Õigus
Küsimus: Kuidas nõuda sisse puuduolev elatise osa, kui elatist on makstud üle-eelmise aasta elatismiinimumi järgi?05.12.2016
Notariaalse lepinguga on määratud, et elatise maksmine toimub vastavalt valitsuse poolt kehtestatud määradele, st iga aasta muutub. Lisaks on määratud, et iga hilinenud päeva eest on õigust nõuda intressi. Notariaalses lepingus on notariselgitus ja kokkulepe, et tegemist on täitedokumendiga. Teine pool maksab aga täna elatist üle-eelmise aasta määra järgi. Siit küsimus. Kuidas nõuda täna sisse puuduolev elatise osa? Kas mängib mingit rolli, et osaliselt on elatis iga kuu laekunud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui notariaalne leping sisaldab tingimust võlgniku kohesele sundtäitmisele allumise kohta, on tõepoolest tegemist täitedokumendiga ja Teil on võimalik koheselt elatisraha kättesaamiseks algatada täitemenetlus. Täitemenetluse algatamiseks tuleb pöörduda kohtutäituri poole ja teha vastav avaldus.
Kui elatisraha on makstud vähem kui lepingus sätestatud, on sellega lepingut rikutud ja alus täitemenetluse algatamiseks igal juhul olemas.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on alust vaidlustada kolmele lapsele makstav elatise summa 645 eurot, kuna endal uus pere ja ka laps sündimas?05.12.2016
Tere. Mees maksab iga kuu kolmele lapsele 645€. Järgmisest aastast 705€ (kokkuleppeline laste emaga). Sealjuures on uus pere naine kahe lapsega, tulemas ka ühine laps. Kas on võimalik kuidagi saada seda summat väiksemaks? Ilmselgelt ei kulu kolmele lapsele 1290€ kuus. Siiski on neil ju kaks vanemat. Lisaks sellele keelab ema isal tutvustada lastele oma uut peret. Isa võib lapsi näha vaid laste kodus siis kui emale sobib. Mida peaks tegema?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Iseenesest võib ülalpeetavate suur arv anda aluse elatise vähendamiseks alla kehtiva elatismiinimumi, kuid siinkohal saab tõenäoliselt määravaks vanemate varanduslik olukord. Kui lapse isa sissetulek võimaldab probleemideta kõigile oma lastele anda ülalpidamist miinimummääras, ei ole elatise vähendamiseks alust.
Kui lapsed veedavad aega lahus elava vanemaga, on selle vanema otsustada, kuidas aega sisustatakse ja kellega sellel ajal kohtutakse (muidugi eeldusel, et see ei ole lastele kuidagi kahjustav/ohtlik). Seega ajal, mil lapsed veedavad aega isa juures, ei ole emal põhjendamatult alust keelata lastel kohtumast ka isa uue perekonnaga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas siugtoru vahetamine on korteriomaniku kulu?03.12.2016
Tere,
Siugtoru vannitoas tilgub. Pöördusin ühistu poole, kes andis kaks valikut. Sulge selle ajutise lahendusena või tuleb nende remondimees ja vahetab katkise toru ära. Selle peaksin tasuma mina ja maksumus peaaegu 200.-, see selgub kui töö tehtud. Kas siugtoru vahetamine on minu kuluga? Või peaks olema korteriühistu kohustus? Kas kuulub see kaasomandisse või mitte? Olen saanud nii palju vastuolulist infot.
Tänades
Siugtoru vannitoas tilgub. Pöördusin ühistu poole, kes andis kaks valikut. Sulge selle ajutise lahendusena või tuleb nende remondimees ja vahetab katkise toru ära. Selle peaksin tasuma mina ja maksumus peaaegu 200.-, see selgub kui töö tehtud. Kas siugtoru vahetamine on minu kuluga? Või peaks olema korteriühistu kohustus? Kas kuulub see kaasomandisse või mitte? Olen saanud nii palju vastuolulist infot.
Tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Kuna mistahes korterelamus asuva veetorustiku korrasoleku tagamise eest vastutab ühistu, siis on Teil õigus nõuda, et korteriühistu parandaks Teie korteri asuva torustiku omal kulul.
