Töötervishoid ja tööohutus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuhu pöörduda, kui töötrauma juhtus proovipäevadel ja nüüd ei tunnista tööandja mind töötajaks?11.02.2013

Mul juhtus raske töötrauma - luumurrud ja vaagnaluu murd tööl olles proovipäevadel - kolm proovipäeva oli mõeldud ja et siis vormistame. Antud trauma juhtus kolmandal päeval, muidugi ei vormistatud mind sinna tööle, kuid kõik see juhtus töökohal, kust mind kiirabi ära viis ja kõik fikseeris. Olin ka tööriietes, tegu siis koristaja töökohaga. Sattusin selle traumaga koheselt haiglasse opilauale ja veetsin kaks nädalat haiglas, nüüd on mul taastumisperiood, veel pole kindel, kui pikk, kuid kuidas ma peaksin edasi toimima ja kuhu pöörduma?
Helistasin mupo-sse, nemad soovitasid neile avaldus koostada, aga kuidas ma seda koostan, mis vormis, mulle on see täiesti võõras teema, hetkel olen ka peaaegu liikumisvõimetu, et minna juristi jutule konsulteerima. Mupo soovitas pöörduda ka kohtusse, mis paberid on mul selleks vaja ja kuidas edasi toimida? Olen väga tänulik juba ette vastuse eest!

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Töölepingu seadus § 86 lõige 1 tulenevalt on katseajaks esimesed 4 kuud alates töötaja faktilisest tööle asumise päevast. Katseaja eesmärgiks on kindlaks teha, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema või mitte. Samuti hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Teie suhtes rakendatud nn. proovipäevi võime lugeda tegelikult katseajaks alates Teie proovitööle asumise päevast. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lõige (3) alusel arst teatab raskest tööõnnetusest viivitamata tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Teie küsimusest ei selgu, kas arst teavitas Tööinspektsiooni Teiega toimunud raskest tööõnnetusest või mitte. Nii tööandja kui ka tööinspektor peavad välja selgitama kõik õnnetuse põhjused ja asjaolud ning kas juhtum oli põhjuslikus seoses Teie tööga.
Arvates, et Teiega toimunust ei ole Tööinspektsioon teadlik, palun pöörduge abi saamiseks Tööinspektsiooni poole (üldtelefon 6269400).
Tööinspektsiooni ülesanne on välja selgitada Teie kirjas vihjatud õnnetusjuhtumi põhjused ja asjaolud ning seosed tööga.

Vastuse koostas härra Priit Siitan.
 

Küsimus: Kas see on tööõnnetus, kui asutuse ukse taga libastusin ja väänasin hüppeliigese ning murdsin jalaluu?06.01.2013

Tere.
Kas on tegemist tööõnnetusega ja kas mul õigus saada haigushüvitist 100 protsenti, kui hommikul tööle minnes asutuse ukse taga ust avades libastusin - ukseesine libe, jääs, liivatamata, kukkusin ja väänasin hüppeliigese ja murdsin jalaluu. Kiirabi tuli ja viis mind haiglasse mitte õuest, vaid asutusest seest.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Vastavalt VV määrusele nr 75 Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord § 4. Tööõnnetuse uurimine ja registreerimine tööandja poolt lõige (1) Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi. Töötaja peab esimesel võimalusel teatama tööandjale igast temaga juhtunud tööõnnetusest, samuti selle tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest. (https://www.riigiteataja.ee/akt/12950663)

Vastavalt määrusele peab tööandja välja selgitama, kas tegu on tööõnnetusega. Kui uurimise tulemusena selgub, et tegu on tööõnnetusega, on Teil õigus 100% haigushüvitisele. Kui tööandja poolsest uurimisest ei selgu, kas tegu on tööõnnetusega, on soovitatav pöörduda kohaliku Tööinspektsiooni poole.
Kui asutuse uksetagune maa-ala on tööandja hallata/tööandajale kuuluv maa-ala, on tegu tööõnnetusega.
 

