Õigus

Kui Te olete 50% osalusega osanik ja juhatuse liige, siis teine juhatuse liige Teie ligipääsu ettevõttele piirata ei tohi.

Kui Te aga soovite juhatuse liikme kohalt tagasi astuda, siis soovitan esitada OÜ osanikele teate selle kohta, et olete juhatuse liikme kohalt tagasi astunud. Sellisel juhul lõpevad Teie volitused juhatuse liikmena avalduses märgitud ajast ning pärast avalduse esitamist tuleks Teil esitada äriregistri pidajale ka ebaõige juhatuse liikme kande muutmise avaldus.

Äriregister on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni. Seda on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15, märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 tehtud lahendi p-s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et „seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „seega on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Eeltoodu tähendab, et Teie volitused juhatuse liikmena lõppevad avalduses märgitud ajast. Pärast osanikele avalduse esitamist seisneb peamine probleem selles, et äriregistris olevad andmed on ebaõiged.

Äriseadustikus § 61 reguleerib olukorda, kus äriregistris olev kanne on ebaõige. Kokkuvõttes peab äriregistri pidaja (ehk Tartu Maakohtu registriosakond) algatama menetluse, milles tuvastab, miks on äriregistris valed andmed ning äriregistri pidaja saab ise kande ebaõige ära parandada.

Seega peaksite esitama Tartu Maakohtu registriosakonnale teate enda volituste lõppemise kohta (lisage avaldusele ka enda tagasiastumise avaldus) ning paluge Tartu Maakohtu registriosakonnal viia äriregistri kanded vastavusse tegeliku olukorraga.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Osa võõrandamist reguleerib äriseadustiku § 149. Selle järgi võib osanik võõrandada oma osa teisele osanikule vabalt. Samuti tuleb arvestada, et osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut.

Oluline, et põhikirjas võib ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Põhikirjaga võib ette näha, et osa võõrandamisel ostueesõigus ei kehti ning selle tingimuseta tehtud tehing on tühine.
Osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud (välja arvatud olukorras, mil osaühingu osad on registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris). Ehk siis eelkõige tuleks Teil tutvuda äriühingu põhikirjaga, et kontrollida, kas seal esineb täiendavaid osa müümise tingimusi.

Osa väärtuse hindamiseks on võimalik pöörduda näiteks osaühingu raamatupidaja või tema ülesannet täitva isiku poole. Osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega äriseadustiku § 166 lg 1 alusel. Osa väärtuse hindamine on praktikas siiski mõistlik tellida sõltumatult eksperdilt.

Audiitori valimine äriseadustiku § 168 lg 1 p 1 tähenduses on küll osanike pädevuses, kuid vastavalt äriseadustiku § 170 toimub see koosolekul või äriseadustiku §-s 173 sätestatud viisil ühiselt ja kooskõlastatult.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Korteriühistuseaduse § 1 lg 2 - korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse KÜ suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.

Mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 1’ alusel valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat.

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on deklaratiivne, mitte konstitutiivne. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni ning see ei sõltu sellest, kas isiku andmed on juhatuse liikmena registrisse kantud või registrist kustutatud.

Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05 tehtud lahendi p-s 15: „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12 tehtud lahendi p-s 9 on Riigikohus otse väljendanud, et „on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele. Selline olukord võib esineda näiteks juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise järel, kui äriregistrisse kanne tehakse paratamatult ajalise nihkega“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus, et „juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177)“.

Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.

Seaduses või põhikirjas sätestatud tähtaja möödumisel ja ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmata jätmisel lõpevad juhatuse liikme volitused automaatselt. See, et juhatuse liige on endiselt kantud äriregistrisse ning ka ühingu suhtes jätkub juhatuse liikme varasem tegevus, ei pikenda automaatselt juhatuse liikme volitusi. Ka Riigikohus on oma mitmes otsuses välja toonud, et juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellisest juhatuse liikmena tegutsemise jätkumisest võib üldjuhul järeldada üksnes juhatuse liikme tahet jätkata tegutsemist juhatuse liikmena. Samas võib kohtu sõnul lugeda juhatuse liikme ametiaja pikenenuks ka mõlemapoolseid (s.o juhatuse liikme ja osanike) tahteavaldusi ja käitumist hinnates kaudsete tahteavaldustega. Selleks on aga lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik ka osaühingu osanike (MTÜ puhul MTÜ liikmete) otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Oluline on see, et põhikirjaga võib sellise heakskiitmise välistada. Osanikel ja MTÜ liikmetel peab siiski olema reaalne võimalus otsustada, kas nad soovivad tema juhatuse liikmena jätkamist või mitte.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Kaasomandi arvelt tehtud juurdeehituse eest on õigus nõuda teistel korteriomanikel hüvitist vastavalt kaotatud kaasomandi osale.

Kui juurdeehituse teinud korteriomanik ei ole nõus hüvitist maksma, on võimalik seda välja nõuda kohtu kaudu. Korteri müügist saadavat tulu, mis tuleneb juurdeehitusest, ei ole võimalik jaotada teiste korteriomanike vahel.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt (pärija või teine annakusaaja) annakuks määratud eseme üleandmist. Notar tõestab pärija või annakusaaja notariaalselt tõestatud avalduse alusel tunnistuse annakust tuleneva nõude kohta. Annakusaaja tunnistuses märgitakse annakusaaja ja annakuks määratud ese. Pärija vastutus üleantava asja eest kujuneb lähtuvalt annaku esemest nii pärimisseaduse kui võlaõigusseaduse järgi: kui pärija on kohustatud üle andma kindlaksmääratud asja, peab ta asja eest kuni üleandmiseni mõistlikul viisil hoolitsema (VÕS § 77 lg 4). Pärija kannab kohustuse täitmisega seotud kulud (VÕS § 90) ning pärijal pole kohustust anda asi üle enne, kui saabub testamendis määratud üleandmiseaeg.