Kinnituse sellele, et siutoru näol on tegu kaasomandis oleva asjaga, annab korteriomandiseaduse paragrahv 2 lõige 2, mille järgi kuulub kaasomandi hulka (a) ehitis, (b) ehitise osad, ning (c) ehitise püsimiseks või (d) ohutuse tagamiseks või (e) korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed. Eelpool toodud loetelust on siutoru kaasomand nii punkti a, b, kui e järgi.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas keldri lagunenud põranda renoveerimise kulud peavad kandma kaasomanikud ühiselt või ainuisikuliselt keldriboksi omanik?03.12.2016
Tere,
kümne korteriga elamus on KÜ, mitteeluruumidena (panipaikadena) kasutusel olevatest keldriruumidest on kaasomanike kokkuleppega moodustatud eraldi korteriomandid, erastatud need kaasomanikele ning kantud sellistena kinnistusraamatusse. Ühele kaasomanikule erastatud keldriruumi betoonpõrand on mitmest kohast alla vajunud, mille tagajärjel üks isekandev vahesein ripub 20cm õhus. Ekspert tegi kindlaks, et põranda vajumise põhjuseks on aastate (aastakümnete) jooksul toimunud aluspinnase ärauhtumine mistõttu on vajalik betoonpõrand lammutada (välja piigata) ning rajada uus armeeritud betoonpõrand. Kaasomanike üldkoosolek ei osanud otsustada, kas vana põranda lammutamise ja uue ehitamise kulud peaksid kandma kaasomanikud ühiselt või ainuisikuliselt see kaasomanik, kellele see korteriomand kuulub?
kümne korteriga elamus on KÜ, mitteeluruumidena (panipaikadena) kasutusel olevatest keldriruumidest on kaasomanike kokkuleppega moodustatud eraldi korteriomandid, erastatud need kaasomanikele ning kantud sellistena kinnistusraamatusse. Ühele kaasomanikule erastatud keldriruumi betoonpõrand on mitmest kohast alla vajunud, mille tagajärjel üks isekandev vahesein ripub 20cm õhus. Ekspert tegi kindlaks, et põranda vajumise põhjuseks on aastate (aastakümnete) jooksul toimunud aluspinnase ärauhtumine mistõttu on vajalik betoonpõrand lammutada (välja piigata) ning rajada uus armeeritud betoonpõrand. Kaasomanike üldkoosolek ei osanud otsustada, kas vana põranda lammutamise ja uue ehitamise kulud peaksid kandma kaasomanikud ühiselt või ainuisikuliselt see kaasomanik, kellele see korteriomand kuulub?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Võttes lisaks eeltoodule arvesse, et korteris oleva põranda vajumise põhjuseks on ehitise all oleva aluspinnase kadumine, mis ei ole üksiku korteriomaniku mõjuväljas, siis tuleks probleem lahendada korteriomanike poolt ühiselt.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas on Eestis elava Suurbritaania lipu all sõitval laeval töötava meremehe residentsuse ja maksudega?02.12.2016
Tere! Noormees töötab Suurbritannia lipu all oleval laeval. Sammuti asub ka tööandja Suurbritannias ja palk laekub sealt, elab Eestis. Teie olete kirjutanud, et Eesti on ühinenud ÜRO Mereõiguse Konventsiooniga, mille kohaselt on laeval selle riigi riikkondsus, kelle lipu all tal on õigus sõita. Ühe riigi lipu all sõitev laev on rahvusvahelistes vetes viibides selle riigi ainujurisdiktsiooni all. Meremees, kes töötab rahvusvahelistes vetes sõitval laeval, mis ei ole Eesti lipu all, ei ole Eesti resident. Antud juhul kehtib maksustamisel Suurbritannia seadus ja kuna ka tööandja ei ole Eesti resident, siis pole Eesti riigil selle meremehe töötasuga midagi tegemist. Kas sel juhul ei pea esitama vormi R, et taotleda residentsuse, mille määrab maksuhaldur, sest see tuleb automaatselt ülevaltoodud seadusest? Missugused dokumendid peab esitama Maksuametile sel juhul - täitma vormi 8.8, kuhu peab märkima töötasu ja tulumaks või siis aitab töölepingu esitamist? Aitäh!
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Üldiselt kehtib reegel, et kui resident töötab pikaajaliselt (üle 182 päeva 12 kuu jooksul) välismaal ja saab palka välismaiselt tööandjalt, siis seda tulu tema kodumaal ei maksustata. Nii on see sätestatud ka Eesti seaduses ning kõigis Eesti maksulepingutes, sh Eesti ja Suurbritannia topeltmaksustamise vältimise lepingus.
