Töötervishoid ja tööohutus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas kõik tööandjad peavad töötajatele korraldama tervisekontrolli?15.06.2013

Olen klienditeeninduse tööd teinud juba tööandja juures 2 aastat ja pole tehtud tervisekontrolli ning olen uurinud, et mitte keegi pole seda ettevõttes teinud. Kas seda peaks tööandja tegema?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Tööandja kohustus on teostada töötajatele tervisekontrolli, kui selle vajadus on ilmnenud riskianalüüsi alusel.

Õigusaktid:
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060)
§ 13. Tööandja kohustused ja õigused
7) korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.

Töötajate tervisekontrolli kord (https://www.riigiteataja.ee/akt/1005703)
 

Küsimus: Kust leida infot kuidas mõjuvad rasedale müra, vibratsioon, sundasend, lahustipõhised värvid ja pahtel?03.05.2013

Olen hetkel 7 nädalat rase. Soovin kindlasti edasi tööl käia, töötan puidufirmas. Sooviksin teada, kuidas mõjuvad müra, vibratsioon, sundasend, lahustipõhised värvid ja pahtel tulevase lapse tervisele. On võimalus ka saada kergemale tööle, aga tahaksin just teada, kas mingi teguri eelloetletutest peaks välistama. Tervisega on juba olnud probleeme praegu raseduse alguses. Aga välistades need kõik, polegi ju võimalik töötada, kas ka tolm on ohtlik rasedusele? Ei leia kuskilt infot, mis oleks asjalik.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Kuna Teil on juba terviseprobleeme olnud, siis tuleks kõiki nimetatud ohutegureid (müra, vibratsioon, sundasend, lahustipõhised värvid ja pahtel) raseduse jooksul vältida, kuna need võivad oluliselt lapse tervist mõjutada. Soovitan kindlasti kergemale tööle minna.

Lugege kindlasti läbi määrus "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks", https://www.riigiteataja.ee/akt/13290413.

Head lugemist: Rasedate ja rinnaga toitvate naistöötajate terviseriskid, http://www.ammaemand.org.ee/m_files/e5ee9653ed76d2ba1c60a5c7e5bb3d05.pdf
 

Küsimus: Kust alustada, et kindlaks teha, kas töö kahjustab tervist?29.04.2013

Töötan tootmisettevõttes, kus teen aktiivselt tööd kätega. Töö on füüsiliselt kätele kurnav ning nüüd on tekkinud vaevused randmetega. Olen mures oma käte seisukorra pärast ja sooviksin töötamise antud ametikohal lõpetada, kui see võib tekitada mulle püsivaid kahjustusi.
Kuhu ma peaksin pöörduda, et seisukorda diagnoosida? Kas perearst või eriarst suunavad mind vajadusel edasi või annavad mulle vastavat infot?
Kui mul diagnoositakse kutsehaigus, siis mis saab edasi? Kas ma jään töövõimetuslehele ning kas see on tasustaud ja kui kaua?
Kas seda antakse taastumiseks või tuleks lõpetada töösuhe?
Kui mul ei diagnoosita kutsehaigust kuid soovin siiski oma tervise tõttu töösuhte lõpetada, kas siis on mul võimalik ka töötukassalt toetust saada?

