Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas emapalga arvestamisel mängib rolli kas detsembri palk makstakse aasta lõpus või jaanuaris?14.12.2016

Tere!
Minul on küsimus seoses emapalgaga.
Olen jäämas rasedus- ja sünnituspuhkusele märts 2017, tähtajaks on mai 2017.
Sooviksin teada täpsemalt, et kui emapalk hakkab tulema mul 2016 aasta järgi, kas mõjutab see miskit kui detsembri palk makstakse jaanuaris + deklareeritakse jaanuaris või peaksin laskma teha palga + deklareerimise 2016 aasta sees veel. Jube raske on endal neid asju seletada kui on raske ka mõista, kahjuks internetis on informatsiooni liiga palju aga mitte midagi sellist mida vaja teada.

Aitäh ette!

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Kuna vanemahüvitis arvutatakse eelmise kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, siis lähevad arvesse kõik sellised eelmisel aastal makstud summad, sõltumata sellest, mis perioodi eest või mis nime all need on makstud. Seega tasub detsembri palk välja maksta detsembris.
 

Küsimus: Kas ma võin oma e-toimiku asju näidata kellelegi kolmandale isikule, näiteks tööandjale?13.12.2016

Küsimus. Kas ma võin oma e-toimiku asju näidata kellelegi kolmandale isikule, näiteks tööandjale? Näiteks on kirjutanud alla, et pean neile näitame omi andmeid.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kahjuks ei saa küsimuse teisest poolest aru. Esimese poole kohta saab öelda, et üldiselt ei ole keeldu enda kohta peetavate andmete näitamise kohta isikutele, kellele neid soovite näidata. Erand kehtib väärteomenetluses ja kriminaalmenetluses kogutud andmete kohta, mida tohib avalikustada üksnes menetleja loal.
 

Küsimus: Kui Soome kodanikul on Soomes peatatud mingiks ajaks juhtimisõigus (eesti juhiluba), siis kas Eestis tohib sõita?13.12.2016

Tere.
Lugesin eelnevalt vastatud küsimusi, kuid täpselt sellist ei leidnud, kus oleks tegemist Soome sissekirjutatud inimesega. Seega kui Soome kodanik, kellel on eesti juhiluba, saab Soomes juhtimisõiguse keelu mingiks perioodiks, siis kas ta võib Eestis ikka sõita või laieneb see keeld siia riiki ka?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Liiklusseaduse § 125 lg 2 kohaselt loetakse juhtimisõiguse äravõtmiseks ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist.
 

Küsimus: Kuidas määratakse elatisraha kahe elatistraha nõudva naise puhul?13.12.2016

Tere!
Kuidas määratakse elatisraha kahe elatistraha nõudva naise puhul? Ühel naisel, kellega olin abielus, on 16-aastane laps; teisel on kaks last: 7-aastane ja 3-aastane, mõlemad on mu nimel.
Mul on 50% töövõimetus.
Siira lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatisraha suurus oleneb eeskätt lapse vajadustest, kuid ei tohiks olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2016. aastal on alampalga suurus 430 eurot, misõttu ei tohiks igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui 215 eurot.

Kui ülalpeetavaid on mitu ja elatise maksmiseks kohustatud isikul on osaline töövõimetus, võib olla põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära, kuid see oleneb juba elatise maksmiseks kohustatud isiku varanduslikust olukorrast ja sellest, kas töövõimetus takistab isikul piisavas ulatuses sissetulekut teenida.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas võin lapsele panna oma uue abikaasa perekonnanime, kui ka lapse isa on sellega nõus?13.12.2016

Tere,
Lapse isa on nõus loobuma jagatud hooldusõigusest ja lapse perekonnanime muutma. Kui mina emana olen abielus ja ei kanna enam neiupõlvenime, vaid uut nime, kas siis mul on võimalik lapse nimi samaks muuta (lapse isa on sellega nõus)? Kumba protsessi peaksin esimesena alustama, kas perekonnanime muutust või hooldusõigust?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kõigepealt peaksite pöörduma kohtusse hooldusõiguse üleandmiseks – kui kohus Teie avalduse rahuldab ja annab Teile lapse hooldusõiguse täielikult üle, on Teil võimalik lapse perekonnanime muuta lapse isa nõusolekuta. Laps võib kanda emma-kumma vanema perekonnanime, seega ma ei näe takistust lapse perekonnanime muutmiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui elame eraldi, kuid oleme veel abielus aga naine ei lase lapsega kohtuda?13.12.2016

