Töötervishoid ja tööohutus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas on olemas nõuded kontoris arvuti taga olevale töökohale?11.12.2012

Tere,
Teen kontoritööd, millest suurem osa tuleb veeta arvuti ees istudes. Mul on kaasasündinud selgroo deformatsioon ning hetkel tekitab kontoritool sageli ebamugavustunnet ja pinget seljas.
Kas on olemas nõuded konkreetselt kontoris olevale töökohale? Kas diagnoositud seljaprobleemide puhul tekib tööandjale lisakohustusi näiteks vastava kontorimööbli soetamise või isegi minu selga toetava sportliku tegevuse toetamise osas?
Hetkel on tööandja teatanud, et mõistab probleemi ja lubas uurida, kuidas hetkel kasutatavat tooli kohandada vms, aga reaalselt midagi ette ei võeta ning tunnen, et minu selg kannatab.

Aitäh vastuse eest!

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Tööd kuvariga st kontoris reguleerib määrus "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" (https://www.riigiteataja.ee/akt/72421). Määruse punktid ütlevad:
§3. Tööandja ülesanded
(1) Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus hindama töötaja töötamiskohta, arvestades:
4) töötamiskoha kujunduse ergonoomilisust ja sobivust töötajale.
(2) Riskianalüüsi tulemuste alusel peab tööandja vajadusel rakendama abinõusid töötaja töötingimuste parandamiseks, lähtudes §-des 4 ja 5 esitatud nõuetest.
§5. Nõuded töötamiskohale
2) töötool olema püsikindel, istme kõrgus ja seljatoe asend reguleeritavad, vajadusel peab töötaja saama kasutada jalatuge.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13. Tööandja kohustused ja õigused ütleb: (1) Tööandja on kohustatud: 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 10'1 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske.

Vastavalt riskianalüüsi tulemustele suunab tööandja Teid tervisekontrollile, kus töötervishoiu arst saab teha vastavaid soovitusi töökoha parandamiseks ja taastavateks sportlikeks tegevusteks. Soovituste täitmist saab tööandja rakendada erisoodustusmaksu vabalt.

Otseselt ei ole õigusaktides välja toodud kohustust diagnooside alusel töökohti kujundada. Tööandjal on aga kohustus kujundada töökoht Teie jaoks ergonoomiliseks st arvestades selle juures ka Teie tervislikku seisundit.

Lisaks saate veel siit lugeda:
http://www.ti.ee/index.php?article_id=1267&page=56&action=article&

Kindlasti pööraksin tähelepanu ka puhkepausidele. Ühes tunnis tuleks teha umbes 5-7 minutit puhkepausi (vastavalt kuvari määrusele 10% tööajast). Puhkepaus tähendab püsti tõusmist, liikumist ja vajadusel ka venitus-võimlemisharjutuste tegemist.

Edukat töökoha parandamist!
 

Küsimus: Kuidas lahendada tööl tervisele hakkav olukord, kus ustest tuleb kogu aeg külma, aga nõutud on esinduslik riietus?06.12.2012

Pöördun Teie poole murega oma töötingimuste osas, ei oska sellele lahendust leida. Et asjast parema ülevaate saaksite, kirjeldan oma töötingimusi pisut. Tegemist on administratiivse tööga, töökohaks siis ruum, mis avaneb kohe välisuksest tulles, ehk siis fuajee. Fuajees on kivipõrand (hall kiviplaat) ja põrand on tohutult külm. Ka on fuajees madal temperatuur, ikka kohe väga madal. Fuajee pole suur ja iga kord kui keegi siseneb, tuleb pahvak külma õhku. Uste vahel olevat soojaõhu puhurit (nagu poodides näiteks) meil ei ole. Samuti on suured paraaduksed pidevalt täiesti lahti, näiteks tuleb catering, ja uksed on lahti pea tund aega. Peale selle võtab tohutult aega, enne kui temperatuur veidikenegi tõuseb. Seejärel aga tulevad juba uued, kes ukse lahti teevad (helitehnikud, valgustajad, muusikud jne), samamoodi hakkab pärast üritust nende lahkumine. Nii ongi päev otsa meeletult külm, lisaks tohutu külm põrand. Tööriietuseks on aga meil esinduslik kostüüminõue. Võime küll kostüümi alla panna kampsuni/sviitri, aga see palju ei muuda. See oleks sama hea, kui olla õues nii, et kampsuni peal vaid jakk. Kivipõrand aga on hullem, kui õues lume peal. Küsimus ongi selline, et mida ma saan ette võtta? Külmetamisest on juba terviseprobleemid tekkinud.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Kõigepealt soovitan rääkida tööandjaga ning selgitada temale situatsiooni ning selle tõsidust (tervisehäirete tekkimine). Läbirääkimiste tulemusena peaks leidma lahenduse töökeskkonna parandamiseks - põranda soojendus, kütte tõhustamine, ukse ette õhk-kardinad, töökoha asukoha muutmine, läbipaistva seina ehitamine (kui selleks on ruumi) jms.
Kui läbirääkimised ei paranda olukorda, on võimalik pöörduda kohaliku Tööinspekstiooni (www.ti.ee) poole edasise nõu ja abi saamiseks.
Viimane variant on töölepingu erakorraline ülesütlemine vastavalt Töölepingu seaduse § 91. Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt...(2) Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012026

