Töötervishoid ja tööohutus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kes tööõnnetuse korral otsustab, kas tegemist on raske vigastusega?14.03.2017

Tere,
Vigastasin redelilt kukkudes rannet. Kes otsustab, kas tegemist on lihtsa või raske vigastusega? Milline vastutus on tööandjal?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Tööõnnetuse raskusastme määrab arst (juhul, kui olete pöödunud arsti juurde ja öelnud, et antud vigastus tekkis töökohal ja tööajal).
Tööandjal on kohustus vastavalt määrusele "Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord" uurida kõiki tööõnnetusi ja rakendada meetmeid samalaadsete õnnetuste edasiseks ärahoidmiseks.

Tervitades,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kui kaua on tööandjal õigus menetleda kutsehaiguse raportit?14.03.2017

Detsembris diagnoositi mul kutsehaigus. Kõik dokumendid sellega seoses on edastatud tööandjale. Kui kaua on õigus tööandjal menetleda raportit?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Kutsehaigus uurimisega seondub määrus "Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord" (https://www.riigiteataja.ee/akt/105082014014). Määrus ütleb vaid järgmist:
§ 8. Kutsehaigestumise uurimine ja registreerimine tööandja poolt
(2) Tööandja peab kutsehaigestumise uurimise läbi viima hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast kutsehaigestumise teatise saamist. Uurimine lõpeb määruse lisas 5 toodud vormi kohase kutsehaigestumise raporti koostamisega. Tööandja esitab raporti Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötajale või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast uurimise lõpetamist.

Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Mis aja jooksul peaks meid tervisekontrolli saatma, töötame toidupoes juba oktoobrist alates?16.02.2017

"Töötajate tervisekontrolli kord", mille § 5 lõige 2 näeb ette, et töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul.
Töötame toidupoes alates oktoobrist. Siiani ei ole meid saadetud töötervishoiuarsti juurde. Meie pöördumise peale vastas kaupluse juhataja, et siin firmas need asjad nii ei toimi. Saadetakse küll, kuid hiljem 1-2 aasta jooksul ja mitte kunagi kohe uue avatud toidukaupluse töötajaid (oleme suure kaupluste ja töötajaskonna arvuga toidupoekett).
Kas meiega on korrektselt käitutud ja me võime sellist juhataja vastust aktsepteerida. Või peame siiski selle küsimusele täpsema vastuse saamiseks tööandja poole pöörduma.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Tervisekontrolli reguleerib määrus "Töötajate tervisekontrolli kord" (https://www.riigiteataja.ee/akt/110042015003)
§ 5. Tervisekontrolli läbiviimise kord
(1) Töötajate tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul.
(2) Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul mitte harvem kui üks kord kahe aasta jooksul.

Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kas tööandja võib saata tööülesande täitmiseks kohta, kus ei ole WC, sooja- ja külma vee kasutusvõimalust 24 h jooksul?14.12.2016

Kuidas seadus reguleerib olme kättesadavust st. WC, sooja- ja külma vee kasutamise võimalust? Kas tööandja võib saata tööülesande täitmiseks kohta, kus ei ole WC, sooja- ja külma vee kasutusvõimalust näiteks 24 h jooksul?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere,
Antud küsimust käsitleb määrus „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. § 9. Olmeruumid ütleb, et naistele ja meestele peavad võimalusel olema eraldi tualettruumid. Need peavad paiknema töökohtade ning riietus- ja pesemisruumide läheduses. Tualettruumis peab olema võimalik käsi pesta ja kuivatada.

Kahjuks ajalist määratlust määruses ei ole.

