Õigus
Küsimus: Kas vallavanemal on õigus sekkuda valla tütarettevõtte juhtimisse, kui sellel on oma juhatus ja nõukogu?30.03.2016
Tere,
Loodud on valla tütarettevõte osaühinguna veemajanduse valdkonnas. Kinnitatud nõukogu, juhatuse liige. Kas valla volikogu esimehel on õigus sekkuda osaühingu töösse, kutsuda kokku nõukogu, anda suuniseid ja igatepidi sekkuda asutuse töösse. Minu arusaamise järgi pole see küll tema rida.
Loodud on valla tütarettevõte osaühinguna veemajanduse valdkonnas. Kinnitatud nõukogu, juhatuse liige. Kas valla volikogu esimehel on õigus sekkuda osaühingu töösse, kutsuda kokku nõukogu, anda suuniseid ja igatepidi sekkuda asutuse töösse. Minu arusaamise järgi pole see küll tema rida.
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Samas näeb ÄS § 168 lg 2 ette, et osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes ning sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. Rõhutada tuleb siinkohal otsuste vastuvõtmist ehk kui näiteks ainuosanik soovib anda korraldusi, peab see olema vormistatud ainuosaniku otsusena.
Omaette küsimus on osanikku esindava isiku, käesoleval juhul volikogu esimehe, pädevus selliseid otsuseid vastu võtta. Volikogu esimehe pädevuse osas tuleks analüüsida mh vastava valla põhimäärusega volikogu esimehele antud pädevust.
Kokkuvõttes saab öelda, et põhimõtteliselt on OÜ osanikel õigus võtta vastu otsuseid ka küsimustes, mis muidu kuulub nõukogu või juhatuse pädevusse. Sellised otsused peavad aga olema vormistatud nõuetekohaselt osanike otsusena või ainuosaniku otsusena. Kui korrektset osanike otsust pole, siis nõukogu ja juhatus osaniku korraldusi automaatselt järgida ei tohiks, kuna õiguslikult vastutavad selliste otsuste eest nõukogu ja juhatuse liikmed.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Milline peab olema avaldus, tõendamaks, et juhatusse valitud isikul on seaduslik õigus olla korteriühistu juhatuses?30.03.2016
Tere,
Kirjutan küsimusega, mis puudutab korteriühistu juhatuse muutmist.
Ühistu on vastavalt põhikirjale neljaliikmeline. Neljast liikmest kolm on korteriomanikud ning üks lihtsalt korteri esindaja (omaniku elukaaslane). Juhatusse valiti kõik neli liiget ühehäälselt, kuid nüüd tuleb ühel liikmel esitada täiendav avaldus, kus ta kinnitab enda seaduslikku õigust olla ühistu juhatuse liige.
Palun täpsustada, mida peab see avaldus täpsemalt sisaldama? Kuna hetkel on edastatud maakohtule kõik vajalikud protokollid ja otsused, põhikiri ning avaldus juhatuse muutmiseks, kuid see pole piisav.
Tänan vastamast!
Kirjutan küsimusega, mis puudutab korteriühistu juhatuse muutmist.
Ühistu on vastavalt põhikirjale neljaliikmeline. Neljast liikmest kolm on korteriomanikud ning üks lihtsalt korteri esindaja (omaniku elukaaslane). Juhatusse valiti kõik neli liiget ühehäälselt, kuid nüüd tuleb ühel liikmel esitada täiendav avaldus, kus ta kinnitab enda seaduslikku õigust olla ühistu juhatuse liige.
Palun täpsustada, mida peab see avaldus täpsemalt sisaldama? Kuna hetkel on edastatud maakohtule kõik vajalikud protokollid ja otsused, põhikiri ning avaldus juhatuse muutmiseks, kuid see pole piisav.
Tänan vastamast!
Vastus: Keijo Lindeberg_, juhtivpartner/vandeadvokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 625 2000 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Keijo Lindeberg
Advokaadibüroo LMP
juhtivpartner/vandeadvokaat
Tallinn | Tartu | Valga
Tel: 625 2000
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas kohtutäitur saab keelduda mehe majaosa müügist, et rahaga maksta ära elatise võlg?30.03.2016
Tere!
