Töötervishoid ja tööohutus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas tohin töötada kui mul on diagnoositud kutsehaigus?14.10.2015

Tere. Leidsin töökoha. Mul on küsimus, kas ma tohin töötada, kui mul on kutsehaigus diagnoositud?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Kutsehaigusega töötamine ei ole keelatud. Teie poolt on kena uut tööandjat tevitada enda tervislikust seisundist, et uus tööandja saaks arvestada Teie tervisliku seisundiga.

Lugupidamisega,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Millised on minu õigused, kui tööandja ei ole nõus vaatamata minu kutsehaigusele maksma hakkama?04.09.2015

Olen töötanud saeveskis 10 aastat ja koondatud veebruarist 2015. Kutsehaiguste kliinikus sai tõestatud kutsehaigus. Asutus ei andnud etteantud aja jooksul tagasisidet arstile ega reageerinud kuidagi, kui arst püüdis kontakti saada. Nüüd sain teada suusõnaliselt, et nemad ei ole juhtumiga tegelemisest huvitatud ja maksma ei ole nõus hakkama. Millised on minu õigused, kui tööandjal tundub olevat seadusi uurides alati võimalused enese kasuks? Aga minu tervislik olukord ei tee mind enam tööturul kuigi sobivaks, isegi kui vanuse järgi oleks see võimalik.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Küsimusest ei selgu, kas tööandja on täitnud „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korraga“ (edaspidi nimetatud lühidalt „kord“) sätestatud nõudeid.
Vastavalt „korrale“ on töötervishoiuarst kohustatud töötaja kutsehaigestumisest teavitama 5 päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjat ja Tööinspektsiooni.
Tööandja peab kutsehaigestumise uurimise läbi viima hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast kutsehaigestumise teatise saamisest. Kutsehaigestumise uurimise eesmärgiks on välja selgitada kutsehaigestumise põhjused ja asjaolud. Uurimine lõpeb „korras“ esitatud vormikohase kutsehaigestumise raporti koostamisega. Tööandja on kohustatud esitama raporti Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötajale kolme tööpäeva jooksul pärast uurimise lõpetamist.
Juhin küsija tähelepanu sellele, et vastavalt „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ § 25 lg.5 on Tööinspektsioon kohustatud uurima vajaduse korral kutsehaigusjuhtumeid ning teostama ka järelevalvet „korra“ nõuete täitmise üle. Uurimise vajaduse otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja pärast töötervishoiuarstilt kutsehaigestumise teatise saamist.
Kutsehaigestumise tööandjapoolse uurimise mitteteostamise ja kutsehaigestumise raporti mittekoostamise korral on küsimuse esitajal õigus abi saamiseks pöörduda Tööinspektsiooni poole.
Vastavalt „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ § 14 lg. (5) punkt 6 on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses. Tervisekahjustuse nõude esitamine eeldab kutsehaigestumise uurimist, põhjuste ja asjaolude korrektset väljaselgitamist ja uurimise tulemusel kutsehaigestumise raporti vormistamist.
Tööandja keeldumise korral töötaja tervisele tekitatud kahju hüvitamiseks on küsijal õigus pöörduda kohtu poole.

Vastuse koostas Priit Siitan.
 

Küsimus: Kas saab nõuda tööandjalt prillide hüvitamist, kui töösuhte alguses silmakontrolli ei teostatud, kuid nägemine on halvenenud?26.05.2015

Tere!
Asusin praeguse tööandja juures tööle aasta tagasi. Töö toimub 8 tundi päevas kuvari taga. Tööle asudes tööandja tervisekontrolli ei teostanud ja ma ka ei teadnud, et tal selline kohustus on. Tööruumis oli pikka aega väga halb valgustus, umbes 8 kuud. Selle aasta jooksul on olnud korduvalt silmad põletikulised, jooksevad vett ja valutavad. Alles peale korduvaid nõudmisi sain korraliku valgustuse. Käisin ise umbes kuu tagasi silmakontrollis ja selgus, et mu nägemine on aasta jooksul halvenenud. Enne olid lugemisprillid 0,5 ja 0,25, kuid nüüd selgus peale kontrolli, et vastavalt siis 1,25 ja 0,75. Kas mul on õigus nõuda tööandjalt prillide hüvitamist, kui töösuhte alguses silmakontrolli ei teostatud?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Vastavalt "Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse" § 13 lõige 1 punktile 7 on tööandja kohustatud korraldama seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Eelpooltoodud sätete alusel on kehtestatud "Töötajate tervisekontrolli kord", mille § 5 lõige 2 näeb ette, et töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul.

Vastavalt "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete" § 3 lõikele 5 peab tööandja töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab ka silmade ja nägemise kontrolli. Sama õigusakti lõike 6 alusel, kui kontrolli käigus selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.