Tervitades,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Mis aja jooksul pärast tööõnnetust, peab tööandja kulud hüvitama?06.12.2016

Nüüd juba üle kuu aja tagasi juhtus minuga raske tööõnnetus, kus tööle jõudes libisesin kontoris, mille tulemusena jalg väändus nii, et tagajärjeks oli pekseluu murd. Tööandjal on vastutuskindlustus ja kindlustust ka teavitati. Tööandja andis mulle teada, et ma peaks kuludega seotud dokumendid - ravikulud, transpordikulud, abivahendid ja taastusravi, neile toimetama ja nemad saadavad kindlustusele. Saatsin ära esialgsed kulutused, aga raha pole siiani laekunud. Kas on olemas ka mingi ajaline limiit, millal tööandja peaks kulud hüvitama?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere! Teie küsimusest võib aru saada, et Teiega juhtus raskete tagajärgedega tööõnnetus „juba üle kuu aja tagasi“. Küsimusest ei selgu, kas Teiega juhtunud tööõnnetust uuris ka tööinspektor. Juhul kui Teiega juhtunud rasket tööõnnetust asus uurima tööinspektor, on õigusaktide kohaselt temal tööõnnetuste asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks aega 30 tööpäeva. Ilmselt Teiega juhtunud tööõnnetuse lõpliku tööinspektori poolt koostatud uurimiskokkuvõttega soovib tutvuda ka kindlustus. Nende tööõnnetuse kõikide uurimise materjalidega tutvumise järel langetab kindlustus otsuse Teile tehtavate tööõnnetusega seotud kulude hüvitamiseks. Kindlustus tutvub kõikide uurimismaterjalidega, langetab otsuse ja hüvitab vastavalt tööandjaga sõlmitud kindlustusleppele tööõnnetusega seotud kulud Teile mõistliku aja jooksul.

Vastuse koostas Priit Siitan
 

Küsimus: Mida teha, kui tööandja kipub eirama minu kutsehaigust, kuigi oleks võimalust teisele tööle viia?20.11.2016

Olen saanud kutsehaiguse (ametlikult registreeeritud ei ole), karpaalkanali sündroom. Olen tööl tagasi olnud umbes aasta peale lapsehoolduspuhkust. Esimesed 3 nädalat peale probleemi teatamist tööandja arvestas sellega, kuid nüüd enam mitte. Andis ümber nurga mõista, et kui töö ei sobi, otsi uus koht, kuigi on osakondi, kus koormus käele oleks väiksem. Kas mul on siin mingeid õigusi või ongi nii, et annan oma tervise töökohale ja siis pean lahkuma? Probleem tekkis tasapisi ja umbes aasta peale naasmist oli probleem tugev ja käisin arsti juures, kes diagnoosis haiguse.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel on tööandja kohustatud viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi. Sama seaduse alusel on töötajal õigus nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist; Kui töötaja esitab tööandjale arstitõendi, mille kohaselt tehtav töö ei vasta tema terviseseisundile, ei või tööandja lubada töötajal jätkata töötamist sellel kohal. Tööandja kohustuseks on võimaluse korral pakkuda teist tööd. Kui teist tööd pakkuda ei ole, peaks tööandja töötajale töölepingu üles ütlema, näidates ülesütlemisavalduses ära töölepingu lõpetamise tegeliku põhjuse, milleks on töötaja tervislik seisund, mis ei võimalda seni tehtud tööd jätkata. Kui tööandjal tekib kahtlusi perearsti väljastatud tõendis esitatud töötaja tervisliku seisundiga seotud näidustuste osas, siis võib ta töötaja suunata tööandja kulul ja tööajast töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli. Töötervishoiuarst on kompetentne seostama töötaja tervislikku seisundit tema poolt tehtava tööga, andma objektiivse hinnangu töötaja tervisliku seisundi kohta, vajadusel diagnoosima kutsehaiguse, väljastama töötaja sobivuse kohta jätkata sama tööd vastava otsuse ning teha ettepanekud tööandjale. Tööandja võib võtta töölepinguülesütlemise aluseks nüüd juba töötervishoiuarsti vastava otsuse.

Töötaja ei pea kindlasti ise kirjutama avaldust tervislikel põhjustel töölepingu ülesütlemiseks, aga võib seda soovi korral teha.

Vastuse koostas Priit Siitan.
 

