Töötervishoid ja tööohutus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas tööandja võib soovitada töötajatel töö ajal juhtunud õnnetusi tööõnnetustena kirja mitte panna?08.04.2015

Tervist!
Olen 22-aastane tütarlaps, kes töötab vooditehases. Mul juhtus paar nädalat tagasi tööõnnetus, kus lõikasin tööülesande käigus noaga näppu (sai õmmeldud ja sinisele lehele jäetud). Kõik seadusest tulenevad kohustused enda poolt olen täitnud. Nüüd räägib ülemus, et teeme uuesti terariistakoolituse (terariistakoolitus, mida pole ma varemgi läbinud - selle panen ülemuse poolt mõnitamise arvele), paneme õnnetuse arvele kirja ja allkiri alla.
Muresid on siis mitu.
1) Kas ülemustel on õigust eelnevalt teha tehase töötajatele koosolek, kus soovitatakse töö ajal juhtunud õnnetusi mitte tööõnnetustena kirja panna? Mina tegin seda ja tundub, et hakkan selle eest ka vastavat vimma tundma.
2) Igas firmas peab olema esmaabikoolituse läbinud ja selleks ette nähtud inimene, kes hindab olukorra tõsidust ja oskab ka esmaabi anda. Mina olen töötanud selles firmas 6 kuud ja mulle ei ole öeldud otsese tööandja poolt nime ega näidatud nägu, kes see inimene on. Kas selline asi on normaalne? Minu puhul pidi kaastöötaja mulle esmaabi andma. Ülemustel oli liiga kiire lõunale minekuga.
3) Kas tööandja tohib teha tööõnnetuse kohta raporti valmis enne kui mina olen oma seletuskirja tööandjale andnud?
4) Viimane mure on siis selline, et kui mul on sõrmes lõikehaav ja ma ise parajas šokis - ei suuda tajuda kui tõsine asi on ja otsustan ise autoga traumapunkti sõita. Aga samas ega töökohast keegi ei paku varianti ka, et autoga ära viia. Ja kui ma teen haigla parklas avarii (kindlustus on seotud).
Kuidas see asi tundub?

Aitäh teile

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Tööõnnetuste temaatikat reguleerib määrus „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/105082014014).
Vastused küsimuste kaupa:
1) Tööõnnetuste varjamine on keelatud. Tööandja on kohustatud teavitama Tööinspekstiooni kõikidest kergetest, rasketest ja surmaga lõppenud tööõnnetustest.
2) Tööandja kohustus on paigutada nähtavale kohale trükitult andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi. Määrus „Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/81146)
3) Tööanda peab enne tööõnnetuse raporti täitmist võtma kannatanult seletuskirja, et vormistada raportit. Seletuskirja ja seletuse puudumisel on väga raske raportis õnnetust autentselt kirjeldada. Seletuskiri on üks oluline osa tööõnnetusega seotud asjaolude ja põhjuste välja selgitamisel.
4) Šokk on meditsiinilise termini alusel organismi eluohtlik seisund, mis on tingitud ringleva verehulga absoluutsest või suhtelisest vähenemisest. Šoki põhjusteks võivad olla kas verekaotus või väljakannatamatu valu. Šokk võib tekitada teadvusehäireid. Liiklusseaduse § 33 lg (11) punkt 2 alusel on juhil keelatud liiklusohtlikus seisundis juhtida sõidukit. Sõiduki juhtimine šokiseisundis on liiklusseaduse nõuete eiramine ja kui see põhjustab liiklusõnnetuse, on vastutajaks sõidukijuht.
 