Küsimus: Kas on olemas nõuded kontoris arvuti taga olevale töökohale?11.12.2012

Tere,
Teen kontoritööd, millest suurem osa tuleb veeta arvuti ees istudes. Mul on kaasasündinud selgroo deformatsioon ning hetkel tekitab kontoritool sageli ebamugavustunnet ja pinget seljas.
Kas on olemas nõuded konkreetselt kontoris olevale töökohale? Kas diagnoositud seljaprobleemide puhul tekib tööandjale lisakohustusi näiteks vastava kontorimööbli soetamise või isegi minu selga toetava sportliku tegevuse toetamise osas?
Hetkel on tööandja teatanud, et mõistab probleemi ja lubas uurida, kuidas hetkel kasutatavat tooli kohandada vms, aga reaalselt midagi ette ei võeta ning tunnen, et minu selg kannatab.

Aitäh vastuse eest!

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Tööd kuvariga st kontoris reguleerib määrus "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" (https://www.riigiteataja.ee/akt/72421). Määruse punktid ütlevad:
§3. Tööandja ülesanded
(1) Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus hindama töötaja töötamiskohta, arvestades:
4) töötamiskoha kujunduse ergonoomilisust ja sobivust töötajale.
(2) Riskianalüüsi tulemuste alusel peab tööandja vajadusel rakendama abinõusid töötaja töötingimuste parandamiseks, lähtudes §-des 4 ja 5 esitatud nõuetest.
§5. Nõuded töötamiskohale
2) töötool olema püsikindel, istme kõrgus ja seljatoe asend reguleeritavad, vajadusel peab töötaja saama kasutada jalatuge.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13. Tööandja kohustused ja õigused ütleb: (1) Tööandja on kohustatud: 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 10'1 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske.

Vastavalt riskianalüüsi tulemustele suunab tööandja Teid tervisekontrollile, kus töötervishoiu arst saab teha vastavaid soovitusi töökoha parandamiseks ja taastavateks sportlikeks tegevusteks. Soovituste täitmist saab tööandja rakendada erisoodustusmaksu vabalt.

Otseselt ei ole õigusaktides välja toodud kohustust diagnooside alusel töökohti kujundada. Tööandjal on aga kohustus kujundada töökoht Teie jaoks ergonoomiliseks st arvestades selle juures ka Teie tervislikku seisundit.

Lisaks saate veel siit lugeda:
http://www.ti.ee/index.php?article_id=1267&page=56&action=article&

Kindlasti pööraksin tähelepanu ka puhkepausidele. Ühes tunnis tuleks teha umbes 5-7 minutit puhkepausi (vastavalt kuvari määrusele 10% tööajast). Puhkepaus tähendab püsti tõusmist, liikumist ja vajadusel ka venitus-võimlemisharjutuste tegemist.

Edukat töökoha parandamist!
 

Küsimus: Kuidas lahendada tööl tervisele hakkav olukord, kus ustest tuleb kogu aeg külma, aga nõutud on esinduslik riietus?06.12.2012

Pöördun Teie poole murega oma töötingimuste osas, ei oska sellele lahendust leida. Et asjast parema ülevaate saaksite, kirjeldan oma töötingimusi pisut. Tegemist on administratiivse tööga, töökohaks siis ruum, mis avaneb kohe välisuksest tulles, ehk siis fuajee. Fuajees on kivipõrand (hall kiviplaat) ja põrand on tohutult külm. Ka on fuajees madal temperatuur, ikka kohe väga madal. Fuajee pole suur ja iga kord kui keegi siseneb, tuleb pahvak külma õhku. Uste vahel olevat soojaõhu puhurit (nagu poodides näiteks) meil ei ole. Samuti on suured paraaduksed pidevalt täiesti lahti, näiteks tuleb catering, ja uksed on lahti pea tund aega. Peale selle võtab tohutult aega, enne kui temperatuur veidikenegi tõuseb. Seejärel aga tulevad juba uued, kes ukse lahti teevad (helitehnikud, valgustajad, muusikud jne), samamoodi hakkab pärast üritust nende lahkumine. Nii ongi päev otsa meeletult külm, lisaks tohutu külm põrand. Tööriietuseks on aga meil esinduslik kostüüminõue. Võime küll kostüümi alla panna kampsuni/sviitri, aga see palju ei muuda. See oleks sama hea, kui olla õues nii, et kampsuni peal vaid jakk. Kivipõrand aga on hullem, kui õues lume peal. Küsimus ongi selline, et mida ma saan ette võtta? Külmetamisest on juba terviseprobleemid tekkinud.

