Õigus
Küsimus: Kas isa saab elatisraha maksmise osas teha ema võlaga omavahelist tasaarveldust ja elatist mitte maksta?12.12.2016
Tere. Lapse alaline elukoht on ema juures, käib isa juures igal teisipäeval ja neljapäeval ning üle nädalavahetuse. Tundub igati õigustatud elatisenõue, kuid siin on üks aga. Nimelt oli lapse isa käendajaks lapse ema firma võetud laenule. Teiseks käendajaks oli lapse ema ise. Kuna laen läks "hapuks" ja ema firma laenu tagasi ei maksnud, jõudis asi kohtusse. Praeguseks on seis selline, et isal on kohustus tasuda kolme aasta jooksul lapse ema firma võlgasid kokku üle 30 tuhande euro, mille jaoks siis lapse isa pidi ja peab veel omakorda laenu võtma ja mis halvendab tunduvalt lapse isa pere majanduslikku seisukorda. Esimene osamakse 10 tuhat eurot on tasutud ja lapse emale on vastavalt seadusele ka esitatud nõue selle tasumiseks (kas kaaskäendajana 5000 €, või firma juhatuse liikmena 10000 €) kuid seda ta ei ole teinud. Siit siis ka küsimus, et kas ei ole seaduslikku alust elatisraha mitte maksta lapse ema kontole, kes on niikuinii võlgu ja eirab oma tagasimakse kohustust.
Tänud vastamast!
Tänud vastamast!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisnõuet ei ole lubatud tasaarveldada teiste nõuetega, sest tegemist on lapsele makstava elatisrahaga, mille eest vanem peaks kandma lapse igakuiseid ülalpidamiskulusid. Kui vanematel on omavahel võlanõudeid, on see elatisest eraldiseisev asi ning tuleb ka lahendada elatisasjast eraldi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik notariaalne kokkulepe enne DNA testi, et lapse ema loobub kõikidest nõuetest lapse võimaliku isa vastu?12.12.2016
Tere
Kuidas käituda olukorras, kus lapse ema kirjutab nii:
"Ma tahan testi enda parast, mitte et midagi nõuda või saada. Ja ma ka ei soovi, et Sa lapse elus osaleksid."
Kas on võimalik notariaalselt fikseerida paberil kokkulepe (isegi kui DNA-test näitab, et mees on lapse isa), et lapse ema loobub kõikidest nõuetest lapse isa vastu (elatisrahad jne) ning ei soovi, et lapse isa osaleks lapse elus ja kasvatamisel? Et hiljem puuduks võimalus ümber mõelda.
Kuidas käituda olukorras, kus lapse ema kirjutab nii:
"Ma tahan testi enda parast, mitte et midagi nõuda või saada. Ja ma ka ei soovi, et Sa lapse elus osaleksid."
Kas on võimalik notariaalselt fikseerida paberil kokkulepe (isegi kui DNA-test näitab, et mees on lapse isa), et lapse ema loobub kõikidest nõuetest lapse isa vastu (elatisrahad jne) ning ei soovi, et lapse isa osaleks lapse elus ja kasvatamisel? Et hiljem puuduks võimalus ümber mõelda.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui mees kantakse lapse sünnitunnistusele (ükskõik, kas kohtuväliselt vanemate kokkuleppel või peale kohtuliku isaduse tuvastamise), omandab ta lapse suhtes vanemlikud õigused ja kohustused (sealhulgas lapse ülalpidamise kohustuse). Ühegi kokkuleppega neid kohustusi välistada ei saa, sõlmitud kokkulepe on igal juhul tühine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kes peab lahendama niiskusprobleemid korterites, kes panid omale uued aknad, kas omanikud või korteriühistu?09.12.2016
Elan 60 korteriga elumajas. Kuulun KÜ juhatusse. Maja välisseinad on soojustatud. Osa kortereid paigaldas ka pakettaknad, mina olin üks nendest, kes ei paigaldanud. Osadel pakettaknaid paigaldanud korterites esinevad probleemid ventilatsiooniga ja õhuniiskusega, ilmselt siis ebakvaliteetse st ilma tuulutusavadeta akende tõttu. Minu vanade puitakendega korteris seda ei esine. Samuti ei esine probleeme kvaliteetsete pakettakende paigaldajatel. Kes peab antud juhul lahendama probleemid ebakvaliteetsete pakettakendega korterites, kas omanikud või juhatus? Tean et soovitatakse puurida freesavad seintesse, aga kelle kulul?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Probleemi lahendamise kulud peaks vastavalt võlaõigusseadusele kandma isik, kes probleemi tekitas.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas mul on võimalik minna osalise ajaga tööle katkestamata lapsehoolduspuhkust põhitöökohas?09.12.2016
Olen põhitöökohalt lapsehoolduspuhkusel. Pakuti võimalust töötada osalise tööajaga kodulähedases asutuses jaanuarist maini. Kas mul on võimalik minna sinna tööle katkestamata lhp teises (põhi-) töökohas? Kuidas sellisel juhul edasi tegutseda?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Eestis kehtivad õigusaktid ei keela töötajal omada mitut erinevat töökohta. Igat töösuhet vaadeldakse eraldi, mistõttu on võimalik olukord, kus töötaja ühe tööandja juures kasutab õppepuhkust, teise juures samaaegselt põhipuhkust ja kolmanda tööandja juures lapsehoolduspuhkust.