Tere
Mida teha kui me naisega oleme ametlikult abielus aga hetkel ei ela koos ja ta ei luba mul last näha üldse, juba läheb 4. nädal? Iga kuu annan talle raha lapse jaoks. Minu kõnedele ta ei vasta ega ei reageeri üldse. Mida ma pean tegema selleks, et last näha ja enda juurde võtta nädalavahetusel, tahan maksta iga kuu lapsele raha aga pole kindel, et raha läheb ikka lapse jaoks. Mida teha, et saaks ametlikult lahkuda, et poleks rohkem abielus temaga ametlikult.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse emaga ei õnnestu lapsega suhtlemise korras kokkuleppele saada, peaksite kõigepealt oma murega pöörduma lastekaitsetöötaja poole. Kui ka seal kokkulepet saavutada ei õnnestu, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.
Kui abikaasa on abielu lahutamisega nõus, on võimalib abielu lahutada perekonnaseisuametis või notari juures. Kui kokkulepet saavutada ei õnnestu, tuleb abielu lahutamiseks hagiavaldusega kohtu poole pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas riiklikud pühad puhkuse ajal pikendavad puhkust ja kas need on tasustatud?13.12.2016

Tean, et see on nii paganama leierdatud teema ja olen näinud sarnaseid küsimusi ja vastuseid, et kui riiklikud pühad jäävad puhkuseaja sisse siis puhkus pikeneb ja on tasustatud. Kuid mul on situatsioon järgmine:
Puhkasin eelmine aasta jõulude aeg 2 nädalat, kuhu jäi sisse 24, 25, 26 ja 1 jaanuar, kuna ma toona neid asju ei teadnud, siis ei osanud puhkust pikendada nende päevade võrra. Nüüd sooviks neid päevi koos põhipuhkuse päevadega ära kasutada aasta lõpus, kuid ülemus pole sellisest asjast kuulnudki, et riiklikud pühad pikendavad puhkust ja on tasustatud. Ükspuha mida ma talle ka ei ütle, raiub ta vastu, et raamatupidaja ütles nii ja tema usub pigem raamatupidajat kui mind, et näidaku ma seda seadust talle ette siis saan ka puhata.
Sooviks abi sellega, olen tuhninud seadustest kuid ei leia sellist kohta üles mida talle näidata.

Ette tänades,

Vastus: Anni Raigna, Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee

Tere!

Töölepingu seaduse § 54 lg 3 kohaselt ei arvestata põhipuhkuse hulka rahvuspüha ja riigipühasid. See tähendab ühtlasi ka seda, et neid päevi ei pea tööandja hüvitama. Samuti ei toimu automaatset puhkuse pikenemist vaid kõik oleneb sellest, kuidas puhkus paika pannakse (kas vahemikuna või kalendripäevadena).

Kui soovite pühade ajal puhata, siis peaksite seda tegema vastavalt ajakavale. Kui ajakavas on märge, et puhkate näiteks 19.12-31.12, siis teadke, et kuigi selle perioodi pikkuseks on 13 kalendripäeva, kasutate sel ajal reaalselt põhipuhkust (ning hüvitatakse puhkusetasuga) 9 kalendripäeva, sest riigipühasid puhkuse hulka ei loeta.

Kui puhkuste ajakava tehtud pole või kõiki puhkuseid pole ajakavasse lisatud, siis saate puhkust kasutada vähemalt 14 kalendripäevase etteteatamisega (avaldus nt kirja või e-kirja teel tööandjale).

Kõigepealt tasuks tööandjalt küsida, palju Teil kasutamata puhkust on. Võimalik, et riigipühadele langenud puhkusepäevad olete juba ära kasutanud.

Kui selgub, et Teil on sellest ja 2015. aastast puhkusejääk näiteks neli päeva, siis tuleks teha avaldus ning kasutamata puhkuseosa ära kasutada, kuna 2017. aastaks on 2015. aasta puhkus juba aegunud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
 

Küsimus: Kas inkassofirmal on õigus endiselt hoida andmeid üleval maksehäireregistris, kuigi oleme jõudnud maksekokkuleppele?12.12.2016

Tere
Kui oleme inkassofirmaga jõudnud maksekokkuleppele, mis on ka kohtu poolt kinnitatud, kas inkassofirmal on õigus hoida siis veel andmeid üleval ka maksehäireregistris?

Vastus: Valentin Feklistov, jurist, Larssen CS OÜ & Larssen Legal OÜ, www.larssen.ee

Tere,
Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) järgi lubatakse maksehäire- ehk võlaandmete avaldamist teistele isikutele ilma isiku (võlgniku) enda nõusolekuta. IKS-i kohaselt võib maksehäire andmeid maksehäireregistris üleval hoida veel kolm aastat pärast nõude lõpetamist (s.t. võla tasumist).
 

Küsimus: Kes peab maksma foori detaili kahju, kas juht, kes põhjustas avarii omaniku teadmata või siis ikkagi auto omanik?12.12.2016

Kindlustamata autoga tehti omaniku teadmata avarii, kus ei osalenud teisi autosi aga lõhuti auto ja kallis fooridetail. Politsei ei tulnud, kuna polnud teisi osalejaid. Akt allkirjastati. Kes maksab (foori) kahjunõude? Auto võeti omaniku loata. Kas omanikul on võimalus sellel põhinevalt suunata see autojuhile? Kas on võimalik küsida kahjunõude suuruse põhjendust?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Kui sõiduki suhtes oli sõlmitud ja olemas kehtiv liikluskindlustuse leping ning sündmus sai sündmuskohal ettenähtud korras juhi ning kahju saaja vahel fikseeritud ning juht oli kaine ning omas juhtimisõigust, siis korvab liiklusõnnetusega kolmandale isikule tekitatud kahju juhi vastutuse kindlustanud kindlustusselts. Sõiduki omanik saab talle tekitatud kahju hüvitamise nõude esitada kahju tekitamises süüdi oleva juhi vastu.
 

Küsimus: Kuidas on esitatavate arvete käibemaksuga, kui Eesti firma korraldab seminari välisriigis?12.12.2016

Tere.
1. Eesti osaühing (km-kohustuslane) korraldab välisriigis (EU) koolituse/seminari. Millise km-määraga tuleks esitada arved seminaril osalejatele (A. osaleja eest maksab teine EU km-kohuslane; B. osaleja on eraisik või mitte km-kohuslane; C. osaleja on samuti Eesti km-kohuslane)?
2. Seminaril kasutatakse kohalikku esinejat/koolitajat (on seal riigis km-kohustuslane). Millise km määraga tema Eesti OÜ-le arve esitab?

Tänan ette

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Välisriigis toimuva koolituse korral tekib käive selles välisriigis. Kui koolitusteenust osutatakse teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud isikule, siis annab Eesti osaühing oma välisriigis tekkiva maksukohustuse üle teenuse saajale (pöördmaksustamine). Esitatavale arvele tehakse vastav viide ja maksumääraks märgitakse 0. Kui teenuse saaja ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud isik, siis Eesti osaühing oma maksukohustust temale üle anda ei saa ja ta peab järgima välisriigi maksuseadust - registreerima end enne koolitust maksukohustuslasena ning esitama arveid ja teostama maksuarvestust vastavalt välisriigis kehtivale korrale. Kui teenuse saajaks on teine Eestis registreeritud maksukohustuslane, siis toimub maksustamine tavalises korras (st 20% maksumääraga), sõltumata koolituse toimumise kohast. Välisriigi esineja esitab arve vastavalt selles riigis kehtivale korrale.