Õigus
Küsimus: Mis on lapselapse kohustused enda vanema ees, kui suhteid pole olnud ja töövõimetu ema ei saa ise oma ema eest hooliseda?07.12.2016
Tere,
Kui ema on töövõimetu ja saab pensioni, kas siis peab täisealiseks saanud inimene hakkama maksma midagi oma vanaemale (vanadekodu vms)? Ehk, et ema ei saa enda ema aidata, siis peab seda tegema lapselaps? Ka siis, kui vanaema ei ole olnud nö vanaema, ehk et suhted on olnud halvad või pole üldse suhelnud. Mis on lapselapse kohustused enda vanema suhtes sellises olukorras ja kas neid saab muuta?
Ette tänades
Kui ema on töövõimetu ja saab pensioni, kas siis peab täisealiseks saanud inimene hakkama maksma midagi oma vanaemale (vanadekodu vms)? Ehk, et ema ei saa enda ema aidata, siis peab seda tegema lapselaps? Ka siis, kui vanaema ei ole olnud nö vanaema, ehk et suhted on olnud halvad või pole üldse suhelnud. Mis on lapselapse kohustused enda vanema suhtes sellises olukorras ja kas neid saab muuta?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse §-i 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased. Sellest lähtuvalt on kõnealusel isikul eeskätt õigus saada abivajaduse korral ülalpidamist oma lapselt ja kui lapselt ei õnnestu mingil põhjusel ülalpidamist saada, siis oma lapselapselt.
Samas annab Pks § 103 aluse ülalpidamisnõude piiramiseks, kui seda oleks äärmiselt ebaõiglane nõuda. Teie poolt kirjeldatud olukorras võib lapselapse ülalpidamiskohustuse piiramine olla põhjendatud, kuid see vajab kindlasti põhjalikumat süvenemist konkreetsetesse asjaoludesse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis summaga peab arvestama, et kohtus ainuhooldust nõuda ja hiljem ka nimemuutus vormistada?07.12.2016
Tere.
Ma sooviks hakata taotlema lapse ainuhooldust. Lapse sünnitunnistusele märgitud isa pole tema bioloogiline isa, peale lahkuminekut (see on nüüdseks 5 aastat) see isik ei mängi mingisugust rolli lapse elus. Sooviks teada palju võib maksma minna kui kohtus nüüd ainuhooldust nõuda ja hiljem ka nimemuutust?
Aitäh
Ma sooviks hakata taotlema lapse ainuhooldust. Lapse sünnitunnistusele märgitud isa pole tema bioloogiline isa, peale lahkuminekut (see on nüüdseks 5 aastat) see isik ei mängi mingisugust rolli lapse elus. Sooviks teada palju võib maksma minna kui kohtus nüüd ainuhooldust nõuda ja hiljem ka nimemuutust?
Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie küsimusele on keeruline vastata, sest menetluskulude suurus oleneb paljudest asjaoludest – muuhulgas sellest, kas kasutate menetluses õigusabiteenust, samuti sellest, kui pikaks kujuneb kohtumenetlus ja kui palju menetlusdokumente tuleb menetluse kestel esitada. Samuti on erinev õigusabiteenust pakkuvate spetsilistide töötasu suurus – advokaatide tunnihind on reeglina kallim kui juristidel.
Kui otsustate õigusabiteenust kohtumenetluses mitte kasutada, tuleb arvestada vaid riigilõivuga – avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ema saab ainuisikuliselt dikteerida, mis päevast ja kellaajast isa lastega kohtuda saab?07.12.2016
Tere. Lapsed elavad ema juures ja isa maksab laste elatisraha igakuiselt ning viibib lastega üle nädala nädalavahetustel. Kas emal on õigus dikteerida isale, kas laps võetakse reede õhtul või laupäeva hommikul? Mure selles, et laste ema nõuab ja väidab, et temal on õigus öelda, millal ja mis kell isa peab lapsed võtma, arvestamata isegi sellega, et laste isa on tihti reede õhtuti tööl kella 22:00-ni. Palun öelge, kui isa ja lapsed soovivad koos ühiselt aega veeta, kas see peab tõesti toimuma ema poolt ainuisikuliselt dikteeritud aegadel? Samuti sooviks teada, kas isal on seaduslik kohustus veeta aega lastega just nädalavahetustel või võib ta seda teha ka nädala sees? Kas laste emal on tõesti seaduslik õigus panna isale kohustust võtta lapsed talle sobival päeval ja kellaajal (lähtuvalt tema enda, mitte laste huvidest) ning ka isal ei ole siinkohal väiksematki sõnaõigust?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lastega suhtlemise kord lepitakse vanemate vahel kokku lähtuvalt lapse/laste huvidest, arvestades seejuures vanemate võimalusi ja soove. Suhtlemiskord peab olema täidetav, mistõttu ei saa kokku leppida või ühe vanema poolt peale suruda suhtlemiskorda, mida vanem ei ole võimeline näiteks oma töökohustuste tõttu täitma.