Küsimus: Kas tööle minnes kukkumine töökoha õuel on tööõnnetus või mitte?17.11.2016

Kas tööle minnes kukkumine töökoha õuel on tööõnnetus või mitte? Kas tagantjärele saab selle registreerida?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Kui antud õu oli ettevõtte ametlik territoorium (ettevõtte isiklikus valduses või omanduses), siis on tegu tööõnnetusega, kuna viibisite juba töötamise territooriumil, mille korrashoiu eest peab tööandja hea seisma. Õnnetust on võimalik registreerida ka tagantjärgi.

Juhul kui antud töökoha õu ei ole otseselt Teie tööandja otseses valduses vaid on mõeldud üldiseks kasutamiseks, siis ei ole antud õnnetus tööõnnetus kuna tööle minnes või töölt tulles toimunud õnnetus ei ole tööõnnetus.

Lugupidamisega,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kas tööandja peab saatma mind uuesti töötervishoiuarstile kui ma ei saa tervise tõttu täita oma tööülesanded?11.11.2016

Oktoobris sain uue diagnoosi ja rasket töö ma ei saa teha. Kas tööandja peab saatma mind uuesti töötervishoiuarstile kui ma ei saa täita oma tööülesanded? Töötan kaupluses teenindajana osalise tööajaga sest veebruaris töötervishoiuarst ütles, et ma ei saa töötada rohkem kui 8 tundi ja maksimaalselt 3 päeva järjest.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Tööandja peab töötaja uuesti suunama töötervishoiuarstile ja arst kirjutab otsuses, kuidas töötaja saab töötada peale haigestumist ja millistes tingimustes.

Vastuse kootamisel nõustas Annika Küüdorf.
 

Küsimus: Kas see on mõeldav, et üks inimene on varahommikul üksi kahe töötava seadme juures, kes kutsub abi, kui midagi juhtub?07.06.2016

Tere! Tööandja soovib, et hommikul kella kuuest tuleks inimene tööle ja hakkaks opereerima korraga kahte seadet. Seadmetes kasutatakse üle 70-kraadiseid pesulahuseid, on ka rõhu all olevaid osasid ning kasutusel on ka aur. Kas see on mõeldav, et üks inimene on varahommikul üksi kahe töötava seadme juures? Kes kutsub abi, kui midagi juhtub?
Tänan!

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Tööandja peab olema korraldanud vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus hinnatakse töökohal olevaid riske töötaja tervisele. Teie poolt teostatavat protsessi peaks seega tööandja hindama, arvestusega, kas selline üksinda töötamine võib kaasa tuua tervisekahjustusi/õnnetusi. Kui riskianalüüsi käigus leitakse, et selline töötamine võib tingida tervisekahjustuste/õnnetuse tekke, peaks tööandja rakendama meetmeid riskide maandamiseks.

Tööandja peab olema ka korraldanud esmaabi korralduse töökohal. Seega, kui midagi töökohal juhtub, peab töötajal olema võimalik koheselt abi saada - helistada 112, kohapeal on esmaabiandja, töötatakse kahekesi ja teine saab abi kutsuda, kasutatakse turvafirma kutse-häirenuppu, neid variante on mitmeid.

Loodan, et antud vastusest oli abi.

Kaunist suve,
Kristi
 

Küsimus: Kas haigestudes peaksin võtma haiguslehe või ootan kuni vahetusvanem leiab võib-olla asendaja?28.03.2016

Tere, töötan toitlustusega tegelevas ettevõttes 0,5 koormusega. Jäin haigeks 38,9°C palavik ja tugev kurguvalu. Kuna otsene ülemus on hetkel puhkusel, pidin teavitama vahetuse vanemat soovist jääda haiguslehele, kuna tervis on hetkel kehva. Kuid tema andis vihje, et haigusleht pole esmane lahendus. Mida ma tegema peaks, kas võtma haiguslehe, või ootan kuni vahetusvanem leiab võib-olla asendaja?
Ette tänan

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Selliste juhtumite korral tuleb kindlasti võtta haigusleht, et enda tervist kaitsta ja hoida. Samas haigena tööl viibides on ohus ka kolleegid.

Tervitades,
Kristi Jõeorg