Õigus
Küsimus: Kas tööandjal on õigus nõuda etteteatamistähtaega, kui olen töölepingu erakorraliselt üles öelnud § 91 lg 2 alusel?19.04.2016
Kas tööandjal on õigus nõuda etteteatamistähtaega, kui olen töölepingu erakorraliselt üles öelnud paragrahv 91 lg 2 alusel, kus tööandja on mind ebaväärikalt kohelnud? Töö jätkamine oleks olnud seotud reaalse ohuga minu tervisele.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõpuni (TLS § 98 lg 2). Seega tuleb töötajal alati kaaluda, kas töösuhte ülesütlemine kohese lõppemisega on õigustatud või oleks tööandja huve arvestades mõistlik järgida mõnepäevast või –nädalast etteteatamisaega. Kuna praegusel juhul pole täpsemaid asjaolusid teada, on raske hinnata, kas töö oleks põhjustanud Teile reaalset ohtu ning kas töösuhte kohene lõpetamine on põhjendatud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas välismaal sünnitades kaotan vanemahüvitise või Eestis lapse sündi registreerides saan siiski edasi vanemahüvitist?19.04.2016
Tere
Olen hetkel lapsehoolduspuhkusel. Tean, et kui teine laps sünnib enne esimese lapse 2,5 aastaseks saamist, peaksin saama vanemahüvitist sama palju kui esimese lapsega. Abikaasa töö tõttu viibib ta tihti välismaal ning on võimalus, et sünnitan välismaal. Kas välismaal sünnitades kaotan vanemahüvitise või Eestis lapse sündi registreerides saan siiski edasi vanemahüvitist?
Olen hetkel lapsehoolduspuhkusel. Tean, et kui teine laps sünnib enne esimese lapse 2,5 aastaseks saamist, peaksin saama vanemahüvitist sama palju kui esimese lapsega. Abikaasa töö tõttu viibib ta tihti välismaal ning on võimalus, et sünnitan välismaal. Kas välismaal sünnitades kaotan vanemahüvitise või Eestis lapse sündi registreerides saan siiski edasi vanemahüvitist?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Mida ma peaks tegema, et alimentide raha kätte saada, kui laste isal on vara olemas, mida saab müüa?19.04.2016
Ma läksin laste isast juba mitu head aastat tagasi lahku. Kohus mõistis välja lastele alimendid. Nende aastatega on tekkinud suur võlg. Laste isaga sai võetud laen, mina võtsin laenu, aga ei jõudnud seda maksta ja see läks teise kohtutäituri kätte. Ma olen püüdnud seda iga kuu makasta, kuna mul on korter, siis otsustas kohtutäitur selle müüki panna (võla katteks). Läksin oma kohtutäituri poole selle jutuga ja nende paberitega, mis mulle saadeti, et pannakse korter müüki. Kohutäitur hakkas selle peale naerma, ma tegin kohtutäiturile ettepaneku. Kuna laste isa on palju võlgu (tal on Tallinnas veerand maja), et paneme selle veerand maja müüki, mis on tema poolt ära arestitud võla katteks. Selles majas elab laste isa vend oma perega ja kohtutäitur hakkas kohe keerutama, kus võtavad nemad selle raha, et sulle võlga maksta. Kas see on minu mure? Kas see on loogiline, et kohtutäitur soovitab minu endal korteri maha müüa, et mitte tegeleda laste isa võlaga? Kas kohtutäitur saab müüa seda maja osa, mis on teise kohtutäituri poolt arestitud? Mida ma peaks tegema, et alimentide raha kätte saada? Kui laste isal on vara olemas, mida saab müüa.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et laste isale kuuluv kinnisvara on kaasomandis kolmandate isikutega, ei välista iseenesest elatisraha kättesaamiseks laste isa kinnisvara müüki enampakkumisel. Mis asjaoludel ei ole kohtutäitur huvitatud laste isale kuuluva kinnisvara müümisest, ei oska ma kahjuks nimetada. Konkreetses täitemenetluses tegutseb korraga üks kohtutäitur.
Võibolla tuleks mõelda laste isa suhtes elatise maksmisest kõrvalehoidumise eest kriminaalmenetluse algatamisele, sellel võib olla distsiplineeriv mõju ja võibolla hakkab laste isa ikkagi elatist tasuma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ainuhooldusõigusega nõustumisel saab teha kokkuleppe, et alimente ei nõuta?18.04.2016
Tere!
Lapse isa soovib ainuhooldusõigust aga suusõnaliselt on lubanud, et alimente ei küsi. Kas seda on võimalik notariaalselt kinnitada või tuleb lihtsalt heast südamest teda uskuda?
Lapse isa soovib ainuhooldusõigust aga suusõnaliselt on lubanud, et alimente ei küsi. Kas seda on võimalik notariaalselt kinnitada või tuleb lihtsalt heast südamest teda uskuda?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Elatise maksmist ei ole võimalik kokkuleppega välistada, selline kokkulepe on PKS § 109 järgi tühine.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas riigisiseselt sõitval autojuhil on autos ööbimiste eest ka mingi kompensatsiooni õigus?18.04.2016
Töötan riigisiseselt ja olen sunnitud palju ööbima autos. Kas on ka võimalik mingi kompensatsioon tööandja poolt? Aitäh.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Töölepingut sõlmides lepivad töötaja ja tööandja muuhulgas kokku ka töö tegemise kohas. Eeldatakse, et töö tegemise koht määratletakse kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega, kuid pooled võivad ka sellest erinevalt kokku leppida. Kui töölepingu järgi on Teie töö tegemise kohaks näiteks Eesti Vabariik, ei saa töö tegemist erinevates Eesti linnades pidada lähetuseks, mistõttu ei ole tööandja kohustatud Teile majutuskulusid hüvitama.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas oleks katseajal töölepingu lõpetamise avalduse korrektne alus ja lause sõnastus?18.04.2016
Kui kirjutan katseajal lahkumisavalduse, kas see on korrektne vormistus: "Palun lõpetada minu tööleping katseajal Eesti Vabariigi Töölepingu seaduse paragrahv 86 alusel. Viimaseks tööpäevaks lugeda...