Seadusandja on jätnud suhtlemiskorra osas vanematele nö vabad käed – ei ole mingit reeglit, et lahus elava vanemaga suhtlemine peaks toimuma vaid nädalavahetustel. Kui see lastele ja vanematele sobib, võib suhtlemine toimuda ka nädalasiseselt ja näiteks suvel üldse pikemate perioodide kaupa.
Vanemad peaksid suhtlemiskorras jõudma omavahel kokkuleppele ja nagu eelpool märgitud, tehes seda lähtuvalt laste huvidest ja vanemate endi võimalustest. Kui kokkuleppele saada ei õnnestu, võib abi saamiseks pöörduda lastekaitsetöötaja poole ja kui ka seal kokkulepet ei sünni, on vanemal võimalik pöörduda suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandjal on õigus hakkata etteplaneeritud jõulupuhkust paari päeva kaupa jagama, kuna tööd on vähe?07.12.2016
Meil on kollektiivne jõulupuhkus ette määratud. Kas tööandjal on õigust hakkata puhkust paari päeva kaupa jagama, kuna tööd on vähe?
Vastus: Kaire Saarep, Ennetusosakonna juhataja, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lõige 4 kohaselt saab puhkuse ajakava muuta üksnes poolte kokkuleppel. Seega kui puhkuse aeg on kokkulepitud puhkuste ajakavas, siis tööandja seda ühepoolselt enam muuta ei saa, selleks on tarvis mõlema poole nõusolekut.
Lisaks on oluline märkida, et TLS § 68 lõige 5 kohaselt antakse põhipuhkust osadena üksnes poolte kokkuleppel. See tähendab, et kui puhkuse üks osa on lühem kui puhkuse kogu pikkus (28 või 35 kalendripäeva), siis selleks on vaja saavutada kokkulepe juba puhkuset ajakava koostamisel. Kõikide puhkuste puhul, mida ei ole puhkuste ajakavasse märgitud, teatab töötaja puhkusele jäämisest 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Mida teha, kui kindlustus nõuab minult hüvitist, kuigi auto oli müüdud, kuid registris uuele omanikule vormistamata?06.12.2016
tere, Kindlustus nõuab minult kahjuraha minule kunagi kuulunud autoga tehtud avarii eest. Müüsin auto eelmise aasta septembris ära, avarii tehti selle aasta veebruaris. Ma jätsin kontrollimata, et auto oli ümber registreerimata, pärast avariid alles kaks päeva hiljem registreeris avarii teinud inimene oma nimele auto. Esitasin avalduse ka liikluskindlustus fondile, sealt tuli mulle vastus, et mina ei pea maksma kahju, minul on müügileping ja kindlustust minu nimel polnud. Aga nüüd sain kirja maakohtult, kus on kirjas, et pean tasuma kindlustusele 597 eurot koos kohtukuludega, mis tehti kiirmenetluse käigus ja mind sinna ei kutsutud, kuigi Liikluskindlustuse Fond saatis kirja ka kindlustusele, et peab maksma see, kes tegi avarii ja kellele auto kuulus peale müüki. Minu viga on see, et auto oli ümber registreerimata, ma oleksin pidanud peale müüki minema vist üldse arvelt maha võtma. Mida nüüd teha
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Maksekäsku on võimalik määruskaebe korras vaidlustada 15 päeva jooksul arvates päevast, mil maksekäsk isikule kätte toimetati.
Kui maksekäsu otsus on jõustunud, võib kaaluda nõude esitamist kindlustusseltsi vastu alusetu rikastumise sätetele tuginedes.
Samuti tasub kaaluda kindlustusseltsiga kohtuvälisele kokkuleppele jõudmist, st kindlustusselts võib küll omada maksekäsku, kuid selle täitmisele pööramisest on kokkuleppele jõudmise korral võimalik alati loobuda või hoiduda. Igal juhul ei tasu oma läbirääkimistele suunatud sammudega oodata, kuniks maksekäsk kohtutäiturile täita antakse.
Küsimus: Kas on võimalik esmane juhiluba taastada või peab ootama kuni vahepeal saadud väärteo karistus enam ei kehti?06.12.2016
Lisakaristusena võeti ära esmane juhiluba viieks kuuks. See aeg on nüüd ammu möödas, kuid vahepeal sain väärteo juhtimisõiguseta juhtimise eest. Kas on võimalik esmane juhiluba taastada või peab ootama kuni väärteo karistus enam ei kehti?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Küsimus: Kui palju on mul õigus saada 2 lapse pealt kuus elatusraha?06.12.2016
Tere!
Olen lahutatud ja mul on 2 last, kes elavad minu juures. Laste isa maksab mulle iga kuu 200 eurot elatusraha. Nüüd lubas maksmise peatada. Kui palju on mul õigus saada 2 lapse pealt kuus elatusraha? Laste isal on lisaks OÜ ja riik minu teada ei tea palju ta kuus teenib. Kas pean pöörduma kohtusse või on võimalik see asi kiiremini ära lahendada?
