Õigus

Tere! Kui lapsele kohtumenetlusega elatisraha määrati, siis oli hooldajaks ema ja lapse isa kandis elatisraha ema kontole. Nüüd sai laps 18.a. ja isa ei nõustu enam lapse ema kontole raha üle kandma, vaid lapse kontole. Probleem selles, et laps õpib Tallinnas ja kodu on Pärnus. Kõik väljaminekud lapsele sooritab ema, isa osavõtt lapse kasvatamisel on ainult raha ülekandmine. Ema ostab riided, jalatsid, sooritab ülekanded koolile, iganädalased bussipiletid koju, samuti saab laps iga nädal korraliku taskuraha ja kooli tagasi sõites ostetakse suurem osa toiduainetest kaasa. Samuti ei ole laps huvitatud sellest, et isa kannaks tema arvele, sest siis peaks ta omakorda jälle emale ülekandeid tegema. Sooviksingi teada, kas emal on õigus isa poolt pealesurutud ülekandest keelduda või on lapsel selleks õigus? Aitäh!

Tere!
Mul sattus sõber täbarasse olukorda ja sooviksin teda aidata. Nimelt on ta elanud terve elu oma vanaema korteris, kus veel mõned aastad tagasi elas ka tema vanaema, kuid vanaema lahkus siit ilmast. Viimased aastad veetis vanaema hooldekodus, kus siis sõber käis teda toetamas ja juba siis tasus korteri eest arveid ise, tasub neid siiani siis ise. Nüüd hiljuti ilmus aga välja sõbra ema, kes enamus sõbra eluajast vangis viibis. Sõbra emal on vist mingi puue või töövõimetus ja ta olevat läinud endale sotsiaalkorterit nõudma ning sealt talle teatati, et talle juba õiguslikult kuulub üks korter. 13.04.2016 leidis sõber postkastist numbri, sinna helistades saigi kogu selle informatsiooni kelleltki kolmandalt isikult. Ema tahab korterit maha müüa, aga vist on raske pojaga endaga rääkida.
Nüüd siis küsimuse juurde, kas üldse on midagi, mis sõbral oleks võimalik teha või on ta oma õigused maha mänginud, et kohe juristi poole ei pöördunud peale vanaema surma?

Ametlikult oleme abielus, kuid ammu omavahel ei suhtle, sest abikaasa pikemat aega elab välismaal. Meil on alaealine 12-aastane laps. Ma tahan kindlustada lapse tulevikku. Mul on plaanis oma raha eest osta kaupluse ruumid lapse nimele. Kuidas vormistada kinnisvara ostu-müügitehing lapse nimele nii, et hiljem abikaasa (teine lapsevanem) ei pretendeeriks selle varale?

Tere. Kui suure häälteenamusega saab KÜ juhatus pöörduda panka seoses suure ja pikaajalise renoveerimislaenu taotlemiseks?
Meie elamu 48-st hääleõiguslikust korteriomanikust on laenuvõtu poolt veidike üle 50%. Täpsemalt 27, seega vastu on 21 omanikku. Vähemus oleks nõus renoveerima odavamalt, sest kõigil pole ilmselt võimalik 15-20 aastat kõrget laenu tasuda.
Kuidas toimida edasi kui laenu soovitakse taotleda sel aastal? Kas renoveerimisse ongi raskesti lahendatavad mured sisse tekitatud kui suhteliselt väikese enamhäältega võib otsuseid vastu võtta?
Kas müüa oma elamispind (reaalselt ostusoovijaid ei ole, sest mitu korterit ongi müügis ja huvi ei tunta korterite vastu!), keelduda maksmisest või pöörduda vaidlustamiseks kuhugi (kuhu?)?
Tänan, vastuse eest!