Ainukene piirang siinkohal võib olla ühe tööandja juures kehtiv konkurentsipiirang, mille kohaselt ei või töötaja töösuhe ajal töötada sama valdkonna või teiste konkreetsete tööandjate juures. Kui on kehtestatud kehtiv konkurentsipiirang, siis peab töötaja sellest kinni pidama.
Lisaks tasub tähele panna asjaolu, et kui töötaja saab vanemahüvitist ja töötab samal ajal, siis kui saadud brutotulu ületab vanemahüvitise määra, siis vähendatakse vastava kuu vanemahüvitist. Rohkem infot selle kohta leiate siit: http://sotsiaalkindlustusamet.ee/kusimus25/
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas sellel on seaduslikku jõudu, kui kirjutasin sündiva lapse isale tema nõudmisel garantiikirja makse- ja hooldusvabastuseks?08.12.2016
Tere, Olen hetkel lapseootel ja lapse isa ei soovi minu ega lapsega tegemist teha. Selle asemel nõuab lapse isa kas aborti või kirjalikku lepingut ja kuna aborti ma enam teha ei saa, siis nõuab ta kirjalikku lepingut, et on vabastatud lapsele elatise maksmisest. Kirjutasin talle garantiikirja makse- ja hooldusvabastuse kohta, kuid sooviks teada, et kas sellel lepingul on mingit tähtsust kui lähen peale lapse sündi kohtusse või on see tühine? Sest seaduse järgi peab iga isa vastutama oma lapse eest.
Ette tänades!
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 109 sätestab sõnaselgelt, et kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Seega ei ole vastavasisulisel kokkuleppel õigusjõudu ega võta sellise kokkuleppe sõlmimine Teilt võimalust tulevikus lapse isalt lapse ülalpidamiseks elatist nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui poeg saab 9. kuupäeval 18-aasteseks, kui palju peab selle kuu eest elatist maksma?08.12.2016
Tere!
Poeg saab 09.12.2016.a 18-aastaseks, kas elatist peaks see kuu veel saama, maksmine toimus tavaliselt 5-dal kuupäeval?
Kuidas edasi käituda?
Tänan
Poeg saab 09.12.2016.a 18-aastaseks, kas elatist peaks see kuu veel saama, maksmine toimus tavaliselt 5-dal kuupäeval?
Kuidas edasi käituda?
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse ülalpidamiskohustus lõppeb tema täisealiseks saamisel (ehk laps täisealisena õpinguid ei jätka), lõppeb ülalpidamiskohustus lapse täisealiseks saamise kuupäeval. Kui laps saab 18-aastaseks 09.12.2016, tuleb detsembrikuu eest elatist maksta 9 päeva eest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatisraha maksmisega seoses oleks poeg pidanud isa edasiõppimisest teavitama?08.12.2016
Kas täisealine oleks pidanud teatama oma õpingutest isale telefoni teel või esitama koolitõendi, ta väidab kohtule, et teatas sõnumi teel ja isa keeldus, aga isa pole sõnumeid saanud ja keeldunud, nüüd nõuab koheselt suvekuude raha aga kas on ju kohtu otsus jõustub edasikaebamise tähtaja lõppemisega? Isa on maksnud alates teadasaamisest 215 eurot - iga kuu, aga kas suvekuude eest on kohustus sellist summat maksta ja koheselt? Kas mingi seadus on ka kui poeg telefoni teel ülbitseb ja mõnitab isa?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui täisealine, kuid noorem kui 21-aastane laps jätkab täisealisena õpinguid, tuleks vanema nõudmisel kindlasti esitada tõend õppimise kohta, vastasel juhul ei ole ju vanemal infot, kas tal tuleb lapsele ülalpidamist anda või mitte. Kuid isegi juhul, kui laps ise vanemale vastavat infot ei edasta, kuid kohus tuvastab, et laps õpib, tuleb vanemal anda lapsele ülalpidamist – info edastamata jätmine kokkuvõttes kohtus elatise väljamõistmist ei mõjuta.
Seejuures ei ole täisealise isiku elatise suurusele määratud alampiiri, nagu alaealise lapse elatisele, ning elatis on vajaduspõhine ehk oleneb lapse vajaduste suurusest. Oma vajadusi peab täisealine, kuid ülalpidamiseks õigustatud laps dokumentaalselt tõendama.
Kohtuotsus jõustub edasikaebamistähtaja möödumisega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kiirmenetluse kõikidele lehtedele pole alla kirjuatud, kas siis pole määratud otsus kehtiv?08.12.2016
Tere!
Sain trahvi kuna sõitsin (omast arust) kollase fooritulega üle reguleeritud ristmiku ilma, et oleks tekitanud liiklusohtliku olukorra nii endale kui ka kaasliiklejatele, k.a. jalakäijatele. Hiljem pildi pealt selgus, et tegu oli siiski punase tulega.