Loodan, et leiate sobiva lahenduse, sest tervis on siiski kõige olulisem.
 

Küsimus: Kas on õige, et pean seisma leti taga ja tunni jooksul ei tohi ma kasvõi 2 minutiks istuda?22.11.2012

Tere
Mul on teenindajatöö hotellis, vahetused 12 h pikad nii öösel kui päeval. Päevasel ajal, ehk siis kella 8-st kella 17-ni, mil ülemused majas, ei tohi me istuda. Peame seisma leti taga ka siis, kui pole ühtegi klienti liikumas.
Kas on õige, et tunni jooksul ei tohi ma kasvõi 2 minutiks istuda?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
(3) Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad.
Vastavalt seaduse punktile on Teil ohutegurina esindatud füüsiline töökoormus ja sundasendis töötamine, seismise näol. Kui päeva vältel tuleb seista, siis tööandja peab võimaldama puhkepause keha taastamiseks ja ülekoormuse vältimiseks.
Müügil on ka sellised nõjatoolid, mis võimaldavad töötajal toetuda toolile ja selle abil jalgu puhata aga seejuures ei ole töötaja nö täiesti istuvas asendis.
 

Küsimus: Kuidas ja kuhu peaksin pöörduma, et saaksin kutsehaigusest tingitud mulle määratud kahjuhüvitise tööandjalt kätte?23.09.2012

12.11.2010 diagnoositi kutsehaigus, 14.03.2011 tööandja vabastas töölt paragrahv 88 lg 1 p 1 alusel. Esitasin avalduse kutsehaiguse tingitud kahjuhüvitise igakuiseks hüvitamiseks. Sain vastuseks kirja, et firma pole kutsehaigust põhjustanud ja ei ole siiani hüvitist maksnud ega ka ekspertiisi eest.
Nüüd 15.08.2012 on uus ekspertiisi otsus, kus minu töövõimetuse protsent on 60 ja kutsehaiguse protsent 40. Eelmine, ehk esimesel korral olid mõlemad 40%. Kuidas ja kuhu peaksin pöörduma, et saaksin mulle määratud kahjuhüvitise tööandjalt kätte?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 14 lõige 5 alusel on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses. Hüvitise nõudmise aluseks on tõendid, mille alusel on võimalik tõendada, et tööandja on kutsehaigestumise
eest vastutav, st et ta põhjustas kutsehaiguse oma TTOS § 13 lõige 1 kohustuste rikkumisega ja ta oli süüdi.
Kutsehaiguse diagnoosimine töötervishoiuarsti poolt tähendab, et töötervishoiuarst on tuvastanud seosed Teie tervisehädade ja töökeskkonna ohutegurite mõjude vahel. Peale kutsehaiguse diagnoosimist teatab töötervishoiuarst sellest tööandjale, kes on kohustatud välja selgitama kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused. Peale kutsehaigestumise uurimise läbiviimist on tööandja kohustatud koostama kutsehaigestumise raporti, millest üks eksemplar peab olema ka Teile edastatud.
Lisaks tööandja poolt kutsehaigestumise uurimisele, võib kutsehaigestumise asjaolusid ja põhjusi uurida vajaduse korral ka tööinspektor.
Teie küsimusest ei selgu, mille alusel tööandja väitis, et "ettevõte pole kutsehaigust põhjustanud". Siin võib üheks hüvitise maksmise keeldumise põhjuseks olla asjaolu, et Te olete töötanud selles ettevõttes lühikest aega ja eelnevalt olete teinud sama tööd (olnud kokkupuutes samade töökeskkonna ohuteguritega) mitmete tööandjate juures.
Teil on õigus pöörduda Teie tervisekahjustuse hüvitise nõudes kohtu poole, kuid siin peaksite esitama põhjuslikud seosed (tõendid) Teie tervisele tekkinud kahju ja tööandja õigusvastase tegevuse vahel.
Sellisteks tõenditeks võivad olla korrektselt vormistatud kutsehaigestumise raport, kus on fikseeritud kutsehaigestumise asjaolud ja ka põhjused. Lisaks võib ettevõtte süüd tõendavaks tõendiks olla ka tööinspektori arvamus kutsehaigestumise põhjuste kohta või süüdiolevate isikute suhtes väärteomenetluse algatamine tööinspektori poolt. Seda muidugi juhul, kui tööinspektor on uurinud kutsehaigestumise asjaolusid ja põhjuseid.
Küsimuse esitaja esitatud andmete põhjal on raske anda nõu, kas töötajal oleks võimalik saada tööandja poolt töötaja tervisele tekitatud kahju hüvitamist, sest ei ole teada uurimistulemused kutsehaigestumise raporti põhjal.