Teil on õigus nõuda tööandjalt kuvariga tööks ettenähtud prillide või nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse hüvitamist.
 

Küsimus: Kui suuri raskuseid võib naine üksi ja kahekesi tööl tõsta?18.05.2015

Tere
Soovin teada, kui suuri raskuseid võib naine üksi ja kahekesi tõsta?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere,
kindlaid teisaldamise piiranguid ei ole loodud.
raskuste käsitsi teisaldamist reguleerib määrus "Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" (https://www.riigiteataja.ee/akt/84808). Määruses on võimalik välja arvutada enda tänan koormus kehale ning otsustada, kas teisaldustööd on vajalik muuta.
Lisaks võib ka lugeda MAC süsteemist (http://www.hse.gov.uk/msd/mac/index.htm).

Tervitades,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kas töötaja peab töö juurest traumaga haiglasse minekul maksma ise visiiditasu?24.04.2015

Tere
Kui töötajaga juhtub tööõnnetus, kus on nakatumise oht nahka läbistava torke tõttu, saadetakse töötaja haiglasse arsti juurde. Tööandjal on selle haiglaga leping, kus tehakse vastavad analüüsid ja ravid. Küsimus, kui töötaja läheb nakkuskeskusesse peab maksma visiiditasu, kas on seadus, mis viitab, et seda ei pea töötaja maksma vaid tööandja?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere,
kahjuks ei ole ühtegi tööohutusalast õiguslikku alust (seadust, määrust), mis antud küsimust reguleeriks.

Tervitades,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kas tööandja võib soovitada töötajatel töö ajal juhtunud õnnetusi tööõnnetustena kirja mitte panna?08.04.2015

Tervist!
Olen 22-aastane tütarlaps, kes töötab vooditehases. Mul juhtus paar nädalat tagasi tööõnnetus, kus lõikasin tööülesande käigus noaga näppu (sai õmmeldud ja sinisele lehele jäetud). Kõik seadusest tulenevad kohustused enda poolt olen täitnud. Nüüd räägib ülemus, et teeme uuesti terariistakoolituse (terariistakoolitus, mida pole ma varemgi läbinud - selle panen ülemuse poolt mõnitamise arvele), paneme õnnetuse arvele kirja ja allkiri alla.
Muresid on siis mitu.
1) Kas ülemustel on õigust eelnevalt teha tehase töötajatele koosolek, kus soovitatakse töö ajal juhtunud õnnetusi mitte tööõnnetustena kirja panna? Mina tegin seda ja tundub, et hakkan selle eest ka vastavat vimma tundma.
2) Igas firmas peab olema esmaabikoolituse läbinud ja selleks ette nähtud inimene, kes hindab olukorra tõsidust ja oskab ka esmaabi anda. Mina olen töötanud selles firmas 6 kuud ja mulle ei ole öeldud otsese tööandja poolt nime ega näidatud nägu, kes see inimene on. Kas selline asi on normaalne? Minu puhul pidi kaastöötaja mulle esmaabi andma. Ülemustel oli liiga kiire lõunale minekuga.
3) Kas tööandja tohib teha tööõnnetuse kohta raporti valmis enne kui mina olen oma seletuskirja tööandjale andnud?
4) Viimane mure on siis selline, et kui mul on sõrmes lõikehaav ja ma ise parajas šokis - ei suuda tajuda kui tõsine asi on ja otsustan ise autoga traumapunkti sõita. Aga samas ega töökohast keegi ei paku varianti ka, et autoga ära viia. Ja kui ma teen haigla parklas avarii (kindlustus on seotud).
Kuidas see asi tundub?

Aitäh teile

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Tööõnnetuste temaatikat reguleerib määrus „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/105082014014).
Vastused küsimuste kaupa:
1) Tööõnnetuste varjamine on keelatud. Tööandja on kohustatud teavitama Tööinspekstiooni kõikidest kergetest, rasketest ja surmaga lõppenud tööõnnetustest.
2) Tööandja kohustus on paigutada nähtavale kohale trükitult andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi. Määrus „Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/81146)
3) Tööanda peab enne tööõnnetuse raporti täitmist võtma kannatanult seletuskirja, et vormistada raportit. Seletuskirja ja seletuse puudumisel on väga raske raportis õnnetust autentselt kirjeldada. Seletuskiri on üks oluline osa tööõnnetusega seotud asjaolude ja põhjuste välja selgitamisel.
4) Šokk on meditsiinilise termini alusel organismi eluohtlik seisund, mis on tingitud ringleva verehulga absoluutsest või suhtelisest vähenemisest. Šoki põhjusteks võivad olla kas verekaotus või väljakannatamatu valu. Šokk võib tekitada teadvusehäireid. Liiklusseaduse § 33 lg (11) punkt 2 alusel on juhil keelatud liiklusohtlikus seisundis juhtida sõidukit. Sõiduki juhtimine šokiseisundis on liiklusseaduse nõuete eiramine ja kui see põhjustab liiklusõnnetuse, on vastutajaks sõidukijuht.
 