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Kõigepealt soovitan rääkida tööandjaga ning selgitada temale situatsiooni ning selle tõsidust (tervisehäirete tekkimine). Läbirääkimiste tulemusena peaks leidma lahenduse töökeskkonna parandamiseks - põranda soojendus, kütte tõhustamine, ukse ette õhk-kardinad, töökoha asukoha muutmine, läbipaistva seina ehitamine (kui selleks on ruumi) jms.
Kui läbirääkimised ei paranda olukorda, on võimalik pöörduda kohaliku Tööinspekstiooni (www.ti.ee) poole edasise nõu ja abi saamiseks.
Viimane variant on töölepingu erakorraline ülesütlemine vastavalt Töölepingu seaduse § 91. Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt...(2) Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012026

Loodan, et leiate sobiva lahenduse, sest tervis on siiski kõige olulisem.
 

Küsimus: Kas on õige, et pean seisma leti taga ja tunni jooksul ei tohi ma kasvõi 2 minutiks istuda?22.11.2012

Tere
Mul on teenindajatöö hotellis, vahetused 12 h pikad nii öösel kui päeval. Päevasel ajal, ehk siis kella 8-st kella 17-ni, mil ülemused majas, ei tohi me istuda. Peame seisma leti taga ka siis, kui pole ühtegi klienti liikumas.
Kas on õige, et tunni jooksul ei tohi ma kasvõi 2 minutiks istuda?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid
(3) Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad.
Vastavalt seaduse punktile on Teil ohutegurina esindatud füüsiline töökoormus ja sundasendis töötamine, seismise näol. Kui päeva vältel tuleb seista, siis tööandja peab võimaldama puhkepause keha taastamiseks ja ülekoormuse vältimiseks.
Müügil on ka sellised nõjatoolid, mis võimaldavad töötajal toetuda toolile ja selle abil jalgu puhata aga seejuures ei ole töötaja nö täiesti istuvas asendis.
 

Küsimus: Kuidas ja kuhu peaksin pöörduma, et saaksin kutsehaigusest tingitud mulle määratud kahjuhüvitise tööandjalt kätte?23.09.2012

12.11.2010 diagnoositi kutsehaigus, 14.03.2011 tööandja vabastas töölt paragrahv 88 lg 1 p 1 alusel. Esitasin avalduse kutsehaiguse tingitud kahjuhüvitise igakuiseks hüvitamiseks. Sain vastuseks kirja, et firma pole kutsehaigust põhjustanud ja ei ole siiani hüvitist maksnud ega ka ekspertiisi eest.
Nüüd 15.08.2012 on uus ekspertiisi otsus, kus minu töövõimetuse protsent on 60 ja kutsehaiguse protsent 40. Eelmine, ehk esimesel korral olid mõlemad 40%. Kuidas ja kuhu peaksin pöörduma, et saaksin mulle määratud kahjuhüvitise tööandjalt kätte?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 14 lõige 5 alusel on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses. Hüvitise nõudmise aluseks on tõendid, mille alusel on võimalik tõendada, et tööandja on kutsehaigestumise
eest vastutav, st et ta põhjustas kutsehaiguse oma TTOS § 13 lõige 1 kohustuste rikkumisega ja ta oli süüdi.
Kutsehaiguse diagnoosimine töötervishoiuarsti poolt tähendab, et töötervishoiuarst on tuvastanud seosed Teie tervisehädade ja töökeskkonna ohutegurite mõjude vahel. Peale kutsehaiguse diagnoosimist teatab töötervishoiuarst sellest tööandjale, kes on kohustatud välja selgitama kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused. Peale kutsehaigestumise uurimise läbiviimist on tööandja kohustatud koostama kutsehaigestumise raporti, millest üks eksemplar peab olema ka Teile edastatud.
Lisaks tööandja poolt kutsehaigestumise uurimisele, võib kutsehaigestumise asjaolusid ja põhjusi uurida vajaduse korral ka tööinspektor.
Teie küsimusest ei selgu, mille alusel tööandja väitis, et "ettevõte pole kutsehaigust põhjustanud". Siin võib üheks hüvitise maksmise keeldumise põhjuseks olla asjaolu, et Te olete töötanud selles ettevõttes lühikest aega ja eelnevalt olete teinud sama tööd (olnud kokkupuutes samade töökeskkonna ohuteguritega) mitmete tööandjate juures.
Teil on õigus pöörduda Teie tervisekahjustuse hüvitise nõudes kohtu poole, kuid siin peaksite esitama põhjuslikud seosed (tõendid) Teie tervisele tekkinud kahju ja tööandja õigusvastase tegevuse vahel.
Sellisteks tõenditeks võivad olla korrektselt vormistatud kutsehaigestumise raport, kus on fikseeritud kutsehaigestumise asjaolud ja ka põhjused. Lisaks võib ettevõtte süüd tõendavaks tõendiks olla ka tööinspektori arvamus kutsehaigestumise põhjuste kohta või süüdiolevate isikute suhtes väärteomenetluse algatamine tööinspektori poolt. Seda muidugi juhul, kui tööinspektor on uurinud kutsehaigestumise asjaolusid ja põhjuseid.
Küsimuse esitaja esitatud andmete põhjal on raske anda nõu, kas töötajal oleks võimalik saada tööandja poolt töötaja tervisele tekitatud kahju hüvitamist, sest ei ole teada uurimistulemused kutsehaigestumise raporti põhjal.

Küsimuse alusel on raske hetkel nõu anda. Täpsema abi saamiseks pöörduga palun Hr Priit Siitani poole: priits@tktk.ee
 

Küsimus: Kas mul on tööõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastuse tõttu õigus hüvitisele?06.09.2012

Mul oli tööõnnetus, mille tagajärjel kukkusin nii õnnetult, et tuli teha ülahuule peale 4 välimist ja 1 sisemine õmblus. Kaotasin ühe esihamba krooni. Paar päeva hiljem selgus, et purunenud on ka teine esihammas, mis oli murdunud pikuti pooleks. Kuna hammas oli juurega igemes kinni, siis hakkas ta paar päeva hiljem liikuma ja lõpuks tuli kroon koos pooliku hambaga suust ära. Uute hammaste tegemiseks polnud muud võimalust kui teha sillad. Tööandja on küll tunnistanud intsidendi tööõnnetuseks, aga keeldub hammaste tegemiseks kulunud raha mulle kompenseerima põhjendades seda sellega, et esmasel arsti paberil hammaste vigastusi pole märgitud (on ainult õmblused). Kas mul on õigus saada hüvitist?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 14 lõige 5 alusel on töötajal õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses. Hüvitise nõudmise aluseks on tõendid, mille alusel on võimalik tõendada, et tööandja on tööõnnetuse põhjustamise eest vastutav, st et ta põhjustas tööõnnetuse oma TTOS § 13 lõige 1 kohustuste rikkumisega ja ta oli süüdi.
Sellisteks tõenditeks võivad olla korrektselt vormistatud tööõnnetuse raport, kus on fikseeritud tööõnnetuse asjaolud ja ka põhjused. Lisaks võib olla ettevõtte süüd tõendavaks tõendiks tööinspektori arvamus tööõnnetuse põhjuste kohta või süüdiolevate isikute suhtes väärteomenetluse algatamine tööinspektori poolt või tööandjapoolne ettevõttesiseste vastutajate karistamine.
Küsimuse esitaja esitatud andmete põhjal on raske anda nõu, kas töötajal oleks võimalik saada tööandja poolt töötaja tervisele tekitatud kahju hüvitamist, sest ei ole teada uurimistulemused tööõnnetuse raporti põhjal.
Soovitan Teil vaadata läbi kõik tööõnnetuse uurimismaterjalid ja pöörata tähelepanu tööõnnetuse raportis fikseeritud asjaoludele ja põhjustele.
Juhul kui tööandja on välja toonud ka tööandja kohustuste rikkumise aspekte, on Teil õigus pöörduda esmalt kirjaliku avaldusega tööandja poole tööõnnetuse tagajärjel saadud tervisekahjustuse hüvitise nõudes tuginedes Võlaõigusseaduse § 128 sätetele, sest Teil tekkisid tervise kahjustamisega seotud kulud.
Tööandja keeldumise korral kahju hüvitamisest ja ilmselgete tööandjapoolsete TTOS-ist tulenevate kohustuste rikkumise korral on Teil õigus pöörduda kohtu poole Teie tervisele tekitatud kahju hüvitamise nõudes.

Vastamisel andis nõu hr Priit Siitan.
 

Küsimus: Kas meditsiinitöötaja ohutusjuhendile on nõuded?31.08.2012

Tere,

Kas oskate soovitada, kust leida ohutusjuhendi näidist meditsiinitöötajale? Kas ohutusjuhendile on nõuded, millele ta peab vastama?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Üldjuhul on võimalik leida baasjuhendeid internetist, sisestades vastav märksõna. Kui otsite internetist ohutusjuhendit, siis soovitan see kindlasti kohandada enda ettevõttele vastavaks.
Ohutusjuhendile ei ole kehtestatud nõudeid. Ohutusjuhendi koostamine peab olema läbimõeldud tegevus, kuna töötaja peab juhinduma antud dokumendist töö tegemisel. Soovitav on teha see võimalikult konkreetne ja lühike, kus on kajastatud määruse nõuded (esmane juhendamine):
Alusmäärus: Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord https://www.riigiteataja.ee/akt/23105
(2) Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale:
1) tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta;
2) töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist;
3) ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid;
4) töötajale ettenähtud töökorraldust;
5) tule- ja elektriohutusnõudeid;
6) hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta;
7) töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta.

Kõik need ülaltoodud punktid tuleks kajastada tehtava töö (medistiinitöötaja tööülesanded st tehtav töö) ohutusjuhendis.

Täpsemate küsimuste korral võite pöörduda: kristi@riskianaluus.ee

Parimat soovides,
Kristi Jõeorg
 

Küsimus: Kas oskate soovitada, kus lugeda täiendavalt töökoha vahetamisega kaasneva stressiga toimetuleku kohta?03.08.2012

Tere!

Kas oskate soovitada lugemist (nt artikleid internetis, eesti või inglise keeles) töökoha vahetamisega kaasneva stressi ja sellega toimetuleku kohta?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!

Psühholoogiliste ohutegurite kohta leiate põnevat lugemist: www.stressivastu.ee lehelt. Seal on ka viited muudele kohtadele.

Lisaks on veel siin stressi kohta kirjutatud: http://raulpage.org/stress/teke18.html.

Head lugemist!
 

Küsimus: Kas praktikandil on tööõnnetuse korral õigus saada tööandjalt hüvitist?02.07.2012

Tere!
Olen ühes firmas praktikal ja mul juhtus tööõnnetus. Kas mul on õigus saada või küsida mingid hüvitist oma tööandjalt?

Vastus: Kristi Jõeorg, Tööohutuse spetsialist, Riskianalüüs OÜ, www.riskianaluus.ee

Tere!
Vastavalt Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 1 lg 3 p 2 (https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005) on praktikandil samaväärne õigus kahjude hüvitamisele töölepinguliste töötajatega võrreldes, sest TTOS laieneb täies mahus ka üliõpilase tööle õppepraktikal olles. Seega on praktikandil õigus tööõnnetuse korral ka tööandjalt nõuda tema tervisele tekitatud kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseadusele (TTOS § 14 lg 5 p 6).