Mul on 2 last, kellele on välja mõistetud kohtu poolt alimendid. Laste isa maksab vähem, mis on ette nähtud ja sellega on tekkinud suur võlg. Laste isal on 1/3 majast, mida võiks müüa, aga kohtutäitur ei ole nõus seda müüma. Kas tal on sellest õigus keelduda?
Kuidas ma peaks käituma, et kohtutäitur oleks nõus maja müüma? Ja kuhu ma selleks pöörduma pean?
Mul on 2 last, kellele on välja mõistetud kohtu poolt alimendid. Laste isa maksab vähem, mis on ette nähtud ja sellega on tekkinud suur võlg. Laste isal on 1/3 majast, mida võiks müüa, aga kohtutäitur ei ole nõus seda müüma. Kas tal on sellest õigus keelduda?
Kuidas ma peaks käituma, et kohtutäitur oleks nõus maja müüma? Ja kuhu ma selleks pöörduma pean?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuivõrd mul ei ole hetkel võimalik tutvuda kõigi asjas tähtsust omavate asjaoludega, on keeruline Teie küsimusele vastata. Täitemenetluse seadustik annab küll aluse võlgnikule kuuluva kinnisvara enampakkumisel müümiseks, kuid miks see antud juhul põhjendatud ei ole, ma kahjuks Teile öelda ei saa.
Soovitan Teil oma murega uuesti kohtutäituri poole pöörduda ja paluda selgitust, mis põhjusel ei ole põhjendatud elatisraha kättesaamiseks võlgniku kinnisvara müümine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida peab korteriühistu ette võtma, et rajada seaduslikult maja ette parkla?29.03.2016
Tere,
Millised on nõuded KÜ-l, et rajada parkla korterimaja ees? Kas ilma koosolekut ja 100% omanike häält saab korteriühistu teha parkla?
Juhtum on järgmine: ühes korterimajas ei ole tehtud parkla, ehk parkimine toimub kes ees see mees, kindlaid parkimiskohti ei ole ka. Korteriuhistu otsustas teha parkla, kuid koosolekut ei olnud, lihtsalt visati postkasti teade koos parklaskeemiga ja kõik. Ning selle nö parklaskeemi põhjal peavad majaelanikud parkima. Kas see on seaduslik?
Millised on nõuded KÜ-l, et rajada parkla korterimaja ees? Kas ilma koosolekut ja 100% omanike häält saab korteriühistu teha parkla?
Juhtum on järgmine: ühes korterimajas ei ole tehtud parkla, ehk parkimine toimub kes ees see mees, kindlaid parkimiskohti ei ole ka. Korteriuhistu otsustas teha parkla, kuid koosolekut ei olnud, lihtsalt visati postkasti teade koos parklaskeemiga ja kõik. Ning selle nö parklaskeemi põhjal peavad majaelanikud parkima. Kas see on seaduslik?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Viimase kasutusõigus on kindlaks määratud korteriomanike kokkuleppega ning kohaliku omavalitsuse detailplaneeringuga.
Samas, kui korteriühistu soovib aga korteriomanike kaasomandis oleval krundil parkimisala laiendada, siis piisab selleks korteriühistu üldkoosoleku vastavasisulise otsuse vastuvõtmisest, kuid jällegi ei kaasne selle otsusega õigust piirata korteriomanikule laiendatud parklaosa kasutamist.
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas kortermaja keldris võib hoida küttepuid või on see tuleohu tõttu keelatud?29.03.2016
Tere.
Meil on tegelikult keskküttega maja, aga kahes korteris on ehitatud kaminad. Nad hoiavad küttepuid keldris. Kas on see lubatud või on see tuleohutuse tõttu lubamatu?
Meil on tegelikult keskküttega maja, aga kahes korteris on ehitatud kaminad. Nad hoiavad küttepuid keldris. Kas on see lubatud või on see tuleohutuse tõttu lubamatu?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Milline oleks õiguspärane lahendus korteriühistu osalise koormusega raamatupidaja sotsiaalmaksu vähendamiseks?29.03.2016
Vastavalt SMS § 2 lõikele 2 peab tööandja maksma sotsiaalmaksu töötajale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui kuumääralt ehk 355 eurolt. Seega on tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 117,15 eurot kuus. Meie raamatupidaja brutopalk on 91,52 EUR, juhatus on sõlminud temaga töölepingu, mistõttu kehtib tema eest minimaalse sotsiaalmaksu tasumise kohustus.