Heade soovidega,

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi nimetatud lühendatult TTOS) § 13 lg 1 alusel on tööandja kohustatud teostama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõtma vajaduse korral nende parameetrid ning hindama riske töötaja tervisele ja ohutusele.
Sama paragrahvi alusel on tööandja kohustatud teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.
Riskianalüüsi teostamise üheks eesmärgiks on välja selgitada töötajad, kelle tervis on töökeskkonna ohutegurite võimalikust mõjust ohustatud, ning suunama nad töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli.
Teie küsimusest ei selgu, kas tööandja on teostanud Teie töökeskkonnas riskianalüüsi. Järeldada võib, et seda tehtud ei ole, vastasel juhul oleks Teie tervisele kahjulikult mõjuvad ohutegurid tuvastatud ja Teid oleks suunatud tööandja poolt tervisekontrolli.
TTOS § 14 lg 5 alusel on Teil õigus saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja tööandja poolt tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.
Teil on ka õigus pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete ja tegevuskohajärgse tööinspektori poole, kui Teie arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
Teil on õigus tööandjalt nõuda peale töökeskkonna riskianalüüsi teostamist suunamist tervisekontrolli töötervishoiuarsti juurde. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks Teie terviseseisundi ning kogub andmed tööolude ning töö laadi kohta. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud töökeskkonna ohutegur või töö laad.
Töötajal tööga seotud haigust (kutsehaigust) kahtlustav arst, ka perearst, võib töötaja saata töötervishoiuarsti juurde. Töötervishoiuarstil on kohustus tööandjale anda soovitusi töötaja viimiseks töösuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi. Arsti otsuseid ja soovitusi on tööandja kohustatud täitma.
Kutsehaiguse diagnoosimise ja kutsehaigusest tingitud ajutise töövõimetuse korral maksab Haigekassa Teile ravikindlustuse seaduse § 54 alusel ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust teisest töövõimetuse päevast 100 protsenti.
Vastavalt Ravikindlustusseaduse § 57 sätetele on kindlustatul haiguse või vigastuse korral õigus saada haigushüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani või püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevani, kuid mitte rohkem kui 182 järjestikust kalendripäeva.
Töövõimetuslehel viibimisel ja vastava ravi saamisel reeglina eeldatakse, et Teie töövõime taastub täielikult.
Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise järel või Teie ajutisel töövõimetuslehel viibimise ajal võib tööandja vastavalt töölepingu seaduse § 88 lg 1 töölepingu erakorraliselt üles öelda, kuna Te ei ole pikka aega tulnud toime (või edaspidiselt seoses püsiva töövõimetuse määramisega) tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul;
Juhul kui soovite ettevõttest lahkuda omal algatusel lahkumisavaldust esitades, peate arvestama asjaoluga, et Teil ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.
Eelpoolmainitud paragrahvi alusel tööandjapoolsel töölepingu erakorralisel ülesütlemisel on Teil õigus saada töötuskindlustushüvitist 50% ühe kalendripäeva tulust 100. kalendripäevani ja 40% 101-st kuni 360. kalendripäevani.
Vastuse koostas: Priit Siitan
29.04.2013.a.
 

Küsimus: Mida teha, kui tööandja ei korrasta platsi ja suurte aukude tõttu valutavad seljad mitmel tõstukijuhil?13.04.2013

Tere
Töötan tõstukijuhina ja tööks on palkide vedamine palgisorteerile, sealt lattu ja laost saele. Mure on selles, et platsil, kus peame tõstukitega töötama on tohutud augud. Selle kvaliteet on 0. Ainult auk augus kinni ja töötempo tihe, sellega kaasnevad seljavalud ja need on kõigil töötajatel, kes sellega tegelevad. Firma nagu ei kavatse/ei taha seda korda teha.
Kas töötajatel on siis nagu õigus vähemalt firmalt nõuda ravimite kulu hüvitamist vms?

Tänud

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (TTOS) on tööandja kohustus korraldada töökeskkonna riskianalüüs, kus ta tuvastab riskid töötaja tervisele ning määrab tegevused riskide maandamiseks. Hetkel peaks tööandja Teie poolt kirjeldatud võimalikud ohud riskianalüüsis tuvastama, selgitama võimalikud seosed Teie terviseprobleemidega ning kavandama meetmed.
§ 12. Tööandja ennetustegevus (1) Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.
Kas Teile on teostatud töötervishoiuarsti poolt tervisekontrolli?
Tervisekontrollis tuvastatakse võimalikud terviseprobleemid, mis tulenevad tööst ning mis võivad kujuneda ka kutsehaiguseks.
Tööst põhjustatud haigestumist tuvastab töötervishoiuarst ja teatab kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist Tööinspektsiooni kohalikule asutusele.
Vastavalt TTOS-le on töötajal õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Lisaks on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.
Hüvitise nõude aluseks võib olla töötervishoiu arsti poolt tuvastatud tööst põhjustatud haigestumine. Töötervishoiuarst tuvastab ka haiguse tekkepõhjused ning kindlasti viitab ka töökeskkonna ohutegurite mõjule.
 