Vastavalt neile lepingutele maksustatakse rahvusvahelises kaubaveos kasutatavatel laevadel töötamisega teenitud tulu tööandja riigis, sõltumata kõigist muudest asjaoludest (sh töötamise ajast). Kui pikaajalise töötamisega teenitud tulu kuulub tööandja riigis maksustatava tulu hulka (sõltumata maksumäärast), siis selline tulu näidakse tuludeklaratsiooni tabeli 8.8. Laeval teenitud palk on reeglina kõikjal, sh Suurbritannias, maksustatav tulu. Maksuametile tuleb nõudmisel esitada tööandja tõend, mis on koostatud laeva logiraamatu ja palgalehtede alusel.
Küsimus: Kuidas jaguneb abielulahutusega minu pärandusena saadud maja, mida abielu ajal laenuga remontisime?01.12.2016
Tere. Sain abielu ajal päranduseks maja koos kõrvalhoonetega. Maa on hiljem minule kuulunud EVP-de eest juurde erastatud. Võtsime abikaasaga laenu maja renoveerimiseks. Laen on tagasi makstud ja laenu maksja oli minu abikaasa. Lahutasime abielu 3 aastat tagasi, vara siis ei jaganud. Nüüd nõuab eksabikaasa, et müüksin maja maha ja jagaksime saadud raha pooleks, või siis maksaksin talle rahas temale kuuluva osa. Elan selles majas koos oma noorema pojaga, kes on juba täisealine. Soovin teada, kui suur või milline osa varast kuulub minu eksabikaasale?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuigi pärandusena saadud kinnisvara on pärandisaaja lahusvara, muutub see abikaasade ühisvaraks, kui vara erastamine toimub abielu ajal. Sellist seisukohta on Riigikohus mitmel korral väljendanud ja antud juhul tuleb samuti asuda seisukohale, et tegemist on Teie ja endise abikaasa ühisvaraga.
Hetkel kehtiva perekonnaseaduse kohaselt jagatakse ühisvara poolte vahel võrdsetes osades, kuid antud olukorras võib olla põhjendatud kohaldada eelmist perekonnaseadust, mis annab aluse abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvelt. Kas ja millises osas on alust ühisvara osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks, oleneb juba paljudest asjaoludest, mille väljaselgitamine vajab detailset analüüsi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui isa ei toeta mind ja tema sissetulek läheb arvestusse, mille tõttu ma ei saa toetusi taotleda?01.12.2016
Tere!
Olen 21-aastane neiu. Nagu aru saan, siis mul ei ole seaduslikult võimalik isast lahti öelda? Vanemad lahutasid üle 10 aasta tagasi ning isa pole rahaliselt mitte kuidagi toetanud. Isa registreeris hiljuti kooselu uue naisega. Nagu ma aru saan, siis isadusest pole võimalik loobuda kuid sooviksin teada, kas ma ei saa oma isa perekonnaliikmete sissetulekust välja arvata, et saaksin koolis toetusi taotleda? Tema on oma elu peal ning teenib hästi, kuid mind ei toeta ning kuna teda loetakse perekonnaliikmeks arvestatakse tema sissetulekut meie pere sissetulekuks ning seetõttu mulle toetusi ei maksta. Kas seda on võimalik muuta?
Samuti sooviksin teada, mis siis saab, kui mu isa peaks muutuma abivajavaks perekonnaliikmeks, kas mina pean hakkama siis tema kulusi katma?
Olen 21-aastane neiu. Nagu aru saan, siis mul ei ole seaduslikult võimalik isast lahti öelda? Vanemad lahutasid üle 10 aasta tagasi ning isa pole rahaliselt mitte kuidagi toetanud. Isa registreeris hiljuti kooselu uue naisega. Nagu ma aru saan, siis isadusest pole võimalik loobuda kuid sooviksin teada, kas ma ei saa oma isa perekonnaliikmete sissetulekust välja arvata, et saaksin koolis toetusi taotleda? Tema on oma elu peal ning teenib hästi, kuid mind ei toeta ning kuna teda loetakse perekonnaliikmeks arvestatakse tema sissetulekut meie pere sissetulekuks ning seetõttu mulle toetusi ei maksta. Kas seda on võimalik muuta?