Tere
Meil on pooleli 1995 a kohtuotsusega peale pandud elatisrahad ja need on antud 2000 a kohtutäiturile aga on senini veel üleval summa. Lapsed on sündinud 1988 a ja 1994 a. Kuna toimus/toimub elatisnõude aegumine? Kuna varem oli aegumine 3 a ja nüüd peaks vist olema 10 a, siis kas see uus seadus rakendus ka tagasiulatuvalt?

Tere
Kohtu kaudu on kahele lapsele tehtud elatisotsus ja seda maksab mu mees igakuiselt. Lapsed on temaga tihti, kuid vähem kui poole ajast kuus. Jäävad ka ööseks. Aeg-ajalt nõutakse laste võtmist ja neile peab ise järgi minema, edasi-tagasi sõit ~50 kilomeetrit. Kui ei lähe ise järgi, siis paar nädalat on vaikust, ei lasta lastega suhelda ega lastel suhelda. Kui lapsed kohale tuuakse, siis alati nii õhukeses riietuses, et õue nendega minna ei saa. Seega on kulutatud raha lisariiete ostmiseks. Laste emaga on räägitud, kuid teda see ei huvita. Tihti pannakse lapsed maha ning kiiresti sõidetakse ära ja ei anta lastetoole kaasa. Said need siis ise ostetud. Küsimus on - kui makstakse niigi lastele elatisraha, siis kui palju peab veel lisaks kulutama? Loogiline, et kui lapsed külas, siis süüa saavad.. aga kas on kohustus muud asjad ise soetada, mis neile vajalikud (riided, jalanõud, autoistmed, kummimatid vanni, ravimid)?
Aitäh

Tere.
Läksin 10 kuud tagasi lapse isast lahku, kolisin meie ühisest korterist välja ja kinkisin notaris oma poole lapse isa nimele. Võtsin omale üürikorteri samasse linna, laps käib ka lasteaias, praegu on kuu aega nii olnud, et laps 1 nädal minuga 2 nädal isaga, aga isal sellised töövahetused, et kui tema nädal, siis ööseks toob lapse mulle, kuna ta peab hommikul kell 5 tööle minema.
Aga nüüd olen otsustanud, et soovin sealt linnast ära kolida uude linna uue töö võtta ja tahan last endaga kaasa võtta, aga lapse isa ei luba, ütleb, et mina võin minna aga last kaasa ei vii. Kui laps jääks temale, peaks laps hakkama lapse isa ema juures põhimõtteliselt elama, kuna tal töö ajad 14.30-23.00 ja 06.00-14.30. Minu meelest oleks ikka parem kui laps tuleks minuga jah ma ka ei saaks 8-5 tööd, aga mul elab ema lähedal ja tema saab lapse ära võtta lasteaiast ja hoida teda minu uues kodus siis kuhu kolida tahan, laps oleks ju ikka kodus, mitte, et laps elab vanaema juures (kui ta jääks isaga).
Soovingi, et äkki saate nõu anda, et mis ma tegema peaksin ja mis õigused mul on?

Kui abikaasad on abiellumisel valinud lahusvara variandi ja pole tehtud ka abikaasade vastastikust testamenti, siis kuidas jaguneb pärand juhul, kui üks abikaasadest sureb ning tema seadusjärgsed pärijad on lapsed eelmisest kooselust? Kas lahusvara puhul läheb pärand jagamisele ainult laste vahel või kehtib ikka ka see, et abikaasa pärib võrdses osas seaduslike pärijatega, s.t. lastega?

Töötaja sai tööohutusreeglite mittetäitmise eest kirjaliku hoiatuse. Nüüd aga leiab tööandja, et see rikkumine oli ikka liiga raske, et töösuhet selle töötajaga jätkata ja soovib töölepingu lõpetada. Kas selline asi on võimalik?

Tere.
Mul on tööraamatus teine paragrahv, töötamise registris teine paragrahv. Kuidas ma saan õige paragrahvi tööraamatuse. Tööandja lõpetas valesti Töölepingu.
Jään vastust ooatama!