Õigus

Kuivõrd ühe juhi arusaamine juurdesõiduteest ei pruugi kokku langeda teise juhi arusaamisega, siis oleks liiklusohutuse seisukohalt mõistlik eeldada, et kehtib parema käe reegel. Kas tegemist on teega külgnevale alale juurdesõiduteega või mitte, on küllaltki subjektiivne ning nõuab eelnevalt määratlemist, kas teeäärne objekt on üldse käsitletav teega külgneva alana. Praktikas on sellised vaidlused küllaltki sagedased ning sageli pöördutakse vastuse saamiseks Maanteeameti poole, kes siis hindab ja annab arvamuse, millise teega on tegemist. Selline arvamus on siiski juhi jaoks nö tagantjärele tarkus, mistõttu on mõistlik eeldada endal teeandmise kohustuse olemasolu, et vältiga ohtu ja kahju tekkimist.

Lugupeetud Pöörduja

Töölepingu seaduse § 84 sätestab, et töölepingu lõppemisel muutuvad kõik töösuhtest tulenevad vastastikused nõuded sissenõutavaks s.t et tööandja peab välja maksma lõpparve ja töötaja tagastama tema kätte antud tööandja vara.

Kui tööandja töölepingu lõppemise päeval omapoolset kohustust ei täida ja jätab välja maksmata lõpparve (saamata jäänud töötasu, kasutamata jäänud puhkusehüvitis, tööandja makstav haigushüvitis jne), siis on Teil õigus pöörduda saamata lõpparve nõudega töövaidlusorganisse (kohus, töövaidluskomisjon).

Lisaks saamata lõpparvele on töötajal õigus nõuda ka viivist iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest. Viivise määraks on hetkel 0,022% päevas.

Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidise ja selgitused täitmiseks leiate Tööinspektsiooni kodulehelt: http://www.ti.ee/
„Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).“

Tööandja võib töötajale haigushüvitist maksta ka rohkem, kui seadus ette näeb, kuid summa, mis ületab 5 päeva eest arvestatud hüvitisesummat, maksustatakse nagu töötasu.

Tere!

Kokkuleppega ei ole võimalik elatise maksmist lapsele välistada. Seetõttu on ka vanemal teoreetiliselt võimalik nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest. Kui elatisenõudega tegeleb kohtutäitur, siis peab olema ka täitemenetluse aluseks olev täitedokument, milleks on kohtuotsus, millega mõisteti Teilt elatise maksmine välja või notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega olete andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Sellisel juhul peate kohtuotsust või kokkulepet järgima ning vastavalt ka elatist tasuma. Ülalpidamiskohustuse suuruse muutmise ainsaks võimaluseks oleks pöörduda elatise vähendamise nõudega kohtu poole, vastasel juhul jääb välja mõistetud elatise suurus kehtima ning Teil on kohustus elatist ka selliselt maksta. Elatise vähendamise nõude juures saate tugineda ka asjaolule, et Teil on teine alaealine laps. Kui sellist täitedokumenti ei ole, siis puudub ka alus kohtutäituri poole pöördumiseks.

Kui Te leiate, et lapsel oleks parem Teie juures elada, on Teil võimalik taotleda kohtult otsustusõigust lapse elukoha määramiseks. Sellisel juhul kuulab kohus ka lapse ära ja teeb lahendi tema huvidest lähtuvalt.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Lugupeetud Pöörduja


Täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TÄKS) § 13 lg 1 kohaselt on õppepuhkust tööandjal kohustus anda vaid juhul, kui tegemist on tasemeõppe või täienduskoolitusasutuse pidaja poolt läbiviidavas täienduskoolituses osalemisega. Õppepuhkust antakse kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul.

Kuna tööalast koolitust enam ei eristata ning seda, kas tegu on vabaharidusliku või tööalase koolitusega, ei saa eristada ka registreeringu järgi, hinnatakse seda, kas täienduskoolitus on tööalane, töö- või ametikoha vajadustest lähtuvalt. Seega kui koolitus on töötajale tööalaselt vajalik, on tal õigus küsida õppepuhkust.

Vajaduse korral on tööandjal või koolituse tellijal võimalik liigitada täienduskoolitust selle järgi, kas õppimise eesmärk on tööalane või tööväline enesetäiendamine. On vaja hinnata, kas koolitusel osalemine on rohkem tööandja nõue/huvi või töötaja isiklik soov.

Kui õppimine on tööväline ega ole töötajale tööalaselt vajalik, ei ole tegemist TÄKS mõistes täienduskoolitusega ja töötajal puudub õigus õppepuhkusele.

„Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).“

Lugupeetud Pöörduja


Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb tööleping sõlmida kirjalikult. TLS § 4 lg 4 sätestab, et vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust ja tööleping loetakse ka sellisel juhul sõlmituks.

Kui tööandja vormistab kirjaliku töölepingu töötamise kestel ja soovib lisada töölepingusse kahju hüvitamise nõude, siis tuleb pooltel sõlmida varalise vastutuse kokkulepe.

