kannatasin lihtsalt välja. Töötan endiselt sama tööandja juures, nüüdseks on probleem lahendatud, aga mul on külmetamisest tingitud terviseprobleemid. Kas mul on mingit lootust, et tööandja kannaks tagantjärgi selle olukorra suhtes vastutust?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Teie küsimusest selgub, et Te olete aastaid töötanud külmas ruumis ja tööandja ei leidnud mingeid lahendusi Teie töökeskkonna parandamiseks. Nüüd on Teil külmetamisest tingitud terviseprobleemid.
Kas Teie terviseprobleemid on tekkinud seoses halva töökeskkonnaga (antud juhul töötamine külmas ruumis), saab otsustada ainult töötervishoiuarst. Töötervishoiuarst saab öelda, kas tegemist on kutsehaigusega või tööst põhjustatud haigestumisega ainult juhul, kui ta on välja selgitanud seosed Teie tervisehädade ja tervisele halvasti mõjuvate töökeskkonna ohutegurite vahel.
Vastavalt „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ § 14 lg (5) punktile 6 on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.
Hüvitise saamiseks on Teil õigus esitada tööandjale tervisekahjustuse hüvitise nõude avaldus, kuid Te peate tõendama:
- Põhjusliku seose tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel (töötervishoiuarsti poolt diagnoositud kutsehaigus või tööst põhjustatud haigestumine, uurimismaterjalid)
- Tööandja tegevuse õigusvastasuse (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete rikkumine, ehk seadusest tulenevate kohustuste mittetäitmine tööandja poolt)
- Teil tervisekahjustusega tekkinud kahju olemasolu (töövõimekaotusest tingitud tulude kaotus, raviga ja ravimitega seotud kulud).
Teie esimeseks sammuks oma probleemi lahendamisele peaks olema pöördumine töötervishoiuarsti poole.

Vastuse koostas: Priit Siitan
 

Küsimus: Milline on kontoriruumis lubatud maksimum temperatuur ja õhuniiskus?08.01.2015

Tere, tavaliselt on probleemiks, et töökohas on liiga niiske või külm, minul aga vastupidi, tundub, et temperatuur on 25+ kraadi ja õhk väga kuiv, millised on neid parameetreid puudutavad seadused? Kelle poole pöörduda? Lisaks minuga samas nurgas 2 inimest kütavad tuba elektripuhuriga ja kannavad pakse tekke öeldes, et on külm (neil mingi haigus ma arvan).

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Kahjuks ei ole enam selliseid õigusakte, mis reguleeriks kohustulikku sisekliimat. Olemas on vaid soovituslikud normid, millest tööandja võiks lähtuda tääkoha sisekliima loomisel.
Töötervishoiu - ja tööohutuse seaduses on vaid õeldud, et sisekliima peab olema sobiv arvestades tehtavat tööd, ruumis olevaid kuttekehi, seadmeid jms, mis mõjutab ruumi sisekliima parameetreid.
Sisekliimat reguleerivad soovitused on toodud: Eesti standardis EVS-EN 15251:2007 „Sisekeskkonna lähteparameetrid hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“. Näiteks on büroos suve miinumumtemperatuur 20 kraadi ja talve maksimum 26 kraadi. Suhteline õhuniiskus peaks jääma 25-60 % vahele.
Kui tööandja ei ole valmis töökeskkonda parandama, on ainuke võimalus kohaliku Tööinspekstiooni poole.
 

Küsimus: Kas seadusega on keelatud rasedal öösel töötada?06.01.2015

Kas seadusega on keelatud rasedal öösel töötada?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Seadusega ei ole rasedal öötöö tegemine otseselt keelatud. Mõistlik oleks öötööst loobuda just enda ja areneva lapse tervise hoidmise mõttes.
Siit leiate määruse "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks" (https://www.riigiteataja.ee/akt/13290413)
 

Küsimus: Millist turvavarustust peaksin kandma, kui ehin kaubanduskeskuses 10m kõrgusel kuuske?16.12.2014

Tere
Ehin kuuski ostukeskuses. Kuna olen päris kõrgel 9-12 meetrit, siis küsimus selline, millist turvavarustust pean kandma (olen tõstukiga, ise tõstukit ei juhi st et oleme tõstukis kahekesi).

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Ajutist kõrgtööd reguleerib määrus Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, 4. peatükk
AJUTISEKS KÕRGTÖÖKS ETTENÄHTUD TÖÖVAHENDITE KASUTAMINE(https://www.riigiteataja.ee/akt/692896).

Kui töötate korvtõstukis üle 2 m, on soovituslik (ei ole kohustuslik) kasutada ka kukkumiskaitsevahendeid (turvarakmed sobivate köite ja kinnitusvahenditega nt http://www.kukkumiskaitse.ee/ee/).
Oluline on ka see, et tõstukijuht liigub kooskõlas korvtõstukis viibijaga ning korvis töötav inimene ei upita end üle kaitsepiide.