Küsimus: Kas on tööõnnetus ja makstakse 100% hüvitist, kui tööajal asutuse territooriumil libastusin?31.03.2013

Tere!
Asutuse kinnisel territooriumil pargivad ka tööliste autod, läksin tööajal 5 minutit enne lõunat autosse, et midagi sealt võtta, libastusin selja peale katuselt kuhjunud paksul jäärandil ning vigastasin selga ja nüüd mõneks ajaks töövõimetu.
Lugupidamisega,

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Ettevõtte territooriumil libastumise ja tervisekahjustuse saamisel on tegemist tööõnnetusega, sest paratamatult tekib töötajal mitmesugustel põhjustel vajadus liikuda ettevõtte territooriumil kui ka ruumides. Tööandja on kohustatud tagama vastavalt määrusele "Töökohale esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuded", ettevõtte territooriumil liiklevate jalakäijate ehk töötajate ohutuse.
Tööõnnetuse uurimise eesmärgiks on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Tööõnnetuse korral saate vastavalt ravikindlustusseaduse § 54 lg 1 haigekassalt 100 protsenti hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust.

Vastuse koostas hr Priit Siitan.
 

Küsimus: Kas turismiettevõttes hobustega töötamisel peaks tööandja mulle tagama elukindlustuse?22.03.2013

Kui ma töötan turismiettevõttes hobustega, kas tööandja peaks mulle tagama elukindlustuse või midagi taolist? Selleks, et hobustega võistelda, tuleb teha elukindlustus, seega kas mul on ka see kohustus?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (TTOS) ei ole tööandja kohustatud tegema/tagama töötajale elukindlustust.

Tööandja on TTOS § 13 lg1 p3 alusel kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, milles hinnatakse ohutegureid ja nende mõju töötaja tervisele.
Vastavalt TTOS § 12 lg1 peab tööandja kavandama meetmeid ennetustegevuseks ja rakendama neid terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks.
 

Küsimus: Kui ma töö ajal tööandja parklas libeduse tõttu kukun, kas see loetakse tööõnnetuseks?03.03.2013

Tere,

Millise õigusakti alusel on tööandjal kohustus liivatada talvel autoparklat, et tagada töötajate ohutu liikumine? Kuidas on see reguleeritud?
Kui ma parklas libeduse tõttu kukun tööajal, kuna olen liikuval tööl, kas see loetakse tööõnnetuseks?

Tänud juba ette,

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus , mis toimus tööandja antud tööülesannet täites. Teie küsimusest võib aru saada, et Te täitsite parklas liikudes tööülesandeid (juhtus Teie töö ajal). Kui parkla asub tööandja territooriumil, on tööandja kohustatud tagama vastavalt määrusele "Töökohale esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuded", seal liiklevate jalakäijate ehk töötajate ohutuse. Tööandja üks põhikohustusi vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 on hinnata töökeskkonna riske ja välja selgitada kõik töötajaid mõjutada võivad ohud. Parklas riske hinnates oleks kindlasti pööratud tähelepanu libedusele ja sellest tingitud võimalikule kukkumisohule ning tööandja oleks pidanud kavandama abinõud töötajate kukkumise vältimiseks.

Vastuse koostas hr Priit Siitan.
 

Küsimus: Kas välisriigis ettevõtte harukontoris juhtunud õnnetus on tööõnnetus ja kes maksab välisriigi haigla raviarve?01.03.2013

Tere,
Kas see on tööõnnetus, kui mind suunatakse Eesti kontorist tööle Lätti, kuna seal asub meie ettevõtte harukontor ja ma seal kukkusin trepist alla? Kandsin küll kontsakingi, kuid ka trepp võis libe olla, mind viidi sealt kiirabiga haiglasse ja esitati arve. Kas pean selle arve ise maksma või teeb seda ettevõte? Arve võtsin küll ettevõtte nimele, kuid nende sõnul pean selle ise tasuma ja siis haigekassasse pöörduma ning sealt raha tagasi küsima.

Veel tekkis küsimus, et kas see on tööõnnetus kui minuga oleks juhtunud tee peal liiklusõnnetus?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Küsimusest võib aru saada, et Teid suunati tööandja poolt tööülesandeid täitma väljaspool Eestit ettevõtte harukontorisse. Kukkusite ettevõtte harukontoris võimaliku libeduse tõttu ja see juhtum kvalifitseerub Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 mõistes tööõnnetuseks. Tööandja on kohustatud tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks läbi viima uurimise, mis lõpeb tööõnnetuse raporti vormistamisega, millest üks eksemplar antakse ka Teile.
Kui reisitakse Euroopa Liidu territooriumil, on vaja, et oleks kaasas Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat. Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil viibimise ajal. Euroopa ravikindlustuskaarti saate kasutada, kui Teil on Eestis toimiv ravikindlustus. Miks Teil Läti raviasutuses arve esitati, ei saa täpsemalt info vähesuse tõttu vastata, kuid palun pöörduge selles küsimuses Haigekassa poole.
Kas teel toimunud liiklusõnnetuse korral, kui saate vigastada, on tegemist tööõnnetusega või mitte, selgitab uurimine. Sellisel juhul tuleb arvestada, kas sõiduks kasutasite ühiskondlikku transporti või ametisõidukit. Ametisõidukit kasutades võib teel juhtunud liiklusõnnetus kvalifitseeruda Teie vigastuse korral tööõnnetuseks.

