Õigus

Tere!

Kui laps elab alaliselt Teie juures, on Teil õigus nõuda lapse ülalpidamiskulude katmiseks lapse isalt elatist. Elatise suurus oleneb sellest, kui suured on lapse ülalpidamiskulud ja kas ning millisel määral teeb lapse isa vabatahtlikult kulutusi lapse ülalpidamiseks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Lastel on igal juhul õigus saada oma isalt ülalpidamist (eelkõige elatise maksmise näol), kuid isal on samas õigus käsutada vabalt talle kuuluvat vara, sealhulgas müüa/kinkida seda kolmandatele isikutele. Lapsed pärivad isalt vara, mis kuulub isale tema surma hetkel. Seega antud juhul ei ole võimalik seada laste isale piirangut talle kuuluva vara käsutamisel.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere, kui korteriühistu ja/või enamus korteriomanikke ei ole huvitatud kaasomandi esemega, milleks on ka välissein, seotud probleemi lahendamisest, siis annab korteriomandiseaduse paragrahv 15 lõige 2 Teile õiguse teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel.

Selleks, et vältida hiljem vaidlusi kaasomandi säilitamiseks tehtud toimingute vajalikkuse, asjakohasuse ja proportsionaalsuse osas, soovitan informeerida korteriühistut ja teisi korteriomanikke probleemist, määrata korteriühistule tähtaeg selle kõrvaldamiseks, ning anda teda, et juhul, kui korteriühistu antud tähtajast kinni ei pea, siis tellite vajaliku tööd ise.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ

Lugupeetud pöörduja

Vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 3 peab tööandja tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Lisaks täidab tööandja oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt (TLS § 28 lõige 1). Tööandja peab tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused, sh vaimsele tervisele tervislikud töötingimused (TLS § 28 lõige 2 punkt 6).

Seega on tööandjal kohustus käituda töötaja suhtes heauskselt. Tööandja ei tohi töötajat diskrimineerida ega kiusata põhjusel, et töötajal on laps, kelle tõttu tuleb aeg-ajalt töölt eemal viibida. TLS § 92 lõige 2 punkt 2 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi, nt viibib lapsega hoolduslehel.

Kui töötajat diskrimineeritakse töökeskkonnas põhjusel, et töötajal on laps, on töötajal õigus pöörduda võrdõigusvoliniku poole.

Kui töötaja on sattunud töökiusamise või töövägivalla ohvriks põhjusel, et tal on laps, siis järgnevalt lingilt saate lugeda käitumisjuhist töövägivalla ja kiusamisega toimetulekuks: http://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/toovagivald/Toovagivalla-kaitumisjuhend.pdf

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00 - 16.30).

Lugupeetud pöörduja

Vastavalt töölepingu seaduse § 91 lõikele 2 võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse olulise kohustuse rikkumise tõttu. Siinjuures on oluline, et töötaja annaks tööandjale rikkumise mitteaktsepteerimisest teada võimalikult koheselt peale rikkumise toimumist (soovitavalt kirjalikult).

Kui töötaja leiab, et õppepuhkusetasu maksmine on oluline tööandjapoolne kohustuste rikkumine, siis võib töötaja sellel alusel töölepingu erakorraliselt üles öelda. Enamasti eeldatakse, et tööleping öeldakse erakorraliselt üles võimalikult koheselt peale rikkumise toimumist või peale töötajapoolseid pöördumisi tööandja poole, mis ei ole soovitud tulemusi andnud.

Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate nõuete, sh puhkusetasu aegumise tähtaeg 4 kuud.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00 - 16.30).

Lugupeetud pöörduja

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § lõige 2 alusel arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg ja puhkuseaeg. Seega kui Teie töösuhe lõpeb 1 mai, kuid viibite eelnevalt puhkusel, siis kogute põhipuhkust kuni 1. maini, k.a põhipuhkusel oldud aja eest.

Kui ettevõttes on koostatud puhkuste graafik, siis seda saab muuta vaid poolte kokkuleppel (TLS § 69 lõige 4). Seega kui Teil on puhkuste graafikusse märgitud põhipuhkuse kasutamise ajana nt 5.aprill kuni 1.mai, siis on Teil õigus puhkust kasutada vastavalt graafikule olenemata sellest, et Teie töösuhe lõpeb 1. mail.

Vastavalt TLS § 78 lõikele 3 võib tööandja töötaja lõpparvega tasaarvestada enammaksutud väljatöötamata puhkusehüvitise.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00 - 16.30).

Lugupeetud pöörduja

2016. aastal on täiskohaga töötaja miinimumpalk 430 eurot (bruto). Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 29 lõige 6 kohaselt ei või Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta. See tähendab seda, et juhul, kui töötaja töötasu koosneb majandustulemustelt, tehingutelt makstavatest tasudest või muudest lisatasudest, siis igakuine töötasu, mis sisaldab nimetatud tasusid (nt põhipalk + lisatasu) ei saa olla väiksem kui kehtestatud töötasu alammäär.

Seega on korrektne olukord, kus töötaja põhipalk on väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäär, kuid koos lisatasudega saab töötaja igakuiselt vähemalt miinimumnõuetele vastava töötasu.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00 - 16.30).

Lugupeetud pöörduja

Vastuse andmisel eeldan, et Te töötate töölepingu alusel.

Kui tööandjal ei ole kokkulepitud tingimustel anda töötajale tööd töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu, on tegemist koondamisega (TLS § 89 lõige 1). Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd (TLS § 89 lõige 3).

Seega kui tööandja pakub Teile teist tööd, on Teil õigus otsustada, kas soovite antud tööd või mitte. Kui Te keeldute tööandjapoolsest pakkumisest, siis tööandja koondab Teid. Kui Te nõustuste uue töö pakkumisega, siis tööandja Teid koondama ei pea.

Peale koondamist ei pea tööandja Teile enam teist tööd pakkuma, sest töösuhe on lõppenud. Küll aga on Teil õigus kandideerida tööandjapoolsetele erinevatele tööpakkumistele.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00 - 16.30).

Lugupeetud pöörduja

Kui töötaja leiab tööle asudes katseaja jooksul, et antud töö talle mingil põhjusel ei sobi, võib töötaja töölepingu üles öelda töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 86 lõige 1 alusel teatades sellest tööandjale TLS § 96 alusel 15 kalendripäeva ette. Ülesütlemisavaldus peab olema tehtud kirjalikult ja selles on soovitav välja tuua ka õiguslik alus/viide TLS § 86 lõikele 1.

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes vastab järgmistele tingimusele:
1) on töötuna arvele võetud;
2) on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul
3) viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt katseajal töösuhte lõppemine TLS § 86 lõige 1).

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00 - 16.30).

Soovitan karistusotsuse vaidlustada. See lükkab otsuse jõustumise edasi.