Olen lahutatud ja mul on 2 last, kes elavad minu juures. Laste isa maksab mulle iga kuu 200 eurot elatusraha. Nüüd lubas maksmise peatada. Kui palju on mul õigus saada 2 lapse pealt kuus elatusraha? Laste isal on lisaks OÜ ja riik minu teada ei tea palju ta kuus teenib. Kas pean pöörduma kohtusse või on võimalik see asi kiiremini ära lahendada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suurus oleneb lapse vajadustest, kuid ei tohiks seejuures olla väiksem kui pool kehtivat alampalka. 2016. aastal on alampalga suurus 430 eurot, seega ei tohiks igakuine elatis olla väiksem kui 215 eurot ühe lapse kohta.
Kui elatisraha maksmises laste isaga kokkuleppele jõuda ei õnnestu, tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas teha kohtule uus avaldus, et elatis muutuks koos elatusmiinimumiga?06.12.2016
Tere
Mis moodi ma saan teha kohtule uue avalduse kui lapse isale on kohtu poolt välja mõistetud elatis, et kui tõuseb see määr tõuseb ka lapse elatis?
Tervitades
Mis moodi ma saan teha kohtule uue avalduse kui lapse isale on kohtu poolt välja mõistetud elatis, et kui tõuseb see määr tõuseb ka lapse elatis?
Tervitades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on välja mõistetud konkreetse summana, mis jääb alla kehtiva miinimummäära, tuleb esitada kohtule hagiavaldus elatise suurendamiseks, taotledes seejuures elatise sidumist miinimumpalgaga. Sellisel juhul muutub elatis iga-aastaselt seoses alampalga muutumisega ja puudub vajadus edaspidi elatise suurendamiseks kohtusse pöördumiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vee ja elektri eest võib korteriomanikega arveldada mõõdikutepõhiselt või tuleb lähtuda omandi suurusest?06.12.2016
Tere,
Ühistu vahendab omanikele nii vee kui ka elektriteenust (korteritel ei ole otselepinguid energiaettevõttega, leping on ühistul). Ühistu põhikiri näeb ette ruutmeetripõhise kulude arvestuse. Kas vee ja elektri eest võib omanikega arveldada mõõdikutepõhiselt või tuleb lähtuda omandi suurusest nagu kütte jm kulude jagamisel?
Kui lubatud on mõõtjatpõhine arvestus, siis millise seaduse alusel?
Ette tänades
Ühistu vahendab omanikele nii vee kui ka elektriteenust (korteritel ei ole otselepinguid energiaettevõttega, leping on ühistul). Ühistu põhikiri näeb ette ruutmeetripõhise kulude arvestuse. Kas vee ja elektri eest võib omanikega arveldada mõõdikutepõhiselt või tuleb lähtuda omandi suurusest nagu kütte jm kulude jagamisel?
Kui lubatud on mõõtjatpõhine arvestus, siis millise seaduse alusel?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Samas on oluline lisada, et Riigikohtu praktika kohaselt (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-52-12, p12) võib arvestipõhine arvestus olla välja kujunenud tavana, prevalveerides sealjuures seaduses sätestatu (TsÜS § 2 lg 2) üle.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kes tuleb kommunaalteenuste arvel märkida arve saajaks, kas omanik, kõik kaasomanikud, üürnik, omab see tähtsust?06.12.2016
Üldiselt saan aru, et see peaks olema korteriomandi omanik. Kas tuleb märkida kõik ühisomanikud? Kas tuleb märkida kõik kaasomanikud? Kas võib märkida korteris teadaolevalt elava omaniku pereliikme (aga kes ise ei ole omanik)?
Kas võib märkida korteris teadaolevalt elava üürniku (omaniku palvel)? Kas arve saaja andmed omavad üleüldse mingit tähendust olukorras kui laekumist ei tule, omanik ütleb, et arvel pole tema nime ja üürnik ütleb, et tema pole omanik.
Kas võib märkida korteris teadaolevalt elava üürniku (omaniku palvel)? Kas arve saaja andmed omavad üleüldse mingit tähendust olukorras kui laekumist ei tule, omanik ütleb, et arvel pole tema nime ja üürnik ütleb, et tema pole omanik.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eeltoodust tulenevalt tuleb korteriühistu arvet käsitleda informatiivse-, mitte aga nõude aluseks oleva dokumendina. Informatiivse dokumendi puhul ei oma tähtsust, kas see on vormistatud sama isiku nimele, kelle suhtes kehtib korteriühistu üldkoosoleku otsus kehtib.
Selguse huvides lisan, et korteriomanikule majanduskulu nõude esitamisel võib alternatiivseks aluseks olla reaalne majanduskulu kandmine korteriomaniku huvides (näit. korterelamu kütte-, vee- või jäätmekäitlusega seotud arve tasumine). Sellisel juhul tuleb peab nõude esitaja tõendama vastava kulu kandmist.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