Küsimuse alusel on raske hetkel nõu anda. Täpsema abi saamiseks pöörduga palun Hr Priit Siitani poole: priits@tktk.ee
 

Küsimus: Kas mul on tööõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastuse tõttu õigus hüvitisele?06.09.2012

Mul oli tööõnnetus, mille tagajärjel kukkusin nii õnnetult, et tuli teha ülahuule peale 4 välimist ja 1 sisemine õmblus. Kaotasin ühe esihamba krooni. Paar päeva hiljem selgus, et purunenud on ka teine esihammas, mis oli murdunud pikuti pooleks. Kuna hammas oli juurega igemes kinni, siis hakkas ta paar päeva hiljem liikuma ja lõpuks tuli kroon koos pooliku hambaga suust ära. Uute hammaste tegemiseks polnud muud võimalust kui teha sillad. Tööandja on küll tunnistanud intsidendi tööõnnetuseks, aga keeldub hammaste tegemiseks kulunud raha mulle kompenseerima põhjendades seda sellega, et esmasel arsti paberil hammaste vigastusi pole märgitud (on ainult õmblused). Kas mul on õigus saada hüvitist?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 14 lõige 5 alusel on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses. Hüvitise nõudmise aluseks on tõendid, mille alusel on võimalik tõendada, et tööandja on tööõnnetuse põhjustamise eest vastutav, st et ta põhjustas tööõnnetuse oma TTOS § 13 lõige 1 kohustuste rikkumisega ja ta oli süüdi.
Sellisteks tõenditeks võivad olla korrektselt vormistatud tööõnnetuse raport, kus on fikseeritud tööõnnetuse asjaolud ja ka põhjused. Lisaks võib olla ettevõtte süüd tõendavaks tõendiks tööinspektori arvamus tööõnnetuse põhjuste kohta või süüdiolevate isikute suhtes väärteomenetluse algatamine tööinspektori poolt või tööandjapoolne ettevõttesiseste vastutajate karistamine.
Küsimuse esitaja esitatud andmete põhjal on raske anda nõu, kas töötajal oleks võimalik saada tööandja poolt töötaja tervisele tekitatud kahju hüvitamist, sest ei ole teada uurimistulemused tööõnnetuse raporti põhjal.
Soovitan Teil vaadata läbi kõik tööõnnetuse uurimismaterjalid ja pöörata tähelepanu tööõnnetuse raportis fikseeritud asjaoludele ja põhjustele.
Juhul kui tööandja on välja toonud ka tööandja kohustuste rikkumise aspekte, on Teil õigus pöörduda esmalt kirjaliku avaldusega tööandja poole tööõnnetuse tagajärjel saadud tervisekahjustuse hüvitise nõudes tuginedes Võlaõigusseaduse § 128 sätetele, sest Teil tekkisid tervise kahjustamisega seotud kulud.
Tööandja keeldumise korral kahju hüvitamisest ja ilmselgete tööandjapoolsete TTOS-ist tulenevate kohustuste rikkumise korral on Teil õigus pöörduda kohtu poole Teie tervisele tekitatud kahju hüvitamise nõudes.

Vastamisel andis nõu hr Priit Siitan.
 