Panin allkirja "õigused ja kohustused" lehele (see, mis on Eesti, Inglise ja Vene keeles) ning samuti panime politseinikuga allkirjad "kiirmenetlus otsused" lehele, sellele lehele, mis läks tema kätte. Mina sain lehe allkirjaga, kus on ainult tema allkiri peal.
Olen kuulnud, et kui kõikidel lehtedel puudub allkiri (just kiirmenetlus otsuste lehel), siis pole määratud otsus kehtiv?
Kas on tegemist mingisuguse jamaga või selline asi tõesti kehtib/kehtis juhul kui mina (isik kes on trahvi saanud, pole kuskile allkirja pannud?
Sain trahvi kuna sõitsin (omast arust) kollase fooritulega üle reguleeritud ristmiku ilma, et oleks tekitanud liiklusohtliku olukorra nii endale kui ka kaasliiklejatele, k.a. jalakäijatele. Hiljem pildi pealt selgus, et tegu oli siiski punase tulega.
Panin allkirja "õigused ja kohustused" lehele (see, mis on Eesti, Inglise ja Vene keeles) ning samuti panime politseinikuga allkirjad "kiirmenetlus otsused" lehele, sellele lehele, mis läks tema kätte. Mina sain lehe allkirjaga, kus on ainult tema allkiri peal.
Olen kuulnud, et kui kõikidel lehtedel puudub allkiri (just kiirmenetlus otsuste lehel), siis pole määratud otsus kehtiv?
Kas on tegemist mingisuguse jamaga või selline asi tõesti kehtib/kehtis juhul kui mina (isik kes on trahvi saanud, pole kuskile allkirja pannud?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kuidas on üheselt määratud tee nähtavuse piiramise mõiste?07.12.2016
Tere.
Probleemiks on kohalik ristmik, kus on vasakpöörde tegemine paras lotomäng, sest peateel on kiiruspiirang 70 km/h ning kõrvalteelt vasakpööret sooritades on nähtavus vähem kui 60m ühe puu tõttu. Seega oleks maa omanik "tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuete" kohaselt kohustatud kõrvaldama nähtavust piirava puu. Kuid ma pole seni leidnud ühtegi üheselt arusaadavat definitsiooni mõistele "nähtavuse piiramine".
Sellest tuleneb ka küsimus, kuidas on üheselt määratud tee nähtavuse piiramine?
Probleemiks on kohalik ristmik, kus on vasakpöörde tegemine paras lotomäng, sest peateel on kiiruspiirang 70 km/h ning kõrvalteelt vasakpööret sooritades on nähtavus vähem kui 60m ühe puu tõttu. Seega oleks maa omanik "tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuete" kohaselt kohustatud kõrvaldama nähtavust piirava puu. Kuid ma pole seni leidnud ühtegi üheselt arusaadavat definitsiooni mõistele "nähtavuse piiramine".
Sellest tuleneb ka küsimus, kuidas on üheselt määratud tee nähtavuse piiramine?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kas tööandja võis lõpetada lepingu minu haiguslehele jäämisele järgneval päeval, kui teatasin, et tööle ma enam ei tule?07.12.2016
Tere. Jäin katseajal haiguslehele, saatsin tööandjale sõnumi, et peale haiguslehte enam tööle ei tule ja saadan lahkumisavalduse. Lahkumisavaldust ei ole saatnud, aga tööandja lõpetas lepingu haiguslehele jäämise päeval paragrahv 85 lg1 alusel, haiguslehe raha pole siiani saanud. Kas tööandjal on õigus keelduda raha maksmisest? Haigusleht on ka edasi saatmata.
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töösuhe lõpeb kirjaliku avalduse alusel. Kui töötaja või tööandja ei ole teisele poolele kirjalikku ülesütlemisavaldust teinud, siis on tegemist kehtiva töösuhtega. Töötaja kirja, kus ta annab teada, et plaanib tööandjale lähiajal saata ülesütlemisavalduse ei saa lugeda ülesütlemisavalduseks. Töötamise registrikanne töösuhte lõpetamise kohta, et lõpeta töösuhet. Töösuhte lõpetab kirjalik ülesütlemisavaldus.
Kui tööandja on toime pannud rikkumise, nt ei ole kinnitanud haiguslehte, on teinud töötamise registrisse töösuhte lõpetamise kande vms, siis peaks töötaja, soovitavalt kirjalikult, pöörduma tööandja poole ja paluma rikkumise lõpetamist. Kui peale mitmekordseid kirjalikke pöördumisi tööandja rikkumist ei lõpeta, siis võib kõne alla tulla töötajapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja rikkumiste tõttu.
Kui töösuhet ei ole üles öeldud ja tegemist on kehtiva töösuhtega, siis on tööandjal kohustus maksta haigushüvitist töötaja haigulehel olemise 4.-8. päeva eest. Kui tööandja ei maksa haigushüvitist, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole hüvitise saamise nõudega.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).