Samuti sooviksin teada, mis siis saab, kui mu isa peaks muutuma abivajavaks perekonnaliikmeks, kas mina pean hakkama siis tema kulusi katma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Sünnitunnistuselt bioloogilise isa kohta tehtud kannet tõepoolest kustutada ei ole võimalik.
Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse ühes eluruumis elavate perekonnaliikmete sissetulekut – kui isa elab teist eraldi, ei tohiks tema sissetulek arvesse minna. Soovitan Teil täpsemalt uurida Sotsiaalkindlustusametist.
Kui Teie isa vajab tulevikus ülalpidamist, kuid on kunagi jämedalt rikkunud ülalpidamiskohustust Teie suhtes, on iseenesest võimalik tema suhtes lasuvat ülalpidamiskohustust piirata või sellest isegi vabaneda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuna elatist makstakse ette ja miinimum tõuseb, siis kas seaduse järgi peaks maksma 235 eurot juba detsembris?01.12.2016
Tere!
Elame lapse isaga lahus, meie tütar elab püsivalt minu juures. Isa on seni maksnud elatise miinimumi omavahelise kokkuleppe kohaselt. Kuna elatist makstakse ette ja elatise miinimum tõuseb, siis kas seaduse järgi peaks maksma 235 eurot juba detsembris jaanuari eest?
Tänan vastuse eest!
Elame lapse isaga lahus, meie tütar elab püsivalt minu juures. Isa on seni maksnud elatise miinimumi omavahelise kokkuleppe kohaselt. Kuna elatist makstakse ette ja elatise miinimum tõuseb, siis kas seaduse järgi peaks maksma 235 eurot juba detsembris jaanuari eest?
Tänan vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Olen seisukohal, et kuivõrd 2017. aasta jaanuari eest makstava elatise tasumise hetkel on elatismiinimum veel 215 eurot, tuleb 2017. a elatismiinimumi maksta alates 2017. a jaanuarist ehk esimest korda 2017. aasta veebruari eest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha kui elatis on välja nõudnud kohtu kaudu aga isa maksab ainult poole?01.12.2016
Tere,
Mida teha kui olen elatise välja nõudnud kohtu kaudu ja on määratud välja elatis 200 eurot, kuid mu lapse isa maksab elatist alla selle vaid 100 eurot?
Ette tänades,
Mida teha kui olen elatise välja nõudnud kohtu kaudu ja on määratud välja elatis 200 eurot, kuid mu lapse isa maksab elatist alla selle vaid 100 eurot?
Ette tänades,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on kohtu poolt välja mõistetud, kuid lapse isa kohtuotsust ei täida, on Teil võimalik elatisraha kättesaamiseks algatada täitemenetlus. Selleks tuleb pöörduda kohtutäituri poole ja esitada vastav avaldus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas tööandja võib jätta lõpparve maksmata, kui andsin katseajal lahkumisavalduse ja lahkusin päeva pealt?30.11.2016
Kas tööandja võib jätta lõpparve maksmata, kui andsin katseajal lahkumisavalduse ja lahkusin päeva pealt, ilma 15 päeva etteteatamiseta? Tööandja saatis lepingu lõpetamise § 86 lg 1 alusel.
Vastus: Anneli Lepik, nõustamisjurist, Tööinspektsioon
Tulenevalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 84 lg 1 sätetest muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Sissenõutavateks nõueteks on eelkõige töötasu maksmise, kasutamata puhkuse hüvitamise ja töövahendite tagastamise nõue. Teisisõnu peab tööandja töötajale töölepingu lõppemisel üle kandma kõik töötajal saada olevad summad. Sissenõutavaks muutumise ajahetke eiramise tagajärjeks rahaliste nõuete puhul on viivise kulgema hakkamine.
Samas on tööandjal tulenevalt TLS § 100 lg 5 sätetest juhul, kui töötaja lahkus töölt etteteatamisaega järgimata või teatas ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgmisel.
Kõik töösuhtest tulenevad lahkarvamused on õige püüda esmalt lahendada poolevaheliste läbirääkimiste teel. Kui kokkuleppele ei jõuta, on töötajal ja tööandjal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks töövaidlusorganisse (kohtusse või töövaidluskomisjoni).