Meie KÜ liikmed on valdavalt pensionärid, kuid raamatupidaja on noor naine, FIE elukaaslane, kes on suuteline miinimumpalka teenima, kuid ei ole seda teinud juba 3 aasta jooksul (peale lapse 3-aastaseks saamist) ja KÜ jätkab minimaalse sotsiaalmaksu tasumise kohustuse täitmist.
Minu küsimus on: Kas on olemas mõistlikud ja seaduslikud võimalused raamatupidaja eest makstava sotsiaalmaksu maksmise üleviimiseks lähtuvalt brutopalgast, st. 91,52*33/100=30,20 EUR, et vähendada KÜ liikmete maksukoormust.
Tänan ette
Meie KÜ liikmed on valdavalt pensionärid, kuid raamatupidaja on noor naine, FIE elukaaslane, kes on suuteline miinimumpalka teenima, kuid ei ole seda teinud juba 3 aasta jooksul (peale lapse 3-aastaseks saamist) ja KÜ jätkab minimaalse sotsiaalmaksu tasumise kohustuse täitmist.
Minu küsimus on: Kas on olemas mõistlikud ja seaduslikud võimalused raamatupidaja eest makstava sotsiaalmaksu maksmise üleviimiseks lähtuvalt brutopalgast, st. 91,52*33/100=30,20 EUR, et vähendada KÜ liikmete maksukoormust.
Tänan ette
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kuidas alimentide summat vähendada?29.03.2016
Eksabikaasa määras mulle alimendid 300 eurot täiesti oletatava sissetuleku järgi, kuigi teenin miinimumpalka. Kuidas, kas saan pöörduda, et neid vähendataks? Otsus langetati tagaselja otsusena. Polnud kursiski pool aastat, et määratud on alimendid!
Parimatega
Parimatega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suuruse muutmiseks tuleb esitada kohtule hagiavaldus elatise vähendamiseks. Hagiavalduses tuleb selgelt ja tõendatult välja tuua asjaolud, millele tuginedes palute kohtult elatise vähendamist.
Riigiliõivu sellelt hagilt tasuda ei tule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas notariaalselt kokku lepitud elatisraha summa muutub kui üks lastest saab täisealiseks?29.03.2016
Tere. Oleme abikaasaga abielus, elame lahus. Meil on notariaalselt koostatud leping, elatisraha maksmine kolme lapse peale 350 eurot.
Mul on kaks küsimust.
1) Eelmisel kuul maksis abikaasa 80 eurot vähem, kuna tema arvutas maha tuludeklaratsioonidelt saadud intressid, mis laekusid minu kontole (deklaratsioon ei olnud meil ühine). Kas temal on õigus selline summa maha arvestada? Kui ei, siis kuidas ma siinkohal peaksin tegutsema?
2) Minu esimene laps saab peagi 18-aastaseks. Kas sellega seoses, et ta enam alaealine ei ole, muutub kuidagi notariaalselt kinnitatud elatisraha summa ka väiksemaks? Ehk, et see summa oleks justkui jagatud kolmeks ja ühe lapse täiskasvanuks saamisel, muutub summa ca 116,- väiksemaks?
Mul on kaks küsimust.
1) Eelmisel kuul maksis abikaasa 80 eurot vähem, kuna tema arvutas maha tuludeklaratsioonidelt saadud intressid, mis laekusid minu kontole (deklaratsioon ei olnud meil ühine). Kas temal on õigus selline summa maha arvestada? Kui ei, siis kuidas ma siinkohal peaksin tegutsema?
