Õigus

LM 221 "Anna teed" reguleerib teeandmise kohustust (sõidujärjekorda) sõiduteede lõikumise kohas, kuid silmas tuleb pidada, et sõidueesõigus tuleb tagada kogu ristmiku ulatuses. Kui ringtee on suur ja sellel liiguvad juba kahes reas sõidukid, siis ringteelt välja sõites, samuti ringteel olles reavahetusel tuleb juhinduda ristmike ning manöövrite kohta käivatest üldreeglitest.

Sageli reguleerivad ringteel rajavalikut liiklusmärk "suunad sõiduradadelt". Sellise liiklusmärgi puudumisel tuleb ka ringristmiku puhul järgida tavalisel ristmikul kehtivaid reegleid. Samuti tuleb silmas pidada, et ringtee ring on sõidueesõigusega tee ning ringile hiljem suunduvad sõidukijuhid peavad järgima "anna teed" nõuet, mis tähendab, et oma liikumisega ei tohi takistada ringil liikuvaid juhte.

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töötaja olema teadlik oma töötasust, selle arvutamise viisist ja palgapäevast. Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad olema kirjas kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab, sh erinevad lisa- ja tulemustasud ja ka nende maksmise tingimused ja kord. Kui pooled on töölepingus kokku leppinud, et töötaja töötasu koosneb põhitasust ja erinevatest lisa- ja/või tulemustasudest, siis töötaja on õigustatud selle kokkuleppe kohaselt tasu saama, kui töötaja poolt on täidetud nende maksmise tingimused.

TLS § 12 sätestab töölepingu tingimuste muutmise regulatsiooni. Töölepingu tingimusi võib muuta vaid poolte kokkuleppel.

Töölepingu muutmise ettepanekus peab olema selgelt väljendatud tahe muuta vastavat töölepingu tingimust. Antud juhul peab tööandja andma töötajale selgituse, kuidas hakkab toimuma novembri- ja detsembrikuu eest tulemustasu arvutamine, kas veel seni kehtiva meetodiga või alates 01.01.2017 uue tulemustasu süsteemiga. Poolte kokkuleppel on mõlemad variandid võimalikud ning kokkuleppe saavutamisel tuleb vastav muudatus ka kirjalikult töölepingu lisasse lisada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Äriseadustiku (ÄS) 125 lg 2 sätestab, et usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid.

ÄS § 80 lg 3 sätestab, et uue osaniku võib täisühingusse võtta ainult kõigi osanike nõusolekul.

ÄS § 107 kohaselt võib osanik lahkuda täisühingust majandusaasta lõpul, teatades sellest vähemalt kuus kuud ette, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega.

ÄS § 83 lg 4 tuleneb, et uue osaniku registrisse kandmise ja registrist kustutamise korral peab registripidajale esitatavale avaldusele alla kirjutama ka see osanik, välja arvatud juhul, kui ta on ühingust välja arvatud või surnud.

Kokkuvõttes tuleb täisosaniku vahetamise korral lähtuda põhikirjas sätestatud regulatsioonist, kuid täisosaniku vahetamiseks tuleb äriregistrile esitada vastav avaldus, mis on kõigi osanike poolt allkirjastatud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 112 alusel lähevad töölepingud (koos tööstaažiga) muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Ülemineku korral läheb ettevõte üle, mis tahes õiguslikul alusel (juriidiliste isikute ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, müügileping, rendileping jne), mille raames lähevad üleandjalt omandajale üle ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused ja ettevõttega seotud lepingud. Seega olemasolevaid lepinguid ei lõpetata ja uusi ei sõlmita. Ettevõtte üleminekul, peab sellele eelnema töötajate informeerimine ja nendega konsulteerimine (TLS § 113). Ettevõtte üleminekul peavad muutumatul kujul üle minema töölepingud ja töö läheb samamoodi edasi. Ettevõtte üleandja ja omandaja ei tohi töölepingut üles öelda ettevõtte ülemineku tõttu.

Kui osakonna üleviimise puhul ei ole tegemist ettevõtte ülemineku regulatsiooniga, siis on ainuke võimalus töötajaga leping lõpetada ja teises ettevõttes sõlmida uus tööleping. Töösuhte kestust ehk tööstaaži arvestatakse üldjuhul töötaja tööle asumise päevast töölepingu lõppemiseni.