Varalise vastutuse kokkuleppe kohaselt vastutab töötaja, kui ta on rikkunud varalise vastutuse kokkulepet ehk töötaja ei ole taganud tema vastutuse all oleva vara säilimist.
Tööandja saab varalise vastutuse kokkuleppele tugineda vaid juhul, kui on täidetud TLS § 75 lõikes 2 nimetatud eeldused.

Varalise vastutuse kokkulepe on kehtiv, kui on täidetud järgmised eeldused:
1.Kokkulepe on sõlmitud kirjalikult. Kokkuleppe kirjalikus vormis sõlmimine tähendab kokkuleppe mõlemapoolset omakäelist allkirjastamist või kokkuleppe sõlmimist elektroonilise vormis;

2.Kokkulepe on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Kokkuleppest peab seega tulenema vara, selle asukoht ja vastutamise aeg;

3.Töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaks määratud töötajate ringil. Ei saa vastutada sellise vara säilimise eest, millele juurdepääs on avalik;

4.Kokku on lepitud vastutuse rahalises ülempiiris. Kokkulepe peab nägema ette selge rahalise summa, millest suuremat summat ei ole tööandjal õigus vara mittesäilimise eest töötajalt sisse nõuda;

5.Tööandja maksab töötajale vastava kokkuleppe eest mõistlikku hüvitist, mis on vastavuses vastutuse rahalise ülempiiriga. Hüvitise mõistlikkust hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Mõistlik hüvitis ei saa sisalduda töötasu alammääras, kuna tegemist ei ole töö tegemise eest makstava tasuga. Hüvitis peab lisanduma töötasule.
Kui töötaja ei nõustu kokkuleppe sõlmimisega, ei saa tööandja seda ühepoolselt kehtestada.
Kui kasvõi üks TLS § 75 lg 2 tingimustest on täitmata, siis varalise vastuse kokkulepe on tühine.

Varalise vastutuse kokkuleppe puudumisel tuleb töötajal vastavalt süü astmele (tahtlikult või hooletuse tõttu) töölepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju tööandjale hüvitada (TLS § 74).
Tööandja võib töötasust mahaarvamisi teha vaid töötaja kirjalikul nõusolekul. Kui töötaja kirjalikku nõusolekut ei anna, on tööandjal kahju hüvitamiseks õigus pöörduda töövaidluskomisjoni poole.

"Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30)."

Üldiselt peavad kaasomanikud mõttelise osa kasutamisel, valdamisel ja käsutamisel arvestama teiste kaasomanike huvidega. Teile täpse vastuse andmiseks tuleks analüüsida ja tõlgendada kaasomanike vahel sõlmitud kasutuskorra kokkulepet. Kokkuleppes peaks olema kindlaks määratud, millised õigused kaasomanikel seoses ainukasutusse kuuluvate osadega on.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Praegusel juhul jääb arusaamatuks, kes on pärandi vastu võtnud ning kas seda on tehtud testamendi alusel. Kui testamendiga määratud isik on pärandi vastu võtnud, siis seadusjärgset pärimist ei toimu ning pärijaks ongi isik, kes testamendis märgitud on. Kui pärandit ei oleks vastu võetud ning isik on surnud enne 01.01.2009. a, kohaldatakse pärimisele eelnevalt kehtinud seadust. See tähendab seda, et praeguse seaduse järgi kehtiva loobumissüsteemi (pärija võtab automaatselt pärandi vastu, kui ta sellest loobumise avaldust ei esita) asemel kohaldatakse vastuvõtusüsteemi ehk pärijaks saamiseks peab isik esitama avalduse pärandi vastuvõtmiseks.

Varasema pärimisseaduse § 118 lg 3 alusel ei saa pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Sellele kehtib aga erand – kui pärija ei ole vastavat avaldust teinud, kuid on pärandvara asunud valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta siiski pärandi vastu võtnuks. Kui Te elate majas, mis kuulus pärandvara koosseisu, siis saab lugeda, et Te olete selle maja pärandvarana vastu võtnud. Kui pärandi on aga vastu võtnud selleks õigustatud isik, ei saa Teid omanikuks pidada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Lugupidamisega

Piret Pallo
Advokaadibüroo LMP
vandeadvokaat

Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Tere!

Kohus hindab asja lahendamisel mõlema poole esitatud tõendeid ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Te ei pea vastaspoole väiteid omaks võtma ning Te saate neid vaidlustada ja esitada omapoolseid tõendeid. Kui vastaspool esitab põhjendamatuid valesid, siis saate vastu väita, et tegemist on paljasõnaliste ning tõendamata väidetega. Mis puudutab lapse ema advokaadi seisukohti, siis menetlusosaline võibki kohtuasjas osaleda esindaja kaudu ning advokaat peabki õigusteenuse osutamisel tegutsema oma kliendi huvides ja eelistama kliendi huve kolmandate isikute huvidele.

Kui Te leiate, et lapsel oleks parem Teie juures elada, on Teil võimalik taotleda kohtult otsustusõigust lapse elukoha määramiseks. Sellisel juhul kuulab kohus ka lapse ära ja teeb lahendi tema huvidest lähtuvalt.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee

Korteri müük on maksuvaba, kui korteri omanik korteris vahetult enne selle müümist tegelikult elab. Pole oluline, millal korteri osteti või kes selle eest maksis või kaua omanik seal enne müüki on elanud.