Õigus

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Töötaja võib oma töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 lõike 2 punktide 1 ja 3 alusel, lähtudes sealjuures TLS § 98 lõikes 2 sätestatust, mille kohaselt erakorralisest ülesütlemisest ei ole töötaja kohustatud tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Ehk siis, teatud asjaoludel võib töötaja oma töölepingu erakorraliselt üles öelda paevapealt.

TLS § 84 lõige 1 sätestab töölepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise hetke, milleks on töölepingu lõppemine. See tähendab, et tööandja peab töölepingu lõppemise päeval hüvitama töötajale väljateenitud, kuid talle veel maksmata summad. Sissenõutavateks nõueteks on eelkõige töötasu maksmise ning kasutamata puhkuse hüvitamise nõue. See tähendab, et Teie töölepingu lõppemise päeval oleks pidanud tööandja tasuma lõpparvega Teile kõik selleks hetkeks väljateenitud töötasu summad ning hüvitama kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas, nii nagu selle sätestab TLS § 71.

Tähtsust ei oma sealjuures, millisel alusel tööandja töölepingu üles ütleb. Tööandja lõpparve maksmise kohustus, milline tuleneb TLS § 84 lõikest 1, kehtib ka töötaja poolt töölepingu päevapealt ülesütlemisel TLS § 91 lõike 2 punktide 1 ja 3 alusel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Tere!

Asjaolu, et jagasite sellel hetkel veel ühist elamispinda, ei välista iseenesest kõnealuse perioodi eest elatise tagasiulatuvat väljamõistmist. Määravaks saab see, kas osalesite sellel perioodil lapse ülalpidamises või mitte – kui tegite lapse ülalpidamiseks kulutusi, ei ole nõue selle perioodi eest põhjendatud, kui aga mitte, on nõue põhjendatud.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kuni lapse täisealiseks saamiseni on tema seaduslikeks hooldajateks vanemad, kellel lasub nii õigus kui ka kohustus lapse eest hoolt kanda. Juriidiliselt oleks vanematel iseenesest õigus last keelata kodust välja kolimast, kuid iseasi, kuidas see ka praktiliselt õnnestub.

Parim lahendus oleks igal juhul lahendada asi kokkuleppel. Kui omavahel see ei õnnestu, tuleks kaasata spetsialist, olgu selleks kohalik lastekaitsetöötaja või psühholoog.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Pks § 97 punkti 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes ja seda kuni lapse 21-aastaseks saamiseni. Seega on antud juhul Teie lapselapsel igal juhul õigus oma vanematelt ülalpidamist saada.

Kui vanem ei nõustu elatise maksmisega vabatahtlikult, tuleb lapsel elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda. Märgin ära, et elatise miinimummäära kohaldatakse vaid alaealise lapse puhul ja täisealise lapse elatis on vajaduspõhine – lapsel tuleb oma vajaduste kohta esitada tõendid ja kohus mõistab elatise välja vastavalt tõendatud vajaduste suurusele (mõlema vanema kanda peaks reeglina jääma võrdne osa ülalpidamiskuludest).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Edasikaebamise aeg võtab arvesse nii nädalavahetuse päevad kui ka argipäevad. Erand puudutab tähtaja viimast päeva e. tähtpäeva. Kui see langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, siis loetakse tähtaeg saabunuks puhkepäevale või riiklikule pühale järgneval esimesel tööpäeval.

Kohtuotsuse edasikaebamine peatab otsuse jõustumise menetluse ajaks. Seega seni, kuni kohtuotsus ei ole jõustunud, ei saa isikut pidada karistust omavaks isikuks LS § 106 lg 1 tähenduses. Seega, kui kestva menetluse ajal on võimalik omandada juhtimisõigus ja saada juhiluba, siis võib kohtuotsuse edasikaebamine olla mõistlik.

Jah, vastavalt LS § 17 lg 5 p-s 2 sätestatule peab mitterööbassõiduki juht andma teed jalgratturile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega määratud teisiti. Sama kohusus kehtib juhil ka jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, mopeedi ja pisimopeedijuhi suhtes.