Pärandaja võib sellest erinevaid korraldusi teha. Pärandaja teistsuguse korralduse puudumisel on kinnisasjaannaku puhul pärija kohustatud kandma ka kande tegemise kulud kinnistusraamatusse.

Kinnistusraamatusse tuleb märkida annakutäitja kui kinnisvara eest hoolitseja. Eelmärkena saab lisada AÕS § 63 lg 1 p 1 järgi tingimusliku nõude tagamiseks eelmärke annakusaaja kasuks. Kui annakuks määratud ese on hävinud või selle väärtus on vähenenud annakutäitja süül, on annakusaajal õigus nõuda temalt kahju hüvitamist.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere, kui küsimusega on silmas peetud võimalikku korteriomaniku nõude aegumist korteriühistu vastu, seoses korterelamu (sh selle tehnilise dokumentatsiooni) korrasolekuga, siis selline nõue ei aegu.
Korteriühistu kohustuste aluseks on korteriühistuseaduse paragrahv 2 lõikes 1 sätestatud ülesanne, mis on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

Mis puutub aga olukorra seadustamisega seotud kuludesse ja võimalikke kahjunõuetesse endasse, siis peab selle esitamiseks alus juhul, kui korteriomaniku kahju ja korteriühistu tegevuse vahel on olemas põhjuslik seos.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Oma tausta "puhtaks pesemiseks" soovitan Teil esitada kaebus kohtusse. Koos kaebusega esitada ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus põhjendusega, et saite otsuse tegemisest teada alles nüüd ning põhjendused, miks varem ei saanud. Politseisse tehtud avaldus ei pruugi Teile soovitud tulemust tuua. Kohtumenetluses saate olla ise aktiivne ja taotleda vajalike asjaolude uurimist, sh selle uurimist, kes tasus rahatrahvi. Kui kohus kaebust lahendades tuvastab, et väärtegu ei ole Teie poolt toime pandud, tühistab maakohus otsuse ja lõpetab menetluse. Karistusregistri andmed parandatakse.

Tere, korterelamu kaasomandis olevate osade kasutuskorda reguleerib korteriomandiseadus (KOS), mille § 10 lõige 2 ütleb, et korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt.
Lisaks on oluline arvestada, et KOS §15 lõige 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, ning, et sama paragrahvi lõige 5 järgi saab iga korteriomanik nõuda, et kaasomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes.
Eeltoodule tuginedes tuleks olukorra lahendamist alustada korteriomanike üldkoosoleku (kui korterelamus on korteriühistu, siis korteriühistu üldkoosoleku) otsusest, mis on antud küsimuses korteriomanikule täitmiseks kohustuslik.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere!

Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida summeeritud tööajas. Summeeritud tööaja rakendamisel tuleb töötajat teavitada ka arvestusperioodist ja tööajakava teatavaks tegemise tingimustest.

Töölepingu seadus ei sätesta, kui pikalt peab töötaja oma tööajakava ette teadma. Tööajakavast teavitamine võib töötaja töölepingus olla esitatud kas otseselt või viiteliselt ettevõtte sisemistele töökorralduse reeglitele. Sisuliselt peab tööandja töötajale kirjalikult teatavaks tegema, millal töötaja tööajakavaga tutvuda saab.

Tööandja on kohustatud arvestama mõistlikult töötaja huve ja õigusi. Seda ka tööajakava tegemisel. Kindlasti ei saa pidada õigeks tööajakava pidevat muutmist või tegemata jätmist, asetades töötaja olukorda, kus tal puudub võimalus oma isiklikku elu planeerida.

Seega peaks töölepingus või töökorralduse reeglites töötajale teada antama, millal tööandja koostab tööajakava summeritava perioodi või selle iga kuu kohta ning millal edastab ta sellise tööajakava töötajale (eelduslikult võimalikult varakult enne järgmise perioodi algust). Seadus siin konkreetseid etteteatamise tähtaegu ei sätesta kuid üldise põhimõtte kohaselt määrab tööandja kindlaks tööajakava teatavaks tegemise tingimused, arvestades sealjuures töötaja vajadust töö- ja eraelu korraldamiseks ning töötaja õigust tutvuda tööajakavaga mõistliku aja jooksul enne arvestusperioodi algust.

Kui tööandja tööajakava teatavaks tegemise tingimustest pole töötajat teavitanud, siis tööaja summeerimise kokkulepet see tühiseks ei muuda. Küll aga võib tööajakava teavitamata jätmist pidada tööandja kohustuse rikkumiseks ning töötajal tasuks tööandja tähelepanu rikkumisele osutada. Kui tööle kutsutakse ka edaspidi ebamõistlikult, saab rääkida tööst keeldumisest (kuna tööandja ei täida oma kohustusi) ning äärmisel juhul ka erakorralisest ülesütlemisest.

Kuid ennekõike selleks, et asi saaks lahenduse, tuleks tööandjale teada anda, et selline korraldus ei ole seaduslik ega ka töötajatele sobilik.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere,
Jah, kui see sai omanikuga kokku lepitud, siis ei näe põhjust miks mitte. Sõlmite esmalt võlaõigusliku lepingu, kus kehtestatakse ostutingimused (poolte õigused ja kohustused), ning seejärel, kui olete oma lepingujärgseid kohustusi täitnud, saate sama lepingu alusel nõuda omanikult omandi üleandmist ja asjaõiguslepingu sõlmimist.