Tänud ette vastamast
Tänud ette vastamast
Vastus: Leonid Siniavski, Tööinspektsiooni nõustamisjurist, Tööinspektsioon, www.ti.ee
Ülaltoodust tulenevalt võiks katseajal olev töötaja oma töölepingu ülesütlemiseks kirjutatavat avaldust alustada pigem sõnadega: „Ütlen oma töölepingu (vajadusel lisada töölepingu number) üles TLS § 86 lõike 1 alusel“. Erinevalt tööandjast ei pea töötaja katseajal töölepingu ülesütlemist põhjendama. Korrektne on lisada avalduse lõppu lause töötaja viimase tööpäeva osas, nii nagu Teie poolt toodud näitestki nähtub.
Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).
Küsimus: Kas kohtu kaudu lahutades kustuvad abikaasa võlad?18.04.2016
Leppisime abikaasaga kokku, et lahutus tuleb notari juures koos temapoolsete võlgade tekitamise pooleks jagamisega. Mõlemad olime sellega nõud ja saatsin endapoolse tingimuse ja tema pidi vastama, kuid pole seda siiani teinud. Sain siis teada, et andis asja kohtusse, et siis pidid tema sõnul kohtutäiturite käes olevad võlad enamus ära kustuma. Küsimus seisnebki selles, et kas siis kohtu kaudu lahutust ajades tõesti kohtunik kustutab mul mehe tekitatud võlad enamuse ära? Minu teada pangalaenud, mis on kohtutäiturite käes, ei kustu kunagi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Võlgade nö kustutamine on võimalik vaid siis, kui võlg aegub. Kohtu kaudu ühisvara jagamise käigus ei ole kindlasti võimalik ühisvarasse kuuluvaid võlgasid automaatselt kustutada, see on vale informatsioon. Võibolla on Teie abikaasa pöördunud kohtusse hoopis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, tuues põhjenduseks, et võlad on aegunud – see on võimalik, kuid antud protsessi ei saa segamini ajada ühisvara jagamisega, need on kaks erinevat kohtumenetlust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 2 korteriühistu liiget võivad võtta vastu 650 000 eurose remondiotsuse, kuna seadus ei sätesta korduskoosoleku osalejate arvu?16.04.2016
Tere.
Kuna seadus ei määra korduskoosolekul osalejate arvu, siis kas 2 ühistuliiget võivad võtta vastu 650000 € suuruse maja rekonstrueerimise projekti otsuse? Eelmisel aastal oli summas 12000 € kasutatud ja kogutud ühistu raha majandamiseks ja hoolduseks.
Kuna seadus ei määra korduskoosolekul osalejate arvu, siis kas 2 ühistuliiget võivad võtta vastu 650000 € suuruse maja rekonstrueerimise projekti otsuse? Eelmisel aastal oli summas 12000 € kasutatud ja kogutud ühistu raha majandamiseks ja hoolduseks.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Alates 01.01.2018 eeltoodud kord muutub, sest eeltoodud kuupäeval jõustuv korteriomandi ja korteriühistuseaduse § 36 lg 1 sätestab, et laenu võtmise, mille suurus ületab korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summat, otsus on vastu võetud vaid siis, kui selle poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas pean nõustuma otsusega, et rõdud ehitatakse kinni?16.04.2016
Korteriühistu üldkoosolek 53% häältega otsustas korterelamu täielikult renoveerida sh rõdud kinni ehitada ja panna ette raamideta klaasid, avanevad nagu raamat. Mina koosolekul ei osalenud ja hiljem allkirjade kogumisel allkirja ei andnud.
Ei teadnud ka, et pean eelnevalt oma kulul aknad vahetama plastakende vastu ja ise soojustama rõdu.
Selle korteri valisin kunagi ainult rõdu olemasolu tõttu.
Kas nüüd ongi nii, et minuga ei pea arvestama ja olen sunnitud elama selles kilekotis? Hetkel puuduvad andmed, kas 53% üldkoosoleku lihthäältest või kogutud allkirjad. 53/47 vastu on väga väike enamus.
Ei teadnud ka, et pean eelnevalt oma kulul aknad vahetama plastakende vastu ja ise soojustama rõdu.
Selle korteri valisin kunagi ainult rõdu olemasolu tõttu.
Kas nüüd ongi nii, et minuga ei pea arvestama ja olen sunnitud elama selles kilekotis? Hetkel puuduvad andmed, kas 53% üldkoosoleku lihthäältest või kogutud allkirjad. 53/47 vastu on väga väike enamus.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kui sõita naastrehvidega pärast 31.aprilli firma autoga, kui suur on trahv ja kas selle trahvi saab firma või autojuht?16.04.2016
Kui sõita naastrehvidega pärast 31.aprilli firma autoga, kui suur on trahv ja kas selle trahvi saab firma või autojuht?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Talvised tee- ja ilmastikuolude kohta legaalset määratlust ei ole antud ning see on alati faktiliste asjaolude hindamise küsimus.
Naastrehvide lubamatu kasutamine kvalifitseerub LS § 242 kohase väärteona, mille eest võib karistuseks määrata rahatrahvi kuni 80 eurot.
Selle väärteo eest karistatakse mootorsõiduki juhti.