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Tähtajalise töölepingu sõlmimisel lepivad pooled kokku, et tööd tehakse ajutiselt ning leping lõpeb kokkulepitud tähtaja või sündmuse saabumisel. Seetõttu on ka töölepingu seaduse (TLS) § 80 lõikes 1 sätestatud eeldus, mille järgi lõpeb tähtajaline tööleping tähtaja möödumisel. Tähtajaline leping lõpeb tähtaja saabudes automaatselt, mistõttu ei eelda seadus lepingu lõppemisele suunatud tahteavaldust. Seadus ei kohusta pooli töölepingu lõppemisest teineteisele ette teatama.

Kuna TLS § 80 näol on tegemist ette kokku lepitud töölepingu lõppemisega lepingu tähtaja möödumisel, ei tule siin kohaldamisele töölepingu lõppemise isikulised ega ajalised piirangud, mis on kohaldatavad tööandja algatusel töölepingu ülesütlemisel. Nii näiteks ei takista töötaja rasedus ega ajutine töövõimetus tema töölepingu lõppemist lepingu tähtaja möödumisel, ehk TLS § 80 lõike 1 alusel.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Vastuseks Teie küsimusele selgitame järgmist. Mitmed tööandjad maksavad töötajatele täiendavat tasu, preemiat ja toetust asutuse eelarves ettenähtud töötasuvahendite piires. Tavaliselt on selliste täiendavate tasude ja toetuste maksmise aluseks vastav töötasujuhend. Teie kirjast ei selgu kahjuks millisel õiguslikul alusel ning mille eest makstava toetusega on täpsemalt tegemist.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lõige 2 punkt 2 kohustab tööandjat maksma töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Sama töö eest erineva töötasu maksmisel tuleks tööandjal võrdlevalt hinnata kõikide töötajate kvalifikatsiooni, tööpanust, töö tulemuslikkust ja paljusid muid võrreldavaid tegureid. Neid tegureid erapooletult võrreldes võib töövaidlust lahendav organ (töövaidluskomisjon, kohus), töötaja vastavat avaldust menetlusse võttes, vajadusel anda hinnangu, kas erinev töötasu on õiglane või mitte. Analoogiliselt võiks läheneda küsimusele ka tööandja poolt makstava toetuse osas.

Lisaks, TLS § 3 sätestab võrdse kohtlemise põhimõtte, mille kohaselt tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.

Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt on kõikidel inimestel õigus võrdsele kohtlemisele, sõltumata soost, rassilisest või etnilisest päritolust, religioonist või usust, puudest, vanusest või seksuaalsest orientatsioonist. Töösuhetes tähendab võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine eelkõige seda, et tööandja ei tohi töötajaid ebavõrdselt kohelda eeltoodud tunnustest lähtuvalt töölevõtmisel, edutamisel, koolitamisel, töö tasustamisel ja töösuhte lõpetamisel. Võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtete järgimine tähendab, et töötaja töötasu (toetuse) suurus ei tohi sõltuda töövälistest asjaoludest, vaid ainult tema töö tulemustest.

Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamused töötasu, aga ka toetuse maksmise osas, lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidis, selgitused selle koostamiseks ning viited avaldusele lisatavate dokumentide osas on olemas Tööinspektsiooni veebilehel: http://www.ti.ee.

Vastus on antud olemasolevate andmete põhjal. Kui Teil tekib täiendavaid küsimusi, siis võite kirjutada Tööinspektsiooni juristi e-posti aadressile jurist@ti.ee või helistada infotelefonil 640 6000 (E-R 9.00-16.30).

Oma kodu müüki ei maksustata, kui neid liiga tihti ei müüda (rohkem, kui üks eluase kahe aasta kohta). Pole oluline, kui kaua enne müüki korteris on elatud.

Liisingufirmad ei ole krediidiasutused. Krediidiasutused on vastavat tegevusluba omavad pangad ja välismaiste pankade püsivad tegevuskohad. Maksehäireregistri pidaja on eraettevõtja, mis kehtestab ise oma tegevuse reeglid. Kui jutt on Krediidiinfost, siis tema säilitab oma maksehäireregistrisse kantud eraisiku infot 3 aastat pärast maksehäire lõpetamist. Erandiks on krediidiasutuste poolt sisestatud eraisikute maksehäired, mida hoitakse pankadele nähtavana 5 aastat pärast maksehäire lõpetamist.