Vastuse koostas hr Priit Siitan.
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, kui töötrauma juhtus proovipäevadel ja nüüd ei tunnista tööandja mind töötajaks?11.02.2013

Mul juhtus raske töötrauma - luumurrud ja vaagnaluu murd tööl olles proovipäevadel - kolm proovipäeva oli mõeldud ja et siis vormistame. Antud trauma juhtus kolmandal päeval, muidugi ei vormistatud mind sinna tööle, kuid kõik see juhtus töökohal, kust mind kiirabi ära viis ja kõik fikseeris. Olin ka tööriietes, tegu siis koristaja töökohaga. Sattusin selle traumaga koheselt haiglasse opilauale ja veetsin kaks nädalat haiglas, nüüd on mul taastumisperiood, veel pole kindel, kui pikk, kuid kuidas ma peaksin edasi toimima ja kuhu pöörduma?
Helistasin mupo-sse, nemad soovitasid neile avaldus koostada, aga kuidas ma seda koostan, mis vormis, mulle on see täiesti võõras teema, hetkel olen ka peaaegu liikumisvõimetu, et minna juristi jutule konsulteerima. Mupo soovitas pöörduda ka kohtusse, mis paberid on mul selleks vaja ja kuidas edasi toimida? Olen väga tänulik juba ette vastuse eest!

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Töölepingu seadus § 86 lõige 1 tulenevalt on katseajaks esimesed 4 kuud alates töötaja faktilisest tööle asumise päevast. Katseaja eesmärgiks on kindlaks teha, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema või mitte. Samuti hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Teie suhtes rakendatud nn. proovipäevi võime lugeda tegelikult katseajaks alates Teie proovitööle asumise päevast. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lõige (3) alusel arst teatab raskest tööõnnetusest viivitamata tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Teie küsimusest ei selgu, kas arst teavitas Tööinspektsiooni Teiega toimunud raskest tööõnnetusest või mitte. Nii tööandja kui ka tööinspektor peavad välja selgitama kõik õnnetuse põhjused ja asjaolud ning kas juhtum oli põhjuslikus seoses Teie tööga.
Arvates, et Teiega toimunust ei ole Tööinspektsioon teadlik, palun pöörduge abi saamiseks Tööinspektsiooni poole (üldtelefon 6269400).
Tööinspektsiooni ülesanne on välja selgitada Teie kirjas vihjatud õnnetusjuhtumi põhjused ja asjaolud ning seosed tööga.

Vastuse koostas härra Priit Siitan.
 

Küsimus: Kas see on tööõnnetus, kui asutuse ukse taga libastusin ja väänasin hüppeliigese ning murdsin jalaluu?06.01.2013

Tere.
Kas on tegemist tööõnnetusega ja kas mul õigus saada haigushüvitist 100 protsenti, kui hommikul tööle minnes asutuse ukse taga ust avades libastusin - ukseesine libe, jääs, liivatamata, kukkusin ja väänasin hüppeliigese ja murdsin jalaluu. Kiirabi tuli ja viis mind haiglasse mitte õuest, vaid asutusest seest.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Vastavalt VV määrusele nr 75 Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord § 4. Tööõnnetuse uurimine ja registreerimine tööandja poolt lõige (1) Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi. Töötaja peab esimesel võimalusel teatama tööandjale igast temaga juhtunud tööõnnetusest, samuti selle tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest. (https://www.riigiteataja.ee/akt/12950663)

Vastavalt määrusele peab tööandja välja selgitama, kas tegu on tööõnnetusega. Kui uurimise tulemusena selgub, et tegu on tööõnnetusega, on Teil õigus 100% haigushüvitisele. Kui tööandja poolsest uurimisest ei selgu, kas tegu on tööõnnetusega, on soovitatav pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni poole.
Kui asutuse uksetagune maa-ala on tööandja hallata/tööandajale kuuluv maa-ala, on tegu tööõnnetusega.