Küsimus: Kas tööandjal on kohustus muretseda 24/7 töökohale tervist toetavad kvaliteetsemad kontoritoolid?01.04.2015

Kas on mingeid nõudeid 24/7 töökohale? Olenemata konkreetse töötaja vahetuse pikkusest on töövahendid kasutusel ööpäevaringselt aasta läbi. Eriline probleem on töötool, kuna istume 12 või 24 tundi järjest monitoride ees. Kuna tavalised kontoritoolid lagunevad koormuse tõttu kiiresti, tegime ise kodutööd ja otsisime netist töötooli, mis on ette nähtud kasutamiseks 24 tundi päevas. Loomulikult on nende hind kümme korda suurem tavaliste kontoritoolide omast, aga need on kõigil võimalikel viisidel reguleeritavad (reguleeritav nimmetugi) ja kolme-aastase garantiiga. Tavaliste toolidega on meil kogu aeg selg-kael-õlavööde kanged ja valutavad, samuti on sagedased peavalud. Spetsiaaltoolidel on mingid ISO sertifikaadid, need on ilmselt lähtuvalt töötingimustest. Kust neid leida ja kas tööandjatel on mingit seaduslikku kohustust taolistel töökohtadel neid tingimusi arvestada töövahendite soetamisel?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Tööandja peab tagama sobivad töövahendid töötamiseks. Määrus Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded(https://www.riigiteataja.ee/akt/72421) kehtestab, et töötool peab olema reguleeritav kõrgusesse ja seljatoe osas. Rohkem nõudmisi ei ole.
Teostades kuvaritööd, on kohustuslik puhata 5-7 min tunni jooksul st tõusta püsti ja teha võimlemisharjutusi/venistusi.
Kehtestatud on nõuded töökohale, kus arvestuslikult töötab siiski üks inimene järjest 8 tundi sh minipausid ja lõunapaus(https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344). 12 tundi ei tohi ükski töötaja järjest istuda. Pikaajaline järjest istumine tingib väga tõsiseid tervisehäireid. Puhkepauside pidamine on väga vajalik.
Lisaks pauside pidamisele on mugava ja ergonoomilise töötooli olemasolu loomulikult vajalik. Lisaks oleks ka väga soovituslik endale massaaži lubada.
Kui töötoolid amortiseeruvad kiiresti, tuleks tööandjal neid sagedamini välja vahetada. Loomulikult on soovituslik soetada töötoole töötajate vajaduste/soovidega kooskõlas.

Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Mis juhtub tööandjaga, kes ei täida tervisekontrolli ettepanekut töötajale ergonoomilise töövahendi muretsemiseks?01.04.2015

Tervisekontrolli otsustes on näiteks kirjas, teatud ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. Näiteks ühel töötajal on nii kirjas: Püsiva töövõime säilitamiseks vajalik töökoha ergonoomiline kujundamine, reguleeritava kõrgusega töölaud vastavalt töötaja pikkusele, vältimaks sundasendit, mis koormab töötaja luu- ja lihaskonda pikemaajalisel istumisel arvuti taga. Vajalik manuaalteraapia alaseljale 3-4x ravikuurina aastas.
Mida tööanda sellise otsusega peale hakkab? Kas ta peab töötajale uue laua muretsema või näiteks kohendama olemasolevat? Kuidas on mõeldud manuaalteraapia tasustamist? Küsimuse mõte selles, et mis juhtub kui tööandja neid ettepanekuid ei täida, mis võib tööandjale seoses sellega kaasneda?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Vastavalt määrusele Tervisekontrolli kord § 5 (7) Töötervishoiuarst väljastab tööandjale lisas 4 toodud vormi kohase tervisekontrolli otsuse, milles esitab vajadusel ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks.
Tööandja peab analüüsima töötervishoiu arsti muudatusettepanekuid. Soovituslik on täita esitatud ettepanekuid, et säilitada/parendada töötaja töövõimet aga need ei ole kohustuslikud.
Ainus, mis võib tööandjaga otseselt juhtuda on see, et soovituste eiramisel võibki töötaja tõsiselt haigestuda kutsehaigusesse ning tööandja võidakse kaevata kohtusse kutsehaiguse põhjustamises. Kohtutee hakkab omalt poolt kaasa tooma palju kulutusi.