Küsimus: Kas tööandjal on kohustus muretseda 24/7 töökohale tervist toetavad kvaliteetsemad kontoritoolid?01.04.2015

Kas on mingeid nõudeid 24/7 töökohale? Olenemata konkreetse töötaja vahetuse pikkusest on töövahendid kasutusel ööpäevaringselt aasta läbi. Eriline probleem on töötool, kuna istume 12 või 24 tundi järjest monitoride ees. Kuna tavalised kontoritoolid lagunevad koormuse tõttu kiiresti, tegime ise kodutööd ja otsisime netist töötooli, mis on ette nähtud kasutamiseks 24 tundi päevas. Loomulikult on nende hind kümme korda suurem tavaliste kontoritoolide omast, aga need on kõigil võimalikel viisidel reguleeritavad (reguleeritav nimmetugi) ja kolme-aastase garantiiga. Tavaliste toolidega on meil kogu aeg selg-kael-õlavööde kanged ja valutavad, samuti on sagedased peavalud. Spetsiaaltoolidel on mingid ISO sertifikaadid, need on ilmselt lähtuvalt töötingimustest. Kust neid leida ja kas tööandjatel on mingit seaduslikku kohustust taolistel töökohtadel neid tingimusi arvestada töövahendite soetamisel?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Tööandja peab tagama sobivad töövahendid töötamiseks. Määrus Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded(https://www.riigiteataja.ee/akt/72421) kehtestab, et töötool peab olema reguleeritav kõrgusesse ja seljatoe osas. Rohkem nõudmisi ei ole.
Teostades kuvaritööd, on kohustuslik puhata 5-7 min tunni jooksul st tõusta püsti ja teha võimlemisharjutusi/venistusi.
Kehtestatud on nõuded töökohale, kus arvestuslikult töötab siiski üks inimene järjest 8 tundi sh minipausid ja lõunapaus(https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344). 12 tundi ei tohi ükski töötaja järjest istuda. Pikaajaline järjest istumine tingib väga tõsiseid tervisehäireid. Puhkepauside pidamine on väga vajalik.
Lisaks pauside pidamisele on mugava ja ergonoomilise töötooli olemasolu loomulikult vajalik. Lisaks oleks ka väga soovituslik endale massaaži lubada.
Kui töötoolid amortiseeruvad kiiresti, tuleks tööandjal neid sagedamini välja vahetada. Loomulikult on soovituslik soetada töötoole töötajate vajaduste/soovidega kooskõlas.

Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Mis juhtub tööandjaga, kes ei täida tervisekontrolli ettepanekut töötajale ergonoomilise töövahendi muretsemiseks?01.04.2015

Tervisekontrolli otsustes on näiteks kirjas, teatud ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. Näiteks ühel töötajal on nii kirjas: Püsiva töövõime säilitamiseks vajalik töökoha ergonoomiline kujundamine, reguleeritava kõrgusega töölaud vastavalt töötaja pikkusele, vältimaks sundasendit, mis koormab töötaja luu- ja lihaskonda pikemaajalisel istumisel arvuti taga. Vajalik manuaalteraapia alaseljale 3-4x ravikuurina aastas.
Mida tööanda sellise otsusega peale hakkab? Kas ta peab töötajale uue laua muretsema või näiteks kohendama olemasolevat? Kuidas on mõeldud manuaalteraapia tasustamist? Küsimuse mõte selles, et mis juhtub kui tööandja neid ettepanekuid ei täida, mis võib tööandjale seoses sellega kaasneda?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Vastavalt määrusele Tervisekontrolli kord § 5 (7) Töötervishoiuarst väljastab tööandjale lisas 4 toodud vormi kohase tervisekontrolli otsuse, milles esitab vajadusel ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks.
Tööandja peab analüüsima töötervishoiu arsti muudatusettepanekuid. Soovituslik on täita esitatud ettepanekuid, et säilitada/parendada töötaja töövõimet aga need ei ole kohustuslikud.
Ainus, mis võib tööandjaga otseselt juhtuda on see, et soovituste eiramisel võibki töötaja tõsiselt haigestuda kutsehaigusesse ning tööandja võidakse kaevata kohtusse kutsehaiguse põhjustamises. Kohtutee hakkab omalt poolt kaasa tooma palju kulutusi.

Võimalusel on siiski mõistlik täita töötervishoiu arsti soovitusi võimaluse piires sh teraapiad. Laud - võib leida töökeskkonnast juba olemasoleva laua, mis on töötajale sobivama kõrgusega. Lähtuda ergonoomika põhimõtetest ning püüda parendada töökohta. Juhiseid ergonoomiliselt töökohast on internetis väga palju. Alati ei pea tegema ergonoomilise töökoha saavutamiseks suuri kulutusi, et kujundada ohutu ja sobiv töökoht.