Tervirades,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kas töötervishoiuarst võib ka pikendada olemasolevat tervisetõendit või saab seda teha üksnes perearst?08.12.2014

Tere!
Lasteaiatöötajatele annab tervisetõendi välja perearst. Meil on plaanis korraldada kõigile töötajatele töötervishoiuarsti vastuvõtt. Kas tema võib ka pikendada olemasolevat tervisetõendit? Nimelt 2015 aastal peab enamus meie kollektiivist pikendama oma tervisetõendit (2 aastat täis) ja samas käime ka töötervishoiuarsti juures, topelt kontroll ja kulu ka...
Aitäh vastamast!

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Lasteaiakasvataja tervisetõend ning töötajale läbi viidav töötervishoiualane tervisekontroll (mille puhul väljastatakse tervisekontrolli otsus vt https://www.riigiteataja.ee/akt/1005703) on nõutav erinevate seaduste alusel (töötervishoiualane tervisekontroll Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja kasvataja Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel), seega need on eraldiseisvad dokumendid ning nende tervisekontrollide läbiviimise eesmärgid on erinevad. Töötervishoiualane tervisekontroll tuvastab töötaja tänase tervise seisundi ning võimalikud tööst tingitud haigestumised/tervisekahjustused nt staažika lasteaiatöötaja puhul on üsna levinud kuulmislangus.
Kahjuks ei ole võimalik neid dokumente kattuvalt koostada, kuna mõlemale on nõuded ja eeldused erinevad.
Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kas kooli õpetajana tööle minnes piisab perearsti tervisetõendist?10.11.2014

Kui ma lähen kooli õpetajana tööle, siis kas on vaja teha põhjalikke terviseuuringuid ja milliseid või piisab perearsti tervisetõendist?
Tänan!

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Tööohutusalaselt (vastavalt Töötervishoiu- ja tööohutuse seadusele) ei ole Teil vajalik läbida eelnevat (enne tööle asumist) tervisekontrolli, kuna Teie töö ei ole kõrgendatud riskiga (nt on kõrgendatud riskiga töötaja lendur, politseinik). Vastavalt Töötajate tervisekontrolli korrale (https://www.riigiteataja.ee/akt/1005703) peab tööandja Teid 1 kuu jooksul arvates tööle asumisest suunama tervisekontrolli omal kulul.

Võibolla on tervisetõend nõutud mõne teise seaduse alusel, mis ei seondu töötervishoiu- ja tööohutusega.

Parimat soovides!
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kes otsustab, kas töö käigus selja nihestamine on tööõnnetus?28.08.2014

Tere,
Kui tõmban töö käigus endal nn selja paigast ära või nihestan selga nii, et enam eriti liikuda ei saa, kas siis on tegemist tööõnnetusega? Töö iseloom on selline, et on vaja tirida raskeid asju.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Tegu on tööõnnetusega, kuna tööülesannete täitmisel tekkis Teil kehavigastus.
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lõige 1 on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014079

Täpsemalt võib lugeda tööõnnetuse käsitlemise kohta veel siit:
https://www.riigiteataja.ee/akt/12950663
 

Küsimus: Kas tööandjal on õigus nõuda, et töötaja peab viibima 8 tundi päevas ruumis, kus puuduvad aknad ja ventilatsioon?15.07.2014

Kas tööandjal on õigus nõuda, et töötaja peab istuma/viibima 8 tundi päevas ruumis, kus puuduvad aknad ja igasugune ventilatsioon, ruum on lisaks veel esimesel korrusel ja sinna "tungivad" keldrist tulevad aroomid - kanalisatsioonitorude leke, kassid, rotid jne. Puuduvad ka elementaarsed sanitaartingimused. Vett ei ole, värsket õhku ei ole. Töö iseloom on pidev arvutiga töötamine. Ruum umbes 10 ruutmeetrit, lisaks arvutile veel printer. Valgustuseks traadi otsas rippuv pirn. Talvel külmaga on ruum väga külm, suviste kuumade ilmadega, aga on väga lämbe. Mida saaks töötaja ette võtta oma töötingimuste parandamiseks, kui tööandja seda ei tee?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Tööandja on kohustatud looma töötajale tervist hoidva töökeskkonna ning ennetma töötaja haigestumist (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 12 ja § 13 (https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014079)). Tööandja peab tegema töötajaga koostööd parema töökeskkonna loomisel.

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 on töötajal õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi;
2) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja tegevuskohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust;
3) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
4) õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.

Lisaks on töökeskkonnale (valgustus, ventilatsioon jms) esitatud nõuded toodud määruses „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344).

Kokkuvõtvalt soovitan Teil pidada veel läbirääkimisi tööandjaga. Juhul kui tööandja ei taga Teile ohutuid ning tervisthoidvaid töötingimusi on Teil õigus kindlasti pöörduda kohaliku tööinspektsiooni poole.