Võimalusel on siiski mõistlik täita töötervishoiu arsti soovitusi võimaluse piires sh teraapiad. Laud - võib leida töökeskkonnast juba olemasoleva laua, mis on töötajale sobivama kõrgusega. Lähtuda ergonoomika põhimõtetest ning püüda parendada töökohta. Juhiseid ergonoomiliselt töökohast on internetis väga palju. Alati ei pea tegema ergonoomilise töökoha saavutamiseks suuri kulutusi, et kujundada ohutu ja sobiv töökoht.

Edu soovides,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kuhu peaks pöördumas, kui töötingimused on minu arvates tervistkahjustavad?11.02.2015

Paarimehega meil ninad vahetevahel veritsevad hommikuti, oleme vaha baasil õli aurude sees, kuna ventilatsioon kehv ja peame atsetooniga töötama ja kummiliimiga. Kuidas peaksin edasi toimima või mis on tervist kahjustavad ametid üldse ja mis mul õigus nõuda, palka, lisapuhkust või mida muud?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Töötingimuste parendamise ettepanekud peab tegema tööandjale. Kui tööandja ei parenda töökeskkonna tingimusi viisil, mis kaitseb Teie tervist on Teil õigus pöörduda Tööinspekstiooni (www.ti.ee).
Kogu tervist kahjustavate tööde leotelu ei ole kahjuks võimalik siia kirjutada. Ohtlikkus võib olla väga subjektiivne, samas on ohutegutite ohtlikkus tervisele tihtipeale seotud piirnormidega. Näiteks on erinevatele keemilistele ühenditele loodud piirnormid (määrus Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid). Kui töökeskkonnas kasutatakse ohtlikke kemikaale (see selgub kemikaali ohutuskaarti alusel), peab nende kontsentratsioon õhus olema alla lubatud piirnormi. Juhul, kui ruumis puudub piisavalt efektiivne koht/üldventilatsioon ning ei ole võimalik tagada piirnormidele vastavust, tuleb kasutada sobivat hingamisteede kaitsevahendit. Sobivat hingamisteede kaitsevahendit saavad soovitada kemikaali ohutuskaarti alusel konsultandid isikukaitsevahendeid müüvas kaupluses.
Teil on alltoodud õigused.
Vastavalt Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 on töötajal õigus:
1) nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
2) saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses;
7) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja tegevuskohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
 

Küsimus: Mida ette võtta, et saaks ruumi kuvaritega tööks vajaliku üldvalgustuse?27.01.2015

Tere!
Töösaal, kus 24/7 töötavad mitme kuvariga mitme erineva asutuse töötajad. Hoonet haldab kolmas asutus. Töötajad, kelle töökoormus on väike, kustutavad laevalguse. Teised, kellel rohkem tööd, peavad töötama kuvaritega 12 tundi järjest ilma laevalgustuseta. Ainsaks valgusallikaks peegeldav kohtvalgusti. Suulised pöördumised otseste ülemuste ja asutuse töökeskkonna voliniku poole ei ole tulemusi (põlevat üldvalgust) andnud.
Millised võimalused oleks, et saaks kuvaritega tööks vajaliku normidele vastava töötava üldvalgustuse tööruumi? Kuna ühes ruumis on mitme tööandja töötajad, siis üks tööandja probleemi lahendada ei saagi? Tööinspektsioon?
Kui mõni töötaja kustutab meelevaldselt, teiste töötajatega arvestamata, laevalguse, kas ta rikub sellega seadust, kuna takistab oma tegevusega otseselt tööandjal nõuetele vastavate töötingimuste võimaldamist?
Kas võib töötegemisest keelduda, kui tööruumis puudub nõuetele vastav põlev üldvalgus? Kas võib tööandjalt nõuda teist tööd või koondamist või hüvitist, kui tööandja ei võimalda normidele vastavaid töötingimusi (töötav üldvalgustus)? Kahjuks pimedas töötamisega rikutud silmi ei asenda ükski hüvitis.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 1) on töötajal õigus nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ja 6) töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses ning 4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.
Tööandjalt on võimalik nõuda läbi kohtu hüvitist juhul kui Te tõendate tervisekahjustuse tekkimist antud töökohal. Tõendamiseks on vajalik tervisekontrolli tulemused ning tõendatud seotus antud töökeskkonnaga. Tervisekahjustuse tekkimise kahtluse saab määrata töötervishoiu arst.
Töökeskkonna halbadest tingimustest võib teha ananüümse/nimelise märgukirja/kõne Tööinspektsiooni (www.ti.ee), kes tuleb ettevõtet vajadusel kontrollima.
Kahjuks ei saa töötajat, kes kustutab tule, karistada. Tööandja vastutus on tagada nõuetekohased töökeskkonna tingimused nt keelata üldvalgustuse välja lülitamist töö tegemise vältel.
Loomulikult võib tööandjalt paluda teist tööd, mille keskkonnas on tagatud nõuetekohane valgustus.
Kui tööandja ei ole valmis töökeskkonna tingimusi parendama, võib olla ainuke tervist hoidev väljapääs tööandja vahetus.
 