Edu soovides,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kuhu peaks pöördumas, kui töötingimused on minu arvates tervistkahjustavad?11.02.2015

Paarimehega meil ninad vahetevahel veritsevad hommikuti, oleme vaha baasil õli aurude sees, kuna ventilatsioon kehv ja peame atsetooniga töötama ja kummiliimiga. Kuidas peaksin edasi toimima või mis on tervist kahjustavad ametid üldse ja mis mul õigus nõuda, palka, lisapuhkust või mida muud?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Töötingimuste parendamise ettepanekud peab tegema tööandjale. Kui tööandja ei parenda töökeskkonna tingimusi viisil, mis kaitseb Teie tervist on Teil õigus pöörduda Tööinspekstiooni (www.ti.ee).
Kogu tervist kahjustavate tööde leotelu ei ole kahjuks võimalik siia kirjutada. Ohtlikkus võib olla väga subjektiivne, samas on ohutegutite ohtlikkus tervisele tihtipeale seotud piirnormidega. Näiteks on erinevatele keemilistele ühenditele loodud piirnormid (määrus Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid). Kui töökeskkonnas kasutatakse ohtlikke kemikaale (see selgub kemikaali ohutuskaarti alusel), peab nende kontsentratsioon õhus olema alla lubatud piirnormi. Juhul, kui ruumis puudub piisavalt efektiivne koht/üldventilatsioon ning ei ole võimalik tagada piirnormidele vastavust, tuleb kasutada sobivat hingamisteede kaitsevahendit. Sobivat hingamisteede kaitsevahendit saavad soovitada kemikaali ohutuskaarti alusel konsultandid isikukaitsevahendeid müüvas kaupluses.
Teil on alltoodud õigused.
Vastavalt Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 on töötajal õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses;
7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja tegevuskohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
 

Küsimus: Mida ette võtta, et saaks ruumi kuvaritega tööks vajaliku üldvalgustuse?27.01.2015

Tere!
Töösaal, kus 24/7 töötavad mitme kuvariga mitme erineva asutuse töötajad. Hoonet haldab kolmas asutus. Töötajad, kelle töökoormus on väike, kustutavad laevalguse. Teised, kellel rohkem tööd, peavad töötama kuvaritega 12 tundi järjest ilma laevalgustuseta. Ainsaks valgusallikaks peegeldav kohtvalgusti. Suulised pöördumised otseste ülemuste ja asutuse töökeskkonna voliniku poole ei ole tulemusi (põlevat üldvalgust) andnud.
Millised võimalused oleks, et saaks kuvaritega tööks vajaliku normidele vastava töötava üldvalgustuse tööruumi? Kuna ühes ruumis on mitme tööandja töötajad, siis üks tööandja probleemi lahendada ei saagi? Tööinspektsioon?
Kui mõni töötaja kustutab meelevaldselt, teiste töötajatega arvestamata, laevalguse, kas ta rikub sellega seadust, kuna takistab oma tegevusega otseselt tööandjal nõuetele vastavate töötingimuste võimaldamist?
Kas võib töötegemisest keelduda, kui tööruumis puudub nõuetele vastav põlev üldvalgus? Kas võib tööandjalt nõuda teist tööd või koondamist või hüvitist, kui tööandja ei võimalda normidele vastavaid töötingimusi (töötav üldvalgustus)? Kahjuks pimedas töötamisega rikutud silmi ei asenda ükski hüvitis.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 1) on töötajal õigus nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ja 6) töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses ning 4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.
Tööandjalt on võimalik nõuda läbi kohtu hüvitist juhul kui Te tõendate tervisekahjustuse tekkimist antud töökohal. Tõendamiseks on vajalik tervisekontrolli tulemused ning tõendatud seotus antud töökeskkonnaga. Tervisekahjustuse tekkimise kahtluse saab määrata töötervishoiu arst.
Töökeskkonna halbadest tingimustest võib teha ananüümse/nimelise märgukirja/kõne Tööinspektsiooni (www.ti.ee), kes tuleb ettevõtet vajadusel kontrollima.
Kahjuks ei saa töötajat, kes kustutab tule, karistada. Tööandja vastutus on tagada nõuetekohased töökeskkonna tingimused nt keelata üldvalgustuse välja lülitamist töö tegemise vältel.
Loomulikult võib tööandjalt paluda teist tööd, mille keskkonnas on tagatud nõuetekohane valgustus.
Kui tööandja ei ole valmis töökeskkonna tingimusi parendama, võib olla ainuke tervist hoidev väljapääs tööandja vahetus.