2) Minu esimene laps saab peagi 18-aastaseks. Kas sellega seoses, et ta enam alaealine ei ole, muutub kuidagi notariaalselt kinnitatud elatisraha summa ka väiksemaks? Ehk, et see summa oleks justkui jagatud kolmeks ja ühe lapse täiskasvanuks saamisel, muutub summa ca 116,- väiksemaks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete notariaalselt kokku leppinud elatise maksmises, ei tohi abikaasa omavoliliselt teha mahaarvamisi kokkulepitud summast. Kui olete notariaalses lepingus kokku leppinud ka selles, et ta allub elatise maksmise kohustuse rikkumisel kohesele sundtäitmisele, on Teil võimalik pöörduda kohtutäituri poole vähemmakstud elatisraha kättesaamiseks.
Teie teisele küsimusele on keeruline vastata, kui ei ole võimalust tutvuda lepinguga. Lepinguga peaks olema sätestatud, kas elatisraha maksmise kohustus lõppeb lapse täisealiseks saamisel või kestab kuni lapse 21-aastaseks saamiseni, kui laps omandab põhi- või keskharidust. Kui lepingus on nimetatud vaid üks summa, mis tuleb kõikide laste ülapidamiseks maksta, võib ilmselt lähtuda eeldusest, et kõigi laste osa on võrdne.
Märgin ära, et kui kokkulepitud elatisraha ei vasta enam laste vajadustele, on Teil vaatamata lepingule õigus nõuda elatisraha ka suuremas ulatuses. 2016. aastal on elatise minimaalne määr 215 eurot ühe lapse kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui suur on trahv ilma loata võetud autoga sõidu korral?28.03.2016
Kui suur on trahv volituseta (loata) autoga sõidu korral? Mõtlen trahvi, kui näiteks laps võtab auto ja ja läheb sõitma, ilma, et ta oleks kantud sõiduki kasutajaks vastavas registris?
Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee
Kui isik võtab auto auto omaniku nõusolekuta ja kasutab seda, siis vastab selline tegu karistusseadustiku §s 215 nimetatud kuriteole, mille kohaselt karistatakse võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Küsimus: Kuidas saada kätte raha elatise võlgniku käest, kui ta on töötu, kuid elab "läbi oma firma"?28.03.2016
Tere,
Mul on täitsa tavaline ja klassikaline juhtum - mees last ei toeta, on töötu ja varatu, kohtutäitur on abitu. Näha siiski ei ole, et ta puudust kannataks - autod, riided, puhkusepildid jne. Sain juhuslikult teada, et rahaasju, tööd ja tegemisi korraldab ta oma firma kaudu. Paistab, et tööd on (ehitusteenus) ja raha liigub.
Kuidas oleks võimalik selle teadmise põhjal siiski elatis kätte saada? Kas saab nõuet pöörata mehe firma vastu? Kujutan ette, et sellel saaks mõte olla vaid siis, kui kohe ja ootamatult õnnestuks firma arve arestida (kui talle anda aega ja ette hoiatada, siis jätab ju selle firma maha ja teeb uue). Kas selline asi võiks läbi minna?
Mul on täitsa tavaline ja klassikaline juhtum - mees last ei toeta, on töötu ja varatu, kohtutäitur on abitu. Näha siiski ei ole, et ta puudust kannataks - autod, riided, puhkusepildid jne. Sain juhuslikult teada, et rahaasju, tööd ja tegemisi korraldab ta oma firma kaudu. Paistab, et tööd on (ehitusteenus) ja raha liigub.
Kuidas oleks võimalik selle teadmise põhjal siiski elatis kätte saada? Kas saab nõuet pöörata mehe firma vastu? Kujutan ette, et sellel saaks mõte olla vaid siis, kui kohe ja ootamatult õnnestuks firma arve arestida (kui talle anda aega ja ette hoiatada, siis jätab ju selle firma maha ja teeb uue). Kas selline asi võiks läbi minna?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Peaksite vastavast infost teavitama oma kohtutäiturit. Kui kohturäituril pole õnnestunud lapse isalt elatisraha kätte saada, peaksite uurima, milliseid võimalusi kohtutäitur siiani kasutanud on.
Alates 01.03.2016 võib kohus kohtutäituri avalduse alusel peatada elatisvõlgniku jahipidamisõiguse, mootorsõiduki juhtimisõiguse, relvaloa ja relvasoetamisloa,väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse ja kalastuskaardi kehtivuse. Nimetatud piirangute tegemine võib distsiplineerida elatisvõlgnikku elatist maksma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand