Õigus
Küsimus: Kui tööandja võib kinnitatud ületundidega graafikust hiljem need ületunnid maha võtta?29.11.2016
Kui tööandja on juba esitanud kinnitatud graafiku, kus on juba ka ületunnid näidatud, siis kas tööandja võib need ületunnid hiljem maha võtta?
Tänades
Tänades
Vastus: Anneli Lepik, nõustamisjurist, Tööinspektsioon
Selgitame, et tööaja korralduse õigus on tööandjal, kes lähtub tööaja reguleerimisel ettevõtte vajadusest.
Summeeritud tööaja rakendamisel on tööandjal võimalus tööaega kuude lõikes jaotada. Tööandja koostab tööajakava lähtudes eelkõige töö korraldamise vajadusest, samuti arvestades töö tegemise aja piiranguid. Samuti arvestab tööandja tööajakava koostamisel, etteteatamisel ja muutmisel mõistlikkuse ja hea usu põhimõtteid ning töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks.
Juba kinnitatud tööajakavas tehtavad muudatused peavad olema töötajatega läbi räägitud ning kokku lepitud. Näiteks ei saa heauskseks pidada tööandja käitumist muuta tööajakava arvestusperioodi sees ilma mõistliku põhjuse ja töötaja nõusolekuta.
Seega, juba teatavaks tehtud tööajakava saab muuta üldjuhul poolte kokkuleppel, kuid näiteks olukorras, mil tööajakava muutmise vajadus tuleneb ühekordsest hädavajadusest, võib tööandja muudatusi tööajakavas ette näha. Samas ei saa pidada õigeks tööajakava pidevat muutmist.
Töötajail on antud juhul mõistlik küsida tööandjalt selgitust tööajakava muutmise põhjuste kohta, viidates tööajakava kinnitamise reeglitele ning selgitada millised on tööajakava muutmise tagajärjed töötajatele. Oluline on siinjuures arvestada, et arvestusperioodi lõpuks peab olema töötajaile tagatud kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu. Kui arvestusperioodi lõpus selgub, et on tekkinud ületunde, tuleb need vastavalt seadusele hüvitada.
Küsimus: Kas pean tööandjale kinni maksma raha, mis varastati autost koos minu dokumentidega, isegi kui vargus politseisse antud?29.11.2016
Tere. Minuga juhtus selline asi, et tööautost varastati minu telefon ja töö raha üle 800 euro. Asi antud politseisse. Töötan kalavedajajana. Mu ringil on ka sularahaga maksmise kliente, et käsitsi kirjutatud paberil, et mis toode ja kui palju. Seal pole käivet ega midagi ja üle päeviti pean nii koguma raha, et päevas umbes 2000 eurot taskus. Nüüd nädal peale vargust nõuavad, et kirjutan paberi, et neil õigus mul see raha palgast kinni pidada. On see kõik ikka õige?
Aitäh vastamise eest.
Aitäh vastamise eest.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töölepinguseaduse § 74 lg 1 järgi kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, töötaja vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Töötaja hoolsuse hindamise aluseks on töölepingu seaduse § 16. Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.
Käesoleval juhul sõltub kõik asjaoludest, mis hetkel autost raha ära varastati ja kas töötajal oli võimalik teha kõikvõimalik, et sellist riski maandada. Kui näiteks jäeti raha tööautosse ööseks, kui tööülesandeid ei täidetud ning öö käigus varastati tööautost raha ära, siis võib eeldada, et töötaja ei lähtunud vajaliku hoolsuse määrast, kuna ei arvestanud varguse riskiga ning ei teinud kõikvõimaliku selleks, et seda ei juhtuks.
Samas, olenemata vastutusest ja nõude olemasolust, tulenevalt töölepinguseaduse § 78 lg 1, ei ole võimalik tööandjal oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada, kui selleks ei ole töötaja andnud kirjalikku nõusolekut. Kui töötaja on andnud selleks kirjaliku nõusoleku, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku §-s 132 sätestatust, ehk sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, arvestades ka ülalpeetavatega, kelle puhul tuleb jätta lisaks 1/3 palga alammäärast lapse kohta arestimata.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas tööandja võib järsku lõpetada töölepingu, kuna töötamine öisel ajal on mulle vastunäidustatud?29.11.2016
tere
Kas tööandja võib järsku lõpetada töölepingu, põhjenduseks, et töötamine öisel ajal on vastunäidustatud? Paljud seal firmas töötavadki ainult päeval selle pärast. Aasta algul saab seal töötamisest 7 aastat täis ning 30.11.2016 on viimane tööpäev.
Kas tööandja võib järsku lõpetada töölepingu, põhjenduseks, et töötamine öisel ajal on vastunäidustatud? Paljud seal firmas töötavadki ainult päeval selle pärast. Aasta algul saab seal töötamisest 7 aastat täis ning 30.11.2016 on viimane tööpäev.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töövõimetusest tulenevalt võib töötaja arsti otsuse alusel nõuda tööandjalt enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist ja enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule tervise tõttu vastuväidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia. Millal on töölepingu ülesütlemine tööandja poolt käesolevate asjaolude puhul mõistlik, sõltub töösuhte olemusest. Näiteks käsitleti Tartu ringkonnakohtu otsuses nr II-2-310/95 töötaja töölepingu lõpetamist seoses mittevastavusega tehtavale tööle tervise tõttu. Kohus oli seisukohal, et kui tööandja ei pea võimalikuks töölepingus kokkulepitud tööaega ühepoolselt vähendada, siis tuleb asuda seisukohale, et tööaja vähenemine kahe tunni võrra on takistuseks senise töö jätkamisele ning töölepingu lõpetamine töötaja tervise tõttu on seaduslik. Tähelepanu tuleb pöörata tööandja mõistlikule käitumisele ning eri huvide tasakaalustatud hindamisele töösuhte lõppemisel.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas "kriminaalse joobe" korral on kriminaalmenetluse käigus võimalik kirjutada kahetsuskirja või ei ole sellel mõtet?29.11.2016
Sõitsin joobes olekus ning puhusin välja kriminaalse joobe. Esmalt kohaldati aresti 48h ning nüüd ootan kohut. Sellest tulenevalt küsimus, et kas kriminaalmenetluse korral on võimalik kirjutada kahetsuskirja või ei ole sellel mõtet? Kas ainuke võimalus on põhjendusi tuua uurija juures ning kohtus?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas järgmisest aastast on elatis ühele lapsele juba 470 eurot?29.11.2016
Vabandan oma pahameele pärast, aga praegune elatise süsteem on lausa vägivaldne. Palun seletage mulle ära, kuidas on loogiline, et elatis tõuseb iga aasta koos alampalgaga? Aga kuhu jääb elatist maksvate vanemate palgatõus? Järgmisest aastast on elatis ühele lapsele juba 470 eurot. Kas iga lapse peale kulub kuus tõesti nii suur summa? Millal tuleb ette piir? Ei tulegi?
Minul tuleb küll piir ette. Olen leidnud enda kõrvale uue inimese, keda väga armastan ja kellega on ka laps, kuid meie perele tuleb piir ette. Ei, ma ei ole see nn rongaisa, kes oma lapsele elatist ei taha maksta. Mina olin see, kes läbis kohtus pika tee selle nimel, et seista enda ja oma lapse õiguste eest. Õiguste eest, mis olid minul kui lapsevanem ja temal kui lapsel nagunii olema, aga mida teine lapsevanem lihtsalt eiras.
Seega, kui kaua jätkub süsteem, mis süvendab olukorda, et elatist ei maksta ning laps jääb ilma teisest vanemast? Süsteem, mis teeb keeruliseks ka elatist maksva vanema olukorra?
Minul tuleb küll piir ette. Olen leidnud enda kõrvale uue inimese, keda väga armastan ja kellega on ka laps, kuid meie perele tuleb piir ette. Ei, ma ei ole see nn rongaisa, kes oma lapsele elatist ei taha maksta. Mina olin see, kes läbis kohtus pika tee selle nimel, et seista enda ja oma lapse õiguste eest. Õiguste eest, mis olid minul kui lapsevanem ja temal kui lapsel nagunii olema, aga mida teine lapsevanem lihtsalt eiras.
Seega, kui kaua jätkub süsteem, mis süvendab olukorda, et elatist ei maksta ning laps jääb ilma teisest vanemast? Süsteem, mis teeb keeruliseks ka elatist maksva vanema olukorra?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kindlasti leidub kitsaskohti nii lapse ülalpidamist kui ka lapsega suhtlemist reguleerivates seadustes, kuid mina isiklikult nende regulatsioonide seadusloomes osalenud ei ole ega oska anda ka põhjendusi, miks meie seadused just sellise ülesehitusega on.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui maksan elatusraha lapse kontole, kuid seda kasutab tema ema ja laps ei saa sealt raha?29.11.2016
Tere, Maksan igakuiselt oma 16-aastasele lapsele elatusraha, kes õpib kutseõppekeskuses ja elab ühiselamus. Raha läheb lapse arveldusarvele. Lapse arveldusarvet ja pangaarvet kasutab ema. Laps ja lapse vanaema väidavad, et ema ei anna lapse kuludeks raha. Tegelikuses kasvatab last vanaema (ema-ema). Lapse ema elab eraldi oma emast. Kuna näen lapse kontolt tehtud tehinguid, siis saan ka ise väita, et elatusraha ei kasutata lapse kuludeks. Lapse elukoht on registreeritud ema juurde aga tegelikuses ta pole seal päevagi elanud. Mida peaksin ette võtma, et raha, mis on mõeldud lapse elatusrahaks, läheks lapse hoolduseks mitte ema vajadusteks. Tänud!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tegemist on keerulise olukorraga, sest iseenesest on alaealise lapse vanemal õigus nõuda, et lapse elatis makstaks tema pangakontole – siiski sätestab seadus, et elatist tuleb igal juhul kasutada lapse huvides.
Saan aru, et lapse ema lapse ülalpidamises üldse ei osale, kuigi temal tuleks lapse ülalpidamisse panustada samaväärselt kui Teiegi. Äkki annaks lahenduse lapse emalt kohtu kaudu elatise nõudmine - kohtusse peaksite sellisel juhul pöörduma lapse seadusliku esindajana Teie. Üldjuhul nõuab lapse nimel elatist vanem, kelle juures laps alaliselt elab, kuid antud juhul ei ela laps faktiliselt kummagi oma vanema juures, seega võiks lapse emalt elatise nõudmine olla põhjendatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa peab maksma kuni 21-aastaseks saamiseni elatist juhul, kui laps läheb ülikooli?29.11.2016
Tere
Küsimus on, et kas uue perekonnaseaduse järgi on nüüd täisealisel lapsel õigus saada lapsest lahus elavalt isalt elatisraha (215 eur) kuus, kui ta plaanib minna õppima ülikooli?
Ehk laps on juba hetkel 18 täis ja lõpetab 2017 keskkooli ja soovib minna 2017 sügisel ülikooli. Kas peab maksma kuni 21a. saamiseni elatist sel juhul?
Küsimus on, et kas uue perekonnaseaduse järgi on nüüd täisealisel lapsel õigus saada lapsest lahus elavalt isalt elatisraha (215 eur) kuus, kui ta plaanib minna õppima ülikooli?
Ehk laps on juba hetkel 18 täis ja lõpetab 2017 keskkooli ja soovib minna 2017 sügisel ülikooli. Kas peab maksma kuni 21a. saamiseni elatist sel juhul?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 97 punkti 2 kohaselt on lapsel õigus saada oma vanematelt ülalpidamist, kui ta omandab täisealisena kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Samas on täisealise lapse elatis vajaduspõhine ehk oleneb täielikult tema vajaduste suurusest, täisealise lapse elatise puhul alammäära kindlaks määratud ei ole, see kehtib vaid alaealise lapse elatisele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui ei ole nõus kohtuotsusega, et isa maksab ainult 210 eurot elatist?29.11.2016
Tere. Olen juba aasta laste isast lahus, meil on 3 poega. Eelmisel nädalal oli kohus, kus otsustati, et tema igakuise makse summaks saab olema 210 eur kõigi kolme poisi alimentideks. Kohtus ütles eksmees, et sündimas teise naisega kohe-kohe laps ja sinna raha vaja. Kas selline otsus on õige? Kuidas peaks nüüd edasi toimima, kui ei ole nõus sellise otsusega?
Suured tänud Teile juba ette!
Suured tänud Teile juba ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtuotsuse täisteksti nägemata on otsust keeruline kommenteerida, sest mulle ei ole teada asjaolud, mille alusel kohus sellise otsuse langetas. Otsuse põhjendatus sõltub paljudest asjaoludest – nii Teie kui ka lapse isa varanduslik seisund, ülalpeetavate arv jms. Perekonnaseadus annab iseenesest võimaluse elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära, kuid kas see ka antud juhul põhjendatud oli, sõltub eeltoodud asjaoludest.
Kui kohtuotsus tundub Teile ebaõiglane, on Teil võimalik edasikaebamistähtaja jooksul esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan nõuda suuremat elatist kui lapse isa on kõrgepalgaline?29.11.2016
Tere,
kasvatan juba üle 10 aasta last ise, lapse isa elab ja töötab välismaal, kohtudes üle paari kuu lapsega valdavalt mõned päevad. Kas mul on õigus nõuda suuremat elatist kui miinimum, teades, et a) lapsega seotud kulud ei mahu kahekordse miinimumi sisse ära; b) lapse isa on kõrgepalgaline; c) panustan lapse ellu oma aega, emotsioone ja tegelikult ka raha jne oluliselt rohkem niigi?
Kas lapse isal on õigus üle paari kuu endale sobival ajal välismaalt naastes meie ellu sisse sõita ja teatada, millal tal on aega lapsega olla või peaks ta arvestama ka meie pere ja lapse plaanidega? Isa argumendiks on see, et ta näeb niigi last harva ja seega on mul/meil kohustus talle laps anda siis, kui temal see võimalik on.
Väga tänulikult
kasvatan juba üle 10 aasta last ise, lapse isa elab ja töötab välismaal, kohtudes üle paari kuu lapsega valdavalt mõned päevad. Kas mul on õigus nõuda suuremat elatist kui miinimum, teades, et a) lapsega seotud kulud ei mahu kahekordse miinimumi sisse ära; b) lapse isa on kõrgepalgaline; c) panustan lapse ellu oma aega, emotsioone ja tegelikult ka raha jne oluliselt rohkem niigi?
Kas lapse isal on õigus üle paari kuu endale sobival ajal välismaalt naastes meie ellu sisse sõita ja teatada, millal tal on aega lapsega olla või peaks ta arvestama ka meie pere ja lapse plaanidega? Isa argumendiks on see, et ta näeb niigi last harva ja seega on mul/meil kohustus talle laps anda siis, kui temal see võimalik on.
Väga tänulikult
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse vajadusi ei kata kehtiva alampalga suurune summa, on miinimummäärast suuremas summas elatise nõudmine põhjendatud. Elatise suurus olenebki lapse vajaduste suurusest ja üldjuhul tuleb mõlemal vanemal panustada lapse ülalpidamiseks poole ulatuses lapse igakuistest püsikuludest.
Suhtlemiskord peab lähtuma eelkõige lapse vajadustest, kuid samuti tuleb arvestada vanemate võimalustega. Teisisõnu ei ole põhjendatud nõuda lapsega suhtlemist suvalisel ajal, etteteatamata ja arvestamata lapse tavapärase elurežiimiga, kuid samas tuleb arvestada sellega, et lapse isa elab välismaal ja tema võimalused lapsega suhtlemiseks on piiratud. Antud olukorras peaks asi toimima selliselt, et lapse isa teatab mõistliku aja jooksul ette, millal soovib last külastada ja Teie teete vastavad korraldused, et laps ja isa saaksid kokkulepitud ajal kohtuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vähenenud töövõimega töötajal on õigus lisapuhkusele (7 päeva) ka siis, kui normpuhkusepäevade arv on 54 päeva (pedagoog)?29.11.2016
Kas vähenenud töövõimega töötajal on õigus lisapuhkusele (7 päeva) ka siis, kui normpuhkusepäevade arv on 54 päeva (pedagoog)?
Vastus: Anneli Lepik, nõustamisjurist, Tööinspektsioon
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 57 kohaselt on osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus 35 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. TLS § 58 lg 1 kohaselt on haridus- ja teadustöötaja iga- aastane puhkus kuni 56 kalendripäeva (haridustöötaja põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
Asjaolu, et seadusandlus tagab haridus- ja teadustöötajaile kuni 56-kalendripäevase põhipuhkuse, ei tähenda, et osalise või puuduva töövõimega töötajal on seetõttu automaatselt õigus puhkusele pikkusega näiteks 56 + 7 kalendripäeva. Teisisõnu, TLS § 57 ja § 58 koosmõjust tulenevalt on haridus- ja teadustöötaja iga- aastane puhkus kuni 56 kalendripäeva ning seadusest ei tulene nõuet lisada sellele põhipuhkusele veel lisapäevi.
Samas lisan, et kui pooled soovivad, võivad nad kokku leppida TLS §-s 58 ettenähtust pikemas põhipuhkuses.