Riigihangete seaduse (RHS) § 41 lg 6 kohaselt võib pakkuja või taotleja tõendada oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele konkreetse hankelepingu täitmise raames lisaks oma näitajatele ka teise isiku näitajate alusel vahendite ja meetmete või spetsialistide osas, sõltumata tema õiguslike suhete iseloomust selle isikuga. Selleks peab ta hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel isikul on vastavad vahendid ja meetmed või spetsialistid olemas ning pakkujal või taotlejal on võimalik neid vajaduse korral hankelepingu täitmiseks kasutada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Äriseadustiku (edaspidi ÄS) kohaselt on osanikul võimalik oma osa võõrandada nii teisele osanikule (teistele osanikele) kui ka kolmandale isikule (ÄS §149 lg-d 1,2). Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepinguesitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut (ÄS §149 lg 2).

ÄS § 149 lg 3 kohaselt võib osaühingu põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Seesuguse osanike nõusoleku tingimuse sätestamisega saab põhimõtteliselt osa võõrandamise kolmandale isikule välistada, kuna vastava nõusoleku puudumisel on osa käsutamine tühine. Kui põhikirjaga on ette nähtud osa võõrandamiseks osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusoleku vajadus, peab esmalt taotlema vastava otsuse tegemist, millega kas antakse nõusolek võõrandamiseks või keeldutakse selle andmisest, kusjuures seadus ei sätesta nõusoleku andmisest keeldumisele põhjendamiskohustust. Mõjuval põhjusel võib vastava nõusoleku saamiseks esitada kohtusse hagi. 


Osaühingut on võimalik võõrandada nii müügilepingu kui ka kinkelepingu teel. ÄS § 149 lg 4 kohaselt peab osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Viimane nõue ei kohaldu Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamise puhul. Osa omandaja suhtes kehtivad võõrandaja ja osaühingu vahelised osaniku ja osaühingu vahelist suhet puudutavad tehingud, mis on tehtud enne osaühingule osa võõrandamisest teatamist (ÄS §150 lg 2).

Ettevõtte võõrandamine võib toimuda tavapärase majandustegevuse raames, kuid tuleb ette olukordi, kus ettevõte võõrandatakse eesmärgiga vabaneda senistest võlgadest, üritades ettevõtte üleminekut võlausaldajate eest varjata ning tinglikult võib viimast ettevõtte ülemineku viisi nimetada ettevõtte varjatud üleminekuks. Võlaõigusseaduse § 183 lg 1 sätestab ettevõtja üleandja vastutuse üldaluse: „Enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja.“

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 35 sätestab, et kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, siis lähevad õigusjärglasele üle ka kõik käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus. MKS § 31 lg 1 p-s 4 sätestatud kõrvalkohustus hõlmab ka deklareerimiskohustust. MKS § 31 lg 2 kohaselt tekivad nimetatud nõuded ja kohustused seadusega sätestatud tingimuste saabumisel, kui seadusega ei ole sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti. MKS § 56 lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet (MKS §60 lg 1) ning vajadusel võib teavet nõuda ka pöörduda ka kolmandatelt isikutelt (MKS §61 lg 1).

Dokumentidele säilitustähtaja määrab äriühing ise, arvestades õigusaktidega sätestatud säilitamistähtaegu. Raamatupidamise algdokumente ja muid tehingute mõistmiseks vajalikke dokumente (lepingud, saatelehed, kirjavahetus jmt) ning raamatupidamisregistreid, samuti kõiki tollidokumente tuleb säilitada vähemalt seitse aastat; töölepingu dokumenti ja lõppenud juriidilise isiku dokumente tuleb säilitada kümme aastat (vastavalt raamatupidamise seadusele ja töölepingu seadusele).

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Esmalt tuleb märkida, et antud kaasuses oleks vaja teada täpsemaid asjaolusid, samuti tuleks selgitada, mida olete täpsemalt silmas pidanud. Antud info põhja pole võimalik Teile konkreetselt vastata.

Oluline oleks teada, kas osaühingu puhul on tegemist abikaasade ühisvaraga (Teie info kohaselt on osanikke kolm) ning kuidas jaotub osaühing osanike vahel, sest Teie poolt edastatud info põhjal on osaühingu suuruseks 101%, mis aga ei saa võimalik olla. Asjas konkreetse vastuse andmiseks oleks vaja eelnevalt tutvuda ka osaühingu põhikirjaga ning teada, milline on juhatuse liikmete esindusõigus.