Küsimus: Mida töölt koju minekul jalaluu murdmine loetakse tööõnnetuseks?27.01.2015

Tere!
Mida loetakse tööõnnetuseks liikluses? Kas teel koju või kodust tööle käib ka selle alla? Murdsin kukkudes teel töölt koju jalaluu ja olen vähemalt 3-4 kuud töölt eemal. Kas makstud saab 70 või 100%?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Tööõnnetuseks ei loeta juhtumeid, mis toimuvad teel tööle või teel töölt lahkudes.
Kui õnnetus juhtus teel koju, kui te ei täitnud enam tööandja huvides tööülesandeid, siis ei käsitleta juhtumit tööõnnetusena ning rakendub 70%.
 

Küsimus: Kas see on lubatud ja normaalne, et minu töötervishoiu arstil tehtud uuringute tulemused saadetakse tööandjale?21.01.2015

Tere,
Käisin töötervishoiu arstil ja ei saanud pabereid isiklikult kätte, vaid need saadeti firmasse. Kas firmas tohib neid ja igasuguseid analüüside tulemusi ise avatud ümbrikus keegi töötajatest lugeda? Või on need ikka isiklikud? Mida saab teha ettevõttele kui minu analüüside andmeid on keegi nende töötajatest uurinud? Kas on võimalik nõuda hüvitist ja mis suuruses? Tänan

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 19 (prim 2) järgib töötervishoiuspetsialist oma töös kutse-eetika põhimõtet, kus teatab tervisekontrolli tulemustest ettevõtte juhtkonnale ainult seda, millised piirangud on töötajale tööülesannete täitmiseks seatud tervise vastunäidustuste tõttu (st tööandjal on õigus näha vaid tervisekontrolli otsust, kus tuuakse välja, kas antud isik sobib tehtavale tööle või tuleb antud töökeskkonnas sisse viia parendusi töötaja tervise kaitseks). Muude spetsiifiliste terviseuuringute andmeid ei ole tööandjal õigus näha/avada ilma Teie nõusolekuta vastavalt Isikuandmete kaitse seadusele. Vastavalt Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 punt 3 on delikaatsed isikuandmed andmed terviseseisundi kohta.
Kui tööandjal on töötervishoiuteenuse pakkujaga kokkulepe, et tervisekontrolli otsused ja uuringute tulemused ettevõttesse, siis on see üsnagi tavapärane praktika. Samas võib tööandja vaadata/avada vaid tervisekontrolli otsuseid aga terviseuuringute tulemused tuleb jätta suletuks ning anda need töötajale, kelle kohta need käivad.
Sisuliselt teades, et tööandja on rikkunud Isikuandmete kaitse seadust, on Teil õigus pöörata sellele tähelepanu ning teavitada selle rikkumisest tööandajat ning leida koostöös sobiv lahendus Teile kahju tekitamise hüvitamise osas. Loomulikult on parim, kui lahendus leitakse omakeskis, ilma et tuleks kaasata kohtusüsteemi.

Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kas tagantjärgi on võimalik esitada pretensioon tööandjale, kuna eelmisel kohal külmetamisest tekkisid tervisekahjustused?12.01.2015

Tere ja tänan Teid
Kunagi töötasin aastaid (10 a.) liiga külmas ruumis, tööandjaga oli sellest korduvalt juttu, aga mingit lahendust ei leitud. Olin materiaalselt raskes olukorras ja seetõttu kannatasin lihtsalt välja. Töötan endiselt sama tööandja juures, nüüdseks on probleem lahendatud, aga mul on külmetamisest tingitud terviseprobleemid. Kas mul on mingit lootust, et tööandja kannaks tagantjärgi selle olukorra suhtes vastutust?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Teie küsimusest selgub, et Te olete aastaid töötanud külmas ruumis ja tööandja ei leidnud mingeid lahendusi Teie töökeskkonna parandamiseks. Nüüd on Teil külmetamisest tingitud terviseprobleemid.
Kas Teie terviseprobleemid on tekkinud seoses halva töökeskkonnaga (antud juhul töötamine külmas ruumis), saab otsustada ainult töötervishoiuarst. Töötervishoiuarst saab öelda, kas tegemist on kutsehaigusega või tööst põhjustatud haigestumisega ainult juhul, kui ta on välja selgitanud seosed Teie tervisehädade ja tervisele halvasti mõjuvate töökeskkonna ohutegurite vahel.
Vastavalt „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“ § 14 lg (5) punktile 6 on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.
Hüvitise saamiseks on Teil õigus esitada tööandjale tervisekahjustuse hüvitise nõude avaldus, kuid Te peate tõendama:
- Põhjusliku seose tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel (töötervishoiuarsti poolt diagnoositud kutsehaigus või tööst põhjustatud haigestumine, uurimismaterjalid)
- Tööandja tegevuse õigusvastasuse (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete rikkumine, ehk seadusest tulenevate kohustuste mittetäitmine tööandja poolt)
- Teil tervisekahjustusega tekkinud kahju olemasolu (töövõimekaotusest tingitud tulude kaotus, raviga ja ravimitega seotud kulud).
Teie esimeseks sammuks oma probleemi lahendamisele peaks olema pöördumine töötervishoiuarsti poole.

Vastuse koostas: Priit Siitan
 

Küsimus: Milline on kontoriruumis lubatud maksimum temperatuur ja õhuniiskus?08.01.2015

Tere, tavaliselt on probleemiks, et töökohas on liiga niiske või külm, minul aga vastupidi, tundub, et temperatuur on 25+ kraadi ja õhk väga kuiv, millised on neid parameetreid puudutavad seadused? Kelle poole pöörduda? Lisaks minuga samas nurgas 2 inimest kütavad tuba elektripuhuriga ja kannavad pakse tekke öeldes, et on külm (neil mingi haigus ma arvan).

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Kahjuks ei ole enam selliseid õigusakte, mis reguleeriks kohustulikku sisekliimat. Olemas on vaid soovituslikud normid, millest tööandja võiks lähtuda tääkoha sisekliima loomisel.
Töötervishoiu - ja tööohutuse seaduses on vaid õeldud, et sisekliima peab olema sobiv arvestades tehtavat tööd, ruumis olevaid kuttekehi, seadmeid jms, mis mõjutab ruumi sisekliima parameetreid.
Sisekliimat reguleerivad soovitused on toodud: Eesti standardis EVS-EN 15251:2007 „Sisekeskkonna lähteparameetrid hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“. Näiteks on büroos suve miinumumtemperatuur 20 kraadi ja talve maksimum 26 kraadi. Suhteline õhuniiskus peaks jääma 25-60 % vahele.
Kui tööandja ei ole valmis töökeskkonda parandama, on ainuke võimalus kohaliku Tööinspekstiooni poole.
 

Küsimus: Kas seadusega on keelatud rasedal öösel töötada?06.01.2015

Kas seadusega on keelatud rasedal öösel töötada?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Seadusega ei ole rasedal öötöö tegemine otseselt keelatud. Mõistlik oleks öötööst loobuda just enda ja areneva lapse tervise hoidmise mõttes.
Siit leiate määruse "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks" (https://www.riigiteataja.ee/akt/13290413)