Töötervishoid ja tööohutus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mille alusel arvestatakse ja kes maksab tööõnnetuse korral töövõimetuslehe hüvitise?13.01.2014

Olin tööõnnetuse tagajärjel töövõimetuslehel. Detsembri algus 2013 - 5. jaanuar 2014. Soovin teada kuidas, mille alusel arvestatakse töövõimetuslehe hüvitis? Kas seda peab maksma tööõnnetuses kannatanud isikule ettevõte või haigekassa? Mis aja jooksul on neil kohustus see teostada?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Vastavalt ravikindlustusseadusele maksab Haigekassa kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 100 protsenti tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral. Sellisel juhul on õigus saada haigushüvitist töövõimetuslehel märgitud töökohustuse täitmisest vabastuse teisest päevast.
Kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse, lähtudes Maksu- ja Tolliameti esitatud kindlustatud isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu andmetest. Kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Teie puhul võetakse aluseks 2012.aasta kalendripäeva keskmine tulu.
Vastavalt tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korrale, on tööandja kohustatud tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Uurimine lõpeb vormi kohase tööõnnetuse raporti vormistamisega. Tööandja koostab raporti kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb temale. Raporti teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.
Kui Haigekassale esitatakse tööõnnetuse põhjusega väljastatud töövõimetusleht, esitab Haigekassa Tööinspektsioonile päringu tööõnnetuse kohta kinnituse saamiseks.
Haigekassa poolt makstakse ajutise töövõimetuse hüvitis välja 30 kalendripäeva jooksul, alates tööõnnetuse kohta kinnituse saamist.

Vastuse koostas hr Priit Siitan.
 

Küsimus: Kui kaua tohib tööline töötada ohtlikus keskkonnas täismaskiga järjest ning mitu tundi vahetuse jooksul?16.12.2013

Tere!
Kuna pakute võimalust, siis ka küsin. Võimalusel ka viited seadusandlusele (punkt 4 kindlasti).
1. Kui kaua tohib tööline töötada ohtlikus keskkonnas täismaskiga järjest (filter)?
2. Kui kaua tohib tööline töötada ohtlikus keskkonnas täismaskiga järjest (kompressor)?
3. Kui kaua tohib tööline töötada ohtlikus keskkonnas täismaskiga järjest ning mitu tundi vahetuse jooksul 08.00-17.00?
4. Kas tööline tohib täismaskiga, millel on ainult filter, teha tööd ohtlikus keskkonnas või on filtriga mask ainult ajutine kiirlahendus?
5. Kas tööline tohib teha pidev-tööd kompressoriga ühendatud maskiga millel ei ole sundõhk vaid klapiga. Ning millised on ajalised mõõtmed.
6. Milliselt ja kuidas on Eestis seadusandlusega määratletud, etteantud biogaasi tehase nn reaktori puhastus. PS! mitte tehnoloogiline kirje vaid seadusandlik eelkõige. ST jäätmed on vastavalt jäätmeseadusele aga just töökorralduslik osa. Plahvatusoht, mürgine, õhku pole jne (tehnoloogiline kirje on sarnane kerge kütuse, lahustite jne mahutite puhastusele).

Tänan.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Punktidele 1-4 puuduvad õiguslikud nõuded ja alused, kahjuks ei saa ma punkti nr 5 küsimusest täpselt aru. Punkti nr 6 ei kuulu kahjuks minu pädevusvaldkonda. Vastuse aitas koostada isikukaitsevahendite maaletooja.
Tööpäeva vältel on soovituslik tööprotsesside vahele teostada ka puhkepause, puhta ja värske õhuga keskkonnas.
Vastused allpool, vastavalt küsimuste numbritele:
1. Kui on õiged filtrid siis kogu töövahetuse aja.
2. Kogu töövahetuse. Peab olema ainult kindel, et hingamiseks kasutatakse õlivaba suruõhku.
3. Vaata vastust nr. 1.
4. Tööline võib teha ohtlikus keskkonnas tööd täismaskiga juhul kui filter on valitud vastavalt tooteohutus kaardile. Nii nagu ikka siingi sama asi, et kõigepealt tuleb kasutusele võtta üldkaitse vahendid.
Ohutut tööd soovides,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kas töökohale on seaduse järgi ka mingi mõistlik temperatuur ette nähtud?09.12.2013