Esitatud informatsiooni alusel saab märkida järgmist. Osaühingu osa (nagu muugi abikaasade poolt abielu kestel omandatud vara) kuulub eelduslikult abikaasade ühisvara hulka. Vara, mis on omandatud ühisvarasuhte kestel, jääb edasi ühisvaraks, kuni seda ei jagata. See tähendab, et jagamata esemeid saavad abikaasad endiselt koos müüa, pantida jne. Kui abikaasad vara jagamise osas kokkuleppele ei jõua, saab nõuda kohtu kaudu vara jagamist. Kinnisasjade ja osaühingute osaluste jagamise leping tuleb notariaalselt tõestada. Abikaasad võivad ise kokku leppida, kuidas nad oma ühisvara jagavad. Nad võivad jagada osaühingu neile kuuluvad osakud pooleks ja jääda ühiselt äris tegutsema. Samuti võib üks maksta teisele tema osa eest kompensatsiooni ning saada seeläbi kogu vara omanikuks või kingib üks oma osa teisele. Nad võivad ka ühiselt oma vara müüa kellelegi kolmandale ning jagada omavahel müügist saadud vara. Abikaasad võivad vara jagada võrdselt või võivad võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda kui üks või teine abikaasa tunnistab, et teisel oli ühe või teise ühisvara hulka kuuluva asjaga rohkem seotud. Kui abikaasad omavahel suheldes ühisvara jagamise osas kokkuleppele ei suuda jõuda, tuleb huvitatud poolel pöörduda kohtusse esitades hagi ühisvara jagamise nõudes. Sellisel juhul otsustab juba kohus, kuidas ühisvara jagamine toimub.

Äriühingul on alati enda vara ning äriühingule kuuluv vara ei kuulu äriühingu omanikele. Osanike varaks on üksnes osaühingu osad. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. See tähendab, et äriühingu vara kasutamist korraldab äriühingu juhatus. Kui üks osanik soovib, et osaühingu vara oleks tema kasutuses, peab selle võimaldamise ja tingimused määrama juhatus.

Kui osaühing soovib tegevuse lõpetada ega soovi jätkata osanikena, saab osaühingu lõpetada osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtuotsusega. Vabatahtliku lõpetamise aluseks on osanike koosolek, kus otsuse peab heaks kiitma vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanikest kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.


Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere, kui ühe maja korteriomanikud ei ole mitme kinnisasja baasil asutatud korteriühistus jätkama, siis kuulub korteriühistu likvideerimisele.

Kuna mitme kinnisasja baasil loodud korteriühistu järglaseks olevatel korteriühistutel ei ole keelatud omavahel koostööd teha, siis on madalad maksed võimalikud peale olemasoleva korteriühistu likvideerimist.

Volituste hulga osas seadus piiranguid ei tee, küll aga võib piirang olla sätestatud korteriühistu põhikirjas. Soovitan volituste võtmise notariga, kes tuleb üldkoosoleku otsust kinnitama, kooskõlastada.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Tere, seadus ei tee vahet eluruumi ja mitteeluruumi omaniku õigustel, mistõttu ei saa korteriomandi kasutamise sihtotstarve järgi kaasomandi eseme kasutamist piirata.
Kui rääkida korteriühistu otsustest, siis kohustab tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv 32 korteriühistu liikmeid, samuti juhtorganite liikmeid, järgima omavahelistes suhetes hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huvidega.
Kui korteriühistu eeltoodud põhimõtet rikub, siis saab isik, kelle õiguseid korteriühistu rikkus, esitada korteriühistu vastu kahjunõude.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lõige 3 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. TLS § 98 lõige 2 kohaselt ei pea töötaja erakorralisest ülesütlemisest tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Seega eelkõige tuleks kaaluda, kas antud olukord on erakorraline, s.t seda ei saanud ette näha. Kuna TLS ei kohusta tööandjat korraldama ega hüvitama tööle ja töölt koju sõitu, siis on see tööotsingul töötajale oluline argument. Tööd otsides ja valides kaalub töötaja, kas töö asukoht on mõistlikul kaugusel kodust, kas see võib põhjustada ebaproportsionaalselt suuri rahalisi ja ajalisi kulutusi. Seega olukorda analüüsides pidi töötaja tööd valides teadma töö kaugust ning tööle ja töölt koju saamise võimalusi ning tegemist ei ole erakorralise olukorraga, mis on ootamatu.

Töötajal on võimalik töösuhe igal ajal omal soovil üles öelda TLS § 85 lõige 1 alusel teatades sellest 30 kalendripäeva ette. Kui töötajal on katseaeg, siis on töötajal võimalik töösuhe üles öelda TLS § 86 lõige 1 alusel teatades sellest 15 kalendripäeva ette. Töötaja ei pea nimetatud alustel ülesütlemist põhjendama.

Kui töötaja ütleb töösuhte üles TLS § 91 lõige 3 alusel, siis on tööandjal õigus ülesütlemine töövaidluskomisjonis vaidlustada.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).