Küsimus: Kas meditsiinitöötaja ohutusjuhendile on nõuded?31.08.2012

Tere,

Kas oskate soovitada, kust leida ohutusjuhendi näidist meditsiinitöötajale? Kas ohutusjuhendile on nõuded, millele ta peab vastama?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Üldjuhul on võimalik leida baasjuhendeid internetist, sisestades vastav märksõna. Kui otsite internetist ohutusjuhendit, siis soovitan see kindlasti kohandada enda ettevõttele vastavaks.
Ohutusjuhendile ei ole kehtestatud nõudeid. Ohutusjuhendi koostamine peab olema läbimõeldud tegevus, kuna töötaja peab juhinduma antud dokumendist töö tegemisel. Soovitav on teha see võimalikult konkreetne ja lühike, kus on kajastatud määruse nõuded (esmane juhendamine):
Alusmäärus: Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord https://www.riigiteataja.ee/akt/23105
(2) Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale:
1) tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta;
2) töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist;
3) ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid;
4) töötajale ettenähtud töökorraldust;
5) tule- ja elektriohutusnõudeid;
6) hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta;
7) töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta.

Kõik need ülaltoodud punktid tuleks kajastada tehtava töö (medistiinitöötaja tööülesanded st tehtav töö) ohutusjuhendis.

Täpsemate küsimuste korral võite pöörduda: kristi@riskianaluus.ee

Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kas oskate soovitada, kus lugeda täiendavalt töökoha vahetamisega kaasneva stressiga toimetuleku kohta?03.08.2012

Tere!

Kas oskate soovitada lugemist (nt artikleid internetis, eesti või inglise keeles) töökoha vahetamisega kaasneva stressi ja sellega toimetuleku kohta?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Psühholoogiliste ohutegurite kohta leiate põnevat lugemist: www.stressivastu.ee lehelt. Seal on ka viited muudele kohtadele.

Lisaks on veel siin stressi kohta kirjutatud: http://raulpage.org/stress/teke18.html.

Head lugemist!
 

Küsimus: Kas praktikandil on tööõnnetuse korral õigus saada tööandjalt hüvitist?02.07.2012

Tere!
Olen ühes firmas praktikal ja mul juhtus tööõnnetus. Kas mul on õigus saada või küsida mingid hüvitist oma tööandjalt?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Vastavalt Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 1 lg 3 p 2 (https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005) on praktikandil samaväärne õigus kahjude hüvitamisele töölepinguliste töötajatega võrreldes, sest TTOS laieneb täies mahus ka üliõpilase tööle õppepraktikal olles. Seega on praktikandil õigus tööõnnetuse korral ka tööandjalt nõuda tema tervisele tekitatud kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseadusele (TTOS § 14 lg 5 p 6).
 

Küsimus: Kas vana trauma ägenemine töö ajal on tööõnnetusena arvesse võetav?24.04.2012

Tere.
13. aprill tööd tehes lõi välja vana spordivigastus(põlv), mis õhtul muutus veel hullemaks. 20. aprill lasin end haiglasse toimetada, kus anti esmaabi. Seal rääkisin oma loo ära aga ei mainunud, et käisin reedel tööl ja et seal muutus asi hullemaks, ütlesin, et nädala alguses tundsin kergelt, et põlv pole päris korras, mis oli muidugi ka tõsi. Praegu olen haiguslehel. 25. aprill on mul ortopeedi juurde aeg. Kuna ei tea, milline lähitulevik mind ootab, siis täna, reedel, 20. aprillil, tekkiski küsimus, kuidas oleks kõige arukam viis edasi tegutseda? Kas töökindlustus või lihtsalt haigusleht?
On mul võimalus see vigastus tööõnnetuseks märkida?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetuseks saab lugeda vaid sellist tekkinud vigastust, mis on otseselt seotud töö tegemisega tööandja huvides ning seotud töökeskkonna ohuteguritega.
Hetkel on mõistlik võtta haigusleht ja teavitada tööandjat enda probleemist, et edaspidi oleks võimalik arvestada Teie põlve seisundit tööülesannete määramisel ja kujundamisel, et mitte süvendada põlve probleemi.

Päikest!
 

Küsimus: Kas HIV-positiivne võib töötada õe või ämmaemandana?28.03.2012

Kas HIV-positiivne võib töötada õe või ämmaemandana, ehk siis tervishoiutöötajana?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tööandjal ei ole õigust nõuda delikaatsete isikuandmete esitamist (vastavalt Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõige 3 punkt 3 on delikaatsed isikuandmed andmed terviseseisundi või puude kohta). Sellest tulenevalt ei ole keelatud ka HIV-positiivsel töötada tervishoiusektoris.

HIV positiivse inimese puhul on oluline see, et ta ei ohustaks kaastöötajate tervist või tööandja vara, k.a ka klientide tervist.
Töölepinguseadusese § 15. Töötaja kohustused:
(2) Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi:
5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara.

Probleemi korral tööandjaga soovitan pöörduda Tööinspektsiooni.