Mis peaks olema istuval tööl temperatuuriks? Hetkel termomeeter näitab temperatuuriks 20 kraadi (mis tundub normaalne). Kuid tuuletõmbuse tõttu on reaalne temperatuur ca 16-17 kraadi. Mis peaks olema õige temperatuur?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Kahjuks käesoleval ajal ei ole enam kehtivat määrust, mis kohustab tööandjat teatud töökeskkonna temperatuure järgima.
Mitte kehtiv määrus on siiski praeguse ajani üheks aluseks/soovituseks töökeskkonna temperatuuride järgimisel:
Tervisekaitsenormide ja -eeskirjade TKNE-5/1995 kinnitamine
https://www.riigiteataja.ee/akt/25048
Vastavalt ülalmainitud määrusele võiks kontoris olla külmal aastaajal pidevalt 20-24 kraadi sooja.

On olemas ka soovituslik standard: EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. Antud standard soovitab tavakontoris 20-24 kraadi sooja (talve periood).
 

Küsimus: Kas tööohutus/töökaitse spetsialist oleks pidanud ka töötajatega vestlema, et töötingimustest aru saada?08.11.2013

Tere
Pöördun jälle Teie poole.
Eelmine küsimus-vastus
http://www.vastused.ee/loe/sotsiaalne-turvalisus/tootervishoid-ja-tooohutus/5297/kuidas-lahendada-tool-tervisele.html

Täna, 08.11.2013 võin öelda, et olukord on sama. Meil käis kohal küll tööohutus/töökaitse spetsialist. Kasu sellest aga ei olnud, kuna ta käis aprillis, kui oli üsna soe. Lisaks oli tema tulek ette teada. Kas nii on üldse õige? Siis ei näe kunagi täit tõde. Kummaline oli ka see, et see daam vestles vaid tööandjaga ja mina talle oma talvist muret kurta ei saanud. Jah, ma nüüd plaaningi töölepingu erakorralist ülesütlemist, kuna olin jaanuaris kopsupõletikus selle külmetamise tagajärjel. Aga see ei lahenda veel olukorda, järgmine töötaja on samas olukorras.

Lisaks huvitab mind ka see, kas mul on võimalik midagi ette võtta selles osas, et töö on kahjustanud minu tervist. Peale selle kopsupõletiku põdemist, on bronh ja kops nii nõrk, et köha on väga kerge tulema. Ometi ei põdenud ma enne seda talvist haigust kunagi külmetushaigusi ja köha ja nohu olid mulle tundmatud asjad.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Tööinspektoril on õigus tööandjat ette teavitada enda tulekust.

Tervisekahjustuse korral peaksite kõigepealt pöörduma töötervishoiuarsti poole, kes teeb selgeks, kas tegemist on kutsehaigusega. Töötervishoiuarsti poolt pandud kutsehaiguse diagnoos tähendab seda, et töötervishoiuarst on välja selgitanud ja leidnud seosed töökeskkonnaohutegurite mõjude ja terviseprobleemide vahel. Kutsehaiguse tuvastamise järel on töötajal ametlikule uurimisele ja lõppjäreldustele tuginedes õigus nõuda töötervishoiu ja tööohutuse seadusele tuginedes tööandjalt töötaja tervisele tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt Võlaõigusseadusele on kahju hüvitamise nõudeaeg 5 aastat tekkinud kahju tuvastamise hetkest.

Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kas hiljem on võimalik eelmisest töökohast taotleda hüvitist, kui töö rikkus tervist?23.10.2013

Tere.
7 aastat töötasin puidufirmas, kus olid rasked ja vettinud prussid, mis oli pakki vaja panna. Unustasin ka selle ütelda, et olen naine ja kui tööle läksin, siis olin 20-aastane. Nüüd olen sealt küll ära tulnud, kuid sain sealt tugevad seljavalud. Olen olnud enne kuude kaupa hoolduslehel kui ka nüüd, kui olen uues töökohas. Küsimus oleks mul selline, kas mul on võimalik taotleda vanast töökohast endale hüvitist või mingeid rahasid?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Siin on raske täpselt vastata, sest osa olulisi andmeid on puudu, mis tuleks vastamisele kasuks.
Kas kutsehaigus on diagnoositud (kui seda ei ole, ei ole alust ka hüvitise nõudmisel)? Teil on võimalik pöörduda Hiiul asuvasse Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskusesse.
Kas Teil on kutsehaigus diagnoositud, kui jah siis millal? Hüvitise nõudmisel on aegumine. Millal Te töötasite tervistkahjustaval tööl?
Lisaks: hüvitise nõudmise aluseks on ka töövõimekaotus, kas see on Teile määratud?

Vastuse koostamisel oli abiks Hr Priit Siitan.

Tervitades,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kes tööandja peab maksma tervisetõendi eest?14.10.2013

Tere.
Töötan kokana, kohustuslik on käia iga 2 aasta tagant tervisekontrollis, kus väljastatakse tervisetõend. Kas selle eest maksan mina või peab maksma tööandja?
Tänud ette

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Kokkuvõtlikult: selle eest peab tasuma tööandja.

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 (Tööandja kohustused lg 1 p 7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.

Tervitades,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Mida peaksin ette võtma, kui katusetöödel puutun iga päev kokku mürgiste gaasidega?11.09.2013

Teeme katusetöid pea igapäevaselt, jalad on nii haiged, et ei saa enam rahulikult puhata ega istuda, et ei peaks ennast liigutama. Arsti juurde ei julge ka enam minna, sealt ei tule tarka vastust ikka. Kui olen seljaga käinud, siis öeldakse ikka, et fastum gel.
Paigaldame ka sbs pigikatuseid, mis peaks olema suht mürgine töö, sest sealt eraldub kogu aeg suitsu ja seda me sisse hingame. See suits on hakanud mu kopsudele valu tegema. Eelmine aasta kopsuröntgen midagi ei tuvastanud. Kas keegi selliseid töid ka üldse jälgib, et töö oleks inimese jaoks ohutu?
Pigi sisaldab kantserogeene (vähkitekitavaid ühendid) ja pole ma kunagi näinud, et keegi hoitakas selliste tööde eest.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Esmalt küsiksin, kas Teie tööandaja korraldab Teile töötervishoiu tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures? Tervisekontrolli korraldamine on tööandja kohustus, kui tervisekontrolli vajadus selgub töökeskkonna riskianalüüsist (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) §13 lg 1 punkt 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060).
Teil on õigus pöörduda ka Hiiul asuvasse kutsehaiguste keskusesse, et selgitada välja tööst põhjustatud tervisehäired ning saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses (TTOS § 14 lg 5 punkt 7).

Tööandjate poolsete tööohutusnõuete täitmist jälgib Tööinspektsioon. Samas on Teil õigus teha Tööinspektsiooni märgukiri tööandjast, kes ei täida tööohutusalaseid nõudeid töötajate tervise hoidmise suhtes (isikukaitsevahendite andmine, puhkepauside korraldus jms).

Loodan, et Teil oli vastusest kasu!
 

Küsimus: Kas on kindlad haigused või tunnused, mida tekitab öötöö?25.06.2013

Tere
Kas on kindlad haigused või tunnused, mida tekitab öötöö? Näiteks olen mina saanud öötööst unehäired ja peavalud.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Otseselt ei ole välja toodud, millised tervisehäired tekkida võivad – iga inimene on individuaalne. Samas on arstide poolt siiski välja toodud peamised probleemid, mis on tekkinud öösel töötajatel.
Teil on tekkinud unehäired, mistõttu ei saa ka keha puhata - uni aitab ajul ja kudedel õigeks funktsioneerimiseks taastuda. Krooniline unepuudus halvendab tervist ja meeleolu, pärsib tulemuslikkust, loovust ja mälu, häirib turvatunnet. Unevaeguses inimene on kergelt ärrituv, konfliktne, vahel ka ükskõikne töökaaslaste, pereliikmete ja sõprade vastu. Magamatus ja ülejäänud maailmaga vastuolus olemine tekitab stressi ja masendust. Öösel töötajatel esineb päevatöötajatega võrreldes sagedamini seede- ja südamehäireid koos kõrgenenud vererõhuga, külmetushaigusi, kaalutõusu, naistel tsükli ebaregulaarsust ja rinnavähki. Samuti tuleb öösel töötavatel naistel ette rohkem raseduse katkemisi ja neil sünnivad väiksema sünnikaaluga lapsed.

Head lugemist: http://lugemist.unekliinik.ee/files/Eesti%20Naine%20-%20%C3%96%C3%B6s%20on%20t%C3%B6%C3%B6.pdf
 

Küsimus: Kas 12 tunni jooksul on kassapidajal õigus ainult kahele pooletunnisele pausile?15.06.2013

Töötan kaupluses kassapidajana. Mulle on ettenähtud 12 tunni jooksul 2 korda pooletunnist pausi. Alustan kell 8.00 ja esimese pausi saan kell 12.00 ja teine paus tuleb kusagil 15.30 paiku. Vahepeal ei lubata rohkem pause isegi silmade või jalgade puhkamiseks. Tööd tuleb teha küürus, kuna kassa on madalal. Kas on ettenähtud veel puhkepause tööaja sees?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Vastan Teile õigusaktide baasil:
1) Tööandja kohustus (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §13 lg1p3 - https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060) on teostada töökeskkonna riskianalüüsi, kus tuvastatakse riskid töötaja tervisele. Terviseriskide ilmnemisel peab tööandja rakendama meetmeid, mis kõrvaldavad või vähendavad terviseriski. Küürus töötamine on kindlasti füsioloogiline ohutegur. Antud juhul tuleks hinnata võimalust kassat kõrgemale tõsta, et saaksite töötada ergonoomilises (sirge seljaga) asendis. Püstise asendi puhul peaks laua pind jääma vähemalt töötaja puusa kõrgusele, täpsema töö puhul juba umbes naba kõrgusele.
2) Kuna Teie töö on seisvas asendis ja seega suur koormus jalgadele ja seljale, siis peaks tööandja rakendama nii palju pause või istumise/toetamise võimalust, et vältida tervisekahjustuse tekkimist.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
§ 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
(3) Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist.
(31) Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad.

Kahjuks ei ole täpsemalt välja toodud, kui palju pause peab võimaldama. Tähtis on leida parim lahendus, kuidas vältida ülekoormuse teket jalgadele ja seljale.
Näiteks soovitaksin jalanõusid, kus on sisetallal tugevdatud jalavõlvi osa.

Soovitan kindlasti tööandjaga rääkida antud teemal ning tuua välja endapoolsed pakkumised nt kõrge ratsatool, et keha toetada, et ei peaks seisma ning tõsta kassat.
 

Küsimus: Kas kõik tööandjad peavad töötajatele korraldama tervisekontrolli?15.06.2013

Olen klienditeeninduse tööd teinud juba tööandja juures 2 aastat ja pole tehtud tervisekontrolli ning olen uurinud, et mitte keegi pole seda ettevõttes teinud. Kas seda peaks tööandja tegema?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Tööandja kohustus on teostada töötajatele tervisekontrolli, kui selle vajadus on ilmnenud riskianalüüsi alusel.

Õigusaktid:
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060)
§ 13. Tööandja kohustused ja õigused
7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.

Töötajate tervisekontrolli kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/1005703)